Stenogrammid XI Riigikogu stenogramm VII istungjärk Kolmapäev, 13. jaanuar 2010, kell 14:00 Toimetatud 14:00 Istungi rakendamine 1. 14:13 Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (601 SE) teine lugemine 2. 14:16 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (605 SE) teine lugemine 3. 15:26 Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (438 SE) teine lugemine 4. 15:32 Kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (606 SE) teine lugemine 5. 15:41 Keeleseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE) esimene lugemine 6. 15:51 Ravimiseaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE) esimene lugemine 7. 16:01 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (640 SE) esimene lugemine 8. 16:16 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (642 SE) esimene lugemine 14:00 Istungi rakendamine Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Alustame kolleeg Mai Treialist. Mai Treial Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni liikmed esitavad arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile, milles ootame selgitust, milliseid meetmeid kavatseb ministeerium kasutusele võtta, et viia tööturuteenuste osutamine ja ametnike kvalifikatsioon nõuetega vastavusse. Tööturuameti ühendamisel töötukassaga oli ministeeriumi eesmärk tõsta teeninduse taset. Ministeerium töötas välja ametijuhendid, kus kõigis ametites nähti ette kõrgharidusega, soovitavalt just sotsiaaltöö eriala lõpetanud töötajaid, kellel on eesti keele kõrgtase. Arupärijatele tundub, et praegune personalipoliitika töötukassas ei aita kuidagi töötusega kaasnevaid probleeme lahendada, vaid pigem suurendab neid. Vaadates töötukassa teenindajate haridus- ja senise töökogemuse tausta, võib eeldada, et neil on keeruline töötada, kuna neil pole ei erialast väljaõpet ega teadmisi klienditeeninduse kohta. Toon näite. Kuni novembrikuuni andis töötukassa Ida-Virumaa osakond välja infot...
Palun vabandust, kolleeg Mai Treial! Head kolleegid! Väga suur sumin on saalis. Mai Treial Aitäh! Ida-Virumaa osakond andis välja infot, et ettevõtluse stardiabi saab vaid töötu, kes alustab ettevõtlust FIE-na, kuigi seda võib taotleda ka osaühingu ja aktsiaseltsi asutamisel. Samas ei osata selgitada ettevõtluse stardiabi taotlemise protseduure, millal ja kellele tuleb äriplaan esitada jne. Paistab, et on tõesti alust väita, et paljudesse osakondadesse on võetud ametnikke tööle ilma konkursita. Seepärast on meil kaheksa küsimust sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Aitäh! Aitäh! Palun, kolleeg Karel Rüütli! Karel Rüütli Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu neli fraktsiooni Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid esitavad arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile Suur-Pakrile tuumajaama rajamise kavatsuse kohta. Avalikkuseni jõudnud napi info kohaselt on AS Eesti Energia alustanud eeltöid tuumajaama võimalikuks rajamiseks Suur-Pakri saarele. Selleks on Keskkonnaministeerium andnud 2009. aasta novembris mitmed seal asuvad kinnistud üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, kes on need vaikselt kiirkorras müünud Eesti Energiale 428 miljoni krooni eest. AS Eesti Energia kavatsuse pärast rajada Suur-Pakrile tuumajaam tunnevad sügavat muret Pakri Ühing ja MTÜ Pakri Saarte Kogukond, samuti Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukogu. Lisaks Eesti rootslaste põlisele asustusele on seal aastal 1998 moodustatud Pakri maastikukaitseala, alates 2005. aastast kuuluvad Pakri saared tervikuna Euroopa Liidu rohelise võrgustiku Natura 2000 alade hulka. Avalikkuseni jõudnud info kohaselt on saare tundlikku loodust juba kahjustatud ning selle kohta on esitatud kaebus ka Keskkonnainspektsioonile. Eesti Energia tellitud välitööde käigus on Suur-Pakri saare maastikul ja rannaaladel väljaspool teid ringi sõidetud ning maastikku lõhutud raskete masinatega. Teatavasti ei tohi looduskaitseseaduse ja vastava kaitseeeskirja kohaselt väljaspool teid mootorsõidukiga liigelda. Tulenevalt eeltoodust on arupärijatel kaheksa küsimust, millele me soovime ministri vastuseid. Aitäh! Aitäh! Palun, kolleeg Kalle Laanet! Kalle Laanet Austatud juhataja! Head kolleegid! Head külalised! Real Keskerakonna fraktsiooni liikmetel on ka arupärimine keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Tänavu 8. jaanuaril ilmus ajalehes Postimees artikkel pealkirjaga "Lätlased teenivad Eestis kala püüdes elatist". Väidetavalt kalastab Pärnu lahel ja Peipsi järvel tuhandeid lätlastest harrastuskalamehi, kellest osa kolib kala püüdmiseks mitmeks kuuks Eestisse. Keskkonnainspektsiooni peainspektori-nõuniku Enn Keemani väitel on Pärnu lahe kalameestest ligi 50% lätlased. Riia laht nimelt ei külmu ära ning seal ei ole võimalik kala püüda. Inspektsioon arvab, et lätlastest harrastuskalamehed elavad kohalike kalameeste kodudes ja majutusasutustes. Väljapüütud kala viiakse kohalikule kalurile, kes need oma püügipäevikusse kirja paneb, nagu oleks ta ise need seaduslike püügivahenditega püüdnud, ja kala ongi legaliseeritud ning viiakse ametlikku kokkuostu. Lätlastest harrastuskalamehed saavad Eestis osta 180-kroonise püügiloa ning püütav kogus ei ole piiratud. Sellega kaasnevalt on meil neli küsimust. Aitäh! Aitäh! Palun, kolleeg Kaia Iva! Kaia Iva Austatud proua esimees! Head kolleegid! Head külalised! Annan korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni nimel Riigikogu täiskogule üle erikomisjoni 2009. aasta tööaruande ja ülevaate korruptsioonivastase seaduse kohaldamisest 2009. aastal. Aruande koostamise ja esitamise kohustus tuleneb 10. mail 2007. aastal vastu võetud Riigikogu otsuse punktist 6. Erikomisjoni aruande esimeses osas on käsitletud majanduslike huvide deklaratsioonide kogumist ja kontrollimist, majanduslike huvide deklaratsioonide arvandmete kogumist ja analüüsimist ning tööd valimiskampaania rahastamise aruannete
koguja ja avalikustajana. Teises osas antakse ülevaade korruptsioonivastase seaduse kohaldamisest 2009. aastal ministeeriumides ja nende valitsemisala riigiasutustes, põhiseaduslikes institutsioonides, maavalitsustes, avalik-õiguslikes ülikoolides, avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogudes ja kohalikes omavalitsustes ning esitatakse koondandmed deklaratsioonide laekumise ja korruptsioonivastase seaduse rikkumiste kohta 2009. aastal. Soovin asjaomastele isikutele selle aruandega põhjalikku ja sisukat tutvumist! Aitäh! Palun, kolleeg Evelyn Sepp! Evelyn Sepp Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan 24 Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimise Laine Jänesele. Tänaseks juba mõnevõrra vähem kui aasta pärast saab alguse Eesti riigi suurimaid turundus- ja kultuuriprojekte "Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011". Paraku on seni lahendamata ettevõtmise riigipoolse rahastamise küsimused. Meedia vahendusel oleme küll saanud pidevalt jälgida n-ö kirjavahetust eri institutsioonide vahel, kuid paraku ei aita see meid palju edasi. Riigikogu liikmed ongi esitanud hulga küsimusi minister Laine Jänesele, et saada selgust selles osas, millal Eesti riik asub täitma Euroopa Komisjoni ees võetud omapoolset kohustust Euroopa kultuuripealinna projekti rahastamisel. Tunneme muu hulgas huvi selle vastu, kas poliitiline vastasseis on minister Jänesel seni takistanud täita Eesti riigi kohustusi selle projekti osas. Muu hulgas palume selgitada, milliseid lahendusi minister välja pakub ja millal ta tõepoolest asub omapoolset osa selles projektis täitma. Kindlasti on teada ka tõsiasi, et üldine kultuuri rahastamisele suunatud tegevus selle projekti raames ei ole aktsepteeritav. See on kõikide riikide puhul olnud täiendavat lisaväärtust loov projekt, mis tähendab ka seda, et tavalised investeeringud selle alla minna ei saa ega tohi. Loodame, et minister leiab aega vastata meile juba lähiajal ja loomulikult loodame ka probleemi lahenemist. Aitäh! Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli arupärimist ja kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele. Head kolleegid! Nüüd teated. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Eesti Panga Nõukogu esimehe s.a 8. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga Nõukogu asendusliikme nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Neljandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Riigi Teataja seaduse eenõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Viiendaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Kuuendaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud ringhäälinguseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Seitsmendaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Kaheksandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon. Üheksandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Kümnendaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on väliskomisjon. Üheteistkümnendaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Kaheteistkümnendaks, riigikaitsekomisjoni eile algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon. Olen ka määranud Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud tegevuskava "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018" juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni ja edastanud 11 Riigikogu liikme arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll Kohalolijaks registreerus 88 rahvasaadikut, puudub 13.
Üles Tagasi 1. 14:13 Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (601 SE) teine lugemine Läheme tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Rein Ratase! Rein Ratas Väga austatud esimees! Auväärt Riigikogu! Keskkonnakomisjon arutas oma läinud aasta 14. detsembri koosolekul piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu pärast nimetatu esimest lugemist siin saalis. Muudatusettepanekuid ei laekunud ja keskkonnakomisjon otsustas ühehäälselt ehk üheksa poolthäälega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lõpetada eelnõu 601 teine lugemine ja see eelnõu seadusena vastu võtta. Olen rääkinud. Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole, veel kord aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna muudatusettepanekuid ei olnud, siis võime minna lõpphääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada! Hääletustulemused Poolt hääletas 94 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud. Üles Tagasi 2. 14:16 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (605 SE) teine lugemine Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun kõnepulti majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi! Urmas Klaas Proua juhataja! Austatud kolleegid! Annan teile ülevaate, mida Riigikogu majanduskomisjon on elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga esimese ja teise lugemise vahepeal teinud. Komisjon on seda eelnõu arutanud oma istungitel mullu 14. detsembril ja tänavu 11. jaanuaril. Et mitte unustada protseduurilisi otsuseid, siis... Palun vabandust, kolleeg Urmas Klaas! Lugupeetud Riigikogu! Austame siiski ettekandjat ja kuulame, mida ta räägib! Urmas Klaas Tänan! 14. detsembri istungil otsustas majanduskomisjon saata kõne all olev eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 13. jaanuaril. Otsus tehti konsensuslikult. Konsensuslik oli ka otsus teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 15. jaanuaril 2010. aastal ning eelnõu seadusena vastu võtta.
11. jaanuari istungil me vaatasime läbi mõned muudatusettepanekud keeletoimetuslikust ja normitehnilisest aspektist lähtudes, sisulisi muudatusi komisjon 11. jaanuaril enam ei teinud. Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist esitasid muudatusettepanekuid Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Aivar Riisalu. Viimasena nimetatud muudatusettepanek võeti tagasi. Lisaks laekus eelnõu muutmise ettepanekuid ka väljastpoolt Riigikogu, seda nii elektrienergia tootjatelt kui tarbijatelt. Kõiki muudatusettepanekuid arutati koos eelnõu algataja esindajatega ja muudatusettepanekute esitajatega enne majanduskomisjoni istungit toimunud töögrupi nõupidamistel neid oli mitu, kuhu me kaasasime ka väljastpoolt parlamendi majanduskomisjoni elektrienergia tootjate ja tarbijate muudatusettepanekute esitajate esindajad. Koos eelnõu algataja esindajatega valmistati ette ja esitati majanduskomisjonile ka muudatusettepanekud, mis lähtusid meie kantselei õigus- ja analüüsiosakonna arvamuses sisalduvatest muudatusettepanekutest ja vajadusest eelnõu mõningaid sätteid täpsustada. Tegu ongi põhiliselt õigusselguse huvides teatud ümberpaigutust nõudvate ja nii keeletoimetuslike kui normitehniliste muudatusettepanekutega. Ma olen oma ettekande jaganud, head kolleegid, sellistesse plokkidesse, et järgnevalt tutvustan teile esimese ja teise lugemise vahepeal muudatusettepanekute tõttu üles kerkinud ja arutatud sõlmküsimusi. Esiteks, turu osaline avamine alates 1. aprillist 2010. Miks me seda teeme ja kust see mõte on tulnud? Sellega haakus ka üks muudatusettepanek, mis pärast arutelu komisjonis tagasi võeti, selle oli esitanud kolleeg Riisalu. Elektrituru avamise nõue tuleneb Eesti liitumislepingust Euroopa Liiduga ning see liitumisleping ei ole kellelegi uudis. Me teame, et elektri siseturu direktiiv lubab müüa reguleeritud hinnaga elektrienergiat ainult kodutarbijatele ja väikestele äritarbijatele klausliga "kui riik seda vajalikuks peab", ja seda me pärast 1. aprilli 2010 jätkuvalt teeme. Euroopa Komisjon hoiatas Eestit juba 2009. aasta kevadel, et turu mitteavamise korral algatatakse meie suhtes rikkumismenetlus. Meil on korduvalt juttu olnud ka sellest, et turu tegelik avamine on vajalik nii Eesti energiajulgeoleku huvides kui ka selleks, et rakendada kavandatud investeeringute ja Euroopa Komisjoni majanduse elavdamise kava 100 miljoni euro suuruse toetusraha saamiseks, mis on mõeldud täiendava merekaabli rajamiseks Eesti ja Soome vahel. Planeeritav alalisvooluühendus Estlink 2 on kahe riigi, Eesti ja Soome põhivõrguettevõtjate vaheline infrastruktuuriprojekt, mis vajab mõlema poole rõhutan: mõlema poole otsust investeerida. Alles seejärel oleks võimalik saada juba mainitud toetusraha. Me oleme korduvalt rääkinud ka sellest, et Soome põhivõrguettevõtja on teatanud, et ta võtab riski nii mahuka projekti rahastamiseks ainult juhul, kui rajatava ühenduse kaudu hakkab elektrienergia ülekanne ka tegelikult toimuma. Ning selle eeldus on, et Eesti alatarbijad ostavad elektrienergiat vabaturult. Kuna seda küsimust puudutanud muudatusettepanek võeti tagasi, siis sellekohast ettepanekut te loomulikult muudatusettepanekute loetelust ei leia. Ma käsitlesin seda vaid kommentaariks, kuna teema on üleval. Teine sõlmküsimus on taastuvenergia toetuse maksmine üle 100-megavatise võimsusega tootjatele. Enne eelmise aasta jaanipäeva tegi Riigikogu teatavasti sellise otsuse, et Narva Elektrijaamades biomassist elektri tootmisele laieneb taastuvenergia toetus. Tegu on ju üle 100-megavatiste elektrijaamadega. Selle sätte kusjuures ma rõhutan, et ajutise, kuni 2014. aastani kehtiva sätte annulleerimise või likvideerimise mõte kajastub muudatusettepanekus nr 10. Komisjoni töörühmadel on selle sõlmküsimuse arutelu aluseks olnud erametsaomanike sõltumatu hinnamonitooring, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi selgitused ja loomulikult ka ettepanekud-mõtted, mis on laekunud asjaomastelt ettevõtetelt. Erametsaomanike sõltumatu hinnamonitooring ei kinnita väidet, et metsamaterjali kokkuostuhind on peale seda, kui Narva Elektrijaamades on hakatud biomassi kasutama, märgatavalt tõusnud. Teiseks kerkis aruteludes korduvalt üles küsimus õigusliku ootuse printsiibist, selle arvestamisest või selle rikkumisest. Tuleb tähele panna, et riiklike toetusmehhanismide sage muutmine seab kahtlemata kahtluse alla Eesti kui majanduskeskkonna, kui investeerimiskeskkonna usaldusväärsuse. Loomulikult pärsib see valmidust suurte investeeringute tegemiseks. Edasi, ettepanek soodustada väiksema efektiivsusega biomassi kasutamist alla 100-megavatise võimsusega tootjate juures, kuid panna pidur peale samasuguse tegevuse toetamiseks suuremate ja seetõttu efektiivsemate ehk üle 100-megavatise võimsusega tootjate puhul. See ettepanek tekitab küsimuse tootjate võrdsest kohtlemisest. Kindlasti oleks võrdse kohtlemise printsiip rikutud. Nii sellel kui muudelgi põhjustel komisjon muudatusettepanekut nr 10 ei toetanud. Kolmas sõlmküsimus: põlevkiviplokkide rajamine ning vastav toetusskeem. See puudutab muudatusettepanekut nr 11. Me ju mäletame, et Riigikogu on kinnitanud Eesti energiamajanduse arengukava, valitsus aga Eesti elektrimajanduse arengukava. Nende arengukavade vastuvõtmisele eelnesid energiafoorumid ja üsna pikad arutelud ning käsitlus ka siin saalis. Põlevkiviplokkide uuendamine, head kolleegid, on seotud nii sellesama elektrimajanduse arengukavaga kui ka energiamajanduse arengukavaga. Eestisse tuleb rajada täiendavalt kuni 600 megavati võimsuses uusi põlevkivil töötavaid elektritootmisplokke. Tuleb tähele panna, et tulenevalt Eesti liitumislepingust Euroopa Liiduga rakendub 2016. aastast täies ulatuses
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis ütleb meile, et suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete emissiooni tuleb piirata ning pärast 2015. aastat me seniste põlevkiviplokkidega enam jätkata ei saa. Uute plokkide rajamine võtab aega umbes viis aastat. Meie ees on küsimus: mis saab pärast 2015. aastat? Mis saab alates 2016. aastast: kuidas me katame päris kindlasti tekkiva energiadefitsiidi? See on sügava mõtlemise koht. Nagu ma ütlesin, oli kõne all ka põlevkiviplokke puudutav toetusskeem. Tuleb tähele panna, et toetust makstakse plokkidele mitte toodangu eest, vaid valmisoleku eest elektrit toota. Jutt on aastasest maksimaalsest toetusest, mis on piiratud 1,2 miljardi krooniga. Toetusemäär sõltub CO 2 heitmekvoodi hinnast. Loomulikult on meil värskelt meeles Kopenhaageni kliimakonverents ja me teame, et meil ei ole täit selgust heitmekvoodikaubandusest, kuid investeerimisotsused on tarvis langetada. Neljas sõlmküsimus, mis kajastub muudatusettepanekus nr 8, on toetuse maksmine taastuvast energiaallikast elektrienergia tootjatele ka sellisel juhul, kui nad ise selle elektri ära tarbivad. Komisjon sellisel kujul muudatusettepanekut ei toetanud, kuid nii töörühmas kui komisjonis ning ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on kinnitatud, et põhimõtteliselt on see teema tõsine ja edasi arutamist väärt. Ma isiklikult leian, et see on õige mõte. Kahjuks selliselt formuleeritud mõõtepunkti, liitumispunkti paigaldamist reguleeriva lahendusega me töörühmas ja komisjonis nõus ei olnud ning see muudatusettepanek toetust ei leidnud. Aga ma markeerin teema ära kui väga olulise ja kindlasti vajaliku. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on lubanud, et nad tulevad tänavu Riigikogu ette taas elektrituru muutmise seaduse eelnõuga, mis tuleneb vajadusest harmoneerida meie seadustik ühe asjaomase Euroopa Liidu direktiiviga. Ma loodan väga, et selleks ajaks on ka see teema meile märksa selgem. Lisaks nendele küsimustele on eelnõus mitmeid korrastavaid, tehnilisi, keelelisi ning tõesti õigusselguse huvides tehtud ümberpaigutusi, mida ma ei hakka teile ette lugema. Need on olemas nii seletuskirjas kui ka muudatusettepanekute loetelus. Komisjoni otsused tegin ma teatavaks oma ettekande algul, neid ma enam ei korda. Nii et sellega ma olen praeguseks lõpetanud. Aitäh! Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Valdur Lahtvee! Valdur Lahtvee Hea ettekandja! Muudatusettepanek nr 11 puudutab riigipoolset toetust meil eelolevatel aastatel puudu jäävate võimsuste ehitamiseks. Te väitsite, et komisjon arutas seda ja leidis, et see toetus peab minema eksklusiivselt põlevkivist elektri tootmisele ja põlevkivi põletavate elektritoomisseadmete rajamiseks. Me teame, et põlevkivimaterjalist pool ei põle ja seega põlevkivist elektri tootmine on väga ebaefektiivne, võrreldes teiste kütustega, teiste tehnoloogiatega. Minu küsimus on selline: kas te komisjonis ei arutanud võimalust toetust küll maksta, aga maksta seda ettevõtjale, kes paneb püsti ja võtab kasutusele samas ulatuses tootmisvõimsused, mis oleksid efektiivseimad nii majanduslikus kui energeetilises mõttes? Urmas Klaas Me lähtusime elektrimajanduse ja energiamajanduse arengukavast ning nendes sätestatust. Nagu öeldud, on need nii Vabariigi Valitsuses vastu võetud kui ka siin kinnitatud. Too toetusskeem on selline, nagu ta meil siin eelnõus on ja nagu ma seda põgusalt tutvustasin. Selle piires ka arutelu toimus. Muudatusettepanekute näol teistsuguseid lahendusi komisjonile pakutud polnud. Palun, kolleeg Kalle Laanet! Kalle Laanet Hea komisjoni esimees! Me teame, et elektriturg avaneb 35%-le kogu turuosast ja et reeglistik, kes peaksid avatud turul elektrit ostma, peaks puudutama orienteerivalt 100 suurettevõtet Eestis. Nii olen ma asjast aru saanud. Kas kuulub selle tarbimishulga alla ma pean silmas 2 gigavatt-tundi aastas ka mõni riigiettevõte või riigiasutus? Ja kui kuulub, siis kes peaks rohkem maksma hakkama? Milline see süsteem võiks olla? Urmas Klaas Vabatarbija mõiste on selles mõttes universaalne, et omandivormi järgi või siis alluvuse, kuuluvuse järgi vahet ei tehta. See on universaalne mõiste. Aga me oleme vabatarbija mõistet tõepoolest täpsustanud, et võimalikke
sulitempe ja seaduse auke minimeerida. Kui mõni suurtarbija, kes on selle definitsiooni järgi vabatarbija, tahaks hakata ennast väiksematesse üksustesse jagama ja kõrvale hiilida, siis niisuguseid asju peaks see uus regulatsioon välistama. Palun, kolleeg Jüri Tamm! Jüri Tamm Lugupeetud majanduskomisjoni esimees! Te mainisite mitu korda absoluutset konsensust, mida tõestavad küll arvud, aga sisu mitte väga. Näiteks mina olin kahjuks välislähetuses ega saanud hääletusel osaleda. Minu küsimus puudutab muudatusettepanekut nr 10. Tahaksin teie kui majanduskomisjoni esimehe käest küsida, kas te julgete ikka ümarpalki nimetada biomassiks. Kõigil meil on ju teada, et piirangute seadmise mõte oli eelkõige see, et väärtuslikku puitu mitte kasutada energia tootmiseks suuremahulistes põletusseadmetes. Urmas Klaas Ettepanekut nr 10 puudutavaid õigusest tulenevaid ja majanduspoliitilisi printsiipe ma tutvustasin. Võib-olla ma ei rääkinud piisavalt keskkonnaaspektidest ja metsamajanduse aspektist. See teema on meil komisjonis ja töörühmades väga pikalt arutusel olnud. Te küsisite konkreetselt kvaliteetse ümarpalgi põletamise kohta. Meile on kinnitatud, et sellist asja ei toimu. Tegemist võib olla ebakvaliteetseks muutunud puiduga, mis võib tõepoolest olla ümarpalgi kujul, aga on ju teada, et teatud keskkonnatingimustesse metsa jäänud palk või ka kuskil laoplatsil vedelev palk rikneb üsna kiiresti. Palun, kolleeg Toomas Varek! Toomas Varek Austatud komisjoni esimees! See eelnõu on ülimalt oluline. Eks kogu energeetika probleemide lahendused sõltuvad sellest, kuidas meie ühiskond üldse elus hakkama saab. Minu küsimus: kas olete kogunud ka suurimate tarbijate arvamusi? Ma mäletan, et kui majanduskomisjon tegi väljasõidu Kunda Estonian Cell AS-i, kes on teinud suurema investeeringu, ja kui toimus aktsiisimuutus, siis tekkis seal omanike hulgas teatud kära. Kas te olete seda eelnõu tutvustanud aktsiaseltsi juhatusele või omanikele? Urmas Klaas Me oleme olnud kirjavahetuses ja olen isiklikult kohtunud elektrienergia suurtarbijate esindajatega. On olemas MTÜ Elektrienergia Suurtarbijate Liit ning nende argumente ja muresid on töörühmas mitmel korral arutatud. Otsus, mis teie ees siin täna on, on nende arutelude tulemus. Argumentatsioonile, miks me selliselt mõtleme või säärased ettepanekud oleme teinud, ma viitasin juba kolleeg Jüri Tammele vastates. Aga võib-olla veel üks aspekt, mida on rõhutanud Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnaministeerium: puidu ostu ja müügi lepingud RMK ja ostjate vahel sõlmitakse ju kahepoolselt ostja ja müüja vahel ning hinnaläbirääkimiste tulemusel. Ei ole korrektne viidata suurtele hinnatõusudele, kui me teame, et tegelikult on ostu-müügi hinnad teistsugused. Nii et ka seda aspekti me oleme arutanud. Palun, kolleeg Trivimi Velliste! Trivimi Velliste Lugupeetud härra ettekandja! Minu küsimus puudutab Estlink 2. Ettekandes oli juttu, et Soome on huvitatud selle ühenduse arendamisest vaid juhul, kui selle kaudu algab kohe ka elektri müük. Küsimus on: kas komisjonis oli juttu ka asjaomastest mahtudest? Kas Soome on huvitatud, et müük toimuks kohe üsna suurtes mahtudes või piisab, kui esialgu on elektri liikumine võrdlemisi tagasihoidlik ja mahud väikesed? Urmas Klaas Mahtudest selles seoses juttu ei olnud. Juttu oli sellest, et kindlasti elektribörsi tekkimine ja selline vaba kauplemine ning ka Soome müük või sealt ostmine on normaalse Euroopa Liidu sisese kaubanduse osa.
Palun, kolleeg Kalle Laanet! Kalle Laanet Hea ettekandja! Ma tuleksin oma esimese küsimuse juurde tagasi, päris head vastust ma sellele ei saanud. Kas riigieelarvelised asutused, kui neid üldse selle kriteeriumi alla kuulub ma pean silmas aastas kulutatud energia kogumahtu hakkavad elektri eest maksma vabaturu hindade alusel? Te olete kindlasti seda analüüsinud. Urmas Klaas Kes on vabatarbija, maksab vabatarbija hinna järgi. Palun, kolleeg Toomas Varek, teine küsimus! Toomas Varek Lugupeetud majanduskomisjoni esimees! See eelnõu on tuleviku seisukohalt küllaltki tõsine. Me võtame endale suure vastutuse, nii komisjon kui Riigikogu, kui me hakkame neljapäeval seda eelnõu vastu võtma. Kas komisjon on teinud teatud arvutusi ja uurinud, kes Euroopas on läinud seda teed, et kasutavad elektrienergiat turult vabalt läbi börsi? Kui palju on elektri hind tõusnud ja kas kahe aasta pärast meie Eesti ühiskond on valmis selleks elektri kallinemiseks? Tänases ajakirjanduses on välja toodud küllaltki drastilised näited. Urmas Klaas Ma pean ennast kordama, kuid ütlen siis veel kord: see, et Eesti avab elektrituru, ei ole mingisugune üllatus. 2013. aastal ees seisev elektrituru täielik avamine on ju ka kehtivas seaduses sees. Alates 2013. aasta 1. jaanuarist on kõik tarbijad vabatarbijad. Loomulikult on kahetsusväärne, et ettevalmistustega on hiljaks jäädud. Ma isiklikult leian ka, et nii mõneski kohas oleks pidanud, ütleme, Eesti Energiat ja muidki tegureid arvestades otsused varem langetama. Samas on selge ka see, et ajakirjanduses liigub palju müüte elektri hinna muutumise kohta ja võib nii aru saada, et kui elektribörsil hind mingil tunnil järsku üles hüppab, siis see ongi hind, mida kõik, kes elektrit ostavad, peavad maksma. Soomes aga näiteks ostetakse 70% elektrist pikaajaliste kahepoolsete lepingute alusel. Mida tähendab pikaajaline leping? See tähendab seda, et lepingud on sõlmitud isegi kuni kümneks aastaks. Börsihind on n-ö hinnapakkumiste referentshind, börsihind ei ole see hind, mida tarbija maksab. Loomulikult on küsijal õigus selles osas, et Eesti on praegu nagu kogu maailm majanduskriisis, ja see loomulikult on keeruline situatsioon, sest kui üks oluline sisend muutub kallimaks, tekib kohe probleem. Aga tuginedes toodud näidetele elektrituru toimimise kohta võib ehk järeldada, et ei ole mõtet seda ka üle dramatiseerida. Palun, kolleeg Aivar Riisalu! Aivar Riisalu Hea ettekandja! Ma küsin sellise inimliku küsimuse. Praegu tekitab järkjärguline üleminek vabale turule ja selle tõttu tarbijate ebaühtlane kohtlemine kõvasti emotsioone. Kuidas on sinu hinnang: kas võis olla mõni aasta tagasi, kui see otsus vastu võeti, lihtsalt selline situatsioon, et ei mõistetud, mida tähendab järkjärguline üleminek? Otsus võeti kerge käega vastu ja täna ollakse probleemi ees, et turuosalisi koheldakse ebavõrdselt? Urmas Klaas Ma ei usu, et sellised otsused on tehtud kerge käega. Need on kindlasti tehtud kaalutletult. Ma kordan veel kord, et see pole ju mitte mingi suur üllatus ja uudis, mis on meie õue peal plahvatanud. Kõik ettenähtud üleminekuajad me oleme ju maksimaalselt juba ära kasutanud. Ja mis oleks alternatiiv? Küsigem just nii: mis võiks olla selle alternatiiv? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Avan läbirääkimised. Kutsun kõnepulti kolleeg Lembit Kaljuvee. Kaheksa minutit, palun! Lembit Kaljuvee
Proua esimees! Head kolleegid! Meil käib jutt elektrituru avamisest. Mis see elektriturg on? Ma püüan rääkida sellest, milline on turg ja miks meie suurettevõtted on selle vastu, et me turu sääraselt, nagu me tolles seaduseelnõus kavatseme, avame. Kahju, et meid siin nii vähe on, aga ma palun, et te mind kuulaksite, ma püüan hästi piltlikult rääkida. Ma palun, et te kuulaksite mind nii, nagu te kuulaksite, kui Katrin Karisma tuleks ja räägiks teile operetist ja lavast ja estraadist ja kontsertidest. Mina olen umbes sama kaua olnud selle raua sees ja teinud rasketööstuses tööd. Nii et ma püüan piltlikult selgitada, mis on see elektriturg, mida me avame, ja miks anti meile need viis aastat aega. Aega anti meile selleks, et me praegu ei oleks sellises situatsioonis, nagu me kahjuks oleme. Meil muidugi tuleb elektriturg avada, pääsu pole me oleme ju alla kirjutanud, me oleme ise sellega nõus olnud. Ja nüüd me siin kaupleme ja räägime, et me ei kirjuta alla, me ei tee seda, ja mõtleme, kuidas sellest pääseda. Ei saa, see tuleb alla kirjutada! Aga ma tahaksin rääkida selleks, et me saaksime aru, mida me teeme ja kus me midagi valesti oleme teinud ja mis me oleme jätnud selle viie aasta jooksul tegemata. Kui vaadata seda turgu, mille kohta me räägime, et me selle avame, siis meil on tegelikult praegu Baltikumis elektriturg, mis on kaablitega omavahel ühendatud. Ja on pisikene niidijupp Soome: 200 megavatti, mis on, ütleme, pool Tallinna vajadusest. See ongi turg, mida me saame avada. Ning kõrval on suur Venemaa, kus on hästi suur turg ja kellega meil on kaabliühendus. Läände ei vii "altpoolt" Balti turult ühtegi juppi kaablit. Me avame turu ja räägime, et turg on lahti, aga tegelikult turg lahti ei ole. See elekter, mida me siin Baltikumis toodame, see on turg, see pisike jupp Soomest ja avatud Vene turg. Selle viie aasta jooksul me oleksime pidanud rohkem mõtlema selle peale, kuidas me oma võimsused siin Baltikumis korras hoiame ja suudame toota selle elektri, mis meil siin vaja on. Ja kuidas me ehitaksime rohkem ühendusi nii Soome poole kui Leedu kaudu Poolasse ja mujale Euroopasse. Tegelikult, mida me oleme nende viimaste aastate jooksul teinud? Miks ma olen siit küsinud kümneid kordi, miks me ei ole uusi katlaid ehitanud, ökonoomseid põlevkivikatlaid? Oli ju teada, et Ignalina läheb kinni. Kui oleks kolm aastat tagasi alustatud uute põlevkiviplokkide ehitamist, siis meil oleks täna olnud võimalus need tagasi teenida, sest Balti turul elektrit praegu ei jätku. Ma käisin eelmisel nädalal Ida-Virumaal. Jaamad ei jaksa nii palju toota, kui tegelikult saaks müüa. Ja põlevkivikaevandused ei jaksa rohkem põlevkivi kaevandada. Me oleksime võimelised Leedule palju rohkem müüma, sest Ignalina on kinni ja turul ei jätku elektrit. Nii et viis aastat me tegime vaid plaane, rääkisime, et kohe hakkame uusi katlaid ehitama. Leedukad täpselt samuti rääkisid, et neil on vaja uusi elektrijaamu ehitada. Nad lootsid küll, et neil pikendatakse Ignalina töötamist, aga ei pikendatud. Ja miks me nüüd tuleme nende suurettevõtete juurde? Tegelikult meil on siin Balti turul elektrit vähe. Me ise toodame vähem, kui meil tippaegadel vaja on, ja me peame ostma turult. Ning see turg on Venemaa. Aga Venemaa müüb meile alates sealt piirist, kus meil puudu on, päris korraliku hinnaga ja sellepärast meie suurettevõtted kardavad avatud turgu. Nad kardavad, et me ei suuda Balti turul elektrit piisavalt toota ja selle avatud turu korral peame ostma elektrit väljastpoolt kallimalt sisse. Miks me peame seda tegema? Sellepärast, et me viis aastat oleme molutanud. Me ei ole ehitanud endale tootmisvõimsusi, et toota elektrit, et olla turul tugev tegija, et müüa elektrit nii väljapoole ma mõtlen, siin Balti turu sees kui normaalse hinnaga ka oma ettevõtetele. Selline on minu pilt asjade seisust. Muudatusettepanekud 8 ja 10 on need, mille üle tuleb minu arvates diskuteerida ja neid vajadusel ka hääletada. Aga ma arvan, et tegelikult ei tohiks täna ega ka homme seda seadust lukku lüüa. Tuleks selle juurde tagasi tulla, sest tegemist on ääretult tähtsa dokumendiga. Isegi pool aastat pikendust annaks suurettevõtetele tegelikult sügiseni aega plaane seada, ja sügisel on meie ettevõtetel ees päris keerulised ajad. Nii et mõelgem ja tulgem korra sellesama seaduseelnõu juurde tagasi. Vaatame neid muudatusettepanekuid ja püüame praeguses halvas turuolukorras midagi parandada. Me peame elektrituru avama, aga katsume seda teha meile kõigile paremini ja mõistlikumalt selline on minu sõnum teile. Aitäh teile! Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Palun, kolleeg Marek Strandberg, kõnepulti! Kaheksa minutit. Marek Strandberg Head kolleegid! Omal ajal oli komme üks hea asi maha müüa koos ühe või mitme halva asjaga, oli siis jutt raamatutest või muudest asjadest. Sellel oli omaette nimetus Brežnevi pakk. Kõnealune eelnõu kujutab endast ka teatud mõttes Brežnevi pakki. Kõik, mis puudutab elektrituru avamist, kõik, mis puudutab seda, et elektriettevõtlusse lisanduks üks väga oluline julgeolekuaspekt ja julgeolekutagaja ehk seesama turg see on kõik õige. Kui me hakkame aga vaatama neid lisapanustusi, mis selle põhimõttega kaasas käivad, siis on juba tõsiseid probleeme. Kõnealusel eelnõul on eelkõige just selle tõttu, et väga paljud parandused ja kohendused
on arvestamata jäetud, üks oluline negatiivne mõju. Nimelt ei loo see eelnõu mitte kõigile turul osalejatele ühetaolisi olusid. Enamgi veel, see eelnõu eelistab väga selgelt põlevkivikasutust, toetades seda ja jättes toetamata kõik võimalikud alternatiivid, mida me suudame praegu loendada ja mida me suudaksime ka tulevikus ette näha, ning jätab kahe silma vahele ühe olulise asja, nimelt kliimasäästlikkuse. Vaadake, ega lõppkokkuvõttes ei ole väga palju vahet, kas raisatakse põlevkivi või raisatakse elusast loodusest seda, mida energeetikas viisakalt nimetatakse biomassiks. Ehk ebaefektiivselt kasutatud taastuvressurss on sama mõttetu või peaaegu sama mõttetu nagu ebaefektiivselt kasutatud põlevkivi. Just selle tõttu tuleb kritiseerida punkti, mis jätkuvalt võimaldab Eesti põlevkivitööstusel põletada madala efektiivsusega kateldes ka biomassi. Ja vaadake, mis selle tagajärjel tekib. Vahepeal, kui valitsus ja riik tervikuna nagu kogu maailmgi on signaliseerinud meile asjaolu, et tõhus energia koostootmine taastuvatest allikatest on oluline, on väga paljud ettevõtjad, kes selle peale panustanud on, kes ei ole Eesti Energia, teinud investeeringuid, kavandanud neid ja loonud süsteeme, kus üritatakse parimal võimalikul moel ka elektrienergia tootmises tekkiv jääksoojus kasutusse võtta, kas kaugküttevõrgus või kasvuhoonetes või kes teab kus. Needsamad üle 100-megavatised jõujaamad, ja ega Eestis ei olegi olemas teisi, mis oleksid väiksemad, koostootmisjaamad kuuluvad ju kõik mingitele muudele ettevõtjatele kui Eesti Energia. 100 megavati piiri kehtestamine oleks tekitanud olukorra, kus konkurentsitingimused oleksid olnud ühetaolisemad, ja selle piiri äravõtmine on tekitanud olukorra, kus lisaks biomassi hinna tõusule on olemas väga ebavõrdne konkurentsiolukord. Kui me tuleme nüüd veel mõningate punktide juurde, siis täiesti tingimusteta toetab see seadus seda, et Eesti Energia oma põlevkivikateldega on meie ainukene varustuskindluse pakkuja. Seadusse on selgelt sisse toodud 22 senti võimsuse kilovatilt. Kõik muud võimalused jätab seadus, kui see vastu võetakse, välja ehk kõik teised, kes sooviksid näiteks võtta kasutusse biomassi, seda gaasistada, akumuleerida ja pakkuda sel moel biogaasi kaudu varustuskindlust, ei ole selle toetusskeemi osad, vähemalt mitte selle seaduse puhul. Kui me vaatame põlevkivi kasutamist laiemalt, siis peame lähtuma tõsiasjast, mis meile teada on. See tõsiasi on see, et põlevkivi jätkuv ja toetatud edasikasutamine majanduses tekitab meile väga palju kulusid. Need kulud on vahetud ja rahas mõõdetavad, jättes kõrvale kõik eetilised ja ökoloogilised aspektid. Põlevkivi kasutamine, nagu on tõestamist ja kinnitust leidnud, tekitab lisakulusid, mis on seotud sotsiaalhoolekande ja tervisega, sest tegemist on lihtsalt tervist väga palju mõjutava ollusega. See tekitab lisakulusid mitmesuguse infrastruktuuri rajamisele, see tekitab lisakulusid, mis on seotud jäätmete käitlemisega, ja kõik muu veel. Selle kõik maksavad kinni maksumaksjad. See on see hinna osa, mida te iialgi oma arves ei näe, aga mis kahandab kõiki ühiseks kasutuseks mõeldud fonde, ja erinevatel hinnangutel päris märkimisväärselt ehk 1 kuni 2 krooni iga kilovatt-tunni kohta, mis põlevkivijaamas toodetud on. Sisuliselt tähendab see seda, et kui te maksate ära oma 100-kroonise, 500-kroonise või 1000-kroonise elektriarve, kes kui palju ja mis ajal, siis ühiskond kulutab seda ühtset maksumaksja raha täpselt sama palju või isegi rohkem kõikide põlevkivitööstuse ja põlevkivimajandusega seotud kulude katmiseks. Ja see ei ole abstraktsioon, vaid on reaalsus. See ei paista nii otseselt silma, kuna see raha, mis taskust sellisel moel välja läheb, ei krõbise ega krabise. Ka seda aspekti ei ole see seadus arvestanud. Vaadates, millisel moel on toimunud tuuleenergeetika areng, siis on selge, et sellest hetkest alates, kui Eesti Energia jaoks on muutunud n-ö paratamatuks tõsiasi, et taastuvenergeetika on Eestis möödapääsmatu, on Eesti Energia ise asunud väga jõuliselt investeerima nendesse valdkondadesse. Ma olen veendunud, et kui see seadus muuta selliseks, et ta loob võrdsed investeerimistingimused kõigi jaoks ja on sotsiaalselt, ökoloogiliselt, kliima mõttes oluliselt vastutustundlikum kui see tekst, mis meil täna ees on, siis on ka Eesti Energia tõenäoliselt üks esimesi ettevõtteid, kes hakkab tegema teistsuguseid investeeringuid. Kui me küsime lihtsa küsimuse, mis on olulisem, kas anda riigile raha seeläbi, et müüa Eesti Energiale üks saar, või anda riigile eeliseid seeläbi, et teha seadus, mis kohustab ettevõtjaid oma raha investeerima tööhõivet tekitades, siis minu vastus on, et viimane variant on õigem. Kuna need aspektid on kõnealuses seaduses ja eelnõus arvestamata jäetud komisjon on olnud suhteliselt laisk neid küsimusi lahendama, Eesti Energia aga väga jõuline neid seisukohti kaitsma, siis on meie ettepanek seaduseelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh! Ma palun kõnepulti kolleeg Kalle Laaneti! Kalle Laanet Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et päris õnne see eelnõu meie õuele ei too. Ma saan aru, et otsused tehti tunduvalt varem, kuid täna olen seisukohal, et peaksime rääkima ikkagi sellest, mida 35% elektrituru avamine endaga tegelikult kaasa toob. Härra Klaas rääkis enne meediamüütidest. Ma tsiteerin ühte lõiku 11. jaanuari Äripäeva artiklist "Rootsi toibub elektrišokist": "Elektrihinna järsul tõusul on tõsised tagajärjed Rootsi energiamahukatele ettevõtetele, kelle jaoks ei tasu tootmine enam ära, kui nii oluline tooraine nagu
elekter on liiga kallis. Nii tuli suurtel tööstuskontsernidel, nagu Stora Enso ja SIA, tootmist piirata." See on Rootsi näide. Või kui me vaatame tänast Postimeest, siis seal on artiklis pealkirjaga "Riigikogu sunnib ettevõtjaid kaasa minema elektribörsi hinnaralliga" selline lõik: "Enne jõule maksis õhtuse tipptunni ajal elekter Nord Pooli Soome piirkonnas 1400 eurot megavatt-tund ehk 42 korda rohkem kui Narva jaamade müügihind, millega Konkurentsiamet lubab Eesti Energial kaubelda." Need on need hirmud. Küsimus on selles, kuidas see mõjutab ettevõtluskonkurentsi Eesti riigi siseselt, kui vähemalt sajal suurel tootmisettevõttel terendab ees minimaalselt 30%-ne hinnatõus. Kuidas see mõjutab meie võimekust Euroopa Liidu konkurentsiturul? Milliseid mõjusid avaldab see töökohtade loomisele või kadumisele? Minu arvamus on, et vähemalt lähiperspektiivis mõjutab see pigem just nimelt töökohtade kadumise hulka. Samamoodi, kui me räägime, et 2011 toob meie õuele euro-õnne, siis kindlasti loob see meile kõvasti finantskindlust. Kuid kui tootmine muutub Eesti riigi territooriumil niivõrd kalliks, miks siis peaks kasvama investeeringute hulk väljastpoolt Eestit? Need on minu jaoks küsimused, mis selle eelnõuga kaasnevalt on tekkinud, ja kahjuks ei ole ma nendele küsimustele vastust saanud. Samamoodi puudutab see riigieelarvelisi asutusi, kui palju hakkavad nemad tänastes eelarve vähenemise tingimustes rohkem maksma. Ehk seisukoht on see, et kas me peame ikkagi praegu selle eelnõu sellisel kujul vastu võtma. Eks see on saali otsustada. Aitäh! Aitäh! Toomas Trapido, palun! Toomas Trapido Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma teeksin ühe väikese mõtteeksperimendi, kui me räägime varustuskindlusest. Umbes ühekilovatine bensiinigeneraator maksab poes umbes 5000 krooni. Kui nüüd proovida tagada varustuskindlust samas mahus, nagu meil Eestis suurte kateldega tagatakse, siis oleks vaja osta umbes miljon sellist generaatorit, niimoodi laias laastus igale inimesele üks koju. Selle hind kokku pole ei rohkem ega vähem kui 5 miljardit krooni. Ja kui me need Hiinast tellime, siis tõenäoliselt saame need isegi 3 miljardi krooni eest. Paneme ka võrgu ümbertegemisse natuke raha, mõned miljardid või natuke rohkem. Igal juhul ma ütleksin, et umbes 10 miljardi eest saavutab Eesti täieliku varustuskindluse, loomulikult bensiini tuleb siis osta. Nii et mõelgem ka sellele, et varustuskindlus võib olla tagatud läbi hajutatuse. Ja kui nüüd bensiinigeneraatoritest edasi minna, mis loomulikult meile kui rohelistele nii väga ei istu, siis vaatame, kuidas reaalselt toimib avatud tootjate turg lääne pool. Seal on nii suured tootjad kui ka väiksed tootjad. Väga paljudel majadel on katusel päikesepaneel, tuulegeneraator või mingisugune kolmas seade ja kõik müüvad sinnasamasse avatud võrku ning saavad toetust. Ja kui neid on miljoneid, siis see sõna otseses mõttes tagab nii varustuskindluse kui ka annab sadades tuhandetes ilma liialdamata töökohti kõigile inimestele, kes neid seadmeid teevad, paigaldavad, hooldavad. See ongi see üleminek, mis on toimumas. Nii et me võime siin mõelda suurte katelde peale, aga ma arvan, et elu läheb selles suunas, ja see regulatsioon eelnõus praegu sisuliselt puudub. Nii et ka selline kaalutlus. Aitäh! Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näi olevat, lõpetan läbirääkimised. Võime asuda seaduseelnõu 605 muudatusettepanekuid läbi vaatama. Neid on laekunud 21. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata ja tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse 106 lõikest 2 see ettepanek Riigikogu täiskogul hääletamisele ei kuulu. Kolmanda ja neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud ja ka see ettepanek tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest täiskogus hääletamisele ei kuulu. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Ka see ettepanek tulenevalt seadusest täiskogul hääletamisele ei kuulu. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja muudatusettepanek tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest täiskogul hääletamisele ei kuulu. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Valdur Lahtvee! Valdur Lahtvee
Aitäh, hea eesistuja! Fraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Seega ettepanek ei leidnud toetust. 11. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek täiskogus hääletamisele ei kuulu. 12. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 13. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see hääletamisele. 14. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ka see ettepanek tulenevalt seadusest täiskogul hääletamisele ei kuulu. 15. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud ja tulenevalt seadusest ei kuulu see ettepanek täiskogul hääletamisele. 16. muudatusettepaneku on esitanud Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. 17. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on ka seda ettepanekut täielikult arvestanud. 18. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud ja tulenevalt seadusest see hääletamisele täiskogul ei kuulu. 19. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 20. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud ning tulenevalt seadusest see ettepanek täiskogul hääletamisele ei kuulu. 21. ehk viimase ettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Me oleme läbi vaadanud kõik selle eelnõu muudatusettepanekud, kuid Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 605 ehk elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Panen hääletamisele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepaneku eelnõu 605 ehk elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 605 teine lugemine on katkestatud. Võtan nüüd istungi juhataja vaheaja 10 minutit. Istung jätkub 15.26. Ühtlasi palun majanduskomisjoni liikmetel koguneda Riigikogu saalis komisjoni erakorraliseks koosolekuks. Aitäh! V a h e a e g Vaheaeg on lõppenud. Määran eelnõu 605 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 20. jaanuari kell 18. Selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud. Üles Tagasi 3. 15:26 Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (438 SE) teine lugemine Võime asuda järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Erik Salumäe! Erik Salumäe Austatud proua aseesimees! Head ametikaaslased! Kõigepealt meeldetuletuseks, et eelnõu 438 esimene lugemine siin saalis toimus 6. mail 2009. Siis oli komisjoni nimel siin puldis hoopis teine inimene Maret Maripuu, kes oli siis õiguskomisjoni liige. Seoses tema lahkumisega õiguskomisjonist olen alates detsembrikuust komisjonipoolne ettekandja mina. Muudatusettepanekuid pärast esimest lugemist selle eelnõu
kohta Riigikogu liikmetelt ei laekunud. Laekusid aga arvamused Riigikohtu õigusteabe osakonnalt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning advokaadibüroolt Lepik&Luhaäär. Oleme nendele arvamuse avaldajatele kindlasti väga tänulikud. Selle eelnõu juures on, nii nagu meie kodu- ja töökorra seadus ette näeb, väga põhjalik seletuskiri eelnõu teksti ja muudatusettepanekute loetelu vahel. Seda eelnõu on arutatud kolmel komisjoni istungil: 8. ja 15. detsembril 2009 ning 11. jaanuaril 2010. Nendel kolmel istungil on osalejateks olnud Justiitsministeeriumi asekantsler Heili Sepp, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tanel Kalmet, justiitsministri nõunik Madis Timpson, riigi peaprokurör Norman Aas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna tarbija- ja konkurentsipoliitika talituse peaspetsialist Mario Sõrm, Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse õigusnõunik Natalja Rüütel ning advokaadibüroo Lepik&Luhaäär advokaat Katri Paas. Arutelude tulemusena otsustas komisjon konsensuslikult ise algatada seitse muudatusettepanekut. Ma ei peatuks siin pikemalt muudatusettepanekutel nr 1 ja 3 7, kuna need on oma sisult õigustehnilised ja sõnastuslikud ning, nagu öeldud, on neid käsitletud pikemalt ka seletuskirjas. Küll aga toimusid istungitel põhiarutelud selle eelnõu puhul muudatusettepaneku nr 2 ehk karistusseadustiku 400 uue redaktsiooni üle. Kogu see paragrahv on nüüd teisele lugemisele esitatud esimese lugemise tekstiga võrreldes täielikult uue redaktsioonina ning tehtud on kaks erinevat kuriteokoosseisu, lihtkoosseis ja kvalifitseeritud koosseis, ehk siis 400 lõikesse 2 on toodud regulatsioon, mis puudutab nn räigeid kartelle. See sõnastus on sisuliselt võetud üle konkurentsiseaduse 4 lõikest 1. See oli ka meie komisjonis advokaadibüroo Lepik&Luhaäär esindajaga toimunud arutelu põhisisu, et kas karistusseadustiku 400 lõike 2 redaktsiooni tuleks sõnastuslikult täpsustada või mitte. Komisjon asus pärast põhjalikku arutelu seisukohale, et uus redaktsioon on piisavalt täpne, ning eelkõige oligi komisjoni selle seisukoha põhjendus see, et karistusseadustiku 400 ja konkurentsiseaduse 4 oleksid omavahel sõnastuslikult nii lähedased kui võimalik. Komisjoni konsensuslikud menetlusotsused on järgmised: eelnõu 438 teine lugemine täna lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine viia läbi järgmise nädala kolmapäeval, 20. jaanuaril. Aitäh! Aitäh! On ka küsimusi. Palun, Eiki Nestor! Eiki Nestor Aitäh! Ma küsin austatud komisjoni esindajalt sobilik oleks olnud küsida esimesel lugemisel ministrilt, aga ta ei taha viimasel ajal minu küsimustele vastata. Palun vabandust! Võtan oma küsimuse tagasi, see on järgmise eelnõu kohta. Erik Salumäe Mina oleksin muidugi heameelega vastanud. Tänan! Täpsustan, et praegu on arutluse all seaduseelnõu nr 438. Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on nüüd võimalus avada läbirääkimised, kui kolleegidel on kõnesoove. Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Nüüd peame läbi vaatama laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on eelnõu kohta laekunud kokku seitse. Kõik need muudatusettepanekud on esitanud juhtivkomisjon. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, teine muudatusettepanek on samuti õiguskomisjonilt. Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt nii nagu ka neljas, viies, kuues ja seitsmes. Oleme läbi vaadanud kõik selle eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekud. Seaduseelnõu number 438 teine lugemine on lõpetatud. Üles Tagasi 4. 15:32 Kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (606 SE) teine lugemine Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu