Looduskaitselised konfliktid 90 aastat tagasi kas toona oli midagi teisiti? Tõnu Talvi Keskkonnaamet LOODUSKULTUURI SEMINAR Kaitsealad Tallinna Loomaaed 23.-24. märts 2017
Taust kaitsealadel õiguslikult väga kirev tagapõhi looduskaitse ja loodusteadus väga läbi põimunud kuni 1936. aastani ei olnud Eestis LK ametnikke looduskaitse oli algusaegadel kodanikkonnale arusaadav, lihtne ja odav
Suhted ja suhtumised looduskaitsja vs poliitik akadeemia vs talumees looduskaitsja vs looduskasutaja looduskaitsja vs arendaja lindude kaitsja vs taimede kaitsja
looduskaitsja vs poliitik looduskaitset toetanud poliitikud: K. Päts, K. Konik, H. Koppel (J. Tõnisson) maapoliitikute vastuseis (asunike, väiketalunike jt põllumeeste esindajad) maa allkirjade kogumine, lobitöö, isiklikud sidemed
Mis otstarbeks on Tartu ülikoolil Kuusnõmme mõisast 250 tiinu maad vaja? Kas Tartu ülikool mõtleb isiklikult seda maad harida või mõeldakse edasi rentida, kui mõeldakse rentida siis, nimelt kellele? riigikogu liige Aleksander Hint 16.01.1923 TÜ valitsusele Ülikoolile paluks veel lisaks [juba looduskaitselistel eesmärkidel eraldatud Vaika-Vilsandi ja Kuusnõmme poolsaare maadele] Filsandi saarest põhjapoolt olevat Tagamõisa poolsaarega kitsa maaribaga ühendatud saare sarnast maa osa nimega Harilaid. Sellel riigi päralt oleval maa osal eluasemeid ei ole. Põllupidamiseks on ta täiesti kõlbmata, mõnes madalikus kasvab aga heina, mis iga aasta rentimise teel väljaantakse. Sellel saarel pesitab aga palju vesilinda ja on see sügisel rändlindudel puhkepaigaks ja söödamaaks. Heinaajaks on pesitamise aeg lõppenud ja ei takista seda heinategu mitte enam. rektor Henrik Koppel 2.02.1924 Metsade Peavalitsuse ülemale
akadeemia vs talumees ülikool (looduskaitse) oli kohalikele oluline teenistuse andja kultuurist, haridusest, igapäevaelust tulenevad maailmavaatelised erinevused huvidega manipuleerimine
rentnik kaitseb võimalust mööda vaenlaste eest kõiki [kaitseala] maade pesitsevaid mere- ja metslindusi TÜ ja maade rentniku vaheline leping 6.06.1924 Kuusnõmme metsas annab ennast kaitse tunda, näituseks oravaid teab metsavaht umbest 30 tükki olevat, ka tedresi olla sageli näha, olgugi et neid selle aasta metsa töölised ja puuvedajad tülitavad. Üldiselt kurdetakse Saaremaal oravate kadumist ja tetrede vähenemist. Suure silma ümbruses lendleda üks paar meri kotkaid ja ka pargi metsas olla neid vana kanakulli pesa juures nähtud, nii et võib loota ehk jäävad pesitama. Artur Toom 28.01.1928 prof Henrik Koppelile Et palvekirja kirjutajad bioloogia jaamas töötavaid ülikooli tegelasi ainult suvitajateks peavad, sest et need põllutööd ei tee, on omaviisi asjast arusaamine. rektor Johan Kõpp 8.06.1929 põllutööministrile
looduskaitsja vs looduskasutaja akadeemilise looduskaitse ja traditsioonilise looduskasutuse vastuolud - metsades karjatamine - metsakarjamaad vs metsakasvatus - adru ja meremuda kogumine - linnumunade korjamine - väikeulukite jahtimine - laidudel niitmine ja karjatamine - laidudel võrkude kuivatamine looduskaitse arengud, põhimõtete kujunemine (võõrliigid, kasulikud/kahjulikud liigid) liigikaitse vs elupaiga kaitse
Kogu Saaremaa on karjamaade all, mida Saaremaa külastajad võerad kergesti kõlbmata maaks arvavad. Ka Kuusnõmme rahud muutuvad sarnasteks, kui endine suund karjatamisele tarvitusele võetakse. [ ] Kuid metsa soetamisel on Kuusnõmme rajoonis hulga suurem tähtsus, ümbruskonna metsad on asunduspoliitika tagajärjel hävinenud ja tulevikus on ümbruskonna rahvas raskustes ehitusmaterjalide soetamise alal. Kuusnõmme mets ei pea olema mitte üksi kohaliku turu varustajaks, vaid temal on suuremad ülesanded ja nimelt näidata, millist tulu võib karjamaa ilmega metsast saada ning vaatluse objektiks olla kuidas on võimalik karjamaad metsastada prof Andres Mathiesen 13.06.1938 prof Johannes Piiperile Oleme prof Piiperiga arvamusel, et randa uhutud adru kasutamine maaomaniku [s.o. ülikooli] ainuõigus on ja võerad seda teha ei tohi. Mihkel Härms 1.07.1932 Juta Rebasele
looduskaitsja vs arendaja samaaegselt looduskaitsele ja -teadusele arenesid ka majandus, rahalised suhted, meedia, turundamine riik ja ühiskond oli noor, alles kujunev isikuomadused loodusharidus vs turismiäri
see [riigivanem Pätsi 1921. a.] külaskäik sai Vilsandi linnukodule õnnistuseks. Sest ajast hakkas kogu asi kiiremalt arenema ja külastajate arv tõusma. Artur Toom samastab looduskaitse edusamme turismi kasvuga (Toom 1937) Seal [Vilsandil] oli ka muuseum, mille tarbeks valmistas Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi preparaator Leppik väga loomutruusid linnutopiseid. Ühel suvel hiljem palkas Toom mind, et ma koostaksin talle Vilsandi putukate kogu. Ta andis mulle prii ülalpidamise, maksis ka natuke ja siis ma tegin talle selle. Villem Voore mälestused (Voore, Remmel 2003)
teiselt poolt olen aga kuulnud, et bioloogia jaama juhatus ja ülikooli zooloogide pere hää meelega seda ei näe, et Vaika saartel liikumine suureneb. Härra Spohr omalt poolt arvas, et vähemalt kaks saart tuleks võerastele sulguda. Ja nii oli see vist ka Teie poolt mõeldud. prof Andres Mathiesen 19.07.1929 Mihkel Härmsile Nõndanimetatud linnukaitsest teab tema õige vähe. Seda toimetab üks tema tuletorni teenijatest. Tema teeb seal enam rumalusi, annab lindude munade ärakorjamisega teistele vilsandlastele halva eeskuju, mispärast temale juba siit märkusi tehtud ja nagu meie zooloogidelt kuulen, veel käredamalt mõeldud teha. Ülikoolil teda sinna tarvis ei ole. prof Henrik Koppel 9.12.1929 Jaan Tõnissonile
lindude kaitsja vs taimede kaitsja traditsioonid looduskaitse kui lindude kaitse juhtivate zooloogide ja botaanikute erinevad püüdlused akadeemilised zooloogid vs harrastusbotaanikud Gustav Vilbaste ogalikud
[On vaja] Vaika saarte lindude paljundamise piiramist taimestiku kaitse vajadustest välja minnes. prof Teodor Lippmaa nõuab 3.11.1931 linnukaitse ja teiste loodusväärtuste kaitse tasakaalustamist Huvitav on märkida veel seda, et Kuusnõmme ümbruses on töötanud varemalt nimekad taimeteadlased, samuti on seal olnud Eesti ajal meie tähtsamad botaanikud, seal käinud meie ülikooli botaanikaosakonna üliõpilased ekskursioonel, kuid taim (kohati otse murusalt maapinda kattev) on siiski jäänud tähelepandamatuks. Gustav Vilbaste silmjärvika leidmisest zooloog Aleksander Määr a poolt (Vilberg 1931)
Häyren 1937