MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 sihtasutuse nimi: registrikood: 90005937 tänava/talu nimi, Sõle 23 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10614 telefon: +372 6665702, +372 6665838 faks: +372 6665650 e-posti aadress: toetusfond@gmail.com, toetusfond@synnitusmaja.ee veebilehe aadress: http:/fond.synnitusmaja.ee
Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Tulemiaruanne 5 Rahavoogude aruanne 6 Netovara muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8 Lisa 2 Raha 9 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 9 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 9 Lisa 5 Materiaalne põhivara 10 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 10 Lisa 7 Võlad töövõtjatele 11 Lisa 8 Annetused ja toetused 11 Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 11 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 11 Lisa 11 Tööjõukulud 12 Lisa 12 Finantstulud ja -kulud 12 Lisa 13 Seotud osapooled 12 2
Tegevusaruanne SA asutati aprillis 2000.a. Tegevuse põhieesmärgiks on abi osutamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikule (Pelgulinna Sünnitusmajale) lisafinantseerimise ja mitterahalise abi osutamisega vastavalt Sünnitusmaja vajadusele. SA asutajaliikmeteks olid üheksa füüsilist isikut. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus. Juhatuse tööd juhib tegevjuht, kes määratakse nõukogu poolt lihthäälteenamusega. Nõukogu liikmetele tasu ei maksta. 2011. aasta peamiseks eesmärgiks oli koguda toetust, et soetada Pelgulinna Sünnitusmajja loote tsentraalse jälgimise süsteem. Alates 2010.a. detsembrist oli Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond esindatud Swedbank-i annetuskeskkonnas. Aasta jooksul toetati ka Isadekooli loengute toimumist Perekeskuses. Aasta alguses toetas Coomor Kaubandus eduka kampaania abil Pelgulinna Sünnitusmaja 1500 euroga. Märtsikuus toimus heategevuslik kunstioksjon Aita alustada elu!, mille tulu oli üle 2000 euro. Ürituse toimumist toetas Swissôtel Tallinn.Maikuus, Teeme ära 2011 raames külastasid 7. mail Pelgulinna Sünnitusmaja Swissôtel Tallinna töötajad, kes korrastasid sünnitusmaja esist muruplatsi. Emadepäeval, 8. mail külastas sünnitusmaja heategevusfond Dharma, kes taaskord rõõmustas sel päeval sünnitusmajas sees olnud emasid ja sünnitajaid kinkekaartidega Tallinna Kaubamajalt väärtuses 75 eur.suve algul alustas Pelgulinna Sünnitusmaja koostööd tublide vabatahtlikega, kellega koos esindati Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi Maijooksul sünnitusmaja ja toetusfondi kohta infot jagades, laulu- ja tantsupeol heategevuslikke rinnamärke müües, SEB Tallinna Maratonil ja ERGO Maailmamängudel heategevuslikke rinnamärke müües ning Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi poolt korraldatud Isadepäeva Spordipäeva organiseerides. Juulis külastas sünnitusmaja Austraalias elav eestlane, kes kinkis sünnitusmajale beebidele käsitsi valmistatud riideesemeid ja 100 austraalia dollarit. Juuli lõpust kuni septembri alguseni toimus heategevuslik kampaania Iga lapsega algab maailm uuesti, mille raames kutsuti inimesi üles helistama annetusnumbritel. Kampaania osutus edukaks ning aasta lõpuks oli kogunenud suur summa raha, mida kasutati loote tsentraalse jälgimise süsteemi ostuks. Sügisel toimus Hasartmängumaksu Nõukogu toel Pelgulinna Sünnitusmaja personalile koolitus. 20-22. septembrini toimus Pelgulinna Sünnitusmajas Eestis esmakordselt vastsündinute elustamise simulatsiooniõppus, mille käigus kasutati spetsiaalse aparatuuriga ühendatud vastsündinu simulaatornukku, mis võimaldas läbi viia reaalse elustamise käigus vajaminevaid protseduure. Kolmepäevasel koolitusel osalesid Pelgulinna Sünnitusmajas töötavad laste-, naistearstid, anestesioloogid ning ämmaemandad, ühtekokku peaaegu 40 sünnitusmaja spetsialisti. Sügisel tegi ettevõte Draftfcb fuelled by Blue Barracuda Estonia sünnitusmaja toetuseks kampaanialehe ning detsembriks oli fondil olemas spetsiaalselt loote tsentraalse jälgimise süsteemi tutvustav kampaanialeht. 12. novembril toimus heategevuslik Isadepäeva Spordipäev ning meeleolukal perepäeval sai tuntud sportlaste nagu Aleksander Tammerti, Märt Israeli, Mikk Pahapilli ja treener Valter Espe juhendamisel igaüks heita ketast, tõugata kuuli, hüpata kaugust ja joosta sprinti. Soovijad said kohapeal mõõta oma tervisenäitajaid ning tegevust jätkus tervele perele. Novembri teisest poolest kuni detsembrikuu lõpuni jätkus kampaania Iga lapsega algab maailm uuesti. Detsembris rõõmustati Pelgulinna Sünnitusmaja isetehtud beebiriietega. Tamsalus asuva MTÜ Idejaama eestvedajad võtsid ette heategevusprojekti, kus osales Tamsalu valla rahvas (kokku umbes 25 inimest) tuues kodus seisma jäänud kangaid, lõngu ning millest beebidele tarvilikke riideesemeid valmistati. Kokku tehti suur kotitäis voodipesu, beebiriideid, mütse ja papusid ning mis detsembris Pelgulinna Sünnitusmajja toimetati. Koostöös TÜ Kliinikumi Lastefondi ja Kanal 2-ega oli 23.12 Kanal 2 eetris heategevuslik saade Jõulusoojus, mille raames annetasid vaatajad telefoniannetuste abil kokku üle 37 500 euro, mille eest osteti Eesti sünnitusmajadele ja sünnitusosakondadele hapnikusegistid. Blenderid jõudsid Eestisse aprilli lõpul 2012.a. Aasta lõpul esitati tellimus ettevõttele Sonotrade, et soetada Pelgulinna Sünnitusmajja 38 500 eurot maksev loote tsentraalse jälgimise süsteem, mis jõudis meile veebruaris 2012.a. Aastal 2012. on plaanis: 1. Koguda raha SiPAP aparaadi ostuks 2. Olla esindatud ja avalikkusele rohkem märgatav eesmärgiga saada seeläbi rohkem koostööpartnereid, kes ka ise fondi vastu huvi üles näitavad 3. Korraldada meediakampaania üleskutsega annetada sünnitusmaja toetuseks 4. Teha koostööd seniste koostööpartneritega 5. Sõlmida koostööleppeid uute koostööpartneritega 6. Korraldada kaks korda aastas telefoniannetuskampaania, kaasates kirjutava pressi, internetiportaalid, raadio ja välimeedia. 7. Arendada projekti Toetustoode ehk leida veel kooostööpartnereid, kes oleks huvitatud oma kaubale positiivse imago lisamisest ja nimetatud kauba müügist osa tulust heategevuseks andmisest. 8. Jätkata koostööd SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga 9. Leida rahastus Sünnitusmaja personali koolituseks Eeva Kauba Juhatuse liige 15.06.2012 3
Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss 31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr Varad Käibevara Raha 46 587 16 800 2 Nõuded ja ettemaksed 138 13 544 3 Kokku käibevara 46 725 30 344 Põhivara Materiaalne põhivara 374 651 5 Kokku põhivara 374 651 Kokku varad 47 099 30 995 Kohustused ja netovara Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 2 067 5 927 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 6 388 6 391 Kokku lühiajalised kohustused 8 455 12 318 Kokku kohustused 8 455 12 318 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 18 677 13 618 Aruandeaasta tulem 19 967 5 059 Kokku netovara 38 644 18 677 Kokku kohustused ja netovara 47 099 30 995 4
Tulemiaruanne 2011 2010 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 50 309 58 145 8 Muud tulud 0 102 Kokku tulud 50 309 58 247 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -10 407-40 170 9 Mitmesugused tegevuskulud -6 206-1 889 10 Tööjõukulud -13 474-10 822 11 Põhivara kulum ja väärtuse langus -276-326 5 Muud kulud -10 0 Kokku kulud -30 373-53 207 Põhitegevuse tulem 19 936 5 040 Finantstulud ja -kulud 31 20 12 Aruandeaasta tulem 19 967 5 060 5
Rahavoogude aruanne 2011 2010 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 19 936 5 040 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 276 326 5 Muud korrigeerimised -2 0 Kokku korrigeerimised 274 326 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 13 406-12 613 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -3 860 7 102 Laekunud intressid 31 20 12 Kokku rahavood põhitegevusest 29 787-125 Kokku rahavood 29 787-125 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 16 800 16 925 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 29 787-125 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 46 587 16 800 2 6
Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2009 13 618 13 618 Aruandeaasta tulem 5 059 5 059 31.12.2010 18 677 18 677 Aruandeaasta tulem 19 967 19 967 31.12.2011 38 644 38 644 7
Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused SA Pelgulinna Sünnitusmaja TF 2011 aasta raamatupidamise aastaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea Raamatupidamistavaga. Hea Raamatupidamistava põhinöuded on kestestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaarunade koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. SA Pelgulinna Sünnitusmaja TF 2011 aasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud fondi tegevuse jätkuvusest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused 1. jaanuaril 2011 ühines Eesti Vabariik euroalaga ja võttis rahvusvaluutana kasutusele euro, mis asendas Eesti krooni. Sellest tulenevalt on raamatupidamiskohustuslane seisuga 1. jaanuar 2011 teostanud raamatupidamiskontode saldode ümberarvestuse, lähtudes valuutakursist 15,6466 krooni/euro. 2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Aruandes esitatud võrdlusandmed on Eesti kroonidest eurodesse ümber arvestatud üleminekukursiga 15,6466 krooni/euro. Kuna nimetatud kurss on ühtlasi ka varasematel perioodidel kehtinud fikseeritud vahetuskurss, ei tekkinud ümberarvestusest kursierinevusi. Raha Raha ja selle ekvivalentidena on kajastatud kassas olevat sularaha, raha pankade arveldusarvetel, bilansis hinnatud õiglases väärtuses. Majandustehingud kirjendatakse soetusmaksumusprintsiibi kohaselt nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Raamatupidamise aruanded koostatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi kohaselt. Nõuded ja ettemaksed Ostjatelt laekumata arveid on hinnatud bilansis lähtuvatest summadest. Nõuete hindamisel on vaadeldud iga nõuet eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalse põhivara loetakse SA enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööaega üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 350 eurot kajastatakse väheväärtusliku inventarina, mis kantakse võtmise hetkel kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kuludest. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetamismaksumuses, millest on maha võetud akumuleeritud kulum.ja võimalikud väärtuse langusesst tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes järgmistest eeldatavatest kasulikest eluigadest. Amortisatsiooni arvestatakse 20% 2-5 aastat. Põhivara arvelevõtmise alampiir 350 Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad, ning muud lühi-ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused 8
Sihtotstarbelisi annetusi ja toetusi on kajastatud tuluna nendes perioodides, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud. Mittesihtotstarbelised annetusi ja toetusi on kajastatud tuluna hetkel, mil nende laekumine on praktiliselt kindel. Tulud Tulu toodete müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtutakse valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis kui laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Tegevuskulude (projektide) sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna perioodis kui antud projekt on lõppenud või aasta lõpu seisuga. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid laekumisi kajastatakse bilansis "Lühiajaliste kohustuste all" ja "Sihtotstarbelised tasud, annetused,toetused". Lisa 2 Raha 31.12.2011 31.12.2010 Sularaha kassas 6 6 Arvelduskontod 46 581 16 794 Kokku raha 46 587 16 800 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr Nõuded ostjate vastu 0 13 544 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 138 0 4 Kokku nõuded ja ettemaksed 138 13 544 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31.12.2011 31.12.2010 Ettemaks Maksuvõlg Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 263 400 Sotsiaalmaks 528 675 Kohustuslik kogumispension 16 6 Töötuskindlustusmaksed 67 128 Ettemaksukonto jääk 138 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 138 874 1 209 9
Lisa 5 Materiaalne põhivara Kokku Arvutid ja arvutisüsteemid Masinad ja seadmed 31.12.2009 Soetusmaksumus 1 628 1 628 1 628 Akumuleeritud kulum -651-651 -651 Jääkmaksumus 977 977 977 Amortisatsioonikulu -326-326 -326 31.12.2010 Soetusmaksumus 977 977 977 Akumuleeritud kulum -326-326 -326 Jääkmaksumus 651 651 651 Amortisatsioonikulu -276-276 -276 Muud muutused -1-1 -1 31.12.2011 Soetusmaksumus 976 976 976 Akumuleeritud kulum -602-602 -602 Jääkmaksumus 374 374 374 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr Võlad tarnijatele 533 4 731 Võlad töövõtjatele 638 0 Maksuvõlad 874 1 209 4 Muud võlad 22 0 Muud viitvõlad 22 0 Kokku võlad ja ettemaksed 2 067 5 940 10
Lisa 7 Võlad töövõtjatele 31.12.2011 31.12.2010 Palk 638 0 Kokku võlad töövõtjatele 638 0 Lisa 8 Annetused ja toetused 2011 2010 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 6 388 34 042 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 43 921 24 103 Kokku annetused ja toetused 50 309 58 145 Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 2011 2010 Uurimis- ja arengukulud 10 407 35 810 Koolituskulud 0 1 928 Tööjõukulud 0 2 432 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 10 407 40 170 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 2011 2010 Mitmesugused bürookulud 3 902 1 889 Lähetuskulud 337 0 Raamatupidamise teenus 1 967 0 Kokku mitmesugused tegevuskulud 6 206 1 889 11
Lisa 11 Tööjõukulud 2011 2010 Palgakulu 9 964 7 939 Sotsiaalmaksud 3 370 2 769 Pensionikulu 140 114 Kokku tööjõukulud 13 474 10 822 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna 0 5 573 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 1 Lisa 12 Finantstulud ja -kulud 2011 2010 Intressitulud 31 20 Kokku finantstulud ja -kulud 31 20 Lisa 13 Seotud osapooled Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2011 31.12.2010 Füüsilisest isikust liikmete arv 3 5 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2011 2010 Arvestatud tasu 9 964 7 554 12
Aruande digitaalallkirjad (registrikood: 90005937) 01.01.2011-31.12.2011 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg EEVA KAUBA Juhatuse liige 21.06.2012
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE nõukogule Oleme auditeerinud i raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2011, kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne, mis on toodud lehekülgedel 4 kuni 12, on kaasatud käesolevale aruandele. Juhtkonna kohustus raamatupidamisaruannete osas Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Vandeaudiitori kohustus Meie kohustuseks on avaldada meie auditi põhjal arvamust selle raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti). Nende standardite kohaselt on nõutav, et oleme kooskõlas eetikanõuetega ning planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindluse selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne on olulise väärkajastamiseta. Audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali hankimiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Valitud protseduurid sõltuvad vandeaudiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Nende riskihinnangute tegemisel võtab vandeaudiitor arvesse sisekontrolli, mis on relevantne majandusüksuse raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja õiglasel kajastamisel, kavandamaks antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamise eesmärgil majandusüksuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab samuti juhtkonna poolt kasutatud arvestuspoliitikate asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning ka raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie auditiarvamusele. Arvamus Meie arvates kajastab kaasatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Sihtasutus Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi finantsseisundit seisuga 31. detsember 2011 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Maret Saatus Vandeaudiitori nr.88 OÜ Maret Saatuse Audiitorbüroo Audiitorettevõtja tegevusloa nr.93 Jõe 15, Rapla linn 79513 Raplamaa 22.juunil 2012
Audiitorite digitaalallkirjad (registrikood: 90005937) 01.01.2011-31.12.2011 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg MARET SAATUS Vandeaudiitor 22.06.2012
Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala Muude mujal liigitamata organisatsioonide tegevus 94999 Jah Sidevahendid Liik Sisu Telefon +372 6665838 Telefon +372 6665702 Faks +372 6665650 E-posti aadress E-posti aadress Veebilehe aadress toetusfond@synnitusmaja.ee toetusfond@gmail.com http:/fond.synnitusmaja.ee