MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80085789 tänava/talu nimi, Kopli tn 32 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412 telefon: +372 6413165 faks: +372 6413165 e-posti aadress: aids@tugikeskus.ee veebilehe aadress: www.tugikeskus.ee
Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 7 Bilanss 7 Tulemiaruanne 8 Rahavoogude aruanne 9 Netovara muutuste aruanne 10 Raamatupidamise aastaaruande lisad 11 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 12 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 12 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 13 Lisa 5 Laenukohustised 14 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 14 Lisa 7 Annetused ja toetused 15 Lisa 8 Muud tulud 15 Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused 15 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 15 Lisa 11 Tööjõukulud 16 Lisa 12 Muud kulud 16 Lisa 13 Seotud osapooled 16 Aruande allkirjad 17 2
Majandusaastaaruanne 2017. Tegevusaruanne MTÜ AIDSi Tugikeskus (ATK) asutati vabatahtlike rühma poolt 01.02.1994 Tallinnas üleeestilise heategevusliku ühendusena, mis tegutseb avalikes huvides. ATK põhieesmärk on heategevuslik töö AIDSi epideemia leviku tõkestamiseks, AIDSi ja suguhaiguste profülaktikaks riskikäitumisega inimeste seas (narkosõltlased, seks-töötajad, riskikäitumisega noored), turvaseksi propageerimiseks ning HIV-positiivsete isikute psühho-sotsiaalseks toetamiseks. ATK on kantud Vabariigi Valitsuse korraldusega tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. ATK jätkas 2017.aastal oma tegevust põhikirjaliste eesmärkide täitmisel, milleks on HIV/AIDSi epideemia tõkestamine, heategevuslik abivajajate toetamine avalikes huvides. 2017.aastal tegevus toimus järgmistes projektides: Projekt Kahjude vähendamise teenus (süstlavahetus) 2017.a. Projekti eesmärgid: 1. Süstlavahetuse nõustamisteenuse kaudu tõsta süstivate narkomaanide teadmisi HIV, suguhaiguste ja hepatiitide B ja C ja nende vältimise osas, narkootikumidest tingitud üledooside surmade ennetamine naloksooni programmi abil. 2. Informeerida ja motiveerida süstivaid narkomaane pöörduma ravi ja rehabilitatsiooni programmidesse eesmärgiga loobuda narkootikumidest või liituda asendusraviga muutumaks ühiskonna koormast täisväärtuslikeks liikmeteks. 3. Sekundaarse vahetuse ja tänavatöös kasutatava süstlavahetusautode kaudu jõuda nende süstivate narkomaanideni, kes statsionaarsetes süstlavahetuspunktides ei käi. 4. Haarata süstlavahetusteenusega võimalikult palju süstivaid narkomaane vähendamaks HIV nakkuse levikut mustade süstalde kaudu. 5. Üledoosidest tingitud surmade ennetamine naloksooni levitamisega ja selle kasutamise koolitamisega narkosõltlaste seas. 6. Esmaabi (haavandite puhastamine jms.) ja nõustamise kaudu vähendada tervisekahjustusi ja üledoseerimise ohtu süstivate narkomaanide seas. 7. Mustade süstalde tagastamise ja hävitamise kaudu vähendada linna reostamist bioloogiliselt ohtliku materjaliga. Projekti kirjeldus 2017.a. statsionaarne süstlavahetuse punkt teenuseid ei osutanud, sest rahastaja Tervise Arengu Instituut (TAI) muutis kahjude vähendamise kontseptsiooni ATK osas ja lõpetas statsionaarse punkti töö rahastamise. ATK jätkas süstlavahetuse teenust 2017.a ainult tänavatöö vormis, kasutades selleks 2 süstlavahetajate isikliku autot, mis liikusid erinevates Tallinna piirkondades kuid enamasti Põhja-Tallinnas. Tänavatöö täidab nii süstlavahetuse kui ka olukorra kaardistamise eesmärke. Tänavatöö toimus tööpäeviti 5 päeva nädalas. Rahastaja statsionaarse süstlavahetuse punkti likvideerimine mõjus halvasti töötulemustele, vähendades oluliselt süstlavahetuse klientide arvu ja rikkudes nende väljakujunenud harjumust saada teenust kindlal aadressil ja kindlatel vastuvõtuaegadel nädala-, kuu- ja aastaringselt. Ka kogemustega ja koolitatud personalile mõjus statsionnarse punkti sulgemine halvasti, süvendades nende ebakindlust tuleviku suhtes ja vähendades töö tegemise motivatsiooni. Nõustajatena süstlavahetuse projektis töötavad spetsiaalse 40-tunnise väljaõppe saanud inimesed
kellel on ka eelnev töökogemus töös narkosõltlastega. Töötajad täidavad kõiki ohutusnõuded töös ohtlike bioloogiliste jäätmetega. Turvalisuse kaalutlusel ühes vahetuses tänavatöö autos töötab vähemalt kaks inimest, kindlustatud on mobiilside mõlema autoga. Tänavatöö SVP autode numbrimärgid, autojuhtide nimed ja tegevuse iseloom on kooskõlastatud politseiga. Autojuhil-nõustajal ja süstlavahetajal on olemas vastavasisuline volitus antud töö tegemiseks. Projekti tulemused 2016 ja 2017.a. Aastad 2016 2017 Külastuste arv 4140 1242 Esmakülastajate arv 33 8 Jagatud süstalde arv 98312 62598 Tagastatud süstalde arv 78825 48015 Tagastamise % 80 77 Süstalde tagastamise protsent on läbi aastate olnud kõrge, pidevalt 75-80%. Naloksoonikoolitusi oli läbi viidud 111, elupäästmisi koolitatud klientide poolt 29. Projekti rahastab Tervise Arengu Instituut. Projekt Kahjude vähendamine Tallinnas-1 noorte narkosõltlaste ambulatoorse ravi ja rehabilitatsiooni teenus Tallinnas Projekti kirjeldus: Ambulatoorne nõustamisteenus, mis sisaldab individuaalset nõustamist keemiliste sõltuvuste osas, individuaalset psühholoogilist ja sotsiaalnõustamist, vajadusel arst - infektsionisti konsultatsiooni. Vajadusel suunamine ambulatoorsele opioidsõltuvuse asendusravile. Klientidele osutatavad teenused (teenuste arv iga kliendi kohta määratakse individuaalselt, vastavalt vajadusele): -keemiliste sõltuvuste konsultandi nõustamine: seisundi hinnang, rehabilitatsiooni kestvuse ja spetsialistide teenuste mahu kindlaks tegemine, asendusravi vajaduse hindamine; -sotsiaaltöötaja-juhtumikorraldaja nõustamised, k.a. võlanõustamine), vajadusel teiste spetsialistide ja institutsioonide spetsialistide konsultatsioonid jms.; -sotsiaaltöötaja-tegevusjuhi nõustamised ja tegevuste arendamine (toimetuleku õpetus, art - teraapia, käsitöö, arvuti algteadmised jms.); -psühholoogi individuaalsed ja grupinõustamised narkosõltlastele ja nende lähedastele; Igakuiselt rehabilitatsioonimeeskond hindab rehabilitatsiooni käiku ja vajadusel korrigeerib ravi ja rehabilitatsiooni plaani. Igakuiselt viiakse läbi uriini testimised illegaalsetele narkootikumidele, vajadusel korrigeeritakse ravi. Rehabilitatsiooni kuuri lõpus rehabilitatsiooni meeskond annab kliendile suunised edaspidisele narkovaba käitumise osas. 2017.a. tulemused: Igakuiselt pöördus teenuse saamiseks 30-32 isikut, kes said juhtumikorraldaja, sotsiaaltöötaja ja psühholoogi nõustamist. Põhilised probleemid olid abi otsimine eluaseme leidmisel, võlanõustamine, lastekaitsega seotud probbleemid, abi tööotsingul, dokumentide vormistamisel, psühholoogilised probleemid klientidel ja nende perekonnas, vajadusel asendusravile ja/või statsionaarsesse rehabilitatsiooniprogrammi suunamised. Külastamiste arv kokku oli 715.
Keskmiselt iga klient kasutas teenust 2-3 korda. Projekti rahastas Tallinna Linna Valitsus. Projekti kirjeldus: Projekt Kahjude vähendamine Tallinnas-2 kriminaalhooldusaluste narkosõltlaste ambulatoorne psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni teenus Tallinnas Projekt käivitati alates 01.07.2017.a. Tallinna Linnavalitsuse toel. Narkosõltlaste ambulatoorse psühhosotsiaaalse rehabilitatsiooni kaudu saavutada narkosõltlaste, kes on varem kuritegusid toime pannud, kannavad selle eest vanglakaristust ja kes on kohtuotsusega narkoravile suunatud püsiva remissiooni ja narkovaba elu saavutamiseks. Ambulatoorne nõustamisteenus, mis sisaldab iindividuaalset psühholoogilist ja sotsiaalnõustamist, vajadusel arst - infektsionisti konsultatsiooni. Vajadusel suunamine ambulatoorsele opioidsõltuvuse asendusravile või statsionaarsele rehabilitatsioonile. Klientidele osutatavad teenused (teenuste arv iga kliendi kohta) määratakse individuaalselt, vastavalt vajadusele): -keemiliste sõltuvuste konsultandi nõustamine: seisundi hinnang, rehabilitatsiooni kestvuse ja spetsialistide teenuste mahu kindlaks tegemine, asendusravi vajaduse hindamine; -sotsiaaltöötaja-juhtumikorraldaja nõustamised, k.a. võlanõustamine), vajadusel teiste spetsialistide ja institutsioonide spetsialistide konsultatsioonid jms.; -sotsiaaltöötaja-tegevusjuhi nõustamised ja tegevuste arendamine (toimetuleku õpetus, art - teraapia, käsitöö, arvuti algteadmised jms.); -psühholoogi individuaalsed ja grupinõustamised narkosõltlastele ja nende lähedastele; Igakuiselt rehabilitatsioonimeeskond hindab rehabilitatsiooni käiku ja vajadusel korrigeerib ravi ja rehabilitatsiooni plaani. Igakuiselt viiakse läbi uriini testimised illegaalsetele narkootikumidele, vajadusel korrigeeritakse ravi. Rehabilitatsiooni kuuri lõpus rehabilitatsiooni meeskond annab kliendile suunised edaspidisele narkovaba käitumise osas. Ravi ja rehabilitatsiooni käigust igakuiselt informeeritakse klientide kriminaalhooldajat. 2017.a. tulemused: Igakuiselt pöördus teenuse saamiseks 25-30 isikut, kes olid suunatud kohtute, kriminaalhooldajate poolt või pöördusid ise vanglas oleku hajal sooviga tulla peale vanglat ravile ja rehabilittsioonile. Kõik nad said juhtumikorraldaja, sotsiaaltöötaja ja psühholoogi nõustamist, vajadusel nakkushaiguste arsti konsultatsioone seoses HIV, hepatiitide B ja C-ga. Põhilised probleemid olid abi otsimine vältimaks tagasilangust narkootikumide osas, eluaseme leidmisel, võlanõustamine, lastekaitsega seotud probbleemid, abi tööotsingul, dokumentide vormistamisel, psühholoogilised probleemid klientidel ja nende perekonnas, vajadusel asendusravile ja/või statsionaarsesse rehabilitatsiooniprogrammi suunamised. Külastamiste arv kokku oli 276. Keskmiselt iga klient kasutas teenust 2-3 korda. Projekti rahastas Tallinna Linna Valitsus. Projekt Tee päästmisele-2 rehabilitatsiooni talu narkosõltlastele. Projekti kirjeldus
Narkosõltlaste rehabilitatsiooni talu asus Lääne-Virumaal, Vinni vallas, Voore külas, Eidiku talus. Kuni 01.07.2015.a. projekti töö toimus täies mahus, üheagselt viibis talus keskmiselt 15-16 kasvandiku, kellest 10-11 olid mehed, 4-5 naised: Kontingendi leidmine, määratlemine, meditsiiniline ettevalmistus, rehabilitatsioonile tuleku motiveerimine toimus Tallinnas ATK keskuses nagu ka dokumentatsiooni vormistamine. Iga isik identifitseeriti isikut tõendava dokumendi alusel. Tegevused rehabilitatsioonitalus olid järgmised: toimetulekuõpetus, tööteraapia, psühholoogi ja kogemusnõustajate iganädalased konsultatsioonid, igapäevased Anonüümsete Narkomaanide 12sammu põhimõttel läbiviidavad iseseisvad koosolekud. Projekti teostamine läbi aastate, lõpetamine ja tulemused. Alates 2012.a. aastast TAI poolne rahastamine lõpetati (selgituseks oli TAI kontseptsiooni muutmine ATK rehabilitatsiooni osas ja ümberorienteerumine teistele rehabilitatsiooni keskustele). Peale seda jäi alles Tallinna Linnavalitsuse (TLV) poolne rahastamine, mis kattis ainult 50% vajadusest. Selle tõttu ATK oli sunnitud kasvandike arvu järk-järgult vähendama. Kuid ka TLV rahastamine lõpetati alates 2015.a. II poolaastast, mille tõttu pidime saatma ülejäänud kasvandikud kas ambulatoorsele rehabilitatsioonile või teistesse statsionaarsetesse keskustesse. Keskuse rahastamiseks toetajaid ja sponsorklike projekte leida ei õnnestunud. Antud kinnistu omaniku ja ATK vahel oli 16.07.2002.a. sõlmitud leping ATK-le tasuta rendile andmiseks 20.aastaks tingimusega, et ATK tegutseb narkomaanide rehabilitatsiooniga. Kuna seda tingimust ATK enam täita ei saanud, rendileping lõpetati 15.07.2015.a. Peale seda kinnistu pandi müüki, mis toimus alles 19.05.2017.a. Sellel perioodil talus jätkas rehabilitatsioonil sõltlaste perekond koos 2.a. lapsega, kuna nendel ei olnud võimalust ravida ennast mujal. Kohale jäi ka üks kasvataja kes osutas neile jõukohast abi. Kulutusi katsime oma vahenditest, OÜ Tervisekeskuse Elulootus (TKEL) toetustest ja muust sponsorlikust abist. 2017.a. lõpuks oli rehabilitatsiooni talu eelarves defitsiit 13298 suuruses, mille moodustas TKEL abi jooksvate kulude, s.h. kommunaalkulude katteks. Kokkuleppel TKEL juhtkonnaga see defitsii kaetakse ja kajastatakse 2018.majandusaastaaruandes kui tagastamata sponsorlik abi ATK-le. Projekti tulemused Meeste rehabilitatsioon alustati 1998.a. ja see oli esimene Eestis asutus, mis pakkus rehabilitatsiooniteenust narkosõltlastele-meestele. Esimene Eestis rehabilitatsioon narkosõltlastele-naistele avati samas kohas 2009.a. Läbi aastate sai talus abi 14-20 inimest aastas, üheaegselt viibis talus 10 meest ja 4 naist vanuses 18-35.a. 16 aasta jooksul sai rehabilitatsiooni abi 224 narkosõltlast. Projekti tähtsus seisnes selles, et esmakordselt Eestis oli välja töötatud ja juurutatud narkosõltlaste rehabilitatsiooni metoodika, edukalt rakendatud erisoost kasvandike rehabilitatsioon ühes keskuses, rehabilitatsioonialuseks oli peretüüpi keskuse rajamine, kus inimesed, kes narkootikumide tarbimise ajal võõrdusid normaalsest pere kekskonnast, omandasid või taastasid toimetuleku oskused ja rehabilitatsiooni lõppedes olid valmis taasühiskonnastumiseks sootsiumis.
Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 6 190 4 683 Nõuded ja ettemaksed 5 853 2 690 2 Kokku käibevarad 12 043 7 373 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 0 161 329 4 Kokku põhivarad 0 161 329 Kokku varad 12 043 168 702 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 13 300 7 504 6 Kokku lühiajalised kohustised 13 300 7 504 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 12 041 20 222 5 Kokku pikaajalised kohustised 12 041 20 222 Kokku kohustised 25 341 27 726 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 140 976 160 290 Aruandeaasta tulem -154 274-19 314 Kokku netovara -13 298 140 976 Kokku kohustised ja netovara 12 043 168 702 7
Tulemiaruanne Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 75 700 103 360 7 Muud tulud 8 385 3 8 Kokku tulud 84 085 103 363 Kulud Jagatud annetused ja toetused -16 598-26 318 9 Mitmesugused tegevuskulud -730-4 738 10 Tööjõukulud -59 048-78 528 11 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -161 328-11 467 4 Muud kulud -655-1 626 12 Kokku kulud -238 359-122 677 Põhitegevuse tulem -154 274-19 314 Aruandeaasta tulem -154 274-19 314 8
Rahavoogude aruanne Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -154 274-19 314 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 161 329 11 467 Kokku korrigeerimised 161 329 11 467 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -3 163 1 526 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 5 796 2 405 Kokku rahavood põhitegevusest 9 688-3 916 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -8 181 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -8 181 0 Kokku rahavood 1 507-3 916 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 683 8 599 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 507-3 916 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 6 190 4 683 9
Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2015 160 290 160 290 Aruandeaasta tulem -19 314-19 314 31.12.2016 140 976 140 976 Aruandeaasta tulem -154 274-154 274 31.12.2017-13 298-13 298 10
Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Aruandekohustuslane Mittetulundusühingu AIDS-i Tugikeskuse (lühendatult: MTÜ ATK) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardiga, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ja seda täendavates Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendites. Aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumid on kajastatud jätkuvalt kasutades kasumiaruande skeem 1. 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud eurodes ühe eurose täpsusega. Raha Raha ning raha ekvivaletidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid ja lühiajalisi pangadeposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Nõuded ja ettemaksed Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on sõltuvalt ebatõenäoliselt laekuva nõude tekkimise põhjustest kantud osaliselt või täies ulatuses turustus-või üldhalduskuludesse. Ostjatelt laekumata arved,mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 180 päeva võrra, on kantud kuludesse täies ulatuses. Lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivara on bilansis kajastatud varad maksmusega üle 1278 euro ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööaedest. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on üldjuhul määratud järgmised amortisatsiooninormid/kasulikud eluead: Põhivarade arvelevõtmise alampiir 1278 Annetused ja toetused Projektide finantseerimiseks saadud sihtfinanseerimise toetused kantakse tuludesse nende arvelt kulude tegemise aastal. Sihtfinantseerimise vahendite ja nende arvelt kulude tegemise arvestust peetakse raamatupidamises brutomeetodil. Tulud MTÜ AIDS-i Tugikeskus töötab projektipõhiselt, esitab projektid rahastajatele kirjeldades finanseerimise allikaid ja kust vahendid saadakse. Projektide finantseerimiseks saadud sihtfinantseerimise toetused kantakse tuludesse nende arvelt kulude tegemise aastal. Sihtfinanseerimise toetused kantakse tuludesse nende arvelt kulude tegemise aastal. Sihtfinanseerimise vahendite ja nende arvelt kulude tegemise arvestust peetakse raamatupidamises brutomeetodil. Intressitulud raha pangakontodel hoidmise eest kajastatakse tuludena aruandeperioodis, mille eest intressid on arvestatud. Sarnased finantstulude ja-kulude kirjed summeritakse ning tulude ja kulude aruandes näidatakse üksikute kirjete tulem. Kulud Kulude arvestust peetakse põhitegevusharude viisi, kulukirjete lõikes. Eraldi arvestust peetakse üldhalduskulude kohta. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeritakse. Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud ilma tööjõukuludeta. 11
Maksustamine Maksuvõlgade analüütilist arvestust peetakse riiklike maksude liikide viisi. Selleks avatakse arvutis iga maksuliigi arvestamiseks eraldi analüütilised kontod. Maksuvõlad kirjendatakse kontode kreeditidesse kooskõlas kehtivate maksuseaduste ja juhenditega maksudeklaratsioonide ning vastavate algdokumentide alusel. Maksude vähendamiseks kirjendatud summad, samuti maksude tasumine kantakse nende kontode deebetitesse. Maksudeklaratsioonid saadetakse Maksuametile e-maksuameti kaudu. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 5 844 5 844 Ostjatelt laekumata arved Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 5 844 5 844 8 8 Ettemaksed 1 1 Muud makstud ettemaksed Kokku nõuded ja ettemaksed 1 1 5 853 5 853 31.12.2016 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 1 446 1 446 Ostjatelt laekumata arved 1 446 1 446 Ettemaksed 1 244 1 244 Muud makstud ettemaksed Kokku nõuded ja ettemaksed 1 244 1 244 2 690 2 690 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Ettemaks Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 1 108 Sotsiaalmaks 1 671 Kohustuslik kogumispension 89 Töötuskindlustusmaksed 148 Ettemaksukonto jääk 8 0 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 8 0 3 016 12
Lisa 4 Materiaalsed põhivarad Kokku Ehitised Lõpetamata projektid ja Lõpetamata ettemaksed projektid 31.12.2015 Soetusmaksumus 229 339 23 726 23 726 253 065 Akumuleeritud kulum -80 269-80 269 Jääkmaksumus 149 070 23 726 23 726 172 796 Amortisatsioonikulu -11 467-11 467 31.12.2016 Soetusmaksumus 229 339 23 726 23 726 253 065 Akumuleeritud kulum -91 736-91 736 Jääkmaksumus 137 603 23 726 23 726 161 329 Amortisatsioonikulu -4 119-4 119 Muud muutused -133 484-23 726-23 726-157 210 31.12.2017 Soetusmaksumus 0 0 0 0 Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 Jääkmaksumus 0 0 0 0 13
Lisa 5 Laenukohustised 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised võlakirjad TERVISEKESKUS ELULOOTUS OU Pikaajalised võlakirjad kokku 12 041 12 041 0% EUR 01.01.2019 12 041 12 041 Laenukohustised kokku 12 041 12 041 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised võlakirjad TERVISEKESKUS ELULOOTUS OU 12 041 12 041 0% EUR 01.01.2019 KALIKOVA NELLI 8 181 8 181 0% EUR 01.01.2019 Pikaajalised võlakirjad kokku 20 222 20 222 Laenukohustised kokku 20 222 20 222 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 1 549 1 549 Võlad töövõtjatele 4 217 4 217 Maksuvõlad 0 Muud võlad 1 426 1 426 Muud viitvõlad 1 426 1 426 Saadud ettemaksed 6 108 6 108 Tulevaste perioodide tulud 6 108 6 108 Kokku võlad ja ettemaksed 13 300 13 300 31.12.2016 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 1 217 1 217 Võlad töövõtjatele 534 534 Maksuvõlad 3 016 3 016 Muud võlad 390 390 Muud viitvõlad 390 390 Saadud ettemaksed 2 347 2 347 Tulevaste perioodide tulud 2 347 2 347 Kokku võlad ja ettemaksed 7 504 7 504 14
Lisa 7 Annetused ja toetused Sihtotstarbelised annetused ja toetused 75 700 103 360 Kokku annetused ja toetused 75 700 103 360 sh valitsemissektori fondidelt ja sihtasutustelt 71 858 115 020 sh residendist eraisikutelt 3 842 8 328 Rahalised ja mitterahalised annetused Rahaline annetus 75 700 103 360 Kokku annetused ja toetused 75 700 103 360 Lisa 8 Muud tulud Muud 8 385 3 Kokku muud tulud 8 385 3 Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused Projekt Taassünd-2 Süstivate narkomaanide sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon 1 933 2 325 Projekt Kahjude vähendamise teenus (süstlavahetus) 8 435 15 681 Projekt Tee päästmisele 6 230 8 312 Kokku jagatud annetused ja toetused 16 598 26 318 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud Mitmesugused bürookulud 650 957 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0 3 706 Pangateenused 80 75 Kokku mitmesugused tegevuskulud 730 4 738 15
Lisa 11 Tööjõukulud Palgakulu 44 094 58 335 Sotsiaalmaksud 14 954 20 193 Kokku tööjõukulud 59 048 78 528 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 4 5 Lisa 12 Muud kulud Trahvid, viivised ja hüvitised 655 1 626 Kokku muud kulud 655 1 626 Lisa 13 Seotud osapooled Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused Arvestatud tasu 5 820 4 967 16