LK 3 tegija Ajurünnak kesklinna planeeringu heaks lk 6 Sirleti sisukas kunstisuvi Keila nädalaleht Reede, 13.09.2019 nr 33 (554) Tööd raudteel ei lõpe niipea Olulised ümberehitustööd Keila raudteejaamas katkevad, kuid tööd raudteel ei lõpe niipea. AGU VEETAMM Matthias Burghardt Sakslasest pastor. ed lk 2 Keila raudteejaama teede ja liiklusjuhtimissüsteemide täieliku rekonstrueerimise esimene etapp, mille käigus vahetati välja jaama Paldiski ja Riisipere poolses osas kõik pöörmed, liiprid ja rööpad, on lõppemas. Ehitatud on ka kolmas, olemasolevast veidi pikem ooteplatvorm. Teisipäeval paigaldasid töömehed perroonile käepidemeid, trepid, valgustid ja väike katusealune said valmis juba varem. Uus platvorm on mugavam neile, kes elavad kesklinna pool või kasutavad autoparklat. Samas need, kes tõttavad teisele poole raudteed, peavad nüüd tegema auringi ümber veetorni ja raudtee juhtimiskeskuse. Kui jaam asub linna keskel, siis alati keegi võidab ja keegi kaotab. Millal on oodata uue perrooni äärde esimest rongi? Eesti Raudtee ehitiste projektijuht Harri Pokk ütles Keila Lehele, et uus platvorm võetak- Uus perroon võimaldab jaamas vastu võtta korraga kolme rongi rooni juures asuvad rööbasteed. Siit selgub ka üks põhjuseid, miks oli vaja Keilasse uut perrooni. Tulevikus, kui rongiliiklus veelgi tiheneb, poleks ühest perroonist nagunii enam piisanud. Keilalaste jaoks on samuti oluline raudtee juhtimiskeskuse uus LIS seadmete moodulhoone, mis liiklusjuhtimise töövõtja Mipro plaanide kohaselt paigaldatakse veel selle aasta novembris. See hakkab olema jaama Tallinna-poolses otsas ja annab võimaluse likvideerida praegu veetorni juures asuv suurte akendega sinine kolemaja. Kui kord saame estakaadil oleva vana soolalao asese kasutusele oktoobris. Eks harjumine võtab aega, aga kui tablood kohale jõuavad ja töökorda saavad, tekib rutiin kiiresti. Samas võib raudteel olla alati olukordi, mis rutiinil tekkida ei lase. Sügis ja talv peaksid raudteel rahulikumad tulema. 13. oktoobriks lõppevad remonttööd Klooga jaamas ja rongid hakkavad taas sõitma Kloogarannani ning täies mahus Paldiskini. Siis lõpetavad sõitmise ka ronge asendanud bussid. Kevadel algavad tööd raudteel uuesti. 2020. aastal on plaanis rekonstrueerida Keila raudteejaama Tallinna-poolne osa ja välja vahetada peaper- mele samas stiilis uus turuhoone, võime küll Keila jaama pidada üheks ilusamaks Eestis. Kuivõrd kindel on täiendava raudteesilla ja teise peatee ehitus? Harri Pokk: Keila raudteesilla projekteerimise hankega alustatakse sügisel, teise peatee muldkeha ja raudtee projekteerimisega 2020. aastal. EVR on sisemiselt teise peatee ehituse rajamise otsused vastu võtnud, loodetavasti ootamatuid tagasilööke sellega ei teki. Kui Keilast hakkab Tallinna poole kulgema kaks peateed, muutuvad ka liiklusohutuse FOTO: VALDUR VACHT tingimused. See toob raudteekoridori äärde piirdeaiad ja võtab ära võimaluse otsema tee nimel üle rööbaste silgata. Teisipäeval Keila kesklinna arenguvisiooni arutelul tuli mitmel korral jutuks vajadus säilitada Tuula tee ülekäik või rajada sinna jalakäijate tunnel. Kuni teist raudteesilda ja peateed ei projekteerita, on linnal veel võimalus oma huvide eest seista. Seda nii, nagu on taotletud raudteeäärse kergliiklustee rajamist turu juurest Ülesõidu tänavani. Kergliiklustee koridorile on EVR andnud kooskõlastuse, projekteerimise ja ehitamisega seonduv jääb Keila linna hooleks. Põhja tänavale uus maja Ehitusloa sai 49 korteriga elamu. Kuup avas uue hooaja Noortele õpetatakse ettevõtlust. lk 2 lk 4 10.09 16.09.2019 4 49 7 99 43% Seavälisfilee kamaraga Maks & Moorits, kg 2 39 4 69 49% Juust Atleet Originaal 26%, viilutatud Valio, 500 g, 4,78/kg 7 49 Kohvioad Crema Merrild, 1 kg 12 99 42% 6 99 10 99 36% Pesupesemiskapslid White või Colour Neutral, 22 tk/pk, 0,32/tk Toodetud Eestis. Pakkumised kehtivad, kuni kaupa jätkub. Piltidel on illustreeriv tähendus. Pakkumised kehtivad Partnerkaardiga.
2 Uudised Reede, 13.09.2019 Nr 33 (554) tegija Arnd Matthias Burghardt Septembris täitus aasta, kui Arnd Matthias Burghardt ordineeriti Keila Miikaeli koguduse õpetajaks. Ja juba homme, 14. septembril algavad Keila kihelkonnapäevad, millega tähistatakse 800 aasta möödumist Keila koguduse asutamisest. Omavahel ütles Matthias, et talle meeldiks enim see, kui ta saaks pastoraadi õuel saksapäraselt vorsti grillida ja mõnusas seltskonnas juttu ajada. Jäi ikka nii, et sündmusi jätkub kolmeks nädalavahetuseks. Nagu nimest võib oletada, on Matthias, nagu ta end peamiselt kutsub, sakslane. Üles kasvanud Põhja-Saksamaal, Wolfenbüttelis, samas linnas, kust on pärit tuntud jook Jägermeister. Arndi jaoks on siiski olulisem, et seal linnakeses asub Hertzog Augusti raamatukogu, mis on kuulus oma rariteetsete raamatute poolest. Matthiase isa oli erakoolis õpiraskustega õpilaste õpetaja. Ema töötas samas väärt koguga raamatukogus. Aga ema esiisad olid viis põlve järjest kirikuõpetajad. Nõnda jätkas Matthias perekonna traditsioone ja läks pärast ajateenistust teoloogiat õppima. Kõigepealt Marburgi ja hiljem Kieli ülikooli. Kõrvalt haris end veel etnoloogias, ajaloos ja arheoloogias. Matthiase ülikooliaegsetest uurimistöödest üks käsitles vägivaldset ristiusustamist ja teine luteri kirikut Baltimaades. Õpetajaks ordineeriti ta esimest korda 2000. aastal Braunschweigis. Kuid juba samal aastal sai temast Riia Saksa koguduse õpetaja. 90-ndatel avastasin Baltimaid. Ühel õhtul istusin Nidas luite harjal ja mõtlesin, et siia kanti tahakski jääda, räägib Arnd. 2001. aastal tutvus ta Tartus konverentsil eestlanna Annega, toonase Tartu Ülikooli usuteaduste tudengiga, nüüdse vaimulikuga. Nad abiellusid veel samal aastal, peres on kasvamas teismeline poeg ja algklassides käiv tütar. Anne, kes töötas peaaegu kuus aastat Genfis Luterlikus Maailmaliidus ning on oma toonase töö tõttu puutunud kokku luterlike kirikutega kogu maailmas, on agaralt abiks ka Keila kihelkonnapäevade korraldamisel. Eestisse koliti 2006. aastal. Keele õppimine ei läinud üldse kergelt. Algkursuse sain laste mängutubades ning TV ja raadio vahendusel. Käänete mõistmiseks pidin ikka kursusi ka võtma, räägib Matthias oma kogemusest. Ega ta eesti keel pole siiani veatu, aga hirmu rääkida pole. Vastupidi, naerab alalõpmata ka ise oma keeleapsakate üle ja arvab, et neist võiks päris naljaka kalambuuriraamatu kokku panna. Lisades kohe juurde, et tema ümber on sattunud heatahtlikud inimesed, kes talle keelevigu pahaks ei pane. Keilaski on mind ülihästi vastu võetud. Olen nii tänulik kõigile, kes mu kohanemise on niivõrd kergeks teinud, tänab Matthias. Tänagi on Matthias lisaks Keilale õpetaja ka Saksa koguduses. Eelmises eestikeelses, Nõmme koguduses oli ta niivõrd armastatud, et mitukümmend Rahu koguduse liiget tuli jõulujumalateenistusele Keilasse, et oma endise abiõpetaja jutlust kuulata. Aga tõepoolest jutlused on Matthiasel haaravad. Ta ei loe neid ette. Ma ju tean, mis on mulle oluline ja mida ma tahan öelda. Tahan kõneledes oma kuulajatele otsa vaadata ja ei soovi mingit paberilehte meie vahele, räägib Arnd. Lisaks annab Arnd koolitunde Saue ja Keila koolis. Matthias kasutab enda kohta väljendit, et ta on estiseeritud. Aga siiski mitte lõpuni. Sakslane lööb tast välja siis, kui vaatab Saksa jalgpallikoondise mänge. Ja siis need vorstid. On ühed erilised karrivorstid, millest ta ikka aeg-ajalt puudust tunneb. Et neid oleks, toob ta ema vaatamas käies ikka kaasa ja paneb sügavkülma, et himu tulles sealt endale ja lastele praadida. Eriti head on need vorstid siis, kui neid on küpsetatud Sõrve poolsaare metsikus nurgas asuvas perekonna suvilas, kuhu vahel on siiski mahti minna. valdur vacht vvacht@keila.ee Nädal piltides Keila Kooli väliväljakul toimus 9. septembril SPIN-programmi avaüritus. Hea tahte lepingule kirjutasid alla vasakult SPIN programmi tegevjuht Keit Fomotškin, Keila Jalgpalliklubi tegevjuht Tiit Tikenberg, Keila noorsoopolitseinik Sille Roosimaa ja Keila linnapea Enno Fels. SPIN-programmist pikemalt saab lugeda eelmisest Keila Lehest. Keila nädalaleht väljaandja: sa keila leht Keskväljak 11 leht@keila.ee tel 658 8569 UUDIS Põhja tänavale tuleb uus kortermaja Linnavalitsus väljastas ehitusloa äripindadega korterelamu püstitamiseks Põhja tn 12b asuval kinnistul. KEILA LEHT Projekteeritud elamu on viiekorruseline lamekatusega hoone. Elamusse on projekteeritud 29 korterit 9 kahetoalist, 18 kolmetoalist ja 2 neljatoalist korterit. Esimesele korrusele on kavandatud äriruumid (külaliskorterid). Krundile on kavandatud 48 parkimiskohta. Elamu suletud netopind on 2452,7 m², millest eluruumide pind on 1767,5 m². Projekteeritud elamu välisseinad monteeritakse kolmekihilistest välisseinapaneelidest, mis viimistletakse värviga. Elamusse on projekteeritud soojustagastusega sundventilatsioon ja kaugküttesüsteem, energiaklass on B. Ehitusprojekti koostas Põldme Arhitektuur OÜ. Ehitusprojekti tuleohutuse osa on kooskõlastatud Päästeameti Põhja Päästekeskuses. JOONIS: PÕLDME ARHITEKTUUR OÜ Sotsiaalkeskuse sädeinimeseks valiti Piret Raudjärv Keila Sotsiaalkeskuse töötajad valivad sädeinimest 2007. aastast. KEILA LEHT Järjekorras 13. sädeinimene on keskuse tegevusjuhendaja Piret Raudjärv. Sädeinimest valivad kolleegid ja tiitlile esitatu peab olema keskuses töötanud vähemalt kolm aastat. Piret tuli Keila Sotsiaalkeskusesse tööle 1. juunil 2015. Sotsiaalkeskuse juhataja Riina Sippoli sõnul on ta keskuses töötanud vaid neli aastat, aga samas tundub, nagu ta oleks siin kogu aeg olnud. Kuidas Piret sotsiaalkeskusesse tööle sattus, seda ma täpselt ei mäleta. Kolis Keilasse elama, oli vist Benita Kodus praktikal ja sealt endine kolleeg soovitas. Piret on hetkel meie maja noorim kolleeg, aga ta on juba kolme lapse ema ja hästi lahtiste käte ning avatud südamega. Tugev klienditöö tegija, lisaks juhendab trummi- ja lauamängude ringi. Lauamängud on Pireti üks hobi ka eraelus, iseloomustab Riina Sippol. Koos tiitliga antud kaaskirjas iseloomustavad kolleegid sädeinimest Piret Raudjärve järgmiselt: Piret, oled ikka abivalmis, lahke, energiat täis ja nägu naerul, just sellisena tunneme me Sind! Kiidab Sind ka Sinu töö ja tegu. Jätkugu Sul edaspidigi hoolivust ja tahet inimest märgata, aidata, väärtustada! Rukkilille lasteaia Rohutirtsude rühmas oli saagikoristuspäev. Kevadel külvatud ja istutatud köögiviljad andsid vägeva saagi. Pärast koristamist uuriti hoolega, mida kasvatati, ning peeti plaane, mida kõike head nüüd selle kraamiga ette võtta. Kas lihtsalt ära süüa või midagi huvitavamat kokanduses teha! vastutav väljaandja: agu veetamm küljendaja: IMBI KROMANOV korrektor: anne siniveer reklaami- ja levikorraldaja: küllike zukker FOTO: SOTSIAALKESKUS FOTOD: ANDREI LIIMETS, ASTRID ALLIKAS JA KEILA LIONS KLUBI Keila Lions klubi uue hooaja esimesel klubiõhtul tehti plaane algavaks aastaks ja jagati tunnustusi tehtu eest. Klubi president Margus Nigol andis Jüri Petersonile (pildil) üle Rukklille teenetemärgi pikaajalise panuse eest Lions liikumisse. Teenete eest Keila Lions klubis pälvis Aasta Mehe tiitli Egert Klaas. trükk: Printall Kojukanne: as express post tel 617 7717 ed facebookis: www.facebook.com/keilalinn
Reede, 13.09.2019 Nr 33 (554) Uudised 3 UUDIS Ajurünnak kesklinna tuleviku heaks Teisipäeval tutvustati Keila linnaruumilist visiooni ja toimus arutelu heast linnaruumist. KEILA LEHT Inimesi oli linnavalitsuse vastselt remonditud saali kogunenud rohkesti, arutelu oli elav ja konstruktiivne. Rõõm oli näha saalis ka nooremat rahvast. Kõik see räägib inimeste huvist oma kodulinna käekäigu vastu. Kokkutulnuile esinesid arhitektid Indrek Peil (arhitektibüroo Kavakava), Toomas Paaver (OÜ Linnalahendused) ja Kerttu Kõll (OÜ Entec Eesti). Kõnelejad analüüsisid Keila kesklinna ajaloolist ja looduslikku eripära. Kesklinn suurem Keskväljakust Kesklinnana käsitletakse Keila keskväljaku ümbrust, tunnetuslikult võib aga kesklinn hõlmata igaühe jaoks erineva ulatusega ala. Üldplaneeringu käigus koostatud Keila ruumilise visiooni nägemuses võiks kesklinn laieneda, rõhutades neljal Keskväljakult hargneval ajaloolisel teekoridoril (Tallinna mnt, Paldiski mnt, Haapsalu mnt, Tuula tee) põhinevat struktuuri, milles need suunad oleks põhilised aktiivsed ja inimsõbralikud liikumisteed, kus soodustada ka tänavaäärseid teenuseid. Teiseks leidsid arhitektid, et veelgi selgemalt võiks eristuda linna läbiv roheline koridor, mis algab Jõepargist, jätkub kiriku- Jurist annab nõu aias, Kuusepargis, Keskpargis ning lõpeb Männikus ja terviseradadel. See on nagu linna selgroog, mis võiks olla veelgi jõulisemalt tunnetatav. FOTOD: VALDUR VACHT Indrek Peil leidis, et kui Keila raudteejaamas on juba nii esinduslik rattaparkla, siis võiks linnapildiski rohkem domineerida rattateed. Tallinnas on rattateid rajatud, kuid Balti jaamas näiteks rattaparklat pole, võrdles Peil. Toomas Paaver tervitas esimesi samme, et linn jõuaks roh- lugeja küsib: Läksime tööandjaga tülli ja läksin töölt ära ning nüüd ei ole viimase kuu töötasu temalt kätte saanud. Pöördusin töövaidluskomisjoni saamata jäänud töötasu tõttu. Käisin ka Tööinspektsiooni juristi vastuvõtul ning jurist ütles, et mul on veel õigus kasutamata puhkuse hüvitisele ja välislähetuse päevarahadele. Minu esimene avaldus on menetlusse võetud, kas ma pean nüüd puhkusetasu ja päevaraha saamiseks esitama eraldi avaldused? Kes ja kuidas töövaidluskomisjonis otsustab, kas ma oma raha kätte saan või mitte? Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu: Töötajal saamata lõpparve ehk selle erinevad osad, sh töötasu, kasutamata ja aegumata puhkuse hüvitis ning töötamise ajal toimunud välislähetuse päevaraha. Töövaidluse lahendamise seaduse kohaselt võib avaldaja ehk praegusel juhul töötaja pärast avalduse menetlusse võtmist taotleda avalduses esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks avalduse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Oluline on see, et töövaidluskomisjoni pöörduja väljendaks oma nõudes selgelt, mida ta teiselt poolelt saada soovib. Kui töötaja algul nõudis ainult saamata jäänud töötasu, aga nüüd on selgunud sisuliselt uued nõuded, tuleks töövaidluskomisjonile esitada kasutamata puhkusehüvitise ja välislähetuse päevaraha saamiseks uus avaldus. Töövaidluskomisjoni juhataja võib liita avaldused määrusega ühte menetlusse, sest lõpparvesse kuuluvad nõuded on õiguslikult omavahel seotud, nõuded oleks võinud esitada ühes menetluses ning ühine menetlemine võimaldab kiiremat lahendamist või lihtsustab menetlust. Samas võib töövaidluskomisjoni juhataja leida, et ühes avalduses esitatud nõuete või avalduse eraldi arutamine võimaldab töövaidlusasja kiiremini läbi vaadata või lihtsustab menetlust oluliselt. Kui avaldused on juhataja hinnangul liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvateks menetlusteks. Töövaidluskomisjon annab menetlusse võtmise määruses avaldajale täpselt teada, kuidas tema avaldusi lahendama hakatakse. Töövaidluskomisjon teeb otsuse, kui töövaidlusasja on komisjoni arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Tavamenetluses osalevad otsuse tegemisel töövaidluskomisjoni juhataja ja kaks kaasistujat (tööandjate ning töötajate esindaja), kes osalesid asja arutamise viimasel istungil. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Viimasena hääletab töövaidluskomisjoni juhataja. Täpsemalt saab töövaidluskomisjoni protsessist teada Tööinspektsiooni kodulehelt aadressil: www.ti.ee/est/toosuhtedtoovaidlus/toovaidluste-lahendamine/ toovaidluste-lahendamine/ Keila linnruumilise visiooni arutelu avas abilinnapea Timo Suslov Kerttu Kõll juhendamas töögruppe kem ka jõe äärde. Uued majad, sild ja kergliiklustee on selleks ilus algus. Koht, kust linn kunagi alguse sai, on olnud pikka aega unaruses. Jõeäärse ala arendamine võiks olla suur siht linna arengus. Toomas Paaver, kes kuulus ka Keila eelmise üldplaneeringu töörühma, toonitas, et raudteejaam on samuti linna keskus. See on punkt, mis ühendab Keilat Tallinna ja paljude teiste kohtadega, kuhu rongid viivad. Hea rongiliiklus on parim vahend selleks, et keskkond ei autostuks. Linna planeerides on oluline, et kõik teed raudteejaamast koju oleksid mugavad ja kiired, iga punktiga ühendatud. Kerttu Kõll andis soovitusi, kuidas läheneda kesklinna arenguvisioonile ja soovitusi töörühmadele. Indrek Peil Toomas Paaver Kokku jaguneti viide töögruppi 1. grupp lahkas Keskväljakut ja selle seoseid ning põhjapoolse paneelelamute ala (Mis aitaks Keskväljakut oluliselt elavdada, kas kirikuesisele parkimisplatsile võiks planeerida osaliselt roheala, mis on tähtis Keskväljaku ümbrusse uushoonestuse rajamisel jne?). 2. grupp arutas Paldiski mnt suunda (Kas võiks soodustada Paldiski mnt põhjakülje väikeste hoonete asendumist suurematega, kas muuta Paldiski mnt-ga ristumisel Ehitajate tee trassi, kas võimendada jalakäijate eelistust Jaama tn ja Pargi tn ristmikul jne?). 3. grupi teemaks oli Haapsalu mnt suund, raudteejaama ümbrus ning Lõuna-Keila arengud (Kas Haapsalu mnt ruum vajab head jalgrattateed, täiendavaid ülekäike, milline peaks olema Uue ja Jaama tänava tulevik, kas Rõõmu kaubamaja ümbrusesse on mõistlik kavandada uusi elamispindu jne?). 4. grupp võttis ette Tallinna mnt suuna, Vesiveski piirkonna ja jõe vastaskalda (Kuidas kasutada paremini ära jõeäärse ruumi kvaliteete, kas on midagi teha ka jõe idapoolsel kaldal, milline hoonestus on siin kandis miljööväärtuslik jne?) 5. töögrupi piirkonnaks oli Tuula tee suund koos jõeääre ja -saarega (Kas jalutuskäiku mööda Tuula teed kirikust Jõepargini saaks meeldivamaks muuta, kas Tuula tee ja jõe vasakharu vahel peaks elamud välistama või neid soosima, kuidas muuta Keila jõe kallast meeldivamaks jne?). Töögrupid arutasid püstitatud teemasid algul isekeskis ja seejärel koos kõigi teistega. Linna detailplaneeringu koostajad protokollisid väljaöeldud mõtted ja andsid lubaduse, et arutelu materjalid avaldatakse linna kodulehel. See annab võimaluse avaldada oma arvamust ka neil, kes ei saanud teisipäeval visiooni arutelule tulla. Kokkuvõtva loo lubati kirjutada samuti Keila Lehe jaoks.
4 Reede, Uudised 13.09.2019 Nr 33 (554) Keila LINNAValitsuses Pargi tn 37 maja hakkab ehitama Eviko Linnavalitsus tunnistas riigihankel Keila linnas Pargi 37 eluhoone projekteerimis- ja ehitustööd suhtes edukaks pakkujate AS Eviko ja Eviko Ehitus OÜ ühispakkumuse maksumusega 391 648 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Selle raha eest projekteeritakse ja ehitatakse maja, mille suurus on 250-300 m 2 ja kus hakkavad elama 10 klienti, kes vajavad kogukonnas HUVITAV AARE LEPIKSAAR MÕTE KUUBIS KOORDINAATOR elamiseks tuge. Põhiosas rahastab projekti ERF. ESPAK-i kauplus sai kasutusloa Linnavalitsus väljastas kasutusloa kaupluse ja laohoone püstitamisel Põhjakaare tn 3. Hoone ehitusalune pind on 5000 ruutmeetrit, müügipinda kahel korrusel kaks korda rohkem. Esimesele korrusele tuleb ESPAK-i ehitusmaterjalide kauplus, teisele korrusele, kuhu viib ka eskalaator, rentnikku alles otsitakse. Kasutusloa said Ülejõe sild ja kergliiklustee Linnavalitsus väljastas kasutusloa Ülejõe tee ja Kalda põik 5a kinnistutele ehitatud asfaltkattega jalgteele ja jalakäijate sillale. Silla ja kergtee ehituse peaettevõtja oli AS TREV-2 Grupp ja see läks maksma veidi üle 400 000 euro. Riigi tugiteenuste keskus rahastas ettevõtmist 345 454 euroga, linna kanda jäi 60 962 Uus hooaeg Kuubis Heade ideede ning lahedate sündmuste inkubaator MÕTE 3 kutsub häid võimalusi kasutama. Eelkõige ootame noori ise endale meelepäraseid sündmusi korraldama, sest just ettevõtlikkus ja julge pealehakkamine on peamine isikuomadus, mis tulevikus rõõmsama, huvitavama ning tõenäolisemalt ka edukama elu loovad. Need korraldatavad ettevõtmised võivad olla vabalt vaid kindlale seltskonnale ning mitte tingimata kõigile avatud. Oluline on vaid Mõte 3 koordinaatoriga kontakti võtta ning aja ja tegevuste suhtes läbi rääkida. Samuti on meil võimalik korraldada erinevaid koosolekuid ja koolitusi, nii et sel aastal tegutsema hakkavad õpilasfirmad ja loodetavasti peagi uue hooga alustav Keila noortevolikogu võtku see teadmiseks. Ettevõtlike noorte kõrval püüan minagi koordinaatorina pakkuda sündmuste korraldamiseks ideid, mida noored tahaksid, kuid ise erinevatel põhjustel korraldada ei saa/suuda. Alanud hooaja peamine eesmärk on Keila Noortekeskuse hallataval Mõte3-l suurendada noorte ettevõtlikkust, anda teadmisi ettevõtlusest ja raha rollist selles. Noortekeskuse meeskonnas on nüüd olemas 4 Junior Achievement Eesti poolt koolitatud juhendajat, kes võivad olla samuti õpilasfirmadele abiks. Tore on siinkohal lisada, et üks Keila Kooli õpilasfirma on juba väga aktiivse hooga alustamas ning allakirjutanu koolivälise juhendajana ära veennud. Samuti alustame sel aastal ühiselt Eesti Noorsootöökeskuse Varaaida projekti taotlusvoorust rahastuse saanud Mobiilne ettevõtlusküla tegevust Keila Koolis. Nimetatud projekt õpetab erinevates kooliastmetes suhteliselt lihtsalt ja selgelt, kuidas liigub raha ja toimub paberimajandus ja arveldamine. Ettevõtlust ja erinevaid ärivorme käsitletakse laiemaltki. Taas tuleb kokku raha- ja säästmise temaatiline huviring Rahalabor, mis tegutseb noortetoas Mõte 3 alates oktoobrist teisipäeviti ja kolmapäeviti. Veel püüame õpilastele vaheldust pakkuda Keila Kooli vahetundides, et toetada õpetajaid ja näha, mis toimub ainetundide vahelisel ajal. Regulaarselt kasutavad meie noortetuba Kaitseliidu noorkotkad ja kodutütred, Keelepisiku keelekohvik ning oktoobris uusi huvilisi ootav Improteatri grupp. Lähiaja sündmused noortetoas Mõte Kuubis Alates 12. septembrist saab näha Keila Noortekeskuse korraldatud Lindude Joonistusvõistluse näitust. 19. septembril kell 16 läheme Keila jõe äärde kalale. Ootan endaga kaasa kalastamisest huvitatud noori, et minna testima, kas pärast süvendamist on Keila jõgi siin piirkonnas ka kalarikkamaks muutunud. Ühtlasi naudime looduses olemist, jagame põhiteadmisi ja kogemusi lihtkäsiõnge, põhjaõnge ning spinninguga püüdmisest, nagu ka sellest, et millal peab olema kalapüüdmiseks luba ning kuidas seda saada. Registreerida saab end kuni 18.09 aadressil: aare@keila.ee. Kaasa võtan korraga kuni 5 noort ning toimib kes ees, see mees põhimõte, kuna ohutuse mõttes veekogu äärde suure seltskonnaga minna ei ole tark tegu, samuti ei meeldi kaladele inimrohked ja lärmakad paigad. eurot. Kinnistu jagamine Uuel tänaval Linnavalitsus jagas Uus tn 15 (pindala 1818 m 2, sihtotstarve elamumaa 100 %) kaheks eraldi kinnisasjaks ja määras moodustatavatele kinnisasjadele koha-aadressid Uus 15 ja Uus 17, mõlema sihtotstarve on 100% elamumaa. 26. septembril kell 19 toimub kahooti-põhine viktoriin Maad ja rahvad, mis jagab põnevaid teadmisi, erinevatest kultuuridest, rahvastest ning riikidest. Pärast viktoriini vaatame samateemalist filmi The Best of enemies. Parimad mängijad saavad loomulikult autasustatud ning filmi kõrvale leidub ka midagi näksimist. Registreeri end võistlema kuni 26.09 kell 15.00-ni aadressil: aare@keila.ee Loetletule lisaks on tulemas veel karaokeõhtu, kontsert/tutvumisõhtu ja kaks noorte poolt algatatud sündmust. Neist üksikasjalikult aga siis, kui kõik on selge. Jälgige Mõte 3 Facebooki lehte, Instagrami ning hoidke silm peal ka Keila Lehel ja noortekeskuse kodulehel. Foto: erakogu venekeelne veerg Сегодня в номере Активное обсуждение городского развития Во вторник в обновленном зале мэрии состоялось представление видения возможного развития городского центра и активное обсуждение. Желающих принять участие в обсуждении было много, и это свидетельствует об интересе горожан к этой теме. На собрании выступали архитекторы Индрек Пейль, Тоомас Паавер и Кертту Кылль, представляющие разные архитектурные бюро. Выступающие обратились к анализу исторического прошлого города и его природным особенностям. Центр города это район, прилегающий к центральной площади. По мнению авторов городской детальной планировки, центр мог бы развиваться по четырем историческим «коридорам» - Таллинна мнт,. Палдиски мнт., Хаапсалу мнт. и Туула теэ. Архитекторы считают, что зеленая зона, состоящая из нескольких парков и скверов, могла бы быть более акцентирована в городском контексте. Более подробно о результатах обсуждения на странице 3 городской газеты. Железнодорожные работы продолжаются Если более существенные объекты близки к завершению, то говорить об окончании всех работ на станции Кейла пока рано. Готова новая платформа, строители во вторник установили перила, лестницы и осветительные приборы. Новая платформа особенно удобна для тех, кто живет в центре города либо пользуется парковкой возле рынка. Использовать платформы по назначению планируется с октября. 13 октября должны завершиться работы в Клоога, и электрички снова будут ходить до Клоогаранда, восстановится в полном объеме движение поездов до Палдиски. Весной начнется следующий этап работ, предстоит замена путей на станции Кейла со стороны Таллинна. Новый модульный центр управления установят уже в ноябре, и горожане попрощаются с некрасивым синим кирпичным зданием. А в недалеком будущем построят новое рыночное здание вместо старого склада на эстакаде. И тогда процесс обновления железнодорожной станции Кейла можно будет считать завершенным. Подробнее на странице 1. Новой многоквартирный дом на улице Пыхья Городское правительство выдало разрешение на строительство жилого дома по адресу ул. Пыхья, 12в. Это будет пятиэтажное здание с плоской крышей на 29 квартир. На первом этаже планируется разместить офисные помещения либо гостевые квартиры. Рядом с домом будет парковка на 48 парковочных мест. Внешние стены строения будут смонтированы из трехслойных цветных панелей. Класс энергосбережения Б, в доме построят принудительную вентиляцию и дистанционную отопительную систему. Строительный проект составлен в архитектурном бюро Põldme Arhitektuur OÜ (стр.2). Увлекательное лето художественного кружка «Сирлет» На первом этаже центра культуры открыта выставка «Художественное лето Сирлет 2019». Выставка составлена из работ, которые были созданы в летнем лагере Топу, среди сюжетов - виды на море, прибрежные валуны, можжевельник, старые лодки, лошади, закат, летний дождь. Среди авторов не только дети, но взрослые - руководители кружка Сирье Раннаметс и Тийу Ялакас. Художественный лагерь работает уже 25-е лето. Каждый раз в другом месте. Ранее юные художники черпали вдохновение в Кясму и Таеваскода, в Курксе и на Сааремаа, в Тойла и Пюхаярве. По словам руководительницы Сирье Раннаметс, Топу прекрасное место для создания пейзажей. Руководительницам это место знакомо по летней художественной школе для учителей. Здесь всегда хорошая погода и спокойное море, в лагере можно самим готовить еду и топить баню. Важно отметить, что на расстоянии пешей прогулки находится мастерская художницы Наймы Нейдре, которая охотно приглашает гостей в свое ателье и рассказывает, как рождаются ее графические работы. Кроме художественного лагеря, кружок «Сирлет» проводил летом лагерь и для юных керамистов, с их работами также можно познакомиться на выставке (стр.6). Новости городского правительства Город признал успешным тендер «Проектирование и строительство жилого дома по адресу Парги 37», победителем признано совместное предложение предприятий AS Eviko и Eviko Ehitus OÜ стоимостью 391 648 евро (без НСО). Город планирует построить жилой дом для проживания людей, нуждающихся в общинной поддержке. Разрешение на использование получил строительный магазин «Эспак», построенный на ул. Пыхьякааре, 3. Здание магазина имеет два этажа, на первом будет располагаться магазин строительных материалов и товаров, на втором этаже арендные площади. Также разрешение на эксплуатацию получили новый мост и дорожка для легкого движения (стр.4).
Reede, 13.09.2019 Nr 33 (554) Vaba aeg 5 AJALUGU 75 aastat pitkapoiste vastupanukatsest Punaarmeele Noored tahtsid veel midagi Eesti heaks ära teha. MATI MANDEL AJALOOLANE 22. 23. septembril 75 aastat tagasi tegid admiral Johan Pitka algatusel Tallinnasse, Kosele, Keilasse ja mujale koondunud erinevates mundrites noored poisid viimase katse Eestisse tunginud Punaarmee üksusi peatada. Ega neil olnud illusioone, olukord oli ju lootusetu. Saksa okupatsioon oli asendumas nõukogude okupatsiooniga. Küllap nad aimasid, et paljud neist hukkuvad, paljud võivad sattuda pikkadeks aastateks vangilaagritesse. Mis neid siis selleks hullumeelseks teoks sundis? Nad kõik mäletasid, mis juhtus 1940.-1941. aastal, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Oli toimunud iseseisva vabariigi likvideerimine, Eesti lipu ja hümni keelustamine, riigi ja omavalitsusjuhtide kõrvaldamine, Eesti riiki käsitlenud kirjanduse ja kunsti hävitamine. Asemele tuli kohustuslik punane propaganda, mis täitis ajalehti, punanurki, filme ja teatrit. Ainsateks iidoliteks said siis Marx, Engels, Lenin ja Stalin. Järgnes tublimate põllumeeste kulakuteks tegemine ning arvukad arreteerimised, massimõrvad ja suurküüditamine. Need repressioonid ei läinud mööda pea ühestki suguvõsast. Noored teadsid, et see kõik ootas eestlasi nüüd uuesti. Nii mõnedki siis relva haaranud mehed on vanaduspäevil öelnud: Tahtsime ära teha kasvõi midagigi Eesti päästmiseks uuest, nõukogude okupatsioonist. Pitka plaanide luhtumine Hitleri Saksamaa väejuhatus oli andnud oma vägedele korralduse Eestist taanduda. Punaarmee forsseeris Emajõe ja tungis hõredatest eestlaste üksustest kiiresti läbi ning liikus Tallinna suunas. Veel Saksa okupatsiooni tingimustes 20. sepembril põranda all ametisse astunud Eesti valitsus Otto Tiefi juhtimisel leidis, et kujunenud olukorras pole võimalik nõukogude vägesid oma jõududega peatada ning valmistus emigreeruma. Admiral Johan Pitkal oli aga teine plaan. Tema oli juba mitu kuud teinud ettevalmistusi Punaarmee peatamiseks enne Tallinnat (nagu see juhtus Vabadussõjas) ning ei mõelnud oma plaanist loobuda. Selleks oli ta kavatsenud kasutada rindel olnud eestlastest koosnenud üksusi ning enda poolt formeeritavat Admiral Pitka nimelist võitlusgruppi. Eestlaste üksusi ei olnud aga rinde kokkuvarisemisel enam võimalik Tallinna alla tuua. Need, kellel õnnestus hävingust pääseda, taandusid läbi Viljandi ja Pärnu Läti suunas. Pitka enda üksus koosnes suures osas lahingukogemusteta noortest. Ka Klooga laagris väljaõppe saanud soomepoistest lipnikel, keda Pitka lootis kasutada komandöridena, puudusid lahingukogemused. Admiral oli lootnud sakslaste lahkumisel neilt hankida moodsaid relvi, kuid seegi lootus luhtus. Pealegi oli Pitka võitlusgrupp laiali Kloogal väljaõppel olnud mehed, enamikus soomepoisid, tulid põhiosas vastupanu osutama Keilasse ja Haruteele, Kehras väljaõppel olnud mehed sattusid osalt Irusse Narva maanteel, osalt Vaskjala lahingusse. Võitlusgrupi peamine, Kiviloo mõisas väljaõppel olnud üksus toodi Kosele ja oli sunnitud sealt 22. septembril peale tunginud Punaarmee tankiüksusega lahingut pidades taanduma. Seal nähti viimast korda ka Pitkat ennast, kes ilmselt alles siis veendus, et vastupanu on lootusetu. Eri paikades toimunud lahingud Pitka mehed, keda nüüd võib täie õigusega nimetada pitkapoisteks, osalesid 22. septembril, peale Kose lahingut veel mitmetes Punaarmeega peetud väiksemates kokkupõrgetes, nimelt Vaskjala silla juures, Irus ja õhtul Pääskülas. 23. septembri hommikul oli osa Kloogalt tulnud mehi lipnik Mändla juhtimisel võtnud kaitsepositsioonid sisse Pärnu maanteel Haruteel. Neil oli ka tankitõrjekahur ja paar miinipildujat. Üks väiksem, Kanama postijaamas ööbinud salk jäi kaitsele Tõdva jõekese äärde, oli sunnitud enne lõunat vastu võtma Punaarmee rünnaku ning taanduma. Paldiski maanteel oli kaitsepositsioon sisse seatud Kumna teeristile. Sealgi omasid poisid vaid kerget relvastust: vintpüsse, kuulipildujaid ning üksikuid tankirusikaid. Viimaste kasutamiskogemused aga puudusid. Osa mehi Admiral Johan Pitka 1930. aastatel. Pärast 22. septembrit 1944 jäi ta kadunuks ühe tankitõrjekahuriga asus Keila keskväljakul. Lõuna paiku lähenes Kumna teeristile veoauto, millel olid punaarmeelased. Puhkes lahing, milles punaarmeelased hukkusid, kuid surma said ka vähemalt kolm eestlast ning oli haavatuid. Tund hiljem saabus Tallinna poolt tankikolonn. Kolonn sõitis tulistades kaitsel olnud üksusest läbi ja tungis Keilasse. Kirikuesisel platsil seisnud tankitõrjekahurit ei saadud ilmselt laskmiseks korda. Püssi- ja kuulipildujatuli tanke ei takistanud ja nii jäi staabis (endises linnavalitsuse majas) olnud meestel üle vaid põgeneda. Surma sai Kumna-Keila lahingus umbes 30 eestlast, ellujäänud põgenesid laiali, enamik Ohtu suunas. Tankikolonn jagunes, üks osa sellest sõitis läbi Tuula küla ning jõudis pea üheaegselt Tallinna poolt tulnud tankidega Haruteele. Sealtki olid eestlased sunnitud ülekaaluka jõu eest taanduma. Osa Keilas ja Haruteel vastupanu osutanud meestest jõudis Läänemaale. Seal aga enam vastupanukatseid, peale Märjamaal toimunud tulistamise, ei toimunud. Pitkapoiste üritus oli luhtunud. Mitmed mehed hukkusid arreteerimiskatsetel, mitmed võitlesid edasi metsavendadena, paljud sattusid vangilaagritesse ja hukkusid või sandistusid seal. Võiks küsida oli sel kõigel mõtet? Nii on küsinud ka mitmed siis elanud vanemad inimesed. Praegu siiski teame, et see vastupanu oli hädavajalik. Esiteks aeglustus Punaarmee jõudmine Eesti läänerannikule tunduvalt. Kui Tallinna jõudsid nende üksused 22. septembri hommikul, siis Haapsallu alles 24. septembri õhtupoolikul, Läänemaa rannaaaladele veelgi hiljem. Nii jõudsid veel sajad inimesed üle mere põgenema ja päästsid end repressioonidest. Kuid veelgi olulisem on, et taolise vastupanuga näitasid Eesti noored Punaarmee ei ole vabastaja, Kultuuripärandi digiteerimine Kultuuriministeeriumis valmis suvel tegevuskava kultuuripärandi digiteerimiseks. KULTUURIMINISTEERIUM Tegevuskava valmis Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös. Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik meie mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ja uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti. Praeguseks on nendest digiteeritud vaid umbes kümnendik. Samas on digiteeritud pärandi osakaal liikide kaupa erinev, näiteks on helikollektsioonid ligi kolmandiku ulatuses juba digitaalsed, kuid dokumendipärandist on digiteeritud vaid alla 1,5%. Kultuuripärandi liikide erineva digiteerituse osakaalu vaid uus okupant, kes toob Eesti rahvale uusi kannatusi. Nii ka läks sajad inimesed lasti maha, tuhanded saadeti vangilaagritesse. Ees ootas ka uus küüditamine ja 50 aastat okupatsiooni. FOTOd: ERAKOGU Pitka staabiülem Paul Laaman arreteeriti ja hukati Keila ümbruses 1944. aastal toimunud lahingute 75. aastapäeva tähistamine laupäeval, 21. septembril 2019 Kavas: 12.00 Sõit Keila Linnavalitsuse eest Kumna mälestuskivi juurde Lilledepanek, auvalve, kõned 13.00 Mälestusteenistus Keila kirikus 14.00 Ajalookonverents Harjumaa Muuseumis (Linnuse 9, Keila) Peeter Kaasik. Vabadussõja inimkaotused Mati Mandel. Pitkapoiste viimased võitlused Sander Jürisson. Teise maailmasõja aegne eestlaste põgenemine läände Aart Nõmm. Metsavendlus Harjumaal 16.00 Anu Saluäär-Kall. Raamatu Ado Köögardali päevaraamat 1944 esitlus. 16.30 vestlus kohvilauas on tinginud olukord, kus digiteerimisel lähtutakse iga asutuse eraldiseisvast ressursist ja konkreetse asutuse kollektsioonide vastu üles näidatud huvist ega lähtuta riigi üldistest prioriteetidest ega kasutusstatistikast tervikuna. Seetõttu eksisteerib mäluasutustes ühelt poolt digiteerimise dubleerimist ja teisalt ei jõuta ilma tõhusa koostööta terviklike digikogudeni. Ühisprojektideks puudub aga ressurss ning kompetents on eri haldusalades killustunud. Kirjeldatu tõttu puudub Eestis kriitiline mass kultuuripärandi digisisu, mis haaraks kasutajasõbralikku ja terviklikku digiteeritud materjali üle kõikide kultuuripärandi liikide. Kriitilise massi saavutamiseks adresseerib kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava mäluasutuste juures säilitatud kultuuripärandit võimalikult sarnasest ajaperioodist, keskendudes suures osas pärandile aastatest 1900 kuni 1940 ning olenevalt pärandiliigist ka varasemat (dokumendi- ja kunstipärandi puhul) ning hilisemat (filmi- ja trükipärandi puhul) perioodi, et oleks võimalik korraldada kultuuripärandi eri liikide vahelist digiteeritud materjali ühist kasutamist. Digiteeritakse dokumente, trükiseid, fotosid, filme, kunsti ja esemeid. Eesmärk on teha võtmevalikuid kultuuripärandi seisukohalt, mitte digiteerida kogu kultuuripärandit. Digiteerimise tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 3% dokumendipärandist, 32% esemepärandist, 60% nii filmi- kui ka fotopärandist, 55% kunstipärandist ning 28% trükipärandist ehk kokku umbes 33% meie kultuuripärandist. Projekti kogumaksumus on 9,13 miljonit eurot, millest 8,25 miljonit eurot on planeeritud Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.
6 Kuulutused Reede, 13.09.2019 Nr 33 (554) HUVITAV Sirleti sisukas kunstisuvi Kultuurikeskuse I korrusel, rohelises toas ja trepigaleriis saab näha näitust Sirleti kunstisuvi 2019. KEILA LEHT Näitusel on väljas valik augustis Topu maalilaagris valminud töödest merevaated, rannakivid, kadakad, pilte vanast paadist ja kuurist, hobustest, loojuvast päikesest, vihmasajust Topul valminud akrüülmaalide autorid ei ole ainult lapsed, vaid ka nende juhendajad Sirje Rannamets ja Tiiu Jalakas. Söögi tegemise kõrvalt leidis aega maalimiseks ka laagris kokaks olnud sirletikas Eda Tunnel. Sirleti kunstilaager on toimunud juba 25 suve. Ikka on need toimunud Eesti looduskaunites kohtades: Pühajärvel, Neemes, Käsmus, Rabasaares, Taevaskojas, Treppojal, Saaremaal, Kurkses, Kloogarannas, Jaanimäel, Haapsalus, Toilas, Keilas, Laulasmaal, Topu puhkekekskuses oldi esimest korda. Sirje Rannamets: Topu on looduse maalimiseks imeline koht. Olime Tiiu Jalakaga nii sel kui eelmisel suvel Topu puhkemajas kunstikoolide õpetajate laagris ja naasesime sealt ikka hea tujuga. Tiiu on seal varemgi erinevate seltskondadega olnud. Alati on olnud ilus ilm, päiksepaisteline ja sooja mereveega ujuma silkad seal poole minutiga. Kaunid kivised rannavaated ja karused kadakad, ise saab süüa teha ja sauna kütta, mida veel tahta? Vaba ja natuke metsik olemine. Puhkemaja ei ole euroremondiga kaunistatud, omanikud on kunstnike suguvõsast ning värviplekk õuemurul ei ehmata neid ära... Lisaboonuseks on lühikese jalutuskäigu kaugusel töötuba omav graafik Naima Neidre, kes lahkelt oma ateljeed näitab ja räägib, kuidas tema graafilised lehed sünnivad. Tal on ka tore komme alati laagri viimasel päeval tulla lõpunäitust vaatama ning toetab kõiki noori ja vanemaid kunstnikke hea sõnaga. Meile meeldis seegi, et majas ei ole kella. Ja nüüd pomm seal ei ole WiFi-t ja levi samuti ei ole ning telekat ei saa vaadata, sest pilt hangub... Nii ei jäägi muud üle kui nautida loodust ja toredaid kaaslasi. Paiga rahu mõjus hästi lastelegi....seal ei ole WiFi-t ja levi samuti ei ole ning telekat ei saa vaadata... Kui raske on maalida otse looduses? Sirje Rannamets: Looduses on väga meeldiv maalida värske õhk, loodushääled, lõhnad, see aitab loomingule kaasa. Samas peab arvestama ka putukate, kõrvetava päikese või tuule ja vihmaga sellest tuleb üle olla või leida probleemile lahendus. Kõigepealt tuleb otsustada, mida maalida, leida meeldiv motiiv, teha kavand-visand, hinnata valgust-varju, kaugust-lähedust, oluline on tagaplaan. Ja alles siis segada värvid. Erinevate kõrvuti olevate värvilaikudega sünnib teos. Õpilaste puhul on vahel kõige raskem alustada, saada üle hirmust, et ei tule välja või ei leia seda oma motiivi. Kes laagrisse tulevad, nendel on esimesed hirmud juba ületatud. Pigem on probleem nn ülemaalimisega. Ikka juhtub, et tahaks veel paremini. Mõne laagrilise puhul võib lõpliku töö all olla lausa kolm maali. Oma loomeprotsessi peab igaüks ise läbima, siin ei aita juhendaja ütlemine, et nüüd on valmis. Küsimusele, mida on kõige raskem maalida, vastab Sirje Rannamets, et ilmselt päikeseloojangut. Päike kipub ruttu loojuma ja värvid muutuvad igal hetkel. Ja kõik need hetked on maalimist väärt. Saaremaal juhtus, et värvide valmisseadmise ajaks oli päike juba loojunud, siis maalisime kuud koos peegeldusega. Tiiu Jalakas vastab samale küsimusele kolme tähega: Udu. Näitusel väljas oleval pildile on ta maalinud rannakive. Kive jäädvustasid paljud, aga me maalisime lastega kividele ka. Kive näitusel väljas pole. Maalimist juhendas ikka Sirje Rannamets. Mina juhendasin Sirleti kunstilaagris monotüüpia töötuba ja viisin läbi õhtuse aja sisustamiseks män- FOTOD: SIRLETT ge pantomiime ja salakirjadega maastikumängu. Üks ülesanne tuli laagri käigus juurde puhastasin laste riideid akrüülvärvist! Topu kunstilaager ei olnud Sirletil ainuke sellel suvel. Juunis olid koos noored keraamikud. Nende 13 laagrilise tööd on vaadata ka näitusel. Kui suure seltskonnaga jätkab Sirlett sellel sügisel ja kas on veel kohti neile, kes pole jõudnud varem liituda? Sirje Rannamets: Tänaseks on registreerunud 58 õpilast. Veel on kohti I kunstirühmas, V laste keraamikarühmas ja täiskasvanute kunstirühmas. Küsida ja järjekorda võib ikka panna, sest alguses võtab aega, kuni kõik paika loksub. Sirlett alustab 26. õppeaastat 6 rühmaga: I kunstirühm 5-8-aastased - esmaspäeval kell 13.00-14.30. II kunstirühm 8-10-aastased - esmaspäeval kell 15.00-16.30. (Rühm on täis). III kunstirühm 11-16-aastased - esmaspäeval kell 17.00-20.00 (Rühm on täis). IV kunstirühm 16-aastased ja vanemad - 2 korda kuus reedel kell 17.30-22.00. Esimene tund 4. oktoobril. V keraamikarühm lastele 9-16-aastased - neljapäev kell 15.15-16.45. VI keraamikarühm 16-aastased ja vanemad 2 korda kuus 1. ja 3. neljapäeval kell 17.30-22.00. Esimene tund 3. oktoobril. REGISTREERIMINE: sirje.rannamets@mail.ee, telefon 552 2047, INFO: webzone.ee/sirlett/, www.facebook.com/kunstiringsirlett/. Kuhu minna, mida teha harjumaa muuseum Linnuse 9 HARJUMAA VÄIKETOOTJAD kuni 31. detsember 2019 www.harjumaamuuseum.ee Keila kultuurikeskus keskväljak 12 KEILA KOGUDUS 800 Ajalookonverents 14. september kell 9.30 JUSSIKESE 7 SÕPRA Viljandi laste- ja noorteteater Reky 8. oktoober kell 11 NÄITUS SIRLETI KUNSTI- SUVI 2019 1. korrusel ja rohelises toas FOTONÄITUS KEILA KOGUDUS 800 2. korrusel septembris harju maakonnaraamatukogu ehitajate tee 1 ETTELUGEMISHOMMIK Laupäeval, 14. septembril kell 12 loeme Kadri Kiho raamatut Auklik päev. RAAMATUKOGU GALERII Näitusmüük Viltimise põnevad rajad Õnne Mägi ja Eike Mägi 2.-26. september LASTETUBA Liikluskasvatuse linnalaagri laste joonistused RAAMATUNÄITUSED * 8. september - vanavanemate päev * Edgar Valter 90 * Книги - юбиляры 2019 года Keila sotsiaalkeskus Pargi 30-3 Tugikeskuse JUKS klientide kunstinäitus Tööpäevadel E-N kell 10-16, R 10-15 hiirekese perekeskus haapsalu mnt 31 Minu beebi - toitmine, vaevused ja nende leevendamine Ülle Lemberi loeng 18. september kell 15 Beebi toitmine ja käitumine I elupoolaastal Ülle Lemberi loeng 2. oktoober kell 15 Keila Kultuurikeskuse TARBEKUNSTIRINGID 23. september kell 18 PORTSELANMAAL, juhendaja Merike Christensen 24. september kell 18 KERAAMIKA, juhendaja Kärt Seppel 1. oktoober kell 18 VIT- RAAŽ, juhendaja Enno Veersalu 2. oktoober PORTSELAN- MAAL, juhendaja Reet Õunloo INFO 604 5045 või ml.kruus@keila.ee Beebi toitmine I: tahke toiduga alustamine Ülle Lemberi loeng 9. oktoober kell 15 Vajalik eelnev registreerumine: anneli@hiirekese.ee TASUTA MÄNGIMISVÕIMALUS E, K, R 10-14 Koolieelikutele koos täiskasvanuga. VAARIKAS VAHUKOOREGA Ohtu tee 5 PUUTÖÖRING LASTELE Teisipäeviti kell 15 MEISTERDUSRING LASTELE Kolmapäeviti kell 13 ja 15 AVATUD ÕMBLUSSTUUDIO Neljapäeviti kell 12-18 LAUPÄEVAL LASTEGA TEHA VÕIB KÕIKE 14. september kell 11: Puidutöö TÖÖTUBA Käepaelte punumine 14. september kell 13 Aplikatsioon-varjutehnikas mõmmik 15. september kell 11 Keila miikaeli kogudus paldiski mnt 2 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA Pühapäeval kell 11 Koguduse maja poes Paldiski mnt 2 müügil soodsad kasutatud riided Norrast ja Rootsist. www.keilakirik.ee Keila baptisti kogudus haapsalu mnt 10 JUMALATEENISTUS PÜHAPÄEVAKOOL Pühapäeval kell 11 FUSION POPKOOR Soolo- ja koorilaul, bändipillid, heli- ja videotehnika noortele. Kolmapäeviti kell 18 Leia meid Facebookis! Keila adventkogudus põllu 5 JUMALATEENISTUS Laupäeval kell 11 VAHVA ÕUNAMAHLATEGU Waldorfkool Läte pressib mahla 21.-22. ning 28.-29. septembril. Lahked õunaannetajad on oodatud neil päevil kell 10.00-15.00. Tervislikku toormahla saab kohapeal oma anumasse kaasa osta (1 liiter mahla = 1,5 eurot). Õunu saab jätta ka Lätte kooli taha hoovi, Keskväljak 15 (eraldi aega ei pea kokku leppima). Mõnusate kohtumisteni!
Reede, 013.09.2019 Nr 33 (554) Kuulutused 7 Kallist ema ja vanaema Anita Selg Miralda Peit 14. VI 1928 04. IX 2019 Sügav kaastunne Signele, Siirile, Sandrale ja Sigridile kalli isa Lydia Soodret 1917 2009 mälestab 10. surma-aastapäeval poeg perega. Mälestame. Avaldame kaastunnet Andrisele ja Indrekule perega. Endised kolleegid Avaldame sügavat kaastunnet Allile ja Siirile perega ema, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul. Nurga talu rahvas Aleksander Tõnissoni kaotuse puhul. Reet, Ülle, Margit, Ruth Keila Sotsiaalkeskuses 18. septembril kell 16.30-17.30 füsioteraapia grupp II korruse saalis. Oodatud kõik, kellel esinevad selja-, kaelavõi õlavaevused. Selga mugav spordiriietus ja kaasa vahetusjalatsid. Juhendaja füsioterapeut Tatjana Sokolova. Osalustasu 7 eurot. Info telefonil: 679 1576 Siin olen nõnda vaene ma ja nõnda rikas ka, mu tutvad kõik on minuga ja mina nendega. /Juhan Liiv/ Ivar Mehide 21. VI 1946 16. IX 2015 Mälestan toonelateel rändavat kallist abikaasat 4. surma-aastapäeval. Väljasõit Haapsallu Puise nina paadipõgenike mälestuskivi avamisele pühapäeval, 22. septembril kell 12. Kohtume jaamas kella all. MEMENTO Keila väärikate ülikooli PIDULIK AVAAKTUS reedel, 13. septembril kell 16.00 Keila Koolis Kuulutused Lisainfo ja avaldused: personal@keilavesi.ee tel 5306 0068 KEILA SEERIAJOOKS SÜGIS 2019 Asukoht: Keila terviserajad 1. etapp 17. september kell 18.30 2. etapp 19. september kell 18.30 3. etapp 24. september kell 18.30 4. etapp 26. september kell 18.00 Ringi pikkus 1-2 km. дополнительная информация personal@keilavesi.ee 5306 0068 IGALE 4 ETAPIST OSAVÕTJALE ERIAUHIND! Parimale perele ja klassile eriauhind. Osavõtutasu: alla 7-aastased tasuta õpilased 1 / 4 etappi 3 täiskasvanud 3 / 4 etappi 10 NB! Kui klassist on eelregistreerunud 7 ja rohkem osavõtjat, siis kogu klass (k.a treener või õpetaja) tasuta. Registreerimine ja info: spordisemu@gmail.com Korraldaja: MTÜ Spordisemu, 5647 2272 Salsatreeningud Keilas! Tasuta proovitreening kolmapäeval, 18.09 kell 20:30 Vaata ka eventi Keila Teraapiakeskuse FB lehelt. Lisainfo: piret.madar@gmail.com või 53 443 004 PENSIONÄRIDE ÜHENDUS annab teada: * Juhatus jätkab tööd iga kuu viimasel teisipäeval kell 12.00-14.00 Keila Kultuurikeskuses. Võimalik tasuda liikmemaksu, astuda liikmeks, vahetada liikmepilet uue vastu, esitada ettepanekuid, küsimusi. * Sügispidu Keila Kultuurikeskuses 26. oktoobril algusega kell 15.00. Osalustasu 7 eurot. * Jõulupidu koos väärikate ülikooli liikmetega Kernu mõisas 14. detsembril algusega kell 14.00. Osalustasu 30 eurot. Väljasõit kirikuplatsil kell 13.00. Info: E. Peterson, 516 6362. müük/ost Keldripoes Paldiski mnt 46 (7-korruselise maja all) kasutatud riided septembri lõpuni -50%. Avatud T-K-N-R kell 11.00-16.00. Magus mesi Padise niitudelt! 0,5 l purk / 700 g hind 5,50 purk. Tasuta toon koju mee kätte. Helista 5191 6171. Müüa toored küttepuud - lepp 42 /rm, sanglepp 45 /rm, saar 50 /rm, kask 55 /rm. Metsakuiv okaspuu 48 /rm. Kogus alates 7 rm, transport hinna sees. Tel: 5551 8498. Kuiv okaspuu al 55, kask al 65 ; toores kask al 55 /rm, okaspuu al 42 /rm. Pikkus 30, 40, 50 cm. Vedu 6-7 rm kaupa. Tel 516 4278. Müüa saetud, lõhutud küttepuud, toored ja kuivad - lepp, sanglepp, kask. Kaminapuud 40 l võrgus (lepp, kask). Tel 509 6735, halukuller.ee Killustik, liiv, graniitkillustik, kompostmuld, kõdusõnnik, sõelutud muld, müüa koos veoga väikeveod.ee. Tel 501 5992. Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel 509 2936. Müüa soodsalt Lääne-Harju vallas Keelva külas Aarnamäe karjääris sõelutud ja sõelumata mulda, transpordivõimalus. Tel 5656 4103, pallemer@gmail.com. Ostan Eesti- ja nõukogudeaegset vanavara: raamatud, nõud, märgid, fotod, postkaardid, kohvrid, mündid, vinüülplaadid jne. Tel 504 0999, 514 0618. Matsu talu kartul laupäeval Keila turul. Tel 5346 0607. muu Valmistan uksi ja aknaid. Tel 5308 7220. Arvutite remont, Windowsi taastamine, kasutatud arvutite utiliseerimine. Koduvisiit. Paldiski mnt 19. Tel 5551 2500. Kodu Nõmmel ootab rõõmsameelset ja kohusetundlikku naist, kes on hooliv nii enda kui ümbritseva suhtes. Ülemine vanusepiir 57. Tel: 523 6357. Telli korstnapühkija enne külma saabumist. Kontrollin ja puhastan teie kütteseadme ning väljastan nõuetekohase akti. Helista: 5600 4050 või kirjuta: info@1korsten.ee. Lisainfo: www.1korsten.ee. Korstnapühkimine (sh nõuetekohane akt), ummistuste likvideerimine, küttekollete (sh korstnad) ehitus ja remont. Teostan töid ka nädalavahetustel. Tel 5372 4993, e-post: korstnapyhkija1@gmail.com. Korstnapühkija Tallinnas ja Harjumaal. Teeme küttesüsteemid puhtaks ja ajame paberid ka korda! Uuri lisaks www.lõõr.ee või +372 5821 6554. Üldehitus, katuse-, fassaadi- ja viimistlustööd. Majade, kõrvalhoonete ehitamine täislahendustega. 5352 9476, mehitus@gmail.com. Majade ehitus, korterite remont ja pööningute väljaehitamine. T 5307 2076, info@viimistlusehitus.ee. Viime tasuta ära teie vanaraua (pliidid, vannid, torud jne). Tel 5554 1036. Kutsume teid hispaania keele kursustele. Tunnid esmaspäeviti (algajad) või teisipäeviti (edasijõudnud) Sauel, Pärnasalu 19. Info ja registreerimine a.s.wesman@gmail.com. töö Pakume vahetustega tööd Keilas. Väljaõpe kohapeal. Sobib meestele ja naistele. Info: 5666 4346 või info@hragency.ee. Ettevõte pakub tööd koristajale, tööaeg ja -maht kokkuleppel. Töökoha asukoht Tutermaa küla, Harku vald. Info tel 501 5433. Korteriühistu Keilas Pae 11 pakub lisatööd hakkajale koristajale. Lisainfo telefonil 520 1876. Keila Haldus OÜ võtab tööle santehniku ja üldehitustöölise, vajalik B-kategooria juhiluba. Info 5057 611. Keila Kooli algkoolimaja söökla pakub täiskohaga tööd kokale. Info tel 505 4920. KINNISVARA Müüa v. anda rendile 3-toaline 54 m2 korter (2. k) 12-korterilises 2-korruselises äsja renoveeritud majas Valingul Puiestee 4 otse omanikult. Suur kelder, aiamaa kasutamise võimalus. Info 503 8538. Korralikud üürnikud soovivad üürida Keilasse korterit. Tel 5331 5057. Ostan soodsalt Keilasse korteri, sobiva korteri leidmisel on raha kohe olemas. Tel 5463 3165.
8 Reklaam 13.09-15.09.2019 Reede, 13.09.2019 Nr 33 (554) NÄDALALÕPU SOODUSTUSED -20% Palju õnne! t,bsuvmj TJOHJTBMBU 6TJO t 3JJTJ NBLSBTBMBU t,pevof KVVSWJMKBIBVUJT t,pivqjjnb WJSTJLVLPPL Kauplus avatud: E - R 10.00-18.30 L 10.00-17.00 Tehase 1, Keila (Terko hoov) VEO- ja KOLIMISTEENUS Teenindame 7 päeva nädalas www.usin.ee Juubilarid Sündinud JOHANNES ERICH AINSALU 94 (03.09) REBEKA TEEKEL 14.08 ALEKSEI LEINER 90 (13.09) EMMALIIS TERAS 24.08 ADEELE SIIM 26.08 30.08 LUDMILLA KIVIMÄE 88 (05.09) ÕIE KASK 87 (17.09) MIA-VANESSA VILGATS VILMA KUTSER 86 (07.09) EMILIE HEINA 03.09 AINO KAJANDI 86 (14.09) ANDRE HEINA 03.09 VALDA JÕGI 85 (03.09) KARL KUUS 03.09 VALVE NEOSTUS 85 (04.09) RIANNA RUSSAK 04.09 SELJE RAND 85 (18.09) MALRIIN LAI EMMA PIKUS 84 (07.09) LEILI PAJURI 83 (03.09) ALEKSANDRA KARMIŠEVA 82 (09.09) ELLEN MATROS 81 (03.09) LIIA PLATOV 70 (12.09) 06.09 Õnnitleb Keila linna Pensionäride Ühendus KEILA EHITUSPOES PUITBRIKETT SOODSA HINNAGA! E R 8 18 Võtame vastu kivi- ja betoonijäätmeid. L 9 15 Puitbrikett 175 eurot/alus Asukoht: Mõisa tee 15, Ääsmäe Telefon: 508 8472; 501 9469 Pellet alusel 1080 kg * 240 eurot/alus * kotiga ostes 3,75 eurot/tk Küttepuud 201,60 eurot/alus * kotiga ostes 3,70 eurot/tk HAAPSALU MNT 57D KEILA Et aastad üle ajasilla ikka rohkem rõõmu pillaks, et argipäevas hallis meelde jääks, mis hea ja kallis! Tiiu Väli 80 Vello ja Ants TEL 5348 7421, www.puidupood.ee UUE PÕLVKONNA LG ÕHK-VESI SOOJUSPUMP KÕIK ÜHES MÜÜK JA PAIGALDUS - tipptasemel efektiivsus - kõrge energiaklass - kütte-ja soojavee valmistamine - töötab välisõhu temp. -25 C - kõrge pealevoolu temp. 65 C - LG SmartThinQ kaugjuhtimine - kiire ja kompaktne paigaldus Küsi persionaalset personaalset pakkumist! pakkumist KÜTTEMEISTER OÜ www.kyttemeister.ee Pärnu mnt 499, Laagri tel 6 556 680 info@kyttemeister.ee Sügisannid salve Eesti põllumeestelt Peet... Kõrvits... Küüslauk... Kapsas... 0,39 /kg 0,69 /kg 7,50 /kg 0,49 /kg Pestud porgand... Kaalikas... Kartul (Laura, Gala).. Kartul (Marabell)... Avatud iga päev kell 9.00-22.00 0,39 /kg 0,59 /kg 0,45 /kg 0,29 /kg Haapsalu mnt 57b, Keila 13. september- 13. oktoober Peipsi sibul... 2,59 /kg Sibulapalmik väike... 4,50 Sibulapalmik suur... 9,50 www.keilaty.ee