LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOLI

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOLI MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta algus 01.01.2010 Majandusaasta lõpp 31.12.2010 Aruandekohustuslase nimi Registri number 70006174 Aadress Mõdriku, Pajusti sjk, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46609 Telefon 372 329 5950 Faks 372 329 5951 E-posti aadress info@modriku.edu.ee Interneti kodulehekülje aadress http://www.lvrkk.ee Audiitor BDO Eesti AS

Sisukord Sisukord... 2 Tegevusaruanne... 3 Raamatupidamise aastaaruanne... 11 Tegevjuhtkonna deklaratsioon... 11 Bilanss... 12 Tulemiaruanne... 13 Rahavoogude aruanne... 14 Netovara aruanne... 14 Raamatupidamise aastaaruande lisad... 15 Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamispõhimõtted. 15 Lisa 2 Tehingud avaliku sektoriga... 18 Lisa 3 Maksukohustused... 18 Lisa 4 Muud nõuded ja -kohustused... 19 Lisa 5 Materiaalne põhivara... 20 Lisa 6 Kaupade ja teenuste müük... 21 Lisa 7 Saadud ja antud toetused... 21 Lisa 8 Tööjõukulud... 22 Lisa 9 Majandamiskulud ja muud tegevuskulud... 23 Lisa 10 Eelarve täitmise aruanne... 24 Lisa 11 Siirded... 25 Allkiri majandusaasta aruandele... 26 2

Tegevusaruanne LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOLI 2010. AASTA TEGEVUSARUANNE on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi rakenduskõrgkool, kus õppetöö toimub rakenduskõrghariduse ja kutseõpe keskhariduse baasil õppekavade alusel. Kooli tegevuse eesmärk on olla nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse õpikeskkonnaga majandus-, juhtimis-, ettevõtlus, teenindus- ja sotsiaalalast koolitust pakkuv õppeasutus. Koolis toimub õppetöö kahes õppetoolis nii päevases kui ka kaugõppe vormis: 1. Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetoolis rakenduskõrghariduse õppekavadel (majandusarvestus, ärijuhtimine, kaubandusökonoomika, juhiabi (alates 2011. a)) ja kutseõpe keskhariduse baasil õppekavadel (majandusarvestus, majandusinfotöötlemine, tarkvara arendus, sekretäritöö, müügikorraldus (ka töökohapõhine õpe), ärikorraldus ja väikeettevõtlus). 2. Sotsiaaltöö õppetoolis õpetatakse rakenduskõrghariduse tasemel sotsiaaltöö eriala ja kutseõppe tasemel hooldustöötaja eriala (töökohapõhine õpe). Samuti viime läbi kutseõpet Vinni-Pajusti Gümnaasiumis ärikorralduse ja müügikorralduse erialal. Kõik kõrghariduse õppekavad on akrediteeritud ja üleminekuhindamise tulemusena on ärinduse, halduse ja sotsiaalteenuste õppekavagrupis saadud tähtajatu õppe läbiviimise õigus ning kool võib väljastada riiklikult tunnustatud lõpudokumente. Kõrgkooli struktuur jaguneb õppe-, arendus- ja haldusstruktuuriks, mille eesmärk on täita kooli ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes oma põhimääruse alusel. Õppestruktuuri moodustavad õppetööd teostavad õppetoolid ja õppeteenistus. Kooli arendusstruktuuri moodustavad arendustöö valdkonnas õppetoolid, täiendus- ja ümberõppekeskus ja raamatukogu. Kooli haldusstruktuuri moodustavad arendus- ja õppestruktuuri toetavad üksused (üliõpilaskodud, söökla, raamatupidamine, haldus). Seisuga 01. detsember 2010 oli koolis 1135 õppurit, neist riigieelarvelistel õppekohtadel õppis 66,8% õppijatest. Kõrghariduse õppekavade riikliku koolitustellimuse täitmise protsent on meie koolis väga kõrge: 2002.-2010. aasta keskmine koolitustellimuse täitmise % oli 152,3, mis võrreldes eelmise aastaga ei ole muutunud. Oleme jälginud ka lõpetajate töölerakendumist: 2010. aasta lõpetajatest töötab erialasel tööl 62%, mitteerialasel tööl või õpib 14% ning andmed puuduvad 24% (siin sees on nii emapuhkusel olevad kui ka muud). Võrreldes eelmise aastaga ja tulenevalt majanduslangusest on halvenenud ka meie lõpetajate erialasele tööle saamise võimalused. 31.12.2010 seisuga töötas is 53,25 ametikohal 59 töötajat keskmise vanusega 49,6 aastat. 3

Õppejõudusid töötas koolis 17 ametikohal kokku 21, nendest lektorina 15 (11,75 ametikohta) ja assistendina 6 (5,25 ametikohta). Külalisõppejõudusid osales õppetöös 19,27, kattes töökoormusest 3,1 ametikohta. Õppejõudude kvalifikatsioon vastas rakenduskõrgkoolile esitatud nõuetele, 90,5% õppejõududest omab vähemalt magistrikraadi või vastavat kvalifikatsiooni. Koolis õppis ühe õppejõu kohta 54,1 üliõpilast. 2010. aastal olid meie kavandatud tegevused põhieesmärkide saavutamiseks järgmised: õppetöö kvaliteedi tõstmine, infotehnoloogilise riist- ja tarkvara täiustamine, internetiühenduse kiiruse tõstmine, raamatukogufondide täiendamine, õppekavade arendustöö, täiendus- ja ümberõppe mahtude ja valikute suurendamine, õppejõudude täienduskoolitus, üliõpilaskodude renoveerimine, ühiselamu küttesüsteemi rekonstrueerimine, õppehoonete parklate asfalteerimine, õppeotstarbelise invertari soetamine jm. Kokku viisime omateenitud vahendite arvel läbi erinevaid õppe-materiaalse baasi parendustöid 1887188 krooni eest. Vaatamata riigieelarveliste vahendite vähendamisele ja tänu kulude kokkuhoiule said kavandatud eesmärgid üldjoontes ka täidetud. Personali koolitamisel lähtuti arenguvestluse tulemustest ja kooli strateegilistest eesmärkidest. 2010. aastal moodustasid õppejõudude ja töötajate koolituskulud ca 491012 krooni ehk 2,08% eelarvest (sisaldab ka Primuse programmi vahendite arvel tehtud koolitusi). Täiendus- ja ümberõppekeskus viis 2010. aastal läbi täienduskoolitusi 517 inimesele 2796 tunni ulatuses. Kool sai täienduskoolituseks lisavahendeid Euroopa Sotsiaalfondi projekti Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes raames. Kokku teeniti täienduskoolitusest aasta jooksul 1,56 miljonit krooni, mis on oluliselt vähem, kui 2009. aastal, sest tasulised koolitused praktiliselt puudusid. Osaleme kõikide erialade (äri- ja müügikorraldus, majandusarvestus, sekretäritöö) kutsevõistlustel ja oleme neid oma koolis korraldanud. Näiteks 2010. aastal saavutas majandusarvestuse eriala üliõpilane raamatupidajate kutsevõistlusel I koha. LVRKK on kutseeksamikeskuseks majandusarvestuse ja müügikorralduse erialadel. Suurem osa viimastel aastatel kaubandusökonoomika ja majandusarvestuse eriala lõpetanutest on saanud lisaks diplomile ka kutsetunnistuse. 2010. aastal sooritas 104 (üli)õpilast erialase kutseeksami. Kutseõppeasutustega teeme koostööd ka õppekavade võrdlemise, arendamise ja õpingute jätkamiseks võimaluste otsimise alal. Sotsiaaltöö õppetooli eestvedamisel jätkati loovuslektooriumi läbiviimisega, mille raames toimusid ülemaakonnalised üritused terve aasta lõikes. Tulenevalt kooli põhimäärusest toimuvad kaks korda aastas nõunike kogu kokkusaamised, vähemalt neli korda aastas kooli nõukogu istungid ja 1-2 korda aastas õppekava nõukogude kokkusaamised. Kooli rektoraadi istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt korra kuus. Rakendusuuringutega toetatakse koolis õpetatavate erialade arengut, tõenduspõhiste teadmiste kasutamist õppetöös ja rakenduskõrgkooli üldiste eesmärkide täitmist. 4

ÜLEVAADE RAKENDUSUURINGUTEST LVRKK-s 2009/2011. a Valminud rakendusuuringud EMA õppetool: Noorväli, H. (2009). Praktika arendamine kutsehariduses (Doktoritöö, Tallina Ülikool). Tallinn: Tallinna Ülikool. ST õppetool: Männamäe, M. & Mitendorf, A. (2010). Sotsiaaltöö õppetooli vilistlasuuring aastatest 2006-2008. Mõdriku.. Randver, N. (2011) Abiturientide karjääriplaneerimine ja kutsevalikuid mõjutavad tegurid. Mõdriku.. Avaldatud publikatsioonid Annus-Anijärv, Laivi (2010). Füüsilise isiku pankrot. Eesti Majanduse Teataja, 3, 44-48. Annus-Anijärv, Laivi (2010). Töötaja varaline vastutus kahju hüvitamine ja leppetrahv. Eesti Majanduse Teataja, 2, 14-17. Annus-Anijärv, Laivi (2009). Töötaja ja tööandja kokkulepe varalise vastutuse osas. Eesti Majanduse Teataja, 12, 17-18. Annus-Anijärv, Laivi (2009). Maksejõuetus. Eesti Majanduse Teataja, 1, 31-33. Annus-Anijärv, Laivi (2009). Läbirääkimised võlgade sissenõudmiseks maksejõuetuse olukorras. Eesti Majanduse Teataja, 2, 5-7. Annus-Anijärv, Laivi (2008). Lähetuste kulude hüvitamine, nende maskustamisest Soomes ja võrdlus Eestiga. Eesti Majanduse Teataja, 9, 19-22. Annus-Anijärv, Laivi (2008). Lähetuste maksustamine: kehtiv kord ja probleemid. Eesti Majanduse Teataja, 7/8, 40-43. Annus-Anijärv, Laivi (2008). Lähetused ja nende kulude hüvitamise maksustamine. Eesti Majanduse Teataja, 6, 12-16. Kuusik, Raili (2010). Maksevõime minevikus, olevikus, tulevikus. Eesti Majanduse Teataja, 6. Noorväli, Helle (2009). Praktika kui loovuse ja innovatsioonivõimekuse arendamise vähekasutatud ressurss. E-õppe Uudiskiri, 22-23. Noorväli, Helle; Ruus, Viive-Riina; Henno, Imbi; Eisenschmidt, Eve; Loogma, Krista; Reiska, Priit; Rekkor, Sirje (2008). Reforms, developments and trends in Estonian education during recent decades. Mikk, J.; Veisson, M.; Luik, P. Reforms and Innovations in Estonian Education (11-26). Peter Lang Publishers House. Noorväli, Helle (2008). Praktika kui töökohal õppimise teoreetiline käsitlus. On-THe- JOB LEARNING. Experience of Vetwork Project. Tööl õppimine. Vetwork projekti kogemused (5-10). Narva: AS Trükikoda Koit. Noorväli, Helle; Ruus, Viive-Riina (2007). Kutsehariduse ja töömaailma lõikumine praktikal ja praktikamudelid. Haridus, 11-12, 38-45. Noorväli, Helle (2008). Töös õppimine ja tööpraktika erinevad mudelid. In: II kutsehariduse teaduskonverents "Praktikal "käimisest" töökeskkonnas õppimiseni; Tallinna Ülikool sept 2006. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2006, 10-19. 5

Uurimistööde teemad 2010-2012 Rakendusuuringud sotsiaaltöö õppetoolis: Üliõpilaste väljalangemist ennetavad tegevused LVRKK-s Peresuhted muutuvas ühiskonnas Elutee uuring LVRKK vilistlaste edu- ja karjäärilood Eesti sotsiaaltöö konstrueerimine sotsiaalala professionaalide narratiivides Nelly Randver Anu Leuska, Triin Kirss Kaja Altermann ja üliõpilased 2012 sügis Kaja Altermann, Maie Tamm Airi Mitendorf (valmib 2014) Küsitlused: 1. Sotsiaaltöötajate täienduskoolitusvajadus. Meeli Männamäe, Tiia Murulaid 2. Hooldustöötaja eriala õppija rahulolu õppekavaga ja eneseareng. Meeli Männamäe Rakendusuuringud ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetoolis: Väikeettevõtluse eriala vilistlaste ja õppijate tagasiside uuring Enamlevinud vead raamatupidamise aastaaruannetes Inimressursi efektiivsuse ja motivatsiooni tõstmise rakenduslikud võimalused organisatsioonides Rimi Food Eesti AS turundusuuringud Juhatuse liikme vastutus Ettevõtte IT strateegia koostamine rakenduskõrgkooli näitel Kuluarvestussüsteemi rakendamine tootmisja teenindusettevõtetes Raili Kuusik, Airi Mitendorf, Eda Vahero Malle Kasearu Heli Freienthal Heve Kirikal Eva Vahtramäe, Heli Freienthal Diana Tandru Heli Freienthal Siiri Luts Küsitlused: - LVRKK täiendõppe ja Rakvere Ametikooli täiendõppe koolituste kasutegur koolituse läbinute tööalases arengus (Tiia Murulaid, Airi Mitendorf). - VÕTA taotluse esitanud üliõpilaste tagasiside uuring (Virve Transtok, Pille Koit). Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetoolis viiakse ettevõtetele ja ettevõtetega koostöös läbi rakendusuuringuid järgmistel teemadel (kaasatud ka üliõpilased): Ettevõtte finantsseisundi analüüs (maksevõime- ja maksejõuetuse analüüsid; ettevõtte pankrot ja saneerimine; ettevõtte X finantsanalüüsi läbiviimine). Äriplaanide koostamine. Ettevõtte siseeeskirja koostamine; olemasoleva siseeeskirja hindamine. Maksudeklaratsioonide koostamine. 6

Ettevõtte konkurentsianalüüs. Kaubavarude juhtimine ja analüüs. Logistilise juhtimise ja ostutegevuse analüüs. Turuanalüüs. Brändianalüüs. Välisturule sisenemise võimalikkus. Kliendi rahuloluuuringud. Personaliuuringud. Personalitöö hindamine. Juhtimistegevuse mõju analüüsimine. Töötajate arvamusuuringute läbiviimine (motivatsioon, rahulolu- ja pühendumuse uuring). Tööjõu voolavuse analüüsimine. Töötajate koolitusvajaduse uuringud. Oleme välja töötamas rahvusvahelistumise strateegiat, kus LVRKK peamised eesmärgid rahvusvahelistumise vallas on: 1. Rahvusvahelise mõõtme suurendamine õppe- ja arendustegevuses, edendades selleks koostööd nii Euroopa Liidu liikmesriikide kui kolmandate riikide tunnustatud õppe- ja teadusasutustega. 2. Õppe-, uurimis- ja arendustegevuse kvaliteedi tõstmine tagamaks LVRKK rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet. 3. Eesti kõrghariduse ja kultuuri tutvustamine rahvusvahelises ruumis, toetades erinevate arusaamade ja kultuuride mõistmist läbi rahvusvahelise koostöö. Osaleme RKRN-i ja kvaliteeditöörühma töös. Samuti kuuluvad meie õppejõud erinevatesse õppekavade nõukogudesse. Oleme liitunud TMS-iga (tagasiside ja monitooringusüsteem). Õppejõudude ja üliõpilaste mobiilsus ning projektitöö Õppejõudude ja üliõpilaste mobiilsus on koolis prioriteediks olnud alates 2007/2008. õppeaastast, kui kool korraldati ümber rakenduskõrgkooliks ja liitus Erasmus hartaga. Sellest tulenevalt on õppejõududele loodud nii materiaalsed kui ka ajalised võimalused pidevaks kutsealaseks ja pedagoogiliseks enesetäiendamiseks, stažeerimiseks kui ka mobiilsuseks. Tulemused rahvusvahelise mobiilsuse osas olnud seni suhteliselt tagasihoidlikud, mispärast oleme seadnud selle ka 2011. aasta prioriteetseks arengusuunaks. Mõningaid positiivseid arenguid on ses suunas siiski olnud. Üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsus aastatel 2008-2010 2008/2009 2009/2010 Sissetulevad Väljaminevad Sissetulevad Väljaminevad Üliõpilased 2 2 17 7 Õppejõud 2 4 7 4 7

Ärijuhtimise juhtiv lektor Raili Kuusik käis 2011. a märtsis finantsjuhtimise loenguid pidamas Birminghamis. Õppeteenistuse juhataja Reet Niilus ja sotsiaaltöö lektor Helen Tomp osalesid Suurbritannias University College Birminghami juures personali täienduskoolitusel, mille raames loodi eeldused sotsiaaltöö üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvaheliseks mobiilsuseks ning tutvuti hindamise metoodika ja praktikavõimalustega. Visiidi tulemusena uuendati 2010. aastal bilateraalset koostöölepingut kahe kõrgkooli vahel, lisades sinna koostöövõimalusi sotsiaaltöö õppetooli üliõpilastele ja õppejõududele. Kolmel korral on meie koolis käinud õpetamas University College Birmingham õppejõud Martin Stanton, kes lisaks inglise keele õpetamisele (üliõpilastele, õppejõududele ja töötajatele) tutvustas õppimisvõimalusi oma kõrgkoolis. Vidzemes Augstskola õppeprorektor ja lektor Aigars Andersons pidas septembris 2010. a üldmajandusalaseid loenguid sotsiaaltöö ja ärijuhtimise eriala üliõpilastele. 14.-15.10.2010 osalesid sotsiaaltöö õppetooli lektorid Helen Tomp ja Nelly Randver Laurea Ülikoolis rahvusvahelisel konverentsil Learning by Developing - New Ways to Learn Conference on Future Expertise. Sotsiaaltöö õppetoolis on saanud traditsiooniks igapäevase töö kõrvalt ka projektide kirjutamine ja elluviimine. Aastate jooksul on läbi viidud mitmeid koolitusprojekte, suvekoole, messe jne. Hetkel on käsil kolm projekti: 1. Seenioride seminarid Projekt on suunatud Lääne-Virumaa eakatele inimestele vanuses 55+. Eelkõige äsja pensionile jäänud inimestele ning neile, kes on enne pensioniiga tööelust kõrvale jäänud ning seetõttu väheaktiivsed. Seminarisarja eesmärk on eakatele uute, akadeemiliste teadmiste andmine, sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ning leevendamine, elukestva õppe soodustamine ning kaudselt ka eakate konkurentsivõime tõstmine tööturul. Projekt täidab Eesti vanuripoliitikale seatud eesmärke, väärtustades eakaid kui võrdseid ühiskonnaliikmeid ning luues võimalusi eakate toimetulekuvõime parendamiseks ning emotsionaalseks heaoluks. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu. Projekt on alguseks Seeniorikooli loomisele i (LVRKK) juures, mis tulevikus hakkab toimima rahvaülikooli põhimõttel. 2. Sotsiaalse ettevõtluse teabepäevad Sotsiaalse ettevõtluse teabepäeva projekt on ellu kutsutud leevendamaks töötust ning sellega kaasnevaid probleeme Rakveres ja Lääne-Virumaal. Tegemist on regionaalse projektiga, kus on osalejaid kõikjalt üle Lääne-Virumaa. Eelkõige on teabepäevad suunatud sotsiaalvaldkonna haridusega inimestele, kes on oma töö kaotanud või siis pole varem erialast tööd leidnud. Sotsiaalse ettevõtluse teabepäevadel antakse ülevaade sotsiaalse ettevõtluse mõistest ja eesmärkidest. Tutvustatakse sotsiaalse ettevõtluse ajalugu ja arengut maailmas ning tuuakse välja juhtumikirjeldused Eesti sotsiaalsete ettevõtete näitel. Sotsiaalse ettevõtlusega tegelevad praktikud ja kodanikeühenduste esindajad tutvustavad sotsiaalse ettevõtluse ideid, eesmärgiga innustada osalejaid kavandama ettevõtlust sotsiaalvaldkonnas ning seeläbi parendada iseenda toimetulekut. Projekti rahastab Sotsiaalministeerium. Esimene teabepäev toimus oktoobris 2009, teine 5. oktoobril 2010. 3. Osaleme projektipartnerina TÜ Psühholoogia Instituudi uurimisprojektis Kõrgkooli akadeemilist edu mõjutavad tegurid, kus meie üliõpilased on kaasatud e-õppe kursusel Tunne iseennast: sissejuhatus individuaalsete erinevuste psühholoogiasse. 8

Meie kool sai alameetme Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö raames struktuuritoetuse projektile, mis töötab välja kategooria juhtimise mooduli ja juhendmaterjalid konnektiivse praktikamudeli rakendamiseks. Projekti raames välja töötatud ja testitud praktikamudelit hakkame juurutama kõikidel õppekavadel praktika läbiviimisel. osaleb TLÜ SF projektis Haridusmuutus kui sotsiaalne innovatsioon (01.01.2009-31.12.2013), mis keskendub haridusmuutuste uurimisele ja uuringu tulemused võimaldavad arendada edasi sotsiaalse innovatsiooni kontseptsiooni ning esitada soovitusi ühiskondlikult mõjusate uuenduste rakendamiseks. Osaleme partnerina kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmis PRIMUS (2008 2015) ja e-õppe programmis BeST. Rahvusvahelise koostööprojekti Central Baltic Innovation Tools for Practise (01.01.2009-31.12.2011) raames viivad meie õppejõud läbi innovatsioonialaseid uuringuid Eesti ettevõtetes, mille tulemusena töötatakse välja õppematerjalid kõrgkooli kõikidel erialadel kasutamiseks. Projekti raames on koostatud õppefilm innovatsioonist pealkirjaga Innovatsioon saab alguse väikestest asjadest. Käivitus Nordplus programmi koostööprojekt Nordbalt Business Plan Mobility (01.08.2010-31.07.2011), mis loob täiendavad võimalused nii üliõpilaste kui ka õppejõudude õpirändeks kolmes Balti riigi ning Soome ja Rootsi õppeasutustes. Projekti eesmärk on suurendada üliõpilaste ettevõtlikkust läbi rahvusvahelise kogemuse. Mobiilsusprojekt lõpeb rahvusvahelise äriplaanide konkursiga 2011. aastal Palangas. Sellel aastal algab mahukas koostööprojekt (bilateraalne koostööleping on juba sõlmitud) Hämeenlinnas asuva Hämeen Ammattikorkeakoulu-ga, mille tegevused on praktikantide vahetus, õppejõudude vahetus, erinevad töötoad ning praktikajuhendajate kaasamine. osaleb TLÜ SF projektis Haridusmuutus kui sotsiaalne innovatsioon (01.01.2009-31.12.2013), mis keskendub haridusmuutuste uurimisele ja uuringu tulemused võimaldavad arendada edasi sotsiaalse innovatsiooni kontseptsiooni ning esitada soovitusi ühiskondlikult mõjusate uuenduste rakendamiseks. Osaleme partnerina kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmis PRIMUS (2008 2015) ja e-õppe programmis BeST. Tulenevalt kooli arengukavast lähtume 2011. aastal oma tegevustes kooli eesmärgist ja põhitegevused on järgmised: kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamine (põhi- jm tegevuse protsesside kirjeldamine), rahvusvahelistumine, õppejõudude täienduskoolitus, rakendusuuringute läbiviimine, ÕIS-i rakendamine, õpikeskkonna parendamine, õppetöö kvaliteedi tõstmine, raamatukogufondide täiendamine, täiendus- ja ümberõppes uute õppekavade väljatöötamine ja rakendamine, üliõpilaskodude renoveerimise jätkamine, hoonete energiasäästlikkuse tõstmine CO2 kvoodi müügist saadud rahade arvel. Osaleme kõrgkoolide kvaliteedijuhtimise projektis. Koolis on sisse viidud sisekontrollisüsteem, kinnitatud tegevused õppetöö kvaliteedi tagamiseks. Toimub iga-aastane raamatupidamise siseaudit, mille käigus tehtud ettepanekuid on arvestatud. Raamatupidamisele antud hinnang on olnud hea. 2009. aastat alates auditeerib meid BDO Eesti AS. 9

Toimivat sisekontrollisüsteemi tuleb kindlasti edasi arendada, sest on esinenud puudusi dokumentide ja aruandluse vormilisel ning tähtaegsel täitmisel jms. Ka 2011. aastal tuleb peatähelepanu pöörata õppijate väljalangevuse vähendamisele ja erialase võõrkeeleoskuse parendamisele. 10

Raamatupidamise aastaaruanne Tegevjuhtkonna deklaratsioon Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 9 kuni 23 toodud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli 2010.aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga; 2) raamatupidamise aastaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. Helle Noorväli... 31.03.2011 11

Bilanss Lisa 31.12.2010 31.12.2009 Varad Käibevara Nõuded ja ettemaksed 4 1 949 1 241 Müügiootel põhivara 5 4 4 Käibevara kokku 1 953 1 245 Põhivara Materiaalne põhivara 5 37 130 39 518 Varad kokku 39 083 40 763 Kohustused ja netovara Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 4 221 95 Võlad töötajatele 4 402 485 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 4 857 530 Lühiajalised kohustused kokku 1 480 1 110 Netovara Aruandeperioodi tulem 11-2 049-1 396 Eelarvesse kuuluv netovara 39 652 41 049 Netovara kokku 37 603 39 653 Kohustused ja netovara kokku 39 083 40 763 12

Tulemiaruanne Lisa 2010 2009 Tegevustulud Tulud majandustegevusest 6 5 332 7 567 Saadud toetused 7 3 292 2 659 Tegevustulud kokku 8 624 10 226 Tegevuskulud Antud toetused, sh: -3 525-3 282 õppetoetused 7-3 397-3 153 muud toetused 7-128 -129 Tööjõukulud 8-14 841-14 207 Majandamiskulud 9-8 028-8 980 Muud kulud 9-1 396-1 370 Põhivara amortisatsioon 5-2 389-2 882 Tegevuskulud kokku -30 179-30 721 Aruandeperioodi tegevustulem 11-21 555-20 495 Aruandeperioodi tulem Netofinantseerimine eelarvest 11 19 506 19 099 Aruandeperioodi tulem -2 049-1 396 13

Rahavoogude aruanne Lisa 2010 2009 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 11-21 555-20 495 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon 5 2 389 2 882 Kokku korrigeeritud tegevustulem -19 166-17 613 Käibevarade netomuutus 4-709 -813 Kohustuste netomuutus 4 369-363 Rahavood põhitegevusest kokku -19 506-18 789 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel 5 0-310 Rahavood investeerimistegevusest kokku 0-310 Rahavood finantseerimistegevusest Netofinantseerimine eelarvest 11 19 506 19 099 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 19 506 19 099 Netovara aruanne Lisa 2010 2009 Aruandeperioodi tegevustulem 11-21 555-20 495 Netofinantseerimine eelarvest 11 19 506 19 099 Tulem kokku -2 049-1 396 14

Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamispõhimõtted Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskiri. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides üldjuhul täpsusastmega tuhat krooni, kui ei ole sellest erinevat täpsusastet märgitud. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajaliseks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajaliseks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Nõuded Nõuded kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid hinnatakse eraldi. Siirded riigieelarvest Riigieelarve vahendeid kasutatakse Riigikassa vahendusel ja rahandusministri kehtestatud korras. Väljamakseid tehakse ja laekumiste kohta saadakse teavet E-Riigikassa kaudu. Selleks avatakse üksuse juhi allkirjastatud taotluse alusel Rahandusministeeriumi kontsernikonto koosseisus olevad üksuse virtuaalkontod. Rahaliste vahendite liikumise kajastamise aluseks on virtuaalkontode väljavõtted E- Riigikassas. 15

Antud toetused Toetused võivad olla sihtotstarbelised (õppetoetused) või antud sihtfinantseerimisega tegevuskuludeks (programmid, projektid). Füüsilistele isikutele õppetoetuste seaduse alusel antud õppetoetused ja muudele isikutele antud toetused lepingulise maksumusega alla 30 000 krooni kantakse otse kuludesse. Toetused, mis antakse muudele asutustele kui riigiasutused ja mille lepinguline maksumus ületab 30 000 krooni, kajastatakse üldjuhul nõudena. Nõuet vähendatakse toetuse saaja esitatud ja aktsepteerija kinnitatud toetuse kasutamise aruande alusel. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku elueaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 30 000 kroonist (kuni 31.12.2004 soetatud varade korral alates 10 000 kroonist). Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse kuluks soetamisel. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Uue ostetava põhivara kulumi normid aastas on : Hooned ja rajatised 2,5 % Masinad ja seadmed 25 % Transpordivahendid 20 % Inventar 20 % Arvutustehnika 33,3% Immateriaalne põhivara 25 % Sihtfinantseerimine Brutomeetod Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerija kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. 16

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulude arvestus Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varade soetamisel tasutud käibemaks kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei e varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. 17

Lisa 2 Tehingud avaliku sektoriga 2 A Nõuded ja kohustused Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused 31.12.2010 31.12.2009 31.12.2010 31.12.2009 Valitsussektorisse kuuluvad: avalik-õiguslikud juriidilised isikud 0 23 0 1 sihtasutused 902 0 0 0 tütarettevõtjad 0 0 112 26 sidusüksused 0 0 12 Kokku 902 23 112 39 2 B Tulud ja kulud Tegevustulud Tegevuskulud 2010 2009 2010 2009 Riigiraamatupidamiskohustuslased 23 2 111 37 1 435 Kohalikud omavalitsused 115 102 30 12 Valitsussektorisse kuuluvad: avalik-õiguslikud juriidilised isikud 314 16 57 70 sihtasutused 43 1 118 8 17 tütarettevõtjad 0 0 1 102 976 sidusüksused 0 0 0 286 Kokku 495 3 347 1 234 2 796 Lisa 3 Maksukohustused Lisa 31.12.2010 31.12.2009 Sotsiaalmaksukohustus 320 317 Üksikisiku tulumaksukohustus 163 165 Töötuskindlustusmakse kohustus 38 38 Kogumispensionimaksete kohustus 10 0 Erisoodustuste tulumaksu kohustus 7 4 Kokku 4 538 524 Loodusressursside kasutamise ja saastetasu kohustus 3 4 Kokku 4 541 528 18

Lisa 4 Muud nõuded ja kohustused Lisa 31.12.2010 31.12.2009 4 A Nõuded ja makstud ettemaksed Nõuded ostjate vastu 511 263 Toetuste saamisega seotud nõuded 7 900 417 Maksude ettemaksed 3 538 524 Töö - ja puhkusetasude ettemaksed 0 37 Kokku nõudeid ja ettemakseid 1 949 1 241 4 B Kohustused ja saadud ettemaksed Võlad töötajatele 402 485 Maksukohustused 3 541 528 Võlad tarnijatele 221 95 Toetusteks saadud ettemaksed 7 0 2 Kohustused kokku 1 164 1 110 19

Lisa 5 Materiaalne põhivara Maa Hooned ja rajatised Bilansiline maksumus perioodi alguses 31.12.2008 Masinad ja seadmed Muu põhivara Lõpetamata ehitus Kokku Soetusmaksumus 103 47 882 2 326 218 496 51 025 Arvestuslik kulum 0-7 930-799 -207 0-8 936 Jääkmaksumus 103 39 952 1 527 11 496 42 089 Aruandeperioodi liikumised Soetused ja parendused 0 273 37 0 0 310 Mahakantud vara 0 0-16 -23-496 -535 Maha kantud vara kulum 0 0 16 23 0 39 Akumuleeritud kulum 0-2 293-81 -12 0-2 386 Bilansiline maksumus perioodi lõpus 31.12.2009 Soetusmaksumus 103 48 155 2 347 196 0 50 801 Arvestuslik kulum 0-10 223-864 -196 0-11 283 Jääkmaksumus 103 37 932 1 483 0 0 39 518 Aruandeperioodi liikumised Soetused ja parendused 0 0 0 0 0 0 Mahakantud vara 0-23 -118-63 0-204 Maha kantud vara kulum 0 20 118 63 0 201 Akumuleeritud kulum 0-2 300-85 0 0-2 385 Bilansiline maksumus perioodi lõpus 31.12.2010 Soetusmaksumus 103 48 132 2 229 133 0 50 597 Arvestuslik kulum 0-12 503-831 -133 0-13 467 Jääkmaksumus 103 35 629 1 398 0 0 37 130 Müügiootel põhivara 4 4 Kasutusrendile antud vara: Jääkmaksumus 52 813 865 20

Lisa 6 Kaupade ja teenuste müük Lisa 2010 2009 Tulu koolitusteenuse osutamisest 4 032 3 844 Tulud kutseõppeasutuste toodetest 217 2 852 Tasu toitlustamiskuludeks 176 221 Tulu elamukommunaalteenuste müügist 678 594 Muud tulud haridusalasest tegevusest 215 42 Tulu maa rendilepingust 5 14 14 Kokku kaupade ja teenuste müük 5 332 7 567 Renditulu katkestamatutest kasutusrendilepingutest 31.12.2010 31.12.2009 järgmisel perioodil 14 14 2.aastal 0 14 Lisa 7 Saadud ja antud toetused 7 A Saadud toetused Lisa 2010 2009 Välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2 973 2 547 Välismaine sihtfinants. kaasfinantseerimine tegevuskuludeks 319 112 Saadud toetused kokku 3 292 2 659 7 B Antud toetused 2010 2009 Toetused Põhitoetused -2 543-2 186 Täiendavad toetused -853-967 Õppetoetused kokku -3 396-3 153 Liikmemaksud -128-129 7 C Nõuded ja saadud ettemaksed 2010 2009 Saamata sihtfinantseerimine 867 353 Saamata kaasfinantseerimine 33 64 Nõuded ja saadud ettemaksed kokku 4 900 417 7 D Toetusteks saadud ettemaksed 2010 2009 Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 275 0 Kaasfinantseerimiseks saadud vahendid 32 2 Toetusteks saadud ettemaksed kokku 4 307 2 21

Lisa 8 Tööjõukulud Töötasukulu 2010 Astme-ja põhipalk Lisa- ja tulemus tasud Hüvitised Kokku Juhid 1 751 117 4 269 2 141 Tippspetsialistid 3 484 663 7 730 4 884 Keskastmespetsialistid 1338 228 3 112 1 681 Töölised ja abiteenistujad 504 126 2 52 684 Kokku juhid ja töötajad 7 077 1 134 16 1 163 9 390 Ajutised lepingulised töötajad 0 0 0 0 1 414 Kokku töötasukulu 7 077 1 134 16 1 163 10 804 Töötasukulu 2009 Astme-ja põhipalk Lisa- ja tulemus tasud Hüvitised Puhkusetasud Puhkusetasud Kokku Juhid 1 716 90 0 240 2 046 Tippspetsialistid 584 105 0 105 794 Keskastmespetsialistid 1 351 176 15 130 1 672 Õpetajad 2 714 474 2 429 3 619 Töölised ja abiteenistujad 515 109 0 38 662 Kokku juhid ja töötajad 6 880 954 17 942 8 793 Ajutised lepingulised töötajad 0 0 0 0 1 673 Kokku töötasukulu 6 880 954 17 942 10 466 Erisoodustuse- ja maksukulu 2010 2009 Erisoodustuse kulu 187 101 Sotsiaalkindlustusmaks 3 646 3 506 Töötuskindlustusmakse 151 100 Tulumaks erisoodustustelt 53 34 Kokku erisoodustuse-ja maksukulu 4 037 3 741 Tööjõukulu kokku 14 841 14 207 22

Keskmine töötajate arv 2010 2009 Juhid 8,00 8,00 Tippspetsialistid 25,75 4,00 Keskastmespetsialistid 11,00 14,50 Õpetajad 0 17,50 Töölised ja abiteenistujad 11,50 11,50 Kokku 56,25 55,50 Lisa 9 Majandamiskulud ja muud tegevuskulud 2010 2009 Hoonete ja ruumide majanduskulud -3 237-3 680 Õppevahendite ja koolituse kulud -1 842-1 712 Infotehnoloogia kulud -498-1 048 Administreerimiskulud -690-875 Inventari kulu -289-516 Koolituskulud -637-409 Sõidukite kulud -379-332 Toiduained ja toitlustusteenused -192-208 Lähetuskulud -264-200 Majandamiskulud kokku -8 028-8 980 Käibemaks -1 139-1 354 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud -18-13 Maamaks -3-3 Ebatõenäoliste arvete kulu -236 0 Muud tegevuskulud kokku -1 396-1 370 Kasutusrent aastate lõikes: järgmisel aastal 37 129 2.aastal 33 37 3.aastal 21 33 4.aastal 0 21 Kokku 91 220 23

Klassifikaatori kood Lisa 10 Eelarve täitmise aruanne Nimetus esialgne 2010.a eelarve Tegelik täitmine lõplik tegelik täitmine miinus lõplik eelarve Üle viidud 2011. aastasse Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses x x 0 x x Tulude laekumine x x x x x 32 Kaupade ja teenuste müük 3 400 5 708 5 721 13 0 35 Saadud toetused 1 900 5 757 5 757 0 0 Tulude laekumine kokku 5 300 11 465 11 478 13 0 Kulude tasumine 4 Eraldised -3 417-3 417 0 0 5 Tegevuskulud, sh: -18 459-25 629-24 149 1 480 1 480 50 tööjõukulud - - 55 majandamiskulud - - Kulude tasumine kokku -18 459-29 046-27 566 1 480 1 480 Riigikassast saadud siirded 700000 x x 27 725 x x Riigikassale üle antud siirded 710001 x x -11 636 x x Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus x x 0 x x Lisa 10 järg Tulud (info allikate 20, 40, 60, 80 kohta) Kulud Esialgne eelarve +5 300-18 459 Üle toodud eelmisest aastast (2008 aastast) -2 317 Muudatused lisaeelarve seaduse alusel -2 105 Eelarves kavandatud toetused -1 900 +1 900 Tegelikult laekunud toetused +5 757-5 757 Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu -3 400 +3 400 Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu +5 708-5 708 Kokku lõplik eelarve 11 465-29 046 24

Lisa 11 Siirded Lisa 2010 2009 Aruandeperioodi tegevustulem -21 555-20 495 Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks 10 27 725 29 098 Laekumiste siirded eelarvesse 10-11 636-10 020 Üle antud teistele riigiraamatupidamiskohustuslastele 3 417 21 Tulem -2 049-1 396 25

Allkiri majandusaasta aruandele i koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust riigiraamatupidamiskohustuslase aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Helle Noorväli.. 03.2011.a. 26