Seletuskiri 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 27.01.2016 nr 52 detailplaneeringu algatamise kohta. 2) Lähteseisukohad koos planeeritava ala asukoha skeemiga M 1:2000. 3) Geodeetiline alusplaan M 1:500, koostatud Haapsalu Maamõõdubüroo OÜ poolt, 12.04.2016, töö nr 124-2016). 2. Planeeritava ala asukoht ja planeeringu eesmärk. Planeeringuga krunt Lepa 22 asub Lepa tänava lõpus, Haapsalu äärelinnas. Planeeringu eesmärk on kavandada riigi omandis oleva 1338m2 suuruse elamukrundi jagamine, et moodustada uus transpordimaa krunt juurdepääsuks Lepa 12 ja 14 elamukruntidele. Lepa 12 ja 14 kruntidel on juurdepääsud olemas, kuid abihooned on rajatud kruntide sügavusse selliselt, et juurdepääs hoonetesse/garaažidesse on võimalik vaid kruntidega külgnevalt riigimaalt. 3. Olemasolev olukord. Lepa tn 22 krundi katastritunnus on 18301:001:0036, sihtotstarve 100% elamumaa. Krunt külgneb loodest Lepa tänava, kirdest perspektiivse planeeritud Kase tänava pikendusega ja edelast-loodest hoonestatud üksikelamu kruntidega Lepa 12, 14, Kase 23. Krunt on moodustatud Haapsalu Linnavalitsuse 25.09.2013 korraldusega nr 583 kehtestatud Lepa tänava elamuala detailplaneeringu alusel. Kehtiva ehitusõiguse kohaselt saab krundile ehitada kuni kahekorruselise üksikelamu ja ühekorruselise abihoone. Juurdepääsuks Lepa 12 ja 14 kruntide abihooneteni on kasutatud planeeritava krundi edelapoolset osa, pinnasekattega sissesõitu. Tugiplaanile on kantud olemasolev olukord 2016. a. seisuga. 4. Planeeringulahendus. Planeeringuga tehakse ettepanek jagada Lepa 22 krunt elamumaa sihtotstarbega (001; E) krundiks ja juurdepääsuks naaberkruntidele transpordimaa sihtotstarbega (007;L) krundiks. 4.1. Kruntimine. Lepa 22 krunt on jagatud 2-ks krundiks. Planeeritava maa-ala bilanss: Olemasolev krunt Planeeritud krundid Aadress Suurus Sihtotstarve Pos nr Suurus Sihtotstarve Lepa tn 22 1338 m 2 100% E Pos 1 1159 m 2 EV/EP/E Pos 2 179 m 2 L Pindala kokku: 1338 m 2 Pindala kokku: 1338 m 2
4.2. Ehitusõigus. Pos. nr. Krundi suurus Sihtotstarve Suurim ehituste alune pind Ehitiste arv krundil Ehitiste lubatud kõrgus elamu/abihoone 1 1159 m 2 EV/EP/E 200 m 2 2 tk 9m/5m 179 m 2 transpordimaa - - - 2 L EV väikeelamumaa, s.h. pereelamumaa (planeeritud krundi sihtotstarvete tingmärgid vastavalt linna üldplaneeringule); EP pereelamu maa (krundi täpsustatud kasutamise sihtotstarve vastavalt detailplaneeringute leppemärkidele); E elamumaa 001 (krundi kasutamise sihtotstarve vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 23.10.2008 nr 155 - Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord). L transpordimaa 007. Pos 1 - Ehitusõiguse näitajad ja hoonestusalad on kantud põhijoonisele. Elamu võimalik paigutus illustreerival joonisel on illustreeriva tähendusega, konkreetne suurus ja asukoht hoonestusalal täpsustatakse projekteerimistööde käigus. Hoonestusala läbivad olemasolev veetorustik ja sidekanalisatsioon. Kehtima jääb eelmise planeeringuga kavandatud veetorustiku ja sidekanalisatsiooni ümbertõstmini hoonestusalalt. 4.3. Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded. Tulenevalt planeeringu lähteseisukohtadest ja krundil varem kehtinud detailplaneeringust võib hoonestamata krundile projekteerida ja ehitada kahekorruselise elamu ja ühekorruselise abihoone. Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline, piirkonna elukvaliteeti tõstev. 1. Hoonestuse korruselisus kuni 2 (1+katusekorrus); 2. Katusekalded 15º-45º; 3. Katuse harjajoon hoone põhimahul paralleelne Lepa tänavaga; 4. Kohustuslik ehitusjoon Lepa tänava poolsest piirist 5m; 5. Välisviimistlus puit, telliskivi, klaas, metall, betoon. Kasutada kvaliteetseid, ajas kestvaid ja atraktiivseis materjale. Välisviimistluse juures ei ole lubatud imiteerivaid ja matkivaid materjale. Keelatud on plastvooder. Vooderdamata palkmajad. 6. Puhta põrandapinna ±0,00 kõrgus planeeritavast maapinnast vähemalt +2,20 meetrit. 7. Piirete tüübid tänavamaa piiril kuni 1,2m kõrgune piire. Naaberkruntide piire võib olla 1,5m kõrgune. Piirde materjal sobitada elamuga (võib olla ka hekk). 8. Vundamendiks soovitatav - plaatvundament. 5. Liikluskorraldus. Planeeringuga nähakse ette rajada uus tänavalõik laiusega 7,5 m, millelt saavad juurdepääsud Lepa tn 12, 14 ja 22 elamukrundid. Tänavalõigu pinnakatteks asfalt, ajutiseks katteks lubatud killustik. Parkimine on ette nähtud krundisiseselt, vajalikud parkimiskohad (2 kohta) rajatakse igale krundile. Lubatud on parkimine õuealal, varjualuses või garaažis. Juurdepääsud ja parkimiskohad rajatakse kas asfalt- või kivikattega.
6. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad. Käesoleva planeeringuga muudetakse osaliselt krundile varem planeeritud (25.09.2013 korraldusega nr 583 kehtestatud Lepa tänava elamuala detailplaneeringuga) tehnovõrkude põhimõttelisi lahendusi, lõplikud asukohad täpsustatakse vastava ehitusprojektiga. Muudetakse elektrivarustuse lahendust. 3 Elektrivarustus. Elektrivarustuse planeerimisel on arvestatud uue tänavavalgustuse kaabliga, millest lähtuvalt saab anda elektriühenduse planeeritavale Lepa 22 krundile üle planeeritava juurdepääsutee. Uued ühendused tehakse maakaabliga. Maakaablite kaitsetsooniks on vaja 1+1 m. Liitumislepingute alusel kohaliku elektrivõrguga Imatra Elekter AS (pos 1). Planeeringuala lähiümbruses on tänavavalgustus välja ehitatud. 6. 1 Veevarustus ja kanalisatsioon. Haapsalu linnas on väljaehitatud ühisveevärk ja kanalisatsioon. Joogivesi saadakse Lepa tänaval asuvast linna veevõrgust. Heitveed saab juhtida Lepa tänavale varem planeeritud kanalisatsiooni torustikku. Vee ja kanalisatsiooni torustike konkreetne asukoht selgub hoonete ja tehnovõrkude projekteerimise käigus, nende projekteerimiseks taotletakse Haapsalu Veevärk AS-ilt vastavad tehnilised tingimused. Lähim tuletõrjehüdrant asub Lepa tänaval /vt põhijoonis/. 6.2 Sademevee kanalisatsioon Lepa tänava äärde Lepa 22 krundi ette on planeeritud sademevete kogumiseks ja Randsalu ojja juhtimiseks kraav põhja kõrgusega 1.25m ja truup. 6.3. Side Vastavalt Elion Ettevõtted AS 14.02.2013 telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 20894440 on ette nähtud Lepa 22 krundil asuva sidekanali ümber tõstmine tänavaalale. Planeeritud kaablite mahud ja täpne paiknemine täpsustatakse sideprojektiga. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Telia Eesti-ga. 6.4 Küte Piirkonnas puudub kaugküte. Elamu kavandatakse autonoomse lokaalküttega. Kütteallikas määratakse kindlaks elamu ehitusprojektiga. 7. Haljastus ja heakorrastus. Krundil puudub kõrghaljastus. Elamukrunti heakorrastatakse ja haljastatakse omanike poolt, soovitavalt vastava projekti alusel. Planeeritav krunt on edela poolsel piiril kõrgusega üle 2m ja kirdepoolsel 0,4m, seega vajab krunt kindlasti osalist täitmist. Suurimate veetõusude korral võib vesi tõusta kuni +2m. Hoonestatav ala, sissesõidud, parkla on soovitav tõsta kõrgusele, mis on ohutu hoonele ja sõidukitele. 8. Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirjale. Vajalik on liitumine korraldatud jäätmeveoga. Olmejäätmed kogutakse pealt suletavatesse ja regulaarselt tühjendatavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Konteinerite asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil.
9. Tuleohutuse abinõud. Vastavalt Majandus- ja taristu ministri 02.06.2015 määrusele 54. Planeeritud eramu minimaalne võimalik tuleohutusklass on TP3. Hoonete tulepüsivusklassid, tuleohutusnõuded ja meetmed määratakse juba igas ehitusprojektis eraldi, sõltuvalt hoone või rajatise ehituslikust ning kasutamisest tulenevatest nõuetest. Planeeritud hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääs tänavalt on tagatud kavandatud tänavalõigult. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selleks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m (hoone kaugus krundi piirist 4 m), tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Tuletõrje veevarustus tuleb rajada vastavalt EVS 812-6:2012. Kustutusvesi saadakse lähimast Lepa tänaval asuvast tuletõrjehüdrandist, mis asub Lepa 12 krundi ees, lähemal kui 25 m planeeritavast uuest elamukrundist. Käesoleva planeeringuga ei ole muudetud Haapsalu Linnavalitsuse 25.09.2013 korraldusega nr 583 kehtestatud Lepa tänava elamuala detailplaneeringu tuleohutust käsitlevat osa. 10. Keskkonnakaitse abinõud. Planeeritav krunt on edela poolsel piiril kõrgusega üle 2m ja kirdepoolsel o,4m, seega vajab krunt kindlasti osalist täitmist. Suurimate veetõusude korral võib vesi tõusta kuni +2m. Hoonestatav osa, sissesõidud, parkla on soovitav tõsta kõrgusele, mis on ohutu hoonele ja sõidukitele. Krundi pinna tõstmiseks kasutada täidet, mis ei sisaldaks ohtlikke aineid ega reostust. Krundisiseselt kogunev sajuvesi tuleb juhtida planeeritud sademevete kraavi või immutada pinnasesse. Naaberkruntidele sajuvett juhtida ei ole lubatud. 11. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud. Vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002 ( Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine ). Lepa tänaval on olemasolev tänavavalgustus. Krundid piiratakse väravate ja piiretega. Krundisisesed platsid ja hoovid valgustada välisvalgustitega hoonete seinal või eraldiseisvate valgustitega. Kasutada võib liikumisanduriga õuevalgustust. Soovitavalt paigaldada hoonete juurde videovalve. Sõidukite parkimine on lahendatud krundisiseselt, piirdeaiaga tänavast eraldatult. 12. Detailplaneeringu elluviimise järjekord. 1. Haapsalu Linnavalitsus taotleb tänavamaa krundi võõrandamise menetluse algatamise. 2. Kehtestatud detailplaneeringu alusel moodustab Maa-amet uued katastriüksused. 3. Tänavamaa antakse munitsipaalomandisse. 4. Projekteeritakse hooned ja tehnilised kommunikatsioonid s.h. hoonestusalal olevate kommunikatsioonide ümber tõstmine. 5. Sõlmitakse liitumislepingud ja kitsenduslepingud. 6. Rajatakse hooned ja tehnovõrgud. 7. Heakorrastatakse ja haljastatakse krunt. Koostas: arh. Anu Joost