TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond Raamatukogunduse ja infoteaduse eriala Eha Marrand

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond Raamatukogunduse ja infoteaduse eriala Eha Marrandi RETLA RAHVARAAMATUKOGU SELTSI RAAMATUKOGU KOOSTIS 1919 1940 Lõputöö Juhendaja: lektor Ilmar Vaaro Viljandi 2008

SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS...4 1. ÜLEVAADE SELTSI RAAMATUKOGU AJALOOST... 8 1.1. Seltsi asukoht ja raamatukogu tekkimine... 8 1.2 Retla Rahvaraamatukogu Seltsi tegevus Alliku vallas... 12 1.3 Voldemar Krabi tegevus Järvamaal...15 1.4 Rahvaraamatukogude võrgu loomine Alliku vallas...16 1.5 Uuendused raamatukogunduses...18 1.5.1 Avalikkude raamatukogude seadus... 19 1.5.2 Raamatukogudele soovitatavate raamatute nimestikud...21 1.6 Rahalised võimalused seltsi raamatukogus...24 1.7 Kogu üldiseloomustus...27 1.8 Seltsi raamatukogu arengut mõjutanud isikud...30 1.8.1 Raamatukogu juhataja Johannes Huut...31 1.8.2 Kirjanik Jaan Lintrop...33 1.9 Võrdlev ülevaade lähiraamatukogudega...34 1.10 Lühiülevaade seltsi raamatukogu edasisest käekäigust... 37 2. ILUKIRJANDUSLIK RAAMAT KOGUS 1919-1940... 40 2.1 Ilukirjanduslik raamat...40 2.2 Proosaraamat...46 2.3 Näitekirjanduslik raamat...53 2. 4 Luuleraamat... 57 3. TEISTE LIIKIDE RAAMATUD KOGUS 1919-1940...61 3.1. Üldteosed... 61 3.2 Usu-, mõtte- ja kasvatusteadus... 65 3.3 Ühiskonna- ja õigusteadus...68 3.4 Keele- ning kirjandusteadus ja kunst...71 3.5 Matemaatika-, loodus- ja arstiteadus... 75 2

3.6 Rakendusteadus... 78 3.7 Maade- ja rahvasteteadus...81 3.8 Ajalugu...84 3.9 Lastekirjandus...88 KOKKUVÕTE... 91 KASUTATUD LÜHENDID... 96 KASUTATUD KIRJANDUS...97 Lisa 1 Kehtiv kümnendliigitus Eesti Vabariigis (1924)... 101 Lisa 2 Väljavõte esimesest sissekandest Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu üldnimestikus 1919...103 Lisa 3 Koopia elektroonilise andmebaasi raportist 1919. aastal saadud teostega... 104 Lisa 4 Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu kogu juurdekasv 1919-1940...105 Lisa 5 Koopia Retla Rahvaraamatukogu Seltsi peakoosoleku protokollist 12.04.1929...106 Lisa 6 Koopia Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu volitusest Haridusministeeriumi poolt saadetud toetuse kättesaamiseks 1925. aastal...107 Lisa 7 Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu raamatukogujuhataja Johannes Huuti foto koopia (1924)... 108 Lisa 8 Koopia Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu kirjavahetusest OÜ Noor- Eesti kirjastusega 1935. aastal... 109 ZUSAMMENFASSUNG... 110 Lisa 9 Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu elektrooniline andmebaas 1919-1940 [CD]... 114 3

SISSEJUHATUS Käesoleva töö teemaks on Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu kogu koostis 1919-1940. Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu asus Järvamaal Retla külas. Teema valiku tingis asjaolu, et töö autor elab Retla külas 1972. aastast ning töötab alates 1999. aastast Oisu Raamatukogus, mis sai eeldatavalt alguse Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogust. Oisu Raamatukogul puudusid andmed raamatukogu alguse ja järjepidevuse kohta, ebatäpsusi oli tegevust alustanud isikute ning raamatukoguhoidjate kohta. Oisu Raamatukogus on säilinud Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu üldnimestik (neli osa) aastatest 1919-1940. Juhendaja ettepanekul tekkis töö autoril huvi uurida seltsi raamatukogu kogu koostist vastavalt üldnimestiku sissekannetele. Üldnimestik sisaldas seltsi raamatukogu kogu kohta mitmeid uurimist võimaldavaid andmeid. Näiteks: kuidas oli seltsi raamatukogu kogu korraldatud, millised võimalused raamatukogul olid raamatute hankimisel, millist kirjandust sisaldas kogu liigiti ja millised olid raamatukogus eelistused kirjanduse valikul, kas kirjanduse hankimisel oli kohalikke praktilisi vajadusi, millised olid loetavamad raamatud raamatukogus, kas oli järgitud eesti raamatukogunduses kehtivaid seadusi jne? Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu ajaloost, koostada elektrooniline andmebaas üldnimestiku andmete põhjal ja analüüsida kogu koostist liigiliselt. Lähtudes eesmärgist on püstitatud järgmised ülesanded: 1. Välja selgitada, kuidas sai alguse, arenes ja lõppes Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu tegevus. 2. Võrrelda seltsi raamatukogu teiste piirkonna raamatukogudega. 3. Selgitada välja olulisemad isikud seltsi raamatukogu tegevuses. 4. Uurida Aleksander Sibula (1926) liigilise soovituse kasutamist seltsi raamatukogu kogu komplekteerimisel. 4

5. Koostada elektrooniline andmebaas (MS Access) Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu kogust üldnimestiku sissekannete põhjal. 6. Analüüsida kogu koostist liigiliselt koostatud elektroonilise andmebaasi põhjal. 7. Selgitada välja, kui suur osa raamatukogu kogus olevast kirjandusest on Haridusministeeriumi raamatukogude komisjoni poolt avalikele raamatukogudele soovitatud nimekirjades (Alas 1936, 1939). Tuua välja olulisemad teosed liigilises alajaotuses raamatukogu kogus. 8. Anda ülevaade, millised on loetavamad raamatud maal paiknevates avalikes raamatukogudes uuritaval perioodil ja selgitada välja, kui palju nendest kattub seltsi raamatukogu kogu koostisega. Lõputöö koosneb kolmest peatükist ja alapeatükkidest. Esimene peatükk annab ülevaate Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu asukohast, tekke- ja arenguloost. Käsitletud on seltsilist tegevust, raamatukogunduses toimunud uuendusi ning raamatukogu tegevusega seotud olulisemaid isikuid Järvamaal Retla külas. Võrdluseks on toodud andmeid teiste raamatukogude kohta. Ülevaate saamiseks oli vajalik läbi töötada Retla piirkonna ajalugu ning seltsi raamatukogu tegevust kajastavad arhiivimaterjalid, säilinud dokumendid, kirjandus ning teemat puudutavad uurimused. Kohalikust ajaloost ülevaate saamiseks on kasutatud Mare Kibe koostatud raamatut Oisu raamat. Mälestusi ja fakte (2005), mis põhineb arhiivimaterjalidel ja kohalike inimeste mälestustel. Kuna vajalikku arhiivimaterjali Retla Rahvaraamatukogu Seltsi kohta on säilinud vähe ja lünklikult, siis oli vajalik informatsiooni koguda mitme aasta vältel ja kildude kaupa. Raamatukogude ajalugu käsitlevatest publikatsioonidest on kasutatud Kaljo-Olev Veskimäe, Aleksander Sibula, Rudolf Alase, Richard Antiku, Helene Mugasto jt kogumikke ja artikleid. Töös on kasutatud varasemat aega käsitlevat perioodikat: Järva Teataja, Postimees, Raamatukogu, Eesti Statistika, Riigi Teataja, ENSV Teataja, Looming jt Teine peatükk käsitleb ilukirjanduslikke raamatuid kogu koostises ja jaguneb alapeatükkideks ilukirjanduslik raamat ning proosa-, näitekirjanduslik- ja luuleraamat. 5

Kolmas peatükk käsitleb teisi raamatute liike kogu koostises ja jaguneb alapeatükkideks liikide järgi: 1) üldteosed, 2) usu-, mõtte- ja kasvatusteadus, 3) ühiskonna- ja õigusteadus, 4) keele- ning kirjandusteadus ja kunst, 5) matemaatika-, loodus- ja arstiteadus, 6) rakendusteadus, 7) maade- ja rahvasteteadus, 8) ajalugu ja 9) lastekirjandus. Raamatukogu kogu analüüsil on uurimisobjektiks Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu raamatute üldnimestik 1919-1940. Üldnimestiku raamatut on neli osa. Raamatusse on sissekanded tehtud käsikirjaliselt ning andmed on põhiosas arusaadavad. Üksikute kirjete osas on ebatäpsusi ja töö autor on kasutanud lisaks teose andmete täpsustamiseks elektronkataloogi ESTER. (http://ester.nlib.ee/) Teoste liigilisel jagunemisel on üldnimestikus kasutatud uuritaval perioodil kehtivat kümnendliigitust (vt lisa 1), mis vastab Haridusministeeriumi määrusele (1924). Analüüsil on töö autor lähtunud raamatute liigilisest jaotusest vastavalt üldnimestiku sissekannetele, mis on tehtud juba Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu raamatukoguhoidja poolt. Siinkohal pean ütlema kiidusõnad raamatukoguhoidjale, sest enamusel juhtudel on liigiline jaotus tehtud õigesti. Esimene sissekanne raamatukogu üldnimestikku on tehtud 1919. aastal (vt lisa 2). Samal aastal on saadud esimesed üheksa raamatut seltsi raamatukogusse (vt lisa 3). Sissekandeid üldnimestikus seltsi perioodi kirjanduse kohta on kokku 3070. Analüüsi lihtsustamiseks koostas töö autor eeltööna elektroonilise andmebaasi MS Access tarkvara abil. Andmebaasi on kantud kõikide teoste andmed vastavalt üldnimestiku sissekannetele (vt lisa 2): raamatute järjenumber, liigi number, autor, pealkiri, kirjastus, väljaandmise koht, väljaandmise aeg, lehekülgede arv, annete arv, kellelt saadud, raamatu hind vastavas lahtris kuulumise järgi, kas kirjeldatud raamat kuulub omavalitsusele või eraraamatukogule, omandamise aeg, mahakandmise aeg ja põhjus. Puuduvaid andmeid kirjete kohta on täpsustatud elektronkataloogist ESTER: näiteks tõlkija, trükikordusandmed, sari, märkused jm. vajalik vastava raamatu kohta. Koostatud elektrooniline andmebaas võimaldab otsida ja sorteerida vajalikke raamatuid vastavalt sisestatud andmetele. Elektrooniline andmebaas on lisatud lõputööle [CD] (vt lisa 9). 6

Liigilise koosseisu jagunemisel raamatukogu kogus on lähtutud Aleksander Sibula (1926) poolt koostatud liigilisest soovitusest, mis oli Haridusministeeriumi poolt heaks kiidetud. Ülevaate saamiseks uuritava perioodi kirjandusest oli vaja tutvuda aja- ja kultuuriloolise tagapõhjaga, organisatsioonide, rühmituste tegevuse ning nende väljaannetega. Kirjandusliku ülevaate saamiseks on kasutatud J. Kronbergi, K. Pruuli, H. Puhveli, M. Velskeri, J. Kärneri, U. Liivaku, M. Lotti, R. Ruutsoo, H. Visnapuu jt kirjanduslikke ülevaateid. Ülevaate saamiseks loetavamatest raamatutest raamatukogudes oli vaja tutvuda raamatukogude statistiliste aruannetega. Abiks oli H. Mugasto (1936) loetavamate raamatute analüüsi kokkuvõte viie aasta (1928-1934) kohta Eesti avalikes raamatukogudes. Juhendamise eest uurimistöö tegemisel avaldan tänu oma juhendajale Ilmar Vaarole, tänusõnad kuuluvad ka bibliograaf Mare Pikkelile Tartu Ülikooli Raamatukogust ja kolleegidele Järvamaa raamatukogudest. 7

1. ÜLEVAADE SELTSI RAAMATUKOGU AJALOOST 1.1. Seltsi asukoht ja raamatukogu tekkimine Retlat mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt 1564. aastal. Retla küla asub Järva maakonna lõunaosas, 14 km kaugusel Türi linnast. Peale 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimisi, kui ühinesid Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald, asub Retla küla Türi valla kosseisus. Retla külas elab seisuga 1. jaanuar 2007 184 elanikku. (Türi... 2007, lk 6) Algselt asus Retla küla Alliku vallas, mis asutati 1858. aastal talurahva seisusliku omavalitsusena (ERA, 2530). 1893. aastast kuulusid Alliku valla koosseisu endised Alliku, Oisu, Mäeküla ja Kärevere vallad. Pärast Eesti Vabariigi tekkimist 1918. aastal kuulusid Järvamaa Türi kihelkonna Alliku valla koosseisu järgmised külad: Retla, Oisu, Väljaotsa, Kärevere, Tännasilma, Raukla, Äiamaa, Näsuvere ning Tori, Mäeküla ja Rikassaare asundused. (Kibe 2005, lk 7) Valla omavalitsusorganiks oli vallavolikogu (kuni 1926. aastani vallanõukogu) ja vallavalitsus ning revisjonikomisjon (ERA, 2530). Alliku vald liideti Särevere vallaga vallapiiride reformi jõustumisega 1. aprillil 1939. aastal. (ERA, 2391) 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimus Retla külas kiire majanduslik areng. Osteti talusid päriseks. Külas olid töökad ja jõukad talunikud. Alliku vallas oli asutatud mitmeid põllumajandusega seotud ühistuid, näiteks Retla Põllutööriistade ja Masinatarvitajate Ühing (1897), mis oli üldse esimene omataoline Eestis, Alliku Piimaühistu (1922), Retla Sooharimise Ühisus (1923), Retla Sugupulli Ühisus (1924), Retla-Oisu-Väljaotsa Veeühing (1929), Alliku Turbaühisus (1930), Alliku Aiandus-Mesindusselts (1937) jt. (Kibe 2005, lk 74-75, 199-202) 8

Retlas asutati kool 1864. aastal ning ärksamad haridusjuhid koondasid kooli juurde kohaliku seltsielu. Retlas on Eesti Kirjandusmuuseumi andmetel mainitud raamatukogu esmakordselt 1882. aastal: Haridusline elu on olnud Türi kihelkonna lõunapoolses osas elavam kui mujal, kuna asub suure maantee ääres, peale selle mängib siin osa ka ärksama Lõuna-Eesti eeskuju lähisus. Külas oli õpetaja Jaan Lõvi algatusel noortest loodud laulukoor, 1876. aastal ka pasunakoor, esimene pasunakoor Järvamaal. 1878. a. alati näitemängudega ( Säärane mulk, Virr-Varr ). Retla külas asutas 1882. aastal raamatukogu Jaan Lõvi, Retla vallakooli õpetaja. (KM KO, f 199, n 39, l 146). Nimetatud raamatukogu kohta edasised andmed puuduvad. 20. sajandi alguses oli Retlas haridus- ja kultuurielu juhtfiguuriks Jüri Tammann, kes oli 1900. aastast alates ka koorijuhiks. Koos käidi laupäeva õhtupoolikul koolimajas. Pidude sissetulekuga pandi alus Retla kooli raamatukogule, millest sai maakonna suurim kooliraamatukogu. Raamatuid laenutati kõigile soovijaile. Korraldati peoõhtuid, nende kava koosnes näidenditest, koorilauludest, ilulugemistest ja kõnedest. Kõnelejatena esinesid harilikult kohalikud kooliõpetajad. Jüri Tammann korraldas karskuse kuratooriumi lektorina igal aastal kõneõhtuid. Kõneainetena käsitleti eesti ilukirjandust, eesti ajalugu, loodusteadust, põllupidamist, karjakasvatamist ja pedagoogikat. Neid kõneõhtuid ilustas iga kord koorilaul. Jüri Tammann asutas ametliku kooliraamatukogu kõrvale, mis koosnes sel ajal peamiselt venekeelsetest raamatutest, eestikeelse rahvaraamatukogu. Raha raamatute ostmiseks koguti näitemüügi ja näitemänguõhtute abil. Raamatuid loeti elavalt. Sellest eestikeelsest raamatukogust arenes välja hiljem Retla Rahvaraamatukogu Selts. (Kibe 2005, lk 56) 1890. aastal olid 55,5% maal tegutsevatest raamatukogudest koolide juures. Aasta-aastalt see arv vähenes. Kool hakkas kaotama oma senist tihedat sidet rahvaga. Küla kultuurielu keskuseks kujunesid mitmesugused seltsid. Seltside raamatukogud muutusid nüüd tooniandvateks, kuigi vaid üksikud seltsid said selleks ametliku loa. Noor-Eesti Raamatukogude Korralduse Osakonna, asutatud 1912. aastal, eestvedamisel hakati mitmel pool asutama raamatukoguseltse. Rakendati tööle instruktor, kelle ülesandeks oli nõu andmine praktilistes küsimustes. 1913. ja 1914. aastal ilmus kaks teost, milles käsitleti raamatukogude sisemist korraldust. Raamatukogude asutamises toimus 1917. aastal suur tõus, üle Eesti asutati vähemalt 40 uut raamatukogu. (Veskimägi 2000, lk 18, 22, 26) Iseseisvusaja alguse sündmused Saksa okupatsioon (1918) ja sellele järgnenud Vabadussõda surusid kultuurielu ja kirjanduse Eestis ajutiselt kitsastesse raamidesse, kuid sõja võitmine avas 9

kultuuri arenguks uusi võimalusi. Iseseisvas Eestis oli kirjandus esimest korda vaba võõra valitsusvõimu survest, nüüd sai määravaks kirjanduse enese sisemine arenguprotsess. Pärast Vabadussõda elavnes kirjanduselu kiiresti. Kuigi iseseisvusaja algul oli kirjanikkonnas maailmavaateliste tõekspidamiste poolest suuri lahknevusi, oli valdav enamik kirjanikest solidaarne Eesti riigivõimuga. (Kronberg, Pruul, Puhvel & Velsker 2002, lk 608-609) Esimese maailmasõja eel oli Eestis 346 valda, nendest oli raamatukogu 242 vallal, st. ligi 70 protsendil valdades tegutsesid raamatukogud. Haridusministeeriumi 1920. aasta ankeetidele vastates teatas 32 raamatukogu, et nad on asutatud 1918. aastal. Nendest 17 raamatukogu olid märkinud ka asutamise kuupäeva. Raamatukogud olid loodud haridus- ja raamatukoguseltside algatusel. Seltside ja juriidiliste isikute registreerimine nõudis õiguslikku reguleerimist, sest seltsidelt võiski eeldada raamatukogude asutamist, aga raamatute, kui liikuva vara omamine tuli õiguslikult fikseerida. Seltside registreerimise korra määras Ajutine Valitsus 21. märtsil 1919. Seltse panid kirja rahukogud, kellele tuli esitada põhikiri. Nendelt, kes olid juba varem tegutsenud, nõuti uut arvelevõtmist. Varem tegutsenud seltsid registreeriti ümber 1919-1920. Hiljem, alates 1926. aastast, registreeris seltse ja kogus nende kohta andmeid Siseministeeriumi Juriidiliste Isikute Büroo. (Veskimägi 2000, lk 268, 296, 302) Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu asutamisaastaks on raamatukogu aastaaruannete järgi 1918. aasta. Raamatukogu asutamise aega 1918 kinnitab Rahvaraamatukogude registri raamat. Seltsi raamatukogu omanik oli Retla Rahvaraamatukogu Selts (ERA, f 1108, n 4, t 595, l 64-65). Seltsi põhikirja loetelus ei olnud ja põhjenduseks oli kirjutaud - ei ole saadetud. (ERA, f 1108, n 7, t 6, l 37) Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu asukohaks oli Järva maakond, Türi kihelkond, Alliku vald ja Retla küla. Kaugus Paide linnast, kui maakonna keskusest, oli 26 versta. Lähim raudteejaam oli Kärevere, mis asus kuue versta kaugusel ja seal peatus Viljandi - Tallinn kitsarööpalise raudtee rong. Raamatukogu postiaadressiks nimetati aruannetes üle Kärevere lähima raudteejaama järgi. Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu raadiuseks oli kümme versta, see on kaugus raamatukogu asupaigast kõige kaugema lugejani. (ERA, f 1108, n 7, t 8, l 66) Veskimäe andmetel oli Eesti Vabariigis 1920. aasta ankeetküsitluse põhjal 188-st maaraamatukogust raamatukogude keskmine raadius 8,76 versta. (Veskimägi 2000, lk 270) 10

Raamatukogu oli tarvitada kõigile soovijaile ja asus Retla rahvakooli ruumides. Raamatukogu juures lugemistuba ei olnud. Raamatukogu oli avatud kaks korda nädalas, kolmapäeval ja pühapäeval. Lugeja võis raamatut oma käes pidada kaks nädalat, ülemäära aja eest trahvi ei võetud. Lugemise eest maksu ja kautsjoni ka ei võetud. (ERA, f 1108, n 7, t 8, l 66) Alliku vallas oli algselt kaks eraraamatukogu, esimesena oli 1918. aastal asutatud Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu ja teisena Tännasilma Lugemisring, asutatud 1919. aastal Tännasilma külla (vt tabel 1.1). Esimene valla raamatukogu asutati alles 1926. aastal asukohaga Alliku vallamajas. Alliku vallaraamatukogu pidas üleval Alliku vald ja raamatukogu sai igal aastal volikogu otsusega vallalt toetust. (ERA, f 1831, n 1, t 1076, l 93-94) Raamatukogu nimi ja asutamise aeg Aasta Lugejaid (külas elanikke) Tabel 1.1 Eraraamatukogud Alliku vallas 1920 ja 1921 Raamatuid kokku Ilukirjandus Muu kirjandus Retla Rahvaraamatukogu 1920 51 (325) 505 320 185 Selts (asutatud 1918) 1921 98 1003 590 413 Tännasilma Lugemisring 1920 30 (288) 75 40 35 (asutatud 1919) 1921 50 82 48 34 Eelnev tabel annab ülevaate Eesti rahvaraamatukogude registri andmete põhjal, kuidas arenesid kaks Alliku vallas asuvat eraraamatukogu loomisjärgsetel aastatel (ERA, f 1108, n 4, t 595, l 64-65, 69-70). Tabelist on näha, et Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu raamatute juurdekasv oli 1921. aastal 50%, ka lugejate arv kasvas 48%, kuid muu kirjanduse osa kasvas rohkem (55%) kui ilukirjandusel (45%). Kui 1920. aasta aruandes oli muu kirjanduse osa 36% kogust, siis 1921. aastal oli see juba 41% kogust. 19. augusti 1920 küsitluslehes raamatukogude kohta on seltsi raamatukogus tarvitajaid 103, nende hulgas kooliõpilasi 61 (ERA, f 1108, n 7, t 8, l 66 ). Üllatab kooliõpilaste rohke arv, sest Retla kooli õpilaste raamatukogu asus samas koolihoones. Koolis oli 1919. aasta aruande järgi eesti- ja venekeelseid raamatuid kokku 529. (ERA, f 1108, n 4, f 1242, l 22) 11

1920. aastal anti Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogust lugemiseks välja 628 raamatut, seda nimetati siis raamatute aastaseks läbikäiguks. Seltsi raamatukogu 505 eksemplarist olid köites 25 ja köitmata 480 eksemplari. Raamatukogu kogu oli korraldatud Haridusministeeriumi raamatukogude instruktori kava järgi. Raamatukogul oli inventariraamat. Raamatute loetavuse kindlakstegemiseks oli tarvitusele võetud raamatute formulaarid, köitmata raamatuid anti samuti lugemiseks välja. Seltsi esimeheks oli Hans Estenthal, raamatukoguhoidjaks keskkooli haridusega õpetaja Magnus Tsaan ja kirjatoimetajaks Karl Tarius. (ERA, f 1108, n 7, t 8, l 66) Raamatukogu asutajatest on teada Johannes Huut, kes oli Retla Rahvaraamatukogu Seltsi asutajaliige, hiljem seltsi juhatuse liige. J. Huut organiseeris Seltsi raamatukogu saavutamist, korraldamist ning ülalpidamist. Oli organisaator ja näitejuht seltsi poolt korraldatud pidudel. Johannes Huut laulis segalaulukooris, võttis osa lauljana Tallinna laulupeost ja maakonna laulupidudest Viljandis ning Paides. ( KM KO, f 193, t 8, l 47) 1.2 Retla Rahvaraamatukogu Seltsi tegevus Alliku vallas Retla kooli ruumide kasutamise kord seltsidele ja eraisikutele kinnitati 1926. aastal Alliku vallavolikogu poolt. Kasutamise kord nägi ette, et ruumide kasutamiseks tuleb nõusolekut taotleda koolijuhatajalt ja samas nõuti ruumide kasutamise korraga nõustumist. (ERA, f 2530, n 1, t 83) 1929. aastal taotles selts Esimese Ülestõusmispüha puhul kohaliku piduõhtu pidamiseks nõusolekut ruumide kasutamiseks Retla koolijuhatajalt, et ruumid seltsile ürituseks tasuta kasutada saada. Selleks esitati vastavasisuline avaldus koos koolijuhataja nõusolekuga Alliku Vallavalitsusele. (ERA, f 2530, n 1, t 152, l 5) Järva Ajutises Maavalitsuses olid registreeritud maakonnas tegutsevad seltsid vastavalt asukohale politseijaoskondades. Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avalik raamatukogu oli registreeritud Alliku valla Türi Politseijaoskonnas tegutsevate seltside hulgas 3. augustil 1935. aastal otsusega nr. 2266/6680. (ERA, f 26, n 3, t 951, l 462) 12

Alliku vallas tegutsesid peale Retla Rahvaraamatukogu Seltsi veel Alliku Haridusselts, Tännasilma Haridusselts, Maanoorte Selts, Vabatahtlik Tuletõrjeselts ja Alliku Maanaiste Selts. (Kibe 2005, lk 76-80) Alliku Haridusselts asutati 1926. aastal mitmekülgseks kultuuritegevuseks Allikul. Asutamisele tõukas neid rahvamaja puudumine. Harrastati laulu, näitemängu, korraldati kursusi, vaidlusõhtuid, peeti referaate. (Ibid, lk 76-77) Tännasilma Haridusselts asutati 1921. aastal kooliõpetaja Elisabeth Freibergi eestvedamisel Tännasilma külas. Seltsi eesmärk oli edendada rahva haridust väljaspool kooli. Seltsil oli asutatud ka raamatukogu, mis 1919. aastast oli Tännasilma Lugemisringi raamatukogu nime all. (Ibid, lk 77-78) Alliku Maanaiste Selts edendas kodukultuuri: kangakudumine, rõivaste õmblemine, toitlustamine ja aiandus. Teeõhtuid korraldati peale Alliku vallamaja ja Rulli talu Saareotsas ka Retla koolimajas. (Ibid, lk 78-80) Kohaliku vallaelaniku Evi Nurga meenutus: Seltsielu keskpunktis oli kaua aega Retla koolimaja. Seal oli Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu, mida hooldas Johannes Huut. Retlas töötas kaua aega laulukoor, mida juhatas kohalik koolijuhataja. Retla koolimajas olid näidendiga peod igal kolmekuningapäeval, vabariigi aastapäeval, lihavõtte teisel pühal ja jõulu teisel pühal. Esinemisvõimalusi jagasid Retla Rahvaraamatukogu Selts ja Alliku Haridusselts. Tekkis nagu väike konkurents kahe seltsi vahel. Tantsuks mängis kohalik orkester. Retla laval nähtud tükkidest mäletan A. Kitzbergi Libahunti. Populaarsed olid H. Raudsepa tükid Püha Miikaeli seljataga, Mikumärdi, Põrunud aru õnnistus, Vedelvorst ja Roosad prillid. (Ibid, lk 77) Retla Rahvaraamatukogu Seltsil oli ka teisi ülesandeid. Alliku vallas varem rahvamajasid ei olnud. Järvamaa rahvamajade võrgu kavasse oli planeeritud Alliku vallas kaks rahvamaja: Alliku ja Retla rahvamajad. Kavasse märgiti, milline maja on võetud võrku rahvamaja asettäitva majana, selle ülalpidaja ja võimalused rahvamaja ehitamiseks. Retla rahvamaja ülalpidaja asutuseks oli märgitud Retla Rahvaraamatukogu Selts. Rahvamaja aset täitis Retla 6-klassiline algkool ja ülevalpidaja oli Alliku vald. (ERA, f 2424, n 2, t 229) 13

Retla Rahvaraamatukogu Seltsi peakoosolekul 21. aprillil 1929. aastal osales 49 seltsi liiget, arutusel oli rahvamaja ehitamise küsimus (vt lisa 5). Koosolekul osales ka Alliku Haridusseltsi esimees M. Wilibert, kes selgitas Alliku Haridusseltsi seiskohti selles küsimuses. Hans Estenthal tegi ettepaneku järgmiselt: Otsustatakse mitte iseseisvat rahvamaja Retla külasse ehitada, kuid koos Retla algkooliga, tingimusega, et vald ehitab puuduva otsa koolimajale juurde ühes tarvilise saali ja paigalseisva näitelavaga, kus Retla Rahvaraamatukogu Seltsil on õigus pidusid, kursusi, näitemängu, laulu ja muusika harjutusi toime panna.... Retla Rahvaraamatukogu Selts annab kohe ehituse hakatusel või lepingu sõlmimise puhul 3000 krooni ja ehituse vältel veel 1000 krooni kas rahas või natuuras, mida juhatusel rahva käest tuleb kokku koguda. Ettepanek võeti vastu ühel häälel ühe erapooletuks jäämisega. Juhatust volitatakse lepingut vallaga sõlmima. (ERA, f 2530, n 1, t 147, l 11) Alliku vallavolikogus oli 1931. aasta 14. detsembril arutusel rahvamaja võrgu kordaseadmise küsimus. Arutati ka Retla Rahvaraamatukogu Seltsi ettepanekut ehitada rahvamaja Retla koolimaja külge. (ERA, f 2530, n 1, t 115) Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi poolt oli kinnitatud 14. augustil 1933. aastal rahvamajade võrku Alliku valla Alliku ja Retla rahvamajad. Retla rahvamaja kodukord ja maksumäärad olid kinnitatud 21. juulil 1937. aastal Järva (Ajutises) Maavalitsuses. Retla Rahvamaja kodukorras 16 nägi ette raamatukogu ja lugemistoa ruumide kasutamise eest võtta maksu tegelike kulude ulatuses, samuti ruumide kasutamise eest kursuste, teaduslikkude loengute ja õpiringide, noorsoo organisatsioonide ettevõtete, koolipidude, isamaaliste aktuste, eelproovide ja harjutuste korraldamiseks. (ERA, f 2424, n 2, t 278, l 30, 104-105) 1938. aastal seltsi üritustest osavõtt oli muutunud passiivsemaks, näiteks Alliku valla nõukogu protokolliraamatu andmetel tagastas Retla Rahvaraamatukogu Selts vallale kaks pakki pileteid, sest kirjaniku A. H. Tammsaare 60. aasta sünnipäeva peol piletite müük ei teostunud ja mingisugust sissetulekut, mis lõbustusmaksu alla kuulub ei olnud. (ERA, f 2530, n 1, t 254, l 42) 14

1.3 Voldemar Krabi tegevus Järvamaal Paides toimus 15. augustil 1919. aastal Järvamaa raamatukogutegelaste kongress. Korraldajaks oli Voldemar Krabi, kellest sai peale kongressi raamatukogude instruktor Eestis. Kongress oli oluliseks Eesti rahvaraamatukogude ajaloos, esimene vabanevas Eestis. Kongressist võttis osa 39 inimest, kes moodustasid Järva Maakonna Rahvaraamatukogude Liidu. Kongressil osalesid raamatukogu seltside asemikud, raamatukogude ja lugemisringide tegelased. Alliku vallast olid osalejate hulgas Magnus Tsaan, kes esindas Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu ja Elisabeth Freiberg, kes esindas Tännassilma Lugemisringi. Magnus Tsaan esines nimetatud kongressil aruandega kohtadelt ja osales kongressi läbirääkimistel maakonna rahvaraamatukogude võrgu loomise küsimuses. (ERA, f 1108, n 7, t 11, l 5) Järvamaa raamatukogutegelaste kongressi protokollist: Kõigist aruannetest selgub, et pika sõjaaja tõttu on kohtadel tegelastest suur puudus. Puuduvad sündsad ruumid lugemislaudade jaoks ja kooskäimiseks, nõudmine raamatute järele on igal pool suur. Loetakse peaasjalikult ilukirjandust. Kitsikust sünnitab ka rahapuudus, sest ainukeseks tähelepanemise väärilisemaks sissetulekuks on raamatukogudel suvel korraldatavad pidud. (Ibid, l 5) Kongress tegi otsuseid mõistagi Järva maakonna piires. Maakonnas olgu keskraamatukogu, igas koolipiirkonnas olgu rahvaraamatukogu koos lugemistoaga. Otsuses oli kiitmist väärt idee raamatukogude vastastikusest koostööst ja käsitus raamatukogudest kui tervikust. Kõik raamatukogud saagu toetust omavalitsustelt ja riigilt, raamatukogude kasutamine olgu maksuta. (Veskimägi 2000, lk 344) Aastatel 1919-1921, mil Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi rahvaharidusosakonna raamatukogude instruktorina töötas Voldemar Krabi, tehti esimesed sammud Eesti rahvaraamatukogude võrgu väljaarendamisel. Kavandati maakondade rahvaraamatukogude võrk. Iga maakonna kaardile märgiti kogud, loetelus oli iga raamatukogu nimetuse juures teenindatav piirkond, märkus kogu töötamise või kavatsetava avamise kohta, asutamise aeg, kogu suurus. 1921. aastal oli Eesti maaraamatukogude võrgukavas 405 raamatukogu, neist töötavaid 271. Haridusministeeriumi toetusel avati 134 uut kogu. Loetelus oli iga kogu juures märgitud eelmisel aastal saadud riigi ja omavalitsuse toetus ja soovitud toetuse suurus. (Raude 1990, lk 72-74) 15

Voldemar Krabi Haridusministeeriumi raamatukogude instruktorina töötas välja põhjaliku raamatukogunduse õpetamise kava, pidas loenguid suvekursustel ja õpetajate seminarides. Tema juhtimisel asuti kogusid korraldama, tema algatusel muretseti raamatukogudesse rakendusmaterjalid. Oma esinemistes rõhutas Voldemar Krabi raamatukogu, kui kooli töö jätkaja tähtsust. (Raude 1990, lk 72-74) Voldemar Krabi käis 1920. aastal Järvamaal viieteistkümnes raamatukogus õpetamas raamatukogutöötajatele, kuidas raamatukogu korraldada. V. Krabi korraldas ka Alliku valla seltside raamatukogusid Tännassilmas ja Retlas. Aruandest: Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu Alliku vallas, Järvamaal. Kogus umbes 400 raamatut, neist pooled köitmata. Kogu korraldamine minu poolt antud juhatuste järele on käimas. (ERA, f 1108, n 7, t 13, l 20-21) 12.-16. juulil s.a korraldas V. Krabi Paides loenguid, kus osalesid peaaegu kõik 75 Järvamaa raamatukogude töötajat. Paides peeti kokku kaheksa loengut. Lektoritega ka vaieldi, mistõttu vestlused mõnikord huvitavaks kujunesid ja mitmeid tunde kestsid (Ibid, l 42). V. Krabi tegutses edasi Haridusministeeriumi raamatukogude instruktorina Tallinnas. 1.4 Rahvaraamatukogude võrgu loomine Alliku vallas Ministeeriumi ülesanne oli raamatukogude võrgu loomine maale. August Viilup tegeles rahvaraamatukogude võrgu väljatöötamisega, millega oli alustanud juba varem Voldemar Krabi. Maakondades tehtavad võrgukavad olid teoreetilise loomuga, sest tulevase raamatukogu koht võis olla ideaalne, aga polnud neid, kes oleksid raamatukogu tööle pannud. (Veskimägi 2000, lk 346) Senine ministeeriumi toetuse jagamine raamatukogudele oli juhuslik, kuid uute raamatute muretsemiseks vajasid toetust kõik raamatukogud, ka seltside eraraamatukogud. Ministeerium leidis tarvilikuks asuda raamatukogude võrgu koostamisele ja toetada võrgus olevaid raamatukogusid ühtlaselt. Toetussummade eest nõuti, et ostetaks ainult raamatuid, kuna kapid ja muu inventar pidi jääma seltside muretseda. Raamatuid tuli anda raamatukogust tasuta lugemiseks kõigile. Astuti samme selleks, et raamatukogudele müüdaks kirjandust 16

hinnaalandusega. Juba 1921. aastal oli määratud riigi toetus kõigile raamatukogudele. (Alas 1933, lk 7-8) Alliku vallas oli 1925. aasta algul 2404 elanikku. Järva maakonna avalike raamatukogude võrgu esialgses kavas pakuti Alliku valla esimeseks raamatukoguks Retla külas asuvat Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu, mis pidi moodustama keskkogu asukohaga Retla Algkool. Teiseks pakuti Tori raamatukogu asukohaga Tori Algkool ja kolmandaks Tännasilma Haridusseltsi raamatukogu asukohaga Tännasilma Algkool. (ERA, f 1108, n 4, t 605) Alliku vallavolikogus 16. mail 1931 oli arutusel Retla Rahvaraamatukogu Seltsi ja Tännasilma Haridusseltsi juhatajate kirjaliku sooviavalduse alusel raamatukogude avalikkude raamatukogude võrku ülevõtmise küsimus. Vallavalikogus otsustati nimetatud seltside eraraamatukogud lasta Järva Maavalitsuse Haridusosakonnal avalike raamatukogude võrku määrata. Seega oleks siis Alliku vallas kolm avalikku raamatukogu, nimelt Alliku valla avalik, Retla Rahvaraamatukogu Seltsi ja Tännassilma Haridusseltsi raamatukogud. Keskraamatukoguks jääb nendest Alliku valla avalik raamatukogu, asukohaga kohalikus vallamajas. 3. juunil 1931 määrati vallavolikogus valla esindajad eespool nimetatud avalike raamatukogude toimkondadesse: Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avaliku raamatukogu toimkonda vallavolikogu liige Karl Tarius, Tännassilma Haridusseltsi avaliku raamatukogu toimkonda volikogu ja vallavalitsuse liige Rudolf Tarius. (ERA, f 2530, n 1, s-ü 115) 1931. aastal saadi Alliku vallavolikogu taotlusele vastuseks Järva Maavalitsuse Haridusosakonna poolt kiri, mis teatas, et eespool nimetatud Alliku valla seltside raamatukogud seisavad juba 1928. aastast alates Järvamaa avalikkude raamatukogude võrgus (ERA, f 2424, n 2, s-ü 126). Tännassilma Haridusseltsi raamatukogu aruannetes seisabki edaspidi avalikku raamatukogude võrku asumise ajana 1928. aasta, kuid Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogul 1931. aasta. Järvamaa esialgses maaraamatukogude võrgu kavas oli plaanis asutada kokku 41 raamatukogu. Raamatukogude võrk aasta-aastalt aga tihenes. 1932. aastal oli Järvamaal maapiirkondades juba raamatukogude võrgus kokku 66 raamatukogu, millest neli olid vallavalitsuste ja 62 seltside ülalpidamisel. Raamatukogu suuruse järgi kuni 500 raamatut, oli Järva maakonnas 32 raamatukogu (48%). Kakskümmend seitse raamatukogu olid 501-1000 raamatuga ning seitse raamatukogu 1001-2500 raamatuga. (Alas 1933, lk 8,11,12) 17

1933. aastal oli Alliku vallas 2056 elanikku ja kolm raamatukogu. Valdade avalikud raamatukogud olid jaotatud gruppidesse vastavalt kogu suurusele raamatute arvu järgi (Alas 1933, lk 27). Kõigil kolmel Alliku vallas asuval raamatukogul olid erineva suurusega kogud: Tännasilma Haridusseltsi avalik raamatukogu oli kõige väiksem, suurusgrupis VI kuni 500 raamatut, Alliku valla avalik raamatukogu oli suurusgrupis V 501-1000 raamatut ja Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avalik raamatukogu oli vallas kõige suurem raamatukogu, suurusgrupis IV 1001-2500 raamatut. Kogu sisaldas nimetatud perioodil raamatukogu üldnimestiku andmetel 1655 teost. 1.5 Uuendused raamatukogunduses Eesti Vabariigi raamatukogunduses toimus mitmeid olulisi uuendusi. 1923. aastal asutati Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) ja toimus I kongress. Loodud ühingu eesmärgiks oli raamatukoguasjanduse edendamine, raamatukoguhoidjate kutsehariduse tõstmine ja nende kutsehuvide kaitsmine. Kokkuleppel Haridus- ja Sotsiaalministeeriumiga korraldas ERÜ 1931. aastal kümme kursust raamatukoguhoidjatele, osavõtjaid oli üle vabariigi kokku 278. Järvamaa kursused toimusid Paides 15.-18. juunil 1931. aastal 31 osavõtjaga, kus kursusest osavõtjad olid suures enamikus raamatukoguhoidjad. Kursus sisaldas loenguid ja praktilisi tunde. Need kursused aitasid kaasa raamatukoguhoidjate kutsehariduse tõstmisele Eestis. (Sibul 1932, lk 64-65) Hakkas ilmuma ajakiri Raamatukogu, milles avaldati ajaloolist, teoreetilist ja metoodilist materjali raamatuteaduse ja raamatukogunduse valdkonnast (Eesti... 2000, lk 51). Algul ilmus ajakiri suurte vaheaegadega, alates 1931. aastast juba pidevalt. Haridusministeeriumi toetuse saamise tingimuseks ajakirjale Raamatukogu oli 1938. aastal, et ajakiri saadetaks tasuta kõigile avalikele raamatukogudele. (Veskimägi 2000, lk 364) Üldnimestiku andmetel saadigi omavalitsuse omandisse Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogule ajakirja Raamatukogu, 1938. aastal terve aastakäik ja 1939. aastal kaks esimest numbrit. 1938. aastal saadi Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingult veel lisaks ajakirja varasemad aastakäigud: I (1929), II (1932), IV (1935), V (1936) ja VI (1937) aastakäik. 18

Suurim reklaamiüritus oli 1935. aasta veebruaris välja kuulutatud Raamatuaasta. Raamatut oli kerge teha, kuid raske müüa, sellepärast pöörasid kirjastajad ja raamatukauplejad suurt tähelepanu reklaamile. Aasta jooksul avaldati sadu artikleid ajakirjanduses, korraldati kirjanike kohtumisi lugejatega, autasustati parimaid autoreid ja raamatutegijaid. Raamatuaasta tõstis raamatu prestiiži ühiskonnas, raamatu ostmine ja lugemine kujunes lausa moeasjaks. Suurt rõhku pandi koduraamatukogude propageerimisele. (Lott 2000, lk 34) Raamatuaasta (1935) kohapealseid üritusi Retlas ei ole teada, kuid lähim aktus toimus Türil, kus kõneles riikliku propaganda juht H. Oidermaa. Kõneleja selgitas raamatu osa Eesti vaimlises arengus ja valitsuse ülesandeid Eesti elu ümberkorraldamisel. (Raamatuaasta 1935, lk 5) Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing tegeles ka kirjastamisega. Raamatuaastaga seoses anti välja ERÜ poolt kirjastatud raamat Eesti raamat 1535-1935: arengulooline ülevaade (1936). Raamat saadi ilmumisjärgselt seltsi raamatukogule. Haridusministeeriumi Koolivalitsuse poolt koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga korraldati kutseeksameid. 1937. aasta oktoobris anti välja raamatukogujuhataja I järgu kutsetunnistusi 19-le isikule ning II järgu kutsetunnistusi 121-le isikule (Kutseliste... 1938, lk 43-45). 1938. aastal oli Järvamaa valdade avalikes raamatukogudes ametis 22 raamatukoguhoidjat II järgu kutsega (ERA, f 2424, n 2, s-ü 311). Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu juhataja Johannes Huut omandas raamatukogujuhataja II järgu kutse 1937. aasta 4. oktoobril, kutsetunnistuse number 31329 (ERA, f 1831, n 1, s-ü 1076). Johannes Huut Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liige ei olnud. Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu võis tunda uhkust haritud raamatukogujuhataja üle. 1.5.1 Avalikkude raamatukogude seadus Avalikkude raamatukogude seaduse (ARS) rakendamisega 1. jaanuarist 1925. aastal algas uus ajajärk raamatukogunduses. Avalikkude raamatukogude seadusega kohustati kohalikke omavalitsusi asutama ja ülal pidama raamatukogusid, eraldades selleks miinimum 2 senti piirkonna iga elaniku kohta. Riigi poolt oli määratud toetussumma iga aasta eelarves, summa oli vähemalt sama suur kui omavalitsuse poolt määratu. Riigi poolt määratud summasid pidi 19

kasutatama kirjanduse muretsemiseks. Raamatukogu avalikuks arvamine tõstis ka seltsi ühiskonnakaalukust. Kui ARS rakendati, olid Eestis 72% raamatukogudest seltside omad. (Veskimägi 2000, lk 347, 363) Eestis oli märgata aastatega raamatukogudele kulutatu osas väga väikest tõusu, kui 1925-1926 kulutati avalikkudele raamatukogudele maal ühe elaniku kohta 11 senti (Sibul 1929, lk 86), siis 1934-1935 ühe elaniku kohta 18 senti, lisandunud oli ainult 7 senti (Sibul 1936, lk 29). ARSi vastuvõtmise ja rakendamisega oli raamatukoguasjandus tunnustatud, kui avalik ja seaduslik tegur rahvahariduse ning rahvakultuuri arengus. Avalikud raamatukogud olid selle seadusega saanud omavalitsusüksuste ja riigi asjaks. Neid tuli korraldada ning arendada otstarbekohaselt ning plaanikindlalt. (Avalikud... 1925, lk 2) Avalikkude raamatukogude seaduse järgi pidi raamatukogu juhataja töötasu määrama konkreetse raamatukogu ülevalpidaja. A. Sibula analüüsi järgi oli maal harilikult raamatukoguhoidjaks, kas mõni raamatukogu ülalpidaja seltsi juhatuse liige, õpetaja või vallasekretär. Nendest tegutses kaalukam osa palgata, mõnes raamatukogus maksti väikest tasu (Sibul 1929, lk 89). Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogus oli raamatukoguhoidjaks seltsi juhatuse liikmena Johannes Huut, kes seni oli töötanud tasuta. Alates 1. jaanuarist 1933 oli Johannes Huut ametlikult tööle võetud avaliku raamatukogu juhatajana ja talle maksti teenistustasu 55.- krooni aastas. (ERA, f 2424, n 2, t 311) Alliku vald ühines omavalitsusreformi käigus 1. aprillil 1939 Särevere vallaga. Raamatukogu aruande järgi 1938/1939 maksti seltsi raamatukoguhoidjale töötasu siis juba 72.- krooni. Näiteks samal ajal Särevere valla avalikus raamatukogus Allikul (endine Alliku valla avalik raamatukogu) maksti raamatukogujuhatajale töötasu 120.- krooni, Tännasilma Haridusseltsi avalikus raamatukogus ja Taikse Rahvaraamatukogu Seltsi avalikus raamatukogus juhatajatele töötasu ei makstud. (ERA, f 1831, n 1, t 1076, l 91-98) 1925. aasta Haridusministeeriumi määruses oli avalikkude raamatukogude kohta nõue, et avalikkudes raamatukogudes peab olema ka raamatute üldnimestik. Raamatukogu raamatute üldnimestik on raamatukogu enese, kui niisuguse, põhi- ja pääraamat, mis määratud tarvitamiseks pääasjalikult ainult kogu ülalpidajale ja kogu juhatajale, - kogu tarvitajaile aga ainult mõnel erandjuhtumisel ja ka siis ainult kogujuhataja juuresolekul. Sellel raamatul on kogu kohta niihästi ajalooline kui ka dokumentaalne tähtsus. (Avalikud... 1925, lk 22) 20

Raamatukogutehnikas põhilisemaid tegureid on raamatute inventariseerimine. Inventariseerimise all mõistetakse raamatute sissekandmist üldnimestikku, s.o raamatukogusse muretsetava kirjanduse loendust inventariraamatus. Haridus-Sotsiaalministeeriumi määruste järgi tarvitatakse Aleksander Sibula Raamatukoguhoidja käsiraamatus kasutusel olnud põhinimestiku asemel üldnimestiku nimetust. Üldnimestiku tähtsus seisneb selles, et üldnimestik annab ülevaate raamatuvara järkjärgulisest suurenemisest, selle arenemisest, näitab iga eksemplari muretsemiskäiku, millal saadud, mil viisil, millal raamatukogust kustutatud ja miks. Üldnimestiku järgi toimub raamatukogu üldine hindamine. (Mugasto 1935, lk 23) Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avalikul raamatukogul oli aastatel 1919-1940 neli osa üldnimestikku, kus oli tehtud seltsi perioodist 3070 sissekannet. Üldnimestike numeratsioonis oli tehtud ka mitmeid topeltkandeid, mille tõttu lõppes numeratsioon üldnimetikus seltsi perioodi lõppemisel inventarinumbriga 3094. Topeltkannete tegemine võis tekkida perioodil, kui vastavalt Avalikkude raamatukogude seadusele võeti kasutusele uutele nõuetele vastavad üldnimestike raamatud. Topeltkanded olid kõik märkuste lahtrisse korrektselt kirja pandud. Üldnimestikku oli koostatud enamuses nõuetekohaselt, nõutud andmed olid raamatute ja ajakirjade kohta märgitud. Väljaspool Eestit kirjastatud nootide puhul esines mõningaid puudujääke, mitmel noodi sissekandel puudus näiteks ilmumisaasta või kirjastus. 1.5.2 Raamatukogudele soovitatavate raamatute nimestikud Eesti soovitatavate raamatute nimestikud ulatuvad tagasi meie raamatukogude tekkimise aega. Kui bibliograafia mõiste fikseerimisel märgitakse, et üheks bibliograafia ülesandeks on näidata, mida võiks raamatukogusse muretseda, siis ometi bibliograafilised teosed tegelikult seda külge palju esile ei tõsta. Nende ülesandeks on peamiselt näidata, mis üldse on ilmunud halba ja head. Bibliograafiad on harilikult loendavad, mitte aga kriitilised. (Antik 2001, lk 31) Soovitatavate raamatute nimestikud olid vahendeiks valikute tegemisel raamatute ostmisel ning mõeldud eeskätt avalike raamatukogude jaoks. Raamatutoodangu võrdlemisi kiire kasvamine ja raamatukogude kitsad olud, samuti ka see, et raamatukogudesse polnud otstarbekas kõike hankida, tegi raamatukoguhoidjatele raskeks õige valiku tegemise. (Antik 1937, lk 2) 21

Raamatukoguhoidja on parim raamatukogu kasutajaskonna vajaduste tundja. Igal raamatukogul tuleb arvestada kohalike oludega. Nimekirjade suurimaks vooruseks oli aja kokkuhoid mugavust armastavale ja ebaiseseisvale raamatukoguhoidjale. Nimekirjade puuduseks oli, et neis ei olnud märgitud raamatute hindu. Väiksem raamatukogu hoolitseb tuleviku eest seda paremini, mida väärtuslikum on tema koostis (Jürman 1935, lk 14-23). Soovitatavate nimestike tõttu on vähenenud ka liigitamisvead. (Jõulmaa 1935, lk 36) Esimeseks Eesti soovitatavate raamatute nimestikuks oli ajalehes Olevik 1882. a. nr. 43 ilmunud nimestik (A. Grenzsteini koostatud). Siit alates oli ilmunud terve rida soovitatavate raamatute nimekirju. Järgmise täiuslikuma nimestiku oli välja andnud Noor-Eesti raamatukogude korralduse osakond 1913. aastal: Soovitatavate raamatute nimekiri 25-, 50-, 100- ja 200 rublaste kogude jaoks, mille täiendatud nimekiri anti välja 1922. aastal. (Antik 1937, lk 2) Aleksander Sibul soovitas 1927. aastal Eesti Haridusliidu korraldatud 2. hariduskongressil, et raamatute valik avalikes raamatukogudes on halb ja juhuslik, Haridusliidul tuleks asuda soovitusnimekirja tegema. (Veskimägi 2000, lk 370) Eesti Haridusliidul (asutatud 1923) oli mitu toimkonda, millest üks oli raamatukogunduse ja soovitatavate raamatute nimekirja koostamise toimkond. Raamatukogundust käsitati ka vabaharidustööna: ise raha kokku pannes ja raamatuid ostes, ise raamatukogu korrastades ja raamatuid välja andes. Kõike seda priitahtlikult ja tasu saamata. Aga kasu raamatute lugemiseks sai igaüks. (Ibid, lk 354) Eesti Haridusliidu algatusel oli koostatud Raamatukogudele soovitatavate raamatute nimekiri, mis ilmus 1929. aastal. See nimestik oli koostatud asjatundlikult raamatukoguhoidjate ja vabaharidustöö juhtide poolt ja paljude eriteadlaste kaastööna. Selles oli loendatud eeskätt iseseisvusaastail, kuni 1928. aastani ilmunud raamatud, liigitatuna ametlikult kehtiva kümnendliigituse järgi. (Antik 1937, lk 2) Ministeerium moodustas 23. veebruaril 1931 raamatukogude komisjoni. Alaväärtusliku kirjanduse vastalised pöördusid ka selle ministeeriumikomisjoni poole. 1932. aastal hakkas see komisjon raamatukogude tegevuse, eriti kutsehariduse edendamiseks vastavaid kavasid välja töötama. Peamine oli soovitatavate raamatute nimestike koostamine. (Veskimägi 2000, lk 370) 22

1932. aastal ilmus Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi koostatud Avalikkudele raamatukogudele soovitatud raamatute nimestik I osa, mille koostas Haridusministeeriumi kooliraamatute komisjoni juuresolev raamatukogude komisjon. Nimetatud komisjoni ülesandeks oli hea kirjanduse levitamine, eriti avalike raamatukogude võrku kuuluvate raamatukogude kaudu ja alaväärtusliku kirjanduse vastu võitlemine. Peeti silmas eriti maal asuvate raamatukogude vajadusi ja kirjanduse soetamise võimalusi. Soovitatud kirjandus oli kümnendliigituse järjekorras, ära oli märgitud, kas raamat oli soovitatud esimeses või teises järjekorras vastavalt väärtusele ja nende vastavusele avalikkude raamatukogude ülesannetele. Raamatukogu juhatajal tuli valida kirjandust esmajärjekorras raamatute hulgast, mis olid soovitatud nimekirjas esimeses järjekorras. (Antik 1937, lk 3) ARSi täiendamise seaduse 9 põhjal (1934) tegi haridusminister avalike raamatukogude võrku kuuluvaile raamatukogudele kohustuslikuks uute raamatute hankimise raamatukogude komisjoni poolt koostatud nimestiku järgi. Erandiks oli ainult lastekirjandus ja teises järjekorras soovitatud ajakirjad. See kohustus oli kehtiv riigi ja omavalitsuse poolt määratud summadega muretsetud kirjanduse kohta. Raamatukogudele tehti tavaliselt esimeses järjekorras soovitatud raamatuid ostes 10% hinnaalandust. Selle arvestuse järgi raamatuid ostes oleks tulnud raamatukogudele anda aastas keskmiselt 200 krooni. (Avalikkudele... 1936, lk 6-7) Raamatukogude komisjoni poolt soovitatud raamatute nimestikud (1929-1935) oli Rudolf Alas võtnud kokku ülevaatesse Avalikkudele raamatukogudele soovitatud kirjanduse ülevaade. I : 1929-1935 (1936). Sellesse oli koondatud kõik seitsme aasta soovitatud teosed ja loetelud üksikute aastate alliknimestikest kümnendliigituse alusel autorite tähestikulises järjestuses ja kahes eri nimestikus, esimeses ja teises järjekorras soovitatud raamatud. 1929-1935 ilmunud kirjandusest oli raamatukogudele soovitatud 1293 raamatut, neist esimeses järjekorras 557 raamatut ja teises järjekorras 736 raamatut. Ilukirjanduslikke teoseid oli nimestikus 38% ja teaduslikku kirjandust 62%. (Antik 1937, lk 3) Nimetatud ülevaatele ilmus järg Avalikkudele raamatukogudele soovitatud kirjanduse ülevaade. II : 1936-1938 (1939). Esimese järjekorra teoste eraldi näitamisega peeti silmas eeskätt suurearvulist raamatukogude võrku maal, kuhu raamatuid soetatakse peamiselt esimese järjekorras soovitatute hulgast. (Avalikkudele... 1939, lk 3) 23

Haridusministeeriumi Raamatukogude Komisjoni poolt soovitatud raamatute arv 1929-1938 on 2249. Algupäraseid on neist 1526, tõlkeid 723 raamatut. Seega on soovitatud kirjanduse arvuline vahekord: algupäraseid 68% ja tõlkeid 32%. Teaduslikku ja populaarteaduslikku kirjandust on 1147 raamatut (51%), ilukirjandust 844 raamatut (37,5%) ja lastekirjandust 258 raamatut (11,5%). Algupärast ja tõlkekirjandust on võrdselt liigis 0 algupärast 425, tõlkeid 419. Algupäraste suur ülekaal on liigis 0-8 algupärast 967 ja tõlkeid 180, peaaegu võrdselt on liigis 9 algupärast 134 ja tõlkeid 124. (Alas 1940, lk 65) Soovitatavate raamatute levitajatena tegutsesid kolm suuremat kirjastust: KÜ Loodus, Noor- Eesti OÜ ja Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Need kirjastused olid teataval viisil spetsialiseerunud. KÜ Loodus on pearõhu pannud tõlkelisele ilukirjandusele, viljeledes aga ka tähelepandavalt algupärast teaduslikku ja populaarteaduslikku kirjandust. Noor-Eesti OÜ kirjastus on võtnud erialaks eeskätt algupärase ilukirjanduse levitamise. Eesti Kirjanduse Seltsi produktsioonis domineerib teaduslik ja populaarteaduslik kirjandus, vähemal arvul klassikaline ilukirjandus. (Ibid, lk 65) Soovitatavate raamatute nimestikud on suure väärtusega esmajoones vähemate avalike raamatukogude asutamisel ja täiendamisel, kui neisse tahetakse koondada paremikku ilmunud kirjandusest. Väga soovitav on hankida isegi väiksemaisse avalikesse kui ka isiklikesse kogudesse bibliograafilisi teoseid. Need teosed on tähtsad nii raamatukoguhoidja kui ka tarvitaja seisukohalt. (Antik 1937, lk 4) 1.6 Rahalised võimalused seltsi raamatukogus Retla Rahvaraamatukogu Seltsi sissetulekud moodustusid algselt liikmemaksudest ja pidude sissetulekust. 1919. aastal saadi liikmemaksu kokku 45.- marka ja sissetulek pidudest oli 1417.30 marka. Seltsi raha kulus raamatute ostule, raamatute köitmisele ja parandamisele, inventari ostule, pidude korraldamisele. Raamatukoguhoidja 1919. aastal tasu ei saanud, aga 1920. aastal sai juba 500 marka aastas. Raamatukogu arengu takistavaks teguriks oli raha puudus. (ERA, f 1108 n 7 t 8 l 66) 24

1924. aasta Järva Maakonnavalitsuse ettepanek oli Haridusministeeriumi Kooliosakonnale maksta riiklikku toetust Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogule 8000 marka ja Tännasilma Haridusseltsi raamatukogule 7000 marka. Haridusministeeriumi Kooliosakonna poolt määrati nimetatud seltsidele koolivalitsuse kaudu toetust kummalegi 3750 marka. Toetused maksti välja volitatud esindajale allkirja vastu (vt lisa 6). Retla Rahvaraamatukogu Seltsile maksti toetus välja volikirja alusel (ERA, 2424, n 2, t 31). Eraseltside kohta oli toetuse saajatele lisatud märge: Toetus eraseltside kogudele on antud tingimusel, et kui need raamatukogud ei võeta avalikkude raamatukogude võrku Avalikkude raamatukogude seaduse kohaselt või edaspidi võrgust välja langevad, siis raamatud lähevad kohaliku omavalitsuse korraldusse. (Ibid) Haridusministeeriumi määruses (1924) oli esitatud raamatukogudele nõue riiklike toetussummade eest ostmisel osta sisult väärtuslikumaid raamatuid. Raamatuid võis tellida määruse kohaselt raamatukogudele haridusministeeriumi kaudu posti- ja raudtee lunaga. (Avalikud... 1925, lk 22) 1932. aastal sai seltsi raamatukogu ka rahalise annetuse, nii kirjutab ajaleht Postimees rubriigis Ringi ümber kodumaa. Järvamaalt : Järvamaal, Alliku vallas on Retla rahvaraamatukogu selts vanemaid seltse kohapeal ning omab suurema raamatukogu. Nüüd on keegi Liisa lubanud annetada seltsi heaks veel 750 krooni (Raamatukogule 1932, nr 222) 1936. aastal kirjutas ajaleht Järva Teataja, et Haridusministeerium määras 1935.-1936. aasta eest Järvamaa avalikele raamatukogudele toetuse 1450.- krooni suuruses summas. Haridusministeeriumi otsuste kohaselt on see toetus määratud 1. ja 2. järjekorras soovitatud algupärase kirjanduse ostmiseks, kusjuures raamatukogule tuleb muretseda eeskätt Noor-Eesti Kirjastuse algupäraseid ilukirjanduslikke teoseid. Kui neid ei ole võimalik muretseda, alles siis tuleb osta teiste kirjastuste 1. ja 2. järjekorras soovitatud teoseid. Hiljemalt 25. märtsiks 1937 tuleb raamatukogude juhatajatel teatada maavalitsustele, millised raamatud on ostetud. Toetuste jagamisel maavalitsus võttis arvesse toetussummad, milliseid on määranud raamatukogudele omavalitsused, ühes sellega aga ka raamatukogude majanduslikku olukorda ja kogude suurust. Alliku valla raamatukogudele maksti järgmised summad: Alliku 30 krooni, Retla - 15 krooni, Tännasilma 15 krooni. Toetust maksti kõigile Järvamaa 68 avalikule raamatukogule. (Raamatukogudele 1936, lk 7) 25