Köite koostamisel osalesid : Arhitektuurne osa volitatud arhitekt arhitekt Anu Vaarpuu KBT Ehitusprojekt OÜ Olga Adamson KBT Ehitusprojekt OÜ 3
Köite koosseis: B. Seletuskiri 1. Sissejuhatus. 2. Lähteolukord. 2.1. Looduslikud tingimused. 2.2. Tehnovõrgud. 3. Seosed kõrgemalseisvate planeeringutega. 3.1. Harju maakonna teemaplaneering. 3.2. Harku valla üldplaneering. 3.3. Planeerimise lahendus. 3.3.1. Kruntide moodustamine. 3.3.2. Arhitektuurinõuded. 3.3.3. Detailplaneeringuala kontaktvöönd. 3.3.4. Kinnisomandi kitsendused. 3.3.5. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine. 3.3.6. Detailplaneeringu realiseerimise võimalused. 3.4. Liikluskorraldus. 3.5. Haljastus ja keskkonnakaitse abinõud. 3.5.1. Jäätmekäitlus. 3.6. Kuritegevuse ennetamine. 3.7. Tuleohutuse tagamine. C. Joonised 1. Situatsiooniskeem 2. Kontaktvöönd 3. Detailplaneeringu põhijoonise eskiislahendus M 1: 5000 M M 1: 500 214570-DP-01 214570-DP-02 214570-DP-03 4
B. Seletuskiri. 1. Sissejuhatus. Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Muraste külas Eeriku ja Kase mü ning lähiala. Detailplaneering on koostatud järgmiste dokumentide alusel: Harku Vallavolikogu otsus nr. 92 30.10.2014 Muraste külas, Eeriku ja Kase maaüksuste detailplaneeringu algatamine. Planeeringu eesmärkideks on: muuta Harku vallas Muraste külas, Kase mü sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks, moodustada Eeriku ja Kase mü-stest kaks elamumaa krunti ning üks transpordimaa krunt. määrata kinnistu kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv kinnistul ja nende täisehituse %, hoonete suurim lubatud kõrgus ja korruselisus, hoonete suurim lubatud ehitusalune pind, määrata kinnistu hoonestusala; lahendada tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ja liikluskorraldus Planeeringuga ei kaasne kinnisasja sundvõõrandamise vajadust või senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmist. 5
2. Lähteolukord. 2.1. Looduslikud tingimused. Planeeritav ala paikneb Harju maakonnas, Harku vallas Muraste külas Eeriku ja Kase kinnistutel: Detailplaneeringu ala suurus on ca 0,5151 ha. Planeeritaval ala on elamumaa ja maatulundusmaa. Planeeritud ala Eeriku mü on hoonestatud, kinnistul paikneb vana talukompleks koos abihoonetega. Kase mü on hoonestamata. Eeriku mü paikneb vana taluhoonete kompleks. Fotod olemasolevast olukorrast. Fotod Urmas Sepp 2014 aprill Vaade Palkoja teelt Eeriku Maaüksusele Vaade Palkoja teelt Kase maaüksusele 6
Eeriku maaüksuse õu Eeriku maaüksuse abihoone 7
Eeriku maaüksuse abihoone Eeriku maaüksuse abihoone 8
2.2. Tehnovõrgud. Harku vallas Muraste külas, Eeriku ja Kase mü-tel paikneb Eesti Energia jaotusvõrgule kuuluv 0,4 kv madalpinge õhuliin ning side maakaabel.. 9
3. Seosed kõrgemalseisvate planeeringutega 3.1. Harju maakonna teemaplaneering. Väljavõte Harju maakonna teemaplaneeringu roheline võrgustik kaardist. Planeeringuala -------------------------------------------------------------------------------- Vastavalt kehtivale Harju maakonna teemaplaneeringule ei paikne planeeringuala rohevõrgustikus ega ka tuumalal. 10
11
Väljavõte Harju maakonna teemaplaneeringu väärtuslikud maastikud kaardist. Planeeringuala ---------------------------------------------------------- Vastavalt kehtivale Harju maakonna teemaplaneeringule ei paikne planeeringuala väärtuslike maastike alal. 12
3.2. Harku valla kehtiv üldplaneering Väljavõte Harku valla üldplaneeringust Planeeringuala -------------------------------------------- Harku valla üldplaneeringukohaselt paikneb planeeringuala planeeritud elamumaal, Harku valla uue üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasse. 13
3.3. Planeerimislahendus. 3.3.1. Kruntide moodustamine. Harku vallad Muraste küla Eeriku ja Kase maaüksuste baasil on moodustatud kaks elamumaa krunti ning üks transpordimaa krunt. Vastavalt Harku valla kehtivale üldplaneeringule on tiheasustusalal lubatud kruntide täisehitusprotsent 20 %. Kavandatavad uued krundid on suuremad kui 2000 m2. Vastavalt eesti Geoloogiakeskuse poolt EPN 12.2 Sisekliima punkti 5.4.3. juurde koostatud lisaleht 1 määrusele Eesti Radooniohtlike alade piiritlemine lõik a) paiknevad Harku vallas Muraste külas Eeriku ja Kase mü-sed radooniohtlikul alal Planeeringuala -------------------------------------------------------- 14
Ehitusõigused ja hoonestustingimused on toodud põhijoonisel Maakasutuse bilanss Krunt Planeerin gueelne pindala m2 Planeeringujärgne pindala m2 Planeeringueelne maakasutus Planeeringujärgne maakasutus katastriüksustelii kide järgi Planeeringujärgne maakasutus 4451 2600 100 % E 100 % E 100 % EP Pos. 2 727 2308 100 % M 100% E 100 % EP Pos. 3-270 100 % M 100% L 100 % LT Pos 1 EP pereelamumaa; LT tee ja tänava maa; E- elamumaa; M maatulundusmaa; L transpordimaa; Bilanss kokku: 5178,0 m2 100,0 % s.h. Pereelamumaa EP tee- ja tänavamaa LT 4908,0 m2 270,0 m2 94,8 % 5,2 % 15
Kruntide ehitusõigused Pos nr. Pindala (m²) Sihtotstarve vastav. detailpl. liigile Olemas Planeeritud olev suurim lubatud hoonete hoonete arv arv krundil krundil Suurim lubatud uushoonete ehitusealune pindala (m²) Planeeritud hoonete suurim lubatud kõrgus (m) 1 2600 EP 5 Elamu+ 5 abihoonet Elamu 200 abihooned 320 Elamu 9 abihoone - 5 2 2308 EP - Elamu + 5 abihoonet Elamu 200 abihooned 260 Elamu 9 abihoone - 5 3 270 LT - - - - EP pereelamumaa; LT tee ja tänava maa; 16
3.3.2.. Arhitektuurinõuded. Arhitektuursete piirangute määramisega on soovitud saavutada elamugruppide ühtset kujundamist, mis tõstab antud piirkonna miljööväärtust. Projekteerimise alustamisest tuleb teavitada omavalitsust. Vajadusel esitab omavalitsus täiendavad projekteerimistingimused. Pos 1; 2 Arhitektuurinõuded: Maksimaalne lubatud korruselisus 2 Katuse kallete vahemik 25-45 Lubatud katusetüüp viilkatus Katusekatte materjalid Katusekivi, profiilplekk, PVC rullmaterjal; SBS Seinte välisviimistluse materjalid Krohv, puit, klaas, tellis, vineer, klombitud kivi, metall (näiteks vaskplekk), keelatud kasutada profiilplekki Värvid Heledad kuni keskmise intensiivsusega toonid Sokli kõrgus 0,3 0,6 m Katuse harja kõrgus Elamul kuni 9 m, abihoonel kuni 5 m Hoone asetsemine Planeeringus antud hoonestusalas Elamute projekteerimisel tuleb lähtuda EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine. 17
3.3.3. Detailplaneeringuala kontaktvöönd. Detailplaneeringu ala paikneb Harku vallas, Muraste külas. Planeeringuala -------------------------------- Detailplaneeringu kontaktvööndis paiknevad põhiosas tiheasustuse elamualad. 18
3.3.4. Kinnisomandi kitsendused. Pos Sihtotstarve Kitsendused Pos 1 pereelamumaa 0,4 kw õhuliini kaitsevöönd, sidekaabli kaitsevöönd Pos 2 pereelamumaa 0,4 kw õhuliini kaitsevöönd, sidekaabli kaitsevöönd 19
3.3.5. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevad kahjud (ehitustegevuse käigus rikutud teekate, tehnotrassid, haljastus, naabermaaüksuste kasutamisvõimalus jms.) hüvitavad planeeringu kehtestamisest huvitatud igakordsed kinnistute omanikud. 3.3.6. Detailplaneeringu realiseerimise kohustused. Ühendused tehnovõrkudega rajatakse kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega. Arendaja, võrgu valdajate ja Harku Vallavalitsuse vahel sõlmitakse täiendav kokkulepe tehnovõrkude rajamiseks. Kõik tehnovõrgud on üleantavad võrguvaldajatele peale nõuete- ja projektijärgset väljaehitamist. Esimese etapis tuleb välja ehitada vajalikud välistrassid. 20
3.4. Liikluskorraldus. Juurdepääs planeeringu alale on kavandatud Rannamõisa-Kloogaranna maantee kaudu Palkoja teelt. Planeeringuga on Kase mü-st moodustatud uus transpordimaa kinnistu Palkoja tee pikenduseks. Parkimine on ette nähtud lahendada omal krundil. 21
3.5. Haljastus ja keskkonnakaitse abinõud. Ala kasutusele võtmisega planeeringuga ette nähtud otstarbel kaasnevad järgmised keskkonnamõjud: - maastiku ja haljastuse pöördumatu muutumine, - veetarbimine liitumisega ühisveevärgi trassist - heitvee ärajuhtimine tsentraalsesse kanalisatsioonitrassi - olmejäätmete teke ja äravedu. - sadevete immutamine oma krundi pinnasesse Välismüra taotlustaseme arvsuurused planeeritaval alal peab olema päeval 55 db, öösel 45 db. 22
3.5.1. Jäätmekäitlus. Olmejäätmed kogutakse konteinerisse. Jäätmemahutid võivad olla kinnistu omaniku omad või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. Soovitav on kinnistule paigutada sorteeritud jäätmete kogumise mahutid. Võimaluse korral kui osutub otstarbekaks, on soovitav koguda eraldi klaas-, metall- ja plasttaarat ning teisi jäätmeliike. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. 3.6. Kuritegevuse ennetamine Harku valla üldplaneeringu koostamisel tehtud küsitluste andmetel on elanike arvates kõige olulisemateks turvalisuse alasteks probleemideks halvasti valgustatud teed ja tänavad, side kommunikatsioonide puudumine ja laste vaba aja veetmise võimaluste vähesus. Ümbritseva keskkonna heakord probleemiks ei ole. Vastavalt EVS 809-1:2002 on tegemist olemasoleva väljakujunenud ja laieneva keskkonnaga Kuritegevuse hinnang on planeeritavale alale väga ligikaudne. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks. Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kasutada järgmisi aspekte kuritegevuse riski vähendamiseks: hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus korrashoid, eriti kergestisüttiva prügi kiire eemaldamine, vähendab süütamise ohtu vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine peale rünnakut vähendab intsidentide kordumise riski tulekindlate materjalide kasutamine; 23
3.7. Tuleohutuse tagamine Tule leviku takistamiseks on planeeritava hoone tulepüsivusklassiks vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusele nr. 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded planeeritud TP-3. Hoonetevaheline minimaalne kaugus peab olema vähemalt 8 m. Vajalik tulekustutusvee normhulk vastavalt EVS 812-6:2005. Tulekustutusvee normhulk Qo = 10 l/s - hoone kõrgus 2 korrust - Tingimused tööprojekti koostamiseks: Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ette nähtud päästevahenditega. ( Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded 28 lg 2). Väljavõte Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavast p. 7.5 Tuletõrje veevarustus. Hoonestatavate alade ühisveevärkide baasil lahendatakse ka vastavate piirkondade tuletõrjeveega varustamine. Lahendus oleneb ühisveevärgiga kaetava ala elanike arvust, hoonestuse iseloomust, kasutatava veeallika liigist jne. ning on piirkonniti erinev. Tuletõrje veevarustuse lahendamisel on aluseks standardiga EVS 812-6:2005 sätestatu. Tulekustutuse normvooluhulkadeks on arvestatud, tulenevalt hoonestuse korruselisusest, valdavalt 10 l/s kuni 2-e korruselisele hoonestusele; 15 l/s kuni 5 korruselisele hoonestusele. Tulekahju normatiivseks kestuseks üle 2-korruselise hoonestuse piirkonnas Tabasalu alevikus, Muraste keskuses 3 tundi; väiksemates, kuni 2-korruselise hoonestusega asumites 2 tundi. Valdavalt võetakse tuletõrjevesi ühisveevärgi torustikule paigaldatavatest tuletõrjehüdrantidest. Soovitatavad on maapealsed soojustatud ülaosaga hüdrandid. Valikul lähtuda määrusest Tuletõrjehüdrantide käitusomaduste tagamise nõuded. Hüdrantide asukohad täpsustatakse detailplaneeringute ja põhiprojektidega. Hüdrantidega varustatud torustik üldjuhul ringistatakse. Parema veevahetuse tagamiseks veevõrgus on väikese elanike arvuga hoonetegruppideni siiski viidud ka hüdrantidega varustatud tupikliine, kuni hüdrandini nähakse ette torustik läbimõõduga 110 mm. Hüdrantidest võetav tuletõrjevooluhulk tagatakse kaheastmeliste pumbajaamade II astme pumpadega. Tuletõrjepump käivitub kas vastavalt rõhu langusele võrgus või korraldusele juhtpuldist. Ühtlasi blokeeritakse automaatikaseadmetega vahemahutites paikneva tuletõrjevaru nivoo, vältimaks vee kasutamist muuks otstarbeks. Tuletõrjepumbad valitakse töörõhuga, (kas iseseisvalt või koos tavatarbimise pumbaga (pumpadega) kindlustamaks maksimaalse tarbimisega tunnil võrgu kriitilises punktis vabarõhu 10 m Vs. II astme pumbajaama reservuaarid arvestatakse ööpäevast tarbimist reguleerivale mahule, tuletõrjevee puutumatule varule ning avariivarule. Ühtlasi on arvestatud veemahuti täitumisega tulekahju ajal I astme pumba töö arvel (või ka pumba tööga otse võrku). 24
Tuletõrjevee puutumatu varu on arvestatud 3 tundi kestva tulekahju kustutamiseks 108 m 3, 2 tundi kestva tulekahju kustutamiseks 75 m3. Nii ühe- kui kaheastmelistele pumbajaamadele paigaldatakse kiirliitmik vee otsevõtuks. Kohati leiavad väikese elanike arvu ning tarbimisega süsteemides kasutust ka lahtised veevõtukohad-tiigid või kaetud mahutid, mis peavad säilitama vajaliku mahu arvestusliku jääpaksuse korral. Võimaldamaks vett saada ka talveperioodil, on soovitavamad kaetud mahutid. Kasutusraadiuseks on arvestatud 300 m. Reservuaaride-mahutite konstruktsioon ja materjal valitakse vastavalt konkreetsele asukohale (maaomand, ehitusgeoloogia, juurdesõiduvõimalus jm). Mahutid planeeritakse sõiduteede lähedale või lahendatakse juurdesõiduvõimalus. Kavandatus on ka veevõtukohti looduslikest veekogudest. 25