EELK Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse ajaleht nr 6 (20) juuni 2020 Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes! Rm 15:13 See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! Mõtisklus Maris Kuldkepp, foto Ülle Reimann Neid Henrik Visnapuu laulusõnu on viimase paari kuu jooksul palju öeldud ja kirjutatud. Mingis mõttes on see ju tõsi, aga kas tegelikult? Jumala seatud loodusseaduste järgi ei takistanud kevade tulekut sel aastal miski viirus. Rändlinnud saabusid tagasi, tasapisi hakkasid õitsema lilled ja põõsad. Linnud tegid pesa, et järglasi üles kasvatada, maha saab panna köögivilju ja maitsetaimi, päevad on jälle üha pikemad. Teistmoodi oli vaid meie kogemus sel kevadel. Kellel oli rohkem mahti kevade tulekut märgata, kellel, vastupidi, polnud suurenenud töökoormuse ja murede hulga tõttu aega seda nautida. Ja muidugi kõik vahepealsed variandid fakt on see, et igaühe elu oli eriolukorra ajal mingil moel teistsugune. Mina kuulun kindlasti esimesse gruppi. Märtsi lõpus sõitsin Tallinnast ära maale, lapsepõlvekoju. Ja jäin sinna seitsmeks nädalaks. Maal olles, maja ees terrassil istudes ja kevade tulekut vaadates, linde jälgides ja kuulates oli palju aega mõelda. Mõelda, kui tänulik olen, et minul on selline meeldiv võimalus veeta eriolukord maal väga väheste igapäevamurede ja kontaktidega. Mõtted viisid muidugi ka selliste inimesteni, kellel ei olnud samamoodi vedanud kui mul, ja palvetasin, et Jumal neid hoiaks ja trööstiks. Mõtlesin neile, kes on kaotanud töö ja sissetuleku igapäevase leiva. Neile, kes on olnud üksi ja ka neile, kes on surnud üksi olles, ilma lähedasi nägemata. Neile, kes ei tunne kodus olles armastust, vaid vägivalda. Neile, kelle riigi juhid ei ole vastu võtnud vajalikke otsuseid ja nii inimeste elud ohtu seadnud. Lootust annab Jumala lubadus olla iga päev meie kõrval ajastu lõpuni (Mt 28:20). Ma olen täiesti kindel, et Ta on oma lubadust pidanud ka sellel raskel ajal! Tänu Talle selle eest! Kriiside ajal küsitakse ikka, kus on Jumal ja miks ta sellistel asjadel lubab juhtuda. Kas Jumal karistab meid millegi eest? Mida oleme teinud, et seda ära teenida? Iiobi raamat näitab meile, kust tegelikult tulevad haigused, kannatused, surm. Neid ei too siia ilma Jumal, vaid Vaenlane. Jumal saab pöörata iga kriisi ja halva sündmuse heaks ja õnnistuseks. Laskem Tal seda siis teha ja märgakem neid muutusi! Paljud on oodanud ja ootavad, et saaks võimalikult kiiresti normaalse elu juurde naasta. Mis on see normaalsus, mida igatsetakse? Kui see on igapäevane mõtlematu tarbimine, suurkorporatsioonide ülbe ja üleolev suhtumine loodusesse, ligimeste ärakasutamine, omakasu ja kasumi tagaajamine iga hinna eest, siis ongi parem, kui see jääb meist minevikku. Mulle tundub, et Jumal on selle viirusepuhanguga kaasnenud kriisi näol andnud inimkonnale võimaluse oma vigu parandada, teha paremaid otsuseid looduse suhtes. Ka inimene on sellesama looduse osa! Andku Looja Isa meile ja otsustajatele tarkust teha tuleviku tarbeks targemaid valikuid. Kriisi ajal tulid esile mitmesugused teadlased ja eksperdid, kes andsid infot ja nõu. Kuulakem neid ka selles osas, kuidas minna edasi ja mida muuta, et loodusega harmooniliselt koos elada nii, nagu Jumal seda loomisloos ette nägi. Jah, isegi kui tark ütleks, et tema teab, ei suudaks ta siiski mõista. Kg 8:17c 1
koguduse nõukogu koosolek 19. mail 2020 Jaana Maria Unga Koguduse nõukogu kogunes maikuu kolmandal teisipäeval Mustamäe kiriku saali, et pidada igaaastane koguduse nõukogu koosolek. Kuna tegemist oli eriolukorra leevendamise perioodiga, siis jälgisime hoolega 2+2 reeglit ning "kohal" sai viibida ka läbi interneti. Seda viimast koosolekul viibimise võimalust kasutas neli koguduseliiget Lõuna-Eestist ja Pärnust Tallinnani. Peamised teemad, mida nõukogu igal aastal käsitleb, puudutavad eelarvet ja revisjoniaruannet. Koguduse revident Riina Koppelmann teeb igal aastal põhjaliku kontrolli koguduse arvepidamise üle ning nii nagu eelmisel aastal, on ka sel aastal koguduse raha otstarbekalt ja läbipaistvalt kasutatud. Koguduse eelarvet tutvustas koguduse juhatuse esinaine Jaana Maria Unga, eelarve on tehtud juhatuse liikmete Andrus Ripsi ja Antti Kõrve ning koguduse vaimuliku Tiina Klementi koostöös. Koguduse eelarve on sel aastal võrreldes eelmistega eriline, sest uutes ruumides ei ole veel aastatki sees oldud, ehitus on pooleli ning ka külma talve pole uues kirikus nähtud. Paljud kulutused on eelarvesse kirjutatud eelmiste aastate ja käesoleval aastal tehtud kulutuste põhjal. Üks suurimaid kulusid, mis on seotud ruumide kasutusega, on kulu soojusenergiale. Koguduse tulude pool sõltub hetkel peamiselt kahest osast: annetajatest ja Norra Misjoniseltsist. Kõige olulisem on, et koguduse enda liikmed oleksid aktiivsed annetajad ja koguduse töö toetajad. Lisaks saab tulu jumalateenistuste ajal toimuvatest korjandustest. Norra Misjoniseltsi panus koguduse töösse on olnud väga oluline, aga seoses seltsi enda majandusliku olukorraga ja eesmärkidega kasvatada kogudus iseseisvaks, on paari aasta jooksul vaja kogudus saada iseseisvaks ja isetoimivaks üksuseks. Ka siin on iga koguduseliikme panus äärmiselt oluline. Koguduse 2020. aasta eelarve võeti pärast mõningaid selgitusi ühehäälselt vastu ning samuti kinnitati 2019. aasta eelarve täitmine. Koguduse vaimulik Tiina Klement esitas koguduse nõukogule seekord teistpidise küsimuse, kui harjumuspärane on olnud. Kui tavaliselt küsitakse koguduse liikmetelt, et millega nad saaksid koguduse töös kaasa teenida, siis seekord küsis pastor, kuidas kogudus saaks oma liikmeid paremini teenida. Küsimusele oli raske vastata ning nii mõnedki vastused rändasid kaugemale otsesest vastusest. Peamiselt toodi eriolukorra-järgselt esile läbi interneti koguduse tegevuses kaasatud olemine. Tehti ettepanekuid parandada internetiühendust koguduses ja uuendada seadmeparki parema kvaliteedi tagamiseks. Häid sõnu said seni läbiproovitud otseühendused pereteenistuse ja Taizé palvuse ajal. Samuti kiideti võimalust lugeda ja kuulata veebis jutluseid. Igal koosolekul tuleb kõne alla ka väikegruppide töö. Seekord räägiti põhjalikumalt meeste osadusest koguduses, mis on mõne aktiivsema liikme najal käima saanud. Väikegruppide tööst rääkides rõhutati vajadusele olla avatud suhtlejad ja välistada kritiseerimine igal tasandil. Kogudusse ja väikegruppi tulnud inimesed vajavad võimalust olla oma mõtetes ja väljaütlemistes vabad, olemata ise kriitilised ja saamata kriitika osaliseks. Mitmed koosolekul osalenud liikmed pidasid kahepoolset aktsepteerimist väga oluliseks ning üheks väikegrupi töö aluseks. Küsimusest, kuidas kogudus saab oma liikmeid teenida, jäi kõlama ka mõte, et koguduse vaimulikud ja juba seni toimivad tegevused, nagu jumalateenistused, palvused ja grupitööd, juba iseenesest toetavad koguduse liikmeid. See kindlustunne, et on koht ja aeg, kuhu tulla ja kus sind kuulatakse ja sinuga koos palvetatakse, kus on eriline olla ja kus tunned lähedust Jumalaga - see on juba iseenesest oluline. Selline suhtumine on koguduse jaoks kindlasti julgustav, sest annab märku, et koguduse töö ja panus on õigel rajal ning sellel on Jumala õnnistus. Ilma õnnistuseta ei saaks aga koguduse töö edeneda. Koosoleku lõpuosas palus koguduse vaimulik Tiina Klement ka abi mõne praktilise tööga. Esiteks on abi vaja kiriku armulauatekstiilidega, mis tiheda kasutamise tulemusena on juba kulunud ja mitte enam kõige ilusamad. Kui koguduse nõukogu liikmed jäid abi pakkumises tagasihoidlikuks, siis ehk on ajalehe lugejate hulgas inimesi, kes tahaksid oma käsitööga koguduse tekstiilivalikut täiendada ja rikastada. Teise abipalvena esitas koguduse õpetaja ettepaneku korrastada talgute korras ära laoruum, mis vajab nii viimistlemist kui riiulite paigaldamist. Kolmanda praktilise vajadusena toodi välja heakorratööd kiriku ümbruses. Kuigi tublisid tegijaid on juba abiks käinud, siis muru kasvab pärast niitmist ikka edasi ja prahti koguneb endiselt. Nagu üks abiks käinu ütles, on koguduse heakorratöö tore võimalus ennast kodust välja utsitada ja liigutada. Nõukogu koosolek lõppes oluliste sõnadega Matteuse evangeeliumist, kus tuletati meelde Jeesuse antud misjonikäsku, mis on koguduse liikmete peamiseks ülesandeks. Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni. Mt 28:18-20 2 Aga Jumal ütles talle: Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud? Lk 12:20
iga koguduseliikme panus on oluline Mustamäe koguduse toimimine sõltub paljuski oma koguduseliikmete panusest. Koguduse toetamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks vabatahtlik töö ja rahaline panus. Igaüks, kes on leeriõnnistuse vastu võtnud, on ühes sellega andnud ka tõotuse toetada seda kogudust, kuhu ta kuulub. Siiani on meid toetanud Norra Misjoniselts, kuid mida aeg edasi, seda enam peame ise oma koguduse eest vastutust võtma. Selleks, et meie koguduse töö seisma ei jääks ja kirik valmis saaks, on hädavajalik iga täiskasvanud koguduse liikme rahaline toetus. Kõige parem on pangas teha püsikorraldus, siis pole muud kui annetatav summa aeg-ajalt üle vaadata. Teine võimalus on liikmeannetus aastas 1-2 korda ise üle kanda. Tavaliselt valitakse selleks tuludeklaratsiooni aeg, aga mõnikord ka aasta lõpp. Sellisel juhul on korraga üle kantav summa aga palju suurem, kui see osadeks jaotatuna võiks olla. Annetust saab teha ka koguduses kohapeal sularahas. Liikmeannetuse puhul on Eestis hea see, et annetuselt on võimalik tagasi saada tulumaks. Selleks peab annetuse tegemisel olema selgituses fikseeritud, kelle eest annetus tehakse (esimesel korral annetust tehes ka isikukood). Piibel kõneleb meile kümnisest, EELK soovitus on liikmeannetusi koguda 1% sissetulekust. Kuhu panus jääb kahe soovituse vahepeal, on meie igaühe enda otsustada. Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus Koguduse registrinumber: 80320902 Luminor pank a/a: EE311700017002962090 LHV pank a/a: EE757700771000677814 Selgitus: Liikmeannetus Apostel Paulus ütleb: Kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis. 2Ko 9:6-9 Ja nende annid ületasid kõik meie lootused, sest nad andsid Jumala tahtmise läbi iseendid, esmalt Issandale ja siis ka meile. 2Kr 8:5 3
Kommunität Casteller Ring, 30.juuli 1. august 2019 Ülle Reimann Kolme aasta eest olid koguduses kuu aega abiks kolm neiut, kaks neist Saksamaalt. Juba siis kutsusid nad külla. Eelmiseks suveks sai lõpuks planeeritud sõit marsruudil Berliin-Kassel-Korbach-München. Üks koht pidi jääma üllatuseks ja kuni viimase hetkeni ei osanud ma aimata, mis see võiks olla. Sõitsime 30. juuli lõuna paiku mööda kurvilist teed aina ülesmäge. Puude vahelt avanes imeline vaade ümberkaudsetele viinapuuaedadele. Palusin korraks sobival kohal auto kinni pidada, et lasta pilgul üle Põhja-Baierimaa maastiku libiseda, nautides igat hetke ning unustades esitada küsimust, miks me siin oleme. Peagi sõitsime edasi, kuni jõudsime suure kaasaegse punase kirikuni. Lugesin sildilt: Kommunität Casteller Ring. Täiesti uskumatu! Olin paar aastat tagasi huvi tundnud ning otsinud internetist protestantlikke või õigemini oikumeenilisi naiste klooster-kogukondi, et mõnda nendest kindlasti kunagi külastada. Olin täiesti unustanud, et sellest teadis ka pere, kes mind Saksamaale kutsus ja vastu võttis. Pean siinkohal tunnistama, et paar aastat tagasi netist pilte vaadates hakkasid silma puidust kõrge seljatoega ning külgedega toolid, millel õed istuvad. Toolid tundusid suursugused, justkui tehtud väga erilistele isikutele. Ma ei näinud, et miski selles pildis viitaks alandlikkusele ja pühendumisele. Otsustasin mõttes selle paiga kõrvale jätta ning edasi otsida, kuid siin ma nüüd olin, 4 et näha oma silmaga tegelikkust. Toolid osutusid väga praktilisteks, eriti hommikupalvustel, mis algasid 6.30. Nägin, kui mugav võib olla tool, kuhu saab selga ja õlga korralikult toetada pärast nii varast ärkamist. Samas varjavad toolid õdesid selja taga istuvate inimeste uudistavate pilkude eest palvuste ajal. Kahe seal oldud päeva jooksul saime osa võtta teisipäevaõhtusest jumalateenistusest ning viiest palvusest. Pärast armulaua jagamist võtsid õed inimesi ka personaalsele eestpalvele ning õnnistamisele. Meil oli võimalus kohtuda Ruthi-nimelise õega. Paaritunnise vestluse käigus saime esitada küsimusi õeskonna ajaloo ja elu-olu kohta üldse ning vastata ka küsimustele, kes me oleme ja kust tuleme. Õde Ruth mainis, et viimastel aastatel ei juhtu just tihti, et kloostrisse mõni eestlane satub. Iseseisvuse algusaastatel korraldas ning toetas üks vanaproua Saksamaal noorte naiste tulekut kuuks või aastaks vabatahtlikuks, kuid tema lahkumisel katkesid ka sidemed Eestiga. Kloostrisse on ka raske kohale saada, sinna ühtegi ühissõidukit otse ei lähe. Rongi- ja bussipeatused asuvad lähemates linnakestes, sealt peab kas sõitma taksoga või vantsima jalgsi. Põnev oli kuulda, kuidas õde Ruth, kes tundis õeskonna rajajaid veel nende eluajal, rääkis õeskonna ajaloost algusaastatest kuni tänase päevani. Kogukond on välja kasvanud tütarlaste kristlikust skaudiliikumisest. Natsionaalsotsialismi tingimustes olid skautide kogunemised rangelt keelatud. Tüdrukud said salaja ikkagi kokku ning eriti raskel II maailmasõja ajal otsustati astuda esimesed sammud ühiselu poole. Esimesed seitse õde andsid ülestõusmispühade ajal 1942. aasta 5. aprillil Issandale Jeesusele Kristusele ja üksteisele tõotuse elada ühiselt vaimset elu evangeeliumi järgi kohas nimega Castell. Nende tegevus pidi siiski jääma varjatuks veel mitmeks aastaks. 1950. aastal hakati ühiselu reaalselt praktiseerima, seda loetakse ka õeskonna ametliku asutamise aastaks. Castell asub nende praegusest asukohast 10 km kaugusel. Õde Ruth rääkis, kuidas õdede silmis helkis eriline sära, kui nad sellest kõigest talle jutustasid. Kuna protestantlikus kirikus puudub oma kloostritraditsioon, pidid õed orienteeruma olemasolevale. Umbes 12 km kaugusel, Münsterschwarzachis asub benediktiini mungaklooster. Õed käisid nende juures õppimas benediktiinide psalmilaulmise traditsiooni ja ühiselu reegleid ning võtsid need reeglid ja tunnipalvuste traditsiooni omaks, samas armulauakäsitlus jäi protestantlikuks. Suhted kahe kloostri vahel on kestnud tänaseni, praegu käivad noviitsid õppimas benediktiini kloostris ordu ajalugu. Vennad kutsuvad neid vahel meie õed seal mäe peal. Õde Ruthi sõnul on nad täna evangeelsed benediktiinid. Õeskond on Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand: Pöörduge minu juurde, ütleb vägede Issand, siis ma pöördun teie juurde, ütleb vägede Issand! Sk 1:3
oikumeeniline, nad on tulnud luterlikust, baptisti ja metodisti kirikust ning vabakogudustest. Hetkel ei ole liitunud katoliku kiriku taustaga õdesid, kes õde Ruthi sõnul valivad parema meelega oma konfessiooni kloostri. Vestlesime õde Ruthiga, kuidas kulgeb tee õeks saamiseni. Saime teada, et õde ei tohi olla abielus, küll aga pole takistuseks minevikus asetleidnud lahutus ning laste olemasolu. Õekandidaadilt oodatakse, et suhted pereliikmetega oleks korras ning pereliikmed aktsepteeriks tema valikut. Aasta vabatahtlikuna elamist ja töötamist õeskonna juures on see aeg, mille lõpus tuleb otsustada, kas liituda õeskonnaga või mitte. Õeskonna palveeluga on võimalik tulla tutvuma kuuks ajaks või nädalaks ja majutus Swanbergi lossis tuleb osaliselt või täielikult ise tasuda, olenevalt sellest, kas külaline teeb tööd või mitte. Nädalaks tulijale tavaliselt tööd ei anta ja majutus tuleb endal tasuda. Õdedele lähemale elama saavad ainult need, kes soovivad aastaks jääda. Teekond eluaegse tõotuse andmiseni võtab viis aastat. Pool aastat kestab postulaat, kus uus tulija elab ja töötab koos õdedega, õpib kloostrielu ja reegleid seestpoolt tundma. Kuue kuu jooksul peab sündima nii uue tulija kui õdede otsus edasi minna novitsiaati, mis kestab ligikaudu kaks aastat. Peale novitsiaati läheb veel 2,5 aastat kogukonnaelu elamist, kui õde on valmis lõplikult eluaegset ühiselu tõotust andma. Õde Ruthi sõnul saavad nad jääda aastas mõneks nädalaks puhkusele, et külastada lähedasi. Samuti saab võtta vajadusel tööst vabu päevi, et oma asju ajada või eralduda päevaks oma palverütmi. Hetkel on kloostris 31 püsielanikku. Õde Ruthilt saime teada, et nad on pärast sõda tegutsenud ka väikeste gruppidena suuremates linnades (õde Ruth Dresdenis) peamiselt vaeseid aidates, kuid enamik nendest gruppidest on töö lõpetanud. Kloostris tegutses aastaid algkool, kus täna majutatakse peresid, kes puhkama tulevad. Puhkusekülalised (Urlaubsgäste) elavad 450 m kõrgusel asuvas Swanbergi lossis, kust avaneb maaliline vaade ümbritsevale, ning saavad käia palvustel ja jumalateenistustel. Lossis toimub ka külaliste toitlustamine, mis annab võimaluse tutvuda ja vestelda eri paikadest, peamiselt Saksamaalt, puhkusele tulnud toredate inimestega. Lossist 20 meetrit madalamal asub vaateplatvorm, kust võib suvel pärast ööpalvust päikeseloojangut imetleda. Kõik õed töötavad kas kloostris, lossis või lähiümbruses. Tööd jätkub Swanbergi lossis, kaupluses, külaliste võõrustamisel. Õed võtavad meeleldi inimesi vastu, külalislahkus kuulub benediktiini ühiselureeglite hulka. Lossis tegutseb eraldiseisev vaimne keskus, kus õed korraldavad muu hulgas seminare ning kristliku meditatsiooni ja teisi kursusi. Mitmed õed teevad tööd vanas lossipargis ja metsas asuvas krematooriumis ning erilises metsas nimega Friedwald, mis kujutab endast alternatiivi surnuaiale. Lahkunute tuhk asetatakse biolagunevatesse urnidesse ja maetakse puude juurte alla, kus lahkunu saab aja jooksul täielikult osaks ümbritsevast loodusest. Omaksed saavad valida puu, mille alla urn maetakse. Õed teevad lahkunute omastega leinatööd, pidades hingehoidlikke vestlusi. Swanbergi arhitektuuriline ja vaimne keskpunkt on Püha Miikaeli kirik, mis õnnistati alles 1987. aastal. Kiriku keskel asub altar, mida kannavad kaheksa inglit, õed istuvad kahel pool altarit. Jumalateenistused toimuvad kolmel korral nädalas: teisipäeva õhtul kohaliku aja järgi 19.30, reede hommikul 6.30 ja pühapäeval 9.00. Teispäeva õhtul on ainult jumalateenistus, palvusi ei ole. Pühapäeval on lisaks jumalateenistusele hommikupalvus, keskpäevapalvus ja õhtupalvus kell 17.00. Tavalistel päevadel on neli tunnipalvust: 6.30 hommikupalvus (Laudes), 12.00 keskpäevapalvus, 18.00 õhtupalvus (Vesper) ning 20.00 ööpalvus (Komplet). Igatahes mõjus juba paaripäevane viibimine selles paigas nii palverännaku kui ka puhkusena. Kauaks jääb meelde pisarateni liigutav hetk, kui hommikupalvusel sai lauldud lehelt, millel kirjutatud autori nimi: Martin Luther. Nii tekst kui ka viis olid mulle täiesti tundmatud, laul ise kõlas kaunilt ning hinge ülendavalt. Võib-olla suunavad just pisiasjad ja kaunid hetked meid järgmistele rännakutele. Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid. 1Kr 1:27 5
LEERITUND 3: MAAILM JA INIMENE (5. OSA) Jaan Lahe MAAILM JA LOOMINE UUES TESTAMENDIS Uues Testamendis kasutatakse looduse ja maailma tähistamiseks samu mõisteid, mida kohtab Vana Testamendi kreekakeelses tõlkes ja kreeka filosoofias, kuid siin on neil mõistetel erinevaid ning sealhulgas kogu varasema kirjandusliku ja filosoofilise pärimusega võrreldes täiesti uusi tähendusi. Erinevalt heebrea keelest on kreeka keeles olemas täpne ekvivalent meie mõistele loodus physis mille ladina vasteks on natura. Keeleajaloo andmetel pärineb sõna physis juba Homerose ajast, kuid sellel sõnal on palju erinevaid tähendusi ja ka tõlkida võib seda mitut moodi loodus, loomus, olemus, laad. Juba varased kreeka natuurfilosoofid tähistasid sõnaga physis ainelist olemist (aga kogu olemist mõistsid nad ainelisena). Loomuse aspekti saab see sõna klassikalise ajajärgu (5.-4. saj ekr) kreeka filosoofias. Kreeka filosoofia kontekstis võib loomust määratleda kui jõudu või väge, mis annab asjale või nähtusele selle struktuuri ning määrab kindlaks asja või nähtuse koha maailmas ning selle otstarbe. Platonistlikus filosoofias mõisteti loomust transtsendentsena väljaspool asju ja nähtusi asuvana. Aristotelese filosoofias, kus loomus samastati asja või nähtuse vormiga käsitleti loomust immanentsena asjadele ja nähtustele seesmiselt omase väena. Väärib tähelepanu, et Uues Testamendis ei kasutata mõistet physis kunagi tähenduses, mida võiks tõlkida looduseks, vaid üksnes loomuse või laadi tähenduses. Nimetasime eespool, et Uues Testamendis kasutatakse maailma kohta tavaliselt sõna kosmos. Seegi sõna pärineb juba Homerose ajast, ent muutus oluliseks Sokratese-eelses filosoofias. Kooskõlas sõna etümoloogiaga (sõna tuleb verbist kosmeō korrastama, kaunistama ) hakkasid kreeka filosoofid kosmos e puhul rõhutama selles kehtivaid seadusi ja korda. Sarnaselt kreeka filosoofiale kasutatakse ka Uues Testamendis mõistet kosmos kõige olemasoleva kohta (nt Rm 1:20; Ap 17:24 lisatakse mõistele kosmos täpsustav ja kõik mis siin sees on ). Kitsamalt tähistab see mõiste inimkonda (nt 1Kr 5:19). Kosmos e sünonüümina esineb kohati ktisis loodu (nt Rm 1: 20). Rm 8:18 jj on mõiste ktisis tähendus ilmselt tänapäevasele mõistele "loodus" kõige lähemal, tähistades kõike olemasolevat (st mitte ainult inimesi). Ambivalentsena esineb aga mõiste kosmos Johannese kirjanduses siin on kosmos üheaegselt nii Jumala armastuse objekt (Jh 3:16) kui ka "kuri, jumalavaenulik vägi" (Bultmann). Seeparast tuleb olla nõus Eduard Lohsega, kui ta ütleb, et kosmos ei tähenda Johannese evangeeliumis mitte niivõrd maailmakõiksust, kuivõrd inimesi, kes on endid sulgenud ilmutusele, uskmatuses püsivaid inimesi, kes Jumala armastuse hülgavad ja eelistavad valgusele pimedust. Kosmos on kuri seetõttu, et ta ei tundnud Kristust ära Jumala saadikuna (Jh 1:10) ja ei võtnud teda vastu (Jh 1:11), st kosmos ei ole kuri olemuslikult. Meie teoloogid Uku Masing ja Toomas Paul on rõhutanud, et tuleb teha vahet kosmos e ja ktisis e vahel. Eriti tähtis on see Johannese kirjanduse puhul. Näiteks 1 Jh 2:15 öeldakse: "Ärge armastage maailma (kosmos) ega seda, mis on maailmas (en tō kosmō)! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust!" Lihtsal piiblilugejal võib jääda mulje, et kristlane ei peaks armastama Jumala loomingut, kuid ka Johannese kirjanduses on maailm, vaatamata sellele, et ta on "kuri", ikkagi Jumala looming, millele vihjab juba evangeeliumi proloog (Jh 1:1 jj). Kui ktisis tähistab kõike olevat, siis kosmos negatiivses tähenduses tähendab inimeste kehtestatud korda (arusaamu, eelarvamusi, konventsioone jne), mis takistab inimesel taibata Jumala ilmutust, ning selles mõttes on kosmos halb. Just kosmos on see, millest peaks taotlema vabanemist ehk lunastust. Uue Testamendi maailmapilt ehk ettekujutus maailma ehitusest ei ole midagi Uuele Testamendile eriomast, vaid kattub üldjoontes tollase maailmapildiga, mida tunnistasid nii kreeklased kui ka juudid. Maailm jagatakse taevaks ja maaks (nt Ap 17:24) või ka taevaks, maaks ja mereks (Ap 14:14), ruumiliselt aga ülemiseks ja alumiseks sfääriks, mis samastatakse ka taeva ja maaga (eelkõige Johannese evangeeliumis). Rääkisime varem sellest, et apostel Pauluse Fl 2:6 jj tsiteeritud algkristliku hümni taustaks on kolmekorruseline maailmapilt, mida vastavalt sellele asustavad kolme liiki olendid taevased, maapealsed ja maa-alused. Viimased on kindlasti surnute hinged, kes arvati olevat maa all. Teises Peetruse kirjas mainitakse ka maa all asuvat karistuspaika Tartarost (2Pt 2:4), mida enamik piiblitõlkeid enam selle õige nimega edasi ei anna. Paulus mainib ka erinevaid taevasfääre (vt 2Kr 12:2), samuti mainitakse mitmes Uue Testamendi kirjas mitmesuguseid taevasi olendeid: troonid, ülemused, valitsused, meelevallad (Kl 1:16; Ef 1:21 jm), kelle hierarhia ja omavahelised suhted ei ole aga selged. Tugevalt on Uue Testamendi maailmapilti mõjutanud ka apokalüptika-maailmapilt. Ka siin eeldatakse praegust ja tulevast ajastut, millest esimest iseloomustab kurja valitsus maailma üle (saatana kohta, kes Ef 2:2 järgi valitseb taeva ja maa vahel asuvas õhuruumis, kasutatakse Jh 12:31 nimetust selle maailma(ajastu) valitseja ), teine vastab aga Jeesuse kuulutatud Jumala kuningavalitsusele, millest on pagendatud kurjus. (järgneb) 6 Aga sina pöördu tagasi oma telki, hoia osadust ja õigust ja oota alati oma Jumalat! Ho 12:7
Kas sa tunned apostel Paulust? PAULUS, TEISE NIMEGA SAULUS, SÜNDIS LINNAS NIMEGA TARSUS. TA ARVAS, ET ON TEISEST PAREM INIMENE, ERITI NENDEST, KES JÄRGNESID JEESUSELE. TA KIUSAS JEESUSE JÜNGREID TAGA, LASI NEID VANGI PANNA, PEKSTA JA ISEGI TAPPA. ÜHEL PÄEVAL, KUI PAULUS OLI MINEMAS DAMASKUSESSE, KUULIS TA JEESUSE HÄÄLT, KES ÜTLES SAUL, SAUL, MIKS SA NIIMOODI TEED? JEESUS LASI PAULUSE PEALE PAISTA NII EREDAT VALGUST, ET PAULUS EI NÄINUD ENAM KOLM PÄEVA MITTE MIDAGI. PÄRAST SEDA, KUI PAULUS OMA NÄGEMISE TAGASI SAI, OTSUSTAS TA JUMALAT KUULATA JA TERVE OMA ELU RÄÄKIDA TEISTELE INIMESTELE JEESUSEST. PAULUS TEADIS, ET KUI TA TAHAB INIMESTELE JEESUSEST RÄÄKIDA, PEAB TA ISE TEDA PAREMINI TUNDMA ÕPPIMA. PAULUS LEIDIS ERINEVAID VIISE, KUIDAS JEESUST TUNDMA ÕPPIDA. TA PAASTUS JA PALVETAS. JEESUSE TUNDMA ÕPPIMINE OLI PAULUSE JAOKS PARIM ASI MAAILMAS. PAULUSEST SAI KUULUS MISJONÄR. TA RÄNDAS PALJUDESSE PAIKADESSE JA KUULUTAS SEAL RÕÕMUSÕNUMIT JEESUSEST KRISTUSEST. PAULUS AVASTAS KA SEDA, ET KÕIK INIMESED EI TAHTNUD JEESUSEST MIDAGI KUULDA. MÕNED SAID PAULUSE JUTU PEALE KOGUNI NII VIHASEKS, ET VISKASID TEDA KIVIDEGA JA PANID VANGI. PAULUS OLI ISEGI VANGLAS ÕNNELIK. TA PALVETAS, KIITIS JUMALAT EGA TUNDNUD HIRMU, VAID RÄÄKIS KA TEISELE VANGIDELE JEESUSE ARMASTUSEST. PAULUSEST SAI KUULUS MISJONÄR, KES REISIS PALJUDESSE PAIKADESSE JA KUULUTAS RÕÕMUSÕNUMIT JEESUSEST KRISTUSEST. PAULUSE SEIKLUSTEST SAAB LUGEDA APOSTLITE TEGUDE RAAMATUS. PIIBLIS ON 13 KIRJA, MIS KANNAVAD PAULUSE NIME. JERUUSALEMM DERBE IKOONION LÜSTRA Paulus osales neljal misjonireisil. Esimesel reisil, millest kirjutab Apostlite tegude raamat 13:1-14:28, külastas ta siin kõrval labürindis asuvaid linnasid. Vaata Apostlite tegude raamatust, millises järjekorras Paulus linnasid külastas ning liigu labürindis vastavalt sellele. Tähelepanu! Ükski teekond ei tohi minna risti üle eelmise ning tagasi sama teed pidi ei tohi samuti tulla! Head reisi! PAFOS PAMFÜÜLIA PERGE PISIIDIA ANTIOOKIA SALAMIS labürint: BibleWise.com SÜÜRIA ANTIOOKIA Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk. Rm 4:5 7
kuukava juuni 2020 jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15 Perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (07.06) kell 12 KogudusEs toimub: T 09.06 kell 18.30 Mustamäe koguduste palveõhtu Mustamäe kristlikus Vabakoguduses (Mustamäe tee 18) R 26.06 kell 19 Palvus Taizé lauludega Heakorratööd kiriku juures teisipäeviti (v.a. 23.06) kell 12, pärast palvus kirikus ja kerge eine. 15.-19.06 laager koolilastele (eelregistreerimisega). Kõik pühapäevased jutlused on kättesaadavad: https://mmmk.ee/jutlused. EESTPaLVESOOVId Apostel Paulus ütleb: olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves! Rm 12:12 Palvetel on suur vägi. Sügavalt südamest Issanda poole hüütud palved võivad liigutada mägesid. Seepärast palvetage iga päev meie koguduse ja kiriku eest, Eestimaa ja kogu maailma eest. ERILISELT KUTSUME TEId ÜLES PALVETAMA KoRooNAVIIRUSE PEATAMISE EEST, KÕIGI HAIGETE, ARSTIdE JA MEdITSIINITööTAJATE EEST KoGU MAAILMAS. PALVETAGEM: meie koguduse liikmete eest, kes on haiged ja nõrgema tervisega; meie sõprade eest Norras, Soomes ja Maarja Magdaleena koguduses Jõgevamaal; kõigi koolilaste, õpetajate eest ja lastevanemate eest; meie Maa eest, et me inimestena oskaksime edaspidi oma siinse elupaiga eest paremini hoolt kanda; et meie kirikuhoone saaks valmis. Õnnitleme sünnipäeval! 07.06 Jaan Sammet 10.06 Ülle Reimann 11.06 Jardo Kender 11.06 Peedu Eru 12.06 Greete Viltok 14.06 Olesja Kublinskaja 17.06 Maria-Ly Kirsimägi 17.06 Tiina Klement 18.06 Kertu Viltok 19.06 Ragnar Vahtramäe 22.06 Noora Koppelmann 22.06 Jaanika Regi 24.06 Jaanika Kender 28.06 Hanna Veiksalu Kallis Taevane Isa! Tänan Sind, et oled mind kandnud kevadisele aasale. On kasvuaeg. Roheline aeg. Palun, lase mul ära tunda see õige toit, mida vajan kasvamiseks, vaimulikuks kasvamiseks. Aamen. Created by Freepik VAIMULIKE KÕNETUNNId KoKKULEPPEL: tiina KLEMEnt koguduse õpetaja; e-post: tiina.klement@hotmail.com; tel: 5373 0718 jaan LaHE koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: usundiuurija@gmail.com; tel: 516 7724 ÜLLE reimann koguduse diakon; e-post: mustamae.kogudus@gmail.com; tel: 5664 6029 IMBI arro diakon emeeritus; e-post: imbiarro@gmail.com; tel: 551 7970 Lastetöö juhendaja Maris Kuldkepp e-post: kepamaris@hotmail.com; tel: 5672 6863 (Liikme)annetused: Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus Luminor pank, konto: EE311700017002962090 või LHV pank, konto: EE757700771000677814 Luminor pank, konto: EE241700017003221206 (Mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht: www.eelk.ee/mustamae E-post: Mustamae@eelk.ee ja mustamae.kogudus@gmail.com Koguduse aadress: Kiili 9, Tallinn Magda Misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud E-R 10-18, L 11-15, P suletud. e-post: magdapood@gmail.com; tel: 5551 5034; Facebook.com/magdapood ajalehe toimkond: kujundaja jaana Maria unga, keeletoimetaja auli tohv