Muinasjutulised jõulud vanalinnas 29. novembrist 10. jaanuarini

Muinasjutulised jõulud vanalinnas 29. novembrist 10. jaanuarini www.tallinn.ee/kesklinn Linnaeelarves kasvab investeeringute maht Foto: Dmitri Povilaitis Kogume kaasava eelarve projektide ideid Sellest nädalast kuni 6. detsembrini kestab ideekorje Tallinna kaasava eelarve kasutamiseks. Linnaeelarvest rahastatava projekti idee võib välja pakkuda iga tallinlane. Peaasi, et idee teenib kogukonna huve ja on teostumisel avalikus kasutuses tasuta. Ühtlasi peaks tulemus väärindama linnaruumi ja toetama Tallinna arengueesmärke. Kaasava eelarve kaudu on kavas viia igal aastal Tallinna kõigis linnaosades ellu projekt, mille idee pakkusid välja ja hääletasid seejärel parimaks linnaosa elanikud. Kesklinna vanema Monika Haukanõmme hinnangul aitab see loodetavasti liita kogukondi ja innustab inimesi üheskoos otsuseid tegema. Järgmise aasta kaasava eelarve kogusumma on 800 000 eurot, mis jaotatakse kaheksa linnaosa vahel järgmiselt: 75% kogusummast jaotatakse võrdselt kaheksaks ning 25% proportsionaalselt linnaosa elanike arvuga. Kesklinnas rahastatakse projekt maksumusega kuni 103 000 eurot. Ideekorje kava Esmaspäevast alates on võimalik esitada projektide ideid linna veebilehel, Vabaduse väljak 7 teenindussaalis või linnaosavalitsuses, samuti võib ideid saata posti teel. Esitaja peab kirjeldama projekti eesmärki ja olulisust, sihtrühma, teostamist ja võimalikku ajakava ning ka hinnangulist maksumust. Ideid ja nende teostatavust hakkab alates 7. detsembrist hindama eksperdikomisjon, kaasates linnaosakogu ja -valitsuse esindaja. Hindamisel lähtutakse kaasava eelarve tingimustest ja idee teostatavusest etteantud summaga 2021. aasta jooksul, samuti võetakse arvesse rajatava objekti võimalikke hoolduskulusid. Jõuludeks on selgunud projektid, mis komisjon hindas teostuskõlblikeks. Nüüd algab nende ideede avalik tutvustamine ja arutamine, mis on ühtlasi ettevalmistus linnaosades toimuvaks hääletuseks, selgitamaks parimat ideed. Järgneva aasta jooksul elluviidava projekti valimisel saavad osaleda linnaosa elanikud alates 14. eluaastast. Igaüks saab praeguse kava kohaselt 18. 31. jaanuarini hääletada kuni kahe meelepärase projekti poolt. Et hääletusel oleks arvestatavat kaalu, on vähim osalejate arv tuhat Kesklinna elanikku (nt Lasnamäel on lävend 1500). Kui ideed on linnaosas saadud häälte arvu järgi reastatud, saab selgeks ka võidukas projekt, mis aasta jooksul ellu viiakse. Loodan, et meie linnaosa rahvas lööb ideekorjes aktiivselt kaasa ja esitab tähtajaks palju huvitavaid projekte, innustab Kesklinna vanem ideid pakkuma. Tallinna järgmise aasta eelarve kogumaht 861,5 miljonit eurot on 4,6% suurem tänavusest algsest eelarvest, majandust ergutavate investeeringute maht kasvab aga 17%. Tallinna senine konservatiivne eelarvepoliitika võimaldab näha järgmiseks aastaks ette vajalikus mahus kulusid avalike teenuste katkematuks tagamiseks ja kasvatada linna investeeringute mahtu, ütles linnapea Mihhail Kõlvart. Enim suuname investeeringuid teedeehituse, hariduse ja linnatranspordi valdkonda. Arvestades viiruse levikust tulenevat olukorda laiendatakse nii ajutisi kui ka püsivaid toetusmeetmeid abivajajatele. Tähelepanu all on linna üldine heakord, sh tänavapuhastus, rohealade korrashoid ja haljastus. Prognoositakse linna peamise tuluallika, tulumaksu väiksemat laekumist kriisist tingitud tulusaajate arvu vähenemise tõttu. Kulutuste katteks võetakse reservidest kuni 21,8 miljonit eurot, kusjuures linna netovõlakoormus jääb tasemele 35,5% ehk üle kahe korra väiksemaks kui lubatud 80%. Tegevuskuludest on suurima osakaaluga haridusvaldkond (41% kuludest). Investeeringute kogumahust 29,2% tehakse haridusvaldkonnas; 2021 saab renoveeritud kolm kooli ja neli lasteaeda, laienduse saab kaks kooli. TALLINNA KESKLINNAS ELAB 64 299 INIMEST. Möödunud kuu jooksul suurenes Kesklinna elanike arv 89 võrra. Aasta algusest on linnaossa lisandunud 1596 elanikku Tallinna linnaosadest enim. Pealinna rahvaarv tervikuna on tänavu kasvanud 3034 võrra, ulatudes novembri alguseks 446 966 inimeseni. Allikas: rahvastikuregister, 1. november 2020 Kesklinna Sõnumite järgmine number ilmub 16. detsembril. Loe lk 3 Jõuluaeg läheneb Loe lk 5 Linnaelust Loe lk 6 Kasulikku Loe lk 7 Ajaloost Väljaandja: Tallinna Kesklinna Valitsus tel: 645 7229 e-post: kesklinnasonumid@tallinnlv.ee Trükki toimetanud: OÜ Rkontor

2 TÄHTSAD TEEMAD Kodune advendiaeg Kui olin väike tüdruk, ei teadnud ma midagi jõulumüükidest ega -turgudest. Saatsin jõuluvanale kirja oma soovidega varakult ära ja kohe seejärel hakkasin jõulusalme õppima. Jõuluvana valis mu soovinimekirjast enamasti ühe asja välja, ja ega ma rohkem kingitusi poleks julgenudki loota. Nüüdseks on paljud asjad teisiti. Tegelikult juba aastaid kurdame, et jõulud on muutunud kommertslikeks ja vaikne pühalikkus on neist sootuks kadunud. Et pühade asemel pereringis kiputakse eelistama kärarikkamaid pidusid. Ajad ju muutuvad ja koos nendega ka kombed! Neid ridu kirja pannes ma veel ei tea, milliseid elanike tervise huvides hädavajalikke piiranguid on tulnud meie lehe ilmumise ajaks viiruse leviku tõttu rakendada. Aga olgu seis koroonarindel milline tahes, ega jõuluootus ja pühad seetõttu veel ära jää. Ilmselt on need seekord eelnenutega võrreldes aga märksa kodukesksemad. Meie linnaruum muutub samuti pühade eel kodusemaks: ennekõike märkame seda peatselt süttivast soojast jõuluvalgusest ja vanalinnas pakutavast pühadeprogrammist kogu perele. Vist mitte kunagi varem pole linna tekkinud nii palju valgustatud aknaid, fassaade ja promenaade, selliseid uudseid valgusinstallatsioone, mis kõik pühalikku meeleolu loovad. Siia ei mahu kirja panema kogu kava, millele võib südalinnas kaasa elada alates esimesest advendipühapäevast, 29. novembrist. Vaid mõned näited: Viru tänaval ärkavad aknad ellu muusikas, Pika tänava ääres muutuvad aga kunstigaleriiks; Tornide väljakule ja Katariina kirikusse tulevad valgusinstallatsioonid, Raekoja platsil näidatakse eesti rahvarõivaste ilu. Lisaks siin ja seal väiksed kammerlikud kontserdid, avatud ustega advendikirikud, maitserännakud restoranides, käsitööoskuste jagamine õpitubades. Loodetavasti võib iga linlane siit üles leida need killud, millest saab kokku panna täiusliku pühademeeleolu. Ja kui kutsuda külla maal elavad sugulased-sõbrad, kes pole juba tükk aega Tallinnas käinud, siis võiks koos nautida perekeskseid jõule nagu lapsepõlves. Eks lähtu ju jõulutunne ennekõike meist endist. Soovingi, et avaksime meeled ja südame turvaliste jõulude ootusele! Väiksel kettagolfirajal tegid esimesi viskeid Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased. Foto: Ilja Matusihis Järve metsas avati laste kettagolfirada Vast valminud väike kettagolfirada Järve metsas pakub spordialaga alustamise võimalust lastele. Eelmise aasta mais avasime Järve metsas 18 korviga ja üle 1,7 kilomeetri pikkuse kettagolfiraja, nüüd on selle kõrvale valminud paarisaja meetri pikkune kuue korviga rada lastele ja teistele algajatele. Uus rada valmis samuti koostöös Eesti Discgolfi Liiduga ja Nõmme klubi Drive In abiga. Kettagolf on Eestis kiiresti populaarsust kogunud, eriti viimase poole aasta jooksul, sest seda spordiala saab harrastada kontaktivabalt ja värskes õhus. Samuti on oluline eeldus, et see sobib igas vanuses inimestele ega vaja erilist füüsilist ettevalmistust, selgitas Kesklinna vanem Lasteaia- ja huvikoolijuhtide palk tõusis Monika Haukanõmm. Mõlemad rajad asuvad Viljandi maantee ja Ülemiste järve vahelises metsas, kuhu pääseb Valdeku tänava ja Viljandi maantee ristmikul asuva parkla kaudu (Viljandi mnt 13d). Discgolfi liidul on väga hea meel, et koostöös Kesklinna valitsusega avanes võimalus lisada 18 korviga rajale väike kuue korviga ring. Seal saavad kõik alaga alustajad rahulikult omas tempos mänguga tutvuda. Selliste väga lihtsate radade rajamine on saanud tõusvaks trendiks ja tagab mängu populaarsuse laste ja noorte seas, ütles Eesti Discgolfi Liidu vast valitud president Timo Juursalu. Monika Haukanõmm Kesklinna vanem Linnavalitsus otsustas tõsta tagasiulatuvalt 1. oktoobrist koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide juhtide töötasu. Abilinnapea Vadim Belobrovtsev tõdeb, et praegune keeruline aeg esitab haridusjuhtidele suuri väljakutseid. Õppetööd on tulnud koroonaohu tõttu üha uuesti ümber korraldada ning iga päev võib taas tuua muutusi. Kuid julgen väita, et meie haridusasutused on ka kriisiolukorras olnud hästi juhitud, ütles Belobrovtsev. Alates 1. septembrist tõusis lasteaiaõpetajate ja õpetajaabide ning huvikooliõpetajate töötasu, lisaeelarvega nähti ette raha ka asutuste direktorite viieprotsendiliseks palgatõusuks. 1. oktoobrist on koolieelse lasteasutuse direktori töötasu alammäär olenevalt rühmade arvust järgmine: 1 3 rühma korral 1735 eurot, 4 10 rühma korral 1955 eurot ning 11 ja enama rühma korral 2100 eurot. Seni kehtinud palga alammäärad olid vastavalt 1650, 1860 ja 2000 eurot kuus. Huvikooli direktori töötasu alammäär on olenevalt õpilaste arvust: kuni 900 õpilase korral 1945 eurot, 901 1400 õpilasega 2100 eurot ning üle 1400 õpilasega 2480 eurot. Enne said huvikoolijuhid vastavalt 1850, 2000 ja 2360 eurot kuus. Palgad suurenevad ka Tallinna Õpetajate Maja ja Tallinna Õppenõustamiskeskuse direktoritel. Üldhariduskoolide õpetajate ja direktorite ning kõigi tugispetsialistide töötasu alammäärad tõusid selle aasta 1. jaanuarist. Tulevikku näitav Tedre tänav NAABRI PILGUGA Jaanus Riibe Kristiine linnaosa vanem Kui vaadata Tallinna arengule Kristiine linnaosa poolt, siis meil on palju arutelusid selle üle, millised peaksid tulevikus olema väiksemad kvartalite sees paiknevad tänavad sellised, kus on väiksemad majad ja inimesed liiguvad palju jalgsi. Üks viimastest värskelt valminutest on Tedre tänava lõik Sõpruse puiesteest kuni Mooni tänavani. Praegu menetluses oleva arengustrateegiaga Tallinn 2035 kõrvutades leiame siit hulga paralleele, kuigi selle tänava planeerimine algas varem. Meie ühine soov on, et Tallinn oleks roheline linn ja inimestel siin võimalusi värskes õhus rohkem aega veeta. Seetõttu tahame linlastele pakkuda häid ja mugavaid liikumisvõimalusi ja tunnet, et kodu juures on turvaline. Tedre tänava valminud lõik on kohalikele elanikele eelöeldut arvestades väga tähtis. Sel tänaval liigub palju sõidukeid ja jalakäijaid ning tänava kordategemist oli kaua oodatud. Siin ei olnud kõnniteesid, küll aga sügav kraav, kuhu kogunes sügisel vesi ja talvel lumi. Planeerimise käigus oli mitu kohtumist kohalike elanikega, kellega koos jõudsime väga hea tulemuseni: kraav aeti kinni, ühele küljele tuli kahe meetri laiune kõnnitee, teisele kolmemeetrine rattatee, sõidutee jäi kahesuunaliseks, liikluse rahustamiseks rajati tõstetud ristmikud. Tänava äärde plaanisime haljasriba, mis tekitas mõttevahetuse istikute üle. Lõpuks otsustasime 78 iluõunapuu kasuks, mis täiendab Kristiine linnaosa rohelust ja loob kodusema õhkkonna. Lisaks kavandasime jalakäijate ülekäiguradadele erivalgustuse ja vaegnägijate liikumise hõlbustamiseks braikivid. Rajatud sai leedtehnoloogial põhinev tänavavalgustus. Usun, et selline kodune tänav ja siin kasutatud linnaehituslikud elemendid saavad tulevikus ka teiste tänavate rajamise ja remondi puhul normiks. Kuigi ülelinnalises pildis on tegemist väikese teelõiguga, näitab see siiski laiemas vaates rohelist ja inimestega arvestava avaliku ruumiga turvalist linna. Kokkuvõttes näeme, et meeldiv linnaruum sünnib koostöös kogukonnaga. Sügava kraavi ja kulunud asfaldi asendamine rohelusega võib tuua piirkonna inimesi rohkem kodust välja aega veetma. Tallinn kindlasti jätkab rohelusega ja esimesed valminud projektid näitavad meie tulevikku.

3 TÄHTSAD TEEMAD Eakate filmiklubi peatab seansid Tallinna kolm linnaosavalitsust Kesklinn, Kristiine ja Põhja-Tallinn otsustasid peatada selle aasta lõpuni ühisprojekti Eakate filmiklubi. Kesklinna vanema Monika Haukanõmme sõnul sundis otsust langetama praegune nakkusohtlik olukord. Pakkudes eakatele inimestele sisukat ajaviidet, tuleb silmas pidada ennekõike seda, et kõik toimuks turvaliselt. Üha leviv viirus aga ei jätnud valikut ehkki oleme rakendanud kõiki ohutusmeetmeid, ei saa me üksnes maskikandmise ja käte desinfitseerimise nõudega tagada, et kinosaalis viirus levima ei pääseks, selgitas Haukanõmm. Et filmiklubi hõlmab riskirühma kuuluvaid inimesi, tuli projektiosaliste hinnangul jätta lähiajal filmiklubi seansid ära. Otsus puudutab 17. novembril ja 15. detsembril toimuma pidanud seansse. Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid ja Kristiine vanem Jaanus Riibe kinnitasid, et edasise kohta tehakse otsus olukorrast lähtudes ja kolmepoolselt ning antakse filmihuvilistele sellest ka operatiivselt teada. Liuväli avaneb laupäeval 21. novembril algab vanalinnas Harju tänaval asuva ajutise liuvälja 15. hooaeg. Nende aastate jooksul on uisuväljakut külastatud 504 259 korda. Parimal hooajal (2017/2018) oli külastuste arv 57 862, keskmiselt aga 33 588 külastust hooaja kohta. Mullu oli vanalinna uisupark avatud 107 päeva ja külastusi kokku 51 926. See tähendab, et uisutamas käis keskmiselt 485 inimest päevas. Väga agarad külastajad on Tallinna koolid, kust on viimasel neljal aastal tulnud uisutama keskmiselt 21 578 õpilast hooaja jooksul. Koolilaste arvu kasvu taga on kindlasti heitlikud talved uisutada saab ka vihma ja +10 kraadiga. Vanalinna uisupargis garanteerime uisutamise iga ilmaga ja iga päev kl 10 22. toimuvad koolitunnid laste rühmad pääsevad jääle tasuta; ka kiivri saab tasuta (kasutamine on soovitav); uiske saab laenutada. osutusid eelmisel hooajal menukaks lastehommikud printsess Elsa ja Lottega; üllatusi on oodata selgi hooajal. Särtsakat uut uisuhooaega! Fred Randver Vanalinna uisupark Raekoja platsile tuuakse jõulukuusk Pääskülast Tallinna esindusjõulupuu otsingud tõid kokku 26 pakkumist, kauneimana valiti välja Nõmme linnaosas Pääskülas kasvav kuusk. Seega toome juba kolmandat aastat järjest Raekoja platsile siinsamas pealinnas kasvanud jõulukuuse. Eelmisel aastal leidsime kõigile tingimustele vastava jõulupuu Haabersti linnaosast ja üleeelmisel aastal Kristiinest. Soomest Vantaast pakutud kuusk. Kuusk on kavas Raekoja platsile tuua 19. novembril, mis on tavapärasest paar nädalat hiljem. Uutmoodi on seegi, kuidas hakkab tänavune jõulukuusk ehituna välja nägema. Aga seda saame kõik näha juba vahetult enne advendiaja algust, kui süütame kuusel jõulutuled, tõdes Kesklinna vanem Monika Haukanõmm. Tänavu tuli tervelt kaheksa kuusepakkumist Tallinna piirest. Linna esindusväljakule jõulupuud otsides seadis Kesklinna valitsus eeltingimuseks, et kuusk peab olema vähemalt 15 meetrit kõrge, kahar ja ühtlaselt tihe. Puu kasvukohalt nõuti ligipääsetavust ja kaugust Tallinnast kõige rohkem 150 km. Tingimustele vastas teiste seas ka Pühapäeval, 29. novembril kell 14 SÜÜTAVAD RAEKOJA PLATSIL ESIMESE ADVENDIKÜÜNLA Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja Tallinna praost Jaan Tammsalu. Esinevad lauljad EELK Tallinna koguduste kooridest. 3 Väljavalitud kuusk oma kasvukohas. ELAVAD JÕULUTULEDE Viru tänaval AKNAD SÜÜTAMISED MUUSIKALISED AKNAD 29. novembril ja 19. detsembril kell 16 29.11 29.11 Helin-Mari Arder Swinging Sisters Otsakooli noored Siim Aimla jt. TANTSIVAD AKNAD 5. ja 20. detsembril kell 16 Balletist kaasaegse jazztantsuni Ainulaadne muusika- ja tantsuprogramm talvisel tänaval! Korraldab: kell 17.30 Lastekodu 32 kell 19.00 Vaikne park 30.11 kell 17.30 Lembitu park 30.11 kell 19.00 Tallinn-Väike jaamahoone juures 03.12 kell 17.30 Koidu ja Planeedi tn nurk 06.12 kell 17.30 06.12 Vana-Keldrimäe ja Võlvi tn nurk kell 19.00 Asula ja Kauba tn nurk Kesklinna advendikontsert

4 KULTUUR Vene Teater teeb vaatajatele jõulukingi 4. detsembril kell 11 esietendub Vene Teatri suures saalis imeline kogu perele mõeldud jõulumuinasjutt Pähklipureja. E. T. A. Hoffmanni tuntud muinasjutu Pähklipureja ja Hiirekuningas ainetel toob kauni jõululoo lavale noor lavastaja Irina Kondrašova. Soovisin lavastuses säilitada Hoffmanni jutustuse originaalteksti, mis on nii südamlik ja toob meisterlikult esile muinasjutulised hea ja kurja arhetüübid, räägib lavastaja. Tekst on juba iseenesest muusikaline. Seetõttu on meie lavastuses palju plastilisi lahendusi ja koreograafiat. Muidugi sünnib ka tõeline jõuluime unistused täituvad! Aga mis on üldse unistus? See on segu fantaasiast, unest ja reaalsusest. Hoffmanni jutustus avaldati esimest korda 1816. aastal ja on tänini üks tuntumaid muinaslugusid maailmas. Väike Marie saab jõulukingiks pähkleid purustava mänguasja ja aimab, et see nukk Pähklipureja kannab endas kummalist saladust. Lootes saladusele jälile jõuda, suundub tüdruk võlumaailma... Imed juhtuvad siis, kui neisse kogu südamest usutakse. Lugu on saanud arvukate teatri- ja filmilavastuste aluseks. Pjotr Tšaikovski maailmakuulsa balleti Pähklipureja libreto (autor Marius Petipa) põhineb just Hoffmanni teosel. 2018. aastal valmis jutustusel põhinev muinasjutufilm Pähklipureja ja neli kuningriiki, mille režissöörid on Lasse Hallström ja Joe Johnston. Detsembris on kavas 12 etendust. Etendustel on sünkroontõlge eesti keelde. Keiti Vilms ja Toomas Hendrik Ilves õhutasid sõnaloomele. Sõnaus korjab uudissõnu 28. novembrini kestab sõnakorje Sõnaus, kuhu oodatakse kõiki huvilisi esitama ilusaid ja suupäraseid eestikeelseid vasteid tehnoloogiaga seotud terminitele. Digikultuuri levik toob igapäevasesse keelepruuki võõrväljendeid nagu zoomima, canceldama, chattima, shortcut, backlog, surfama või striimima. Mõnelgi on eestikeelne vaste olemas, kuid kohmakuse tõttu seda ei kasutata. Iga keelehuviline saab nüüd omi uudissõnu esitada veebiaadressil sõnaus.ee. Parimad sõnad selgitatakse välja kahes voorus: kõigepealt sotsiaalmeedias rahvahääletusena ja seejärel ekspertide kogus. Võitjasõnad kuulutatakse välja 8. detsembril, keeleuuendusliikumise algataja Johannes Aaviku 140. sünniaastapäeval, kui parimaid tunnustatakse ka auhindadega. Uued eestikeelsed sõnad ei sünni iseenesest, keegi peab nad välja mõtlema ja juurutama, ütles kalamburist ja digikirjanik Keiti Vilms, kelle Jõulujazz klassikast flamenkoni 26. novembrist 14. detsembrini toimuv festival Jõulujazz 2020 tähistab 25. sünnipäeva. Festivali kontserdid toetavad jõulueelset ootuse ja rõõmu sõnumit, traditsioonikohaselt on fookuses inimhääl. 13 päeva jooksul annavad muusikud 17 kontserti neljas linnas. Esinevad nii hinnatud Eesti artistid kui ka rahvusvahelised tähed: särav prantsuse lauljatar Cyrille Aimée, Rootsi bänd Dirty Loops, uue generatsiooni flamenkokvintett Los Aurora, auhinnatud saksa-prantsuseinglise trio Daniel Erdmann s Velvet Revolution, pianist ja helilooja Marcin Masecki. Jõulujazzilt on tuule tiibadesse saanud armastatud vokaalansambel Estonian Voices, kes tähistab nüüd kümnendat sünnipäeva erilise kontserdiga keeleteemalisi postitusi sotsiaalmeedias on tunnustatud aasta keeleteo auhinnaga. President Toomas Hendrik Ilves tõi edukaima näitena hästi kasutusele läinud uuest sõnast taristu, mis valiti 2010. aasta Sõnause võidusõnaks. Arvan, et uusi sõnu tuleb luua selle järgi, kuidas tehnoloogia areneb. Just eeskätt tehnoloogia, sest muud nähtused ei muutu nii kiiresti. On üsna loomulik, et uute tehnoloogiate kasutusele tulles me esialgu laename võõrsõnu, kuid meil on nii ilus keel ja see võimaldab luua sõnu, mis on võõrastest palju ilusamad ja eestlastele suupärasemad. Sõnaus on Vabamu ja presidendi kantselei ühisalgatus, mis paneb punkti tänavusele digikultuuriaastale. Vabamu on ürituse eestvedaja, sest tahame leida ja pakkuda just noortele mõeldud lahendusi, et innustada neid kaasa mõtlema ja arutlema ühiskonna ja vabaduste, ka sõnavabadusega seotud küsimuste üle, ütles Vabamu tegevjuht Keiu Telve. Prantsuse lauljatar Cyrille Aimée. Estonian Voices 10 & Sõbrad. Jõulujazz 2020 järgib riiklikult kehtestatud nõudmisi ürituste korraldamiseks ning koostöös terviseametiga on läbimõeldud lisameetmed, et publikul, muusikutel ja korraldajatel oleks võimalikult turvaline üritusel osaleda. Turvalise festivali juhendi leiab Jazzkaare kodulehelt. Samas saab tutvuda festivali kava ja artistidega. Kaljo Põllu muinasmaailm Adamson-Ericu muuseumis avati Eesti ühe silmapaistvama graafiku tööde näitus Kaljo Põllu. Mütoloogiline muinasmaailm. Kaljo Põllu (1934 2010) oli juba eluajal legend, kes on mõjutanud Eesti kunstielu oma suurejoonelise loomingu ja kunstiuuenduste kaudu, aga ka mitut põlvkonda suunanud õppejõu ning eesti ja soome-ugri rahvapärandit uurivate teadusekspeditsioonide juhina. Põllu oli 1960. aastate teisel poolel Eesti avangardkunsti üks juhtfiguure. 1970-ndate alguses toimus tema loomingus aga radikaalne pööre: kunstnik keskendus eesti rahva esivanemate müütilise maailmatunnetuse ning laiemalt põhjarahvaste ja soome-ugri hõimurahvaste iidse kultuuri uurimisele. Näituse kuraatori Kersti Kolli sõnul tõi Kaljo Põllu fennougristika temaatika jõuliselt kunstivaldkonda. Ta on meie esivanemate ja laiemalt soomeugrilaste ning põhjala rahvaste maailmakäsitluse ja müütide üks mõjusamaid Duo Ruut Jõuluaja kontsert REPLUGGED 18. detsembril kell 19.00 Hopneri Majas Piletid Fienta.com ja Piletilevis www.hopnerimaja.eu visuaalseid mõtestajaid eesti kunstis. Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme hindab Põllu osa nii uurija kui ka mütoloogiliste teemade käsitlejana: Kaljo Põllu looming on alati ajakohane, eriti praegu, mil räägime taas oma keele ja kultuuri hoidmisest ning võimalikust kadumisest, lahustumisest suurtes muutustes. Näituse tuumiku moodustab valik Põllu tuntuimate graafikasarjade Kodalased, Kalivägi, Taevas ja maa, Eesti maastikud ja Kirgastumine töödest. Eksponeeritakse kunstniku loomingu kõrgperioodi teoseid Eesti kunstimuuseumi, Eesti rahvusraamatukogu ja SA Kunstitaristu kollektsioonidest. Ilmub ka rikkalikult illustreeritud eesti- ja ingliskeelne kataloog, mille autor on Kersti Koll ja kujundaja Külli Kaats. Kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid täiskasvanutele, peredele ning lastele ja koolinoortele. Näitus jääb avatuks 21. märtsini 2021. Aeg annab arutust. 1985. Kartong- ja klišeetrükk. Eesti kunstimuuseum Korraldab: TÄNAV KUI KUNSTIGALERII 29. november 2020 kuni 10. jaanuar 2021 Pikal tänaval Tule ja saa osa erilistest kunstiinstallatsioonidest vaateakendel!

Tallinn kandideerib taas Euroopa rohepealinnaks 5 LINNAELU Euroopa roheline pealinn 2023 valitakse tuleval aastal ja Tallinn kandideerib taas tiitlile. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tehti juba 2022. aasta rohelise pealinna finalistina palju uusi algatusi. Selles protsessis osalemisest ja kaasnevast arengust võidab iga linlane, sest eesmärgiks on parema keskkonna ja linnaruumiga roheline linn, selgitas linnapea. Ta rõhutas protsessiga kaasnevaid positiivseid aspekte linna ja riigi majanduse elavdamisel: ökoinnovatsioon, targa ja kliimaneutraalse linna arendamine kui üleilmne suundumus, mis kajastub ka Tallinna arengukavades. Euroopa rohepealinna tiitlile kandideerimisel hinnatakse linnade panust, tegevuse tulemuslikkust ja eeskuju 12 keskkonnavaldkonnas: välisõhu kvaliteet, müra, jäätmed, vesi, loodus ja elurikkus, säästev maakasutus, keskkonnasäästlik majanduskasv ja ökoinnovatsioon, kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, säästev linnaliikuvus, energiatõhusus ja juhtimine. Elurikkuse valdkonnas on esitletud Putukaväila projekti uue looduse ja inimesega arvestava avaliku ruumina endise raudtee- ja elektriliinikoridori alal. Ökoinnovatsioonina on esile toodud targa, sh kliimaneutraalse linna arendamine. Väljatöötamisel on uus, keskkonnahoidliku käitumise preemiapunktide süsteem Ühiskaardile. Tallinn kohustub samuti olema rohepöörde ja süsinikuneutraalsele majandusele ülemineku eestvedajaid Eestis. Rattastrateegiast lähtudes on siht ühendada kergliiklusteed ühtseks turvaliseks võrgustikuks, sidudes need naaberomavalitsustega. Selle aasta lõpuks koostatakse ka rattastrateegia eesmärkide täitmiseks detailne rakenduskava aastateks 2021 2025. Tallinn on kandideerinud Euroopa rohelise pealinna tiitlile 2018., 2019., 2020. ja 2022. aastaks ning kahel korral pääsenud finaali. Linnaseen. Foto: Ilja Matusihis Toetus kortermaja uutmoodi renoveerimiseks Novembris alustati katseprojektiga, mis annab kindlate tüüpprojektide järgi ehitatud kortermajade ühistutele võimaluse taotleda KredExi toel maja renoveerimist tehases eeltoodetud katuse- ja välisseinaelementidega. Korterelamu tehaselise rekonstrueerimise toetuse taotlusvoorus tehakse korda umbes 20 tüüpprojekti järgi ehitatud kuni viiekorruselist elamut. Võrreldes tavapärase renoveerimisega on selle projekti eesmärk tehases toota majadele sobivad katuse- ja välisseinaelemendid, milles on juba soojustus, aknad ja ventilatsioonisüsteem. See tähendab, et ehitusobjektil tuleb teha vaid elementidega seotud paigaldustööd ja vajadusel majasisesed renoveerimistööd. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas lausus uudset toetusmeedet kommenteerides, et selline meetod võimaldab täpsemalt ette planeerida materjali kulu ja vähendada renoveerimistöödele tavapäraselt kuluvat aega. Suurem kiirus ei tule aga kvaliteedi arvelt, vaid võidame aega tänu automatiseerimisele. See on oluline, sest renoveerimistöid PLANEERINGUD Liivalaia tn 9 kinnisasja projekteerimistingimuste eelnõu avalik arutelu 13.10.2020 oli Tallinna Kesklinna Valitsuses Liivalaia tn 9 kinnisasja kohta detailplaneeringu tingimusi täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõu avalik arutelu. Kesklinna valitsuses peetud Liivalaia tn 9 kinnisasja projekteerimistingimuste arutelust võtsid osa hoonestusettepaneku koostaja, kinnistu omaniku esindaja, insolatsioonianalüüsi koostaja, Peeter Süda tn 13 ja 16 korteriühistu liikmed, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja linnaosavalitsuse ametnikud. Projekteerimistingimuste eelnõu menetlemise jätkamiseks täiendatakse insolatsiooniana- Uuel meetodil renoveeritud Mustamäel Akadeemia tee 5a asuv TTÜ pereühiselamu. tehakse ikka tavaliselt siis, kui elanikud majas sees elavad, aga nii on võimalik nende igapäevast elu võimalikult vähe häirida. Hinnanguliselt peaks ühe elamu juures kestma elementide paigaldamisega seotud tööd vaid kuni kuu aega, rääkis Aas. KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu märkis, et toetusmäär on 50% tööde maksumusest või kuni miljon eurot korterelamu kohta. Kuna tegemist on Eestis täiesti uue meetodiga, siis valib KredEx toetust saavatele ühistutele projekteerija ja ehitaja avaliku konkursi lüüsi Peeter Süda tn 16 hoone insolatsioonitingimuste kohta. Tartu mnt 80m kinnisasja kohta kehtiva detailplaneeringu tingimusi täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu Kesklinna valitsuses oli 14. 28.09.2020 võimalik tutvuda Tartu mnt 80m kinnisasja kohta kehtiva detailplaneeringu tingimusi täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõuga. Avalikul väljapanekul ei käinud materjalidega tutvumas ühtegi kodanikku. Avaliku väljapaneku kestel laekus kohalikule omavalitsusele üks kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldav pöördumine. teel. Loodetavasti annab see ühistutele suurema julguse ja kindluse üheskoos riigiga innovatsiooni panustada, sõnas Reinsalu. Renoveerimine vähendab maja küttekulusid umbes poole võrra ja parandab nii hoone välimust kui ka sisekliimat, teisalt jätab uudne lahendus korteriühistute õlule tavapärasest vähem asjaajamist. Toetusele kvalifitseeruvad enne 1993. aastat tüüpprojektide 1-317, 1-464, 111-121 ja 111-133 järgi ehitatud kuni viiekorruselised kortermajad. Joonas Kerge KredEx Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu 29.10.2020 oli Kesklinna valitsuses Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu, millest võtsid osa huvitatud isiku esindaja, detailplaneeringu koostaja, Järvevana tee 3e ja 3f korteriühistu liikmed ning linnaosavalitsuse ametnikud. Huvitatud isiku esindaja tutvustas detailplaneeringut ning vastas kohal viibinud korteriühistu liikmete küsimustele liikluse, kõrghaljastuse ja loodavate parkimiskohtade teemal. Ohtlike jäätmete kogumine Järjekordne kogumisring Kesklinnas toimub laupäeval, 21. novembril. Tallinlaste huvi jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise vastu on järjest suurenenud, sealhulgas ettevõtlusameti korraldatavate ohtlike jäätmete kogumisringide vastu. Läinud aasta kevadel ja sügisel kõigis linnaosades toimunud kogumisringidega koguti elanikelt lausa 53 tonni ohtlikke jäätmeid, tänavu kevadel aga ligi 28 tonni. Kõige suurema osakaaluga olid värvi- ja lakijäätmed, mida koguti 15,4 t, ning elektroonikajäätmed (3,6 t). Ohtlikud jäätmed ei sattunud olmejäätmete hulka või veel hullem metsa alla, loodusesse, vaid sai saata edasi taaskasutuseks ja materjalidena ringlusse. Nii nagu eelmisel aastal, on ülelinnalised ohtlike jäätmete kogumisringid ka tänavu kahel korral. Jäätmete mugavamaks üleandmiseks on sel aastal mõnes linnaosas lisandunud peatuspunkte ja pikenenud vastuvõtuaeg. Kogumisringide teenust osutab avatud hankemenetluse raames sõlmitud lepingu alusel AS Epler & Lorenz, kel on pikaajaline kogemus ja kes ka ise ohtlikke jäätmeid käitleb. Ootame kogumisringidele üle andma järgmisi majapidamises tekkivaid ohtlikke jäätmeid: ohtlikke aineid sisaldavad ja nendega saastunud pakendid, sh tulekustutid; akud ja patareid, sh pliiakud; vanad ravimid; värvide, lakkide, liimide ja lahustite jäägid; õlid ja rasvad, mitmesugused määrdeained; absorbendid, filtermaterjalid, saastunud kaltsud ja kaitseriietus; õlifiltrid ja antifriisi jäägid; nakkusohtlikud teravad ja torkivad jäätmed (nt vanad süstlad jms); aiandusmürgid ja väetiste jäägid, pestitsiidid; kemikaalijäägid Kogumisring Kesklinnas 21. novembril: (happed, leelised, fotokemikaalid jm olmekemikaalid); ohtlikke aineid sisaldavad pesuained; elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt vanad kraadiklaasid, päevavalguslambid ja säästupirnid); vanad elektrija elektroonikaseadmed. 10 10.30 Tallinn-Väike peatuse juures (Tondi Olerexi kõrval platsil) 10.40 11.10 Tehnika tn Pärnu mnt viadukti all parklas pakendikonteinerite juures 11.20 11.50 Uue Maailma 11 juures, garaažide ees 12 12.30 Vaikne/Magasini ristmikul pakendikonteinerite juures 12.40 13.10 Juhkentali 12 ees (Kalevi spordihalli parklas) 13.20 13.50 Lastekodu/Odra ristmikul (Lastekodu 31a kõrval, pakendikonteinerite juures) 14 14.30 Lastekodu 11b (Keskturu parklas) 14.40 15.10 Torupilli Selveri parklas 15.20 15.50 Väike Rannavärava / Uus ristmikul (miinimuuseumi ees parklas) 16 16.30 Amandus Adamsoni 10 parklas

6 TERVIS Koduarst osutab lastele esmaabi Nädalavahetustel ja riigipühadel teenindab ägedate tervisehäiretega kuni kaheksa-aastaseid lapsi koduarstibrigaad. Tallinn pakub võimalust saada esmatasandi arstiabi kodus, kui vanemal ei olnud haigestunud lapsega võimalik perearsti juurde minna või ei jõudnud perearst koduvisiiti teha. Ootamatu või ägeneva tervisehäire korral on lapsevanema esmane reaktsioon pöörduda EMO-sse või kutsuda kiirabi, aga laps ei tarvitse vajada kiiret vältimatut abi. Tallinna lastehaigla EMO-sse pöördub päevas keskmiselt 75 last, haigestumuse kõrgperioodil palju rohkem. Tallinna kiirabi tegi läinud aastal kuni 18-aastaste juurde 7868 visiiti, neist 21% alla kaheaastaste laste juurde, kusjuures enamik väljakutseid ei vajanud vältimatut kiirabiteenust. Koduvisiite tegev koduarstibrigaad vähendab kiirabi töökoormust ja leevendab erakorralise meditsiini osakondades ülekoormust, seda eriti nädalavahetustel. Samas pakub see väikestele linlastele esmatasandil operatiivset arstiabi juhul, kui arstile minek on raskendatud või infotelefonilt saadud soovitused ei ole andnud rahuldavat tulemust, selgitas abilinnapea Betina Beškina. Prooviperioodil saab koduarsti välja kutsuda reedel, laupäeval ja pühapäeval ning riigipühadel kell 12 20 Tallinna kiirabi dispetšeri telefonilt 697 1145. Dispetšer selgitab välja arsti kutsumise põhjuse, lapse vanuse ja elukoha. Arst tuleb päeva jooksul visiidikutsete järgi. Väljakutseid teenindab Tallinna kiirabi ja lastehaigla koostöös spetsiaalne arstibrigaad, kel on õigus välja kirjutada ka retsepte. Et tagada meedikute ja patsientide turvalisus kroonviiruse ajal, on koduarstibrigaad täiskaitsevarustuses. Tallinna lisaeelarves on koduarsti brigaadi teenusele planeeritud 60 000 eurot. Kuidas kriisiolukorras käituda? Aitäh, et kannad maski! Päästeametilt on Eesti elanike postkastidesse jõudnud või kohe jõudmas juhised võimalikes kriisiolukordades hakkama saamiseks. Kriisi korral võib abi vajajaid olla palju ja seetõttu jõuab see hädasolijateni tavapärasest kauem. Seepärast on oluline, et iga leibkond oleks tavapärasest erinevas olukorras võimeline mõnda aega iseseisvalt toime tulema. Käitumisjuhiste saatmine ei tähenda siiski, et päästeametil oleks infot mingist lähiajal puhkeda võivast kriisist. Mullu oktoobris jättis aga ulatuslik torm Kagu-Eestis elektrita 60 000 majapidamist ja muutis igapäevaelu tundmatuseni. 2019. aasta jaanuaris tabas laialdane elektrikatkestus Saaremaad. 15 aastat tagasi ujutas jaanuaritorm üle Eesti lääneranniku ja saared. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets selgitas, et kriise ei tasu karta, kuid nendeks tuleb valmis olla mõelda läbi, kuidas tavapärasest erinevas olukorras toime tulla, hoolitseda piisavate toidu-, joogi-, ravimi- ja esmatarbekaupade varude eest. Ka sellele tuleks mõelda, kuidas aidata eakaid lähedasi ja teha koostööd naabritega. Kodudesse jõudev trükis jagabki nõuandeid, kuidas peaks kriisideks valmistuma. Samuti annab ülevaate, missugused kriisid võivad meie igapäevaelu muuta. Suurim probleem on see, et katkeda võivad erinevad elutähtsad teenused, aga ka mugavusteenused meil ei pruugi olla elektrit või internetiühendust, meil võib olla üleujutus või mingil põhjusel ei ole näiteks teed enam läbitavad. See omakorda toob vajaduse toidu- ja veevarude ning informatsiooni järele, lisas Saaremets. 2019. aasta lõpus tehtud päästeameti uuring näitas, et vaid 15% Eesti elanikest on hinnanud oma kriisivalmisolekut piisavaks ja ainult 35% elanikest peab võimalikuks, et kodukohas võib hädaolukord tekkida. Võimalikuks hädaolukorraks on kõige paremini valmistunud Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud, kõige halvemini saaksid hädaolukorras hakkama Põhja-Eesti elanikud, muukeelsed Eesti elanikud ning eakad. Kriisiolukorras käitumise juhised jõuavad 532 000 leibkonna postkasti paari kuu jooksul. Juhised on eesti, vene ja inglise keeles. Peale trükise saab vajalikku informatsiooni mobiilirakendusest Ole valmis! ja kodulehelt olevalmis.ee. Bussides, trammides ja trollides rippuvad sildid meenutavad maskikandmise vajalikkust. Ühistranspordis ei ole distantsi hoidmine sageli võimalik ja juba tuttavate juhiste kordamine on praegu väga vajalik. Maskiga ei kaitse inimene üksnes ennast, vaid ka teisi, ja vähendab võimalust teadmatusest viirust edasi kanda. Kokkuvõttes anname nii panuse selleks, et viiruse levik aeglustuks ja meie igapäevaelu jääks toimima, ütles linnapea Mihhail Kõlvart. Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on eesmärk tagada turvaline linnatransport. Koostöös Tallinna linnaga suurendame inimeste teadlikkust, kuidas linnaruumis käituda, et enda ja teiste tervist hoida ja viiruse levikut pidurdada. Me loodame siiralt, et inimesed võtavad meie soovitusi tõsiselt, kannavad maske, desinfitseerivad käsi ning väldivad haigena ühissõiduki kasutamist. TLT ühissõidukite ninaosas on maski kujutised kirjaga Aitäh, et kannad maski! Kontaktpindu puhastatakse igas sõidukis vähemalt kaks korda ööpäeva jooksul. Kontakti vältimiseks on TLT lõplikult loobunud piletite müügist ühissõidukites, sõitjatel pole võimalik siseneda esiuksest ja sõidukijuhtide kaitseks on loodud sanitaartsoon esiuksest kuni esimese istmereani. Millal ilmub vaktsiin? Peaaegu aasta on maailm elanud võitluses Covid-19 vastu. Juba pandeemia algusest peale on lootust antud ideele luua vaktsiin ja enamik eksperte usub, et ainult elanikkonna laiaulatuslik vaktsineerimine võib uue viiruse peatada. Üldiselt on vaktsineerimine (immuniseerimine, inokuleerimine) vaktsiini manustamine organismi immuunsüsteemi stimuleerimiseks, et kaitsta seda nakkushaiguste eest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel hoiab immuniseerimine tänapäeval ära kaks kuni kolm miljonit erinevat tüüpi nakkuse põhjustatud surma aastas. Esimesed andmed Meditsiiniajaloo uurijate sõnul tehti esimest korda patsientidega manipuleerimisi, mida nüüd mõistetakse vaktsineerimisena, Indias ja Hiinas umbes 1000. aastal, kui rõugeepideemia ajal kasutati meetodit, kus terveid inimesi nakatati rõugepatsientide villidest võetud vedelikuga. Euroopas pärinevad esimesed andmed rõugevastase kaitsepookimise kohta 17. sajandist. 1788. aastal avaldas Edward Jenner Inglismaal artikli, milles kasutas esimest korda mõistet vaktsineerimine. Selle meetodi laialdane kasutamine algas pärast rõugeepideemiat Euroopas (1840 1843), mille jooksul suri ligi 500 000 inimest. Teise põlvkonna vaktsiinid võttis pärast 1880. aastat kasutusele Louis Pasteur, kes arendas uuel viisil Siberi katku vaktsiini, kasutades nõrgenenud mikroorganisme. Kõik NSV Liidus sündinud Eesti elanikud olid varases lapsepõlves ja kohustuslikus korras vaktsineeritud rõugete, tuberkuloosi, difteeria ja poliomüeliidi vastu. Alates 1966. aastast on lisatud teetanusevastane vaktsineerimine ja alates 1973. aastast leetrite vastu. Nüüdki on Eestis kõik need vaktsineerimised ikka aktuaalsed, lisatud on ka uusi. Kokku on erinevate nakkushaiguste vastu umbes 200 vaktsiini. Igas riigis on kaitsepookimise vastaseid, kes usuvad, et sellest tulenev kahju organismile on suurem kui kasu, kuid me ei hakka siin nendega vaidlema, see on eraldi artikli teema. Vaktsiinide valmistamine on pikk, keeruline ja mitmeastmeline protsess, oleneb vajamineva vaktsiini tüübist ja paljudest muudest teguritest. Kuid vaktsiin ei pea olema mitte ainult efektiivne, vaid ka ohutu. On väga tähtis hinnata riskide ulatust ja seetõttu inimeste ohutuse huvides vajalik, et katsetamise ajal läbitaks mitu kohustuslikku etappi. Esimene etapp on eelkliinilised katsetused loomadel, teine etapp kümnetel vabatahtlikel vaktsiini ohutuse ja talutavuse hindamise esimene aste. Kolmas teise astme inimkatsed annuse valimine, kus sihtrühm on sajad täiskasvanud vabatahtlikud. Neljas etapp on vaktsiini efektiivsuse hindamine, kus katsetesse on kaasatud tuhanded erinevas vanuses vabatahtlikud. Kogu protsess kestab vähemalt kuus kuud, kuid tegelikult palju kauem. Alles pärast nende etappide edukat lõpetamist lubatakse katseravim kasutamiseks. Tavaliselt võtab kogu tsükkel alates vaktsiini teoreetilistest uuringutest kuni selle heakskiitmiseni keskmiselt umbes kümme aastat. Võitluses Covid-19-ga pole inimkonnal nii palju aega ja seetõttu on sellesse paisatud enneolematult tohutud ressursid, nii intellektuaalsed kui ka materiaalsed. Vaktsiinid Covid-19 vastu Töö Covid-19 vaktsiini tootmisega algas tänavu esimeses kvartalis. Selle ümber on palju infomüra, spekulatsioone ja fantaasiaid. Praegu töötatakse maailmas välja umbes 200 vaktsiini, millest 11 läbivad kolmanda etapi katsetusi. Need kõik erinevad üksteisest tootmistehnoloogia poolest peamiselt inaktiveeritud või adenoviirusvaktsiinid. Hiljuti selgusid Pfizeri/BioNTechi vaktsiini uuringute tulemused. Jätkatakse ka ühe katsealuse tüsistuste tõttu peatatud Astra- Zeneca nn Oxfordi vaktsiini katsetamist. Euroopa Liit on firmaga juba sõlminud esialgse tarnelepingu ja Eesti on selle raames ettemaksuna üle kandnud 1,5 miljonit eurot. Kuid parimal juhul alustatakse laialdast vaktsineerimist alles järgmise aasta esimeses pooles. Lisaks peab sotsiaalminister Kiige sõnul ministeerium läbirääkimisi seitsme ettevõttega, et tulevikus sõlmida tarneleping vähemalt kolme tarnijaga. Arvan, et alahinnata ei tasu ka Venemaal, Hiinas ja USA-s väljatöötatavaid vaktsiine. Hiina vaktsiinist on vähe teada, ehkki nad räägivad juba kolmesajast tuhandest vaktsineeritust. Hoolimata asjaolust, et Venemaa teatas esimesena oma vaktsiini registreerimisest, on spetsialistidel selle kohta väljatöötamise kiiruse ja kliiniliste katsetuste vormi tõttu palju küsimusi. Samuti ei ole maailma meditsiiniajakirjanduses selle vaktsiini kohta piisavalt teadusteavet. Jääb veel oht, et tõhusat vaktsiini ei õnnestugi luua, nagu juhtus näiteks HIV-ga, kus kõik katsed luhtusid ja ravi sai võimalikuks ainult uute ravimite abil. Seni loodame kõik, et peatselt ilmub vaktsiin ja hulgaline vaktsineerimine, nagu minevikus on juhtunud üle ühe korra, aitab nakkuse leviku peatada. Selle saabumist oodates saame teha vähe, kuid sellel vähesel võib olla viiruse levikule otsustav mõju. Kõik, mida meilt nõutakse, on pesta käsi, hoida kaaskodanikega distantsi ja isoleerida ennast halva enesetunde ilmnemisel. Hoidke ennast ja oma lähedasi! Vladimir Afanasjev arst

AVASTUSRETK: Oleviste kiriku lõunakabel 700-aastase ajaloo jooksul on Oleviste kirikut korduvalt ümber ehitatud ja alates 17. sajandist ka korduvalt restaureeritud viimati 2002. aastast alates ja veel vähemalt kümmekond aastat. 2002 alustati restaureerimist läänetorni konstruktsioonide kindlustamisega, seejärel ennistati torni kiviosa fassaadid ja rajati tornikiivri jalamile avaliku kasutusega vaateplatvorm. Kuna tornikiiver jäi täielikult uue plekiga katmata, polnud võimalik likvideerida veelekkeid, mis hakkasid peagi torni fassaade lagundama ja juba paari aasta pärast hakkas krohvi langema. 2003 jätkati torni puitkonstruktsioonide restaureerimist, vahetati tornikiivri alumises osas katteplekk, restaureeriti kiriku külglöövide fassaadid ja puhastati peaportaal. Kahjuks jäi portaal tsementseguga tehtud parandustest laiguliseks ja tammepuidust peauks restaureerimata. 2004 alustati tööd kiriku katusel, vaskpleki paigaldust jätkati 2005. Järgmisel aastal restaureeriti lõunafassaad ja 2008 2009 lõpetati katuste restaureerimine. Uuriti põhjalikult ka Maarja kabeli raidraamides akende seisukorda ja tehti kindlaks kahjustused, kuid restaureerimiseni ei jõutud. Majandusseisaku tõttu peatati kiriku restaureerimine kümmekonnaks aastaks. Uue tööperioodi ettevalmistustega alustati 2016. Koostati kiriku muinsuskaitse eritingimused ning kinnitati restaureerimise tegevuskava ja prioriteedid. 2018 alustati restaureerimist kiriku lõunakabeli ja põhjalöövi katustest, kus selgus, et 15 aastat varem ebakvaliteetselt tehtud töö tuleb ümber teha. 2019. aastal restaureeriti uuesti torni kiviosa ja läänefassaade ning tornikiivri alumist osa. Puidust vaateplatvorm, mille kinnituste kaudu vesi pleki alla sattus, asendati metallplatvormiga. 2020 taastati lõunakabeli fassaade, järgmisel aastal on kavas alustada ligi 40 raidakna restaureerimisega. See kestab mitu aastat ning alles seejärel on võimalik alustada kiriku amortiseerunud keskküttesüsteemi rekonstrueerimist ja lõpuks asuda ennistama interjööre. Viimati tehti seda 1950. aastate algul. Restaureerimata on veel kiriku kooriruumi, Maarja kabeli ja kesklöövi fassaadid. Avastus lõunakabelist Novembri algul lõppes lõunakabeli fassaadide restaureerimine. Juulis alanud tööde käigus leiti portaali kõrval fassaadikrohvi alt seinast kolm profileeritud raidkivi, mis kuuluvad esialgu värvilisele teravkaarsele portaalile. Kõige tõenäolisemalt on tegu Oleviste kiriku keskaegse siseportaaliga, mis hävis 1820. aasta suurpõlengus. Kolm säilinud detaili otsustati müürida uue lõunakabeli müüritisse. Kaaluti ka kivide eemaldamist seinast, kuid otsustati siiski nende värv konserveerida ja kivid fassaadil eksponeerida. Tööde käigus uuriti samuti lõunakabeli ehituslugu. Kinnitust sai arhiiviallikatel ja ajaloolistel joonistustel põhinev kunstiajaloolase Ants Heina väide, et kabel ehitati pärast 1820. aasta põlengut. Et see põlengus lagunes, oli mõttekam kabel lammutada ja uuena üles ehitada. Uue kabeli lõunaseina tõsteti ümber ka vana portaal, mida võime näha selles kohas praegugi. Ajaloolistel piltidel on näha idaseina alumises osas aknaid, mis viitavad, et vanal kabelil oli mingis osas ka kelder. Kui selle võlvlagi oli arvatavasti laotud paekivist, siis uuel keldril tellistest. Järgmisel aastal võib tekkida võimalus saada uut infot vana kabeli kohta, sest kavas on lõunakabeli keldri arheoloogilised uuringud. Lõunakabeli fassaadidelt krohvi eemaldamise järel selgus, et uue kabeli ehitustööde kvaliteet oli ebaühtlane. Ants Heina uurimuse põhjal on teada, et kiriku taastamisel 1828 1840 kasutati raidakende valmistamiseks Ungru kivi, kuid näiteks altari puhul Orgita dolomiiti. Restaureerimise käigus selgus, et raidkivist dekoratiivsete osade ehitamisel on kasutatud nii Ungru kui ka Kaarma paekivi, ühe ehitusosa jaoks ka segamini. Näiteks on kabeli lõunaviilu korstendel näha ühes reas erinevaid, ladumisel kätte juhtunud kive. Samuti on nurgatornikeste puhul alumised osad ehitatud Kaarma kivist, kuid ülemine püramiidjas osa Ungru kivist. Viimane on kollakama, Kaarma kivi aga hallikama varjundiga. Nii paistavad korstnad ja tornikesed laigulised. Samamoodi on raidkivist karniisi puhul kasutatud nii Ungru kui ka Kaarma kive. Erinevate kivide kasutamine muutis restaureerimise keerulisemaks. Teise maailmasõja järel lõunakabeli viilufassaadi harjalt hävinud või eemaldatud kivirist otsustati nüüd nt Ungru kivist taastada. KGB sidemast ja Moskva olümpiamängud Teise maailmasõja järel hoidsid nõukogude jõustruktuurid usuelul väga pingsalt silma peal. Luteri kogudus sunniti Oleviste kirikust lahkuma ja tugevalt kahjustada saanud hoone seisis mitu aastat tühjana. 1950 anti kirikuhoone evangeeliumi kristlaste ja baptistide ühendatud kogudusele, mis ei saanud sel ajal mõistagi ametliku usuühinguna tegutseda. Koguduse liikmed hakkasid iseseisvalt kirikut korda tegema, lõpetades selle 1954. aastal. Julgeolekuorganitel olid kirikuga omad plaanid. Nõukogude võimu seisukohalt tülikal hoonel, mille kordategemise asemel oleks parema meelega nähtud hävimist, oli siiski üks kasulik omadus kõrge torn, mis sobis hästi raadiosideks ja -luureks. Nii leidis kirikutornis koha KGB sidekeskus, tornikiivri tippu paigaldati võimsad antennid ning tornist viidi sidekaablid alla kirikusse, sealt lõunakabelisse ja üle Oleviste tänava otse KGB (praeguse siseministeeriumi) peahoonesse. Asjaolu, et Oleviste kiriku torn leidis kasutust KGB sidemastina, võis selle päästa hävimisest. Teatavasti püüdis tollane võim igati takistada Niguliste kiriku restaureerimist, millega alustati 1953. aastal. Kui tööd olid suurte pingutustega jõudnud lõpuks 1982. aastal tornikiivri taastamiseni, süttis see äkitselt põlema ja on igati alust arvata, et niidid viisid julgeolekuorganiteni. Võimude kiuste suudeti lõpetada kiriku restaureerimine juba 1984. aastal. Oleviste kiriku suurem restaureerimine oli seotud Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregatiga, mis tõi raha ka vanalinna korrastamiseks. Oleviste kiriku puhul piirdus töö fassaadide ülesvuntsimisega. Muu hulgas korrastati lõunakabeli fassaade, kus osalenud ühel töölisel tekkis nüüd 40 aastat hiljem võimalus jagada meile oma mälestusi. Eero Kangor kunstiajaloolane Oleviste kiriku lõunakabeli fassaad 2020. aastal enne restaureerimist. Foto: Martin Siplane ja pärast restaureerimist. Foto: Eero Kangor Neitsitorn kui kunstitempel 7 AJALUGU Foto: Meeli Küttim (linnamuuseum) Kunstnikest kaksikvendade Kristjan ja Paul Raua 155. sünniaastapäeval, 22. oktoobril avati Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi kuuluvas Neitsitornis uus püsinäitus. Ekspositsioon Neitsitorn kui kunstitempel kujutab ateljeekorterit, mis on kui ruumiline mälestusmärk kõigile kunstnikele, kes Neitsitornis aegade vältel elanud, töötanud ja sellest ateljeest üle vanalinna katuste vaadanud. Neitsitornile kuulub väärikas koht nii keskaegse Tallinna kaitsearhitektuuris kui ka Eesti kultuuri- ja kunstiajaloos. Kunstiajalukku on torn jäädvustatud oma tollasel kujul, ümberehitatult kahekordseks klassitsistliku fassaadiga korterelamuks. 20. sajandi algusest oli see kodu ja ateljee paljudele tuntud Eesti kunstnikele. Lühemat aega on Neitsitornis elanud ja töötanud näiteks kunstnikud Valdemar Väli, Paul Viidalepp, Märt Laarman, Karl Burman jun. 1941 42 üüris hoone teise korruse korterit dirigent Raimund Kull oma kaasa, tuntud näitlejanna Liina Reimaniga. Kõige kauem, 20 aastat on Neitsitornis elanud ja töötanud esimese eestlasena kodumaal professionaalset karjääri alustanud maalija ja portretist Paul Raud (1911 1930) ning akvarellist ja üks esimesi eesti arhitekte Karl Burman sen (1945 1965). Paigaga on seotud ka teiste alade tuntud tegijad, sealhulgas üks esimesi eestlasest linnaruumi kujundajaid Hans Heinrich Falck, Vene tsaaride ihuarst Philipp Karell, Eestimaa raudteeühenduse eestvedaja Alexander von der Pahlen jt. Uue püsinäituse kohta ütleb kuraator, linnamuuseumi teadur Risto Paju: Torn on sisustatud ateljeena aastatest 1900 1965, justkui peaks siin algama etendus, kus tegelasteks on eespool nimetatud kunstnikud. Aga etendus ei alga, näitlejaid siin ei ole. Muuseum on vaid kujundanud lava nii, et iga külastaja võib hakata lavastajaks, kes paneb mõttes liikuma siin töötanud kunstnikud ehk tegelased. Näituse teine kuraator on ajaloolane Tõnu Pedaru, ateljee kujunduse autor kunstnik Jaagup Roomet. Näituse publikuprogrammis toimuvad 21. ja 28. novembril kell 14 Neitsitorni kunstilaupäevad.

8 TEATED KODULINNA MAJA ANNAB TEADA 101 Riselda Moissejeva 100 Ganna Tikhomirova 99 Aino Henno 98 Heino Niidas Helmi-Elisabeth Eller 97 Jevgenia Erti 96 Maria Lopatina 95 Lili Beloborodova Nadežda Slatina Alla Ryshkova 94 Enna-Telesta Värav Faina Kolesnikova Vilma-Helene Rebane 93 Linda Mölder Leida Sõber Dmitry Pikulin Leida Heinmets Ella Ivanova Galina Nazarova Klavdia Popova Raul Mägi Leelo Kõlar 92 Hilje Kuldvee Maria Morozova Aksel Liivanurm Irina Grablevskaja K, 18. november kell 20 K, 02. detsember kell 20 K, 16. detsember kell 20 TANTSUKLUBI Tantsitakse eesti tantse ja alati elava muusika saatel. Hopneri Maja Diele saalis. NB! Sissepääs Vanaturu kael 3 N, 19. november kell 18-20 KÄSITÖÖKURSUS Vääriskiviga nahast käevõru Juhendaja Heli Murakas käsitöökauplus-stuudiost PISTE Õpitoa hind 35 (kõik vajalik on kursuse hinnas) Pääsmed müügil www.fienta.com/hopnerimaja. Lisainfo katrin.valkna@hopnerimaja.eu või tel 6410 022 L, 21. november kell 13 ÕPITUBA Piimaseepide valmistamine Juhendaja Helen Orav (Roheline Vihmavari Ökopood) Igal osalejal valmib koolitusel 200 g seebimassi, millest on võimalik valmistada üks suurem või 2-3 väiksemat seepi. Kaasa palun võtta põll või pikkade varrukatega puuvillane pluus. Materjalid on hinna sees. Õpitoa pilet 24, Pääsmed müügil www.fienta.com/hopnerimaja. Lisainfo salme.kikas-toom@hopnerimaja.eu või tel 6455 321 L, 21. november kell 15 RETROMUUSIKA KONTSERT Natalja Trošina Piletid müügil kohapeal. 23. november kell 18.15 07. detsember kell 18.15 UKULELE KOOLITUS TÄISKASVANUTELE Sel aastal üllatan Jõuluvana Juhendaja Mai Kaur. Ukulele kursusel saadakse kokku 6. korral, et omandada sammhaaval teadmised pillimängust ja jõuda enesekindluseni esimeste lihtsate lugude mängimisel. Tunnid kestavad 1,5h. Kursuse hind 75 Pääsmed müügil www.fienta.com/hopnerimaja Lisainfo katrin.valkna@hopnerimaja.eu või tel 6410 022 P, 29. november kell 16 JUUBELIKONTSERT Laulu võim SEGAKOOR SÕPRUS 70 Dirigendid: Andres Heinapuu, Lia Uppin Kavas: Tormis, Sisask, Uusberg, Hõlpus L, 05. detsember kell 12 Palju õnne! JÕULULAVASTUS lastele VANA LINNA LUGU Vahva jõululugu, mille tegevus toimub sajandite taguses Tallinnas. On laulu ja naeru, hardaid hetki ja koomilisi stseene, valesti mõistmisi ja takistusi, headust ja heldust. Etenduse toob lavale Ajateater koostöös Improteater IMPEERIUM iga. Etenduse pikkus ca 50 minutit. Pilet 12 / 14 Pääsmed müügil www.fienta.com/hopnerimaja Info ja broneeringud info@ajateater.ee Viktor Puskar Uno Aava Tamara Tšurilova 91 Valentiina Kold Laino Laksberg Helju Saulep Asta Soosalu Maria Stakanchikova Uno Piir Endel Parijõgi Naima-Elvie Reinpalu Olga Sillapuu Galina Lõsjuk Jevgenia Kuznetsova Valentyna Reket 90 Maria Stanley Grigori Zelenski Väino-Rahuleid Järv Anastasia Psareva Ilme Sein Liubov Lazareva Ellen Mardla Irina Pinaeva Mihhail Družinin Meinhard Reinla Evi-Dora Koha 85 Anastasia Kokorko Liubov Kraynova Milvi Sikk Enda Hinrikus Leida Väli Arno Sooalu Valentina Khoperskaya November-detsermber HOPNERI MAJAS L, 12. detsember kell 13 TÖÖTUBA Luksuslike jõuluehete valmistamine koos näitlejanna KERSTI HEINLOOGA Õpitoa pilet 35 Pääsmed müügil www.fienta.com/hopnerimaja Lisainfo katrin.valkna@hopnerimaja.eu või tel 6410 022 L, 12. detsember kell 16 VANADE TANTSUDE KLUBI Toimub keskaegne piduõhtu, kus palume selga panna keskaegsed rõivad ja kaasa võtta head paremat ühislauale. Juhendaja Madli Telleri. Sisseastumistasu 7, Hopneri Maja Diele saalis. Vajalik eelregistreerimine! Lisainfo info@hopnerimaja.eu või tel 6455 321 R, 18. detsember kell 19 JÕULUAJA KONTSERT DUO RUUT Replugged Pilet 15 / 12, Pääsmed müügil www.fienta.com/hopnerimaja Lisainfo katrin.valkna@hopnerimaja.eu või tel 6410 022 L, 19. detsember kell 13 ja 18 (eesti keeles) P, 20. detsember kell 13 ja 18 (vene keeles) JUTUVESTMINE POLINA TŠERKASSOVA Talvise päikese muinaslood Jutuvestja ja multi-instrumentalist Polina Tšerkassova traditsiooniks saanud õdusale jutuvestmisele on oodatud nii väikesed kuulajad kui ka suured muinasjutu- ja muusikasõbrad. Pilet 12 / 8 (5-6a tasuta, kui istuvad saatja süles. Pääsmed müügil www.piletilevi.ee T ja N kell 18 20 Hopneri Maja Naiskoor kutsub laulma! Oma kolmandat hooaega alustav naiskoor ootab uusi lauljaid. Dirigent Elviira Maasalu Osalustasu 35 kuus Lisainfo elviiram3@gmail.com või tel 5615 2424 SEENIORIDE ÜLIKOOL eestikeelsed loengud K, 02. detsember kell 12, KULTUUR Jaan Suur Luule Uustulnd Tea Tamm Ene Alasi Lidia Nikeeva Nina Sharapova Stepanida Polyakova Klavdia Suhhanova Jüri Talumaa Vaike Maar Ants Pitkäärt Zoja Mülljari Imbi Eiber 80 Svetlana Lukašova Toomas Aarma Maarja Ojamaa Anu Kaal Margarita Zubakina Aire Neppo Mare Oopkaup Niina Nikišina Zinaida Nõomaa Ljudmila Iljina Ine Leinuste Silvi-Eda Pikkas Loore Mutso Mihhail Tamberg Aasa Suur Tõnu Tee Anne Leesment Rafail Khasanov Yuri Kozlov Roza Vahi Tõnu Möldre Malle Grigorjev *Kui te ei soovi oma sünnipäeva avaldamist Kesklinna Sõnumites, siis palume sellest kirjalikult teatada aadressil Kesklinna Sõnumid, Nunne 18, Tallinn 15058 või e-kirjaga kesklinnasonumid@tallinnlv.ee Rahvakalendri tähtpäevad eesti pärimuses Reet Hiiemäe, folklorist K, 16. detsember kell 12.15, KULTUUR Kontsert Jõuluaeg Andranik Kechek, helilooja,improvisaator ja pianist NÄITUS: Oktoober-Detsember 2020 Agne Kuusing-Soome akvarellide näitus Raekoja plats 18 10146 Tallinn Tel 645 5321 645 7220 info@hopnerimaja.eu www.hopnerimaja.eu Pole midagi teha aja kulgu ja tujusid ei saa kahjuks juhtida isegi mitte kõige suurema tahtejõu ja ettevõtlikkusega. Kodulinna maja Väärtuse sarja tutvumiskäigud on igal aastal novembrist alates toimunud põnevates majades ja nii oli plaanis ka tänavu, aga... Jääb vaid loota, et talvepakane (kui tuleb!) ja kevadpäike tema tuleb kindlasti! teevad omalt poolt kõik, et kurjast viirusest jääks vaid mälestus ja elu taastuks oma tavarütmides. Seni pakub Kodulinna maja iga kuu kolmandal laupäeval MEISTRIKODADE PÄEVA. 21. novembril on kohal kell 12 Aino Jakobi, siidimaal; kell 13 Maimu Johannson, näpunukud eesti muinasjuttude mängimiseks; kell 14 Kaie Põld, klaasmosaiigist pildi tegemine; kell 15 Maimu Johannson, rahvusmustriga põimepaelad; kell 15 18 Külli Viil, põimetehnikas vaibad telgedel. Novembrikuu jooksul on võimalik Nunnatorni kaudu linnamüürile minna reedel, laupäeval ja pühapäeval kell 12 16. Kui mõni seltskond (vähemalt 10 inimest) tahaks minna ka muudel aegadel, tuleks selleks soovi avaldada vähemalt 48 tundi varem telefonil 507 9565. Kuni novembri lõpuni on majas näitused: 13 x Valter toredad Edgar Valteri joonistatud pildid; Sirje Maris Horma varjust valgusesse lugu sellest, kuidas EKA tudengid tema pilte restaureerisid; OLI ja ON mõnikümmend fotot muinsuskaitse all olevatest majadest aastatel 2002/2003 ja nüüd, koos kommentaaridega; TALVE palju pilte ja juttu sellest, kuidas tehti sellenimelise filmi jaoks aja- ja asjakohaseks hulk paiku. Näitustele pääseb E, K, R kell 12 18 ning T, L ja P kell 12 6, N lausa kinni. Esmaspäeval, 23. novembril kell 17 kutsuvad Pärandivaderid infotunnile Käed külge õpime kultuuripärandit tundma. Jäägem terveks ja tegutsegem mõõdukalt! Tiina Mägi KESKLINNA SOTSIAALKESKUSES Kesklinna sotsiaalkeskuses novembri- ja detsembrikuus üritusi ei toimu. Huviringide tegevuse kohta saab infot telefonil 646 6123. E R on avatud toitlustamine ainult registreerimisega eelmisel päeval kell 10 13 telefonil 646 6123. Pesupesemise teenus palume pesu tuua E R kell 9.30 14. Mäluhäiretega eakate päevahoid Raua 1, info tel 5345 5026 Juuksur, maniküür ja pediküür: tel 645 9029 e-post: info@kesotskeskus.ee www.kesotskeskus.ee VANEMATE VIRTUAALKOOL Koostöös Kadrioru saksa gümnaasiumiga alustanud lapsevanemate kooli esimesed virtuaalloengud osutusid väga populaarseks. Järgmine loeng toimub 2. detsembril kell 18, kui kliiniline psühholoog-psühhoterapeut ja koolitaja Anna Haasma räägib koolilapse vaimsest tervisest. Tervise Arengu Instituudi 2018. aastal tehtud 11 15-aastaste õpilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et noorte kõige sagedasemad kaebused olid ärritatud olek, närvilisus, masendus, kurbus (esinesid üle ühe korra nädalas 25 29%). Eluga rahulolu mõjutas muu hulgas õpilase hinnang koolis käimise kogemusele ja muredest rääkimise võimalus ema või isaga. Seega on noorte vaimne tervis seotud ümbritseva keskkonnaga ja on oluline, et lapsevanem pakuks igati tuge. Soovime luua keskkonda, kus lapsed ja vanemad toetavad, mõistavad ja inspireerivad üksteist. Loengutele on oodatud kõik lapsevanemad või vanavanemad, kes soovivad omandada teadmisi toimivate ja toetavate peresuhete kujundamisest, selgitas Kesklinna vanem Monika Haukanõmm virtuaalkooli eesmärke. Loengud on tasuta ja veebipõhised. Sihtrühma kuuluvad eelkõige 7. 12. klassis käivate Kesklinna laste vanemad, kuid oodatud on teisedki. Rohkem infot virtuaalkooli kohta leiab Kesklinna valitsuse Facebooki lehelt. Salvestatud loenguid saab vaadata ka Youtube ist. Lapsevanemate kooli peale oleme mõelnud juba mitu aastat ja koostöös Kesklinna valitsusega saimegi nüüd selle avada. Kool annab ülevaate erinevatest last puudutavatest teemadest, mis võiksid olla igale lapsevanemale vajalikud teada kogu kooliaja jooksul. Selles koolis ei keskenduta ainult lapsele, vaid käsitletakse vanemaks olemist laiemalt, ütles Kadrioru saksa gümnaasiumi direktor Imbi Viisma. Projekt saab toetust justiitsministeeriumi, Euroopa majanduspiirkonna ja Norra riigi vastavatest programmidest.

9 VARIA Inglipuudel ootavad täitmist laste jõulusoovid Südalinna kooli maalinäitus Kullo lastegaleriis Kuninga 6 on 20. novembrini avatud Südalinna kooli õpilaste maalinäitus. Külastajad saavad näha 57 õlimaali, mille autorid on enamasti 1. 5. klasside õpilased. Õlimaali ring tegutseb Südalinna koolis kolmandat aastat. Praegu osaleb seal 40 õpilast, kellele näitus Kullo galeriis on esimene avalik väljapanek. Seni on õpilaste maalid olnud üleval vaid koolimajas. Lõpule on lähenemas väga erakordne aasta ja ukse ees pühad koos jõuluvana kingikotist saabuva rõõmuga. Kuid ühel või teisel põhjusel võib mõne lapse soovitud kink jäädagi unistuseks. Just neile lastele mõeldes kogusid Maxima ja Eesti Lasterikaste Perede Liit kokku laste soovid üle kogu Eesti, nende seas koostöös Tallinna sotsiaaltöötajatega 400 pealinna lapse kingisoovid. 17. novembril paigaldatakse Tallinnas Maxima kauplustesse Inglipuud, kuhu kuni 8. detsembrini jõuavad laste kingisoovidega sedelid. Igal sedelil on kirjas lapse nimi, vanus ja kingisoov. Valides Inglipuult lapse soovi, saab selle järgi ostetud kingituse jätta ka pakkimata kujul poe infoletti või kassasse. Samuti võib kingi ise valmistada ja tuua see just sellesse Maximasse, kust soovisedel võeti. Heategevusliku ettevõtmise kauaaegne patroon, lauljanna Gerli Padar paneb inimestele südamele, et võtnud mõne lapse kingisoovi puult, soetaks ostja kingituse võimalusel kohe või järgmisel poeskäigul ja annaks selle kaupluse infoletti. Nii saame olla kindlad, et kõik kingid olgu see mänguasi, arendav mäng, koolitarve või soe riideese kenasti soovijateni jõuavad, selgitas Padar. Üle Eesti saavad head inimesed osta jõulukingi ja olla ingel 2000 lapsele. Nende hulgas on tänu koostööle Eesti Lasterikaste Perede Liiduga 500 last, kellel on vendi-õdesid neli või enamgi, märkis heategevusprojekti eestvedaja Janne Laik Maximast. Gerli Rand Inglipuu projektijuht Halva une nägu Unehäired võivad rikkuda lapse elu. Kingi head und ja toeta Eesti esimese laste unekeskuse loomist. Eelmise ristsõna õige vastus oli KOHE LÄHEB LAHTI. Õige vastuse saatnute seast pälvis auhinna Mati Kikerpuu. Palume järgmise nädala jooksul tulla auhinnale järele Kesklinna valitsusse Nunne 18. Siinse ristsõna õigeid vastuseid ootame kuni 27. novembrini samal aadressil või e-kirjaga kesklinnasonumid@tallinnlv.ee. Taas läheb loosi auhind! Sõlmi püsiannetus: toetusfond.ee

10 REKLAAM A+ puhastus PAKUME KORTERMAJADELE: SISEKORISTUST VÄLIKORISTUST LEHEKOTTIDE ÄRAVEDU 1.50 + KM 150L KOTT VAATA LÄHEMALT WWW.APLUSSPUHASTUS.EE +372 53 99 1650 INFO@APLUSSPUHASTUS.EE ÕPITUBA HOPNERI MAJAS 19. nov. kell 18.00 VÄÄRISKIVIGA NAHAST KÄEVÕRU Võimalus valmistada ehteks enesele või kauniks jõulukingiks naiselikud ning silmatorkavad käekaunistused. Hind 35 Materjalid on hinnas. ABC Laenude OÜ / Lombard Laenud tagatise vastu Kulla ja hõbeda kokkuost KOMISJONIMÜÜK www.abclaenud.ee Tel 631 0190 Üldsaunad Tunnisaunad Tunnidušid Raudselt puhtaks juba aastast 1936! Kaardid ennustavad 24/7 Tel 900 1727 Vaata, kes on liinil: ennustus.ee NAHAARSTID Kesklinnas saatekirjata ja järjekorrata Registratuuri tel. 669-08-06 www.vita.ee/broneeri Raua tn 23 Tallinn Harjumaa 10124 Tel.: 622 94 95 E-post: info@rauasaun.ee www.rauasaun.ee 12. dets. kell 13.00 KERSTI HEINLOO JÕULUEHETE ÕPITUBA Koos näitlejanna Kersti Heinlooga valmistatakse kaunid ning luksuslikud kuuseehted. Hind 35 Materjalid on hinnas. Pääsmed müügil: Fienta.com Rohkem infot: katrin.valkna@hopnerimaja.eu või tel. 641 0022 www.hopnerimaja.eu 21. nov. kell 13.00 PIIMASEEPIDE VALMISTAMINE Isetehtud seep on eksklusiivne ja teeb nahale pai. Koolitusel valmib 2-3 seepi. Hind 35 Materjalid on hinnas. Kesklinna uus kodupood on Selver ABC Liivalaia tänava ääres, Swedbanki kontorist üle tee ja Kadriorus, Musta Luige ärihoones avati oktoobris Selveri esimesed väikepoed Selver ABC kauplused. Järgmine kesklinnas asuv väikepood Kreutzwaldi Selver ABC avatakse 25. novembril kell 12. Selveri väikepoed on avatud veel Nõmmel, Laagris ja Laulasmaal ning järgmised avatakse Tallinnas Pelgulinnas ning tuleva aasta algul Pärnus ja Tartus. Selveri kvaliteet on nüüd saadaval ka väikepoe mõõtmes. Selver ABC on kauplus, kuhu sisenedes klient teab, et tema vajadustega on arvestatud, ütles Selveri juhatuse liige Kristi Lomp. Selver ABC tähistab ja eristab Selveri super- ja hüpermarketitest väiksemat, kuid samavõrd põhjalikult läbimõeldud sortimenti. Nii nagu suurtes Selverites, ei tee me ka Selver ABC-s järeleandmisi kaubavalikus ega kvaliteedis. Tervitame klienti mitmekülgse ja läbimõeldud sortimendi ning Selveriväärilise teeninduskvaliteediga, lisas Kristi Lomp. Selver ABC on ümberkaudsetele elanikele ja piirkonnas töötavatele inimestele kindel ostukoht, mis pakub kõik esmavajaliku ja alati ka midagi erilist. Selver ABC on kodukoha lähim kauplus, kus kõik igapäevane on värske ja kiirelt kättesaadav ka hilisele külastajale. Selver ABC kauplused asuvad tavapärastest Selveritest väiksemal müügipinnal, ent kaupluste kaubasortimendis on tooted kõikidest enamostetavatest toidu kaubakategooriatest ning valik esmatarbekaupu tööstuskaupadest. Toidukaupade osas on suurem osakaal valmistoidul ja värsketel pagaritoodetel. Märtsi lõpuks avab Selver kokku 16 Selver ABC väikepoodi Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tartu Raatuse, Ümera ja Rukkilille ning Pärnu Ranna, Oja, Vana-Pärnu ja Laine Selver ABCd avavad oma uksed veebruari esimeseks nädalaks. Selver ABC-ks muutumine tähendab nii kaubavaliku rikastumist kui ka Eesti suurima Partnerkaardi lojaalsusprogrammiga liitumist. Selver ABC kauplustes hakkavad kehtima kõik Selveri kampaaniapakkumised ja boonused, mis kogu ülejäänud ketiski. Kodumaisel kapitalil põhineval Selveri ketil ei olnud seni eraldi väikepoe kontseptsiooni. Comarketite ostuga tekkis võimalus luua senistest suurtest Selveri kauplustest selgelt eristuv formaat. Selver ABC kaupluste kontseptsiooni keskmes on kliendilähedane asukoht koos kiire ja mugava ostukogemusega, mis hõlmab värsket valikut ning asjatundlikku teenindust. Kadriorus avati endises Comarketis oktoobri lõpul Selveri keti väikepood Selver ABC. Fotod: Hendrik Osula Selver ABC kaupluste avamiste ajakava: KAUPLUSE NIMI ASUKOHT AVAMISAEG Valdeku Selver ABC Tallinn, Nõmme Avati 07.10 Liivalaia Selver ABC Tallinn, kesklinn Avati 14.10 Laulasmaa Selver ABC Laulasmaa Avati 21.10 Kadrioru Selver ABC Tallinn, Kadriorg Avati 28.10 Veskitammi Selver ABC (endine Laagri Comarket) Laagri Avati 04.11 Nõmme Selver ABC Tallinn, Nõmme Avati 11.11 Ristiku Selver ABC (endine Pelgulinna Comarket) Põhja-Tallinn 18.11 kell 12 Kreutzwaldi Selver ABC Tallinn, kesklinn 25.11 kell 12 Marja Selver ABC Tallinn, Mustamäe 17.02 kell 12

11 IN ENGLISH Andrea from Paraguay Andrea and I met at a courtyard party with a barbecue. There were many expats and Spanish was the main language. She was sparkling inside and out with her full glam make-up, vintage disco outfit, charismatic personality and amazing singing voice, which made her the centre of attention in a matter of minutes. The young Paraguayan is not afraid to take a leap in the dark; her decision to come to Estonia was also very spontaneous. After all, there s so many start-ups here, so she figured she would find a suitable job. And she did! I ve actually wanted to live somewhere in Europe my whole life, said Andrea. But I also wanted a job doing something interesting, not something that s typical for most of the immigrants in Europe who ve come from South America or Africa. She added that she d hate to work just to survive and would want her job to ignite her. I would die of boredom if I had to work for work s sake. Back in her homeland, Andrea regularly came in contact with people in the IT field, who she often heard talking about Estonia as the next cool place to be. So, I came to Estonia and worked in a hostel for a few months before I found a job that fit me and that I was passionate about, she said. When looking at how active Andrea is on social media and how vivid her profile is on Instagram (#chinchillaudaz), I couldn t help but ask: Do you plan on becoming a big influencer? Andrea said that she prefers to think of herself as a content creator because collaborations with brands are often very one-dimensional. Take this, take a photo, tag us, etc, she added. According to her, it s so much more romantic to think of yourself as a content creator because it almost makes you feel like a storyteller. There are so many ways to tell a story: you can write, use an image or video, create a series of stories, etc, said Andrea. Andrea, who mainly used to blog in Spanish, has also started writing in English because, as she added while laughing, her audience may now also include some Estonian locals who are interested in the life of a crazy foreigner. I plan on creating a more extensive Tumblr-like webpage with lots of information, including about living in Estonia, said Andrea. According to her, there s a lot to do in Tallinn both during the week and at the weekend. I m not a big Facebook user, but I like browsing the local events to find all sorts of café meet-ups, concerts and art exhibitions, she said. She s surprised that the locals seem to think there s not much happening in the capital. I think that s the so-called locals curse, said Andrea. I would ve felt the same way in Paraguay. Andrea lives in Põhja- Tallinn, near Stroomi Beach. I get quite a lot of attention there, she said. Especially when I was strolling around with platinum blonde hair, my brown eyes, dark skin and, of course, my famous funky outfits. All eyes were on me with that combo. I feel like Estonians generally like to observe other people. Last but not least, here are three tips from Andrea on how to survive in Estonia: Join the welcoming programme Settle in Estonia to learn more about living in Estonia and find new friends. If you know some simple Estonian phrases to use in the shops, there s a chance that the cashier will smile back at you. Take an interest in the local language. This shows that you respect the country you re living in. Don t be the person who can only say tere and aitäh in the local language after three years of living in the country. The sauna will save your life, both in winter and summer. If you see some crazy people jumping in the snow or the lake, join them! Diversity the key to the success of the City Centre I can proudly say that the City Centre, with its distinct neighbourhoods from Kadriorg to Kitseküla, and from Luite to Kassisaba is becoming an increasingly attractive place to live for young families and older people alike. It is a unique place which at the same time seems somehow contradictory: the beating heart of the city and the perfect business card for of our visitors, but also a pleasant, quiet and comfortable living environment for residents. Indeed, it is in this diversity that the challenges and opportunities we face lie: maintaining the distinctiveness of the city s neighbourhoods while integrating it with urban planning. Openness to the sea, an abundance of green spaces and mobility are equally important. The latter is one of our biggest goals for pedestrians, cyclists, public transport and cars to share the limited urban space we have in a friendly and respectful way. Motorisation can be slowed down by offering people convenient alternatives that meet their needs, be they fast and comfortable public transport, safe spaces for pedestrians or networks of bicycle lanes. Significantly more attention needs to be paid to the latter, and fortunately things have been moving along in this regard with stakeholders. In the future, the network of bicycle lanes must connect different districts and provide, of course, the necessary parking. Travelling by bike or on foot is a good way of discovering the city s hidden sights and noting recent developments. A good example is the promenade on Reidi Road, which has very quickly won the hearts of city residents. However, there are many more places to explore and enjoy. As the Estonian expression goes, Tallinn will never be completed, and neither will our lovely city centre district. There is still a great deal that is old and valuable for us to renovate, new things to build and ideas to be turned into reality. The city lives and evolves with us. And it all comes down to cooperation among those who are interested there can be no success without it. Photo: Meeli Küttim (City Museum) Maiden s Tower as a Temple of Art A new permanent exhibition entitled The Maiden s Tower Temple of Art was recently opened in the eponymous tower, which forms part of the Kiek in de Kök museum of fortifications. Maiden s Tower has a proud place in the defensive architecture of medieval Tallinn as well as in the history of Estonian art and culture. It has been written into the history of art in its original form, which now houses a two-storey residential building with a classicist façade. Many well-known Estonian artists lived here and used the space as a studio from the early 20th century. The new exhibition depicts a studio apartment as a three-dimensional memorial to all those who have lived and worked in Maiden s Tower and gazed out from it over the rooftops of the Old Town over the years. The tower is also associated with wellknown figures in many other fields, including Hans Heinrich Falck (one of the first Estonian urban planners), Philipp Karell (a court physician to the tsars of Russia) and Alexander von der Pahlen (the man who paved the way for Estonian railways). Maiden s Tower Art Saturdays will be held as part of the exhibition s public programme at 14:00 on 21 and 28 November. Monika Haukanõmm City Centre Governor What should you do in an emergency? Instructions on what to do if an emergency situation arises are being delivered to letterboxes all over Estonia by the Rescue Board. There may be many people in need of help in an emergency, which may mean it takes longer for help to reach those who need it. As such, it is important for every household to be able to cope independently for a certain period of time in such a situation. Issuing the guidelines does not mean that the Rescue Board has information that a crisis of some sort is about to break out. However, unexpected events do occur: for example, a storm in South-Eastern Estonia last October left 60,000 households without electricity and changed everyday life beyond recognition; while in January 2019, Saaremaa was hit by a wide-scale power outage; and 15 years ago, a January storm flooded the west coast and western islands of the country. Viktor Saaremets, the head of the Prevention Department of the Rescue Board, says not to be afraid of emergency situations but rather to be prepared for them to carefully consider how to cope in unusual situations and how to retain a sufficient supply of food, water, medicines and basic necessities. You should also think about how to help elderly relatives and how you can cooperate with your neighbours. The publication being delivered to people s homes provides guidelines on how to prepare for emergency situations. It also gives an overview of the kinds of emergencies that can impact on our daily lives. Disruptions to essential and non-essential services alike are the biggest problem, Saaremets admitted. We may not have electricity or the Internet, there might be flooding or the roads might no longer be accessible for some reason. All this in turn creates a need for stocks of food and water as well as information. A survey conducted by the Rescue Board in late 2019 showed that just 15% of the Estonian population assess their preparedness to cope in emergencies as sufficient and that only 35% of the population have even considered the possibility of an emergency occurring where they live. When it comes to handling emergency situations, residents of Western and Southern Estonia are the best prepared, while residents of Northern Estonia, non-estonian speakers and the elderly would cope least well. The emergency guidelines will reach the letterboxes of 532,000 households during the next couple of months. The guidelines are provided in Estonian, Russian and English. In addition to the printed publications, you can obtain the necessary information from the Be prepared! app and online at olevalmis.ee.