TONDU TALLINNA TONDI PÕHIKOOLI AJALEHT

Seotud dokumendid
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Slide 1

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

A5_tegevus

V A H E A E G Huvitegevuse üldtööplaan 2017 I veerand September Oktoober Nädal

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

1

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

No Slide Title

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

NR-2.CDR

Ajutised bussiliinid laupäev

Kiekim mees kirjeldus.docx

2011_koolinoorte_paar

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Vilistlaste esindajate koosolek

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

K Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.

Projekt Kõik võib olla muusika

Märts, 2015 Vene laulude konkurss klassis TOIMUNUD ÜRITUSED: 15. jaanuaril külastas klasse Eesti Kontserdi hariv programm Meie pillid kõig

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Tallinn

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

HEA PRAKTIKA NÄIDE

sander.indd

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

seletus 2 (2)

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

PowerPoint Presentation

Akoolipaev.indd

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

Arnold Luhaääre mälestusvõistlus 2009

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr

Huvitegevus

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

tondu tallinna tondi põhikooli ajaleht nr. 47 KEVAD 2014 Kevadine rõõm Kevad, oh, kevad, nii armas meil oled. Ilusad värvid ja linnulaul kaunis sinuga

Pealkiri

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

RKT Lisa.tabel

3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

Mida me teame? Margus Niitsoo

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

ÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

2017/18 õ.a. Aastaraamat KOOLIRAAMATUKOGU TÖÖST LAENUTUS Õppeaasta jooksul registreeriti raamatukogu lugejaks 865 (eelmisel õ.a. 833) lugejat, neist õ

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti

Õnn ja haridus

Kom igang med Scratch

Saverna Põhikooli ajaleht 16/17 nr 1 (9) 2016/17. õppeaasta Alustasime seda õppeaastat 59 õpilasega, seda on kahe õpilase võrra vähem, kui oli eelmise

PowerPointi esitlus

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D

PowerPoint Presentation

PowerPointi esitlus

Kool _________________________

Microsoft Word - hctallinn_teams_schedule_thc16.docx

EBÜ Üldkoosolek

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

Microsoft Word - Tiivustame lapsi liikuma.doc

ERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PowerPoint Presentation

Mälumäng Vol 3.

5L_ELTL_4et.XLSX

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Slide 1

Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat

VaadePõllult_16.02

Väljavõte:

TALLINNA TONDI PÕHIKOOLI AJALEHT NR. 41 SELLES LEHES KUIDAS SÜNDIS EMADEPÄEV? Emadepäeva tähistamise traditsioon on pärit Ameerika Ühendriikidest. 11 lapse ema Anna Reeves Jarvis oli aktiivne ühiskonnategelane, kes korraldas emade kokkusaamisi ja asutas ka nende organisatsiooni. Pärast tema surma 1905. aasta maikuu teisel pühapäeval oli tema 41-aastane tütar see, kes võttis üle ema ühiskondlikud kohustused. Ta viis ema hauale sületäie valgeid nelke. Nii saidki Ameerikas emadepäeva lilledeks nelgid punased õied neile, keda sel päeval tervitati ja õnnitleti, valged lilled aga lahkunud emade mälestuseks. Eestisse tõid emadepäeva- tava Naiste Karskusliidu juhataja Helmi Johanna Põld ja liidu sekretär Helmi Mäelo. Esimene eestlaste emadepäev korraldati 1922. Aasta suvel Udernas, Helmi Mäelo kodukohas. 1924. aastal hakkas ilmuma ajakiri Eesti Naine. Sellest ajakirjast kujuneski kõige suurem emadepäeva mõtte propageerija Eestis. EMADEPÄEVAKS EESTIS ON HEA ELADA (loe LK 2) TAGASI KOOLI, KRÕF (loe LK 3) NUKUMAJADEST (loe LK 4-6) EMAKEELE NÄDAL (loe LK 7-8) LAULUVÕISTLUS (loe LK 9) MATKAPÄEV (loe LK 10-11) HISPAANIAS (loe LK 12-14) LINNUPASSID, ILU AHELAD (loe LK 15) PROJEKT AKTIIVNE JA TURVALINE KOOL (loe LK 16-18) TERVISENÄDAL (loe LK 19) HÜVASTI KOOL (loe LK20-22) KEVADET OTSIMS, ÕUESÕPPE AASTA (loe LK 23) VALGELE VALGEGA (loe LK 24) NAERA TERVISEKS (loe LK 25) AVATUD USTE PÄEVAD (loe LK 26)

HUVITAV TEADA KEVAD KÜMME KÄSKU EMADEPÄEVAKS 1934. AASTA EESTI NAISEST : 1. Võta emalt emadepäeval kõik töö, et tal oleks kord ka puhkepäev. 2. Pane ta lauale lilli. 3. Saada emale, kui sa oled kaugel, tervitus tõenduseks, et mõtled temale. 4. Mine surnuaiale, kui su ema juba seal puhkab, ja ehi ta haud lilledega. 5. Kuula hoolega, kas naabruses pole üht ema, kes on hädas ja puuduses, ja aita teda. 6. Kui sa tunned mõnda ema, kes on haigemajas või vanadekodus, otsi ta üles ja valmista talle rõõmu. 7. Kõnele ka oma sõbrale, kuidas tal oleks kõige parem oma ema rõõmustada. 8. Ole iga naise vastu viisakas ja abipakkuv - nagu oleks ta sinu ema. 9. Püüa nüüd ja eriti emadepäeval, levitada seda kaunist mõtet. 10. Austa ikka oma ema ja kõiki emasid, nagu oleks alati emadepäev ja hoolitse, et ka teised seda teeksid siis saab emadepäev õnnistuseks rahvale. Ilusat emadepäeva! Helme Pirrus 100 PÕHJUST MIKS ON EESTIS HEA ELADA Tänavu keskendus "Tagasi kooli" nädal põhjustele, miks on Eestis hea elada. 13. märtsil käis toimetulekukooli klassides külalistunde andmas kolm tegusat lapsevanemat. Koos õpilastega arutleti järgmistel teemadel: Heili ema Kaie: Miks on hea Eestis elada? Meie elame Eestimaal ja räägime eesti keelt. Eesti keel on väga ilus keel. Eestis on huvitav elada, sest meil on nii erinevad ilmad: talvel on lumi ja külm, suvel on soe ja päike. Meil on olemas puhas vesi, mida juua. Meil on põllumaa, kus kasvavad kartulid, porgandid ja maasikad. Eestis elavad meie sõbrad ja sugulased. Eestis on uhked laulu-ja tantsupeod. Eleri ema: Saaremaa loodus Eleri ema rääkis ja näitas pilte Saaremaast. Väga huvitasid õpilasi fotod, kus Eleri oli veel väike. Piltide kaudu sai võrrelda aastaaegasid ja Eleri toimetusi suvel vanaema juures. Lapsed olid kõik nõus, et Eestimaa loodus on ilus ja siin on hea elada. Kaarli ema Mai: Neli aastaaega Kaarli ema jutustas kaasakiskuvalt ja huvitavalt Eestist läbi nelja aastaaja. Õpilased kuulasid tähelepanelikult. Kuuldud jutt pani mõtted laste peas liikuma ja Martin ning Marko asusid aktiivselt küsimusi esitama. Kaarli ema oskas väga lihtsalt ja lastele arusaadavalt vastata. Kuidas võiks tunnis kuuldu kokku võtta? On tore, et Eestis on neli aastaaega oma erinevate meeleoludega! Õpilaste meenutusi aitasid kirja panna Heili ema Kaie Kori, klassijuhatajad Juta Eesmaa ja Anu Kattel. 2

HUVITAV TEADA KEVAD LAPSEVANEM KOOLI KRÕF 15. märtsil oli 7. klassidel võimalus kuulata Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimehe Meelis Virkebau väikest loengut. Ta jutustas meile, et ta on justkui Hunt Kriimsilm, kellel on seitse ametit, kuid temal on neid veel rohkem. Peale tähtsate asjade ajamise volikogus on ta olnud veel õppejõud, tegelenud tekstiilitööstusega ja veel mitmete tegevustega. Enamik meist ei saa palju reisida ja siis on eriti põnev kuulata kedagi, kellel on olnud võimalus niipalju maailmas ringi rännata. Eriti huvitavad olid muljed Portugalist, Fääri saartest, Suurbritanniast ja teistest riikidest. Oli väga huvitav ja hariv kuulata tema reisimuljeid ja põnevaid näited elust. Lastel oli hiljem võimalus esitada küsimusi kaugete maade kohta. Kokkuvõtte tegi 7b klassiõpetaja Eve Adelbert 31. märtsil toimus Tallinna Ühisgümnaasiumis traditsiooniline algklasside lühinäidendite V Koolirõõmu ja -õnne festival. Seda üritust toetab Tallinna Haridusamet. Festivalil osales 16 kooli. Sellel aastal osales festivalil esmakordselt ka meie kool. Esinesime Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjutu Vägev vähk ja täitmatu naine ainetel kirjutatud näidendiga. Meie kooli esindasid tublid näitlejad Ralf Hiiemäe; Matti Savolainen; Liis Peetermann; Jan Eerik Tamm; Miliina Raadus; Kati Võrno; Kert Reilik ja Hermann Vuks. Lühinäidendeid hindas žürii, kuhu kuulusid festivali patroon Janno Põldma, kes on ka Leiutajateküla Lotte üks autoritest ja TÜG õppealajuhataja ja festivali algataja Aime Niidas. Festivalil toob žürii välja kõikide kollektiivide tugevad küljed ning tunnustab tublisid noori näitlejaid. Iga esineja sai mälestuseks KRÕF-i logoga meene ja maiustusi. Saime ka tänukirja ja aukirja südantsoojendava ja meeldiva esinemise eest. Õnne ja rõõmu oli festivalil tõesti palju! Suured tänud õpetajatele Rutt Saarele ja Reet Veeringule ning meie vapustavate näitlejate vanematele, kes olid suureks abiks, et kõik hästi õnnestuks. Draamaõpetaja Jana Liiving 3

HUVITAV TEADA KEVAD NUKUMAJADEST Jaanuaris saime Tallinna Kaubamajalt ettepaneku osaleda nukumajade meisterdamise konkursil. Mis tundub põnev, tasub ka proovimist. Meie kool valmistas konkursi tarbeks kolm majakest. Meistrite ja õpipoiste arvates oli majade loomise protsess teraapiline. Kaubamaja nukukonkursile laekusid 43 nukumaja fotod. Neid saab näha aadressil: http://kaubamaja.ee/index.php?id=23677 Kaubamaja tänas kõiki meie kooli meistrimehi tänukirjadega. Toimetulekukooli õpilaste nukumaja pälvis eriauhinna, kui kõige loomingulisema lähenemisega töö. Alljärgnevas lühidalt majakeste sünnilood ja fotod. Lugu sellest, kuidas Punamütsike ja kolm põrsakest tuunisid Baba Jagaa maja Poisid lammutasid tööõpetuse tunnis vanu riiuleid. Riiulite tagaseinad osutusid sobivaks materjaliks, et ehitada üks lihtne ja tore nukumaja. Puutöö ringis tehti õpetaja Rein Alevi juhendamisel ehitusplaanid ja poisid hakkasid tööle. Tüdrukute ülesandeks olid seinavärv ja kodutekstiilid nii nagu ikka asi käib. Õmblusringi juhendaja õp Ingrid Astokiga tuuseldati läbi tekstiilinäidiste pakid, mis kuskilt tootmiselt olid maha kantud ja õmblusmasinad hakkasid surisema. Elanikeks sobisid hästi õmblusringi tüdrukute emakeelenädalaks õmmeldud käpiknukud, seinakaunistuseks aga isetehtud helkurliblikad. Selle maja meistrid ehk juhendajad olid Ingrid Astok ja Rein Alev ning sellid ehk õpipoisid õmblus- ja puutööringist: Andreas Kirnmann, Jüri Pajuleht, Margus Pikkoja, Reelika Kuljus, Helena Veltson, Elina Viidas. 4

HUVITAV TEADA KEVAD Vana voodikasti uuestisünd See maja on lihtne ja väike, kuid kokku- ja lahtikäiv ning kaasaskantav. Majake on välja lõigatud voodikastist, mida keegi enam ei kasutanud. Õnneks oli poistel vaja õppida konstrueerimist ja nii mõeldigi õp Rein Alevi juhendamisel välja maja, mida saab kokku ja lahti pakkida ning kergesti kaasas kanda. Voodikastist ülejäänud materjalist meisterdati mööbel ja maja ette mõned stiililt sobivad automudelid. Maja sisustamisel oli abiks kangakudumisõpetaja Heidi Sild. Nukumaja meisterdasid: Gert Kevin Palloson, Kristo Šmetske ja Ragnar Ratas Ja kolmas lugu on sellest, kuidas barett ja puljongitass ühise kodu lõid Kunstiõpetaja Silvia jõi vahetunnil teed ja luges meile, toimetulekukooli lisa-aasta õpilastele, ette nukumajade konkursi juhendit. Äkki turgatas meile pähe mõte teha Pöial-Liisile pähklikoore asemel tassist majake. Õpetaja arvas, et tal on kodus selleks sobiv ja üksikuks jäänud puljongitass. Et kruus külm ja kiviselt kõle ei oleks, leidsime villakotist vana bareti. 5

HUVITAV TEADA KEVAD Nii hakkasidki puljongitass ja barett meie abiga ühist kodu looma. Kujundasime bareti ümber kellukeseks, mille kroonlehtede vahel on peidus puljongitass. Nüüd tuleb järgmistes kunstitundides ka prints valmis meisterdada, et lugu veelgi romantilisem oleks... Et mängulusti rohkem oleks, võtsime kasutusele ka tassiga juhuslikult kokkusobiva ja samuti üksikuks jäänud alustassi. Selle abil saab Pöial- Liisi muuta oma kodu mitmekorruseliseks, juua nektarit terrassil või varjuda räästa alla vihma korral. Maalisime, viltisime, lõikasime ja kujundasime. Lõpuks tegime õpetaja abiga ka Pöial-Liisi, kassikese, koera ning porri, keda Pöial-Liisi saab liftina kasutada. Kui vaja, võib Pöial-Liisi voodi ka puu otsa viia ning kuud ja tähti voodist kaeda. Toimetulekukooli lisaaasta õpilased Anneli Randmaa, Madis Alandi, Mario Rammo, Kati Allikmets, Merit Muidre, Ilse Tinn Loo pani kokku kunstiõpetaja Silvia Paluveer 6

TUNNEN HUVI KEVAD EMAKEELE NÄDAL Emakeelenädalal esitasid nii abikooli kui ka toimetulekukooli õpilased traditsiooniliselt näidendeid. Abikooli teemaks oli kirjanik Fr. R. Kreutzwaldi looming. 7.b klassi õpilased koostasid Fr. R. Kreutzwaldi loomingut tutvustava stendi. 2.a ja 3.b kl õpilased esitasid näidendi "Kullaketrajad", 1.a ja3.a klass mängisid koos muinasjuttu "Vägev vähk ja täitmatu naine". 4.a ja 5.a klassi näitering esitas loo "Puulane ja Tohtlane". PÕK-i õpilased mängisid käpiknukkudega nukunäidendit "Rõugutaja tütar". Abikooli vanemate klasside õpilastele toimus viktoriin Kuldvillak. Toimetulekukooli õpilased esinesid samuti väga julgelt ja tublilt emakeelenädala teatrikeerises. Etendus "Aafrika" viis nii näitlejaid, kui publiku rändama nii itta, kui läände, põhja ja lõunasse. Etendus klassikaline vaeslapse ja printsi teineteise leidmise lugu "Tuhkatriinu ning õpetlik lugu 12 kuud võõrasemast ja omatütrest. Õpetaja Ege Kuusk lavastas näidendi heast ja halvast ehk Prints Eerikust ja tema võlusõnadest. Etendusid ka lood Rongisõit, Tiivuline, karvane ja rasvane. Kavala ja väga õpetliku loo saunataadist ja sulipoistest kandsid ette õpetaja Evi Lauriku juhendamisel 7.-9.M klassi õpilased. 16.03 toimus meie koolis emakeelenädala lõpetamine ja selleks puhuks oli esinema palutud kirjanik Ira Lember. Kõigepealt esinesid meile 4.a ja 5.a klassi õpilased näidendiga "Puulane ja Tohtlane". 6.b klassi õpilased olid ette valmistanud luulepõimiku Ira Lemberi loomingu põhjal. Õpilased esinesid nõnda kenasti, et said kirjanik Ira Lemberilt ohtralt kiidusõnu. Vanaproua jutustas õpilastele, kuidas temast kirjanik sai ja tutvustas oma raamatuid. Tal oli kaasas ka tema poeg Tõnu Lember ( kirjastuse Canopus omanik). Tema kinkis meie kooli raamatukogule kaks kastitäit uhiuusi raamatuid Ira Lemberi ja Juhan Jaigi loomingust. Pärast kevadist koolivaheaega etendus õp Marju Timmotalo interaktiivse lähenemisega lugu Anust ja Sipsikust ning loomulikult väga oodatud õpetajate näidend Operatsioon kintsutükk. Õpilaskodu õpilased tähistasid emakeelepäeva läbi erinevate kultuuride. Oma kaunist emakeelt ülistati läbi laulu ja luule ning tutvustati ka saare-, mulgi-, võru ja ingeri murrakuid.. Huvijuht luges Juhan Jaigi luulet võru keeles. Õpetaja Asja Kask oli õpilastele õpetanud näidendi, kus otsiti päikest. Pärast emakeelepidu said õpilaskodu õpilased võimaluse külastada VAT-teatrit ning näha etendust "Pal tänava poisid" Rahvusraamatukogus. Otsustati, et sel aastal sõidab Tartusse teatrifestivalile Savilind projektis "Sõbrakesed" osalenud õpilaste näitetrupp Eno Raua etendusega "Pliiatsilugu", mille õpetasid õpilastele selgeks õpetajad Heidi Sild ja huvijuht Maire Paluveer. Näidendi teeb eriti põnevaks asjaolu, et esimest korda osalevad etenduses nii abi-kui toimetulekukooli õpilased üheskoos! Maire Paluveer 7

TUNNEN HUVI KEVAD EMAKEELE NÄDAL TOIMETULEKUKOOLIS Kolmanda kooliveerandi viimane nädal möödus lõbusas meeleolus. Iga klass oli valmistanud teistele näitamiseks ühe toreda näitemängu. Esitusele tuli nii tuntud muinasjutte kui ka veel seni tundmatuid lugusid. Nii leidis selle nädala jooksul oma õnne vaeslaps, kellele tulid appi kaksteist kuud ning Tuhkatriinu, kes leidis oma printsi. Jonnakas kuningapoeg õppis hästi käituma ning sulipoisid said teenitud karistuse. Varblane, hiir ja pannkook said aru, kui tore on häid sõpru omada ning üks rongisõit sai kiire aga lõbusa lõpu. Sipsiku, Anu ja Mardi meisterdatud televiisor sai aga nii uhke, et selle kaudu sai lausa vaadata filmi metsaasukate elust-olust. Väikesed loovusringi lapsed võtsid aga ette rännaku otsimaks üles kauge kutsuv maa Aafrika. Mõnikord ei olegi palju vaja, et luua näitemäng. Piisab, kui on olemas idee, osatäitjad ja võibolla ka mõni rekvisiit (lavakujunduse osa). Meie tegime näitemängu õppimisele eelnevalt ka väikese pildilise rännaku, sest oma seiklusel satume me nii Lapimaale, Hiinasse, Ameerikasse kui lõpuks ka Aafrikasse. Raske on ette kujutada seda, mida ise kunagi näinud ei ole. Nägime, et Hiinas on tõesti inimestel pilukil silmad ja vaatasime kui keeruline võib olla kahvli või lusika asemel pulkadega süüa. Saime teda, mis imelik asi on lasso, millega hobuseid püütakse. Kaugel Aafrikas aga elavad tõesti inimesed, kelle nahavärv meie omast sootuks erinev on. Lisaks tutvusime ja kordasime üle tuntud ja vähem tuntud loomad, kes maailma eri paigus elavad. Siis oli vaja vaid üht pikka pinki, millele kõik lapsed ritta seada, ja edasi oli juba nii väikeste näitlejate kui pealtvaatajate oma fantaasia, kuidas üks retk Aafrikat otsides välja võib näha. Loodetavasti oli see osalejate jaoks lisaks lõbusale kaasalöömisele ka hariv ja õpetlik. Pealtvaatajad aga kogesid ehk koos meiega külmatunnet põhjas, palavust lõunas, hirmu krokodilli lõugade ees ja rõõmu koju tagasi saabumise üle. Õpetaja Katre Veide 8

TUNNEN HUVI KEVAD VABARIIKLIK LAULUVÕISTLUS 15.03.2012 toimus Viljandimaal Karksi- Nuias Vabariiklik Hariduslike Erivajadustega Laste ja Noorte Lauluvõistlus. Eraldi arvestuses osalesid abikoolide ja toimetulekukoolide õpilased üle Eesti. Kokku esines 49 noort solisti ja 10 ansamblit. Nooremas vanusastmes saavutas Karel 3.b klassist I koha. Teda saatis ansambel koosseisus Mel-Andris 5.a, Siim 5.a, Raimond 4.a ja Gregory 4.a. Karel esitas laulu Kurg ja konn. Edukalt esindas meie kooli keskastme poisteansambel, kes saavutas II koha- Mel- Andris, Siim, Karel, Gregory ja Raimond laulsid regilaulu Läksin metsa. Eripreemia stiilseima esituse eest saavutas Mel- Andris 5.a klassist lauluga Konna kosjad. Tema esitust aitasid põnevaks muuta Helena 4.a ja Karel 3.b ning ansambel koosseisus Siim, Raimond ja Gregory. Südamliku laulu sõprusest esitas Helena 9.a klassist ja sai diplomi tubli esinemise eest. Kõiki osavõtjaid autasustati tänukirjade ja kingitustega, lauluõpetaja Mare Parkalat tänukirja ja suure pehme lambaga. Õnnitleme võitjaid! Järgmisel aastal korraldab lauluvõistluse Kaelase Kool Pärnumaal. Pilte lauluvõistlusest saab vaadata kodulehelt Üritused Karksi-Nuia lauluvõistlus 2012 Lauluõpetaja Mare Parkala 9

KEVADISED TEGEMISED KEVAD TOIMETULEKUKOOLI MATKAPÄEV Südamenädal sai ilusa sissejuhatuse juba nädal varem. Reedel, 13.aprillil toimus kevadine matkapäev. Sel aastal on südamenädala motoks liikumine kui kõige kasulikum tegevus hoidmaks südant tervena. Matkapäeval oli moodustatud vastavalt õpilaste võimetele kolm erineva marsruudiga liikumisgruppi. Matkad toimusid Nõmme metsas, Järve metsas ja kooli aias. Nõmme matk algas Nõmme turu juurest, edasi liiguti üle vana raudteetammi suusahüppetornini. Seal sai nautida ilusat vaadet linnale. Matk jätkus läbi Nõmme metsa linnulaulu kuulates ja kevadist tärkavat loodust jälgides. Teisel grupil toimusid liikumismängud kooli õuel ja mänguväljakul. Edasi liikusime Järve raudteejaama suunas. Ületasime seal raudtee ja samal ajal saime vaadata, kuidas raudteetöölised liipreid vahetasid. võimlemisõpetaja Kaja Vals Kolmas grupp, kuhu kuulusid 3.M klass ja 1.- 3.LA klass, matkas Järve metsas. Matk algas kooli juurest, edasi liikusime mööda Seebi tänavat, kus puhkasime veidi kännu peal. Peagi olime Pärnu mnt ääres, suure mitmerealise sõidutee ületasime turvaliselt valgusfoori juures. Järve metsas said õpilased joosta mäkke ja tagasi. Metsa all korjasime oksi ja tegime väikese pikniku. Peagi ületasime üle Tammsaare tänava viiva silla. Sillal said õpilased vaadata autode kiiret sõitu. 10

KEVADISED TEGEMISED KEVAD Sõime kaasavõetud porgandeid, õunu ja marjapirukaid ning jõime kõrrejooki. Aktiivsemad matkasellid ehitasid kokku korjatud okstest onni. Tagasi tulles joonistasime veel liivapildi ja tegime käbiviske võistlust. Tagasitee oli loomulikult lühem, kuid tegime väikese vahepõike mänguväljakule, kus väikesed matkasellid said veel kiikuda ja ronida. Jäime matkaga väga rahule! Olime rõõmsad, et vihma hakkas sadama siis, kui me juba klassi olime jõudnud. Õpetajad Heidi, Silvia ja abiõpetaja Kersti. Pildid on leitavad ka digifotode kaustast Toimetulekukooli matkapäeva 13.04 alt Viimane lõpusirge oli päris vaevaline, kuid kõik jõudsid õnnelikult kooli tagasi. Kiidan Madist ja Annelit, kes aitasid nooremaid õpilasi ja olid õpetajatele abiks. 11

VAATA MAAILMA KEVAD HISPAANIA VALENCIA Märtsikuus külastasid Comeniuse projekti raames meie õpetajad Anne Eeljõe, Margit Aedma, Marju Timmotalo ja Sozata Raisma Hispaanias Vahemere ääres asuvat Valenciat. Küllakutsujaks oli kool, mille klassid paiknesid neljas erinevas väikeses mägikülas Sot de Cheras, Calles, Chulillas ja Losa del Obispos. Viimasena nimetatu oli kooli peamajaks. Neljas väikeses koolis oli kokku umbes 100 õpilast. Õpilasi oli eelkoolieast kuni 6. klassini, mõned klassid olid liitklassid. Klassiõpetajad andsid oma klassile põhitunde. Kehalise kasvatuse, muusika jt. eriainete õpetajad andsid tunde kooli kõigis osakondades. Õpetajatel olid tunnid mõnel hommikupoolikul ühes ja õhtupoolikul teises koolis. Kord nädalas külastasid koole logopeed ja eripedagoog. Õppetöö oli hommikupoolikul 9.30 13.00. Seejärel käidi kodus söömas ning puhkamas. Pärast Siestat toimus õppetöö 15.00 17.00. Eriti meeldejäävad olid laste esinemised, nad laulsid ning mängisid erinevaid pille, olid väga rõõmsameelsed ja rahulikud. Sattusime Valenciasse just selle maakonna suure festivali Fallase ajal. Need kirjeldamatud pidustused on kohaliku pühaku Saint Joseph i auks. Igal aastal märtsis talve lõppemise ning kevade alguse puhul toimuvad Valencias kärarikkad paraadid. Inimesi liigub pidustuste ajal gruppides nii palju, et liikumine on tõeliselt raskendatud. Noorte gruppidel on oma ühtne riietus ning ees kantakse alustel kujukesi. Kõik toimub laulude ja kõvahäälse muusika saatel. Üheks kõige populaarsemaks lauluks on marsirütmiline Valencia, mida on esitanud ka maailmakuulus tenor Mario Lanza. Inimesed kannavad tihti kauneid rahvarõivaid ning naised suursuguseid pidulikke soenguid. Juuksed on mitmeti põimitud ja kinnitatud silmatorkavate kullavärviliste kaunistustega. 12

VAATA MAAILMA KEVAD Meeldejäävaks sündmuseks jääb igal päeval selle perioodi jooksul kella 14.00 ajal Plaza del Ayuntamiento väljakul toimuv Mascleta, st. päevane püssirohu kontsert, paugutamised trompetite jt. puhkpillide ning trummide saatel, mille lõpuosa nimetatakse terremotoks. See meenutab lausa maavärinat, sest siis lõhkevad korraga sajad mascletid. Väga tähtsaks traditsiooniks on suurte, kuni 26 m kõrguste kujude valmistamine kesklinna tänavate ristmikele ning platsidele. Pidustuste viimasel päeval süüdatakse need põlema. Seda tulepidu nimetatakse Nit del Foc, mis meenutab Nero-aegset Roomat, sest kogu linn on tules. Valencias oleku kolmandal päeval käisime Albufera laguunis paadiretkel. Albufera on madal ja oma roostikega meie Matsalut meenutav laht. Terve bussitäis inimesi pandi umbes 15 m pikkusele lahtisele madalapõhjalisele paadile vastastikku istuma. Loomulikult toimusid Comeniuse projektist osavõtjate (kokku 6 riigist) koosolekud, kus arutati 2-aastase projekti jooksul tehtut ning peeti plaane edaspidiste tegevuste osas. Unustamatutest mälestustest võiks veel mainida elamusi lennu- ja rongisõidul, meeldejäävalt kaunist loodust kaljude, mägiteede ja küladega, sidruni-, apelsini- ning mandariinipuudega, uskumatuid õhtusööke rikkalike omapäraste roogadega, Valencia hästisäilinud vanalinna uhkeid vanu hooneid ja nelja kaasaegset klaasehitist, linna läbivat parki, nn.turia aedu jne. Projektist osavõtvate 6 riigi koolide esindajad. 13

VAATA MAAILMA KEVAD Losa del Obispose kooli õpilaste valmistatud iga osavõtvat maad iseloomustavad taiesed. Peo lõpuks süüdati need kõik pidulikult. Õpetaja Zozata Raisma 14

UUT JA PÕNEVAT KEVAD LINNUPASSID COMENIUSE PROJEKTIS Comeniuse linnuprojekti ettevõtmised hakkavad lõpule jõudma. Jäänud ongi veel mõned tegevused. III veerandi märksõnaks oli linnupass. Iga abikooli klass valis oma soovi kohaselt ühe linnu ja proovis tema kohta võimalikult palju infot hankida. Nii vaadati pilte ja filme, kuulati linnulaulu, uuriti raamatutest ja prooviti ise meisterdada. Seejärel hakati täitma etteantud vormi alusel linnupasse. Pass nagu iga teinegi sisaldas andmeid nime, rahvuse, soo ja elupaiga kohta. Andmete õigsust kinnitas jalajälg. Lisaks tavainfole oli passis teavet linnu välimuse ja munade kohta. Loomulikult ei puudunud passist foto ja lindu kujutav suurem pilt. Põnevaks kujunes ka passikaante kujundamine siin olid kõigil vabad käed ja tulemused erinäolised. Tänu linnuprojektile on meil arhiivis nüüd tuvi, sinikael-pardi, suur-kirjurähni, jäälinnu, varblase ja leevikese passid. Mahukama uurimustöö tegi toonekure kohta Janar Mirma eestvedamisel 9.klass. 8.klass tegi ühistööna uurimuse rasvatihase kohta. KUNSTIPROJEKT ADAMSON ERICU MUUSEUMIS Osaleme juba kolmandat korda kunstitunnis Adamson Ericu muuseumis. Kõigepealt toimus giidi juhendatud ekskursioon. Näituse pealkirjaks oli Ilu ahelad. Saime teada, et enamus eriti vanu käevõrusid on leitud väljakaevamistel. Tutvusime vanade iidsete sümbolitega. Saime teada, et algselt oli muster käevõrudel hästi lihtne: kriipsukesed, ristikesed ja ümmargused elu lõpmatust väljendavad sümbolid. Edasi osalesime mõistatusmängus, kus tuli ära arvata vastav sümbol. Keegi ei eksinud ja saime tunda eduelamust. Toimus ka otsimismäng, kus tuli leida samu sümboleid näitusel olevatelt käevõrudelt. See otsimismäng oli paeluv ja õpetlik. Leidsime palju tuttavaid sümboleid iidsetelt käevõrudelt. Seejärel saime kätt proovida ja olime ise ehtekunstnikud. Viisime emadele koju pühadekingituseks toredaid omavalmistatud käevõrusid. Olime väga õnnelikud. Kunstitunnid Adamson Ericu muuseumis on hästi huvitavad. Soovitame neid ka oma koolikaaslastele. Neid saab interneti teel tellida Adamson Ericu muuseumi kodulehelt haridusprogrammide alt. Soovime toredat avastamis- ja tegutsemisrõõmu muuseumides 6.B klassi õpilased Tänan kõiki tegijaid ja juhendajaid. Ilusat linnulaululist kevadet! Sirli Väinsar Comeniuse projekti juht 15

UUT JA PÕNEVAT KEVAD PROJEKT AKTIIVNE JA TURVALINE KOOL Projekt Aktiivne ja turvaline kool on sel kevadel eriti hoogsalt käima läinud. 1.märtsil toimus siseorienteerumise võistlus meie kooli, Õismäe Kooli ja Ristiku Põhikooli 5.-7. klasside õpilaste vahel. Kõigil osalejatel läks hästi, ei olnud õpilast, kes poleks punktide ülesleidmisega toime tulnud. Võistluse lõppedes tõdesid kõik osalejad ja ka võistlusele kaasa elanud huvijuhid, et tegemist on põneva alaga, kus pannakse proovile mitmeid erinevaid oskusi. Osalejate kindlaks sooviks oli korduskohtumine järgmisel aastal. Saale Kibin projekti koordinaator Võistlusel osales igast koolist 12 õpilast. Kõik oli nii nagu päris võistlustel kaardid, elektroonilised jaamad, elektroonilised pulgad, et jaamades käimist registreerida, elektrooniline start ja finiš. Kes esimesel korral mõne kontrollpunkti vahele jättis, võis minna uuele ringile. 16

UUT JA PÕNEVAT KEVAD SOOME SÕIT Me läksime Soome kolmapäeva hommikul kell 11.00. Enne seda oli kogunemine D-terminalis kolmandal korrusel. Laev jõudis sadamasse umbes kell 13.00 ja edasi sõitsime kohe Turusse. Me läksime kõigepealt hotelli, panime asjad oma tubadesse ära ja siis uuesti bussi peale. Buss viis meid sööma. Peale söömist läksime väikesele ekskursioonile, käisime kirikus, sadamas ja veel mõnedes kohtades. Peale ekskursiooni saime natuke ka niisama linna peal käia. Soome koolis üllatas mind see, et paljud klassid olid segamini, kõikjal vedelesid asjad. Samuti see, et õpilased käisid koolis sokkides. Külastatud koolist tooksin asjadest oma kooli piljardilaua. Meeldis väga ka see, et Soomes tegid ka tüdrukud koolis puutööd, ka meie koolis võiks tüdrukud puutööd proovida Kaari Sillart 8a Hommikul oli äratus umbes kell 7, söömine kell 8 ja 8.45 pidime juba bussi peale minema, et kooli sõita. Koolist tulime ära peale ühte. Saime ka teisel päeval veel linna peal ringi liikuda ja poodides käia. Siis jälle kõik bussi ja tagasi Helsingisse ning jälle laevaga Tallinnasse. 17

UUT JA PÕNEVAT KEVAD KOHTUMINE LAUSTEEN KOOLI ÕPILASTEGA TURUS 11.04 12.04 külastasid 8.A klassi õpilased Kaari ja Andreas koos õpetaja M. Heinsaarega Lausteen kooli Soomes, Turus. See kool on projekti Aktiivne ja turvaline koolipäev Soome-poolne partnerkool. Meie reis Turu linna algas juba mitu nädalat tagasi korraliku planeerimisega. Mõtlesime, kuidas end, oma kooli ja meie koolis läbiviidud projektitegevusi tutvustada. Lisaks õppisime selgeks ühe mängu, mida Soome õpilastele tutvustada. Reis algas 11. aprillil. Kogunesime Tallinna reisisadama D-terminalis. Koos meiega sõitsid Soome veel kolmeteistkümne Tallinna kooli õpilased. Esimene tutvumine ja kogemuste vahetamine toimus juba laevas ja kohale jõudes tundsime mõningaid õpilasi juba nimepidi. Sõit sadamast Turu linna kestis üle kahe tunni. Teel rääkisid meie grupijuhid Sirje ja Georg Aher palju huvitavat. ootasid meid direktor ning eestlanna, kes elab juba 20 aastat Soomes ja töötab koolimajas asuvas noortekeskuses. Lausteen kool on 6-klassiline ja seal õpivad mitmest rahvusest õpilased. Kohtumisel tutvustasid külalised oma koole. Kord nädalas mängitakse selles koolis vahetundides mänge, mida nüüd meile näidati. Meie näitasime oma mänge. Selliseid mänge nagu lauatennis ja lauajalgpall neil ei olnud. Hiljem jagati meid gruppidesse ning saime käia vaatamas nende tunde. Selles koolis ei ole koolikella ning õpilased kõnnivad sokkides. Vahetusjalatseid seal ei kasutata. Samuti pole neil garderoobi ja kõik riided ripuvad klassiuste taga nagis. Riided on niimoodi sellepärast, et nende koolis peab igal vahetunnil õue minema. Isegi siis, kui väljas on -20 C. Kokkuvõttes oli see väga tore reis. Saime palju teada Turu linna kohta ning saime vahetada kogemusi teiste Tallinna koolide ning Lausteen kooli õpilastega. õpetaja Marietta Heinsaar Peale majutuskohaga tutvumist viis buss meid sööma Turu kokandust ja teenindust õpetavasse ametikooli. Seejärel tutvustas Soomes elav eestlanna meile Turu linna ajalugu. Turu linna jaotab kaheks läbi linna voolav Aura jõgi. Üle jõe saab sõita ka praamiga. Selle väikese praamireisi tegime meiegi. Teisel päeval külastasime Lausteen kooli. Meid võtsid plakatiga vastu kolm Eesti tüdrukut, kes olid hiljuti Lausteen kooli õppima tulnud. Sees 18

UUT JA PÕNEVAT KEVAD TERVISENÄDAL Igal kevadel, aprilli keskel toimub südamenädal ka meie koolis ning tegevuskava paneb kokku tervise-ja töökeskkonnanõukogu. Õppenädal algas päikesetervitusega sinises saalis. Esmaspäeval toimus südame mandala kujutamine läbi kunsti, juhendajaks 6b klassijuhataja Sirly Eelmets. Teisipäevast-reedeni tegid toimetulekukooli õpilased villateraapiat-tulemuseks imekaunid villahaldjad, juhendajaks kunstiõpetaja Silvia Paluveer. Kolmapäev oli ilu- ja tervisliku kosmeetika õppetund vanema astme õpilastele. Õpilased õppisid oma naha eest hoolitsemise nippe ning õpetati ka maitsekalt end jumestama. Neljapäev oli linnulaulu kuulamise hommik koos linnuteadlase härra Peep Veenlaga. Kogu nädala jooksul valmistasid abikooli õpilased tervislikke salateid kodunduse tundides ning kogu nädal toimus süvahingamine ja muinasjuttude vestmine 1-4 klassi õpilastele valges toas. Teisipäeval külastasid meie kooli ka Tervishoiu Kõrgkooli tervise edendamise eriala tudengid ning viisid 4.-6. klassi õpilastega läbi toitumisteemalise töötoa. Hiljem oli soovijatel võimalus õppida uut mängu: kirjuta märkmepaberile sõna ja kleebi sõbrale otsa ette, nüüd hakkab sõber kas?- küsimuste abil ära arvama, mis sõna paberile kirjutatud on. Enne mängima hakkamist võib ka mängu teema kokku leppida. Laupäeva veetsid mõned õpetajad spordikompleksis "Sparta", kus peeti avatud uste päeva ja viibiti ka näidistreeningute, kuulati loenguid tasakaalustatud toitumisest ning pühapäev oli täis käimislusti Pääsküla rabas, kus tuli matkata 6,7km matkarajal, sai mõõta vererõhku ja määrata kolesterooli ning veresuhkrut. Igaüks leidis endale meelepärast lõõgastumist või aktiivset liikumist südamenädalal. huvijuht Maire Paluveer 19

HÜVASTI KOOL KEVAD MEIE LÕPETAJAD REELIKA Aeg läheb kiiresti ja varsti tuleb viimane koolikell ja varsti tulevad ka eksamid. Nendeks peab palju õppima, sest elus läheb teadmisi väga vaja. Peale üheksandat klassi jään veel PÕK-i. Kool on tore, klassivennad ja klassiõed on ka toredad. Jään varsti neid taga igatsema. Klassijuhataja on meil olnud ka hea ja lahke, kuigi mõnikord oleme olnud talle pahad lapsed. Kui lõpetan PÕK-i, siis võib-olla lähen Astangule, kuigi sooviksin minna Vana-Vigalasse. HÄLI-ANN Aeg läheb kiiresti. Kuu aja pärast on juba viimane koolikell. Siis algavad konsultatsioonid ja pärast seda eksamid. Edasi kavatsen minna Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli automaalriks õppima. ROBERT Aeg läheb kiiresti, varsti heliseb meile viimane koolikell ja varsti algavad ka eksamid. Neid on kolm: eesti keel, matemaatika ja tööõpetus. Edasised kavatsused on sellised, et ma lähen alguses PÕK klassi ja pärast selle lõpetamist võib-olla Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli automaalriks või ehitust ja viimistlust õppima. KUNO Aeg läheb kiiresti. Eksamid on lähenemas ja viimane koolikell on tulekul. Sellele järgnevad eksamid: eesti keeles, matemaatikas ja tööõpetuses. Peale eksameid lõpuaktus ja diplomid ning tunnistuste andmine. Edasised kavatsused on sellised, et jään aastaks PÕK klassi. Pärast PÕK-i lõpetamist soovin minna Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli, aga ma ei tea veel mida õppima. JANAR Aeg läheb kiiresti. Viimane koolikell on juba ukse taga. Peagi on 1.juuni ja ongi tutipidu. Siis tulevad konsultatsioonid kahel päeval- esmaspäeval ja teisipäeval. Sun, et lähen Kopli Ametikooli edasi õppima, kuna ei taha Tallinnast ära minna. Soovin seal õppida kinnisvara hooldajaks. 20

HÜVASTI KOOL KEVAD MEIE LÕPETAJAD HELENA Jään samuti veel üheks aastaks PÕK klassi. Ma ei tea veel kindlalt, kuhu pärast seda õppima lähen, mul on mitu unistust ja mõtet. RAIN Aeg on läinud vägagi kiiresti lõpu poole. Viimane koolikell läheneb ning eksamid tulevad. 1. juuni on juba väga ligidal. Ma arvan, et ma lähen õppima Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli kokaks. MARTIN Aeg läheb kiiresti. Juunikuu on tulekul ja varsti on viimane koolikell ning tutipidu käes. Järgneb veel kolm eksamit: eesti keel, matemaatika ja tööõpetus. Siis lõpuaktus õues pildistamine ja pidusöök sinises saalis. Edasised kavatsused on sellised, et jään üheks aastaks veel PÕK klassi. Pärast PÕK-i lõpetamist soovin minna 2013.a Tallinna Kopli Ametikooli Rahvuslikku Puutööndust õppima. Võibolla lähen aga hoopis Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli automaalriks õppima. JAAN Aeg läheneb kiiresti ja peagi heliseb viimane koolikell. Varsti algavad eksamid. Kui ma lõpetan selles koolis PÕK klassi ära, siis lähen edasi õppima Astangu Kutse Rehabilitatsiooni Keskusesse koka abiks. Tulevikus, kui ma saan 18 aastaseks, siis ma lähen sõjaväkke. Hiljem hakkan elama sõbraga ja tema sõpradega, et olla iseseisev. KRISTIN Aeg läheb kiiresti läheneb viimane koolikell ja lähenevad eksamid. Ma loodan, et mul läheb kõik hästi. Ma lähen PÕK-i, et vanemaks saada. Edasi Astangu Kutse- Rehabilitatsiooni Keskusesse koka abiks õppima. 17

HÜVASTI KOOL KEVAD MEIE LÕPETAJAD RAINAR Aeg läheb kiiresti ja eksamid lähenevad suure kiiruga. Algavad konsultatsioonid. 1.juunil on viimane koolikell. Seejärel on kahel päeval konsultatsioonid ja kohe järgnebki eksam. Edasi õppima lähen Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli automaalriks. MARKO Aeg läheneb kiiresti. Eksamid lähenevad, ja 1. juunil ongi viimane Koolikell. Neli õpilast lähevad pärast meie koolist ära. Mina kavatsen lõpetada 10. klassi siin koolis, mille järel proovin saada Eesti koondisse jalgpalli mängima. Tore oleks hakata treeneriks, aga mul ei ole niisugust haridust. KASPAR Aeg läheb kiiresti ja eksamid lähenevad suure kiiruga. Algavad konsultatsioonid. 1.juunil on viimane koolikell. Seejärel on kahel päeval konsultatsioonid ja kohe järgnebki eksam. Edasi õppima lähen Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli automaalriks. ELINA Tulevikus ikka hakkan hobustega tegelema. Kooli lõpetamine on suhteliselt kurb kuna palju häid mälestusi on koolist ja koos klassiga tehtud asju ja niisama on ka nalja saanud. 22

KOOLIELU KUIDAS ME KEVADET OTSISIME Kevad on juba käes. Aga ilm on ikka külm nagu talvel. Munapühade ajal oli isegi lumi maas. Ühel päeval ütles õpetaja, et nüüd läheme õue kevadet otsima. Võtsime luubid ka kaasa, et paremini näha. Tanel leidis lillepeenralt pisikesed punakad krussis taimed. Egert ja Trevor uurisid nurga taga siniseid krookusi. Imestasime, et kastanipuul on juba nii suured pungad. Suure kivi ääres oli luubiga võimalik vaadata sibavaid sipelgaid. Aga tammepuul olid pruunid ja kuivanud lehed. Need olid talle möödunud aastast jäänud. Tegime vaikuse mängu ka ja kuulasime natuke aega, kuidas linnud laulavad. Leidsime kevade üles! Aga millal päris soojaks läheb, seda me ei tea. 2.a klassi õpilased ja õpetaja Kaie PIKAPÄEVARÜHM TEGUTSEB Meie rühma kahel tütarlapsel, Maril ja Katil, on kevadel sünnipäev. Parim ja oodatuim kink on iga rühma lapse poolt lauldud õnnitluslaul. Koos meisterdatakse sünnipäevalapsele erilised õnnitluskaardid. Ümmarguse laua taga maitstakse pidurooga. Meie laste meelistegevuseks klassis on mängud interaktiivsel tahvlil. Meie lapsed armastavad ka kõiki liikumismänge: võimlas ja õues turnimist, kiikumist ja jalgrattasõitu, eriti Joonase uhke kolmerattalise rattaga. Pärast väsitavat koolipäeva on parim puhkus multikate vaatamine suurel ekraanil. Tore on pärast koosveedetud koolipäeva kallistades hüvasti jätta ja homset kohtumist oodata. Toimetuleku 1. pikapäevarühm ALGAS ÕUESÕPPE AASTA! Igal kevadel 14. aprillil algab meie kõigi rõõmuks uus õuesõppe aasta. Ilmad lähevad järjest ilusamaks ja soojemaks ning üsna raske on klassis koolipingis istuda ja õppida. Pika, külmal ja pimedal ajal oleme õppinud klassiruumides, sest loodus puhkab talvel. Nüüd aga kipume õue, sest on ärkamise aeg. Õues näeb, kuuleb ja tunneb kuidas kõik muutub elavaks ja ilusaks. Traditsiooniks on saanud õuesõppe aasta alustamine linnulauluhommikuga kooliõues. Linnulaulu õpetas meid kuulama ornitoloog Peep Veedla. Tore oli juhendaja abiga kuulata ja märgata, et meie kooliõues tegutseb tegelikult väga palju linde. Kooliaasta lõpul läheme ekskursioonidele: kõige väiksemad õpilased esimesest kuni kolmanda klassini külastavad Tallinna lähedal asuvat loomaaeda, keskmise kooliastme õpilased külastavad Haapsalu linna ja vanemate klasside õpilased sõidavad tutvuma Ida Virumaa ajaloo ja loodusega. Kaunist kevadet kõigile ja palju õuesviibimist! õpetaja Monika Viispert 23

VARSTI ALGAMAS KEVAD valgele valgega ehk värviliselt 2012 Juba kuuendat kevadet tuleb koos maikellukeste ja hiirekõrvadega kevadine rõõmuteade, et tulemas on suur kunstipäev. Tänaseks on meie kool nime vahetanud ja tunne on just nagu uus, ometi toimetame vanas ja armas majas. Sõnad vana ja armas ja just nagu uus ongi tänavuse kunstipäeva ideekandjateks. Sel aastal ootame nutikaid ja keskkonnasõbralikke loovtöid. Materjalina soovitame kasutada igasugust pudi-padi, mis on jäänud kasutusest kõrvale, kuid sobivad meisterdamiseks teemal Unustatu uueks. Nii nagu eelnevatel aastatelgi on projekti käigus valminud loovtöö õpilaste ja õpetaja ühislooming. Uuenduslik on sel aastal kodutööde laekumine - tänavu saadetakse eelnevalt vaid fotod töödest ja tööprotsessist. Omavalmistatud teosed võetakse kaasa kunstipäevale, kus koos kohapeal tehtavate loovtöödega valmib näitus Roherosinad. Näitus ringleb järgmisel õppeaastal koolides. Suur kunstipäev toimub sel aastal 16. mail meie kooli õuel. Projektist osavõtjatele planeerime papiskulptuuride ja rohelise mõttemalli töötoa. Õpetajate õpituba on inspireeritud väikese jalajälje kunstitundide mõtteviisist. Traditsiooniliselt lõpeb kunstipäev ühise näituse avamisega, parimate meisterdajate tunnustamise ja tordiga. Meeleolu aitavad avamispeol üleval hoida Ave Kumpase laululapsed. Loodame, et tuleb imeilus teistmoodi ja põnevust täis päev meile kõigile - nii neile, kes projektiga seotud, kui ka neile, kes sel päeval koolis on Kunstiõpetaja Silvia Paluveer 24

NALJA NAERA TERVISEKS! Naer on terviseks ja aitab kilosid kaotada. Otsi välja parimad komöödiafilmid ja hakka end ravima! Pool tundi komöödiafilmi vaatamist päevas langetab stressihormoonide taset ja vähendab südamehaiguste riske. Tõuseb endorfiinide (õnnehormoonide) tase veres ja see tugevdab immuunsüsteemi. Naeruvõimaluste loomine: Korralda komöödiaõhtuid Külasta huumoriportaale Hoia sõbrad ja eriti naljakad sõbrad hästi lähedal Mängi lemmikloomadega Jaga teistega naljakat lugu Mängi lastega jne Igas kodus, igas koolis on omad naljad, omad sõnakõlksud ja omad jukulikud koolijuntsud, kelleta elu oleks poole igavam. Füüsikatunnis jutustab õpetaja aurust ja aurustumisest. Mis sa arvad,juku, miks pannakse talvel hobusele tekk selga? Et ta ära ei auraks, õpetaja! Kuidas on kõige parem magama jääda? Tuleb lugeda kolmeni. Kui see ei aita, siis kolmveerand neljani! Mille poolest erinevad õpetajad šokolaadist? Šokolaad meeldib lastele. Mis on maailma kõige lühem ajaühik? Vahetund. Teie kaks, tõuske püsti ja minge kõik klassist välja! Vastlapäeval söödi seajalgadega hernesuppi. Emakeeleõpetaja käsib: Juku, moodusta kesk-ja ülivõrre sõnast suur! Suur,suurem alustab Juku. Ja ülivõrre? XXL! hüüab Juku rõõmsalt. Naera, naera, naera terviseks ja rõõmuks kogu maailmale! Tee seda iga tund, iga päev! Soovib raamatukoguhoidja Helme Pirrus 25

VARSTI ALGAMAS KEVAD TULE! Tondu tegijad: Peatoimetaja: Maire Paluveer Korrektor: Anne Eeljõe Kujundaja: Saale Kibin 26