Aprill 2013 Nr 4 (177) Kehtna valla ajaleht Külalistemaja Varjula sai uue ja hubase kohviku Külalistemaja Varjula asub Kehtna pargis tiigi kaldal. Nimi Varjula pärineb 30ndatest, kui algul kodumajanduskooli ühiselamuks mõeldud maja valmis. Lennukas hetk lumisest päevast ehk Paluküla lumelaud 2013. Foto: erakogu Noorteprojektid on hooga käima läinud Noortefondi NAF on sel rahastusperioodil esitatud 6 rahastustaotlust, millest 4 on saanud positiivse otsuse ning neist 2 juba ka ellu viidud. NAF on Noorte Omaalgatuste Fond, kuhu saavad taotlusi esitada noored. NAFi peamine sihtgrupp on 1216aastased noored ning sobiv on projekt, kus noored osalevad aktiivselt ja otseselt enda kavandatud ja kogukonda arendavates tegevustes. Piire ei ole tähtis on, et idee autorid oleksid noored ja elluviijad noored, kaasata võib aga tervet kogukonda. NAFi toetusega on 2013. aastal korraldatud lumelauavõistlus Paluküla lumelaud 2013 (projektijuht Lauri Mölder), kogukondlik tervisepäev Õnnetus hüüab tulles Kaereperes (projektijuht Marta Kaunis). Kaks rahastatud projekti ootavad pisut soojemaid kevadpäevi, et tegevustega alustada. Kiidusõnad on ära teeninud ka projektikomisjon (4 noort + 1 täis- kasvanu), kes taotlusi analüüsides on välja toonud nii tunnustust väärivat kui ka vajakajäämisi. Noorteprojekte saab esitada veel ka aprillis-mais, kuid oluline on, et tegevused oleks ellu viidud ja aruanded esitatud juunis. Taotluse leiab aadressilt: http://www.ank.ee/?p=p_757&sname=naf Lisainfo: Kaire Soomets 512 3193, kaire.soomets@kehtna.ee Kaire Soomets, noorsootööspetsialist Külalistemaja tegutseb siin juba üle 10 aasta. Meil on 13 numbrituba, kus on võimalik ööbida kuni 30 inimesel, seminarisaal 40 inimesele, saun ja solaarium. 2012. aastal valmis Varjulas uus kohvik. Kohviku sisustus ning köögimööbel ja -tehnika soetati Leaderi toetuse kaasabil Raplamaa Partnerluskogu meetmest 1.2 - mikroettevõtluse areng. Kohvik on avatud ettetellimisel ja sobib nii ettevõtete kui ka eraisikute pidude ja tähtpäevade korraldamiseks. Majas on võimalik korraldada ühe- või mitmepäevaseid seminare koos komplektse teenindusega: kohvipausid, majutus, hommiku-, lõuna- ja õhtusöök, lõõgastuseks saun ja koostöös teiste ettevõtjatega ka meelelahutus. Ootame külla! Maie Liiv Osavaimad kipsplaatide paigaldajad õpivad Kehtna MTKs 21. märtsil kogunesid Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli tehnikamajja viie kutsekooli ehitusvaldkondi esindavad õpilased, et selgitada välja, kes on osavaim kipsplaatide paigaldamises. Gyproci kipsplaatide paigaldamise võistlusel osalesid kaheliikmelised meeskonnad Põltsamaa Ametikoolist, Pärnu Kutsehariduskeskusest, Tallinna Ehituskoolist, Tartu Kutsehariduskeskusest ja Kehtna MTKst. Moodustati ka kaks segavõistkonda, kus võistlesid koos Pärnu ja Põltsamaa ning Kehtna ja Põltsamaa õpilased. Võistlustööna tuli Saint-Gobaini kontserni kaubamärkide Gyproc ja Weber toodetest ehitada neljakandiline, ühest otsast avatud kuivkrohv-seinakonstruktsioon. Töö teostamiseks oli aega 6,5 tundi. Koolide arvestuses saavutas esikoha Kehtna MTK meeskond koosseisus Madis Kivastik (III kursus) ja Marko Priivits (I kursus ning ühtlasi ka noorim võistleja). Teine koht kuulus Pärnu KHK meeskonnale ning kolmas Tallinna Ehituskoolile. Segavõistkondadest oli parem Kehtna Põltsamaa meeskond (Rainer Adrat ja Ivar Viks). Kaidi Kauffeldt, Kehtna MTK arenguosakonna projektijuht Vasakul Marko Priivits, paremal Madis Kivastik. Foto: JAAK KADARIK
2 Ülevaade Kehtna vallavalitsuse istungitest Elioni soovitused kevadisteks kaevetöödeks 12. märts: - sotsiaaltoetuste määramine; - isikute paigutamine hoolekandeasutusse; - hüvitise määramine lapse sündimisel; - puudega lapsele invatranspordi teenuse osutamine; - vallavalitsuse palgajuhend, eelnõu esitamine volikogule; - ettepaneku tegemine teenistuskohtade koosseisus muudatuse tegemiseks; - kirjaliku nõusoleku andwmine H. Hallikmäele väikeehitise püstitamiseks; - ehitusloa väljastamine K. Brecherile; - sõidusoodustused õpilastele, eelnõu esitamine volikogule. 26. märts: - Sauemäe kinnistu jagamine ja maa sihtotstarbe määramine; - isikule hooldaja määramine; - isiku hoolekandeasutusse paigutamine; - sotsiaaltoetuse eraldamine koolitoidu kulude kompenseerimiseks; - toetuse eraldamine puuetega lastele; - lähteülesande kinnitamine detailplaneeringu koostamiseks Romu I ja Kaasiku kinnistu kohta; - projekteerimistingimuste väljastamine alajaama rekonstrueerimiseks Kastna külas; - kasutusloa väljastamine tööstushoone elektrivarustuse kohta Kärpla külas; - korraldatud jäätmeveoga seotud taotluste läbivaatamine; l- oa andmine projektlaagri Spordija terviselaager läbiviimiseks Valtu spordimajas; - Kehtna Kunstide Kooli õpilaste rahvusvahelisel klaverifestivalil osalemise toetamine; - Kehtna valla lauatennisevõistkonna osalemine Eestimaa valdade talimängudel; - raha eraldamine avatud noortekeskuse omaosaluse katteks projektis. 2. aprill: - korteriomandi müümine (Lokuta 4-1); - arvamuse andmine ehitusloa väljastamiseks Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le Lelle raudteejaama kohta; lihthanke Kehtna aleviku Lasteaia tänava läbimurde ja pikenduse ehitamine korraldamine; - projekteerimistingimuste väljastamine; - seisukoha andmine Paluküla külas Alle kinnistu omandamiseks, eelnõu volikogule; - Kaerepere külas maaüksuse jätmine riigi omandisse; - sotsiaaltoetuste eraldamine; - teenistusliku järelevalve läbiviimine Eidapere Koolis; - prilliklaaside maksumuse hüvitamine. Veljo Väärsi, vallasekretär Saabunud on kevad ja kinnistu omanikel ning majavaldajatel tekib taas võimalus alustada töödega oma aias või maavaldustes. Erinevate kaevetööde käigus on aeg-ajalt vigastatud sidekaableid, mistõttu on tummaks jäänud telefonid või kadunud telepilt. Tekkinud olukord põhjustab palju pahameelt nii kaevetööde tegijale kui ka tema naabritele, lisaks peab kaabli lõhkuja hüvitama kaabli taastamiskulud ning kahjunõuded. Selliste olukordade vältimiseks on hea teada, mida peaks silmas pidama enne kaevetöödega alustamist. Võtke ühendust Elioni spetsialistiga ja uurige välja, kus kaablid paiknevad Kaablite vigastuste vältimiseks tuleb enne töödega alustamist uurida, kas ja kus paiknevad kinnistul Elioni maa-alused kaablid. Kui selgub, et kinnistul leidub sidekaableid ning maaomanik soovib nende asukohta teada saada, tuleb kohale kutsuda Elioni järelevalve spetsialist. Esmakordne kaablite asukoha fikseerimine on maaomanikele tasuta. Igal kinnistu omanikul ja ettevõtjal on võimalik tutvuda sidekaabli (liinirajatise) kaitsevööndis tegutsemise ja lubade taotlemise tingimustega ka Elioni kodulehel www.elion.ee, alajaotuses Ärikliendid Arendajale Liinirajatiste järelevalve (http:// arikliendid.elion.ee/arendajale/ liinirajatiste-jarelevalve). Seaduslik taust Liinirajatise kaitsevöönd ulatub maismaal 2 meetrit mõlemale poole kaablit ning liinirajatise kaitsevööndi ulatuses on mitmed tegevused, sh mullatööd sügavamal kui 30 cm, seadusega keelatud või lubatud ainult liinirajatise omaniku loal. Seega tuleb liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda järelevalve spetsialistilt tegutsemisluba. Seda ka juhul, kui liinirajatis asub kodutalu õuealal, sissesõiduteel või läbib erametsi, põlde ja heinamaid (vt Elektroonilise side seaduse 11. ptk Liinirajatis ). Sidekaabli vigastuse korral teavita Elioni Sidekaabli vigastamise, kahjustamise ohu, varguskatse kahtluse või varguse toimumise korral palun helistada Elioni klienditeeninduse lühinumbril 165. Liinirajatiste paiknemise kohta saab oma küsimused edastada Elioni järelevalve spetsialistile e-postiga või telefonitsi. Kontakt: Ervin Rinaldo (tel 507 8216; e-post: ervin.rinaldo@elion.ee) Ingrid Piirsalu, meediasuhete juht varesele valu Kust algab Sinu kodu? Lumi sulab. Iga päevaga tuleb kevad järjest lähemale. Aasta kõige ilusam ja helgem aeg. Jalutan iga päev oma 4aastase lapsega lasteaiast kodu poole. Lasteaia õu on pühitud, puhas ja ilus. Kodupoole jõudes hüüab laps juba kaugelt, et meie kodu juba paistab! Paistabki - Meie Kodumaja, mis on viiekordne ja kus koos meie perega elab veel 59 peret. Aga ikkagi on see maja Meie Kodumaja. Paari nädalaga on aga meie koduesisest saanud prügimägi. Kõik sodi, esmajoones suitsukonid ja -pakid sulavad nüüd rõõmsalt lume alt välja, kaunistavad meie kodu ja tervitavad saabuvat kevadet. Muide, meie maja ei ole selles suhtes sugugi erandlik. Ja ka see aasta ei erine lume alt sulavast sodihulgalt eelmistest. Kust see sodi küll pärit on? Naabertrepikojas elav tuttav vanem daam koristab igal kevadel oma ukseesist. Olen isegi mõelnud, et miks ja kaua ta tahab teiste järelt koristada, sest ei usu mina, et ta ise on kasvõi poolt tikkugi maha visanud. Olen endale kinnitanud, et mina ju pole seda sodi siia tekitanud ja miks mina pean koristama ja pealegi - aega ka pole. Eile hakkas piinlik. Ei suutnud enam astuda üle nende konide, kommipaberite ja suitsupakkide ja puruks löödud pudelite. Viimase piisa karikasse valas meie koridoris elav noormees, kes just minu ees taas põleva koni maha pillas. Mis see ometi on? Koristasin oma trepikoja ukseesise puhtaks koos nelja-aastase tütrega. Inimesed käisid mööda, heitsid kummalise pilgu, isegi jõudu ei soovinud. Ilmselt vaatasid, et näed mingi asotsiaal on tööle pandud. Kui aga selline pilt, nagu praegu kortermajade ees näha on, paistaks eramaja hoovist, arvataks, et küllap see peremees on üks paras asotsiaal ja võib-olla hullemgi veel. Kust algab inimese kodu? Või küsiks niipidi - kui kaugele ulatub inimese kodu? Kas see lõpebki korteriuksega? Kas korteris elades aknast välja ei vaadata, oma koduhoovi? Kuidas selgitatakse peredes lastele, et oma tuba tuleb koristada, aga ukse ees võib suitsukoni maha visata - see pole enam kodu. Kes peab meie järelt koristama? Või kas oma koduümbruse koristamiseks peab alati keegi talgud välja kuulutama ja üleriigilise aktsiooni korraldama? Mulle meeldib Kehtna, Raplamaa, Eestimaa. Siin on minu kodu. Mina tahan, et minu kodu oleks puhas ja ilus. Kui prügi maha ei viska, ei ole ju vaja ka koristada. Minu meelest on see üsna lihtne viis ilusa kodu, kodualevi Kehtna, Eestimaa loomiseks. Päikeselist, ilusat ja puhast kevadet! Kehtna alevi elanik Anne Ummalas Toimetaja Kaire Soomets tel 512 3193, e-post kaire.soomets@kehtna.ee on värvilisena avaldatud aadressil www.kehtna.ee Tehniline teostus Nädaline OÜ. Trükkinud Paar OÜ. Tiraaž 2400.
vallaelu 3 Keava linnusest kultuuripärandi aastal Käesolev 2013. aasta on nimetatud kultuuripärandi aastaks. Mul on hea meel tõdeda, et kultuuripärandi teema on väga hästi igapäevastesse tegemistesse haakunud ning peaaegu igast kanalist tuletatakse meelde teema olulisust kuni selleni välja, et lapsele lasteaiast kaasa antud kodused ülesanded on temaatilised ning sunnivad kaasa mõtlema. Nii ei saa ka Muinsuskaitseamet jätta kultuuripärandi aastal sõna sekka ütlemata. Kehtna valla territooriumile jäävatest kaitsealustest mälestistest üks vanimaid on Keava linnus. Keava on olnud üks suuremaid viikingiaja keskuseid Eestis ning Tartu järel teine, mida mainitakse vanades vene kroonikates. Aasta 1054 tähistab vene kroonikates vürst Izjaslavi võidukat retke linnuse vastu, mida kutsuti Päikese käeks (Kedepiv). Keava linnamäe vahetus läheduses avastatud asulakoht, Linnaaluste külas paiknev teine, samuti viikingiaegne asulakoht ja linnus ise moodustavad kokku Eesti selle perioodi kõige ulatuslikuma asustuskeskuse, mis on üks suuremaid kogu Baltikumis. Kehtna Põhikoolis õppimise ajast on mulle endale meelde jäänud matk Keava linnamäele, kui me Mall Niinemetsa suuniste järgi linnamäe tipust murutuuste alla loopides vallutajate tagasitõrjumist imiteerisime. Mul on täna Rapla maakonna kultuurimälestiste eest vastutavat rolli täites selle mälestuse üle äärmiselt hea meel. Olen seisukohal, et seda tugevam seos kodukohaga tekib, mida rohkem me ennast ümbritsevatest väärtustest teame. Õnneks on meil siin käe-jala juures väga mitmeid väga põnevaid paiku, mille abil kooliprogramme mitmekesisemaks ja huvitavamaks muuta ning paigaidentiteeti tunnetada. Käesoleval kultuuripärandi aastal tähistab Kehtna kool oma Konkurss Aasta suurpere ootab kandidaate Kuni 1. maini saab esitada kandidaate konkursile Aasta suurpere, mille võitja kuulutatakse välja 11. mail Suurperepäeval Tallinna Loomaaias. Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) ja Bigbank AS-i poolt neljandat aastat välja antava Aasta suurpere aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Kandidaadi esitamiseks Aasta suurpere konkursile tuleb 1. maiks saata kirjalik taotlus, mida saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehe www.lasterikkad.ee kaudu. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava perekonna nime ja koosseisu, elukohta, vanemate töökohta ja ameteid ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed. Ettepanekuid aunimetuse saamiseks võivad teha kõik pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt. Lisainformatsioon on kättesaadav: www.bigbank.ee/et/ suurperepaev ning Aage Õunap 5553 5482; e-post: aage@lasterikkad.ee. EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUM KOGUB omavalmistatud traktoreid ja mälestusi nende kohta. Ootame meenutusi inimestelt, kes on ise mõne traktori konstrueerinud. Vajadusel teeme Teiega intervjuu. Mälestusi kogutakse ka 1992. a. põllumajandusreformi kohta. Teretulnud on ka fotod, joonised, dokumendid jne. Küsimustikud on saadaval aadressil: http://epm.ee/traktorid http://epm.ee/reform Kontaktandmed: Eesti Põllumajandusmuuseum, Pargi 4, Ülenurme, Tartumaa, 61714. telefon 7 383 818 kaarel.vissel@epm.ee 170. sünnipäeva. Tähelepanuväärse juubeli puhul on igati kohased matk vana koolimaja juurde ning Kehtna kandi kultuuripärandit tutvustavad ettevõtmised. President Toomas Hendrik Ilves on käesoleva aasta alguses öelnud, et pärandit ei ole vaja mitte minevikule, pärandit on vaja meie tulevikule. Võttes lahti Kehtna valla arengukava, leiame valla arengut kavandavast dokumendist ootuspäraselt viite Keava linnamäele. Ma ei ole aga dokumenti lugedes päris kindel, kas nimetatud objekti rolli arengutegurina on päriselt mõistetud. Kinnistu, millel mälestis asub, kuulub juriidiliselt eraomandisse, kuid sellest hoolimata on tegemist kogukondliku varaga, mis peaks kindlasti olema seotud nii haridus- kui ka turismivaldkonnaga. Hiljuti linnamäel käies täheldasin positiivse üllatusena, et linnamäel on külastajaid olnud ka talvisel ajal linnamäe tippu viis arvestatav lume sisse tallatud rada. Päris kindlasti on Keava linnamäe näol tegemist objektiga, mis peaks kajastuma kolmanda sektori tegemistes. 18. mail toimuvad Keava linnusel talgud, kuhu on väga oodatud kõik lähemad ja kaugemad inimesed, et ühiselt teostada vajalikud hooldustööd linnamäel. Alustame kell 10, kohtume linnamäel ning kui kellelgi on täpsustamist vajavaid küsimusi, võib pöörduda nii minu (Karen Klandorf 507 9242) kui ka külavanem Illar Oleski poole. Kultuuripärandi aastal on igati kohane heakorrastada see märkimisväärse ajalooga paik. Kusjuures heakorratööd on siinjuures olulised teadlikkuse mõttes, kuid otseselt vajalikud ka arheoloogiamälestise ja kultuurkihi säilimise tagamiseks. Karen Klandorf, Muinsuskaitseameti Rapla maakonna vaneminspektor Valla mälumängul lõppes viies hooaeg 9. aprilli õhtul sai Kehtna klubis selleks hooajaks otsa valla mälumäng. Kuidas läks? Läks kenasti - emotsionaalselt, protestides ja mitmete nulliringidega. Seekordne voor erines oluliselt teistest, kuna oma küsimused said saata ka võistkonnad ise. Ja just neile küsimustele ei teatud vastuseid. Lausa kolm küsimust jäid kõigi võistkondade poolt vastuseta. See aga tähendas kolme lisaküsimust ja veel üht küsimust, kui kolmas ja neljas koht viiki jäid. Õnneks aasta kokkuvõttes viike ei tulnud. Kolmandaks jäi Ohekatku võistkond, teisele (napilt, vaid ühe punktiga esikohast ilma jäänud) kohale tuli Sooaluste võistkond ja parim võistkond sellel aastal oli Eidapere! Palju õnne kõigile tarkadele meestele ja naistele! Viienda hooaja lõpu puhul oli ka lõpetamine veidi pidulikum, sai pokaale kõlistatud ja torti ampsatud. Meie auväärsel kohtunikeringil Raul Metsaäärel, Kalju Eilartil ja Ants Siitanil jätkus juttu ja seletamist veel pikemaks ajaks. Tänud, mehed! Enamik võistkondi olid selle poolt, et peaksime ilma vaheaastata jätkama. Ja nii teemegi. Kohtumiseni mälumängurahvaga sügisel, seniks päikest teie päevisse! Korraldaja Kehtna klubi Lasteaedade suvepuhkused * Kehtna lasteaed Siller Kehtna rühmad puhkuseks suletud 25.06.2013-24.07.13. Kehtnas alates 25.07.2013 avatud üks rühm ja vajadusel avame rüh mi juurde. Kõik rühmad avatud 2. septembrist. * Lelle ja Ingliste rühmad puhkuseks suletud 25.06.2013-5.08.13 * Eidapere lasteaed Kukupai Puhkuseks suletud 1.07.2013-4.08.2013 * Valtu lasteaed Pesapuu Puhkuseks suletud 1.07.2013-2.08.2013 5.08.2013-9.08.2013 avatud valverühm Tule nautima kaunist kevadpäeva koos lauljate-tantsijatega Kehtna valla eri piirkondadest! Kohtume 26. mail kell 12 Ohekatku mõisapargis Kehtna Külade Kevadpäeval! Lisainfo piirkonna kultuuritöötajatelt.
4 vallaelu Vesi on eluallikas viis noored Prantsusmaale 6.-11. märtsini said kõik viis partnerkooli, kes on seotud Comeniuse projektiga Vesi on eluallikas, kokku Prantsusmaal Normandia maakonnas Grand-Quevillys, et sügisel korraldatud veenädalast rääkida ning tulemusi analüüsida. Kehtna Põhikooli 9 B klassi õpilased Gladis Prits, Evita Lohu, Liisbet Karjane, Johannes Solman ja Larsen Mölder rääkisid oma ettekandes, kuidas me vee teemat erinevates ainetundides käsitlesime. Loodusainete tundides valmisid õp Meeli Jänese juhendamisel slaidikavad erinevatel teemadel. Õpetaja Eva Pedaja aitas 7.-9. klasside õpilastel kirjutada haikusid veest. Õpetaja Liivi Kundla eestvedamisel arvutasid 5. klassi õpilased sademetehulga ja jääpaksusega seotud ülesandeid. Õpetaja Evelyn Kurg pakkus 5.-9. klasside õpilastele igas tunnis ühe veega seotud ülesande inglise keeles. Vahetundides sai degusteerida mineraalvett ning kuulata kooliraadiost veega seotud fakte. Kogutud materjalid panime stendile ning kokkuvõtteks korraldati 5.-9. klasside õpilaste teadmiste testimiseks viktoriin. Kõik partnerkoolid olid valmistanud kingituseks ühe veeteema- lise lauamängu. Meie andsime üle Liisbet Karjase ja Evita Lohu tehtud lauamängu, mille olime enne inglise keelde tõlkinud ning kiletada lasknud. 8. märtsil toimusid ekskursioonid Grand-Quevillys ja 400 000 elanikuga Rouenis. Järgmisel päeval tutvustati meile Loode-Prantsusmaad. 10. märtsil sõitsime Pariisi. Lootus lumisest Eestist kevadisse Pariisi jõuda oli asjatu kevad oli ka seal väga hiljaks jäänud. Alustasime oma ringkäiku Pere Lachaise surnuaialt, et näha Eduard Wiiralti hauda. Edasi liikusime Notre Dame i vaatama ning jalutasime mööda Seine i jõe kallast üle Concorde i väljaku Louvre i kunstimuuseumisse. Õpilastel õnnestus Mona Lisa ära näha ning pettuda selle suure teose väiksuses. Vaieldamatult meie reisi kõrghetkeks oli Eiffeli torni külastus. Viimase päeva hommikul jõudsime enne lennujaama suundumist põgusalt tutvuda ka Montmartre i linnajaoga. Õpilaste ja õpetajate reisimuljeid saate täpsemalt lugeda: http://comeniusprojekt2011.blogspot.com/ Evelyn Kurg, Vesi on eluallikas projektijuht Pärimuskultuuri suvekool Esivanemate jälgedes 16.-21. juunini ja 11.-16. augustini 2013 Kutsume kõigi vanuseastmete koolinoori ja ka teisi huvilisi mõnusalt aega nautima Raplamaale Kõnnumaa loodusesse Keava raba õhustikku Tarsi talu maadele. Pakume koduse ja perekeskse õhustikuga harivat suvepuhkust, kus laps-noor tunneks end kodusemalt kui suuremaarvulistes traditsioonilistes lastelaagrites. Suvekool toimub kahes vahetuses. Ühes vahetuses maksimaalselt 45 osalejat ja 3-4 tegevusjuhti-kasvatajat + laagrijuht ja kokk. Arvame, et osalejate vanusevahe ei sega, pigem soodustab pärimuskultuuri viljelemist. On ju läbi aegade pärimustraditsioonid olnud elavad ja edasiviivad just koos elavates peredes ja kogukondades, kus liikmed hällist kõrge eani. Väärtustame pere traditsioone. Kehtna vallavalitsus toetab Kehtna valla osalejaid laagritasu maksmisel 50%. Põhjalik informatsioon laagri programmist ja korraldusest Tarsi talu kodulehel: web.zone.ee/ tarsi Korraldaja: Krista Olesk, Tarsi talu perenaine. Tel 521 5990, kodus: 487 3258, e-mail: tarsi@ hot.ee Emakeelepäev tõi Sillerisse vanad raamatud 14. märtsil tähistas Silleri lasteaiapere emakeelepäeva. Päeva tähistamiseks oli lastele välja pandud ka näitus vanadest raamatutest ja rahvariietes nukkudest. Laps kasvab koos lugude ja muinasjuttudega. Eesti lastekirjanduse alustalaks on läbi ajaloo peetud muinasjutte. Mõte korraldada vanade raamatute näitus leidis positiivse vastuvõtu. Raamatuid toodi laste ja lasteaiatöötajate poolt näitusele palju, oli väga vanu ja unikaalseid raamatuid, kuid oli ka tänapäevaseid. Kõige vanem raamat Ämmamoori käsiraamat pärines aastast 1800. Samast aastast oli ka raamat, mis sisaldas õpetlikke teadmisi taimedega värvimisest. Vahva oli see, et lapsed tõid näitusele aabitsaid, millega nende emad, isad, vanaemad, vanaisad kooliteed alustasid. Lasteraamatute puhul oli töötajatel ja lastevanematel palju äratundmisrõõmu ja sai heita nostalgilise pilgu lapsepõlve. Näitus andis läbilõike kodumaise lastekirjanduse klassikast. Eksponeeritud oli F. R. Kreutzwaldi loomingust eepos Kalevipoeg, muistendid ja ennemuistsed jutud. Rahvariietes nukke kogunes näi- tusele paarikümne ringis. Lisaks erinevate kihelkondade rahvariietele - Kihnu, Muhu, Rapla jne, sai näha ka nukke meremehe riietes. Liselle tõi näitusele üle 30 aasta vana nuku, kellel olid seljas Eesti käsitöömeistri valmistatud rahvariided. Laste huvi raamatute vastu oli suur, ka lastevanematele anti kahel õhtul võimalus näitust külastada. Lisaks muule tegevusele olid iga rühma lapsed eelnevalt selgeks õppinud luuletuse, mida kas kogu rühmaga või üksikult ette kanti. Lapsed said teada, et emakeelepäev on eesti keele ja kultuuri päev ning sellel päeval heisatakse riigilipud. Samuti seda, et emakeelepäeva tähistatakse just Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval ning et selle mõtte algataja oli Sonda kooliõpetaja Meinhard Laks. Kultuur ja traditsioonid on need, mis panevad aluse jätkusuutlikkusele ning eesti keele püsimajäämine sõltub eesti keele edasikandjatest ning kõnelejatest. Meie lasteaia lapsed on küll ühel meelel, et eesti keel kõlab kaunilt ja oleme uhked oma emakeele üle. Mai Pärt, lasteaiaõpetaja Raamatunäitus. Foto: JUTA KÕRTSINI
vallaelu Rahvamuusika tegi rinna rõõmsaks 7. aprillil oli Valtu seltsimaja täis väga mõnusat rahvalikku muusikat. Toimus traditsiooniline Raplamaa rahvamuusikapäev. Kogunesid kapellid ja eri vanuses rahvapillisõbrad üle kogu maakonna kultuuripärandiaastat tähistama ja musitseerima. Päeva esimeses pooles õpiti Lemmi Linnase ja Aivar Araku juhendamisel üheskoos selgeks uued rahvapillilood, korrati ka vanu meelislugusid. Publiku ridades olnud suupillimängija Rein tantsutas seljasirutuse ja supisöömise pausi ajal osalema tulnud pillimehi. Päeva teises pooles anti avalik ühiskontsert. Kontsertosas esinesid Valtu kooli kanneldajad ja laste rahvatantsurühm Rõõmuratas, Eidapere kapell Loorberilesed, Lelle kapell, Märjamaa ja Põltsamaa lõõtsanaised, Juuru kapell. Hannes Sassi oma lustlike suupillilugude ja lõbusa jutuga hoidis meeleolu üleval. Kontserdi lõpuks mängisid kõik koos ühiseid mõnusaid rahvapillilugusid. Hea meel on tõdeda, et rahvamuusika elab ja pilli mängivaid inimesi jätkub. Päris mitmed ütlesid päeva lõppedes, et ei saanud mängimisest isu täis. Arvati ja ka otsustati omavahel, et saadakse sel aastal kokku veel teistki korda, nii tore on koos musitseerides päeva veeta. Aitäh kõigile, kes osalesid! Kait Kaeval, Valtu seltsimaja juhataja 5 Kehtna käsitööring liidab usinaid huvilisi Eelmise aasta oktoobris said Kehtna klubi õppeklassis kokku hulk naisi, kes kõik olid huvitatud käsitööst ja tahtsid seda koos teha. Alustuseks võtsime oma esiemade arhailise tikandi - tikkisime meiegi päikeserattaid ja elupuuoksi. Tikandeid tikkis siis igaüks edasi kes kuhu - kottidele, ehetele, kätistele. Järgmisena vaimustas meid viltimine. Kuna viltides on seebivahtu ja lödistamist palju, hõivasime selleks ajaks hoopis Kehtna Põhikooli kodundusklassi, kuhu õpetaja Edda Rei meid lahkelt mitmeks nädalaks seebivahtu tegema lubas. Viltimine on soe ja tore töö. Kehtna usinate naiste käte all sai valmis hulk villapilte, kotte ja susse, mida ohtralt ko- dus veel juurde tehti ja perekonnale jõulupakkidesse poetati. Uuel aastal alustasime teise pikemaajalise teemaga, nimelt muhu tikand. Värvilised lõngad said võluväel roosideks, karikakardeks ja rukkililledeks tikitud. Tööproovid tuli õpetaja Tiina Toompuu valvsa silma alla nii korralikud teha, et sellest samast proovitööst sai hiljem klambriga koti kokku õmmelda. Märtsis saime tänu Kohaliku Omaalgatuse Programmile (KOP) kaks õmblusmasinat ja tänu sellele hakkasime lapitehnika imelist maailma avastama. Siinkohal täname Leenat, kes kogus meile valla taaskasutuspoe kraami hulgast suure kotitäie vanu teksapükse, mida me rõõmsalt lõikusime ning põnevates tehnikates uusi kotte valmistasime. Suuremate teemade vahepaladeks oleme valmistanud veel prosse, pusakeesid, kudumise tingmärke meelde tuletanud ja narmalisi kindaid kudunud. Marili Vaindlo juhendamisel valmisid jõulukaardid ja albumid, Kersti Habo juhendas kotte ja pinaleid õmblema. Käsitööring lõpetab oma hooaja aprillikuuga ja mais saavad kõik Kehtna raamatukogu külastajad meie käsitööd ka raamatukogu näituste nurgas vaadata. Kuna kokku on saanud vahva seltskond, loodame kooskäimist jätkata ka järgmisel hooajal ning ootame uusi huvilisi. Koos on ikka lõbusam! Tublisid Kehtna naisi juhendavad Tiina Toompuu, Edda Rei ja Anne Ummalas, kes kuuluvad Raplamaa Perenaiste Seltsi Pauliine. Anne Ummalas Koolivaheaeg noortekeskuses Ligi 30 Kehtna noort pidas kevadist koolipausi noortekeskuse päevalaag rites, kus jagus põnevat ja sisukat tegevust kõigile. Hommikud algasid mängudega Kaire Soometsa juhendamisel, mis äratas veel veidi unised tegelased ilusasti üles, et päev võiks rõõmsalt alata. Nelja toreda päeva sisse mahtus päris palju erinevaid tegemisi. Toimus jazzy turniir, kus selgitati välja parim jazzy mängija, kelleks seekord olid Angela ja Liisi. Käidi õues fotojahil, mille käigus sai iga grupp ülesanded, mida ja kus nad pildistama pidid. Joonistamisvõistluse teema oli Uss ja kevad - kõige paremad ussi joonistajad olid Enely ja Olaf ning kevade pildi eest said auhinnad Agnes ja Greete-Lee. Üks põnev tegemine oli veel sokijänese meisterdamine, mida käis meile õpetamas Birgit Kuntu. Veel sai käelisi harjutusi teha koos Timoga ning pärlitest meisterdada. Kolmapäeval tervitasime kevadet diskoga, selleks puhuks disainisime prügikottidest kleidid, seelikud, püksid, millega võis õhtul diskole tulla. DJ oli Mikk Merekivi Järvakandist. Diskol sai tantsitud Steni juhendamisel Punase suksu tantsu, mida oli eelnevalt juba mitu päeva harjutatud. Kersti Mäevälja süstis veel viimasel päeval lastesse tantsupisikut, õpetades neile linetantsu. Vaheaeg noortekeskuses lõppes pidžaamapeo ja mõnusa, aga samas ka natuke õudsa filmiga, mida vaatasime täiesti pimedas toas. Iga päev oli meil lõunaks väga hea soe söök, mille valmistas Liina Kuusemäe Aljemäe talust. Aitäh maitsvate toitude eest! Karin Markus, Kehtna noortekeskuse noortejuht Kehtna Kultuuriselts korraldab kandlevalmistamise ja -mängu õpitoad I õpituba 7.-8. juunil Kumma külas Kandlekojas R, 7. juunil kl 17-21 L, 8. juunil kl 10-18 II õpituba 14.-16. juunil Kumma külas Kandlekojas R, 14. juunil kl 17-21 L, P, 15.-16. juunil kl 10-18 III õpituba N, 20. juunil kl 10-17 Kumma külas Kandlekojas kl 18-20 kandlepidu Kehtna klubis Ootame osalema kandlemängust huvitatud täiskasvanuid, kes õpitubades osaledes valmistavad kandlemeister Rait Pihlapi juhendamisel endale väikekandle ning pärimusmuusik Margit Kuhi õpetusel omandatakse esmased pillimänguvõtted. Õpitubades osalejatele pakutakse pikal koolituspäeval lõunasööki ja tehakse kohvipaus, lühikesel koolituspäeval on samuti üks kohvipaus. Osalustasu 17 Info ja eelregistreerimine kunstide.kool@kehtna.ee või telefonil 529 2533. Eelregistreerimine kuni 15. maini. Osalustasu tuleb maksta 27. maiks. Projekt viiakse ellu Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil.
6 Ettevaatust kratid! Ennemuiste valmistasid hakkajamad inimesed endale kratte, kes võõrast aidast varandusi varastasid. Ise ei pidanud vargile minemagi, kratt tassis varanduse üksi kohale. Omanik pidi annetama oma töömehele kolm tilka verd ja rikkus muudkui voolas kirstudesse. Hakkab tunduma, et minevik on osa kratte tänapäeva toimetama saatnud. Traktoritest ja autodest varastatakse kütust, taludest vanavara, metalli ja tööriistu. Lumi on peaaegu sulanud ja aastatega kogunenud vanametallihunnikud sulavad lumest kui imeväel. Kõik, mis enne oli lume all peidus, on nüüd nähtaval. Kui on plaanis kevadised koristustalgud, on otstarbekas oma maas vedelev raha metalli näol ise kokkuostu toimetada, enne kui kratid sellele jaole pääsevad. Kas rahumeelselt ei saa? Meedias ületavad uudiskünnise teated a la Loomakaitsjad sõdivad uue rebasefarmi vastu ; Vähemuse esindajad võitlevad oma õiguste eest. Jääb mulje, et oleme oma igapäeva toimetustega sõjas, kui aina võitleme ja sõdime... Minul on soov, et elaksime ikka rahus ja saaksime oma igapäevatoimetusi toimetada. Kodusid külastades on jäänud silma, et teler on paljudel eestimaalastel kui pühaduse etalon. Üleüldise mustuse sees troonib teler uhkelt kõige puhtamas nurgas, isegi pitslina on alla pandud. Köögis ja söögitoas magavad lemmikloomad taldrikus, aken on ööpäev ringi riidepalakaga kaetud, seda ei saa ju tuulutamiseks ometi avada! Ja ega selle helendava ekraani eest kaugele ei mindagi, sest äkki jääb midagi olulist nägemata. Päriselu on ilmselt liiga valus ja elataksegi telerielu. Soovin kõigile päikeselisi päevi ja kasvõi mõnda päeva ilma telerita, kui muidu kohe kuidagi ei saa! Mariann Kuusmann Tel 612 3504 politseiinfo Ajavahemikul 26. 27. märts varastati kaupluse parklas pargitud veoautost kütust. Ajavahemikul 8. 14. märts varastati korteris köögikapilt mobiiltelefon. Ajavahemikul 25. 27. märts varastati usteta abihoonest mopeed. 7. märtsil kella 14 paiku varastati talu abihoonest mootorsaag, rehvipump, spordikott, jalgratas ja reguleeritav mutrivõti. Ajavahemikul 18. 19. märts tungiti laudakompleksi ja varastati kolm elektrimootorit, alumiiniumist piimanõu ja kaks metallist resti. Ajavahemikul 10. 25. märts tungiti tallu ja varastati kodutehnikat ning vanavara. Ajavahemikul 26. 28. märts varastati traktori jahutusradiaator. Rohkem liikumist ja vähem soola teeb südame õnnelikuks 15.-21. aprillini toimus üleeestiline südamenädal Sinu sammud loevad, mis tähistab selle olulise iga-aastase traditsiooni 21. toimumiskorda. Miks me räägime sel puhul just liikumisest? Sest regulaarne liikumine on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist. Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab halva ja suurendab hea kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, kehakaalu ning parandab meeleolu. Liikumisega parandame ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. See on võimalus teha oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa. 3 kilomeetrit või 30 minutit Uuemad uuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus. Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks 3 kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Südame ja veresoonte kaitsmiseks on vaja vähemalt kaks tunnipikkust treeningut nädalas. Hädavajaliku kehalise koormuse võib saada koos igapäevaste toimetustega, kui teha vähemalt 6000 sammu päevas. Ideaalseks eesmärgiks oleks aga 10 000 sammu. Alustage väikestest asjadest! Kasutage lifti asemel treppi, par- kige oma auto uksest kaugemale, tulge bussist mõni peatus varem maha. Kõik see tugevdab tervist. Parajast koormusest annab tunnistust meeldiv reipus, toonuse tõus ja energiatulv. Paraneb ka meeleolu ja une kvaliteet. Lisaks südamehaigustele saame regulaarse kehalise aktiivsusega langetada ka vähihaiguse riski. Südamearstina soovin kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga tegelemisel. See toob sära silmadesse ja rahulolu südamesse. Siis on süda terve ja elu elamist väärt. Margus Viigimaa, südamearst Maadlejad toovad tiitleid Märjamaal peetud Rapla maakonna meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses võitis Artur Vititin esikoha ja meistritiitli. Tallinnas peeti suurejooneline rahvusvaheline Kristjan Palusalu mälestusturniir noortele kreeka-rooma maadluses. Kadettide vanuserühmas (16-17 eluaastat) võitis esikoha Artur Vititin. Eelringis saavutas ta seljavõidu leedulase üle, siis võitis punktidega kaasmaalase ja finaalis kindel punktivõit soomlase üle. Maadles ta kehakaalus kuni 100 kg. Ka teine esikoht tuli meile, seda nooremate vanuseklassis ja jälle raskekaalus, sellega sai hakkama Keir Kaarel Kalf, temalgi tuli võistluste käigus välismaalasi sakutada. Tubli! Napilt jäi medalist ilma tubli maadlust näidanud Silver Sunni kehakaalus kuni 29 kg - neljas koht. Joosep Allan Kaer saavutas 6. koha. Eesti meistrivõistlused juunio- Kristjan Palusalu mälestusvõistlused noortele - poodiumi kõrgeimal astmel meie Artur Vititin, käes võidukarikas. Foto: erakogu ridele kreeka-rooma maadluses leidsid aset Tapal. Olgugi Artur Vititin vaid kuusteist, otsustasime siiski osaleda ja tasus ära, pingsas heitluses saavutas Artur kehakaalus kuni 120 kg (Artur kaalus vaid 96,8 kg) kolmanda koha ja pronksmedali. Pärast autasustamist arvati Artur Vititin Eesti kadettide koondisse Põhjamaade meistrivõistlusteks Rootsis Eslövis. No kas pole tubli! Leon Reitsak Spordiuudised Lasteaialaste kabeturniir Juba viiendat korda kogunesid lasteaia Siller Saialille rühma lapsed kabelaudade taha, et pidada järjekordne kabeturniir. Kakskümmend last, muidugi mõista uued tegijad, sest mullused osalejad nühivad juba koolipinki. Lapsed samad, kes ka maadlustrennis käivad, sest osavus, jõud ja mõistus peaksid käsikäes arenema. Tüdrukutest oli parim Hanna-Liisa Õispuu ja poistest Karmo Kajandi. Sportlikud perenaised Kaheksandat korda asusid võistlustulle sportlikud perenaised, seekord koguneti Valtu Põhikooli. Väga meeldiv, et õpetajad Reet Teets ja Koidu Archipov olid asja väga tõsiselt võtnud ja kokku sai lustakas ja tempokas programm. Väga kena üritus oli. Vaid punktiga edestas Valtu kooli esindus (Maarja-Johanna Brük, Triinu Lilienthal, Pille Esnar ja Merilin Merila) Eidapere kooli tublisid perenaisi (Melany Aidla, Anett Jõulu, Liis Bender ja Dene Vilbas). Kolmandaks platseerusid Kehtna tüdrukud (Jane Heinaru, Harlii Kajandi, Andrea Hämarsalu ja Maris Rand). Auhindu jagus kõigile! Kohtume Eidaperes järgmisel aastal! Leon Reitsak
teated Kehtna klubi suvine väljasõit Peipsi äärde pühapäeval, 28. juulil 2013 Väljasõit Kehtnast 7.30. Saabumine tagasi 19. Alatskivi loss (ekskursioon giidiga). Kolkja vanausuliste muuseum (giidiga). Lõuna Kolkja sibula- ja kalarestoranis (kalaseljanka, pirukas ja tee). Äksi Jääajakeskus, Elistvere loomapark Hind täiskasvanule 31,21 ja pensionärile 25,93. Hind sisaldab bussisõitu, pileteid (Alatskivi loss + giid, Kolkja vanausuliste muuseum + giid, Äksi Jääajakeskus ja Elistvere loomapark), lõunat restoranis. Registreerida saab telefonil 525 1283 Kersti või e-posti aadressil kehtna. klubi@kehtna.ee. Raha peab olema makstud juuni lõpuks! Valtu seltsimaja teated 26. aprillil näitemängupäev Külalava: kell 17 Valtu kooli õpilaste etendused ning Valtu kooli õpetajate etendus Pöialpoiss ja 7 lumivalgukest. Kella 19.30 paiku näiteringi Anderaasuke etendus Kosilane Rakverest. Publikupääse õpilasele 1 ja täiskasvanule 3, eelkooliealistele prii. 28. aprillil kell 11 kontsert, esinevad Rahvusooper Estonia Poistekoori 6-9aastased õppekoori lauljad. Prii. 6. mail kell 18 Põnnipidu eelkooliealistele lastele. Põnnipuhvet, põnnidisko ja põnniüllatus. Prii. 10. mail kell 18.30 emadepäevakontsert. Esinevad Valtu kooli õpilased. Prii. Head Kehtna aleviku elanikud! Kehtna Kultuuriselts ja Kehtna vallavalitsus kutsuvad Kehtna männitukka talgutele. Talgutel korrastame parkmetsa alust raiejäätmetest. Suuremad puunotid on võimalik kokku korjata, et neid kasutada aleviku jaanitule tarbeks. Talgulistel palume võimalusel kaasa võtta kirves, kiin, töökindad ja hea tuju. Talgulistele pakume kergeks kehakinnituseks teed ja pirukat. Kehtna männituka korrastamistalgutele koguneme 4. mail kell 10 männituka taga asuvale tuletõrjestaadionile. Talgute lõpp kella 14 paiku. Infot saab küsida: Kersti 525 1283, Aivar 5332 1210 Lelles on selle aasta Teeme ära! raames 4. mail talgupäev Lelle aleviku heakorratööd. Talgute eesmärk on korrastada vana rahvamaja ja staadioni ümbrus. Kaasa võtta töökindad, rehad. Kogunemine kell 10 vana rahvamaja juures. Talgujuht Mariina Madisson. Info tel 5341 9357 Tule talgutele, leiad laulupeo! 4. mail 2013 toimub üle Eesti taas ühine talgupäev. Talguid saab kirja panna www.teemeara.ee sünnid Reio Loit 14.03.2013, Kehtna Sofia Sepman 4.03.2013, Kumma Daniel Samuel 11.03.2013, Lellapere-Nurme Helena Schumann 11.02.2013, Lalli Marta Karilaid 26.02.2013, Lelle Hanna-Liisa Babtšenko 23.03.2013, Ohekatku mälestame Jaan Arula 4.07.1945-5.03.2013 Põllu Jüri Gerretz 28.04.1951-7.03.2013 Sooaluste Miralda Tamm 29.06.1922-18.03.2013 Kehtna Jaan Sulu 26.02.1940-19.03.2013 Saunaküla Merike Kraus 10.01.1954-23.03.2013 Kehtna Ilse Spuhl 30.03.1931-27.03.2013 Kaerepere kuulutused *Otsid uut kodu? Müüa saunaga 3-toaline kõigi mugavustega korter Kaerepere keskuses. Hind soodne! Tel 514 2118 *Voodrilaudade müük, erinevad pikkused. Kvaliteetne käsitsi kruntimine ja värvimine! Arca Nova majatehas Juurus. Küsi pakkumist Tel 489 2794. E-mail: saematerjal@arcanova.ee. * Müüa 4-toaline korter Kaereperes. Tel 514 9627. * Müüa tomati- ja kurgitaimi Sooaluste külas. Tel 5568 8239. * Müüa ketassaag (ketta läbimõõt 500 mm). Hind kokkuleppel. Info 521 1636. * Müüa vaarikaistikuid Deutschland (30 senti tükk). Keava, Põrsaku tee 12. Tel 5561 8571 Austatud juubilar MILVI SOLMAN! Kui kümnene on plikatirts, siis on ta ninakas pirts. Kui kahekümneseks ta saab, maailma nabaks ennast peab. Ja naine neljakümnene on parasjagu mürgine. Kuid õrn ja tark ning lembene on naine kuuekümne viiene. Sinu töökas kollektiiv 7 õnnitleme 101 Alma Demjanova 20. aprill, Lelle 98 Lidia Brecher 23. aprill, Kaerepere 93 Marie Lehestik 2. aprill, Ahekõnnu Leida Rinaldo 12. aprill, Ingliste 92 Helmi Saar 1. aprill, Ingliste Elfriede-Johanna Kõrtsini 3. aprill, Kumma 90 Johannes Metsmaaker 13. aprill, Lokuta August Kaljumäe 16. aprill, Lokuta Erna Tuur 24. aprill, Eidapere 85 Elsa-Eljola Michelson 15. aprill, Lokuta Elfride Toomla 15. aprill, Ahekõnnu 80 Eda Kivi 2. aprill, Kehtna Luule Pill 5. aprill, Lelle Maimu Maripuu 20. aprill, Reonda 75 Eino Bender 22. aprill, Lokuta Helve-Eevi Puunurm 25. aprill, Kehtna 70 Tiiu Sõmer 8. aprill, Kõrbja Olev Laineste 8. aprill, Pae Tiiu Saar 12. aprill, Kaerepere Salme Kuldma 21. aprill, Nadalama Kärt Naarisma 26. aprill, Kärpla 65 Maire Ivanov 10. aprill, Lelle Hans Puunurm 11. aprill, Saksa Hele-Mall Tamberg 27. aprill, Kehtna Aleksei Ostašnikov 28. aprill, Kaerepere 60 Alla Avzalova 19. aprill, Kehtna Inge Kukšinov 21. aprill, Keava Valeri Voltšev 25. aprill, Kehtna Ille Luhtoja 27. aprill, Kehtna Avo Laht 27. aprill, Lelle Uuno Brecher 28. aprill, Kaerepere Kui Teie ei soovi oma andmete avaldamist õnnitluste rubriigis, palume sellest kirjalikult Kehtna Vallavalitsusele teada anda. Sellel juhul jääb piirang alaliselt kehtima, kuni Teilt laekub avaldamise nõusolek.
8 Pakume küttepuude tükeldamise-lõhkumise teenust puulõhkumismasinaga, maksimaalne puu jämedus, mida tükeldada saab, on 38 cm, ja pikkus vastavalt tellija soovile 20-60 cm. Täpsem info telefonil 506 7936 reklaam MTÜ Rai korraldab 12.05.13 Valtu ujulas Rapla lahtised meistrivõistlused ujumises puuetega inimestele. Võistlema on oodatud erineva puudega inimesed. Täpsem info ja registreerimine raplarai@gmail.com või tel 5692 4454. Pangabuss Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! Pangabussi peatus: Eidapere rahvamaja juures kell 15.00 16.00 II kvartalis 16. mail 13. juunil Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310. Toosikannu Metsahaldus OÜ müüb aasta ringi kuivi ja tooreid lõhutud küttepuid koos veoga. Alati kvaliteetne materjal ja mõõdetud kogused. Tel 5693 9535 e-post: info@toosikannumets.ee