NR. 11 TORI VALLA AJALEHT NOVEMBER 2016

Tere, tere tulemast! Tere, tere, Tori rahvas. Siin on tubli tantsurahvas, töökas rahvas, laulurahvas. Toris tuntud suksutall, hobul ikka rauad all. Kui pole iial Toris käin d, siis pole Tori Põrgut näin d. Tule tutvu Toriga, siin on hea elada. selliste laulusõnadega alustas lasteaed esimesel advendil toimunud advendikontserti Tori kirikus, mis oli pühendatud Tori valla 25ndale aastapäevale. Üles astusid Tori Lasteaia ja Tori Põhikooli laululapsed ligikaudu 200 laululast. Suured tänud muusikaõpetajatele: Marika Pähkel (Tori Lasteaed) ja Anne Rätsep (Tori Põhikool). Kontserti juhatasid: Anette Siinvert ja Aaron Saar. Vahetekstid kirjutas kokku Lea Puust. Fotograaf: Ülo Soomets argo juske tori rahvamaja juhataja NR. 11 TORI VALLA AJALEHT NOVEMBER 2016 Tori vald 25 advendikontsert

2 Tule ja räägi kaasa! Hea Tori valla rahvas, kätte on jõudnud meie jaoks väga oluline aeg. Oleme heaks kiitnud Sauga Vallavolikogu ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi Are, Sauga ja Tori valla ning Sindi linnaga. Oktoobrikuu lõpus algasid läbirääkimised ja nüüdseks on valminud ühinemislepingu projekt. Meie volikogud on suunanud ühinemislepingu projekti alates 14.11.2016 avalikule arutelule. Iga Tori valla elaniku postkasti peaks olema jõudnud leht Tule ja räägi kaasa, mis sisaldab ühinemislepingu projekti ja seletuskirja. Nüüd ongi meie kõigi jaoks kätte jõudnud ülimalt oluline aeg - kutsun teid üles tutvuma lepingu projekti tekstiga, vaagima lepingu põhimõtteid ja sõnastuse täpsust, korraldama omavahelisi arutelusid, olema põhjalik ja tegema ettepanekuid. Kaasamõtlemine on nüüd väga oluline, rahvaesindajatel volikogudes on vaja detsembrikuu lõpus langetada otsus kas ühineda või mitte ühineda lepingus kokkulepitud tingimustel. Kindlasti on neil lihtsam oma häält anda, kui nad saavad tugineda teie ettepanekutele ja soovidele. Siinkohal toon välja mõned üksikud mõtted, mis võivad abiks olla lepingu projekti mõistmisel ja sellele ettepanekute tegemisel. Kõige tähtsam, millest lähtuda: ühinemise tulemusel tekkival suuremal omavalitsusel (ligikaudu 11 500 elanikku) on paremad võimalused saada riigi poolt pakutavaid toetusi ja sihtfinantseerimisvahendeid, millega parendada avalike teenuste kvaliteeti. Edaspidi eelistab meie riik vahendite eraldamisel ühinemise käigus moodustunud suuri omavalitsusi ehk üle 11000 elanikuga omavalitsusi; teenuste kättesaamisel ei muutu elaniku jaoks midagi. Praegustes vallakeskustes Ares, Saugas, Toris ja Sindi linnas jäävad toimima teenuskeskused, kus kohalik elanik saab kõik oma teenused kätte juba tuttavatelt ametnikelt nagu siiani on olnud. Need on ainult mõned näited lepingu projektist. Kõige täpsema ülevaate saate ikka siis, kui ise projektiga tutvute. Ühinemislepingu projektile saab ettepanekuid teha kuni 04.12.2016. Ettepanekuid NOVEMBER 2016 ootame e-posti aadressile tori@ torivald.ee, kirja saab panna vallamaja postkasti (asub vallamaja otsaseinal parkla pool) või saata aadressile Selja mnt 2, Tori alevik, Pärnumaa 86801. Minu ootused on suured ja loodan, et Tori rahvas seisab oma huvide eest, et erinevate piirkondade hääl jõuab volikokku ja ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjoni. Samas loodan ka ühinemisläbirääkimiste lõppotsuse tegemisel eelkõige kainele mõistusele ja headele läbirääkimisoskustele, et sünniks meie elanike jaoks parim ühinemislepe. Kindlasti on väga oluline, et iga hääleõiguslik vallakodanik osaleks elanike arvamuse väljaselgitamisel. Selleks on vaja hääletada elektrooniliselt 7. - 8.detsembril valla kodulehel www.torivald.ee või sedeliga 9. ja 11.12 2016 Tori vallamajas (Selja mnt 2, Tori alevik). Tänan juba ette kõiki, kes rahvakoosolekutel, kes kirja teel või vestlustes avaldavad oma arvamust ühinemise teemadel. Hea Tori vallakodanik, nüüd sõltub väga palju teist! Palun anna teada, mida mõtled, millele loodad ja sinu osalemine rahvakoosolekul on väga oluline! Kohtumiseni Kaie Toobal ühinemise juhtkomisjoni koordinaator ja tori vallavanem

NOVEMBER 2016 3 Tori Valla volikogu istungid 9. novembri istungil päevakorras olnud küsimused 1. Tori Vallavolikogu 19.05.2010 määruse nr 8 Tori valla ehitusmääruse kinnitamine kehtetuks tunnistamine 2. Pädevuse delegeerimine 3. Tori Vallavolikogu 20.05.2015 määruse nr 17 Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kinnitamine muutmine 4. Tori Vallavolikogu 11.02.2015 määruse nr 2 Tori Vallavalitsuse teenistujate palgajuhendi kinnitamine muutmine 5. Volikogu esimehele ja volikogu komisjonide esimeestele hüvitise maksmine ning vallavanema töötasu määramine 6. Tori valla teehoiukava heakskiitmine 7. Tori valla arengukava 2017-2028 kinnitamine 8. Tori valla eelarvestrateegia aastateks 2017-2021 9. Tori valla 2017. aasta eelarve (I lugemine) 10. Sauga valla, Tori valla ja Sindi linna ühinemislepingu I lugemine ja avalikustamisele suunamine 11. Tori valla vapimärgiga autasustamine Tori Vallavalitsuse istungid 25. oktoobri istung 1. tori vallavalitsuse koosseisu ja struktuuri kehtestamine 2. komisjoni moodustamine 3. raha eraldamine reservfondist 4. ehitusloa väljastamine 5. vähese tähtsusega abi andmine tori haldus oü-le 6. sundvalduse seadmine 7. tori vallavalitsuse 24.05.2016 korralduse nr. 97 kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamine muutmine 1. novembri istung 1. raha eraldamine reservfondist 2. katastriüksuse jagamine 3. valla eelarvest mittetulunduslikuks tegevuseks toetuse eraldamine 4. hanke korraldamine ja hankedokumentide kinnitamine 5. sotsiaaltoetuste määramine 8. novembri istung 1. hajaasustuse programmi lõpparuannete kinnitamine ja lõppmaksete määramine 2. kinnisasjadega liitmiseks sobivate maade erastamine 15. novembri istung 1. komisjoni moodustamine ja liikmetele tasu määramine 2. tori valla teehoiukava 2017-2021 heakskiitmine ja avalikustamisele suunamine 3. katastriüksuste jagamine 4. tori valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2028 kinnitamine Tori vald 25 (algus eelmises lehes) 2002- uued volikogu valimised, vallavanemaks saab Enda Link, volikogu esimeheks Ahti Kukk Enda Link oli Tori vallavanem 03.12.2002 29.11.2009 Jaanuaris 2003 toimus külaliidrite koolituspäev rahvamajas. Hakkas elavnema külaliikumine. Hakati koostama valla arengukava. 1. aprillil loodi ansambel SeljaN- KA. Kultuuriselts Salme tähistas 120. aastapäeva. Asutati Tori kooli sihtasutus. Suvel töötas vallas Pärnumaa õpilasmaleva Tori rühm. 20. augustil avati Eesti I ratsamonument Püha Jüri võitlus lohega (autor Mati Karmin). 28. oktoobril avati renoveeritud vallamaja. Alguse sai eakate päeva tähistamise traditsioon. 3. detsembril tähistas Tori raamatukogu 125. aastapäeva. Ilmus valla I kalender. Tori vald astus uuesti Pärnumaa Omavalitsuste Liidu liikmeks. Tori valla 12. aastapäeval, 19. detsembril, sai alguse uus traditsioon, anti välja valla vapimärk. Esimeseks Tori valla vapimärgi kavaleriks sai hr Hans Kavak. 2004. aasta algul arutlesid külavanemad internetiteemadel. Sellega sai alguse külaliidrite ümarlaud vallamajas ja vallavalitsuse väljasõiduistungid küladesse. Sai alguse Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Tori kirikus ja ürituse jätkumine rahvamajas. Tori segarahvatantsurühm tähistas 20. juubelit. 23. aprillil toimus jüripäeva jumalateenistus kirikus ja jüriöö jooks, mis on muutunud traditsiooniliseks ürituseks. 12. juunil toimus saate Laulge kaasa lindistus Tori lauluväljakul. 1. septembril avati Viira õpilaskodu I järk 15 õpilasele. 5. detsembril algas uus traditsioon, ühise advendiküünla süütamine vallamaja juures. Rahvamajas toimusid jõulupeod eakatele ja erivajadustega inimestele ning nende hooldajatele. Läbi aasta viidi läbi erinevaid üritusi kirikus ja rahvamajas. Tähistati eakate päeva ja viidi läbi koduloopäevi. Toimus valla õpetajate tänupäev. Ansambel SeljaNKA andis välja esimese plaadi. 2005. a suvel külastas Tori valda president Arnold Rüütel. Jätkusid traditsioonilised üritused: valla meistrivõistlused lauamängudes, jüriöö jooks, tänavakorvpallilahingud, külavanemate kokkusaamised, huviringide tegevus Tori rahvamajas ja Jõesuus, Kauni kodu konkurss, hõbelusikapäevad Tori vallamajas, vastuvõtt tublidele õppuritele ja sportlastele, kodukandipäeva ja külade kokkutulekute pidamine, koduloopäevad rahvamajas, isetegevuslaste esinemised ja tänuõhtu aasta lõpul rahvamajas. 3. juunil avati Tori kihelkonnakooli mälestuskivi. 23. augustil avati sotsiaalmaja. Avati veel Oore külamaja ja Piistaoja Katsetalu uus laut. 14. oktoobril toimus renoveeritud Tori põrgu avamine ja Aadu Musta raamatu Põrgu värk esitlus. Valla kroonikast 2006 võime lugeda, et 17. jaanuaril toimus MTÜ-de esindajate, külavanemate ja liidrite ümarlaud Tori rahvamajas. 8. veebruaril korraldati ettevõtjatele infoseminar. 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva Tori kirikus ja mälestusminutid kalmistul ning folklooripäeva Tori rahvamajas. 15. märtsil alustas tegevust Tori valla beebiring. 16. märtsil asutati Suure-Jaanis Rohelise Jõemaa Koostöökogu. Ühingu asutamisel osalesid ka Tori Vallavalitsuse, Tori ettevõtjate ja MTÜ-de esindajad. 10. aprillil oli Tori kirikus esivanemate vabadusvõitluseks pühendatud pidulik jüripäeva jumalateenistus. Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel külastas Tori kirikut kolmandat korda. 7. mail oli rahvamajas Tori valla laste laulukonkurss. 23. mail külastasid valda sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajad. Jätkuvad tänavakorvpallilahingud, kodude kaunimaks kujundamine, õpilasmalevate Tori rühma tööd, vallajuhtide vastuvõtt edukatele õppuritele, sportlastele, nende juhendajatele ja vanematele, aktiivset elu elavad eakad, kes korraldasid endile matku ja ekskursioone, ka erivajadusega inimestele ja hooldajatele korraldati üritusi. Sel suvel tähistati Tori Hobusekasvanduse 150. aastapäeva näituse ja mitmete üritustega. Toimus jaanipäeva tähistamine igas keskuses, Tori valla lauluja tantsupeo üritused viidi läbi nii rahvamajas kui lauluväljakul. Kodukandipäeval Randiväljal, 29. juulil, avati Taali metskonna pargis mälestuskivi karskusseltsile Täht. Augustis lindistati meie vallas saade Kas me sellist Eestit tahtsimegi?. Tori lasteaed sai uue katuse ja Tori koolimaja vana osa oli täielikult renoveeritud. Toris valmis kõnnitee pikkusega 1190 m. 10.-12. oktoobril oli Tori valla üldplaneeringu esmaste visioonide ja eskiislahenduste avalikud kaardilekandmised Seljal, Piistaojal, Tori vallamajas, Tori rahvamajas, Klaara-Manni puhkemajas, Oore külamajas ja Jõesuu raamatukogus. 13. detsembril korraldati Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu koosolek Tori rahvamajas. Tutvuti Viira õpilaskodu ja Tori kirikuga. Samal päeval toimus valla üldplaneeringu koostamise koosolek. Aasta lõpetasid erinevad jõulupeod rahvamajas, hõbelusikapäev ja valla 15.

4 NOVEMBER 2016 Tori vallamaja töötajad 2003 aastapäeva tähistamise üritused. 17. märts 2007 toimus Tori segarahvatantsurühma kevadkontsert ja simman 20 kevadist hetke. 10. aprillil korraldas Tori muuseum koduloopäeva Tori alevik 120. 15. aprillil tähistati Tori lasteaia 40. sünnipäeva. 23. aprillil toimus pidulik jüripäeva jumalateenistus vabadusvõitluse mälestuseks. President Toomas Hendrik Ilves külastas kirikut. Õhtul toimus traditsiooniline jüriöö jooks vallamaja aasal. 28. aprillil oli võimalus osaleda kalmistu hoogtööpäeval. 1. mail võis nautida kevadkontserti rahvamajas. 6. mail toimus Tori valla laste laulukonkurss rahvamajas. 19. mail võis osaleda Tori segakoori 140. juubeli pidustustel. 2. juunil tähistati Selja Algkooli 150. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimus 10. juunil hõbelusikapäev vallamajas, 11. juunil alustasid tööd Pärnumaa Õpilasmaleva Tori rühmad ja 21. juuni õhtul toimus Tori valla jaanipäev vallamaja aasal. 28. juulil osalesid valla külade võistkonnad Tori valla kodukandipäeval Oore külas. 1. oktoobril oli rahvusvahelise eakate päeva tähistamine rahvamajas. 22. oktoobril toimus inimeste elu paremaks muutmiseks mõeldud renoveeritud Jõesuu silla vastuvõtmine. 22. oktoobril alustas Eesti Posti Tori side tööd vallamajas. 13. detsembril korraldati vähekindlustatud perede laste väljasõit Pihlaka tallu. Aasta lõpetas hõbelusikapäev vallamajas ja valla 16. aastapäevale pühendatud kontsert. 2008. aastal tähistas Tori raamatukogu 130. sünnipäeva. 24. veebruaril oli Eesti vabariigi 90. aastapäeva pidulik jumalateenistus ja mälestusminutid kalmistul. Sel aastal toimusid traditsioonilised üritused nagu Tori valla meistrivõistlused lauamängudes, beebiring alustas taas, jüriöö jooks vallamaja aasal, laste- ja noorte laulukonkurss, töötasid õpilasmaleva rühmad, tähistati jaanipäeva. Hõbelusikapäeval õnnitleti värskeid lapsevanemaid. 3. mail oli võimalus osaleda Teeme ära 2008 koristusaktsioonil Tori vallas. 14. juunil oli Tori Põhikooli korvpalliväljaku avamine. 26. juulil Tori valla kodukandipäev Muraka külas. 23. augustil tähistas Viira kool 150. aastapäeva. 2.-3. septembril olid Tori valla arengukava arutamise koosolekud vallamajas. 14. oktoobril toimus Tori Põhikooli võimlale nurgakivi panemine. Tähistati rahvusvahelist eakate päeva ja aasta lõpetati valla aastapäeva tähistamisega. 2009. aastal olid mitmed juubeliüritused, mis puudutasid paljusid valla peresid: Tori kooli 135. sünnipäev, Tori raamatukogu 130. sünnipäev, Tori segarahvatantsurühma 25. sünnipäev, Tori muuseumi 75. aastapäev, Tori naisseltsing Lained tähistas 5. sünnipäeva, Tori kirikuelu 465. aastapäev. Tori kiriku õnnistamise 155. aastapäev; 23. veebruaril avati Tori põhikooli võimla. Suures avaras võimlas on hea palli mängida, lisaks on väga hea varustusega jõusaal ning head pesemistingimused; toimusid traditsioonilised üritused: hõbelusikapäev, jüriöö jooks vallamaja aasal, Teeme ära mõttetalgud Minu Eesti Tori mõttekoda rahvamajas, kevadkontsert rahvamajas, talgupäev Tori kalmistul, Tori valla laste- ja noorte laulukonkurss, tööd alustasid Pärnumaa Õpilasmaleva Tori rühmad, jaanipidu vallamaja aasal. Valla kodukandipäev toimus seekord Rätsepa külas. Tori sotsiaalmajal täitus 4. tegevusaasta, viidi läbi Tori valla meistrivõistlused lauamängudes, tähistati Eakate päeva. Sügisel valiti kohaliku omavalitsuse uus volikogu. Valla 18. aastapäeva tähistati aasta lõpul kontserdiga rahvamajas. Enda Link meenutab: 2002. aastal sai minust vallavanem. 33 aastat olin kogunud tarkusi koolitöös, siis nüüd puudusid kogemused ja vastavad teadmised. Olin kursis volikogu tööga, alates 1993. aastast olen osalenud vallavolikogu töös. Enne seda olin maavolikogu liige. Koolijuhina sain selgeks, et olla juht, peab olema uuendustele avatud, töökas, hea analüüsivõimega, hea suhtleja, vastutustundlik, aus, positiivne, meeskonnatööoskus, usaldada alluvaid, oskus delegeerida, motiveerida ja palju muud. Esimene tööreegel oli see, et revolutsioone pole vaja, tähtsamaks pidasin, et kujuneks uus kvaliteet. Tähtsaimaks pidasin head meeskonnatööd ühise eesmärgi nimel. Seda nii kitsamas kui laiemas mõttes. Eesmärk oli, et valla juhtkonna ja valla elanike vahel oleks usaldus, heatahtlikud suhted, et volikogu ja vallavalitsus on vallaelaniku teenistuses ja tema huvide kaitsja, et tehakse õigesti ja õigeaegselt, et vallavalitsuse töö ja tegemised oleksid läbipaistvad. Eesmärk oli enne vallale oluliste otsuste tegemist arutada eri küsimusi erinevate huvirühmadega. Kujunes tihe side küladega läbi külakoosolekute, külavanematega, ettevõtjatega, hallatavate asutustega. Vallalehe kokkupanemist alustasime vallamajas, et valla lood kirja panna, et vallaleht räägiks meie tegudest, meist endist ja tegijateks meie kogukonna inimesed. Vallas on objekte, mille sünnile olen saanud kaasa aidata ja mille üle rõõmu ja ka natuke uhkust tunda saan. Oleme sageli kriitilised valla teede seisukorra suhtes, on siingi käegakatsutavaid ja silmale nähtavaid tulemusi. Suurenesid investeeringud tänavavalgustusse, mis on tulemuslik samm turvalise elukeskkonna tagamisel. Suurt rõõmu tunnen tunnustust leidnud inimestest, kultuurisündmustest ja palju muust. Meie valla rahvale on olnud olulised ja oodatud traditsioonilised üritused-valla aastapäev, hõbelusikapäev, valla laulu-ja tantsupäev... Arvan, et olen julgenud teha otsuseid ja olen ka eksinud. Arvan, et ainult need inimesed ei eksi, kes ise midagi ei tee. Olen tänulik vallavanema seitsmele aastale ja mõtlen headele asjadele, mis on sündinud. Tori vald on kui vikerkaar, milles on palju värve ja mul on heameel, et olen saanud värve sinna lisada. Mida teen praegu? Loen, teen käsitööd, naudin õues olemist, meeldib aias tööd teha, käia teatris ja kontsertidel, võtta ette tegemisi koos perega, täidan rõõmsasti vanaema rolli. Tore vaheldus on Tori segakooris laulmine. Järgneb

NOVEMBER 2016 5 Pärnu maakonnaplaneeringu Rail baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine ja selle KSH aruande avalikustamine Maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramiseks võeti vastu Pärnu maavanema 9.11.2016 korraldusega nr 1-1/16/1037 ja suunati avalikustamisele koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandega. Rail Balticu trassikoridor kulgeb läbi Pärnu linna ning Vändra, Tootsi, Tori, Are, Sauga, Tahkuranna, Paikuse, Surju, Saarde ja Häädemeeste valdade (pikkus 109 km). Trassikoridori parima võimaliku asukoha väljaselgitamisel osutusid otsustavateks teguriteks kohaliku eluolu ja majanduse hoidmine, tasakaalustatud arengu jätkamine, Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine ja regionaalset arengut soodustava Pärnu linna ühendamine. Paralleelselt maakonnaplaneeringu koostamisega on läbi viidud KSH, mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlustega planeeringu koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. Rail Balticu maakonnaplaneeringu ja 7 moodust, kuidas säästa küttearvelt Pere eelarve planeerimisest Ilmad lähevad aina külmemaks, lumigi juba maas. Talv on muidu ilus aeg, aga olgem ausad: ees ootab kaheksa kuud kütmist, mis nõuab rahakotist oma lõivu. Eesti kliima vastu ei saa, küll aga saab küttekulu kontrolli all hoida. Kuigi hooned on oma ehituse, seisukorra ja küttesüsteemi poolest erinevad, leiab igaüks siit häid nõuandeid, mida oma kodus rakendada. 1. Kontrolli aknaid ja uksi Vanematel akendel sulge kõik praod, kuid parem oleks aknad välja vahetada. See on küll suur väljaminek, kuid pikemas perspektiivis tasub see end ära. Uuematel akendel kontrolli tihendeid, vajadusel uuenda neid. Vaata üle ka välisukse tihendid ning välisseinas asuvad süvendid. 2. Kontrolli küttekehi Ahjuküttega elamuid kontrollib korstnapühkija. Gaasi- ja keskküttega eluruumides aga peaksid kontrollima, kas see on tasakaalustatud ja korralikult õhutatud. Küttesüsteemi tasakaalustamisega on võimalik vähendada küttekulu kuni 30%. Selleks kutsu kütteekspert. Küttekeha õhutamise aga saad enamasti teha ise, õhutamise vajadusest annab küttesüsteem märku mulksumise teel. Kui sul on ruume, mida sa ei kasuta, siis tasub nendes jaotustorud ja ventiilid isoleerida. 3. Automatiseeri küttesüsteem Niimoodi väldid ala- ja ülekütmist säästes küttearvelt 5 25%. Automatiseerimise vahendeid on lihtsamast keerulisemani igas hinnaklassis. Sõltuvalt oma küttesüsteemist küsi vastava eksperdi käest nõu. Kui automatiseerimine pole võimalik, võta ühistus teemaks eraldi lugejate paigaldamine. 4. Küta ruume vastavalt vajadusele Kütteperioodil loetakse normaalseks õhutemperatuuriks eluruumides 18 22 C. Samas ei pea kõik ruumid ühesoojad olema. Esikut kasutad arva, seega võiks seal piirduda 15 kraadiga. Kui laste- ja elutoas tunned end mugavalt 20-22 kraadi juures, siis köögis toimetamiseks ja magamistoas puhkamiseks on 18 kraadi ideaalne. Ruumid, mida sa kasutad harva või ei kasuta üldse võiks jätta kütmata või hoida optimaalse 12-14 kraadi juures. 5. Tuuluta, aga ära jahuta Külmal ajal ruume tuulutades tee aken kuni viieks minutiks pärani lahti, võimalusel lülita selleks ajaks välja ka küte. Akent tuulutusasendisse jätta pole soovitatav: värske õhu maht on väike, kuid soojakadu suur. Ühtlasi, ära lase toal täiesti maha jahtuda, sest iga kraad temperatuuri tõstmist tõstab ka küttekulu ligi 5%. 6. Lase küttekehal oma tööd teha Vaata tubades ringi ja veendu, et küttekehad poleks blokeeritud mööbli, kardinate või muude esemete poolt. Vastasel juhul ei pääse KSH aruande avalik väljapanek toimub alates 29.11. kuni 29.12. 2016 Tori vallamaja volikogu saalis. Paberkandjal planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda tööpäeviti alates planeeringu avalikust väljapanekust Pärnu maavalitsuses, kõikides maakonna linna- ja vallavalitsustes. Digitaalselt on materjalid kättesaadavad Pärnu Maavalitsuse veebilehel http://parnu. maavalitsus.ee/rail-balticu-raudtee-trassikoridori-asukoha-maaramine ja Rail Baltic projekti portaalis http://railbaltic.info/et/ materjalid. Avaliku väljapaneku kestel (kuni 29.12.2016) on igal isikul õigus esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi planeeringulahenduse ning KSH aruande kohta aadressile: Pärnu Maavalitsus, Akadeemia tn 2, 80088 Pärnu või e-postiga aadressile info@parnu.maavalitsus.ee. Rail Balticu planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste ja KSH aruande avalikud arutelud toimuvad 23. 26. jaanuarini 2017 23. 01.2017 kell 12.00 Sauga noortekeskuses (Sauga alevik, Põõsalinnu 2); 23. 01.2017 kell 16.00 Suigu seltsimajas (Are vald, Suigu küla); 24. 01.2017 kell 12.00 Tori rahvamajas (Tori alevik, Võlli tee 4); 24. 01.2017 kell 16.00 Kaisma rahvamajas (Vända vald, Kergu küla). 25. 01.2017 kell 12.00 Surju rahvamajas (Surju küla, Surju vald); 25. 01.2017 kell 16.00 Paikuse vallamajas (Paikuse alev, Pärnade pst 11); 26. 01.2017 kell 12.00 Häädemeeste seltsimajas (Häädemeeste alevik, Suurküla 4); 26. 01.2017 kell 16.00 Pärnu maavalitsuses (Pärnu linn, Akadeemia 2). Täiendav info Pärnu Maavalitsus, planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn, tel 4479761, e-post: tiiu.parn@parnu.maavalitsus.ee soojus ringlema ja toa soojenemiseks on vaja rohkem kütta. Vajadusel tõsta asju ringi ja vaheta kardinaid. 7. Kasuta kardinaid ja vaipu maksimaalselt ära Kui väljas paistab päike, vabasta aknad paksudest kardinatest ja ruloodest, et soojus pääseks tuppa. Päikese loojudes sulge katted: nii vähendad soojakadu ja takistad külma liikumist tuppa. Vaip aga on jala all mõnus ja soe toimides hea tõkkena mööda põrandaid liikuvale külmale. Kui kõik muu on proovitud, siis paksemad riided ei vea kunagi alt. Kuigi igaühele meist meeldiks kodus lühemates riietes ringi liikuda, on kampsunitel, pikkadel pükstel ja paksudel sokkidel oma võlu. Allikas: laenukool.ee

6 DigiTom soovitab ülikiiret internetti! Pärnumaal tehti algust ettevõtmisega, mille käigus saavad maakonna majad ühendatud ülikiire lairibaühendusega. Ettevõtmise nimeks on DigiTee. DigiTeel on hea nõuandja ja tark-mees-tahvlis DigiTom. Järgnevalt räägib ta, miks on vaja ühendada Sinu maja lairibaga ning jagab väärt soovitusi, mida uut ja kasulikku see Sulle võimaldab. digitom mees, kes teab digisõnu Milleks Sulle DigiTee lairibaühendus? Sest DigiTee ühendus toob Sinu majja teenused, mis teevad terve pere elu huvitavamaks ja mugavamaks ning tööd-tegemised tõhusamaks. Lairibaühenduse võimaluste hulk on lihtsalt niivõrd palju avaram kui seni tuntud mobiilse või telefoniliini-internetiga. Seetõttu usun, et üsna pea ei kujuta me enam ette, kuidas saime hakkama ilma lairibaühenduseta. Raske uskuda? Toon võrdluseks elektri. Kes oleks 150 aastat tagasi uskunud, et elektrienergia jõuab igasse Eestimaa eluruumi ja töökohta?! Aga jõudis. Ja nüüd on elekter kõikjal nii iseenesestmõistetav, et tundub inimõigusena. Olen kindel, et täpselt nii läheb ka ülikiire internetiga. Miks? Kohe selgitan. Mida ülikiire lairiba internetiga teha saab? Oi, palju asju! L airibaühendus võimaldab näiteks: luua kõikide pereliikmete jaoks kodune Wifi internetivõrk vaadata sadu telekanaleid ja saatekavasid ning kasutada videolaenutust telesaateid salvestada ja järelvaadata omale sobival ajal teha koolitöid, õppida ja teisi õpetada suhelda pereliikmete, sõprade ja tuttavatega Skype, lauatelefoni või kasvõi teleri kaudu teha kaugtööd lõpuks ometi saab teha korralikult arvutitööd oma kodus, samal ajal võivad teised pereliikmed enda arvutites või nutiseadmetes muretult internetti kasutada või telerit vaadata luua oma majast nutimaja, kus toimuvat saad jälgida nii kaamerate kui ka erinevate anduritega ning juhtida majas valgustust, kütte- ja ventilatsioonisüsteeme jm samuti teha kõiki harjumuspäraseid interneti-toiminguid, nagu uudiste lugemine, infootsingud, pangatehingute tegemine, e-poodides ostlemine, suhtlemine sotsiaalmeedias jne Ja see on alles lairiba-ajastu algus! Igal aastal lisandub teenusepakkujaid, kelle teenuseid saab kasutada kõige mugavamalt just lairibaühenduse kaudu. Miks on lairibaühendus teistest parem? Kuna ligi 90% Eesti peredest on internetiühendus, siis paljudel on kogemus kas mobiilivõrku või lauatelefonikaablit pidi koju jõudva internetiga. Milleks siis veel lairibaühendus? Kui seni tuntud ühenduste kaudu jõudis Sinuni aeglane ja ebastabiilne internet, siis valguskaablis koju jõudev lairibaühendus on kümneid kordi kiirem ning alati olemas ja kvaliteetne. 1. Valguskaablil on erinevate teenuste läbilaskevõimsus praktiliselt piiramatu. 2. Lairibaühendusel pole mahupiiranguid ega lisatasusid. 3. Lairibaühendus on alati olemas, sõltumata ilmast või ümbritseva keskkonna iseärasustest. 4. Lairiba-interneti kiirus on kindel ja tagatud, olenemata sellest, kui palju on piirkonnas teisi internetikasutajaid. 5. Lairibavõrk ühendab terve maja seadmed (sh arvutid, nutitelefonid, tahvelarvutid, telerid, mängukonsoolid, valveseadmed jt) maailmaga. 6. Lairibavõrguga võid ühendada nii palju telereid, kui soovid, kõigile jätkub signaali. 7. Suuri pilte, videod jm faile saab laadida üles sama kiiresti kui allagi. 8. Ja loomulikult pole lairibainternetil mobiilinterneti või telefoniliini-interneti puudusi. Üks asi mida ma saan Sulle kindlasti lubada on, et internetiühenduste kiirused tõusevad igal juhul edasi. Vajadus kiiremate ühenduste järgi on pidevalt kasvanud ning kasvab edasi. Viie aasta pärast vajavad teenused kümme korda suuremaid kiirusi kui täna. Telefoniliini-internet ei suuda tulevikus vajaminevate kiirustega enam toime tulla. Kuna vastu on tulemas loodusseadused, siis ei ole vaskkaabli tehnoloogiat enam võimalik edasi arendada ega kiiruseid suurendada. Mobiilitehnoloogiat arendatakse küll pidevalt edasi, aga selle kasutust piirab piisavate raadiosageduste puudumine. Samuti on mobiilinternet ette nähtud ühe seadme, mitte terve maja NOVEMBER 2016 ühendamiseks. Seega ei ole mobiilne tehnoloogia ka tulevikus sobilik majade ühendamiseks. DigiTee lairibaühendus on aga tulevikukindel! Lairibaühendus pakub alati piisavat läbilaskevõimet ja kvaliteeti. Saan Sulle lubada, et selle ühenduse kaudu jõuavad Sinuni soovitud teenused nii täna kui ka veel paljude aastate pärast. Valguskaabli kaudu on võimalik edastada praktiliselt piiramatul hulgal infot ja teenuseid. Lairibaühendus koju annab kindluse aastakümneteks ning tõstab sellega ka kinnisvara väärtust! Kuidas saada lairibaühendus oma majja? Lairibavõrgu ehitamine on päris kallis. Seepärast ei ehitata seda võrku niisama kõikide külade või majadeni, vaid ainult sinna, kuhu seda soovitakse ning kus see kohe kasutusele võetakse. Kui Sa soovid, et lairibaühendus jõuaks ka Sinu majja, siis osale julgesti küsitluses DigiTee veebilehel www.digitee.ee. Küsitlusega soovime välja selgitada elanike ja ettevõtete huvi valguskaabliga lairibaühenduse vastu. Küsitluses osalemine Sulle veel mingeid kohustusi kaasa ei too. Kuid see annab DigiTee meeskonnale vajalikku infot selle kohta, kuhu ja kui palju valguskaableid ehitada. Mida rohkem on ühest külast või asulast lairibaühenduse soovijaid, seda suurem on kindlus, et valguskaablivõrk sinna rajatakse. Loe lisaks DigiTee kohta ja osale küsitluses: www.digitee.ee DigiTee on Pärnu Maavalitsuse, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu ning SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse algatatud projekt, mille eesmärk on ühendada Pärnumaa kodud, ettevõtted ja asutused ülikiire internetiühendusega. Rohkem infot leiad kodulehelt www.digitee.ee ja Facebookist: www.facebook.com/digitee.ee ALGAS KÜSITLUS ÜLIKIIRE INTERNETIÜHENDUSE SOOVIJATE VÄLJASELGITAMISEKS PÄRNUMAAL 1. novembril 2016 algas küsitlus, viidud uuring näitas, et ligi 80% kus DigiTee projektis osalevate Pärnumaa majades ei ole praegu valdade elanikud saavad märkida, võimalik kasutada kaasaegset lairibaühendust ning tarbijad peavad millisele aadressile nad soovivad lairibaühendust saada. leppima ebastabiilse ja aeglase mobiilinternetiga. Seetõttu puudub Küsitlus viiakse läbi DigiTee kodulehel: digitee/kysitlus/ http:// paljudel juurdepääs tänapäevastele digitee.ee/kysitlus/ infoühiskonna teenustele. DigiTee poolt eelnevalt läbi- Aasta lõpuni kestev küsitlus viiakse läbi selleks, et täpsemalt välja selgitada, millistes majades soovitakse kasutada lairibateenuseid ülikiire internet, digitelevisioon koos paljude lisateenustega, suhtlus- ja meelelahustusteenused, jne ning kuhu tuleb lairibaühendus ehitada. Küsitluse käigus saadud andmete põhjal alustatakse võrkude planeerimist. See tähendab, et lairibavõrku ei ehitata kõikide küladeni või majadeni, vaid ainult sinna, kuhu seda soovitakse ning kus see kohe kasutusele võetakse. Seepärast on oluline, et kõik soovijad oma info edastaksid, vastasel juhul jääb lairibaühendus sinna ehitamata. Lisainfot DigiTee projekti ja lairibaühenduse kohta saab veebilehelt digitee.ee

NOVEMBER 2016 7 POLITSEI / PÄÄSTEAMET PÄÄSTEKESKUSE INFOKIRI PÄÄSTEKESKUSE INFOKIRI 22. november 2016 Tori, Pärnumaa 2016. aastal on Eestis tulekahjude tagajärjel hukkunud juba 33 inimest. Pärnumaal on sellel aastal hukkunuid kaks, nende hulgas novembrikuus kahjuks ka üks Tori valla elanik. Et selliseid traagilisi õnnetusi ära hoida ning inimeste elu ja vara kaitsta, viivad päästjad, vabatahtlikud ja ametnikud igal aastal läbi tuhandeid kodukülastusi, kus analüüsitakse inimestega koos võimalikke ohukoldeid nende kodus - pööratakse tähelepanu ohtlikele harjumustele ning mõeldakse, mida ja kuidas saaks teha, et tuleohtu vähendada. Seda kõike selleks, et olla kohal enne tulekahju puhkemist. Kuid ka meie ennetuskäed jäävad lühikeseks ja igale poole me ei jõua. Päästjate töö ei ole käia inimesi äratamas, kui nad on alkoholijoobes toitu valmistades magama jäänud, põleva suitsukoniga tugitoolis uinunud või muul moel oma lohakusega tulekahju põhjustanud. Iga inimene peab ise enda ümber vaatama ja käituma nii, et õnnetusi üldse ei juhtuks. Päästeamet on sel aastal Tori vallas läbi viinud 75 kodukülastust, inimesi on nõustanud Vändra päästekomando kutselised ja Taali vabatahtlikud päästjad, ennetajad, menetlejad ja järelevalveametnikud. Mida märgati Tori valla kodukülastustel ja võiks vallarahvale veelkord südamele panna? Külastatud kodudest neljandikul puudus töökorras suitsuandur, kolmandikul oli korsten korralikult pühkimata ning peaaegu pooltes kodudes olid ahjud-pliidid või elektrisüsteem tuleohtlikud ja vajasid remonti. Samuti jäädi mitmel pool hätta, kuna taludel ei ole silte ning korteritel numbreid. Kõik need on asjad, mille eest iga inimene peab oma kodus ise hoolitsema. Kui suitsuanduri patarei annab märku tühjenemisest või andur ei tööta enam korralikult, muretsege uus. Kui eakamad naabrid või tuttavad sellega hakkama ei saa, siis aidake neid! Korstnapühkijat on kindlasti hea tellida naabrite või oma küla rahvaga üheskoos, vajalikke kontakte jagab näiteks Päästeala infotelefon 1524. Kuigi kütte- ja elektrisüsteemide remontimine võtab rahakotist tuntava jao, tuleb ka need tööd tahest tahtmata kindlasti ette võtta. Kõike seda ikka selleks, et vältida kodusid või elusid hävitavaid tulekahjusid. Väga tahame kiita neid tublisid inimesi, kelle kodudes on kõik juba eeskujulikult korras ning neid, kes ka oma eakate vanemate või tuttavate turvalisuse ja heaolu eest seisavad. Tori vallas elavad toredad ja töökad inimesed ning üheskoos ja üksteist aidates suudame kindlasti veel suuremat turvalisust luua. Meie, Taali vabatahtlikud päästjad oleme alati hea meelega nõus teile ohutusalast nõu andma, võtke meiega julgesti ühendust ja kutsuge meid külla. Hoolime üksteisest ja muudame nii kõikide elud paremaks ja turvalisemaks! Taali vabatahtlikud päästjad

8 NOVEMBER 2016 7.11.2016 kell 1.47 sai häirekeskus teate, et Muti külas Tori vallas põles lahtise leegiga kõrvalhoone. Päästjad leidsid suitsusukelduse käigus hoonest hukkunud 59-aastase meesterahva. Põleng likvideeriti kell 5.07. Veerand hoonest hävis. Hoone eluruumide ulatuslikud kahjustused ei võimaldanud määratleda konkreetset tulekahju tekkekohta, kuid menetluse hinnangul võis tulekahju alguse saada hooletust suitsetamisest siseruumis. Tuletame meelde, et eluruumis suitsetamine on ohtlik ning pisike hooletus võib viia kurbade tagajärgedeni. Kustutustööde ajal kukkus sisse ja hävis elutoa lagi ning tulekahju järgselt ei ole enam võimalik selgeks teha, kas suitsuandur oli hoones olemas. Peab meeles pidama, et puuduv või valesse kohta paigaldatud suitsuandur ei täida oma funktsiooni ning ei päästa vajalikul hetkel Sinu elu! Kõige parem on, kui suitsuandur on paigaldatud kõikidesse elu- ja magamistubadesse. Suitsuanduri peaks paigaldama kindlasti ka magamistoa ees asuvasse ruumi, olgu selleks siis koridor, esik või elutuba. Just sinna paigaldatud suitsuandur annab varakult teada muudest ruumidest alguse saanud tulekahjust ning hoiatab magajaid enne, kui suits nendeni jõuab. Kodune tuleohutus algab pisiasjadest- õigesti paigaldatud ja töökorras suitsuandur, korstnapühkija poolt hooldatud küttekolded, kontrollitud elektrijuhtmestik ning inimese õige ja ohutu käitumine siseruumides. Kui Sinu enda kodus on kõik korras, siis vaata üle, vajadusel abista ja anna nõu ka oma lähedastele, sõpradele ja tuttavatele. Kutsuge päästjad endale või oma lähedastele kodunõustamisele, nii saate veenduda koduses tuleohutuses. Märkamine on hoolimine! Pärnumaa statistika* 2016 Tulekahjudes hukkunud 2 (Eestis 33) Uppunud 5 (Eestis 44) 2015 Tulekahjudes hukkunud 4 (Eestis 48) Uppunud 5 (Eestis 39) Tulekahjud Pärnumaal 2015: Tulekahjud tekkepõhjuste järgi: Tulekahjud kokku 303 Hooletus lahtise tule kasutamisel 24 Neist eluhoonetes 43 Hooletus küttesüsteemi kasutamisel 8 Muudes hoonetes 51 Tahma süttimine suitsulõõris 2 Kulupõlengud 54 Rike elektriseadmes või paigaldises 14 Prügi, lõkked jmt 108 Rike küttesüsteemis 0 * seisuga: 30. detsember 2015 Päästeameti Päästeameti Lääne Lääne päästekeskus, Pärnu, Pikk 20.a. 20a. Kontakt 444 7827, press.laane@lists.rescue.ee Päästeala infotelefon 1524 Päästeala infotelefon 1524 See on sinu elu, mille suitsuandur päästa võib! Vaatamata sellele, et tulekahjude arv Eestis tasapisi langeb ja eluhoonete põlenguid ning nendes hukkuvaid inimesi jääb järjest vähemaks, on 2016. aastal Eestis tulekahjude tagajärjel hukkunud üle kolmekümne inimese. Viimati hukkus Lääne päästekeskuse piirkonnas tulekahjus oktoobri lõpus mees Raplamaal. Kõnekas on siinjuures fakt, et see tulekahju oli Raplamaal esimene tõsise inimkannatanuga 22 kuu jooksul! Ärevaks teeb asjaolu, et talv alles algab ja kütteperiood võtab järjest enam tuure üles. Tulekahju juhtumises ei ole midagi müstilist! Üks vale liigutus, tähelepanu hajumine, hoolimatus, teadmatus ja õnnetus juba juhtubki. Eksimine on inimlik ja seda ei saa tõenäoliselt kunagi päris miinimumini viia, kuid selle tarbeks ongi loodud meile abiline, mis võimalikust ohust varakult teada annab ning suudab ka magaja äratada. Suitsuanduri olemasolu ja korrasolek on majapidamises hädavajalik! Oluline on teada, kas laes vilkuv elupäästja on töökorras ning ega patarei ei ole tühjaks saanud. Selleks tuleb kord kuus

NOVEMBER 2016 9 oma sõpra nupule vajutusega testida. Meeles tuleb pidada ka seda, et valesse kohta paigaldatud suitsuandur ei täida oma funktsiooni ning ei päästa vajalikul hetkel kellegi elu! Suitsuandur võiks olla paigaldatud kõikidesse elu- ja magamistubadesse. Jah, seadus nõuab küll vaid ühte, kuid soovitame kindlasti paigaldada neid rohkem. Andur reageerib tulekahjust tingitud suitsule juba siis, kui põleng on alles algusjärgus ning sellele on veel võimalik ise piir panna või hoonest väljuda. Kööki ja vannituppa ei ole mõtet suitsuandurit paigaldada. Nendes ruumides reageerib see toidu- või veeaurudele ning annab valehäiret, tekitades asjatut paanikat. Suitsuandur on sinu sõber ning see on sinu elu, mille ta päästa võib! Toas suitsetajad teavad samuti, et andur muutub üsna tüütavaks, kui sigaretti tõmmata suitsuanduri läheduses. Samas on üheks sagedasemaks tulekahju põhjuseks just hooletu suitsetamine. Ja see juhtub justnimelt seetõttu, et suitsetajad eemaldavad suitsuanduri üldjuhul laest. Neil on tegelikult mitu valikut jätta suitsetamine maha või suitsetada välitingimustes, kuid nad enamasti valivad siiski selle, et muudavad suitsuanduri kasutuks. Tõsiasi on aga see, et nii kaob lootus, et õnnetuse korral võiksid nad sellest eluga pääseda. Lisaks suitsetamisele on üheks sagedasemaks tulekahjude põhjustajaks ülekoormatud elektrijuhtmestikust tekkinud põlengud. Olge head ja veenduge, et teie kodus on elektrisüsteemid korras, vana juhtmestik uue vastu vahetatud ning oht viidud miinimumini. Riskida pole mõtet, sest tagajärjed ilmnevad ootamatult ning võivad olla suured. Kui probleemidele aegsasti jälile jõuda ei ole ka kulutused nende lahendamiseks hirmkallid. Kui veel kokkuhoiust rääkida, siis seda on võimalik saavutada näiteks sellega, et te ei hoia oma elektriseadmeid asjatult elektrikontaktis. Nii ei kulu elektrit ja on ka turvaline. Veelkord, kodune tuleohutus algab pisiasjades õigesti paigaldatud ja töökorras suitsuandur, korstnapühkija poolt hooldatud küttekolded, kontrollitud elektrijuhtmestik ning inimese õige ja eva-maria Rand lääne päästekeskuse ennetaja ohutu käitumine oma kodus. Kui teie enda kodus on kõik korras, siis vaata üle, vajadusel abista ja anna nõu ka oma lähedastele, sõpradele ja tuttavatele. Märkamine on hoolimine! LEIUNURK 19. novembri Eesti Päevalehe laupäevalehest LP: Kui juured kaovad, oled hinges hukkunud inimene. Meil pole vaja minna mujale välja surema... ütleb IVO LINNA. Üleilmastumine on paratamatu protsess, maailm on muutunud väga väikeseks. Maailm on muutunud kümneid kordi väiksemaks, kui ta meie nooruspõlves oli. Selles ei ole võib-olla ka midagi halba, sest tänu sellele, et oleme vabaks saanud, saame me liikuda ja näha, mis pall on maakera ja kes on need putukadmutukad, kes selle palli peal elavad. Aga kuivõrd meile on antud nii pikk ajalugu sellel maatükil, siis isamaalisus-patriotism on on esimene asi... Me peame hoidma seda maad kõlagu see kui tahes pidulikult hoidma seda keelt ja oma rahvast. Selles mõttes olen ma väga suur patrioot. Ei pea minema Pariisi, et tunda kohvikute hõngu. Võib-olla piisab ka sellest, kui sa loed, harid ennast, mõtled ja süvened asjadesse. Informatsioonitulv, mis meid praegu ründab, on ju lausa kohutav. Väga osavad on inimesed, kes sealt hunnikust terad välja nokivad. Niimoodi see kultuuriline harimine minu arvates käibki. Ma olen kogu elu mõelnud asjadele positiivselt. Igasuguseid tagasilööke on minulgi palju olnud. Kas ma olen neist vigadest õppinud? See on iseküsimus, seda ma ei tea. Võib-olla midagi siiski! Aga ma arvan, et positiivne mõtlemine on kolmveerand asja. Mõnikord kohtume (abikaasa Imbiga) nädalas ainult paariks päevaks Muhus. Suures joones me tegeleme kodukaunistamisega. Me ei malda seal toas istuda. Kuna tema töötab arvutiga ja mina ei suhtle arvutiga eriti, siis ei istu me oma nutiseadmetega, vaid oleme väljas ja mõtleme ühiseid asju välja. Kuna me iga päev hommikust õhtuni koos ei istu, siis on uskumatu, kui palju me räägime. Me võime tundide kaupa rääkida millestki, mida pärast võib-olla ei mäletagi, siis tundub see kõik tähtis olevat. Need vestlused ja harvad ühised nädalalõpu hommikusöögid see on midagi nii rituaalset, et see on kohe kaunis! Ma ootan neid väga. Aastakümneid on see nii käinud ja see ongi see ühine asi. Olen olnud paljude kadunukestega lähedane sõber, aga kui ma hakkaksin nüüd raamatut kirjutama Mina ja see või teine, siis oleks see alatu. Nagu Andrus Vaarik ütleks, see oleks lausa võigas. Ma ei taha seda teha. Ma austan neid inimesi nii väga, et ei taha hakata kirjutama stiilis Mina ja päike. Usun vaimsesse väkke, mis on kätketud pühakodade ja pühakohtade, mitte ainult kirikute, vaid ka muistsete hiite ja ohvripaikade lähedusse, sest palvete ja loitsude vägi on minu arvates täiesti olemas. Need asjad ei teki niisamuti tühja koha peale. (Killukesi ajakirjanik Maris Melessaare intervjuust armastatud laulja Ivo Linnaga) OOTAME SIND TREENINGUTELE TORI PÕHIKOOLI VÕIMLASSE AVATUD teisipäevast reedeni kell 17.00 22.00 laupäeval kell 10.00 16.00 Pühapäeval, esmaspäeval ja riilikel pühadel SULETUD PÄEV PALLIMÄNGU SAAL JÕUSAAL E 17.00-19.00 Sulgpall (edasijõudnud) Suletud 19.00-21.00 Võrkpall T 17.00-19.00 Sulgpall (algajad) * 19.00-21.00 Jalgpall 17.00-19.00 vaba kasutus 19.00-20.00 N ringtreening 20.00-21.00 M ringtreening 21.00-22.00 vaba kasutus K 17.00-19.00 Sulgpall (edasijõudnud) 19.00-20.30 Võrkpall 17.00-22.00 vaba kasutus N R L 17.00-19.00 Sulgpall (algajad) 18.00-19.00 Aeroobika 19.00-21.00 Jalgpall 17.00-18.00 Sulgpall õpilastele 18.00-19.30 Sulgpall (edasijõudnud) 19.30-21.00 Korvpall 10.00-16.00 Saal lastele ja peredele vabalt kasutada 17.00-18.00 ringtreening 18.00-22.00 vaba kasutus 17.00-22.00 vaba kasutus 10.00-16.00 vaba kasutus Andra Sõmer / tel 5691 0009, tori.spordiklubi@gmail.com

10 Jõuluaeg 2016 Aeg lendab, õige pea saabuvad Jõulupühad. Taas oleme oma elusid päev-päevalt edasi elades jõudnud läbi ilusast suvest ning läbinud sügise, niiske ja kõledavõitu aja. Sellel aastal on meile sügisel saabunud varajane valge talv. Pea kolm nädalat lumist aega ja jälle on saabunud pime ja porine aeg. Loodan et Jõuludeks on siiski maa jälle valge. Me ei tea kas talv tuleb leebe või karm. Me kõik elame samaaegselt mitmes erinevas ajaringis. Meil on majandusaasta, kalendriaasta ja kirikuaasta ning peale selle saame isiklikus plaanis eakamaks ka meie ise ja teisedki meie ümber. Need aastaringid pole kunagi omavahel päriselt vastavuses, nõnda me läbime mitmeid lõppe ja algusi, mida ühendab vaid nende suund ja vääramatus. Kõigis neis lõppemistes ja algustes sisaldub lugematul hulgal emotsioone ja mõtteid, lubadusi, kokkuvõtteid, plaane ja eesmärgipüstitusi, muresid ja rõõme ning nii on meie elu palju vaheldusrikkam ja mitmetahulisem, kui me seda esmapilgul märgata oskamegi. Kalendriaasta alaliigi - või sõsara?- majandusaasta kohta oskan mõelda vaid nõnda, et kui ammusel ajal olnud meelevald aastale vajaduse korral kuu juurde lisada kuningal, siis nüüdsel ajal on see õigus vist antud igasugustele erinevate aruannete nõudjatele. Kirikuaasta lõpeb sellel aastal 27. novembril ja samast päevast algab uus kirikuaasta. Kirikuaasta algab esimese advendiaja pühapäevaga, advendi ehk ootuseaja pühapäevi on neli. Sellel aastal on Jõuluõhtu ehk jõululaupäev 24. detsember tõepoolest laupäevasel päeval. Kasutagem meile antud advendiaega hästi, püüdkem olla rõõmsad, rahulikud ja tänulikud kõige selle ees, mis meile on antud, vaatamata keerulisele ajale meie ümber ja maailmas. Jumala tahe on, et meie kõik võiksime elada tema õnnelike, võitud ja lunastatud lastena. Soovin teile kõigile õnnistatud ja rõõmsat advendi ja jõuluaega! NOORTELE ÕPeTaja ants KiVilo Noorte Tugila saab aidata Tere. Mina olen Üks Tavaline Noor. Lõpetasin põhikooli päris heade tulemustega, edasi läksin õppima kutsekooli. Valisime koos sõbraga laheda eriala, mille kohta olime kuulnud, et teenib hästi ja tööd leiab ka. Ega ma päris täpselt küll teadnud, kas toimin õigesti. Vanemad küll arvasid, et peaksin minema gümnaasiumisse, kuid ise tundsin, et õppimisest on kuidagi siiber saanud ja ehk saab kutsekas lihtsamalt. Ei olnud lihtne. Eriala, mille valisin, hakkas õige pea vastu. Mitte miski ei sobinud. Kursusekaaslased olid lahedad, aga ei olnud head tunnet seal koolis. Jätsin teise aasta alguses kooli pooleli... Vanemad olid algul vihased, kuid hiljem leppisid olukorraga. Nad on ise korralikud ja haritud inimesed, teenivad hästi. Kõige hullem on nende jaoks see, et mida teised mõtlevad... Aga ma lubasin neile, et see nii kestma ei jää. Lähen õige pea gümnaasiumisse või... vaatan, mis saab. Püüan endas kiirelt selgusele jõuda. Nüüdseks olen olnud kodus üle aasta. Ema ja isa õiendavad vahel, sest magan lõunani ja midagi ei tee. Aga ma ei tahagi midagi teha. Ma ei teagi, mida teha. Mul on NOVEMBER 2016 tegelikult täitsa ükskõik... Eks ma kunagi ikka lähen tööle või kooli või... ma ei teagi... 1. oktoobrist liitus Are Avatud Noortekeskus programmiga Noorte Tugila. Üle vabariigi noortekeskustes tegutsev programm on aasta jooksul tõestanud, et palju noori vajab abi ja nõustamist just sellisel kujul, mida pakub Tugila. Noorte Tugila programm on mõeldud eelkõige mittetöötavatele või mitteõppivatele noortele vanuses 15-26 elusaastat. Eesmärgiks on noorte tagasitoomine kogukonna- ja ühiskonnaellu. Programmi tegevus on paindlik ning annab toetuse ka neile noortele, kes on kusagil koolis nimekirjas, kuid õppetöös praktiliselt ei osale; noortele, kes juba kas õpivad või on muudmoodi hõivatud (töötamisega, ajateenistusega), kuid mõtlevad tulevikule ja soovivad midagi muuta praeguses elukorralduses. Sihtrühma kuuluvad ka noored emad, kes viibivad lapsehoolduspuhkusel või on jäänud koduseks pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu. Samuti on paindlik sihtgrupi vanus, mis on küll määratletud, kuid kindlasti kuulab ja aitab Noorte Tugila töötaja nii 13 -kui ka 28-aastast. Mis siis Noorte Tugilas toimub? Iga lugu on erinev. Noorsootöötaja, kes on omandanud vastavad koolitused, soovib ja proovib noorega leida ühise keele. Märksõna on positiivsus. Proovime koos noorega rääkida, mõelda, uurida, leida võimalusi ja luua kontakte edasiliikumiseks. Niipalju kui vaja, saame kokku, kuid väga palju saame suhelda FB-s või telefoni teel just nii, nagu tänapäeva noorele kohane. Põhimõte on, et teelahkmel oleva noore inimese kõrvale tekib neutraalsel seisukohal olev sõber, kes püüab aidata leida õige teeots. Oluline on, et kogu vahetatav info jääb noorsootööta ning noore teada, seda ei kajastata andmebaasides ega analüüsita kolmandate isikute poolt. Kõik plaanid, kuidas edasi liikuda, teeme koos noorega ja tema nõusolekul. Noorte Tugila koostööpartneriteks on Eesti Töötukassa ja Rajaleidja keskused. Koostöö toimub ka kutseõppeasutustega, koolidega ja ettevõtetega. Võimalikud on töövarjupäevad, tutvumised erinevate õppimisvõimalustega ja karjäärinõustajate infotunnid. Noortel emadel on võimalik koos kokku saada, ühiselt beebide ja lastega aega veeta ja kogemusi vahetada. Kuidas Noorte Tugilasse tulla? Võta julgelt ühendust Are Noorte Tugila noorsootöötajaga. Kõige lihtsam on seda teha FB teel (FB Pille Kuusik), saata e-mail: noortekeskus@arevald.ee või helistada 5184561. Seejärel saame juba edasise osas kokku leppida. Alati ei julge või ei taha noor ise abi paluda. Kui märkad, siis teata ja proovimwe koos aidata. Ootame infot abivajajate kohta õpetajatelt, lapsevanematelt, sõpradelt, vanavanematelt, ametnikelt. Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine raames. Programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

NOVEMBER 2016 11 Tibude loendus 2016, ehk siis Naksitrallide laager Tori Põhikoolis 18.-20. november Eesti Gaidide Liidu traditsiooniline tibude loendus toimus sel aastal Tori Põhikoolis. Selle laagri korraldamine oli usaldatud meile, Tori Lillekeste rühmale. Meie laagrikorradamise ajal olid meie ridades Tori Põhikooli õpilased Dorit Nõmm, Triinu Tomingas, Karina Prants, Aveli Kohtla, Galina Kuusik, Eva-Maria Reppo, Karmen Toomet, Annemai Lilletai, Marie Tominga, Liisa Leesmäe, Aria Kohtla, Keity-Liisa Luttvärk, Emma Rätsep, Enely Tamman, Mariie-Eliise Lumijõe, Kristella Laura Kirsipuu, Aida Nõmm, Mirelli Loite ja Diana Prants. Ning Pärnu Vanalinna kooli õpilane Laura Kangur ning teine juht Anna-Maria Wysocka. Meie rühm oli tänu valla toetusele ühtsetes helesinistes t-särkides ja külalistele hästi eristatavad. Reedel hakkasid esimesed rühmad saabuma alates 17.00. Üle Eesti saabus meile külla 6 erinevat gruppi. Pärnust Plastiliinid ja Kuldsed Karud, Noarootsist Polaarrebased ja Põhjatäht ning Tallinnast Pandad ja Lilleküla rühm. Esimese asjana sõime õhtusööki ja peale laagri avamist viisid YFU vabatahtlikud läbi Coloured glasses aktiivne õpituba teemal: kultuuridevaheline erinevus. Seal jagati noored vanuste järgi gruppidesse ja läbi mängu üritati mõista anda kuidas suhelda siis, kui keelt ei oska ja kuidas märgata teisi. Peale õpituba algas ringmängude õhtu kooli saalis. Mängiti juba tuttavaid mänge ja õpiti juurde tants Punane ratsu, mis eriti hästi sobis just Toris tantsimiseks. Kell 22.00 oli esimese päeva öörahu. Laupäev algas äratusega kell 8.00. Edasi suundusime võimlema kooli saali ja hommikusöögile sööklasse. Kui päeva info oli jagatud, jagas meiega infot ka kohalik konstaabel Janek Saharenko. Tema varustas noori helkuritega ja vastas uudishimulike küsimustele. Siis hakkasime valmistuma matkapäevaks ehk siis Sammalhabeme päevaks. Jagasime rühmad nii, et 3 rühma läks Riisa rabasse ja 3 kõndis mööda Tori. Toris külastasid lapsed muuseumi ja mängisid seal Torist alguse saanud mängu Leidsin arvu. Tori hobusekasvanduses näitasid ja tutvustasid seal ratsutamas käivad tüdrukud hobuseid, talli ja kõike muud, mida hobusekasvanduses näha võib. Tori kirikus rääkisid lapsed rühmadele kiriku ajaloost ja ka Püha Jüri kujust. Tori Põrgus räägiti legende põrgu kohta ja mängiti üks jooksumäng. Kõik rühmad käisid ära ka Randivälja kiriku juures, kus neil tuli lahendada salakiri ja sellele vastata. Peale lõunasööki tegid grupid vahetust. Ka Riisa raba väravas tuli enne teele asumist teha üks katse kogu rühmaga ja väikese matkaraja keskel lahendada üks ristsõna. Kui rühmad kooli jõudsid, said need, kellel jaksu, mängida 50.ne mängu, mille eesmärk oli läbi erinevate teadmiste koguda kokku 50 punkti. Kui ka õhtusöök oli söödud ja soengud-kostüümid seljas, liikusime kõik koos rahvamajja kus pidasime meeleoluka kasside ja hiirte disko. Saalis tundsid noored end nagu ööklubis kõik oli nii ilusasti sätitud ja meil oli seal väga tore. Tagasi koolimajja läksime kell 21.30. Selleks ajaks olid koolimaja taha süüdatud küünlad ja küünalde taga head mõtted, mida kahekaupa lugedes sai mõtiskleda. See oli selline heade mõtete rada. Edasi jõudsime staadioni juurde, kus oli õueküünaldega kaunistatud ala ja gaidide juhatuse liikmed gaidi vormis hoidsid Eesti lippu ning Gaidide Liidu lippu. Seal toimus Pandade ridadesse uute Hellakeste lubaduste andmine. Peale seda pidulikku üritust ja ka ühist sõprusringi läksime koolimajja ja noorematel saabus öörahu. Vanemad gaidid said veel omavahel vestelda aga kell 23.00 oli ka neil aeg pikali minna. Pühapäeva hommikul oli samuti kell 8.00 äratus, hommikuvõimlemine, hommikusöök ja päevainfo jagamine. Kell 10.00 esines suurepärase kavaga meile teadusteater KVARK. See oli esitlus sellest, kuidas ained ei ole alati sellised nagu me neid näeme, kuidas õhupalle mahub külma kasti palju, kuidas metallid toimivad erinevalt, mis moodi liiguvad lained nii raadiolained kui valguslained. Kõige lõpuks näidati, kuidas erinevad gaasid mõjutavad häält, mis moodi saab vaht kätel põleda ja ehitati suur aurukahur. Teadmisi sai noored sealt palju. Kell 11.15 tuli meile külla Martti Hallik, kes rääkis meile Youtube ajalugu, huvitavad ja naljakad fakte, tema enda lugu YouTuberina. Kuidas ta videoid välja mõtleb, filmib ja monteerib. Millist tehnikat ja tarkvara ta kasutab, miks just need? Tema soovitused alustavale YouTuberile, millele pöörata tähelepanu? Ja muidugi hulk aega kulus küsimustele vastamisele, autogrammidele ja pildistamisele. Peale seda oli meil laagri lõpetamine. Hindasime noortega parimat salka matkal, parimaid osalejaid ja parimat juhti. Suured tänud andsime edasi ka vallavanemale Kaie Toobalile ja kooli direktorile Pille Usinale. Ilma nendeta ei oleks meil võimalik olnud seda laagrit korraldada. Tänud muidugi ka rahvamaja juhatajale Argo Juskele, bussijuht Raigo Raudsepale, muuseumi juhatajale Lea Puustile ja Tori hobusekasvanduse perele ja kiriku rahvale. Paljudele meie lastele oli see esimene gaidilaager. Loodan, et varsti saan kirjutada juba nende tõotuse andmisest. Laager Toris meeldis kõigile meie külalistele. Kindlasti teavad nad sellest Eestimaa paigast palju rohkem! Tiina liiv gdj ToRi lillekesed PSgM

12 NOVEMBER 2016 SOTSIAAL TORI SOTSIAALMAJAS 5.12 KELL 9 KOKARING JUHENDAB MAIGI LOITE J Õ U L U K U U L 7.12 KELL 13-14 PIIRKONNAPOLITSEINIKU VASTUVÕTT 8.12 KELL 11-13 8.12 KELL 10-11 KÄSITÖÖRING JUHENDAB HELIN MUGAMÄE VALMISTAME JÕULULATERNAID JUHENDAB STELLA MARTSOO 9.12 KELL 10 12 KUUHALDJA KRISTALLIDE MÜÜK- 8.12 KELL 9 16 JUUKSUR PAMELA POOLVÄÄRISKIVIDEST EHTED VALMISTATUD ARMASTUSE JA HOOLEGA KINGITUSEKS ENDALE, JÕULUDEKS EMALE, ÕELE, LAPSELE VÕI SÕBRANNALE 12.12 KELL 10 14 JÕULUJUUKSUR 9.12 KELL 9 15 MANIKÜÜR MAIMU TASUTA 13.12 KELL 11 13 TRÜHVLITORDI ÕPITUBA JUHENDAB KERLI KIRSIPUU 13.12 KELL 10 11 KUNSTIRING NG JUHENDAB VAIKE VIILEBERG PEDIKÜÜR 14.12 KELL 9-13 TERVISEKONTROLL

NOVEMBER 2016 13 Kiri sõbrale Kui mõned nädalad tagasi kattis maad oma paarikümne sentimeetri paksune lumekiht ja ilm tundus muutuvat varakult üsna talviseks, siis täna on jälle täiesti tavaline novembrikuu päev oma uduse ja maadligi olekuga. Suuri vihmasadusid pole olnud, aga ära sulanud lumest on vett kraavidesse ja tiikidesse ohtralt lisandunud. Loodus üllatab ikka ja jälle ning temale juba ettekirjutusi teha ei õnnestu! Inimestele on omane, et hoiatame üksteist sügistalvel saabuvate viiruste ja gripilainete eest ja ometi ei suuda me igasugustele abinõudele vaatamata neist üle olla. Kui sind ikka mõni neist tabab, siis ei aita muu, kui usalda arsti ettekirjutusi, kuula tarku nõuandeid ning varu kannatust. Ju siis on looduse käsi ka siin mängus, kui sulle antakse aega puhkuseks, et suisa pikali voodis olla ja mõelda, mõelda... Ja mõtlemisainest puudust ei tule kuidas tänavu oma kodu jõulukaunistustega ehtida, kas 1. advendiks on seda juba sobilik teha, kui palju ja milliseid piparkooke küpsetada? jne.jne. Usutavasti on ammu hoolega läbi mõeldud jõulukuu ürituste kavagi, sest paraku ju igale poole, kuhu süda igatseb, võimalik minna ei ole ja eks siis tulebki üles leida need pärlid, mis tunduvad teistest enam hinge paitavat. Jah, päev-päevalt tuleb see aasta ilusaim aeg lähemale ja nii TORI SOTSIAALMAJAS 14. DETSEMBRIL TERVISEKONTROLL PÄRNU HAIGLA MEDITSIINIÕED MÕÕDAVAD SINU VERSUHKRUT, KOLESTEROOLI, VERERÕHKU; TEEVAD EKG NING NÕUSTAVAD VAJALIK EELREGISTREERIMINE: 446 6980 JA 529 7216 (AVE) HIND 3 EUR ÕIGETE ANALüüSIDE VASTUSTE SAAMISEKS OLEKS HEA KUI INIMENE EI OLE VÄHEMALT 4 TUNDI ENNE VEREPROOVI SööNUD EGA JOONUD Talve esimene märguanne tahaks loota, et jõulurõõm ei lähe kellestki mööda! Küllap tuleb ka lumi jälle selleks ajaks tagasi ja annab säravatele jõulutuledele lisaks oma panuse, et end hästi tunda. Aga eeloleva ootus ei ole meid ju lahti lasknud olevikust ja siin on paljugi, millest mõelda ja aru pidada. Alles sai ametisse uus president, juba kinnitati ka uus valitsus ja iga päev toob mingeid uudiseid, millest küll enamus õnnestub kõrvust mööda lasta (sest kõik see n.ö suur sumin, pole tervisele hea), aga mõned neist jäävad siiski pikemalt kriipima ja kummitama. Maarahvas ei ole rumalam ega targem kui kõik ülejäänud, aga raske on mõista, kuidas saab elu-olu maal hakata juhtima keegi, kellel pole selles valdkonnas kogemust, ei tuleviku nägemustki. Võib-olla on tänapäeval tõesti nii, et meeskond teeb ära vajaliku töö? No ei tea! Öeldakse ju, et mees peab ikka ise enne kõike mees olema! Keegi on kusagil kirjutanud, et tark võtab kuulda targa nõu ja juhmid loodavad ainult iseenda peale. Kriitikagi tuleb kasuks, isegi siis, kui kritiseerijad ja virisejad ise kaotajate poolel peavad olema. Elame - näeme... Aina uue ja uue «maailma parandamisega» ei pruugi alati häid asju sündida nagu elu on näidanud, aga teisalt kui ei proovigi, siis ei saa ka tulemust näha! Nii on igaühega meist ka isiklikul tasandil! Kõik me püüame iseenda ja oma ligimese heaks midagi ära teha, teinekord aru andmata, kas see kõik ikka vajalik on kes kirjutab sõbrakirju, kes paneb oma hingevalu luulesse, kes püüab mingite «hookus/pookus» võtetega kellelegi nahavahele pugeda... Kõik oleme omal moel maailmaparandajad ja Jumal üksi teab, kuidas Ta oma loodu peale vaatab! Õpetussõnadest olen ennegi kinnitust leidnud ja seegi kord leidsin midagi head: «Kes oma põldu harib, sel on leiba küllalt, aga kes tühja taga ajab, on meeletu!» (Õp 12; 11) Armas sõber, eks kõla see tarkus ju nii meie füüsilise kui ka vaimse põllu kohta. Meie oma rahvalgi on selline vanasõna nagu varnast võtta, et kuidas põldu hõikad, nii hõikab põld vastu! Märkasin isadepäeva eel, et võrreldes möödunud aastatega, ei pööratud ajakirjanduses sellele päevale enam nii palju tähelepanu. Kahju, kui ilusad traditsioonid unarusse vajuma hakkavad. Rõõmu valmistas muidugi, et meie väikene Tori kogukond leidis mooduse selle päeva tähistamiseks. Ja oma pere keskel tegi südame soojaks pisikese poisu põsepatsutus vanaisale ja sinna juurde lisatud (küll veidi ameerikalikult) sa oled maailma parim! Kui aga minu esimene pojapoeg, juba sama suur ja tugev nagu ta isagi, oma isa kaisutas, siis ei jäänud heldimuspisarad tulemata. Öeldagu, mida tahes ja väänatagu seadusi nii- ja naapidi, aga perekond on kõige alus! Usun, et inimese õnnelikuks olemise kõige tähtsam alus. Kallis sõber, kui ma tegin sulle selle jutuga liiga sest kõigile ei ole antud perekonda, mõni meist on pidanud kogu elu üksinda triivima või on just kaaslasest ilma jäänud siis palun südamest andeks! Aga tahan öelda, et me ei ole kunagi unustatud ega üksi jäetud päriseks! Ikka on kusagil keegi, kes võib seltsi pakkuda ja sinule mõelda. Ma ei kirjuta seekord sulle nagu mõned korrad varem, et selleks kaaslaseks võib sulle olla Jumal ja tema Sõna. Kes usub, see teab seda nagunii, kust tuleb üksindushetkede abimees! Ma olen kogenud aga viimastel kuudel sotsiaalmaja rahva juures käies just seda õlatunnet, mida inimene vajab. Seda lihtsat ja head tunnet, et igaüks võib olla tema ise ja samas kuhugi kuuluda. Teise inimese mõistmiseks ei ole vahel vaja muud kui siirast silmavaadet, kuulamishetke ja päev ongi hea! Kuid oleme ju luust ja lihast inimesed, kel paljudel meist on omadus silmad maha lüüa ja rutuga mööduda... et mitte näha, mitte tunda, mitte haista ega maitsta midagi, mis tundub häirivat, mis ei käi enda «seisusega» kokku. Aga varem või hiljem saabub ikkagi igale inimesele äratundmine ja teadmine, mis siin elus siis tegelikult tähtis ja annaks Jumal, et see kõik tuleks siis, kui seda on veel võimalik rakendada ligimese kasuks! Selline sai minu seekordne kiri sulle, armas sõber. Soovin sulle ja endalegi, et advendiaeg tooks valgust ja rõõmu südamesse, et keegi meist ei jääks kõrvalseisja suhtes külmaks ja ükskõikseks! Sest nagu ütleb Pühakiri: «Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda teha! Ära ütle oma ligimisele: Mine praegu ära ja tule teinekord tagasi... (Õp.3; 27-28...) Ole hoitud! liivi TÕniSSaaR

14 Hõbelusikapidu NOVEMBER 2016 Neis väikestes kätes ja jalgades peitub jõud, soov elada, naerda, nutta ja õnnelik olla. Sinu emme ja issi ühisel jõul, said sa lõpuks maailma tulla. Tori Vallavalitsusel on kena traditsioon uutele vallakodanikele, kes siia valda on sündinud kinkida hõbelusikas, kuhu on graveeritud uue vallakodaniku nimi. Kokku oli sel aastal 16 hõbelusika saajat. Ilusate lauludega astus üles Selja Lauluseltsing, juhendaja Merike Teppan-Kolk. argo juske tori rahvamaja juhataja

NOVEMBER 2016 15 Tori valla raamatukogude uudiskiri Üks põnev kohtumine! Pühapäeval, 4. detsembril kell 15.00 kohtume Tori rahvamajas Tori kihelkonna piirilt pärit luuletaja, maalikunstniku, iluaedniku ja taluperenaise Tiiu Lehistega. Vaatame maale, kuulame luulet ning räägime elust ja inimestest. Jutulõnga kerib Aita Tule ja kutsu sõbrad kaasa! Jõesuu raamatukogu on avatud esmaspäeval ja neljapäeval kell 10.00-19.00. Igal neljapäeval kell 17.00-19.00 meisterdame nii täiskasvanud kui lapsed. Detsembrikuus ikka jõuludeks kaarte ja kaunistusi. Informatsioon Jõesuu raamatukogu facebooki lehel. Uued r aamatud Toris: * Rio 2016 * Eesti käsitöö käsiraamat * Nastja maagiline 2017 * Harvie, M. 2-päevane dieet * Efert, K. Tujutõstvad toidud * Sokk-Mikk, M. Parimad pühadetoidud * Ormusson, V. Abiks lugejale Tsitaadiraamat * Lauristin, M., jt. Marjustini sajand * Tammsalu, J. Igaviku hääl * Luik, K. Julgus, mõelda, julgus öelda (I - III osa) * Raud, M. Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda * Võrno, H. Missioon * Pääskylä-Malmström, T. Minu Tallinn * Lotus, D. Minu New York * Gill, P. Hollywoodi armastuslood * Siil, I. Rändamisi * Veidemann, R. Sada hetke Eesti luules * Uibo, U. Sõnalood * Runnel, H. Tuul tantsib toomeokstes (luuletused) * Traat, M. Roheline laev (luuletused) * Raun, O. Vaimu vend (mälestused, elulugu) * Friedenthal, M. Inglite keel * Stedman, M. Valgus ookeanide vahel * Wiggs, S. Ookean meie vahel * Christie, A. Uurivad Tommy ja Tuppence (krimi) * Carr, R. Kunagi ei ole liiga hilja (krimi) * Coelho, P. Spioon (Mata Hari) Jõesuu raamatukogusse saabusid novembris uued raamatud: Lastele * Walliams, David Jube tädi * Maša ja Karu - Kiiremini, kõrgemale, kaugemale! Tervisest * Raud, Mihkel Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda. Mihkel Raud kirjutab see on elulooline eneseabiraamat, mis algab seal, kus lõppes minu romaan Musta pori näkku. 21-aastaselt seisin ma lihtsa valiku ees: kas joon veel mõne kuu ja suren ära või keeran pudelile lõplikult korgi peale ja jään ellu. Ma otsustasin elada. Järgneva 25 aastaga sai minust tuntud muusik, edukas kirjanik, nõutud saatejuht ja kardetud talendikohtunik. Selles raamatus tutvustan ma nippe, mida ma kõige selle saavutamiseks kasutasin. Tarvita neid targalt ja sa jõuad palju kaugemale kui mina. * Nastja terviseraamat * Maran, Pamela Hullult head valge suhkruta magustoidud * Ardoja, Jane, Ismael, Krista Soodsad kodused toidud Reisihuvilistele * Lotus, Diana Minu New York. Läbi taeva ja põrgu Ajaloohuvilistele * Ojala, Hanno Lõikusaeg. Kuidas haitus Eesti diviis * Võrno, Hannes Missioon Eesti kirjandus * Ellermaa, Einar Eesti armukesed. Kõik need lood on tõesti juhtunud. Et nende lugudega ei saaks seostada konkreetseid inimesi, on kõik nimed muudetud. Kui osutus vajalikuks, on muudetud ka tegelaste elukohti ja elualasid. Veel võib lisada, et kõik siinsed jutud on naiste räägitud. * Biin, Aarne Lossi peremehed. Aarne Biin on oma romaanis jätkuvalt truu kodukandi, Virumaa temaatikale. Ta jutustab lugejale ühe põlistalu loo, sekka pilte endisaegade eluolust ning ajahämarusse kadunud inimestest, keda iseloomustavad visadus, töötahe ja kohatruudus. * Soonik, Mati Elamisjulgus. Sõja läbi teinud Voldemar saabub tagasi kodukülla, kuhu on sõja tõttu vähe mehi alles jäänud. Peatselt määratakse ta valla komsorgiks ning hiljem vallavanemaks. 1949. aastal algab Eestis massiline kollektiviseerimine, mis on rahvale traagiline aeg. * Tangsoo, Jaan Pikse tütar. Ühed inimesed lähevad ühiskonnas toimuvate muudatustega kaasa, aga teised mitte. Ühtede jaoks tähendavad muutused progressi, ent teiste jaoks regressi ning kogu nende senise maailma kokkuvarisemist. Viimaste hulka kuulub ka käesoleva romaani peategelane Alma, kelle senine elu on möödunud maal loomade ja talutööde seltsis, ent nüüd on selle kõigega lõpp. * Müllerson, Margot Põrgu või paradiis. Traagiline. Ilus. Naljakas. Aus. Valus. Räpane. Kurb. Lugu pöörastest noortest, salaelust, ohjeldamatust pidutsemisest ja ööklubidest. See on kas maapealne põrgu või paradiis, igatahes see, millest tavaliselt ei räägita. Seekord räägime.. * Viiding, Elo Lühikesed ja lihtsad lood Loomingu raamatukogu * Kangro, Maarja Klaaslaps * Bergmann, Kaie Ära veni vanaema. Videvikulood Välismaine kirjandus * Michaels, Fern Mereseikleja. Ebatõenäoline armastus, unustamatu romanss Cathy Bissette arvas, et on kõik seljataha jätnud toimetajatöö, glamuurse New Yorgi elu ja murtud südame, et veeta kolmekuuline puhkus kodus, Põhja- Carolina kallastel. Kuid hetkel, mil Jared Parsons Sea Gypsy nimelise jahiga Pamlico väina vetesse sõitis, teadis ta, et rahu on rikutud * O`Neill, Lousie Sai mis tahtis. Väikeses Iiri linnakeses on alanud suvi. Emma O Donovan on saanud äsja 18-aastaseks, ta on piltilus ja enesekindel. Ühel õhtul peavad linnakese noored pidu. Kõik on kohal. Kõigi pilgud on Emmal. Järgmisel hommikul ärkab tüdruk kodumaja verandal. Ta ei mäleta midagi eelnenud ööst ega tea, miks kogu ta keha niimoodi valutab. Küll aga teab seda kogu ülejäänud linn... * Stedman M.L. Valgus ookeanide vahel. Erakordselt liigutav lugu inimestest, kes otsivad oma kohta maailmas, kus ühe inimese õigus on teise jaoks traagiline kaotus. * Roberts, Nora Saatusetähed Kohtumiseni raamatukogus. aita ja Riina

16 Küsib Hillar Kohv, vastab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, millised on hetkel suurimad mured ja rõõmud Pärnus? Suurimad mured on: et linn oleks hästi juhitud ja linnarahvas tunneks end Pärnus elades turvaliselt ning hästi. Et siin oleks tööd, lastele lasteaia ja koolikohti ning peale kooli saaks lapsed huvialaringides käia ning täiskasvanutel oleks piisavalt vaba-aja veetmise võimalusi. Seda siis kas sportides spordihallis, uuel staadionil, arvukatel terviseradadel või kultuuriliselt teatris, kontserdimajas, kinos, meelelahutusasutustes. Et inimesed tuleks oma eluga toime ja linn kosuks ning areneks. Et ettevõtjad sooviks siia investeerida ning uusi töökohti luua, linn oleks korras ja toimiks nii, et elanikud ei lahkuks välismaale või pealinna. Et Pärnu saaks Rail Balticu ja lennuvälja korda. Tahan Pärnusse ehitada uue ujula, laiendada supelranda ja remontida Pärnu linna koolimaju, ehitada juurde kaks lasteaeda ja rajada juurde Pärnusse kergliiklusteid. Ja rõõmud? Pärnakatel on hakanud paremini minema see teeb rõõmu. Rohkem käib Pärnus väliskülalisi, kes jätavad siia oma raha. Pärnu on muutunud ilusamaks, saanud juurde mitmed huvitavad objektid ja neid tuleb lähiajal juurde. Lapsed teevad rõõmu õpivad hästi ja võidavad erinevatel konkurssidel auhindu, on üldse tublid. Keskmine palk tõuseb, töökohti on palju juurde tekkinud ja tekkib lähiajal veelgi. Eelarve kosub ja saame palju asju elanike heaks ära teha. Need asjad teevad rõõmu. Kas kunagine ETV saate Vaata kööki saatejuht Lilian Kosenkranius oli teie sugulane, või lihtsalt nimekaim? Jah, tegemist on minu onu naisega. Kui võrrelda kunagist pressiesindaja ametit Politseis ja praegust linnapea ametit, siis kumb raskem või keerulisem on ning miks? Mõlemad on rasked tööd, palju on vastutust. Linnapea amet on ikka kordades vastusrikkam ja keerulisem. Milline oleks teie unistuste töökoht? Unistuste töökohta täna enam minu jaoks ei ole. Lapsena oli see kas - sõjaväelane või arhitekt. Miks te Eesti Vabariigi presidendiks ei soovinud kandideerida? Pole kunagi olnud ambitsiooni pidada Presidendi ametit. Inimesed on erinevad, mõned soovivad väga tähelepanu, mis ametiga kaasneb, mina seda ei vaja. Milline on olnud selle suve põnevaim üritus Pärnus ning kontsertelamus? Kindlasti olid need Järvi muusikafestival ja Pärnu Ooperipäevad, kus osales Peterburgi ooperiteater. Väga sümpaatne üritus on mulle Grillfest, Augustiunetus ja ka spordiüritused Jaansoni 2 silla jooks, Üliõpilaste maailmameistrivõistlused rannavõrkpallis, rannajalgpall. Ise osalesin tänavu 2 Silla jooksul. Kas on lootust, et kunagi saab ka Pärnus linnaliini bussis tasuta sõita, nagu näiteks Tallinnas? Kas Keskerakonnaga te selles osas ühineda ei sooviks? Lootust ikka on ka praegu saavad näiteks alla 7-aastased ja üle 65-aastased Pärnu bussides tasuta sõita, õpilased saavad sõita soodushinnaga jne. Samas pole olemas tausta ühistransporti, ka tasuta sõitjate osa maksab kinni maksumaksja ja seda läbi linnakassa. Kui Pärnu saab tugevamaks ja suuremaks, on lootust linnal tulevikus sõidusoodustusi laiendada, aga praeguse eelarve juures pole see eriti palju võimalik. On kuulda, et Tori vald pidi liituma Pärnuga. Mida see liitumine endaga kaasa toob, mis muutub? Kas Pärnu ei sooviks hea seista siis selle eest, et Tori saaks omalegi sularahaautomaadi? Tori vallavalitsus ja volikogu otsustasid lõpetada läbirääkimised Pärnuga ja liituda Sindi linnaga. Seega peaks neid asju küsima Sindi linnapealt. Huvialad? NOVEMBER 2016 Jalgrattasõit, mootorrattaga matkamine, kaitseliit ja riigikaitse. Põnevaimad seigad senisest elust? Kogu elu on põnev, erinevad arengud ja pöörded on juba tavaline. Vahel pole lihtsalt põnevusteks aega. Perekond ja lapsed? Abielus, aga lapsed on täiskasvanud ja iseseisvad, lahkusid kodust u. 5 aastat tagasi. Nüüd kasvavad laste asemel peres lemmikloomad, kaks kuldset retriiverit. Millised on plaanid lähemal ajal ja kaugemas tulevikus? Tööd teha palju. Veidi ka puhata. Kas sooviksite midagi ka südamelt ära öelda? Ei, avalikult ma südant ei puista. FoTo: HillaR KoHV TORI PÕHIKOOL Tori Kooli Sihtasutuse a/a 10220031515017 SEB Novembris käib talv juba sügist kiusamas ja nii tuntaksegi seda kuud ka talvekuuna. Aga olgu ilm missugune, Tori koolis on õppetööks ikka sobiva soojuse ja niiskusega kliima. Ja kellel oktoobri lõpu kella keeramisest hing veel sees, siis sobib hingekuu ka vaikseks mõtiskluseks. Novembril on veel nimesid sügisekuu, lumekuu, marukuu, mardikuu, kadrikuu. Nagu juba iga-aastaseks traditsiooniks on saanud, toimus ka sel sügisel nädalane üritus Briti päevad Pärnus. Tori Põhikool sai üritusest osa külalise kaudu, kelleks sel korral oli Briti saatkonnas Koolilapsed käisid mardisandiks lasteaia lastele kaitseatašee ametit pidav kaptenleitnant Gary Brooks. Kaitseatašee kohtus 3. novembril 7.-9. klasside õpilastega ning vestles nendega ühe koolitunni vältel oma tööst ja elust. Tüüpilistele eestlastele omaselt olid õpilased küsimuste esitamisel ja oma arvamuse avaldamisel äärmiselt tagasihoidlikud, kuid leidus siiski ka neid, kes oma võõrkeeleoskust demonstreerida julgesid. Kel seekord küsimus küll keelel kripeldas, aga esitamata jäi, saab järgmisel aastal uue külalisega uue võimaluse. (õp. Ülle Urba) 9. novembril jooksid Toris ringi mardisandid. Ei, mitte kamp Mardi-nimelisi sante, vaid ikka tõeline mardipere. 1. A klass maskeeris ennast sellel päeval mardisantideks, valmistas

NOVEMBER 2016 17 17. novembril toimusid Vändra gümnaasiumis e. nurga mälestusvõistlus matemaatikas Kohtumine Briti saatkonnas kaitseatažee ametit pidava kaptenleitnant gary brooksiga Põhjamaade raamatukogunädala tähistamine Tori Põhikoolis Peremälumäng Virula Cup i koht, võistkond nr 8 ette toreda mardikava ning käis sellega perest peresse. Esimesena külastati oma endist rühma ja õpetajaid Tori Lasteaias. Seal saime tantsida lasteaia kõige pisemate lastega ja õpetaja Melde arvas, et kooli tulles saavad kõik lapsed nii suureks, et vuntsidki kasvavad ette. Edasi külastas meie mardipere oma koolikaaslaste tunde. Mardid laulsid, tantsisid, lugesid luuletust, esitasid mõistatusi arvamiseks ja tutvustasid mardipäeva kombeid. Oli tore päev ja kommidest peaks nüüd lahedasti jätkuma, kuni päkapikkude saabumiseni! (õp. Jane Lumijõe) Peremälumäng Virula Cup toimus esmaspäeval, 14. novembril. Sel õppeaastal otsustas hoolekogu, et I ja IV veerandil tegeletakse uue väljaku propageerimiseks võistkondliku discgolfiga ning II ja III veerandi kokkusaamised on täidetud traditsioonilise mälumänguga. Peremälumängul osales 8 võistkonda, kokku 52 inimest. Igas võistkonnas saab kaasa mängida 6 liiget, kellest vähemalt 2 peavad olema täiskasvanud, vanemad, vanavanemad või õpetajad. Küsimused on koostanud raamatukoguhoidjad kooliõpikute ja valla ajaloo kohta, lisaks küsib direktor viimastes maakonna ajalehtedes kirjutatu kohta. Klassidest oli kõige arvukamalt õpilasi 2. A klassist. Nemad saavad preemiaks bussisõidu Pärnusse, et koos klassiga midagi põnevat ette võtta. Seekordsed tulemused: I koht võistkond 8 (Algis Martsoo, Jakob Martsoo, Oskar Martsoo, Stella Martsoo, Mathias Jesper Virkus, Jane Lumijõe, Merete Vinkler) saavutas 19 punkti. II koht võistkond 1 (Kaspar Hunt, Katrin Kont, Hannes Hunt ja õp Heli Lilleste) kogus 17 punkti. III koht võistkond 7 (Marleen Haas, Liisa Mann, Eva Jansen- Mann, õp Kaja Maripuu, Johanna Mihkelstein, Katrin Mihkelstein, Laura Liis Ansi) saavutas 15 punkti. Tublid olid ka kõik ülejäänud võistkonnad. Kohtume uuel mälumängul jaanuaris. (hoolekogu nimel kooli direktor) Põhjamaade raamatukogunädala tähistamine Tori Põhikoolis on kujunenud traditsiooniks. Kooliperel oli taas võimalus tutvuda Põhjamaade eripära, looduse ja ka lasteraamatutega. Hommikuhämaruses küünlavalgel algasid raamatukogutunnid 1.-4. klassi õpilastele. Uurisime gloobuselt, kus Põhjamaad asuvad, arutasime, missugune on Põhjamaade inimene, kuulasime Põhjamaade muusikat ja lugesime Põhjamaade lastekirjanike raamatuid. Lisaks nooremate õpilaste lemmikautoriteks saanud Martin Widmarki ja Helena Willsi LasseMaia detektiivibüroo raamatutele võeti lugemiseks kaasa nii mõnigi kauemaks riiulile puhkama jäänud teos. 16. novembril toimus maakondlik VARIA viktoriin. Meie kooli esindasid seekord Keidi Kask, Marii-Eliise Lumijõe, Carl Aadam Vihrov, Triinu Tomingas ja Marwin Joseph Virkus. (Daivi Jõerand) 17. novembril toimus Vändra Gümnaasiumis E. Nurga mälestusvõistlus matemaatikas, seekord juba 16. korda. Osalesid õpilased 3.- 9. klassini, kokku 108 nuputajat seitsmest erinevast piirkonna koolist. Kuna õpetaja Enn Nurk pidas õppimisel oluliseks peast arvutamist, rühmatööd ja nuputamist, siis koosneb võistlus traditsiooniliselt kolmest nimetatud osast. Peastarvutamine on individuaalne, ülejäänud võistlus toimus vanuseastmeti

18 loositud segavõistkondade vahel. Hästi tublid olid meie kooli peastarvutajad Meril Adeela Alev, Rasmus Ulp, Nathan Pilt, Henry Veeväli, Carl Aadam Vihrov ja Kairi Sosi, kes kõik olid oma vanuserühma parimad. Toreda elamuse said kõik osalejad. (õp. Vilja Jansen) Lahe Koolipäev 2016 toimus neljapäeval, 17. novembril Tallinnas Nordea Kontserdimajas, kus esinesid tuntud inimesed Igor Mang, Genka, Märt Avandi ja paljud teised ning külalisesinejad Curly Strings ja Daniel Levi. Läksin sinna koos klassikaaslase Marwin Josephiga. Hommikul ärgates tundsin väikest ärevust, kuid tundsin ka hirmu, et äkki satume Marwiniga vale bussi peale ja lõpetame Eesti kõige kaugemas nurgas. Kui Nordeasse jõudsime ja sisse astusime, ei näinud ma ringi vaadates palju inimesi. Astusin paar sammu edasi ja vaatasin paremale, kus seisis sadu noorukeid. Noorukeid oli kontserdimajas ligikaudu 1300. Kuid teisel vaheajal juhtus selline asi, mida ma iial ei unusta mind ja Josephit intervjueeriti Reporteri poolt. Küsiti paar küsimust ja tunne oli super. Peale intervjuud võtsin telefoni välja ning saatsin emale sõnumi, kus ma ütlesin, et mind ja Josephit intervjueeriti. Kui üritus lõppes ja valmistusime bussi peale minema, siis hakkas kahju. Mul oli olnud nii lõbus seal kontserdimajas ja ma ei tahtnud sealt ära minna. Arvan, et järgmised üheksandad klassid tahavad minna Lahedale Koolipäevale, sest see on nagu koolis klassiöö, kuid veel suurem ja ägedam. (Aaron Saar, 9. klass) Sellel aastal oli teemaks Kuidas võtta vastutust. Üritus oli korraldatud suurepäraselt ja ilma suuremate äpardusteta. Konverents andis meile palju uusi kogemusi ja teadmisi erinevates olukordades hakkama saamiseks. Tutvustas meile paljusid Eesti tuntumaid inimesi, kes innustavad noori ning andis meile väga häid emotsioone. Järgmistel aastatel soovitan kindlasti uurida Laheda koolipäeva kohta ja ka ise sinna kohale minna. (Marwin Joseph Virkus, 9. klass) 9. klassi õpilased käisid ka Pärnu Koidula Gümnaasiumis lahtiste uste päeval ja osalesid sealsetes lahtistes tundides. Kõik oli väga huvi pakkuv! Tehnoloogiakonkurss Kilingi-Nõmmes toimus 19.11.16. Osales 12 õpilast. Sander Siim 6. klassist saavutas tubli 6. koha, Carl Robyn Valdaru jäi veidi tahapoole. Poiste juhendaja on õp Mairo Sepp. SPorT 3. novembril toimusid Pärnu maakoolide 4.-5. klassi tüdrukute RAHVASTEPALLI meistrivõistlused Paikusel. Osalema oli tulnud 7 võistkonda. Tori kooli tüdrukutel eelmise aasta Poiste 4.-5. kl rahvastepall Paikusel Tüdrukute 4.-5. kl rahvastepall 5. koht esikohta kaitsta ei õnnestunud ja seekord tuli leppida 5. kohaga. Kooli esindasid Jacklyn Jaanimäe, Keidi Kask, Mary Elisee Reinsalu, Elery Tammann, Angelika Lõo, Aida Nõmm, Liisa Mann, Angelika Savolainen ja Maribel Lauri. 9. novembril võistlesid 4.-5. klassi RAHVASTEPALLI meistritiitlile poiste võistkonnad. Võistlusel osales 15 võistkonda. Pall on ümmargune ja seltskonnad vahelduvad ning need koolid, kes eelmisel aastal olid esikolmikus sellel aastal kahjuks NOVEMBER 2016 alagruppidest edasi ei pääsenud. Vaatamata Tori poiste pingutustele jäädi napilt finaalist välja. Lõpptulemuseks jäime jagama 7.-9. kohta. Võistkonnas mängisid Rasmus Ulp, Jan-Markus Tohv, Tristan Hulkko, Ivo Järviste, Innar Raap, Keiro Tarn, Johannes Ergezinger ja Jakob Ergezinger. (õp. Rita Petersell) artiklid KoguS KoKKu HaRRi KiVi Pildid Kooli arhiivist Laupäeval, 19. novembril leidis fotograaf Ülo Torist hobusekoplite juurest Hetmani kivi lähedalt kahe õhupalliga kohale lennanud kirja. Kiri oli teele pandud Berliini Lenau Gümnaasiumi 3. b klassi õpilase Lena poolt lugemisfestivali raames päev varem, reedel, 18.11. Huvitav, et kiri lendas kohale umbes 22 tunniga! Postitasime Berliini kirja teatega sellest põnevast leiust. Nüüd ootame meie koolis vastust. Pille usin Tori Põhikoolis toimuvad jõulupeod: teisipäeval, 20. detsembril kell 18 pidu 1.-4. klassi õpilastele kolmapäeval, 21. detsembril kell 18 pidu 5.-9. klassi õpilastele

NOVEMBER 2016 19 TORI LASTEAED Novembrikuu tegemised Tori Lasteaias Selle aasta novembrikuu oli väga vahva. Erinevalt tavapärasest novembrist oli lumel sel aastal nagu tulekuga kiire olnud. Lumi sadas maha juba esimesel novembrikuu päeval. Küll see oli lastele tore aeg! Otsiti välja kelgud, lumelabidad ning lumes möllamine võis alata! Mida siis lasteaias tehti? Enne veel kui jõudis kätte november otsustasid 3. rühma lapsed ja õpetajad minna matkale. Matkati Tori põrgusse, kus uudistati muutusi looduses ning peeti piknikut. 2. novembril käisime Tori Rahvamajas vaatamas etendust Pilli-Tiidu. Etendust oli rikastatud rahvalaulude ja erinevate rahvapillidega. 4. novembril võttis 2. rühm ette matka Kõrvi tamme juurde. Matk oli küll planeeritud sügismatkana, aga ilmataat mängis korraliku vingerpussi ning sügismatkast sai talvematk. Sellest ei olnud midagi! Hoolimata sellest oli lõbus ning uuriti, milline näeb välja sügistalvine Kõrvi tamm. 9. novembril jooksid lasteaias ringi mardisandid. Mardisantideks olid 2. ja 4. rühma lapsed koos õpetajatega ning veel Tori Põhikooli 1. A klass. Mardid lõid tantsu, laulsid, mängisid käe-, näpu ja jalamänge ning uurisid, kas meie majas on ikka töökad, tublid ja targad lapsed ning töötajad. Selgus, et on. Novembrikuus tähistasid kõik rühmad isemoodi isadepäeva. 1. rühmas peeti maha üks tore perepäev, kuhu olid oodatud nii emad, isad kui ka vanaisad. Isadele kinkisid lapsed tuulekella ning koos söödi küpsisetorti, mille aitas lastel valmistada Steni ema. Suur aitäh talle selle eest! 11. novembril ootas kapten kõiki 2. rühma mereröövleid saalis, kus peeti maha korralik mereröövlitrall. Lõpetuseks sai iga suur mereröövel endale 4. rühma lapsed sportisid koos isadega www. torivald. ee kingiks isikliku purjeka, millega seilata avamerele. 14. novembril kutsusid meie maja kõige nooremad lapsed enda issid pudruhommikule. Puder maitses issiga koos paremini kui muidu. Isadele kinkisid Mereröövlite tants Pudruhommik koos isaga 1. rühma isad 3. rühm meisterdas koos isaga öökulli

20 NOVEMBER 2016 Mardid Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskuses 1. a klassi Mardid lasteaias 4. klassi Kadrid lasteaias lapsed enda käejäljendiga kaardi. 14. novembri õhtupoolikul ootasid 3. rühma lapsed isasid taskulampidega orienteeruma. Küll oli põnev pimedas lasteaia hoovis seigelda! Kui orienteerumine tehtud, pakkusid lapsed isadele ise valmistatud kaerahelbeküpsiseid ja sooja teed. Lapsed kinkisid neile unenäopüüdjad, et issid ikka hästi magada saaksid. 15. novembri õhtul võtsid Tori kooli võimlas mõõtu 4. rühma lapsed ja isad. Toimusid sportlikud mängud ja võistlused. Iga laps valmistas oma isale medali, mille ta peale sportimist uhkusega isale kaela riputas. 4. rühm tänab direktor Pillet ja võimla administraator Andrat, kes võimaldasid sportida suures võimlas. 14. novembril avanes 2. rühma lastel võimalus tutvuda Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskusega. Lapsed said teada, kuidas võetakse verd ning mida tehakse vereproovidega edasi. Võimalus oli mikroskoopide all uurida nii häid kui pahasid baktereid. Koos tegevusjuhendajaga lustiti mängusaalis. Edasi viis ringkäik jõusaali, ujulasse, massaažitubadesse ning piiluti sisse külma- ja soolakambrisse. Oli väga tore ja hariv külastus. 24. novembril olid kõik lapsed ja täiskasvanud palutud saali, sest külla oodati Kadrikesi kaunikesi. Tori Põhikooli 4. klassi õpilased olid õpetaja Astridi abiga selgeks õppinud toreda kava. Nad tutvustasid meile kadripäeva kombeid, esitasid mõistatusi ning mängisid meiega mänge. Aitäh õpetaja Astridile ja 4. klassi lastele! 27. novembril toimus Tori Lasteaia ja Tori Põhikooli ühiskontsert Tori Eesti sõjameeste mälestuskirikus. Kontserdiga tähistasime Tori valla 25. aastapäeva. Meie majas on alates 14. novembrist uus liikumisõpetaja Kätlin Erkmann. Soovime talle sära silmadesse ja tegutsemislusti! Käes on jõuluootuse aeg. Loodan, et lumi, mis hetkel on sulanud, tuleb tagasi ja teeb kõik valgemaks ja rõõmsamaks! Rahulikku advendiaega kõigile! MaRge ansi 1. rühma õpetaja PÄRNU INKOTUBA pakub tasuta uriini pidamatuse nõustamist Pärnu bussijaama lähedal, aadressil Rüütli 47 (sisehoovis, sisenemine Ringi tn poolt). Avatud: E, T, K 9-17; N 9-18; R 9-15. Eelregistreerimine tel 443 0230, parnu@inkotuba.ee Lisainfo: www.kuivaks.ee

NOVEMBER 2016 21 PARIMAD PAKKUMISED INBANKI RÄNDKONTORIS. Hea Pärnumaa elanik! Oled soojalt oodatud laupäeval, 17. detsembril kell 10-19 külastama Inbanki rändkontorit Pärnus Port Artur 2 peasissepääsu juures. See on hea võimalus tutvuda meie teenustega ning uurida uue Eesti panga tekkimisloo kohta. Sel päeval on meil varuks ka eriti head väikelaenu ja hoiuse pakkumised. Tule kohale, sest loosimisele läheb Ammende Villa gurmeepakett kahele koos ööbimisega. KOHTUME INBANKI RÄNDKONTORIS 17. detsembril kell 10-19 Port Artur 2 Eelnevalt saab meiega tutvuda aadressil www.inbank.ee. Peatse kohtumiseni! Inbank Veoautojuhi ja bussijuhi ametikoolitused Pärnus Lp. kutseline autojuht! Kui teil hakkab kutsetunnistuse kehtivusaeg lõppema, siis olete oodatud osalema tõeliselt praktilisel ja uuel tasemel autojuhi 35-tunnisel täiendkoolitusel Pärnus. Meie koolitused on kõik autojuhi töö- ja puhkeaja ning sõidumeerikute süvaõppega. Ametikoolituste ajakava: 01.-04. detsember 05.-08. jaanuar BERIT KONTSERT kutsub: Inga ja Toomas Lunge jõulukontsertidel Meie pere jõulud Südantsoojendavad laulud otse kuulajani. Ausalt ja vahetult. Koolituse hind ühele kategooriale 129,60 eur. Veoauto ja buss koos 165,60 eur. Asume Pärnus Kontserdimaja kõrval Swedbanki majas II korrusel passilaua vastas (aadress Aida tn 5-205). Helista meile julgelt telefonil 58867665 või külasta meie kodulehte: www.ametikoolitus.ee Kaasas pere hea sõber Tõnu Raadik T 20.12 TORI KIRIK kell 19 Piletid Piletilevist hinnaga 12/14 eurot, kohapeal tund enne algust 13/15 eurot pakume täiskohaga tööd PEAKOKALE info: 58 032 913 või kadi@klaaramanni.ee www.klaaramanni.ee OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja Põllumaad Tel 50 45 215, 51 45 215 Metsakeskus.ee Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 56 111 900

22 NOVEMBER 2016 TEATED! DETSEMBER 2016 E 05.12 kell 09:00- KOKARING / Juhendab Maigi Loite K 07.12 kell 13:00-14:00 Tori sotsiaalmajas Tori sotsiaalmajas TORI VALLA PIIRKONNAPOLITSEINIK JANEK SAHARENKO VASTUVÕTT N 08.12 kell 09:00 EAKATE KLUBI KANARBIK N 08.12 kell 10:00-11:00 KÄSITÖÖRING / Juhendab Helin Mugamäe N 08.12 kell 10:00-16:00 JUUKSUR / Juuksur Pamela (5340 8603) N 08.12 kell 11:00-13:00 Tori rahvamajas Tori sotsiaalmajas Tori sotsiaalmajas Tori sotsiaalmajas VALMISTAME JÕULULATERNAID / Juhendab Stella Martsoo N 08.12 kell 13:00-15:00 Tori rahvamajas UUTE RIIETE MÜÜK. Riided pärit Hispaaniast ja mujalt. Kaasas ka ehted, mänguasjad ja palju muud. Ootame kõiki!!! R 09.12 kell 09:00-15:00 MANIKÜÜR, PEDIKÜÜR R 09.12 kell 10:00-12:00 Tori sotsiaalmajas Tori sotsiaalmajas KUUHALDJA KRISTALLIDE MÜÜK. Poolvääriskividest ehted. Valmistatud armastuse ja hoolega kingituseks endale, jõuludeks emale, õele, lapsele või sõbrannale. R 09.12 kell 20:00 Tori rahvamajas SALME PIDU Tsaar Saltaan. Lavastaja: Kristiina Lõhmus, Üles astuvad: Tori Segakoor, Tori Segarahvatantsurühm, Teater TRET, folklooriansambel Salme Naesed, Selja Lauluseltsing. Nimiosas: Kristiina Lõhmus. Piletid saadaval vaid eelmüügist 1.-8.12.2016 Tori Rahvamajast! Info: 446 6997 või 5335 9496 Avatud August Pulsti kohvik. L 10.12 kell 15:00 Tori kirikus JÕULUKONTSERT Hooli ja hoia. Esinevad: Naiskoor Linda ja Vändra Valla Naiskoor. Tasuta! L 10.12 kell 16:00 Tori rahvamajas MAAGIA TSIRKUSE VABAS ÕHUS. Pilet 4 eurot (Lapsed alla 3. aasta tasuta.) www.mironofshow.com P 11.12 kell 12:00 TORI jõuluehe 2016 JÕULUTURG oma & hää P 11.12 kell 14:00 Tori rahvamajas Tori kirikus JUMALATEENISTUS Teenib Tori Püha Jüri koguduse õpetaja Ants Kivilo E 12.12 kell 10:00-14:00 JÕULUJUUKSUR / Maimu, Tasuta! T 13.12 kell 10:00-11:00 KUNSTIRING / Juhendab Vaike Viileberg Tori sotsiaalmajas Tori sotsiaalmajas T 13.12 kell 11:00-13:00 TRÜHVLITORDI TÖÖTUBA / Juhendab Kerli Kirsipuu T 13.12 kell 18:00 Tori sotsiaalmajas Tori rahvamajas EELKOOLIEALISTE LASTE JÕULUPIDU. Kohapeal teeb fotograaf ka peredest fotosid, mis saadetakse e-postkasti. Last, kes ei saa jõulupeole tulla, ootab kommipakk vallamajas kuni 30. detsembrini 2016. Jõuluvana nimekiri on koostatud rahvastikuregistri andmetel Tori valda sissekirjutuse põhjal. Palume peredel kontrollida, kas koolieelik, kes ei käi lasteaias, on nimekirja lülitatud. Info telefonilt 446 6001 või 5331 4949 Krista Kämer K 14.12 kell 09:00-13:00 TERVISEKONTROLL N 15.12 kell 12:00 Tori sotsiaalmajas Tori rahvamajas TORI VALLA EAKATE, ERIVAJADUSTEGA INIMESTE JA NENDE HOOLDAJATE JÕULUPIDU. Kava: tervitused Tori vallavanema poolt, üles astuvad Tori Lasteaia ja Tori Põhikooli lapsed, Teater TRET esituses J. Tuuliku lühinäidendid, muusikalise osa täidab ansambel Ma&W. Tule ja saa osa rikkaliku programmiga jõulupeost! Osavõtutasu 5 eurot. Piletid (osavõtutasu) viimane lunastamise päev on 9.12.2016. Piletid müügil: Tori ja Jõesuu Raamatukogus, Tori Rahvamajas, Tori Sotsiaalmajas ja Tori Vallamajas. Transpordi vajadusest palume teatada 446 6001 (Silvi) P 11.12 kell 18:00 Tori kirikus JÕULUKONTSERT Jõuluooper. Esinevad: Oliver Kuusik, Jassi Zahharov, Margus Kappel (klaveril) E 19.12 kell 18:00 Tori alevik Oled oodatud TORI VALLA 25. AASTAPÄEVA TÄHISTAMISELE 18:00 TORI VALLAMAJA Volikogu esimehe kõne vallamaja rõdult, vallavanemate ja volikogu esimeeste fotode avamine, esinevad Tõnis Sarap ja Karret Sepp. 19:00 TORI KIRIK kontser-aktus PALJU ÕNNE Tori valla Vapimärgi üleandmine, Tubli Tori valla noore tunnustamine, esineb ansambel JÄÄÄÄR. Ilutulestik! Tasuta! T 20.12 kell 19:00 Tori kirikus JÕULUKONTSERT Meie pere jõulud. Esinevad: Inga ja Toomas Lunge, Tõnu Raadik N 22.12 kell 19:00 Tori kirikus JÕULUKONTSERT Isa ja tütar. Esinevad: Dave Benton ja Sissi, Madis Arvisto (kitarr), Kaspar Tambur (klahvpill) L 24.12 kell 14:00 Tori kirikus JÕULUÕHTU JUMALATEENISTUS Teenib Tori Püha Jüri koguduse õpetaja Ants Kivilo P 25.12 kell 14:00 Tori kirikus ESIMESE JÕULUPÜHA JUMALATEENISTUS Teenib Tori Püha Jüri koguduse õpetaja Ants Kivilo L 31.12 kell 14:00 Tori kirikus VANA AASTA LÕPU JUMALATEENISTUS Teenib Tori Püha Jüri koguduse õpetaja Ants Kivilo

NOVEMBER 2016 23

24 NOVEMBER 2016

NOVEMBER 2016 25

26 NOVEMBER 2016

NOVEMBER 2016 27 JÕULUJUUKSUR Tori kauaaegne juuksur Maimu Hoff teeb jõulukingituse, pakkudes jõulukuul tasuta juukselõikust eakatele, lastele ja teistele väiksema sissetulekuga inimestele. Juuksuri vastuvõtt Tori Sotsiaalmajas 12. detsembril kell 10 14 (eelneval kokkuleppel ka hiljem), liikumispuudega inimesed võivad tellida juuksurit ka koju tel 5184066 (Silvi Pool). Pakutakse sooja jooki ja piparkooke. Eakate klubi KANArBIK saab kokku 8. detsembril kell 9.00 Tori rahvamajas.

28 NOVEMBER 2016 Rahu ja rõõmu käimata teel, õnne ja õnnistust rohkesti veel! Õnnitleme detsembrikuu eakaid sünnipäevalapsi! (70 ja vanemad) esta SaaRe 89 06.12.1927 nikolai Raud 89 19.12.1927 elsa HaaS 89 21.12.1927 ingeborg järve 88 03.12.1928 Helju HuiK 88 16.12.1928 norma MilleR 86 16.12.1930 HelduR TÜli 85 26.12.1931 leili SuuRKaeV 84 21.12.1932 linda KÜnnaPaS 81 11.12.193 eeva TagaM 81 17.12.1935 MilVi KePPi 80 01.12.1936 eha RÖÖP 79 25.12.1937 ValenTina RoSenTal 78 04.12.1938 arvu SCHenK 78 05.12.1938 eha MÄTaS 78 16.12.1938 Sinaida Vija 78 25.12.1938 jaak ehrlich 77 01.12.1939 TaiMi-FRanCiSKa TaSane 77 04.12.1939 ants KonT 75 01.12.1941 jüri novek 75 06.12.1941 ebbe nymann andersen 73 05.12.1943 eve PuuST 73 10.12.1943 ViiVe TiideRMann 71 11.12.1945 arno link 71 23.12.1945 ViRVe TaMM 71 25.12.1945 asta KoRdZiejoneK 71 30.12.1945 Hilda jürna 70 19.12.1946 Mall TilK 70 24.12.1946 kes ei soovi oma sünniaja avaldamist, palun andke sellest teada hiljemalt iga kuu 20ndaks kuupäevaks telefonil 443 6640 või e-postil muuseum@torivald.ee VALLALEHE KALDAD TELLIMINE 2017. AASTAKS Tellimus aastaks maksab 6 eurot. tellimusi võetakse vastu tori vallamajas, tori ja Jõesuu raamatukogus kuni 20. jaanuarini 2017. a. lehe tellimisel tasuda sularahas! Ülekandega maksmiseks on võimalus tellida arve e-postiga ja tasuda ülekandega! Meilile tuleb lisada: ees-ja perekonnanimi, kellele leht käima hakkab täpne postiaadress Indeks e-mail saada aadressile raamatupidamine@torivald.ee Peale arve tasumist olete tellijate nimekirjas! Vallalehte saab tellida ka Tori valla kodulehe www.torivald.ee kaudu! Seal on avatud tellimiskeskkond, kus tuleb täita kohustuslikud väljad. tellimise kohta saadame e-mailile arve ja peale arve tasumist olete lehe tellijate nimekirjas! Liiga vara kustus päike, liiga vara saabus öö, liiga vara jätsid maha, sõbrad, omaksed ja töö... VELLO TAMME 03.02.1957 07.11.2016 KALDAD tori vallavalitsus tori vald, 86801 pärnumaa tel. 443 6640, 443 6641 Faks 443 6642 e-mail: kaldad@torivald.ee internet: http://torivald.ee/kaldad Toimetaja lea puust, tel. 5301 9440 ootan lehe materjale hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks Küljendus ja trükk oü hansaprint http://www. hansaprint. ee ajaleht KALDAD ilmub iga kuu viimasel päeval. Hind 0.50 eurot. ajalehte saab tellida vallamajast, ilmub postiga. ajaleht on müügil jõesuu külapoes, tori ja selja a&o kauplustes. lugemisvõimalus: * toris - raamatukogus, põhikoolis, rahvamajas, sotsiaalmajas, vallamajas * jõesuus - raamatukogus, kodukõrtsis * seljal - kohvikus kuuvarjutus lisainfo vallamajast tel. 443 6640