Töö nr DP-04-16 VÕRU LINN KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Köide I Tellija: Võru Linnavalitsus Koostaja: GeoBaltica OÜ geobaltica@geobaltica.ee Tel: (+372) 5552 3686 Tartu 2016 GeoBaltica OÜ Postiaadress: Tel: 55523686, 5517551 Reg. kood 11347994 Sõpruse pst 2 E-post: geobaltica@geobaltica.ee A. Starkopfi tn 50 Tartu linn, 50050 www.geobaltica.ee Tartu 51011
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 2 SISUKORD 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA KOOSTAJA... 3 1.1 Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid:... 3 1.2 Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta... 3 1.3 Detailplaneeringu koostaja... 4 1.4 Kirjavahetus ja muu lisainfo... 4 2. PLANEERINGUALA ASUKOHT JA OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS... 4 2.1 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus... 4 2.2 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus... 4 2.3 Juurdepääsud ja teed... 5 2.4 Haljastus ja maastik... 5 2.5 Tehnovõrgud... 5 2.6 Kehtivad piirangud... 5 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI LINNAEHITUSLIKUD SEOSED... 6 4. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISETTEPANEK... 7 4.1 Üldplaneeringu muutmise põhjendus... 7 4.2 Üldplaneeringu teksti ja jooniste muudatuste ettepanek... 7 5. PLANEERINGU LAHENDUS... 9 5.1 Planeeritava maa-ala maakasutus... 9 5.2 Kruntide ehitusõigused... 10 5.3 Kruntide hoonestusala piiritlemine ja ehitistevahelised kujad... 11 5.4 Arhitektuurinõuded ehitistele... 12 5.5 Piirded... 13 5.6 Haljatuse ja heakorra põhimõtted... 13 5.7 Vertikaalplaneerimine... 13 5.8 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus... 13 5.9 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad... 14 5.10 Tuleohutusnõuded ja tuletõrjevarustus... 14 5.11 Servituutide vajaduse määramine... 15 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE... 15 6.1 Keskkonnakaitse... 15 6.2 Keskkonnakaitse ja kitsendavad keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks... 16 7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused... 16 8. Planeeringu rakendamise võimalused... 16 9. KOOSKÕLASTUSTE TABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA... 18 10. JOONISED... 19 1. Situatsiooniskeem M 1: 5000 2. Planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed skeem 3. Olemasolev olukord M 1:500 4. Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:500 5. Nähtavuskolmnurgad M 1:2000 6. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 3 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA KOOSTAJA Detailplaneeringu eesmärk on Võru linna munitsipaalomandis oleva kinnistu Kalmuse tn 16a jagamine, sihtotstarbe muutmine ja avaliku huvi väljaselgitamine Koreli oja ja piirnevate Kalmuse tänava kinnistute vahelisel maa-alal ning selle võõrandamiseks loa saamine. Detailplaneeringuga soovitakse leida võimalus Kalmuse tn 10, 10a ja 12, 12a ning Kalmuse tn 16 ja 18 kinnistute vahelisele alale määrata täiendavad ehitusõigused ja maakütte torustiku paigaldamine Kalmuse tn 10, 10a kinnistult Koreli ojja. Kalmuse 16a kinnistu Koreli oja ja Kalmuse tn 10, 10a, 12, 12a, 14, 16, 18, 20, 22 kinnistute vahelise u 8400 m2 suurusele osale elamumaa sihtotstarbe määramine muudab osaliselt Võru Linnavolikogu 11. märtsi 2009 määrusega nr 98 kehtestatud Võru linna üldplaneeringut. 1.1 Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid: 1. Võru Linnavolikogu 10.02.2016 otsus nr 12 Kalmuse tn 16a ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta; 2. Võru Linnavolikogu 10.02.2016 otsuse nr 12 lisa ASENDIPLAAN; 3. Võru linn Taara linnaosa planeerimise ja hoonestuse projekti I etapp (kehtestatud Võru Linnavolikogu 4. juuni 1998 otsusega nr 254); 4. Kalmuse tn 10 ja selle lähiümbruse detailplaneering (kehtestatud Võru linnavolikogu 26. aprilli 2000 otsusega nr 83); 5. Kalmuse tn 20 kinnistuga külgneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud Võru Linnavolikogu 16. mai 2001 otsusega nr 207); 6. Kalmuse 12 detailplaneering (kehtestatud Võru Linnavolikogu 14. mai 2003 otsusega nr 56); 7. Kalmuse 16 krundi ja sellega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud Võru Linnavalitsuse 8. novembri 2006 otsusega nr 687); 8. Võru Linnavolikogu 11.03.2009 määrusega nr 98 vastuvõetud Võru linna üldplaneering ; 9. Võru linna 14.06.2006 aasta määrus nr 22 Võru linna ehitusmäärus ; 10. Võru Linnavalitsuse 06.06.2007 määrus nr 8 Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded ; 11. Võru Linnavolikogu 12.02.2014 määrus nr 2 Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025 ; 12. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 Tee projekteerimise normid lisa Maanteede projekteerimisnormid ; 13. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu ; 14. Juhend "Ruumilise planeeringute leppemärgid 2013"; 15. Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015); 16. Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015); 17. Looduskaitseseadus (vastu võetud 21.04.2004); 18. Veeseadus (vastu võetud 11.05.1994); 19. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (vastu võetud 16.02.2011); 20. Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad ; 21. Teised konkreetsed planeerimislahendusi puudutavad normid ja nõuded. 1.2 Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta Detailplaneeringu alusplaaniks on Metricus OÜ poolt koostatud Kalmuse tn 16a geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, töö nr 15G7266, koostatud 09.2015. Täiendav info tugineb Maaameti kodulehe andmetele.
1.3 Detailplaneeringu koostaja KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 4 Detailplaneeringu koostaja on GeoBaltica OÜ maastikuarhitekt Kati Soonvald (Eesti Maaülikooli magistritunnistus nr MD 000627). 1.4 Kirjavahetus ja muu lisainfo Planeeringu käigus saabunud arvestamisele kuuluvad kirjad on toodud planeeringu lisade kaustas (Köide II). 2. PLANEERINGUALA ASUKOHT JA OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeritav ala asub Võru maakonnas Võru linnas Taara asumis Kalmistu tänava ja Koreli oja vahelisel alal. Planeeritava maa-ala suurus on ca 2 ha. 2.1 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringualal on välja ehitatud kuni kahekorruselised elamud ja abihooned. 2.2 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala hõlmab osaliselt Kalmuse tn 16a (91901:015:0068) 100% sotsiaalmaa sihtotstarbega alaliigiga üldkasutatav maa katastriüksust ning Kalmuse tänava ja Koreli oja vahele jäävaid elamumaa sihtotstarbega maaüksuseid: Kalmuse tn 10, Kalmuse tn 10a, Kalmuse tn 12, Kalmuse tn 14, Kalmuse tn 16, Kalmuse tn 18, Kalmuse tn 20 ja Kalmuse tn 22.
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 5 2.3 Juurdepääsud ja teed Olemasolev juurdepääs planeeringualale on Kaubajaama teelt (kõrvalmaantee nr 25145), mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2015. aastal 105 autot ööpäevas. Olemasolevatele kruntidele on juurdepääsud tagatud Kalmuse tänavalt. 2.4 Haljastus ja maastik Detailplaneeringu alal paikneb kõrghaljastus planeeritava ala põhjaküljel ja Koreli oja idakaldal. Planeeringuala reljeef langeb Koreli oja ja kirde suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad peamiselt vahemikku 77,00 82,00 m. Kõrgused on toodud BK77 kõrguste süsteemis, kuna tööga alustatud enne 1. jaanuari 2018. 2.5 Tehnovõrgud Planeeritaval alal paiknevad vee-, sadevee ja kanalisatsioonitorud, side-, kõrge- ja madalpingekaablid ja maaküttetorustikud. 2.6 Kehtivad piirangud Koreli oja vööndid on järgmised: Koreli oja kallasrada on 4 meetrit oja veepiirist. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seadusele on kallasrada avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsusüksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus 38) Koreli oja veekaitsevöönd on 10 meetrit oja veepiirist. Veekaitsevöönd on moodustatud vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Vastavalt veeseaduse 29 lg 4 on veekaitsevööndis keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna rajamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal. Koreli oja ehituskeeluvööndiks on Keskkonnaregistri andmetel (tuginedes looduskaitseseadusele) 50 m. Võru linna üldplaneeringu (kehtestatud 11. 03. 2009) alusel on ehituskeeluvööndit Koreli oja ääres vähendatud 25 meetrini. Kalmuse tn 16 ja Kalmuse tn 12 kinnistute osas on detailplaneeringutega on ehituskeeluvööndit vähendatud 18,5 meetrini. Detailplaneeringu põhijoonisele on kantud õiguslikul alusel püstitatud ehitiste väljakujunenud ehitusjoon. Vastavalt looduskaitseseaduse 38 lg 3 on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, kalda kindlustusrajatisele, olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist ning piirdeaedadele. Muuhulgas ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja rajatisele ning sillale.
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 6 Koreli oja kalda piiranguvöönd on 100 m ning vastavalt looduskaitseseadusele ( 37 lg 2) on kalda piiranguvööndis keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) maavara kaevandamine; 5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Planeeringualaga piirneva Võru kaubajaama kõrvalmaantee nr 25145 (Võru valla territooriumil) teekaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m ja Võru linna haldusalas 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Koreli oja on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi saarmas (Lutra lutra) elupaik. Saarmas on ka Natura 2000 võrgustiku III lisas nimetatud liik. Kitsendused on ära toodud joonisel 3 Olemasolev olukord. 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI LINNAEHITUSLIKUD SEOSED Planeeringuala asub Võru linna keskusest ca 3,5 km kagu suunas Taara asumis Kalmuse tänava, Koreli oja ja Kaubajaama tee nr 25145 vahelisel alal. Taara asum on linna ja valla piirli paiknev eraldiseisev privaatne elamupiirkond, mis on kompaktselt hoonestatud valdavalt uute individuaal- ja paariselamutega (ehitatud perioodil 1995-2010). Planeeritav maa-ala oli enne maareformi algust 1991. a tervikuna endise nõukogude sõjaväeosa valduses ja kasutuses. 1990-te esimesel poolel kruntis linn peale sõjaväeosa lahkumist nimetatud maa-ala elamumaaks ja võõrandas selle kruntidena soovijatele. Praegused Kalmuse 10, 10a, 12, 12a, 14, 16, 18, 20 ja 22 omanikud on kinnistud omakorda omandanud esmaomanikelt enam kui 10 aastat tagasi. Kogu territoorium oli võsastunud ning reostatud endise sõjaväeosast pärinevate jäänustega (okastraadid, betoonpostid, amortiseerinud sõjaväerajatised, vanaraud, varisemisohtlikud lagunenud ehitised jne). Kinnistute omanikud asusid järk-järgult korrastama nii neile kuuluvat kui ka sellega piirnevat territooriumi kirjeldatud prahist ja jäänustest. Kuivõrd sama territooriumi läbib Koreli oja, kooskõlastas Võrumaa Keskkonnateenistus 20. aprillil 2000 omanikega ojasängi ning nõlvade puhastamiseks ja süvendamiseks vajalikud tööd. Nimetatud pinnase- ja planeerimistööd on aastate jooksul ka reaalselt teostatud. Rajatud on haljastus. Omanike oma kulul ja initsiatiivil teostatud tööde tulemusena on varasemalt räämas olnud territoorium kujundatud korrektseks haljasalaks, mida reaalselt kasutavadki vaid alaga külgnevate kinnistute omanikud. Planeeritav ala piirneb põhjakaarest Tulika tänav T1 (transpordimaa 100%), kirdest Kaubajaama tee (transpordimaa 100%), idast Võru metskond 100 (maatulundusmaa 100%), lõunast Kalmuse tn 16a (üldkasutatav maa 100%) ja läänest Kalmuse tänav T1 (transpordimaa 100%) katastriüksusega. Detailplaneeringuala lääneküljel asuvate individuaalelamukruntide omanikud on Kalmuse tn 16a krundist korrastanud ja võtnud kasutusse elamumaadega piirneva osa Koreli ojani. Kuna
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 7 puudub avalik huvi Kalmuse tn 10, 10a, 12, 12a, 14, 16, 18, 20 ja 22 omanike poolt kasutusse võetud munitsipaalomandis oleva maa sotsiaalmaana kasutamiseks, on otstarbekas nimetatud maa sihtotstarbe muutmine vastavalt tegelikule kasutusele elamumaaks. Juurdepääs Koreli ojale on tagatud Kalmuse tn 10a lõunaküljelt (POS 15, Taara tänava ja Kalmuse tn 16a vahelise ala detailplaneering, kehtestatud 15.10.2014 Võru Linnavolikogu otsusega nr 33). 4. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISETTEPANEK 4.1 Üldplaneeringu muutmise põhjendus Käesolev planeering muudab 11. märts 2009. a Võru Linnavolikogu määrusega nr 98 kehtestatud Võru linna üldplaneeringut. Võru linna üldplaneeringuga on antud alale reserveeritud haljasala ja parkmetsa maa juhtfunktsioon, mille all mõistetakse valdavalt linnalisele asulale iseloomulikke puhkuseks ja virgestuseks mõeldud looduslikke ja poollooduslikke metsaalasid või inimese poolt rajatud haljasrajatiste alasid. Ülejäänud u 3 ha suuruse Kalmuse tn 16a kinnistu maakasutuse juhtotstarve jääb üldplaneeringu kohaselt haljasala ja parkmetsa maaks. Kalmuse tn 16a kinnistu maakasutuse osaline juhtotstarbe muutmine haljasala ja parkmetsa maast elamumaaks ei põhjusta olulist linnaruumilist mõju kuna reaalselt ei ole avalikku kasutust selles piirkonnas nimetatud maale välja kujunenud, avalik veekogu kasutamine säilib ja täiendavat hoonestamise võimalust võõrandatavale maale ei määrata väljaarvatud Kalmuse tn 10, 10a ja 12a ning Kalmuse tn 16 ja 20 kinnistute vahelisele alale. Planeeringuga kavandatu ei kahjusta naaberkruntide kasutamise võimalusi. 4.2 Üldplaneeringu teksti ja jooniste muudatuste ettepanek Detailplaneering teeb ettepaneku muuta üldplaneeringu joonist Maakasutusplaan märkides Kalmuse tn 16a kinnistust eraldatud ja Kalmuse tänava ning Koreli oja vahele jääva maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks üksikelamu maa. Igale üksikelamu maa kasutusotstarbega krundile määratakse protsentuaalselt ka loodusliku veekogu maa (osa Koreli ojast).
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 8 Joonis 4.2.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek 11.03.2009 kehtestatud Võru linna üldplaneeringu väljavõte Üldplaneeringu muudatuse ettepanek Maakasutus Üksikelamu maa Üldplaneeringu muutmise ettepanek on toodud ka joonisel 2 Planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 9 5. PLANEERINGU LAHENDUS 5.1 Planeeritava maa-ala maakasutus Kalmuse tn 16a katastriüksus jagatakse kuueks elamumaa ja üheks sotsiaalmaa, alaliigiga üldkasutav maa sihtotstarbega krundiks. Kavandatavast tegevusest annab ülevaate joonis 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega. Tabel 1. Maakasutuse tabel Perspektiivse maaüksuse nimetus/ positsiooni nr (olemasoleva katastriüksuse nimetus) Kalmuse tn 20 Kalmuse tn 18 Kalmuse tn 16 Kalmuse tn 14 Kalmuse tn 12 Kalmuse tn 10 Planeeringueelne pindala m² Planeeringu -eelne maakasutus POS 1 (Kalmuse tn 16a) 38512 100% Üm Planeeringu- järgne pindala, m² 994+ veekogude maa 270 Planeeri ngujärgne maakasu tus 80% E, 20% V POS 2 (Kalmuse tn 22) 1310 100% E 1310 100% E POS 3 (Kalmuse tn 20) 1190 100% E 1190 100% E Perspektiivs e maaüksuse maakasutus / pindala, m² 90% E, 10% V 3764 POS 4 (Kalmuse tn 18) 1190 100% E 1190 100% E 85% E, POS 5 (Kalmuse tn 16a) 38512 100% Üm POS 6 (Kalmuse tn 16a) 38512 100% Üm 747+ veekogude maa 328 1148+ veekogude maa 673 70% E, 30% V POS 7 (Kalmuse tn 16) 1193 100% E 1193 100% E POS 8 (Kalmuse tn 16a) 38512 100% Üm 471+ veekogude maa 411 POS 9 (Kalmuse tn 14) 1190 100% E 1190 100% E POS 10 (Kalmuse tn 12) 1204 100% E 1204 100% E POS 11 (Kalmuse tn 12a) 510 100% E 510 100% E POS 12 (Kalmuse tn 16a) 38512 100% Üm POS 13 (Kalmuse tn 16a) 38512 100% Üm 829+ veekogude maa 765 998+ veekogude maa 836 POS 14 (Kalmuse tn 10) 1200 100% E 1200 POS 15 (Kalmuse tn 10a) 1200 100% E 1200 15% V 2265 65% E, 35% V 80% E, 20% V 3014 55% E, 45% V 80% E/ 20% V 2071 50% E, 50%V 50% E, 50%V 100% E 100% E 75% E, 25% V 3308 80% E/ 20% V 4234 Kalmuse tn 16a POS 16 (Kalmuse tn 16a) 38512 100% Üm 30042 100% Üm -
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 10 Katastriüksuste sihtotstarbed on tähistatud vastavalt Maakatastriseadusele järgmiselt: E elamumaa Üm üldkasutatav maa V veekogude maa Perspektiivselt liidetakse Kalmuse tn 10 krundiga POS 13 ja POS 15; Kalmuse tn 12 krundiga POS 11 ja POS 12; Kalmuse tn 14 krundiga POS 8; Kalmuse tn 16 krundiga POS 6; Kalmuse tn 18 krundiga POS 5, Kalmuse tn 20 krundiga POS 1 ja POS 2. 5.2 Kruntide ehitusõigused Olemasolevate ehitiste lubatud kasutusotstarvete määramisel on lähtutud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 02. juuni 2015. a määrusest nr 15 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu. Lubatud on üksikelamu (11101) ja elamu abihoone (12744). Kavandatavast tegevusest annab ülevaate joonis 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega. Detailplaneeringuga määratud ehitusõigused on toodud alljärgnevas tabelis 2. Tabel 2. Detailplaneeringuga määratud ehitusõigused Hoonete Hoonete suurim suurim lubatud Krundi Pos nr Krundi lubatud arv ehitusalune Kasutuspindala krundil pindala kokku otstarve (m²) (perspektiivsel (m², krundil) perspektiivsel krundil) Hoonete suurim lubatud kõrgus (m) Kalmuse tn 20 POS 1 1264 80% EP 20% VL POS 2 POS 3 1310 1190 100% EP 100% EP 2 põhihoonet, 3 abihoonet 500 Põhihoone 9 m, abihoone 5,5 m Kalmuse tn 18 POS 4 1190 100% EP POS 5 1075 70% EP 30% VL 1 põhihoone, 2 abihoonet 400 Põhihoone 9 m, abihoone 5,5 m Kalmuse tn 16 POS 6 1821 65% EP POS 7 1193 35% VL 100% EP 1 põhihoone, 2 abihoonet 400 Põhihoone 9 m, abihoone 5,5 m Kalmuse tn 14 POS 8 882 55% EP 45% VL 1 põhihoone, 2 abihoonet POS 9 1190 100% EP 300 Põhihoone 9 m, abihoone 5,5 m Kalmuse tn 12 POS 10 POS 11 1204 510 100% EP 1 põhihoone, 2 abihoonet 100% EP 500 Põhihoone 9 m, abihoone 5,5 m
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 11 POS 12 1594 50% EP 50% VL Kalmuse tn 10 POS 13 1834 55% EP 45% VL POS 14 POS 15 1200 1200 100% EP 100% EP 2 põhihoonet, 3 abihoonet 500 Põhihoone 9 m, abihoone 5,5 m Kalmuse tn 16a POS 16 30042 50% HP, 50% HM 0 0 0 Krundi kasutamise kasutusotstarvete tähistamisel on lähtutud juhendist "Ruumilise planeeringute leppemärgid 2013" : EP üksikelamu maa HP haljasala maa HM- parkmetsa maa VL looduslik veekogu Looduskaitseseadus 38 lg 4 p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kalda kindlustusrajatisele. Kaldaehitise rajamiseks on vajalik koostada projekt ja kooskõlastada see kohaliku omavalitsusega. Vastavalt looduskaitseseaduse 38 lg 5 p 9 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sillale. Planeeringualal asub kolm silda üle Koreli oja positsioonidel 8, 12 ja 13. 5.3 Kruntide hoonestusala piiritlemine ja ehitistevahelised kujad Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud eelkõige vajalikest hoonetevahelistest kujadest ning planeeringualal kehtivatest piirangutest. Rajatav hoonestus kruntidel peab vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP3. Vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 54 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded peab naaberhoonete vaheline tuleohutuskuja olema vähemalt 8 meetrit Juhul kui hooned ehitatakse kokku või teineteisele lähemale kui minimaalne tuleohutuskuja, tuleb tuleohutus tagada ehituslike või muude abinõudega (nt rajada tulemüür). Kalmuse tn 10, Kalmuse tn 10a ja Kalmuse tn 12 ning Kalmuse tn 16 ja Kalmuse tn 18 kruntide vahelisele piirini on antud võimalus uute perspektiivsete hoonete kokkuehitamiseks. Kalmuse tn 14 ja Kalmuse tn 16, Kalmuse tn 18 ja Kalmuse tn 20 kruntide vaheline hoonestusala on krundipiirist 4 meetri kaugusel. Planeeringus ettenähtud hoonete vahelised kaugused tagavad vajaliku tuleohutuskuja ning naabrusõiguste kaitse. Uute hoonete võimalik asukoht krundil on tähistatud planeeritud hoonestusalana. Planeeritud hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse, kaasa arvatud alla 20 m 2 suurused hooned. Kõik hoone osad sh väljaulatuvad ja eenduvad detailid (projektsioon maapinnast) peavad paiknema hoonestusala pinna sees. Planeeritud hoonestusala ja Kalmuse tänaval välja kujunenud ehitusjoon on märgitud joonisel 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega. Looduskaitseseaduse 38 lg 3 järgi on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse 38 lg 4 p 1 1 ei laiene ehituskeeld tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uute ehitiste püstitamisele.
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 12 Ehitusjoon nimetatud sätte mõistes saab kujuneda üksteisega lähestikku paiknevate õiguslikul alusel püstitatud hoonete baasil. Planeeringualasse jäävatel kinnistutel paiknevad järgnevad õiguslikul alusel püstitatud hooned: EHR kood Ehitise Aadress Ehitusluba Projekt nimetus 120288813 Elamu Kalmuse tn 10a 120252902 Elamu Kalmuse tn 12 113033910 Ühepereelamu Kalmuse tn 14 113033914 Saun Kalmuse tn 16a 120586305 Grillimaja Kalmuse tn 16 120297242 Elamu Kalmuse tn 16 113033776 Elamu Kalmuse tn 18 113033771 Elamu Kalmuse tn 20 120244565 Puukuur Kalmuse tn 22 Esmane kasutus 29.09.2005 nr 728 2005 14.11.2003 nr 59 2000 19.04.2000 nr 14 2000 19.04.2000 nr 14 2008 teatis 14.10.2009 2008 10.02.2006 nr 946 2004 31.05.2002 nr 18 17.05.2000 nr 17 kirjalik nõusolek 17.06.2003 Kasutusluba 05.07.2005 nr 613 16.11.2000 nr 41 16.11.2000 nr 42 02.12.2009 nr 5687 14.01.2004 nr 74 Ehitor OÜ, töö nr 05.04-12, juuli 2005 Spaatel OÜ, töö nr 03/09-06, 2003 Indrek Klampe, november 1999 Indrek Klampe, november 1999 Karmo Tõra, 2006 Spaatel OÜ, töö nr 02-03/02, 2002 Kurmik AS, töö nr 2000-325-15, märts 2000 Kurmik AS, töö nr 2003-652-42, juuni 2003 Käesoleval ajal paiknevad Kalmuse tn 12, 14, 16, 18 ja 20 hooned Koreli oja ehituskeeluvööndis, mis on tingitud oja süvendamise ja paisutamisega muutunud kaldajoonest. Koreli oja puhastamiseks ja süvendamiseks on taotletud luba 25.04.2000, taotluse on kooskõlastanud Võrumaa Keskkonnateenistus. Oja jätkuv paisutamine on lubatud vee erikasutusloaga nr L.VV/323702 kehtivusega 20.09.2013 20.09.2018. Kalmuse tn 14, 18 ja 20 hoonete ehitusprojektid on koostatud arvestades detailplaneeringus Taara linnaosa planeerimise ja hoonestuse projekti I etapp toodud veekogu kaitsetsooni piiri, mille aluseks on Koreli oja paisutamise eelne kaldajoon. Kalmuse tn 12 ja 16 hoonete ehitusprojektide koostamisel on arvestatud vastavate kinnistute detailplaneeringuid, millest mõlematega on vähendatud ehituskeeluvööndit 18,5 meetrini. Kõik nimetatud hooned on rajatud väljapoole nende ehitamise ajal kehtinud ehituskeeluvööndist. Kalmuse tn 14 maaüksuse juurde kuuluvale, kuid piiridest väljas asuvale saunale (Ehitisregistri nr 113033914) on väljastatud ehitus- ja kasutusluba. Hoone asukoht ei vasta ehitusprojektile, mistõttu ei saa käsitleda seda kui õiguslikul alusel püstitatud hoonet ning sellele ei laiene looduskaitseseaduse 38 lg 4 p 1¹ kohane erisus. Kalmuse tn 12 ja 12a kõrvalhoonel dokumendid puuduvad. 5.4 Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonete omavaheline kuja peab olema vastavalt normidele 8 m. Kui hoonetevaheline kuja jääb alla 8 m, siis tuleb ehitada tuleohutusnõuetele vastav tuletõkkesein. Hoonete põhilised arhitektuursed näitajad on toodud alljärgnevas tabelis.
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 13 Tabel 3. Arhitektuurinõuded hoonetele Hoone korruselisus Põhihoonel 2, abihoonel 1 Katusekalle 0-45 Hoonete kõrgus Põhilised välisviimistluse materjalid Hoone tulepüsivusaste Põhihoonel 9 m; abihoonel 5,5 m Vastavalt olemasolevatele hoonetele piirkonda sobivalt min TP3 5.5 Piirded Piirete ehitamisel tuleb tagada kallasraja kasutus. Vajadusel kasutada avatavaid väravaid. Piirete kõrgus võib olla kuni 1,5 m. Piirete asukohad täpsustatakse ehitusprojekti koosseisus. 5.6 Haljatuse ja heakorra põhimõtted Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse, mis tuleb paigutada krundisiseselt. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat jäätmeluba omav ettevõte. Kuna planeeringuala piirneb riigiteega, siis tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Sellest tulenevalt on soovitatav rajada POS 1 idapoolsele küljele (krundi piires) madal- ja kõrghaljastus koos. Väljapoole krundi piire on puude ja põõsaste istutamine keelatud. Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. 5.7 Vertikaalplaneerimine Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Krundi maapinna olemasolevad kõrgusarvud on ära toodud joonisel 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega. Sadevesi immutatakse kruntide siseselt. Sadevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele ja riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja teostada läbilaskearvutused. Vertikaalplaneerimine ja sadevete ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. 5.8 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Olemasolev juurdepääs planeeringualale on kõrvalmaantee nr 25145 Võru kaubajaama tee 1,16 kilomeetrilt. Täiendavaid mahasõite riigimaanteelt ei planeerita. Kruntide olemaolev peale- ja mahasõit on Kalmuse tänavalt. Parkimine lahendatakse krundi siseselt. Kalmuse tänava teeala nihutatakse nii, et see jääb välja Kalmuse tn 22 (POS 2) krundi piiridest. Täpne lahendus antakse ehitusprojekti koosseisus. Planeeringu joonisel 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega on ära toodud nähtavuskolmnurgad. Nähtavuskauguste ulatused Maanteede projekteerimisnormides on esitatud ptk 5.2.7 Nähtavuskaugused tabelis 5.1 Vähimad peateele avanevad nähtavuskaugused ristmikul.
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 14 Riigikogu 01.07.2015 seaduse Ehitusseadustik kohaselt ei ole teekaitsevööndis lubatud tegevused vastavalt 70 lg 2 ja 72 lg 1. Projekteerimisel tagada tulekustutus- ja päästetööde teostamise võimalus. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Planeeringuga ei kavandata tegevusi riigitee kaitsevööndis. 5.9 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Planeeritaval alal paiknevad vee-, sadevee ja kanalisatsioonitorud, kesk- ja madalpingekaablid ja maaküttetorustikud. Käesoleva planeeringuga ei lahendata täiendavaid vee- ja kanalisatsioonitrasside ning madalpingemaakaabli paiknemist, kuna selleks puudub vajadus. Täiendavalt näidatakse planeeringulahenduses ära POS 15 (Kalmuse tn 10a) tarbeks maaküttetorustike paiknemine. Kalmuse tn 10 ja Kalmuse tn 10a kinnistutelt Koreli ojja maakütte paigaldamiseks on vajalik vee erikasutusluba, mis peab olema väljastatud enne ehitusloa väljastamist. Vastavalt Looduskaitseseaduse 38 lg 9 puudub olemasoleva hoone tarbeks rajatavale maaküttele (tehnovõrk ja rajatis) detailplaneeringu kohustus. Soojavarustus on lahendatud lokaalselt. Kalmuse tn 16a kinnistule Kalmuse tn 10a ja Kalmuse tn 12a kinnistute vahelisele alale jäävad AS-ile Võru Vesi kuuluvad ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud. Torustikud on ehitatud Kalmuse tn 10 ja Kalmuse tn 12a kinnistute liitumiseks. Kuna planeeringuga nähakse ette Kalmuse tn 16a kinnistu liitmine piirnevate eraomandis olevate kinnistutega, on vajalik AS Võru Vesi kasuks trasside kaitsevööndi ulatuses näidatud servituudialale isikliku kasutusõiguse seadmine. Kalmuse tn 10 ja Kalmuse tn 12a vahelisel alal olevale sidetrassile ja Kalmuse tänaval kulgevale sidetrassile on määratud servituudiala kaitsevööndi ulatuses Telia Eesti AS kasuks. Kalmuse tn 16a krundi sidevõrkude väljaehitamiseks ja liitumiseks üldkasutatava sidevõrguga on vajalik hoone(te) projekteerimisel võtta tehnilised tingimused Telia Eesti AS-ist. Perspektiivsete tehnovõrkude ühendused täpsustatakse projekteerimise käigus vastavalt projekteeritavate hoonete paiknemisele hoonestusalas. Projekteerimisel tuleb lähtuda sellel ajahetkel kehtivatest normatiividest ja standarditest ning vajadusel rakendada tehnovõrgule kaitsemeetmeid. 5.10 Tuleohutusnõuded ja tuletõrjevarustus Tuleohutuse tagamiseks tuleb pidada kinni Tuleohutuse seadusest (vastu võetud 05.05.2010), Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 54 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule ja standardist EVS 812-6:2012/A1:2013 osa 6 Tuletõrje veevarustus nõuetest.
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 15 Ehitusprojektide koostamisel arvestada Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr 97 "Nõuded ehitusprojektile". Detailplaneeringu realiseerimise ajal tuleb arvestada hetkel kehtivate tuleohutusnõuetega. Kõnealuses piirkonnas on välja ehitatud tuletõrje veevarustus maapealsete tuletõrjehüdrantidega, mis on nõuetekohaselt tähistatud. Üks hüdrant asub Kalmuse tn 15 krundil ja teine Kalmuse tn ja Tulika tn ristumiskohas. Planeeringualale rajatavate ehitiste tuleohutust tagavate süsteemide valik esitatakse täpsemalt projekteerimise käigus. 5.11 Servituutide vajaduse määramine Servituudi seadmise vajadus on näidatud Kalmuse tn 10a ja Kalmuse tn 12a kruntide vahel asuvale sidekaablile Telia Eesti AS-i kasuks ning vee- ja kanalisatsioonitorudele Võru Vesi AS-i kasuks. Samuti on servituudi seadmise vajadus Kalmuse tänaval paiknevatele sidekaablitele Telia Eesti AS-i kasuks. Servituudialad on määratud kaitsevööndite ulatuses (sidekaabel ning vee- ja kanalisatsioonitoru 2 m mõlemal pool telge). Detailplaneering sätestab servituutide vajaduse. Servituut realiseerub pärast vastava asjaõiguslepingu sõlmimist. 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 6.1 Keskkonnakaitse Veekogumite seisundi 2010 2014 seireandmetele tuginedes on Koreli oja halvas seisus. Vastavalt Euroopa Liidu veeraamdirektiivile tuleb aastaks 2021 saavutada hea seisund. Elamute poolne paisjärve äärne ala on tihedalt kujundatud lille- ja ilupeenardega. Tuleb arvestada, et väetiste ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine on veekaitsevööndis keelatud. Vee saastatuse vältimiseks ei tohi veekaitsevööndis (10 m veepiirist) kasutada taimede hooldamisel väetisi ning suunata (ilma loata) heitvett (sh saunades kasutusel olnud vesi) veekogusse. Lähim Natura 2000 ala asub linnulennult üle 1 km kaugusel. Kuna planeeringuga ei kavandata märkimisväärset ehitustegevust, ei oma planeeringu realiseerumine negatiivset mõju Natura alale. Koreli oja on planeeringuala ümbruses (ja ka mujal) III kategooria kaitsealuse liigi saarmas (Lutra lutra) leiukoht. Leiukoht kulgeb 50 m laiusena piki Koreli oja. Saarma peamiseks vaenlaseks ja ohustajaks on inimene, haruharva suured kiskjad. Vastavalt lähteülesandele ei ohusta Keskkonnaameti hinnangul planeeringuga kavandatav olemasoleva elamurajooni laiendus saarma elupaika. Kalmuse tn 10 planeeritava maaküttetorustiku paigaldamise ja kasutamisega kaasnevaid võimalikke kahjulikke tagajärgi keskkonnale tuleb vältida. Veekogu põhja maaküttesüsteemi paigaldamine ei ole otseselt vee erikasutus, kuid probleem on sisuliselt seotud vee põhjas oleva soojusvahetaja (kollektori) võimaliku mõjuga - võib põhjustada muutusi Koreli oja temperatuurirežiimis. Lisaks tekib olukord, kus paisjärve puhastamine maaküttetorustiku tõttu võib osutuda võimatuks. Muid olulisi keskkonnaprobleeme maaküttetorustiku paigaldamise ja kasutamise osas ei ole ette näha. Maaküttetorustik tuleb paigaldada vastavalt ettenähtud juhenditele ning kasutada otstarbekalt. Maaküttetorustiku olemasolu kohta tuleb teha selged märkused nii asendiplaanidel kui erinevates kaardiprogrammides, et välistada hilisemaid avariiolukordade esinemise võimalusi. Väärtuslikku kõrghaljastust planeeritud alal ei ole. Planeeritava ala lähimõjualas (500 m) ühtegi maardlat ei ole.
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 16 6.2 Keskkonnakaitse ja kitsendavad keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Kobras AS poolt koostatud KSH eelhinnangu (töö nr 2015-193) kohaselt, arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimalikku mõju suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude ilmnemise tõenäosust. Piiriülest mõju planeeringu lahendus kaasa ei too (vt Köide II Detailplaneeringu lähtedokumentatsioon). Koreli ojal paisurajatiste ehitamiseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja lammutamiseks on sõlmitud lepingud Riigimetsa Majandamise Keskusega (vt Köide II Detailplaneeringu lähtedokumentatsioon). Planeeringualal on järgmised kaitsevööndid: 1. Teekaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast vastavalt 10 m ja 30 m; 2. Olemasolev Koreli oja, kallasrada 4 m, veekaitsevöönd 10 m ja ehituskeeluvöönd vastavalt kehtestatud planeeringutele: 18,5 m (Kalmuse tn 12 detailplaneering, kehtestatud Võru Linnavolikogu 14.05.2003 otsusega nr 56; Kalmuse tn 16 ja sellega piirneva maa-ala detailplaneering, kehtestatud Võru Linnavolikogu 08.11.2006 otsusega nr 687) 25 m (Kalmuse tn 10 ja selle lähiala detailplaneering, AS Kurmik, töö nr 200-323-13, kehtestatud Võru Linnavolikogu 26.04.2000 otsusega nr 83; Kalmuse tn 20 kinnistuga külgneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud Võru Linnavolikogu 16. mai 2001 otsusega nr 207). 7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS-s 809-1:2002 toodust. Planeeringualal on kuritegevuse riskide vähendamiseks seatud järgmised tingimused: teede ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus; konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest; tagumiste juurdepääsude vältimine; territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine ja piiramine); eraalale piiratud juurdepääs võõrastele; valdusel sissepääsu piiramine; üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid) 8. Planeeringu rakendamise võimalused Planeeringu realiseerimisest tulenevad kahjud hüvitatakse kahju põhjustanud krundi omaniku poolt. Krundisisene teede, parklate ja tehnovõrkude rajamine ning krundi heakorrastamine toimub krundiomaniku kulul. Projektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatel tehnilised tingimused ning projektid kooskõlastada võrguvaldajatega. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendustegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 17 jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS 131 lg 1). Kaldakindlustuse ja muude ehitiste Ehitusregistrisse kandmiseks tuleb esitada Ehitusseadustiku (Riigikogu seadus, vastu võetud 11.02.2015) kohased andmed ühe aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist. Kallasrajale pääsemise nõue peab olema täidetud 1 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks edaspidi planeeringualale teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Kohalik omavalitsus võib välja anda projekteerimistingimusi vastavalt Ehitusseadustiku 27 (Riigikogu seadus, vastu võetud 11.02.2015). Kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata Maanteeamet.
KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 18 9. KOOSKÕLASTUSTE TABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA Kooskõlastatava instantsi nimi Kuupäev Maanteeamet 14.07.2017 Päästeameti Lõuna Päästekeskus 31.03.2017 Keskkonnaamet 13.07.2017 Maa-amet 29.03.2017 Võru Vallavalitsus 27.06.2017 Kooskõlastaja nimi ja ametikoht Marten Leiten, planeeringute menetlemise talituse juhataja Margo Lempu, lõuna päästekeskuse ohtusjärelevalve büroo nõunik Kaili Viilma, looduskaitse juhtivspetsialist Urmas Männamaa, peadirektori asetäitja Georg Ruuda, vallavanem Märkused Kiri nr 15-2/16-00032/925 Kooskõlastus nr K- ML/25 Kiri nr 6-2/17/3540-4 Kiri nr 6-3/17/4857-3 Kiri nr 7-4.2/796-1 Kooskõlastuse asukoht Lisade kaustas Lisade kaustas Lisade kaustas Lisade kaustas Lisade kaustas
10. JOONISED KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 19 1. Situatsiooniskeem M 1: 5000 2. Planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed skeem 3. Olemasolev olukord M 1:500 4. Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:500 5. Nähtavuskolmnurgad M 1:2000 6. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis