EESTI NOORUS NR. 2 VABADUSPÄEVAL 1934 VIA A S T A K Ä I K

EESTI NR. 2 VABADUSPÄEVAL 1934 VIA A S T A K Ä I K

fiesti Maitsvad, titvad khvid: annavad tervist ja jõudu! ubakhvid viljakhvid ubaviljakhvid sigurid I! Ü. K. EESTI RAHVAPANK Tallinnas, Suur Karja 19 Telefn 425-55 Timetab kõiki panga peratsine nii liikmetega kui ka võõrastega, muude seas stab ja müüb välisraha ja igasuguseid kindlaprtsendilisi väärtpabereid. JUHATUS

eesti MOORÜS Martna Köstri 1 AIS J S CAIXtMAA Kui sõitsin linna kli. Nüüd linna! Oh, see li sõit, mida ei saa jätta mainimata! Oli vist paar päeva enne Klmekuningat", kui läksime t eele. Oli ilus ilm ja kgu (Jumi kiirgas. Sõitsime kahel saanil, kellad aisas. Nõba Mihkel vennaga esimeses saanis, mina emaga järele. Sõitsime mööda suitsunnilisi külasid ja uhkeid mõisaid, mööda metsi ja sid. Oli nii palju, palju vaadata ja kuulata, millest kõneles ema. Ühest tihniku veerest läbi sõites ehmusid ja nrskasid hbused ning ema tähendas: vist li seal hunt. Hunte li ju tl ajal palju ja len näind isegi nende rhelisi silmi ööpimeduses helkivat. Jõudnuna Tiinuse jõele, pöörasime ühe talu õue; siin pidid lema sugulased. Võeti meid saanist, kriti kasukaist ja viidi üles ahju äärele sja. Siis kambri sööma. Oli tanguvrsti ja muskpski" jahust saia, mis li taludes tl ajal haruldusi. Siis jälle saani ja laia jõge mööda edasi, kuni ühe muistse" talu õuest üles, kus meie (emaga) saan ümber läks ja ema ütles: Teap, mis see nüüd tähendab?" Eks see tähendand muidugi, et ta tütar Mai siia hiljem perenaiseks sai! Ja siit jälle lumiseid välju pidi edasi kuni Päri mäele", kus ema mulle mitut kirikutrni näitas: Kullamaad ja Kirblat, Mihklit ja Jaagupit ja ütles siia ka Vigala trni paistnuvat, kui see veel lnud maha kiskumata. Sõitsime Ohtlast läbi. Hõbepajudest, mis tl ajal metsavahelist teed palistasid, n nüüd ainult jupid järele, aga nende järglased n levind üle terve Martna ja kaugemalegi (Martna kiriku lähedal, Putkaste ja Rannamõisa teeharude vahel näeme talu, piiratud kõrge kahekrdse hõbemüüriga: üks madalam, teine kõrgem). õhtuks jõudsime Martna Köstrile", meie nõ ema vennapja majja. Sõprusime siin lastega (Helene, Knrad, Herman ja Pia) ja peatusime siin edaspidigi, kui linnast kju või kdunt linna sõitsime. Ja len nii 60 a. siia sisse ja välja käänand, elab ju siin veel praegugi endine Heleene. Tal li sugulaste järg ikka veel siin katuse all: kaks 23

EESTI pega: ühest sai arst, teisest insener. Köstri majad lid sel ajal enamasti saksa" majad, aga Heleene pjad lid eesti mehed. Kui tuli sõda ja isamaa hüüdis, läksid nad mõlemad sõtta ja kumbki ei tulnud tagasi elusalt. Aga ei ühtki het ega kaebet ple ma kuulnud Heleenelt, kui aina, et nad n ma khuse täitnud." Ainult ta lapseea kllane käharpea n nüüd muutund hõbevalgeks. Eesti Nruse" lugejad nred, võtke siit eeskuju ma isamaalsusele! Hmmikul möödusime Martna tömbitrnilisest kirikust, siis vanast Ridalast, kõrgekatuselisest ja trniga küljel, siis Viigardilt" alla Kiltsi sle ja üle väikese merespi Haapsalu linna. Käänasime õuele, mille väraval praegu veel vana, öeldavasti üle 500 a. vana pärnapuu vaatab üle klme ephhi kestnud klimajadele ( Kreiskl", grdski" ja praegune eesti ühisgümnaasium). Siia viina-härra", mu nutütre mehe majja viidi meid kstile ning kasvatada. Viina härra" tähendas tl ajal aktsiisi- ametnikku, nagu lid tl ajal ka metsa-härrad", lamba~härrad",..kirikuhärrad" jne. Siin viina-härra" majas võeti meid esimesele vlimisele. Meile tehti maniskid. Käisime emaga klihärra" juures esinemas. Klihärra li puhas saks, kllane juus salgas üle pea tagasi kammitud, samakarva pakenpaart" kummalgi palel, aga ninaalune ja kn paljaks pöetud, knu all ilus ltt, mille ka enesele lubasin kasvatada, kui pidin kasvama samasuguseks saksaks. Osteti meile tarvilikud raamatud, nutütar andis maplt instruktsine ja nii läksime kli. Uudishimulikult ja jultunult piirasid meid siinsed linna..klivennad": li ülipiinlik. Aga järgnevail vahetundidel ligines siiski» üks kui teine ja tundide lõppedes sbisime mõnegagi. Saime nii kdusekski, et järgmisel hmmikul kli tulles täis avameelsust söandasime hüüda: Tere hmmikut! Ent siis tuli külm dusš. Üks vanem piss, n. n...priimus", vaatas meile kateedrilt kurjalt õtsa, võttis siis kriidi ja kirjutas suurele tahvlile: Laipman I ja II. See tähendas, et pidime tundide lõppedes..maakeele" kõnelemise pärast..järele istuma" jääma. Aga t,.priimus" li siiski nii nbel, et esimese krra andestas ja enne klihärra klassi tulekut meie nimed jälle maha pühkis. Valitses tl ajal ju klides sama valjult (valjumaltki veel!) saksa keel. Kui hiljem vene keel meie klides vene keele aegu li õpilasil juba ma teatav..seltsknd" selja taga: mõjule pääsis, lid lud teisemad. Minu linna-köli mineku ajal aga plnud eesti seltsknda sugugi veel. Oli viisiks trahvida neid õpilasi, kes julgesid eesti keelt kõnelda, eesli pea panemisega kaela. Eesti keeli rääkimine sakste" seas li siis võrdne eesli keelega. Seni kui veel saksa keel selge plnud, tulid kõik ülesanded silp-silbilt pähe tuupida, ilma et sisust vähematki aru leks saadud. Et niisuguses klis palju edasi ei saand, n päevaselge ja varsti lahkusimegi siit, et üle minna Lihula kli, kus sel ajal li klmeistriks Jakb Pärn. Pärn ei küsxnd sakste arvamist, ta aitas meid ikka emakeeles, kui me võõrast keelest jagu ei saand. Ei, ta andis meile eestlastele" isegi kõrvalõpetusi eesti keeli uues. (Hurda) kirjaviisis, kes seda veel ei sand, ma kdu plnud õppind. Ka linna elementaar-klis" trahviti lapsi küll mitte peksuga, kuid siiski jnlauaga neile pepessa lüües. Haapsalus lõi õpetaja ühele õpilasele nii tugevasti ja nii kaua pepessa, et see üleni üles paistetas ja mustaks tõmbus. Hiljem n mul Pärnu gümnaasiumist ela- \alt meeles üks juhtum: kellelegi õpilasele li direktrilt käsk antud isa direktri härra jutule kutsuda. Kui isa mitmekrdsele kutsele ikkagi plnud ilmund, ilmus ühel päeval direktr ise klassi, küsides kõigi ees õpilaselt, kas ta tema käsu isale edasi li annud. Kui see jaatavalt li vastand ja vabandand, et isa ple veel mahti saand direktri jutule tulla, nimetas direktr teda valelikuks ja kleepis talle sedeli tsale pealkirjaga: Lügner" s.. valelik ja käskis õpilast niiviisi kju minna. Julgeks ta aga kirja tsalt kõrvaldada, tähendaks see väljaheitmist klist. Vaevalt li aga direktr klassist väljund, kui piss pea püsti lõi, tähe tsalt rebis, maha viskas, jalgega sõtkus, siis ma raamatud võttis ja uhkelt klist lahkus. Niisugune li aeg ja klid nende ridade kirjutaja lapsepõlves. Rõõmustagem, et nüüd teisel ajal ja ludel elame, ima ajal ma inimeste määramisel! ja 24

EESTI AHniENNEME.RV/i Paralleeljni Gustav Suitsu ja Ein Lein isamaalises lüürikas. See uljas nruseusk, mille tungalt,,elu tule" päevil nii kõrgel kandis nr Suits, li sündind ühelt plt nrte enda vabadustihkava vere pakitsusest 3a teiselt plt Sme haritud ringkndadega kkkupuutumisest. Sme vaimne nrus, kirjanikkudega, nagu Ah, Järnefelt ja Lein esirinnas, elas tl ajal just rahvusliku uuestisünni ja Lääne- Eurpas valitseva kultuurhumanismi tähe all. Isamaa aade, mis realismi ajajärgul li heidetud tagaplaanile, kerkis esile uues säras. Osalt lid selle lähtekhaks rahvusrmantikaaegsed ideaalid, kuid läbiimbutatuina uutest Lääne-Eurpa aadetest. Taheti luua kultuur, mis leks,,kalevalalikult" rahvuslik ja samas prantsusepäraselt mdern. Nred aimasid ka Vene väikerahvaste pliitilistes lukrdades sügavaid ja laiaulatuslikke muutusi, ja tahtsid maltplt neile pinda valmistada. Gustav Suits, viibides aastail 1902. ja 19. Smes, li tutvund Nr-Sme eelmainitud juhtivate tegelastega. Erilist hingesugulust ta tundis Ein Lein isiku kui ka lminguga. See ürgjõuline luuletajatemperament avaldas tasse tunduva ja kauakestva mõju. Gustav Suits, õieti Veel ärkamata teadvusele ma sihtidest, leidis Lein luules tsekhese väljenduse sellele, mis tema hinges nii tuikas. See nagu vabastas luuleallika sne, mis nüüd purskas esile selgena ja jõurikkana: Tõest n, nagu laiemalt merelt nüüd tuul käiks nrte ja vanade üle. On nagu hulk lehtesid pakataks puul ia avaks end suvede süle. See n nagu liginev kevade kõue, mis põksuma lööb iga palava põue. Kel kõrvad n kuulda, see kuulgu! (,,Kevade laul") Ei le kahtlust, et luuletise sünnile n annud päämise tõuke Ein Lein,,Päivänpika". Seda tunneb ühisest rütmist: Oi kuulkaatte kuinka se sykkäilee tämä maa ja sen musta mulla... ( Päivänpika") Seda tunneb ühiseist retrilisist võttest: Suitsul: Löö silmad sa ümber kõik kdumaa... vaat õhtu ja hmmiku ple... Leinl: Lu silmas, laajalt! ympäri maan kats kauaksi lähtehen, itään! ja seda tunneb neist suurtest illusinidest ja ltustest, mis kannavad kumbagi luuletist. Tõsi küll! Kui Lein ma piiramata ptimismis kaldub kaugele üle isamaa raja. nsub sündivat imet, mis vabastab maailma ja eesriide tõstjaks uude, õnnelikumasse sajandisse unistab Smet: Näin unta, että päältä tämän maan nõus maailmalle uuden aaraun rusk siis Suits piirdub ma pisikese isamaaga ja naudib ettekujutusest, et nrte intensiivse tööga see leks krd võimeline võtma vastu vabadust. Kumbagi isamaalist aatelüürikat kannab kirglik usk niihästi aatesse kui ma jõusse. Suitsul: Me künname uuesti söötide pinda, me külvame ltust ka vanasse rinda. Leinl: Me kasvamine kansana, nurina, me nusemme Sumen vurina. Me peitämme kukkasin kummut ja haat, me kylvämme vihreiksi Väinölän maal. (Me kasvame rahvana, nrtena, me tõuseme Sme mägedena. Me peidame lilledega künkad ja söödid, me külvame rhelisiks Vninölä maad.) - See läte, kust see imesid tc-,<rev jõud esile purskab, n nrus. Suitsul see võib saada kevadtrmi, kõigele kõlbmatule hävingut kuulutava lmuse: Siis aga tõuseme kui rahesadu, mis sõuab rängalt taeva all, ja tulikirjal välkuval maas viletsatel kuulutame kadu. 25

EESTI Selles tunnuslauses n purustamine selleks, et saada vaba õhku ja valgust. Ei le see mõte võõras Leinlegi: Tää laulu n laulu keväimen, tää aalt n aaltja nuruuden. Ken ei sita ymmärrä, nnetn n, sen murtava hyöky n aallkn, se kuleman kulkija n. (See laul n kevade laul, see laine n nruse laine. Kes sellest aru ei saa, n õnnetu, selle murrab marulaine, see n surma mineja). Kuid nrus ei taha lla vaid purustav ja hävitav jõud: selle lõplik siht n siiski uue maa ja uue maailma lmine endise varemeile. Suitsul: Me seisame kahe riigi väraval: see üks n pimedus ja teine valgus. Me nred tame pilgul säraval: nüüd see ligineb: lõpp ja algus. Oli arusaadav, et nii kõrged unistused ei võinud kaua kesta. Nende purunemine li paratamatu. Ja kui kaheksa aastat hiljem ilmus..tuulemaa", siis nii palju kui,,elu tule" iga rida li tulvil ülepurskuvaid kevadjõude, puhuvad..tuulemaa" strfidest vastu sügisesed külma- ja surmatuuled. Ju rbitsenud Pärtlipäeva rajud puud esimestest kltund lehtedest. Maast käinud üle rängad, külmad sajud. Tuul puhub läbi rehealustest. Kõikjal sügis isamaa, aate, ja luuletaja sisemaailma tragöödia kajastusena. Autri pessimism, mis n leidnud..tuulemaas" tiheda ning katkendatud väljenduse n muutund paiguti tse hammustavaks satiiriks. Tllele samale isamaale, mida luuletaja aastaid tagasi nii ihales: See kerkis üles nagu merelaine, mu hinge iha, usk ja ltus isamaa see li päike minu aadetele, kui taeva tuli, kuldas nri mõtteid ta. ( Elu tulest") ta võib nüüd lausuda: Õudne kui needmine ajalugu, maha tallatud jõuetu sugu, kõverad, küürakad vaevakased juurtega, juurteta mädas mülkas, See n Eesti. On huvitav ja üldinimlikult valgust heitev, et Lein luuletajaarengu suund vastaval ajal n paiguti läind samu radu: Tää kausa ei viel le kypsä pää pystyssä käymähän. Siks käydä sen köyryssä täytyy ja ppia ryömimähän. ( Runilija") (See rahvas ei le veel küps pää püsti käima. Sellepärast tuleb sel käia küürus, ja õppida rmama). Ehk vähe hiljem Hallas": Kasvõi tusta kausa kumma, vääräsäärinen sukesi; suku lynkkä, heim länkkä, kier-silmä, kitku-sielu... kaikki kuin katajapehkt, äyskiväiset, räyskiväiset. (Kasvas sellest kummaline rahvas, kõverasäärine sündis; sugu lmbakas ja vigane, kõõrdsilmne, hingelt väiklane ja madal, kõik ' kui kadakapõõsad, äuskivad räuskivad). Gustav Suits leiab, et talle harida antud, maa-ala n lnud liig viljakandmatu, liig tänamatu. Maa tuuline mul harida n antud, ei teinud seda luule viinamäeks: mu vaimustused liivasse n kantud. Kuid samas ärkab küsimus, miks just meil n nii ja mujal maailmas teisiti?' Suits leiab vaid ühe vastuse: halastamatu ja karm ldus n selles süüdi, et meil kõik pudeneb enne küpsemist. Siin põhikirde hiilid nrust niitvad, ei pärjaks le iial valminud su pööripäevad, päikest, trmi liitvad. Samuti tunneb Lein: Miks miestä täällä kaikkialla kaatuu kuin heinää, miestä tiveen tsiaan, miest aatteen, tunteen miestä, kaikki maatuu, tai kesken timiansa katkeaa? On vastaus väin yksi: Lapin suvi. On lyhyt Lapin linnunlaulu, huvi, mut pitka väin n talven valta. ( Lapin kesa 1 ') (Miks mehi siin kõikjal langeb nagu heina, tõesti ltuse, aate, tundemehi, kõik muutub maaks, või katkeb keset ma tööd? On vaid üks vastus: Lapi suvi n üürike, Lapi linnulaul, lõbu, aga pikk n vaid talve võim.) 26

ADAMSON-ERIC PORTREE (ÕU) Need külmad, surmauhkavad tuuled, mis puhuvad üle Tuulernaa", võivad saada ühtlasi ka saatuslikkusse viitavate aja tuulte" tähenduse Nende mängukannidena ei le ainult isamaa, vaid luuletaja ise, inimesenagi: Mu paremat laulu ära küsi, rütmust, kuju ple saanud see. Mu kaunimat tuuleteedel küsi: äraaurand, möödalennand see. Mõnest kõlanud puhangust helipill. Sama mõte kannab Leingi luuletist Tuulikannel": Mun syömeni tuulikannel n, sen kielissä laulu n lakkaamatn. Ei sielua silla, ei tunta i, ei itke, ei naura, se si, vaan si. (Mu süda n tuulekannel, selle keelis n laul lakkamatu. Ei hinge le sellel, ei tunnet, see ei nuta, ei naera, see heliseb, ainult heliseb.) Kuid tundes end ühise saatuse salisena kannatava isamaaga, Lein unustab talle tehtud isikliku ülekhtu ja jõuab välja suurele andeksandmisele : Ei, ei, hyvä, suuri n kansani mun, et sille saa sina kstaa.. Mut hiukan hillitse viimjas, ne liian vinhasti vinkuu mun maani armahan aukeilla. Su päivän paistaa sä Sumen silla! (..Aleksis Kivi") (Ei, ei. hää, suur n minu rahvas, sellele ei tlli sina kättemaksta. Kuid taltsuta natukene ma tuuli, need liialt armutult vinguvad mu armsa maa lagendikel. Lase päikesel paista Sme sdel!) Niisuguse harmniasse aga Suits ei jõua: siit lähevad tema ja Lein teed lahku. Kummagi vaimne areng iselmustab mingi mapärane pessimistlik ptimism. Suitsu põhilemuslik pessimism aga muutub järjest sügavamaks ja valdavamaks, millest ' ainult ; vahetevahel välgatab endist nruslikku võitlustahet. J?

EESTI H V G O C E E D 1 K TU LI MEELNE Tunnen sind läindalt kui ma ltust. Tean nii imeväärt selgesti Su välkheledaid silmi, nid elavaid meritähti, mille mõõtmatu sügavuse läidab võitmatu igatsusleek; tunnen Su januseid huuli ja marmrlikult valevat laupa, kus kumedalt kajastub veel segamatu südamerõõm, kõikivõitev sangar- Pk Hulgus ning piirituim muretus. Tunnen ja tean Sind, ilumeelne nruü'. tsekui ennast, ehkld ple Sind ealgi näind ega sinuga sõnakestki rääkind. Ple Sind näind, ent meti led mulle ligidane kui sydametukse, kui purpurne lible mu veres. Naib, Sa hämmastud mu kõnelusist kummastuvi silmi, ent kuule! ka mina hämmastun sageli selle kõige pärast. Kuid mis aitab see: mul n lõpmatuseni rändtee ühine Sinuga, Sinuga, mu igitundmatu ja võhivõõraim, kes Sa elad õnnes elurõõmude lembuses säälpl ääretuid, khisevaid põlislaas!, kumaraid vahemaid ja taliselt lumistund niite, sääl kaugel, kus ma ple veel kunagi käind. Oled nr, hõõgkimm veri kiikab vabana Su tukslevais snis, Su syda n avar. Su rahutu rind n täidet kaunite kujutelmade ja illusinega elust, armastusest, Õnnest. Oled veel terveim vahedast terasest ning rõõmsatujuline, ja kõikjal helab Su vallatu naer lumikirevate hammaste valendades. Oled ilumeelsena vahetult kuiskav, sest ääretu maailm Su umber n ere ja puhas, täis vabade taevaste kargust, tuuli ning tunge. Ning t võrratult ivaline maailm ma mitmepalgses ilus ja võlus, suurte lubamustega kõigis paigus, meelitab Sind, avatleb, kutsub ja tõmbab. Jah, Sa lähed, lähed tulimeelsena vallutama teda, relviks Sul vaid põlevaim usk eneses peituvasse jõusse, tuge väis se rusikaisse ning rikkasse südamesse, mille tuksumise kuiskeid arvad kõikjale kstvat, kahed uhkelt, nrustuliste silme lites, leegitsedes... Kui kaunis! Sa lähed. Tahad luua ellu ja aeglukku ma kustutamatuid sõrmejälgi ning suuri kangelasmärke tulevasile rahvapõlvile. Tahad hverdada ma siseaardeid inimknna häälu altarile, tervele maailmale.. Ole tervitet tl retkel, tulimeelne! Tea: see n parim, mida võid, kaunim, mida suudad. Mine! Ent pea meeles kindlana uht: maiseid raudteid n mi* tu, peatus jaamu palju: kduõuele järgneb kduväravatagune lapsepõlve mängumuru, kuni saabub kestvaim peatus: kumba nuud? Kaks teed! Kumba valid sina? Millist mööda, nrur! Lidus ja ükskõiksus töörõõm, valgus ning vabadus. Kaks. Ei kahtle Su valikus, tulimeelne. Tean, Sa tunned ma kõrget inimväärtust, ma siseilma unistuste puhast kristalli, lduselt mandet õilsust. Sina, kes led veel mürgi tarnata hingelt ja verelt, Sina valid tee, mis kull raskeim, ent ulesviiv mägitippn, valgusse, per aspera ad astra. 'Sest sinus n rahvustunnet piiritut ning põletavat, mis ei anna Sulle rahu ei päevil ega öil. Sinus n valguse valu, mis üha kihutab Sind lvale tööle tsekui religin munka ma jumaluse jälile. Tean: Sind teeb lõpmatult hardaks ning Sulle n armas Su Rahvas... Ykstee! Sina valid valguse leebe tee, sööstud elu vallutama vabana, enese väärtust tundvana, elu julgena; käes raamat, silmes litev õilsus kui valgus ise. Lähed kindlameeli. Tean, teed nii, kuna tunnen Sind lähemalt kui ma ltust. 28

EKSTl Miina Hermann 70-aastane. Käesleva kuu üheksandal päeval sai Eesti ppulaarseim ja armastatuim naishelilja Miina Hermann 70-aastaseks. Miina Hermann n meie esimene ja ainuke suur naishelilja. Tema nruslikkusest ja südamlikkusest imbutatud viise tuntakse nii laialdaselt, et nende letelu muutuks asjatuks. Tarvitseb vaid meenutada neid G. Suitsu sõnu,,nr lla n kevadet rinna sees kanda!" Miina Hermanni ldud helidega ja me tunneme, ei need n tulnud südamest ja lähevad tuhandeisse südameisse nruse sütitava tulena. Ple läinud mööda laulupidusid, päevi, kus pleks lnud Miina Hermanni ldud viise ja kus pleks lnud näha seda sädelevate silmadega nruslikku hõbepääd, kes juba üle viiekümne aasta n külvanud nruslikku vaimustust ja me hinge rikastanud Õilsate tunnetega. Miina Hermann n sündinud Kõrvekülas 9. veebruaril 1864. a. kliõpetaja tütrena. Esimesi muusikalisi näpunäiteid sai Miina Hermann ma isalt ja sugulaselt K. A. Hermannilt, hiljem õppis Peterburi knservatriumis, mille lõpetas 1890. aastal. Siit peäle algab ta tegevus väljapaistva muusikuna. Asutas Tartus laulukri, mis kujunes parimaks naislaulu keskuseks. Töötas siis 12 aastat Krnlinnas muusika õpetajana. Sõjapäevil asus elama Tartusse, kus tetseb tänaseni. Viimasel ajal n Miina Hermann tagasi tõmbunud avaliku elu tegevusest, kuid ma nrusliku värskusega sammub ikka veel eluga kaasa. Oleks vist raske kujutada ette meie laulupidusid, kui neilt puuduks Miina Hermann. Miina Hermanni lming n laialdane. Kgu seda läbistab südamlikkus ja tugev rahvuslik jn, mis n muusika eduka arenemise peamtiiveks. Oleme kasvanud maast-madalast ks tema lauluhelidega, leme saanud palju temast hvavat südamlikkust, vägevat, püha, mis ei lase kustuda kunagi nrustuld. Ka üldiselt n Miina Hermann rahvusliku tagapõhjaga isik, kelle tegevus ulatub üle muusikaala piiride, Eesti avalikku ellu. Eesti Nais-Üliõpilaste Selts n valinud Miina Hermanni kui esimese kõrgema haridusega eesti naise ma auvilistlaseks. Nrs perre kuulub M. H. nimi kultuurnõukgu liikmena. Käesleva suurima eesti naise sünnipäeval svime, et juubilaril leiduks veel aastaid lla me keskel ja ergutada me külmanud südameid sjade sügavustest tungivate helidega, et see kevade khin ei kustuks nii pea! Eesti Nruse" ümber kndunud nril ja ÜENÜ perel n selleks sviks eriti põhjust, kuna juubilar kuulub ÜENÜ kultuurnõukkku ja kuna ÜENÜ nrte ettekannete harrastusis Miina Hermanni lming annab kandvama usa. Miina Hermann ja ta lming kuulub ikka nrusele ja igavesti nreks jääb ka hõbepäine "autr ise ning nruse süda tuksub ikka temaga ja temale. Karl Lenk. 29

EESTI N T KAKS LUULETIST 1 \ 7. V. 32. Mu mõtted südame n teinud hellaks saand mulle tulvil eluvalmis hing. Nuyd kevadtuuled akna taga laulvad, ja tuultega n kaasa minna minu püüd. Mu mõtted südame n teinud hellaks. NYYD TUULTEGA VÕIDU! Hpp! Nuud tuultega võidu. Tänane tund ei le selleks, et kambrin vahti. Oleme kullalt istund teineteise kõrval, pimedan kambrin ahjuklde een, kuutaten väljan uljuvat sügistuulte jutte. Nuud teed n valla! Mööda pikki lumistund tänavaid, trmame käsikäes tuultega võidu. Tütarlaps! Vaata krd ulesse mäele! Sääl näed: lapsi mängleman lumen; palged neil õnnest tulvil. Teeme meiegi ma südamete väravad valla ja trmame tuultega võidu! Niikaua,kui jätkub meil teineteisele armu, matkaks ule lumistund teede ja kulmand veede. Tütarlaps! Hpp! Edasi! Nuud tuultega võidu! Taas tasast kputust ma kuulen uksel ja sisse astub isa, elatanud mees. Ta vaikselt ulatab mul käe ja sõnab: Peg, täna sai su east kakskümmend aastat täis. Ta laugel rõõmupisar särab sala. Oh isa, ära le mures minu pärast, mis sest, et leme kaks viimast aastat kitsast rada käind, Sa led katand vara, au ja nime, kuid vere õigusttsiva mul led päran- ; dand. j Jah, isa, kõik su puuded kantud tuulte mängu. Mu mõttes sunnikamber väikses majas, veel väiksem, kui see kamber, mis n täna siin, Sääl len naerdes-nuttes, tuulte aknal lauldes mängind, Ja tuuled n mu hinge luulet lnd Mu mõttes sunnikamber väikses majas. Ent isa. miks sul rõõmupisar muutund valuks? Kõik n möödas halb, ja möödunu nuud tegudes saab uutes hääks! Sa süüta need kakskümmend küünalt kambrin väiksen Ja leiba jagame pest pihku, mis meil' järel jäänd. j Sa pühi, isa, palgilt pisar, peg Su elutugevaks n saand!

H. HALLISTE JAKOB LIIV (reljeef) Jakb Liiv 75-aastane. Seses A T aimse kultuurnüdalaga pühitseb meie vanemaid kultuurtegelasi kirjanik, seltsknnategelane ja ärkusaja senipüsind talasid Jakb Liiv ma 75-aastast sünni- ja 55-aastast kirjanikutegevuse juubelit. Seda päeva, 28. veebruari, pühitsetakse kõikjal väärikalt. Ja ÜENtl perel n eriti rõõm nrtesõbralisele kirjanikule, kui khaliku ÜENÜ auliikmele, läkitada sel puhul südamlikke-sje õnnitlusi tema elusa jandi viimasesse veerandisse lähtumisel. Jakb Liiv sündis 28. veebr. 1859. a. talurentniku pjana Peipsi lähedal Alatskivil. Mõjustatuna Peipsi ääresest ldusest ta algas luuletamist juba 16-aastaselt. Varemgi, karjapisi päevil, sepitses ta pilke- ja naljalugusi<l Tutvunedes Kreutzwaldi ja Kidula isamaa luulega, tärkasid tas tõsised luuleunistused. Esimesi töid avaldas Eesti Pstimehes", Valguses" ja,.meelejahutajas". Seltskndlikku tegevust algas juba Kdavere kihelknna klis, juhatades õhtuti laulukri. Lõpetand selle kli ta jätkas ise õpinguid, kuni sritas kliõpetaja eksami Tartu Hllmanni seminaris. Töötas sellejärgi kliõpetajana Kavastu-Väinjas ja Triigi-Avispeal Virumaal. Kasvades J. Jürgensteini (Kdavere kliõp.) ratsinaalses vaimus, Liiv rakendus agaralt seltskndlikku the ja elas kaasa arkusaja rahvuskultuurilisi üritusi. Nii ta sattus vastamisi khaliku kirikuja mõisavimuga, millistele sellal kl allus. Ta tagandati khalt Triigi -Avispea!. Vahepeal töötas Pandiveres ja jälle Triigi-Avispeal, lles ühtlasi vallakirjutajaks tähendet khil. Pidas sellejärgi tsin aastaid Väike-Maarjas väikest raamatukauplust, kust a. 1913 siirdus Rakverre, lles siin kliõpetaja ja aktiivne seltsknnategelane, vahepeal ka linnapea. Veel praegu ta, vaatamata eale, n Rakvere Rahvamaja 31

EESTf A. JANNSEN: H. TAUK1 PORTREE (õli) ja Haridusseiltsi juhtivaid jõude. Esimese raamatuga Jakb Liiv astub avalikkuse ette a. 1886. Sc?e n värsikgu,,viru Kannel 1 jagu". Viis aastat hiljem ilmub talt Viru Kannel II" ja klme aasta möödudes taas Viru Kannel III" ning samal aastal veel Leinalilled". Järgneb nüüd pikemate peemide perid. Nii 1898-dal allegriline peem,,kõrve lõvi", kujutelles kahe araabia šeigi võitluses tlleaegist pliitilist võitlust Jakbsni ja Hurda vahel. Teine allegriline peem,.vaimude rg" (ilm. 1906. a.) kajastab 1995. a. revlutsini varjukülgi, pahesid meie rahvusaatele ja isamaalsusele. Siis ilmub muinasjutuline peem Põgeneja" 1918 ja hiljem pikemaid jutustav-luuleteseid Revlutsin", kujutelles vabu usulisi vaateid. Mäe vaim" ma muinasllise ja dramaatilise sisustikuga n klmas pikemaid lugulaule Kõrve lvi" ja Vaimude ru" kõrval. Näitekirjanduse (ka klinäitekirjanduse!) alal tegeledes Liiv n annud parima Ordumeistris.". Jakb Liivi tähtsus meie kirjandusls n ikkagi eeskätt luuletdangus, eriti aga selle värsivrmilisel alal. Muide, aineilt ei tatle ta palju uut ega esita erinevat ma kaasaegseist, kuid tema vrmiehitus n krrektne: keel ja värvi ehitus selge, puhas. Jh. Aavik nimetab teda lõpva sajandi suureks versifikaatriks" J. Bergmanni ja J. Tamme kõrval. Tllane Liivi vrmitatlus n jäänd paika pidama tema tänapäeva töössegi, ikka sõltudes tsegu mingist kindlaskeemilisest värsi ja strfivrmist. Seda tõendab ilmselt tema truuksjääm snetile, milliseid ta üldse kirjutand üle 80. Neist n isegi mõned paremaid meie luule

EESTI.../ O 11 /t N n E C H T E - V J H C E N E E M E KAKS SONETTI ÜHEL SUUSATEEL. DIANA AVAB PÜÜNISEID. Sell ööl rail metsi katab härmatis, kui Taas suusatan ma sääl, kun kauged krepp, metsaved jääb kitsas tee mu suusapaarist maha. teid ajanud n asulatest lahun. rg hangi täis ja ja üle lüngi lepp. Mets magab härmatise valgen jahun j Kuuvalgel väljad kuldsed n kui vaha, ja vaskist taevast rsatavad kidued. Sel ööl ei kata suusa keppe kindais Ei mutta veski tööd, ei tiksutele sepp ped, ; ja kuldsed väljad jäävad selja taha. rõõm valdab mind mu saagimõttein j Vaid läbi metsi, hämaruse haha, pahim, j ühtainust rada rändan, relvaks suusa- Puu äkki praksatab, siis taas kõik \ kepp. rahun, j kuid märkan ma, mu püünised n lahti Mu tee viib läbi öise metsasaare, kun Tema, Helga, suusad teinud kaare. Mu ees tee teinud kitsad suusad lumme Siin vaikus, lõhnab vaik ja avaraks täis kõrged hanged kepijälgi tumme. saab rind. kun saaki luurav võõras peatanud n tööl. Puilt härmatist tb kärsik ksahaare Ta tabamiseks mõttes tan ma trumme '; ja häälitseden õhku tõuseb ärkvel lind. kuid äkki näen, kesk tsijate summe Sel ööl Ta suusatee ja lähedus mu aare. Diana tuleb, nled kaen ja vibu vööl. alal (Lauliku süda, Luuleteel jt.). Selline versifitseerimise kergus levat Liivile kaasasündind anne, sellega seletuv ka ühtlasi tema äärmine prduktiivsus eriti lüürikas. Tema lüüriline luule n kstet Lüüriliste laulude" nime all ja mdustab mahuka kgu tema lüürilise tdangu ülevaavaateks. Saabuvaks juubelipäevaks ilmus värsikgu,.päikese veerul", andes ülevaate autri viimseist töist enne luulepäikese ljangut. Õhkub siit sja isamaalsust, õhkub nrust sütitavat ja elutahet sisendavat hõngu. Iselmult Liiv n tsekhene ega häbene kunagi avameelselt väljendamast ma arvamusi. Neis n tema alati kindel ja sõltumatu. On suur ptimist ja tulvil elutahet. Surra ma ei taha, ja kui suren, siis suure südametäiega!" Seda armastab ta öelda sageli. Suur lduse armastaja. Teda huvitab iga puu ja põõsas, tunneb rõõmu pungade puhkemisest kevadel, ja kdus kasutab iga vaba nurga lillepti asukhaks. Kastab alati lilli, istutab neid ümber ja hlitseb igati nende krrashiu eest. Ümbrusest alati sõltumatu. See ei mõju talle kunagi ärritavalt. (Võiblla seletub sellega ka rahulikkus tema luules, kuhu ple kandnud välised puhangud). On täiesti vaimuinimene, kellel tagaplaanil materjaalsed huvid ja hüved. Armastab väga palju lugeda teaduslikke töid, kuid n ühtlasi pidevas kntaktis eesti- kui ka välismaa kirjanduse arenguga. Eelistab Underit ja Suitsu. Jubilari kaasaegsed, kellega ta li sõbralikus vahekrras, lid Jakb Tamm, Jakbsn, Münther, Prants j. t. Tammega ühendasid teda ühised kalduvused ja ideaalid luule alal. A. Mr.

EESTI A U N O Ö ARV Ärge kumardage kõverpeegleid! Hug Raudsepp ma uusimas näidendis Salngis ja kngis" laseb langeda kelmivõitu lause: Aumees võib lla mees, kes midagi ei tee ning milleski ei tarvitse eksida." Pl öeldust peab paika igal ajal, sest vaid tegijail juhtub vigu. Kuid, kas tühisemgi eksitus õigustaks teinimest tembeldama mitteaumeheks?! Ei hpiski. Eksime teatud määral kõik, kui tetseme. Eksimine n inimlik ja andestatav. Kuid silmates meie ühiskndlikku tänapäeva, peame jahmunult tunnustama, et Raudsepp ma uperpallitava lausendiga n frmuleerind üldiselt maksvusele pääsend tõekspidamise. Eks tembeldata pliitilises elus sageli mustemaks neid isikuid, kes meie iseseisva riigi lmises sutand suurimaid teeneid. Sellevastu n sageli puhtad kui inglid need, kes sand vaid teinimeste timinguid tagantjärele ülelevalt ja mõnitavalt arvustada ja halvustada. Tagantjärele tark lla. On ju tavaline, et mass läheb pilkajate ja naerjatega: n see ju davaim võimalus jõuda ülelevale enesetundele. Arvustus enesest ple ju halb ja n tarvilik, et asju valgustatakse. mitmest küljest. Ent mass kunagi ei kaalu kainelt ega tee vahet tõepärase kujutlusse ega kõverpeegli virildutud pildi vahel. Sellevastu arvestab mass pri lpimist ja väljanaermist kui numbreid, mis lüüakse prvikjas. Tõsisemal ja pühamatki asja, kas või risti langenu kalmul, võivad elukutselised pripildujad määrida ja massile serveerida kõverpeegli kaudu rõvetatnlt. Ple pühadust maailmas, mida pleks suudetud naeruvääristada. Ajal kestes n inimene kgu maailma jumalad, kuradid kaasaarvatud kümneid krdi välja naernud. Naerda n ju kerge. Naerda ju võib. Naer n meelelahutuseks, naer n terviseks, sdustab seedimist jne. Ent ärgem siiski siinjuures laskem pest libiseda tõde ja üks niisugune tõde leidub \ahest vanasgnaski:,,mädapalk raksub kõige enne." Harva me ju skame naerda humrikalt, heatahtlikult, nagu see mane anmsaksi mõtteilmale. Meid rõhub saksapärane raskuse vaim. Naerame tigedalt. Sama kui kõverpeegli kujutluse viriluse põhjustaavd tea 34 tud ptilised seadused, võime meie suurema sa naerjate juures arvestada isiklikku makasupüüdu ja kadeduse tõukejõude. See sapisus n meile nagu saamas iselmu jneks: tahaksime naerda vaid õelalt, hammustavalt. Meie ajakirjanduski, mida peame pidama teatud määral avaliku elu südametunnistuseks, väljendab ma plküpsust eeskätt selles, et ta sisaldab liialt ülekaalukalt hirvitavat, arvustavat ja materdavat elementi, kuna puudub uusi sihte näitav ja uutele tegudele õhutav jn. Häid karikatuure ja vesteidki leiame neis harva, sisukaid juhtkirju aga peaaegu sugugi. Pidagem siis meeles, et kõige hlimatumad väljanaerjad n ise kõige viletsamad käpardised. Ise nad kindlasti ei teeks paremini. Nad ei skaks ehk sedagi krda seada, mida nad mehed n naerma välja. Kehv ker haugub tavaliselt kõvemini. Paha n ainult, et mitte suur pliitika ei kannata niisuguste tagantjärele tarkade hirvituste all, vaid ka meie väiksemad rganisatsinid ja kultuuriüritused. Mõnitamine, hirvitamine hakkab siingi ju muutuma harjumusest khustuseks. Kuski Plineesias karistatavat niisuguseid tagantjärele tarku kui ühiskndlikkude krralduste demraliseerijaid väga kurjasti. Tahetud seal krd ühiselt hbusega pääseda üle jää. Et aga hbune lnud raudadeta, ega le libedal jääl pääsnud edasi, tsustatud ühiselt hbune ja krem tõmmata inimjõul üle järve. Tehti nii. Ent jõudnud teisele plele, leiti hbusel üks külg hõõrunuua. Kuid tsus li lnud ühine ja kõik vaikisid. Ainult üks nr nadikael sähvand:..oleksime võinud talle kagu alla panna!" Piss li uputatud selle eest jääauku. Lugu n muidugi algelisest ühisknnast ega sbi meile eeskujuks. Kultuurühisknni ei pelga arvustaval: järelevalgust. Tõsine kültuurühisknd ei vaja eeltsensrit ega ka tagantjärele targutusi. Nred, ärgem tehkem naeruvääristamisest mamdi kadeduse kultust! Ärgem kummardugem kõverpeegli ees!.,

RI/D. EESTI KIVIHMHK VÄIKE EKSITUS. (Veate, mis tahab lla vaid Äsjasaabunud rngilt mahaastudes jäi Andres Lyydikul süda seisma. Niisugune kisa, karjumine, jks, autde myrin ja myksamine ngi siis linn. Põrgu kylmem vahest! Hei! alt ära! katkestati Andrese mõttelõng. See li jaama pagasikäru, kuhjat täis igasuguseid kaste, khvreid ja pampe, millele allajäämast Andres pääsis viimsel hetkel astudes kiiresti sammu tagasi. Pääsnud niimdi surmasuust nagu arvas ise li ent ta raske ja naelutet säärsaapa kntsa alla libisend yhe naislendi õrn jalake. Õigemini kyll ainult varvas. Kiljatades puhkes see ulguma, kui peksasaand kutsik: Igavene myhakas niisugune... mõrtsukas... tallab inimesi surnuks! Kaks nrukit, yks pikk ning vibalik, teine lyhike ja ymar, lid galantselt asund tetarna daami. Põrnitsedes Andrest vihaste ja etteheitvate nägudega, pyydsid kannatadasaanut lhutada. Milline häbematus! Missugune metsik inimene! Ma lasen prtklli teha... kilas pisaraidpyhkivale daamile yks nrukeist. Lase käia, kuradi paskräästas! lõi Andres käega ja hakkas tegema endale teed läbi uudishimust kkkukgunud rahvahulga. Saades kõrkjalt mykse rideisse ja selga, jõudis lõppeks tänavale. Tõmbas kergendatult hinge, kui vabanend mingist thutust raskusest. Suunas siis sammud aguli ple. Sest kõigepäält tsustas kylastada venda, keda mäletas varemaist linnaretkist elutsevat kuski säälpl. Äkki märkas Andres, et teda seiratakse. Need lid samad kaks meheklaskit, lühike ja pikk, kes jaamas lid tetand daami. Paarikümne sammu kaugusel endast märkas Andres nendega liituvat veel hallivammusega krdniku. Nh, nyyd n asi mkas. Võmmid ka juba mängus. Kuid mida nad must tahavad? Egä's yhe plika varba pärast mind maha ikka ei lööda, arutas Andres endamisi. N-j ah, kurat, misjaks ma jksen 1 Ja tasandaski sammu, l: r )nd : s r malikult edasi, nagu pleks juhtund midagi. Hetk: hiljemini aga kuuldus tagaajajate ähkimist fantaasia.) ja sammude mydinat juba ysna lähedal. Midagi vihises õhus ja raskelt langes hp Andresele lagipähe... Kui ta taas hakkas tajuma ma ymbrust, seisis kuski kitsas tas. Üksik aken kuhugi hvi jättis ruumi ypris hämaraks. Sellest hlimata võis näha keset tuba suurt vanamdset, paberite ja raamatute hunnikuga kaet kirjutuslauda, mis li peagu ainukeseks mööbliks sellele syngele ruumile. Sellises õudustsisendavas ymbruses, peagu kadudes paberivirnade vahele, istus laua taga harali juuste ja srakil vurrudega mees, teravasti silmitsedes Andrest: prefekt Viibis. Ah, niisugune ngi siis see vanakurat ise, mõtles, veendund, et li jõudnud põrgu pyhaimasst paika. Sest tõeplest: pilk, mis tsekui puuris teda, ajas kananaha ihule. Pöörand.pää, pidi ent khkuma uuesti. Seljataga seisid kaks tuntud tagaajajat. Üks neist lähenes alandlikult-rmavalt istujale ja ssistas midagi paljuytleva näga. Nii siis, jälle kdus, mis? seisatus hargisjalu Andrese ees metsikul ilmel. Siimavalged punetavalt-jõhkrad, keset sinipunast nägu suur paistetand nina. Ainult sarvi plnud, märkas Andres. Kuis sa's led eland ka, vana sõber? Öh-õh-hõõ! Ei sina taha ka mujal tilkuda. Hm! Vaata, vaata, või kinni pyydsid meie linnukese jälle, rögises vaarudes ja Andresele patsutades õlale, kes ikka veel seisis khmetult kui puuga pähe löödult (ehkki see li lnud ainult kumminui). Kus.. n... raha! Sääljuures sagis ta kinni Andrese rinnust ja raputas nii, et sel li tundmus, nagu paiskuksid kõik luud ja kndikesed laiali nelja tuule ple. Mis kurat? Mis te must tahate? rabeles Andres lahti. Mis raha te mult nõuate? Ma ple kellegi... mu nimi n Andres... Lyydik ja)... Vait! Mitte üks sõna enam! Kärg ahtas Viibis. Ah, Andres Lyydik? Õh-õh, või khe Andres... Öh-õhõhõõ! Ja Lyydik ka veel. Ja vihasemalt uuesti: Ah, salgama? Nh, kyll me selle kmbe sul ära harjutame. Kas tunnistad tsekhe, 35

EESTI kuhu panid raha, mille röövisid või muidu... Ma hiatan sind ette, sul ei lähe hästi. Mina? Röövind? päris Andres hämmastunult. Ja-ah. Ikka sina jah! satas Viibis. Ega see vanamr seda sulle ise juba tma ei tulnud. Või said veel midagi paremat ja... kauba pääle ka? Vahepääl li ta taganend, et nähtavasti jälle trmata kallale Andresele. Taltsutas end siiski ja hyydis: Pisid! Tge peegel ja näidake sellele isandale ta õiget nägu. Võib-lla tunneb end viimaks äragi ega räägi enam niisuguseid lllusi. Oh, sa vaenekene! Juuksed teisel suurest vaevast ja murest pähe kasvand ja hbusegi alla neeland. Mis sa sest sabast siis välja jätsid lõua alla llknema. Arvasid, et ilus, mis? Et ei tunta ära ja nõnda edasi. Eksid veli, meid sa juba ei peta. Ennekui Andres suutis teha vähimatki enda kaitseks, li lyhem haarand kustki lõhkise peeglityki, kuna pikem välk-kiirelt: kargas kyyntega kinni Andrese habemesse ja juustesse. Pöörasest valust röögatades virutas Andres pimesi rusikahbi kallaletungija suunas. See. tabas. Nagu palgits langes mees prantsatades põrandale. Viibis, vaadand seda kõike päält, läks laua taha ja laskus raskelt tlile. Minge! See li väike eksitus! pmises pahaselt, sest taas lid pisid vedand siia rimari pähe syytu maamehe. See ykskõikne lõpptsus tulvas aga Andrese vihakarika. Siludes juukseid ja habet lausus ta pilkavalt: Ah, see n veel väike eksitus? Ainult väike eksitus! Kas te vahest pleks nii lahked ega sviks prvida järgi, et mul ple valehambaid, klaassilmi, hõbekõri ja võlts... Välja! Ma ei taha kuulda enam midagi, käratas nyyd Viibis. Võtnud põrandalt rabeluses mahakükkund mytsi, sammuski Andres enda ette vandesõnu pmisedes minema. KIRI VIINI ST Hää käitumise klist. Meeldiv käitumine, hea esinemine n maette avar skuste maailm, seda enam, et vastavad reeglid võivad lla vägagi püsivad!,, kiud ka äkki muutuvad. Nii peet! söömist käies ebaviisakaks ju meie kaugete esivanemate plt, kuna teisest küljest kmme, mis veel täna li,,peen" võib ju hmme lla kõike muud. Suurlinnus n kaunite kmmete viljelemiseks asutatud kle, kel, hlimata kallidusest, ple puudu õpilasist. Külastasin üht niisugust hiljuti tütarlastele Viinis avatud kli, kus õpilasi peaasjalikult filmi ja lava kaasabil harjutatakse end nägema, nagu vaataksid teised neid.,,e. N." lugejaile ei võiks lla huvita, kuid s siin õpitakse? Jälgime selleks üht õppepäeva, mis algab võimle m i sega ja jätkub filmiga: Lihtsad hinged! I v a a t u s. Trammivagunis. Sõitjate seas jätab Mizzi, muidu nre ja nägusa näitsiku, esinemine, istumine ja kehahid kkkusurutud põlvede ja sisseple käänatud varvastega palju svida, n isegi veider-inetu. Üks õpilasist isegi punastab ja kirjutab ruttu peidetud lambi valgel märkmikku:,,1. Ära istu varbad sisseple!" II Vaati! s. Näitab kuidas peab istuma, milleks Mizzi vastasistuja hra Maks trammil ja hiljem auts annab eeskuju. 36 III vaatus taandub taas trammivagunisse. Mizzi n khmakas, ärritatud, tuleb kju ja jutustab isale, et teda teenistusest vabastatud. Suitsetab, hlimata isa rahullemattusest ja lab paberssitsi khvitassile. Õpilased teevad ta käitumise khta hlega märkusi. IV pildis Mizzi khtab kihlatuga, Karliga, khvikus, istub tetades pää kätele* n sõnaaher, hlimatu. Karl naeratab pahaselt ja ärritubki kui Mizzi alles Maksi sisseastudes end ilusamasse psi seab. Vast lõpuks märkab ta pahandavat Karli ja leiab õige tni. Kgu klass aga jälgib pinevusega, et järgneval tunnil teha lõpptsust. Järgneb tant s, mida näitelaval esitavad tuntud tantsumeistrid, karrigeerides vaid daamide tantsul tehtavaid vigu: muud õpetust ple vaja. Järgneb näidend, kus esimeses vaatuses nrmehe väljavalitu, nrmehe palvel, emale, rikkale ja veidi ju kivistund daamile, lubab lla viisakuse eeskuju. Ent vaevalt jäänd teises vaatuses kahekesi, tundub näitsikule daami igapäevane jutt tüütavana, kuigi alul püüab seda peita. Varsti hakkab ta juba erinevaid seisukhti avaldama, esialgu tagasihidlikult. Daam märkab, et teda enam heatahtlikult ei jälgita ja riivab veidi tänapäeva nri. Näitsik muutub isekaks. Sõna järgneb sõnale, mõlemad katavad enesevalitsuse ja nrmehe lavale tulles n riid

EESTI täies hs: abielust ei tule enam midagi. Lõpumraal: enesevalitsust ja stiili igale sammule! Huvitavad n ka õppesaalidesse asetatud käitumisreeglid, millistest lõppeks mõned: 1. Ära kuivata söögi juures leivapalaga taldrikut: nõudepesemine kuulub kööki. 2. Ära kasuta süües nuga suu lähedal: mõõganeelajad kuuluvad tsirkusesse. 3. Teetassi ei saa kasutada tuhatsina: sulle võidakse teel pakkuda tuhatsist. N 00 RU S 4. Ära teta pead kätele: pea ple lagund ehitus, mis vajaks tuge. 5. Ära hia käsi selja taga: inimesed võivad arvata, et häbened küüsi. 6. Ära kõnetades haara meest nööbist või hõlmast! Parem õmble ta enese külge! 7. Ära ssista käed suu ees! Äratad seltsknnas samuti tähelepanu, nagu leksid naabrile hõisanud. J. M. ÜENÜ ELUST ÜENÜ sprdltegelaste kursusilt. Esmakrdsed sprdijuhtide kursused krrajdati ÜENÜ sp. Kesktimknna plt maaesindajaile. 2. 7. jaanuaril Tallinnas. Kuigi ettevalmistusaeg li lühike, li siiski üle riigi tulnud kkku 34 sprttegelast. Kursuste kava li laiaulatuslik: töötada tuli varahmmikust hilja õhtuni. "Ent tulemused ei jätnud midftgi svida. Meie parimate eriteadlaste juhatusel võeti läbi kõik tegevsprtalad ning mandati skusi ja teadmisi nrte rganiseerimise alal. Kõikide savõtjate ühine sv li, et niisuguseid asjalikke ja armsaid kursusi nii sprdi- kui ka üldrganiseerimise alal timuks vähemalt krd aastas. Mõttevahetusel kursuste lõpul võeti ÜENÜ sprtliku tegevuse suhtes vastu terve rida sviavaldusi ja seisukhti, millistest tme tähtsamad: 1. ÜENÜ sprdiliikumist tuleb arendada mitte niivõrt rekrdsprdi esiletõstmise, kuivõrt üldkehalis-kasvatuse suunas. 2. Sp. Keskliidu juures asuvad sprfcnõunikud sel kujul ei vasta ülesandele ja tuleks nad asendada teadlikumate isikutega, kes» enam tähelpanu pööravad sprdi levitamisele maal ning aitavad elustada sprtrganisatsinide tegevust. Praegu ei tunta sprtnõunikke maal üldse, ega teata ka kuhu läinud tetused. 3. Meie algklide õppekavad ei vasta kehalise kasvatuse suhtes nüüdisaja nõuetele. Sama nõrk n sellele ülesandele ka õpetajate ettevalmistus. Ka klide tervishid jätab väga palju svida. Uued klimajad tulevad ilmtingimata ehitada võimlatega. 4. ÜENÜ ülesanded nrs kehakultuuri alal nõuavad, et ÜENÜ'1 Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuses leks seniste esitatud liitude (karskusliit, tõutervend. selts) kõrval kaks esitajat. 5. Sprdiga tetsevad ÜENÜ saknnad peaksid sprtliikumise üldhuvides astuma Sprdi Kesk- ja eriliitudesse. 6. ÜENÜ ajakiri..eesti Nrus" peaks kehakultuuraladele andma senisest enam ruumi.,7. Kehaliskasvatuse arendamiseks sakndes tuleb sellele alale valida eriline üldjuht. 8. Talisprdi levitamiseks peaksid sakn» nad krraldama suusamärgi võistlusi, eri- võistlusi ning suusaretki naabersakndadesse. 9. Eel lev aist võimlemis-mängudest tuleks ÜENÜ sakndadel rhkearvuliselt sa võtta. Lõppaktus timus ülevas meelelus. Tervitusi ütlesid E. K. S. V. esimees hra. dr. Vilms, ÜENÜ keskjuhatuse plt A. M e i- kp, Sp. Keskliidu plt hr. Villems n, talvesprdi plt hra E. Lepp, Tallinna sak. plt esimees hra Kranfeldt,,.Hõimla" sak. plt J. Reinart jt. Lõpetajaile anti vastavad tunnistused. Järgnes ühine teelaud, kus veel krd hgsais sõnus tervitati kursusi asi ja kursuste andjaid. Uued ÜENÜ saknnad. ÜENÜ pere n viimasel ajal hgsalt suurenend, eriti Virumaal, kus õpetajasknna ja nrslaste kstööl kutsutud ellu rida uusi ÜENÜ sakndi. Käesleva aasta jksul n Keskjuhatuses registreeritud asutamise järjekrras järgmised saknnad: 262. Olustvere ÜENÜ (10. 12. 33) Olustvere, Ileegldi; 263. Nartsi ÜENÜ ('17. 12..' 3) -- Pürksi algk., Nartsi; 259. Jäärja ÜENÜ (21. 12. 35) - Jäärja; 260. Va sa vere ÜENÜ (27. 21. 33) Vasavere, Jõhvi ; 261. Melnika ÜENÜ (6. 9. 31) Mlnika, (Petseri); 264. Kestla ÜENÜ ;14. 1. 34) Lüganuse, Kestla; 265. Lümatu-Sirtsi ÜENÜ (21. 1. 34) Lümatu, Snda; 266. Plli ÜENÜ (14. 1. 34) -- Plli pitk., Nuia; 267. Vatku ÜENÜ (7. 2. 34) Aaspere., Vatku. Uutest sakndadest n kõik arvurikkalt. rakendand nri the. Olustvere saknd krraldas muuseas kha peal elava ajalehe õhtu, ni liine õnnestus üle tuste hästi. Nartsi ja S u 11 e p a saknnad asuvad pleldi rtsi rahvuse piirknnas ^ ja võtavad sa suviseist sprtmängudest Tallinnas esinedes rtsipäraseis rahvariideis. 37

Varesmetsa saknd 10«aastane. EESTI Pühapäeval, 4. veebruaril s. a. Varesmetsa üenülaste pere peatus nrstöö kümnenda aastatulba juures. Varesmetsa rahvamaja, (mille pidulikust avamisest samal päeval täis sai 5 aastat) cli juubeli puhul täis nri ja ka vanemaid ÜENÜ sõpru. Peeti päevakhast aktust, kus sak. ma tegelaste plt avaldatud juubelimõtete kõrval ettekanti terve rida kirja- ja traaditeel saabunud tervitusi. Aktusele järgnes Sme autri Järviluma näidendi,,põhjalaste" ettekanne, milline saknna uue ja anderikka näitejuhi hra Kusa hlsa töö tulemusena võrdlemisi täiuslikuks kujunes. Varesmetsa sak. kümneaastane minevik n täis sündmusi, rõõmu ja muret. Need 10 aastat n tnud Alutaguse tagamaile uusi värskendavaid tuuli, n avanud li varesmetslaste tkrdne saavutus _ lausa sensatsiniks, kuna ehituse testasid vaid kaks mitte just suurt metsaküla. Hiljem aga tuli varesmetslasile majandus* liku kriisi tõttu kkkupõrgata ka raskustega. Ühes majaga sai saknd ka võlakrma, mis kriisi süvenedes aina rängamalt rusuma hakkas. Pingutused majaehitamisel ja pingutused võlgade krraldamisel tõid kaasa küsimuse, mille all sak. viimaste aastate tegevus tublisti kannatab. Tegevuse raskuspunkt nihkus ikka enam ja enam vaimlistelt huvidelt majanduslikkudele. Võlad ja raha sai dmineerivaks. Osaknnal n ltusi, et lähemal ajal krda läheb võlgasid pikaajalisteks ja davaprtsendilistcks ümberkrraldada. Sel puhul võib julgesti letada, et vaimlised huvid jällegi esirinda tõusevad, et Varesmetsa nrpõlv tagasi saab sama vaimustuse UENU Varesmetsa sak. juhatus. Esimeses reas vasakult K. Karp, kirjatimetaja, M. Kask, esimees, L. Põdra laekahidja. Tei$es reas H. Malm ja A. Rääst. Puudub K. Dadnv. nii mõnegi külanre silmaringi, tõstnud esile, uusi vaimuilmu ja tõekspidamisi. Nende aastate mõjul n kgu Lõuna-Alutaguse külaühisknd ümbersündind, muutudes ideelisemaks ja kultuursemaks. Aga samad 10 aastat n tnud Varesmetsa nrte ridadesse ka palju vastupidist. Palju kannatusi, rabelemisi raskustega ja sageli isegi meeleheidet. See kümneaastane nrstöö li paljudele nrtele suurimaks elu-ülikliks, kust saadi vaimustust, kgemusi, aga samas ka karastust kitsikustest läbirabelemisel. Peatööks möödunud 10 aasta jksul li saknna ma maja püstitamine. Harulduselt suur vaimustus ja majanduslikult sdne knjunktuur lid peamisteks põhjusteks, et nägus ja avar rahvamaja ühe aasta jksul valmis võidi ehitada. Kgu ümbrusknnale ja tööinnu, millist tal külluses jätkus aastate eest. Teiseks saknna tähtsamaks tööks kümne aasta vältel li sihi- ja järjekindel näitekunsti viljelemine, millele sak. ka viimastel kriisil,astatel truuks n jäänud, seistes 1932. aastal lavastuste rhkusega ÜENÜ peres esikhal. Varesmetsa saknna saavutusi 10 aastase tegevuse vältel hindama hakates, peab võtma arvesse mitmeidki erinevaid jni sak. tööpõllul. Varesmetsa nred, pääle ühe õpetaja, n kõik talulapsed. On pärit kuulsa Alutaguse..töömurdja" põllumehe perekndadest, kus vabat aega kunagi palju üle ei jää. Ja veel: kuni läinud aastani plnud varesmetslaste seas ainustki keskkli haridusega nrt (pääle ühe 5pet.). 38

EESTI Võib lla ngi sellega seletatav, et Varesmetsa sak. liig endasse süvenenud n. Ta nagu kardab kkkupuutuda välisilmaga häbenedes enda kdusktud kuube". Aga see..kdusktud" miljöö n armas. Saavutusedki hinnatavad stu teisest vaatevinklist sest ei millestki n midagi saadud! K. Karp. Vinnl-Pajusti nrtest 1934. a. Pühap., 28. jaan. pidasid Vinni-Pajusti nred ma üldkslekut, milline li rhke savõtuline ja asjalik. Tegevus möödunud aastal li elav. Töötasid mitmesugused rühmad ja tegevusharud. Krraldati rida mavahelisi pereknna ja hõimuõhtuid, harjutati rahvatantse, laule; krraldati ühiseid tööõhtuid, kus valmistati näitelava ja selle sisustus. Laulukr n esinenud üldlaulupel ja khalisil laulupäevadel. Kuigi käesleval aastal valmistati näitelava, hangiti lipp ja sprditarbeid, näitas meti kassa ülejääki, millist saavutust tuleb panna kõikide liikmete hgsa kaasaaitamise arvele. Eellevaks tegevusaastaks tsustati kutsu - süda ellu kõneskuse õpiring, krraldada rida referaatõhtuid mitmetelt aladelt, krraldada naiskäsitöö ja majapidamise kursused, lengute seeria tervishiu alalt jne. Otsustati ellukutsuda ka maatulundusharu, et anda khalikele nrile skusi ja teadmisi aiatöö ja põllumajandusaladel ning juhtida kdukaunistamise ja kduümbr u- se ilustamise tegevust. Uude juhatusse valiti: Eifr. Valdt, Aim. Mses. Värdi Vakker. Meeta Falk, Karl Oru. Rud. Mägi ja Jh. Lauri. V. Hirvlt nrtest. Hirvli nred n väljapaistnud tegevusega nüaatul und usliku 1 alal. Vastav klubi li esimesi Eestis, asutatud ju aastal 1926. lugupeetud agrnmi hra Aug. Oja plt, kes tegevusele pani hgsa aluse. On tetsetud aiatööde, juurviljakasvatuse ja kdukaunistamise aladel ja esinetud Kuusalu ning Tallinna näitusil, kust nrtmeil aastatel saadud esimesi auhindu rahas, asjades ja kirjanduses. Paljudel liikmetel n nüüd juba puuklid ja mitme hekt. suurused aiad. Krd li klubil ka renditud hektariline maaala, kus kasvatati Sangaste rukist ja srdikartuleid, millest saadi 200 krni puhast. Telliti aiatööriistu, krraldati katseid ja peeti ülal rikkalik lugemislaud. Üldse n klubi krraldanud üle kümne kursuse ja lisaks rea lenguid. Ilmub isegi ma käsiajakiri Nrkündja". On krraldatud aianduse ja metsanduspäevi ja mitmeid õppereise. Tegevust raskendab suuresti juhtide puudus. Khalik klijuhataja Jh. S. n vaid klubitööle mõjund igapidi takistavalt ning läinud kevadel keeldus ta metsapäeva krraldamisest khaliku algkli juures, mille tõttu nred lid sunnitud seda krraldama ühe talu piira, tud maa-alal. Nähes, et nii raske töötada, tsustasid nred k. a. muuta klubi ÜENÜ saknnaks, mis ühtlasi rahuldaks ka laiema ringknna nrte huve. Klubi jääks edaspidi töötama vaid maatulundusharuna. Peeti asutav kslek, kuhu astusid kõik senised 30 klubi liiget ja palju uusi liikmeid. Khalikud õpetajad rippuvad klijuhatajast vaatavad ükskõikselt pealt ja teevad nrtele maatulundusharru astumiseks ja ruumide kasutamiseks raskusi, mille, tõttu tegevus viidud üle kli lähedasse Paju tallu. Kõikide raskuste kiuste tahame tegutseda hgsalt ja ühemeelselt. J Tmingas. Tammispea ÜENÜ s. aastavahetusel Aastate vahetusel pidas ÜENÜ Tammispea saknd ma aasta üldkslekut. Oldi täiesti rahul senise juhatuse tegevusega ja aruanded võeti vastu ühel häälel. Tegevus li arenenud möödunud aastal tõusu tähe all. Oli krraldatud külavahelisele murule park, sinna- istutatud puid. ehitatud näitelava jne. Oli ldud vanema generatsiniga hää kntakt ja see vahekrd, : nii et näitelava materjal n. täielikult ümbrusknna talupidajatelt kingitud. Krraldati seal lterii-allegrii ja lavastati A. Mälgu Vaese mehe utntall", mis sai hää arvustuse. Krraldati lugemislaud ja hakkas ilmuma ma ajakiri,,põhjatäht", millest ilmus 2 numbrit. Tetati Vihas Haridusseltsi maja ehitust ja anti tetust ühele ma liikmele, kes õppis Harjumaa Rahvaüliklis. Samuti kinnitati juhatuse plt esitatud eelarve ja tegevuskava, kuid siin tekitas vaidlusi saknna valulapseks kujunenud Vihas Haridusseltsi maja ehituse tetamine, sest saknna ja haridusseltsi vahekrd li kõigi lepingute peale vaatamata halvenenud. Kdu kaunistus võistlust, mis kestub ju teist aastat, tsustati hgsalt jätkata ja uusi liikmeid kaasa tõmmata. Vahekrrad naabersakndadega n arenend Tammispea saknnal eriti sõbralikkudeks ja kstöö laiaulatuslikuks eriti Valgejõe ja Palmse saknnas. Otsustati seda ks veelgi süvendada ning laiendada. Suuremateks ettevõteteks n saknnal uues tegevuskavas keelpillide kri väljaarendamine ja täieliku näitelava ehitus parki. Uude juhatusse tulid valituks: Evald Kruus- *'fdl (esimees), Viima Sõster (abiesimees), Aliide Baard (kirjatimetaja), Jh. Sõstetf (abikirjatimetaja) ja Karl Adler (laekur).., SL J. ÜENÜ Kä salu sak. 10-aastane. 10. veebruaril s. a. pühitses ÜENÜ Käsalu saknd ma 10. aastapäeva. On saavutatud mõndagi: n ehitatud ma maja, asutatud ligi 500-köiteline raamatukgu, ellu kutsutud keelpillide ja puhkpillide rkestrid. Laulukriga 39

EESTI n savetud kahest üldlaulupest, tantsutruppidega makultuurpäevadest, sprtlased n võistelnud sprdivõistlusil jne. On väljaantud ma käsikirjutatud ajakiria, peetud kirjandusõhtuid. Praegu töötavad saknna juures', õpiring, põllumajandusharu, laulukr, muusikaharu, häiteharu, sprdiharu. Liikmeid n praegu 50 ümber. Töö n kannud (vilja, ümbrusknd n muutund palju kultuursemaks. Käsalu algkli õpetajad n kõik kaasatöötand saknnas. Juubelipe kava li huvitav ja mitmekesine. Lähemalt ja kaugemalt li tulnud tervitajaid, ka pst tõi tervitusi. Oli kri- ja sllaule, deklamatsine, võimlemisettekandeid, muusikat. Erilist tähelepanu vääris pr. Viheri lavastatud mustlaste laager, rea huvitabale lauludega ja tantsuga. Lõuks kanti ette näidend Pilveristi", kus näidati head mängu. Külalisi li tulnud nii, et tantsuks jäi saaliruum napiks. Tantsude vaheajal austati saknna vanu tegelasi: saknna asutamise mõtte isa Antn Tuimi (n, i t, esimest esimeest Paul Rõõmussaari;, praegust esimeest Gustav Anneljast, kes lnud ka 10 aastat saknna juhatuse liige, maja ehitamise mõtte algatajat Peet er Kiimani ja rkestr' sa Adam Vili b er ti. kel juba üle 60 aasta turjal, seega ka vanim saknna liige. Aktusel mälestati ka surma läbi lahkunud liikmeid, kelledest esikhal nr, energiline, andeline ja saknna töösse naljuannud ja paljutõtav õpetaja, prl. L i - el i a Velt erman, kes juba saknna 3-dal kestvus aastal ja enda 21. eluaastal leidis Pühajärves ks kahe õpilasega traagilise surma. Väga meeldiva mulje jättis 10. aastapäeva nidu ka selleplest, et plnud näha ühtki jbnut, seda enam, et saknna ajals n lnud heitlusi alkhli pärast. Töö jätkub. Töötajaiks n nri ja anedekaid inimesi...palju jõudu teile edaspidiseks" selle mõttega lahkus vist iga külaline Käsalu saknna meeldivalt dekreeritud pesaalist. 52. II 34.. Marta Halliksn. ÜENÖ Aruküla saknnast. Aruküla nrte tegevus li läinud aastal tunduvalt laiem endisest. Vaimust elevust andis Nrustuli", majandusliselt aitas kaasa lterii. Kuigi 1933. a. eelarve li tehtud 500 krnile, li tegelik kulu meti Kr. 18, kus juures vel 159 krni li ülejääki. 1934. a. eelarve n viidud tasakaalu 3140 krnile. Uusi liikmeid tuli juure 53 ja praegu n saknnal 67 m ees- ja 55 naisliiget. On peetud 33 juhatuse kslekut ja 3 peakslekut. Osaknd n kümnes liidus liige. Krraldati 9 harilikku pidu ja 6 rahvaetendust. Tetsevad laulukr, rkester, näiteharu, kirjandusharu, sprdiharu, karskusharu, maatulundusharu ja nrteharu, kes 1. a. kõik töötasid hgsalt ]a energiliselt. Anti välja ma ajakirja:..nrustuli" ja krraldati lugemislaud, kuhu li tellitud 11 letavamat Eesti ajakirja. Suuremaid kavatsusi n: ma kdu ehitamine ja saknna juure kultuurnõukgu asutamine. Milliseid kavatsusi n ÜENÜ sakndadel? Olulisemad kavatsused ÜENÜ sakndades 1934. a. n kndand ma kdu, ma r u u- m i d e ümber, milline küsimus nii maal kui linnas nrte valusamaid. Linnades röövivad ruumide üürid, kütte ja valgustuskulud kõik sakndade sissetulekud ja ple üldse saada nrtele tegevuse arendamiseks ja harjutusiks khaseid ruume. Seni sissetulnud aruannete järele kavatsevad ma kdu (maja) ehitada Albu-Risti, Aruküla, Avispea, vsmpa, Paluküla, Prkuni, Ranna-Pungevja, Sangaste, Suislepa, Vaiatu, Venevere ja Aaspere saknnad. Ühel ehk teisel teel n ruumide muretsemisele asunud Huuksi, Kaiu, Kõpu ja Saue saknnad. Väiksemaid ehitusi n 8 saknnal Teise tähtsa kavatsuste rühmana paistab välja tetsemine lengute, referaatide, kursuste õpiringide ümber, milliseid kavatsusi mainivad 23 saknda. L u- gemislaun asutamist n tsustanud 7 saknda. Kunsti, kirjanduse ja muusika alal n kavatsusi 21 saknnal. Laulukrile pannakse alus seitsmes ja rkestrile kuues saknnas. Isegi sinfnia rkestrite asut, kavatsusi (Suislepa) n maasakndades. Kirjandusalal n kavas kirjandusõhtuid, kirjanduslikke õpiringe ja mi ajakirju. Võrdlemisi palju n kavatsusi kehakultuuri alal, kus esskätt silmatrkavad sprd i v ä 1 j a d e asutamise kavatsused (12,. Sama mitmekülgsed n kavatsused ka praktilis il imaatulundes) aladel. On kavatsus kutsuda ellu maatulundus (8) ja majapidamis- (3"*, harusid, igasuguseid praktilisi (kangakudu inise, naiskäsitöö, puutöö, värvimise, kdukaunistamise) kursusi, õppematku, ja töövõistlusi. Muude kavatsuste alal trkasid silma: lipu muretsemine (13), nrtepäevade krraldamine (23), keskkrralduste ellukutsumine (2), ühine rahvariiete valmistamine (3), nimede eestistamine, nrteringide ellukutsumine (4), rinreis rahvakmmetega esinemiseks (Truba), rida suuremaid aktusi jpm. Oma ajakirjad ilmuvad 15 saknnal. Alu. Eesti Nrus" ON TEIE AJAKIRI. LUGEGE. TELLIGE. LEVITAGE. Vast. ja tegev timetaja Aug. Meikp. Väljaandja:. Ülemaalise Eestj Nrs Ühenduse Keskjuhlatus. Timetusliikmed: J. Jäik, Ed. Riisman. Timetuse ja talituse aadress: Talinn, Lssi pl. 4. Trükikda.Isttrükk", Tallinn S. Karja 8. 1934. a.