Elva valla arengukava Eelarvestrateegia

Elva valla arengukava 2019-2025 Eelarvestrateegia 2019-2022 2018

Sisukord: SISUKORD:... 2 1. SISSEJUHATUS JA PROTSESSI KIRJELDUS... 3 2. ELVA VALLA HETKEOLUKORD... 5 3. ELVA VALLA TUGEVUSED... 14 4. ELVA VALLA PEAMISED VÄLJAKUTSED AASTATEL 2019-2025... 16 5. VISIOON... 19 6. STRATEEGILISED EESMÄRGID... 19 6.1. EESMÄRK: ELVA VALLAS VÄÄRTUSTATAKSE ÕPPIJAKESKSET HARIDUST... 20 6.2. EESMÄRK: ELVA VALD TOETAB ELANIKE HEAOLU, TERVIST JA ISESEISVAT TOIMETULEKUT... 20 6.3. EESMÄRK: ELVA VALLAS ON MITMEKÜLGSED VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSED... 21 6.4. EESMÄRK: ELVA VALLAS ON PARIM ELU- JA ETTEVÕTLUSKESKKOND... 21 6.5. EESMÄRK : ELVA VALD ON TUNTUD POSITIIVSE MAINEGA SIHTKOHT... 22 6.6. EESMÄRK: ELVA VALD ON HÄSTI JUHITUD, AKTIIVSE KOGUKONNAGA VALD... 23 7. TEGEVUSTE KAVA 2019-2025... 24 8. INVESTEERINGUTE KAVA 2019-2025... 40 8.1 TEEDE JA TÄNAVATE INVESTEERINGUPROJEKTID 2018-2025... 42 9. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, SEIRE JA UUENDAMISE KORD... 44 9.1 SEIRENÄITAJAD... 45 10. EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2019-2022... 48 10.1 SOTSIAALMAJANDUSLIKU KESKKONNA ÜLEVAADE JA PROGNOOS... 48 10.2 PÕHITEGEVUSE EELARVE... 49 10.3 PÕHITEGEVUSE KULUD... 52 10.4 PÕHITEGEVUSE TULEM... 55 10.5 INVESTEERIMISTEGEVUSE EELARVE... 56 10.6 EELARVE TULEM, FINANTSEERIMISTEGEVUS JA LIKVIIDSED VARAD... 65 10.7 VÕLAKOHUSTUSED... 65 10.8 FINANTSDISTSIPLIIN... 72 10.9 KOKKUVÕTE... 76 11. KASUTATUD MATERJALID:... 77 Lisad: Lisa 1. Haridus- ja noorsootöö Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 3. Kultuur, vaba aeg, sport Lisa 4. Sotsiaal- ja tervisevaldkond Lisa 5. Juhtimine ja kodanikuühiskond Lisa 6. Elukeskkond Lisa 7. Elva valla rahvastikuprognoos Lisa 8. Eelarvestrateegia tabelid 2

1. Sissejuhatus ja protsessi kirjeldus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 37 kohaselt peab igal omavalitsusüksusel olema arengukava, milles määratletakse lühi- ja pikaajalise arengu eesmärgid ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused. Elva valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamine algatati Elva vallavalitsuse 20.02.2018 otsusega nr 2-3/426 ning lähtub Elva vallavolikogu 13.02.2018 määrusest nr 1-2/18 Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord. Arengukava ja eelarvestrateegia on Elva valla arendamist suunav strateegiline dokument, mille alusel tehakse investeeriumisotsuseid. Esmakordselt on arengukavasse lisatud Elva valla eelarvestrateegia, mis kajastab arengukavas kavandatud tegevuste elluviimise võimalusi neljal eelseisval aastal. Iga-aastase arengukava ülevaatamise käigus korrigeeritakse ka eelarvestrateegiat ja pikendatakse seda ühe aasta võrra. Elva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2019-2025 koosneb 11 peatükist ning valdkondlikest lisadest. Valdkondade põhjalik ülevaadet ja statistika on ära toodud arengukava lisades. Elva vallaks ühinenud omavalitsustes varem kehtinud arengukavad on kättesaadavad veebis 1 : Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine toimus veebruarist 2018 kuni septembrini 2018. Protsessi juhtimiseks moodustati juhtrühm, mille tööd juhtis vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kertu Vuks, ning valdkondlikud töörühmad: - haridus, noorsootöö ja sport (töörühma juht Marika Saar), - sotsiaal ja tervis (töörühma juht Marika Saar), - kultuur ja kogukonnad (töörühma juht Marika Saar), - planeerimine ja heakord (töörühma juht Mikk Järv), - vallamajandus (töörühma juht Heiki Hansen), - ettevõtlus ja turism (töörühma juht Mikk Järv). Töörühmade ülesanne oli läbi töötada oma valdkonna varasemad arengudokumendid, analüüsida arengutrende, väljakutseid ja võimalusi. Töörühmad kaasasid spetsialiste ja teisi huvitatud isikuid. Esmakordselt koostati arengukava täiesti uuele, varem kuuest erinevast kohalikust omavalitsusest koosnenud omavalitsusüksusele. Elva valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamisel võeti aluseks ühinenud omavalitsuste varasemad arengukavad ja eelarvestrateegiad ning ühinemisleping. Tulenevalt hetkeolukorrast ja üldistest trendidest kanti uude dokumenti üle seni kehtinud arengukavade pooleliolevad ja ellu viimata tegevused, mis polnud oma aktuaalsust kaotanud. Arengukava koostamise käigus toimus kokku kolm töörühmade ühisseminari, kus analüüsiti Elva valla eeldusi ja valmisolekut muutuste läbiviimiseks. Töörühmade kohtumistel analüüsiti kõiki varasemaid arengukavasid, kaardistati valdkondade arenguvajadused ja -trendid, ohud, võimalused ja tugevused. Selle töö tulemusena sõnastati peatükis 3 välja toodud valdkondlikud tugevused, peatükis 4 kirjeldatud väljakutsed ning arengukava 6 keskset strateegilist eesmärki, mis jagunevad alaeesmärkide ja tegevuste vahel. Varasemast enam pöörati tähelepanu kohalike elanike ja kogukondade kaasamisele. Kõikides piirkonnakeskustes Annikorus, Hellenurmes, Rannus, Puhjas ja Rõngus ning vallakeskuses Elvas toimusid rahvakoosolekud, et tutvustada arengukava protsessi ning kaardistada kohalike elanike arvates piirkondade peamised probleemid. Kohalikke elanikke ja huvigruppe kaasati ideekorje raames, mis toimus nii volikogu komisjonides, piirkonnakogude koosolekutel kui rahvakoosolekutel. Interaktiivne ideekorje toimus ka elva.ee veebilehe vahendusel. Samuti korraldati Elva valla lasteaedades joonistusvõistlus Minu kodukoht 1 Vaata ka siit: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1qgifriifammphvm0r3vul5n1he8y4khowba3z7dx1w4/edit?usp=sharing 3

ning koolilastele pakuti võimalus kirjutada kirjandeid oma koduvalda puudutavatel teemadel. Joonistustest korraldati näitus. 14.04.2018 toimus valla kogukondade aktiviste ja MTÜde esindajad koondav üritus Külade Kärajad, mille raames viidi läbi ideekorje ning arengukava teemaline arutelu. 24.04.2018 toimus Elvas Waksal Wabrikus Hullude Ideede Seminar, mille eesmärk oli välja pakkuda kõige pöörasemad ideed Elva valla arendamiseks. Aruteluks pakuti välja järgmised teemad: 1. Kõik vinguvad, et turiste on vähe, aga kuidas neid siis juurde saada? 2. Infot nagu on, aga keegi ikka midagi ei tea. Mida siis teha? 3. Elva vald - parima ja ägedaima elukeskkonnaga vald? 4. Elva vald on tulevikukoolide kasvulava. Kas utoopia? 5. Me kõik saame vanaks - kuidas hoida eakaid kaua aktiivsena? 6. Nutikas transport- mis see on ja kuidas seda valdkondadeüleselt tööle rakendada? Välja pakutud ideedega on võimalik tutvuda veebis 2. 4.05.2018 toimus arengukava ja eelarvestrateegia koostamise protsessi raames Elva valla esimene visioonikonverents Elva vald sihid ja sammud 2025". Konverentsi ja ideekorje tulemusena laekunud mõtete kokkuvõtetega on võimalik tutvuda veebis 3. Konverentsi raames toimusid teemalaudades arutelud, et selgitada välja, mis konkreetsed tegevused võiksid eri valdkondades (elu- ja ettevõtluskeskkond, väliskoostöö, turismi- ja puhkemajandus, kogukonnad, hariduselu, sotsiaalvaldkond, planeeringud, juhtimine, majandus) olukorda parandada. olid esimesel lugemisel Elva vallavolikogus 27.08.2018, dokument oli avalikul väljapanekul 29.08-12.09.2018 Elva valla veebilehel ning paberkandjal teenuskeskustes. Arengukava ja eelarvestrateegia avaliku väljapaneku ja avalike koosolekute toimumise aja kohta ilmus info Elva valla Infolehes, valla veebilehel ja sotsiaalmeedias. Avaliku väljapaneku raames toimusid avalikud koosolekud kõikides valla piirkondades: 03.09.2018 kell 18.00 Konguta Rahvamajas 04.09.2018 kell 18.00 Palupera Põhikooli saalis 05.09.2018 kell 18.00 Rannu Rahvamajas 06.09.2018 kell 18.00 Puhja Seltsimajas 10.09.2018 kell 18.00 Elva Jaamahoones 11.09.2018 kell 18.00 Rõngu Rahvamajas. Lisaks toimus 2. septembril Palupera Pritsikuuris MTÜ-de esindajaid ja kohalikke aktiivseid vallakodanike koondav Külade Kärajad, kus toimus samuti arengukava- ja eelarvestrateegia teemaline arutelu. Avalike koosolekute slaidid ja memod on leitavad Elva valla veebilehel elva.ee/arengukava Arengukava seminaride ja visioonikonverentsi korraldamisel ning ideekorje ja rühmatööde tulemuste analüüsimisel oli abiks OÜ Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv. Arengukava ja eelarvestrateegia koostajad tänavad kõiki, kes panustasid oma ideede ja kommentaaridega dokumendi koostamise protsessi. 2 Veebilink- https://docs.google.com/spreadsheets/d/1pcuws7xnwsmumxu4mx3ovr- S8TpVwAR40qT1AiZcmnM/edit?usp=sharing 3 Veebilink https://docs.google.com/spreadsheets/d/ 1PCUWs7XNwSmuMxU4mX3ovr- S8TpVwAR40qT1AiZcmnM/edit#gid=1036901440 4

2. Elva valla hetkeolukord Tulevikuarengute strateegilisel planeerimisel on vajalik analüüsida praegust stardipositsiooni. Käesolev peatükk annab lühikese ülevaate Elva valla hetkeolukorrast, peamistest tugevustest ja väljakutsetest valdkondade lõikes. Pikemad ülevaated valdkondade kohta on lisades 1-7, lisas 8 sisaldab eelarvestrateegia tabeleid. Asukoht Elva vald asub Tartu maakonnas, piirnedes Tartu valla, Tartu linna, Nõo valla, Otepää valla, Tõrva valla ja Viljandi vallaga. Elva valla pindala on 732,27 km 2. Omavalitsuses on üks linn (Elva), kuus alevikku (Käärdi, Kureküla, Puhja, Rannu, Rõngu, Ulila) ja 78 küla. Kaart 1. Elva vald Elva vald moodustati 2017. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste volikogude korraliste valimiste tulemusena Elva linna, Konguta, Puhja, Rannu ja Rõngu valla, Palupera valla Astuvere, Atra, Hellenurme, Palupera, Mäelooga, Pastaku ja Urmi külade ühinemisel ning Puka valla Aakre, Palamuste, Rebaste, Pedaste, Pühaste ja Purtsi külade üleandmisel. Ühinemise käigus lepiti kokku, et uus vald hakkab kandma nime Elva vald. Seda toetas ka nime küsimuses läbi viidud rahvahääletus ning asjaolu, et Elva linn on valla keskus. 5

Elva vallaks ühinenud kohalikud omavalitsused on ajalooliselt tihedalt seotud, vaid kihelkondade piirid on aja jooksul muutunud. Asukohast tingituna olid ühinenud omavalitsused juba varem funktsionaalselt seotud Elva linnaga. 1887 rajati raudteeühendus marsruudil Tartu-Elva-Palupera-Puka-Valga Riia ning see ühendab ka tänapäeval Elva piirkonda varem Valga maakonda kuulunud Paluperaga. Elva linna kujunemine on otseselt seotud raudteeühenduse loomisega ning Elva raudteejaama rajamisega 1889. a. Elva valda mõjutab oluliselt Tartu linna kui regionaalkeskuse lähedus. Tartu linn on maakonna ja kogu Lõuna-Eesti keskus ning arengumootor, kus paikneb oluline osa regiooni töökohti ja teenuseid. Tartu on ülikoolilinn ja pakub mitmekesiseid hariduse omandamise võimalusi ka Elva piirkonna elanikele. Elva linn kui Tartumaa tugi-toimepiirkond teenindab Elva linna tõmbeväljas ligi kümmet ümbritsevat kanti. Elva valla tugevus on hea infrastruktuuri põhivõrgustik - mitmeliigiline transpordiühendus Tartuga (Jõhvi- Tartu-Valga maantee, Tallinn-Tartu-Elva-Valga rongiliin). Samuti on hea ühendus Viljandiga (Tartu-Viljandi- Kilingi-Nõmme maantee). Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valdade ühinemisleping, mis sõlmiti detsembris 2016, toob väljakutsetena esile rahvastiku kahanemise ja vananemise ning sellest tulenevalt suureneva surve omavalitsuste eelarvetele; samuti mitmekesiste ja kvaliteetsete kohalike avalike teenuste pakkumise madala võimekuse ning ettevõtlus- ja turismipotentsiaali vähese rakendamise. Ühinemislepingus seatud eesmärgid peavad kõiki eelnimetatud probleeme leevendama või lahendama; need väljakutsed on olulised ka Elva valla arenguvajaduste ja strateegiate sõnastamisel. Elva valla kõrgeim kohalik võimuorgan on 29-liikmeline vallavolikogu. Elva Vallavolikogu on moodustanud üheksa alalist komisjoni: arengu- ja planeeringukomisjon, ettevõtlus- ja turismikomisjon, haridus- ja noorsootöökomisjon, kultuurikomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, revisjonikomisjon, sotsiaal- ja tervisekomisjon ning spordikomisjon. Vallavalitsuses on poliitikakujundamine ja strateegiline juhtimine selgelt eristatud igapäevase halduse ja teenuste osutamise funktsioonidest, see tähendab, et osakonnajuhatajad ei kuulu vallavalitsusse ning tegemist pole poliitiliste ametikohtadega. Strateegiline juhtimine on protsess, mis annab strateegiate, sh arengukava, elluviimiseks instrumendid ning tagab, et planeerimine, hindamine, teenuste osutamine, projektijuhtimine ja tulemusjuhtimine lähtuksid organisatsiooni väärtustest, missioonist ja visioonist. Vallavalitsuse administratsioon on valdkondlikult jagatud osakondadeks ja piirkondlikult teenuskeskusteks. Teenuskeskus tagab endistes vallakeskustes igapäevateenuste osutamise ja kodanike nõustamise avalike teenustega seotud küsimustes. Ülevaate Elva valla osalemistes äriühingutes, mittetulundusühingutes, sihtasutustes leiab lisas 5, info allasutuste kohta vastava valdkonna lisast. Rahvastik Elva valla rahvastikuinfo põhineb Eesti rahvastikuregistri ja statistikaameti andmetel ning annab põgusa ülevaate viimase viie aasta rahvastikumuutustest Elva vallaks ühinenud kohalikes omavalitsustes. Elva valla rahvastikuprognoosi leiad Lisast 7. Ühinenud Elva valla rahvaarvu muutusi aastatel 2012-2017 iseloomustab joonis 1. 6

Joonis 1. Elva vallaks ühinenud kohalike omavalitsuste rahvastiku muutused 2012-2017 (Allikas: Statistikaamet) Elva valla rahvastik on aastast 2012 vähenenud 393 inimese võrra ehk 2,6%. Antud ajavahemikku jäi kaks languseperioodi: 2012-2014, mil rahvastik vähenes 214 inimese võrra, ning 2016-2017, mil rahvastik vähenes 175 inimese võrra. Perioodi 2014-2016 kohta võib väita, et selle aja jooksul oli piirkonna rahvastiku üldarv stabiilne. Ühinenud omavalitsuste lõikes on kõige suurem rahvastiku vähenemine vaadeldud perioodil toimunud Rõngu vallas, kus elanike arv vähenes 271 inimesega võrra, mis moodustas 69% kogu piirkonna rahvastikust. Samal perioodil elanike arv Konguta vallas kasvas 4,4%. Rahvaarv kasvas ka Rõngus, Käärdi ja Uderna kandis. Rahvastiku vähenemine toimus Lossimäe, Tilga ja Tammiste paikkonnas (joonis 2). 7

Joonis 2. Ülevaade Elva valla rahvastiku soolis-vanuselisest koosseisust Käesoleva arengukava perioodi üheks oluliseks ülesandeks on Elva valla elanike arvu languse kasvutrendiks pööramine. Elva valla elanike soolis-vanuselist koosseisu iseloomustab joonis 3. 8

Joonis 3. Elva valla rahvastiku soolis- vanuseline koosseis 01.01.2018 (Allikas: Statistikaamet) Elva valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur sarnaneb Eesti rahvastiku struktuurile. Sarnasusteks on peamiselt taasiseseisvumise järel vähenenud sündimus ning meeste ja naiste eluea erinevusest tingitud suur üle 80aastaste naiste osakaal. Peamine erinevus Elva valla puhul on madalam 15-39-aastaste naiste osakaal võrreldes meestega: mehi on 21,9% rohkem kui naisi. Joonis 4 kirjeldab sündide ja surmade arvu ning loomulikku iivet Elva vallaks ühinenud omavalitsustes. Joonis 4. Sünnid- ja surmad ning loomulik iive 2011-2016 Elva valla moodustanud omavalitsusüksustes kokku Elva valla piirkonnas oli iive perioodil 2011-2016 negatiivne, jäädes vahemikku -25 kuni -58. Põhjalikuma rahvastikunäitajate ülevaatega saab tutvuda lisas 7. Rändeandmed on esitatud joonisel 5. 9

Joonis 5. Elva valla moodustanud kohalike omavalitsuste rahvastiku ränne perioodil 2012-2016 (Allikas: Statistikaamet) Elva valla rahvastikuprognoos aastani 2030 ennustab rahvaarvu kasvu vaid optimistliku stsenaariumi realiseerumise korral ning seda ka alles kuue aasta möödudes aastaks 2022. Teiste prognooside kohaselt rahvaarv väheneb. Suured erinevused võimalike stsenaariumite vahel peegeldavad piirkonna ajaloos varem toimunud rahvastikuarenguid: on nii langusega kui ka stabiilsuse ja väikese kasvuga perioode. Piirkonna rahvaarv on viimastel kümnenditel vähenenud nii Eestisisese rände ja välismaale rände kui ka madala sündimuse tõttu. Baasstsenaariumist, mis väljendab piirkonnasisest rahvastiku taastootmise võimet (käsitlemata rännet), nähtub, et valla rahvastik väheneks aastaks 2030 umbes 7% võrra. Vaadeldes teisi stsenaariumeid, mis hõlmavad ka rännet, saab järeldada, et Elva valla lähituleviku suurim väljakutse on väljarände pidurdamine ja sisserände soosimine. Jooniselt 6 nähtub, et Elva vallas on töötuid vähem kui Eestis keskmiselt, kuigi viimastel aastatel on see näitaja väärtus pisut tõusnud. Joonis 6. Registreeritud töötute osakaal kogu tööealisest elanikkonnast (vanuses 16-65) Tööpuudus Tartumaal on üks Eesti väiksemaid, kuid probleem on kõrgepalgaliste töökohtade vähesus. Elva valla ettevõtete jaoks on probleemiks ka tööjõupuudus, palgasurve mõju on Tartumaa, sh Elva valla 10

ettevõtete jaoks suur väljakutse. Juba praegu kasutavad mitmed ettevõtted renditööjõudu ja ajutist tööjõudu Lätist, Valgevenest ja Ukrainast. Elva valla üks lähiaastate eesmärke on elanike ettevõtlusaktiivsuse suurendamine: jooniselt 7 nähtub, et võrreldes Eesti keskmise näitajaga on Elva valla elanike ettevõtlusaktiivsus madalam. Positiivne on asjaolu, et ettevõtlusaktiivsus on tõusutrendis. Joonis 7. Ettevõtlusaktiivsus (Allikas: Statistikaamet) Vaatamata rahvaarvu vähenemisele on maksumaksjate arv Elva vallas kasvanud (joonis 8) ja ületab 6300 piiri. 6 400 Maksumaksjate arv 2012-2018 6 300 6 200 6 100 6 000 5 900 5 800 5 700 5 600 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 8. Maksumaksjate arv Elva vallas (allikas: Rahandusministeerium) Joonis 9 selgitab palgatöötajate keskmist brutotulu Eestis ning Elva vallas. 11

Joonis 9. Palgatöötajate keskmine brutotulu üle Eesti ning Elva vallas Keskmine palk Elva vallas jääb alla Eesti keskmise. 2017. aastal oli Elva valla naiste keskmine brutopalk 950,36 ning meeste keskmine brutopalk 1019,17 (vt. joonis 9). Eesti naiste keskmine brutopalk oli 2017. aastal 1182,89 ning Eesti meeste keskmine brutopalk 1304,86. Valla üldist arengut suunab lisaks arengukavale ka üldplaneering, mis on aluseks teemaplaneeringute ja detailplaneeringute koostamisele ning seadusest tulenevatel juhtudel ka projekteerimistingimuste määramisele. Planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada tasakaalustatud majandusliku, 12

sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad Elva linna, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu valla ning Aakre piirkonna külade osas Puka valla üldplaneeringud. Valla miljööväärtuslikud alad on kaardistatud varasemates üldplaneeringutes. Miljööväärtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimused vaadatakse üle uue üldplaneeringu koostamise ajal. Ülevaate Elva valla maade jagunemise kohta sihtotstarbe järgi annab joonis 10. Joonis 10. Elva valla maade jagunemine sihtotstarbe järgi 13

3. Elva valla tugevused Arengukava ja eelarvestrateegia koostamiseks moodustatud töörühmad sõnastasid valdkondlikud tugevused, et neist lähtudes luua uusi võimalusi tuleviku arenguteks. Haridus- ja noorsootöövaldkonna tugevused (valdkonna ülevaade Lisas 1) Lai ning erinäoliste koolidega lapse- ja peresõbralike kodulähedaste koolide võrk, innovaatilised õppesuunad. Palju võimalusi huvihariduseks ja lai valik huviringe. Pädevad ja motiveeritud spetsialistid ja tugispetsialistid. Koolides ja lasteaedades toimib hea koostöö. Riskigrupis laste ja noorte märkamine, individuaalõppe võimaluste kasv. Koolides head IKT vahendite kasutamise võimalused ja nutikad lahendused. Õpilasesindused; loodud on Elva valla noortevolikogu. Tublisid noori tunnustatakse ja parimatele on stipendiumid. Toimivad noortekeskused ja Tugila. Toimivad kodanikukaitse noorteorganisatsioonid. Täiskasvanutele pakutakse täienduskoolituse võimalusi. Ettevõtluse- ja turismivaldkonna tugevused (valdkonna ülevaade Lisa 2) Tugevad ettevõtted, sh rahvusvaheliselt tuntud suurettevõtted ja erinevad turismiettevõtjad. Valla hea asukoht Tartu linna lähedus, infrastruktuuri põhivõrgustiku olemasolu (Tartu-Valga ning Tartu- Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee). Tallinna-Valga raudteeühenduse olemasolu. Elva valda läbib Via Hanseatica marsruut. Head looduslikud eeldused turismi ja puhkemajanduse arendamiseks. Palju turismiobjekte, matkaradasid, vaatamisväärsusi ning pakutakse mitmekülgseid turismialaseid teenuseid ning häid sportimisvõimalusi. Põnevad vaba aja veetmise võimalused (seikluspark, põgenemistuba jt). Omanäolised muuseumid. Kultuuri- ja spordivaldkonna tugevused (valdkonna ülevaade Lisa 3) Rikas kultuurilugu traditsioonilised, piirkondadele omased kultuurisündmused ja loomeinimesed. Võimalused kultuuri nautida valla erinevates piirkondades toimiv rahva- ja seltsimajade võrk. Tugevad isetegevuskollektiivid. Lai raamatukogude võrgustik. Palju erinevaid sündmusi, võimalus tarbida professionaalset kultuuri. Kindel koht Eesti spordimaastikul. Suhteliselt hea sporditaristu ja sportimisvõimalused looduses. Tegusad spordiorganisatsioonid, treenerid ja eestvedajad, sporti hinnatakse ja märgatakse. Sotsiaal- ja tervisevaldkonna tugevused (valdkonna ülevaade lisa 4) Toimivad päevakeskused, eakatele on palju erinevaid tegevusvõimalusi. Arstiabi on kättesaadav, erinevates piirkondades on perearstid ja Elva Haiglas on erialaarstid. Sotsiaalteenused on eri piirkondades teenuskeskuste kaudu kättesaadavad. Olemas on nii valla kui ka eraettevõtjate majandatud kohalikud hooldekodud. 14

Hästi organiseeritud koduhoolduse teenused. Olemas toimiv sotsiaaltranspordi süsteem. Elva Laste- ja Perekeskus pakub erinevaid lastele ja peredele suunatud teenuseid. Valmisolek uute sotsiaalteenuste arendamiseks. Kõik Elva valla haridusasutused kuuluvad Tervist Edendava Liikumise võrgustikku. Kodanikuühiskond ja juhtimine (valdkonna ülevaade Lisa 5) Aktiivsed külad ja tegutsevad külaseltsid. Toimivad külaaktivistide ja kogukonna eestvedajate regulaarsed kohtumised (Külade Kärajad). Vastu on võetud projektitoetuste andmise kord. Kaasava eelarve rakendamine. Piirkonnakogud on volikogu ja vallavalitsuse jaoks olulised koostööpartnerid. Kodanikualgatust ja häid ideesid toetatakse läbi projektide. Elukeskkonna tugevused (valdkonna ülevaade Lisa 6) Suurepärane loodus (metsad, sood-rabad, Kavilda ürgorg, Emajõgi, Elva jõgi, Võrtsjärv ja teised järved). Toimivad koolibussiringid, taksobuss Elvas. Raudtee olemasolu piirkonnas ning reisirongiühendus Tartu ja Tallinna suunal. Logistiliselt soodne asukoht, lähedus Tartu linnale ning hea ühendus riigiteedega. Hea bussi- ja rongiühendus Tartu linnaga. Turvaline elukeskkond. 15

4. Elva valla peamised väljakutsed aastatel 2019-2025 Arutelude ja ideekorje tulemusena saab välja tuua Elva valla 9 suuremat väljakutset aastateks 2019-2025. 1. Avatud valitsemise põhimõtete rakendamine praktikas. Elva vallavolikogu ja -valitsus lähtuvad oma töös avatud valitsemise põhimõtetest. Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega, kasutades ka tehnoloogiate arengust tulenevaid võimalusi. Vallavalitsuse töötajad arvestavad oma töös põhimõtet, et iga elanik on oluline ja iga kodaniku mure on tähtis. Vallavalitsuses töötab asjatundlik meeskond, kes on nõustab kodanikke erinevates eluvaldkondades. Avatud valitsemise edendamiseks on ellu kutsutud rahvusvaheline algatus Avatud Valitsemise Partnerlus. Elva valla ja e-riigi akadeemia projektist saab lähemalt lugeda valla veebilehelt. 2. Elanike arvu vähenemine. Võttes aluseks Elva valla rahvastikuprognoosi ja rahvastiku analüüsid, saame tõdeda, et Elva valla elanike arv väheneb. Rahvaarvu vähenemise peatamiseks, selle mõjude leevendamiseks ja piirkonna ettevõtluse arendamiseks peab ära kasutama kõiki Elva valla võimalusi, näiteks asukohta Tartu lähedal, kaugtöövõimaluste pakkumist läbi hea liikumiskeskkonna ja hea kvaliteediga ning kättesaadavad internetiühenduse. Oluline on toetada uute elamupiirkondade arendamist ja lapsesõbraliku elukeskkonna loomist. Tähtis on kiirete transpordiühenduste tagamine valla sees ja suurematesse keskustesse ning pakkuda vaba aja veetmiseks atraktiivseid võimalusi. Aktiivselt tuleb tegeleda Elva valla maine kujundamisega ja tutvustada eri sihtrühmadele Elva vallas elamise eeliseid. 3. Looduslike eelduste ning soodsa asendi ärakasutamine turismi ja puhkemajanduse arendamiseks. Elva valla väljakutse on kasutada ära häid looduslikke tingimusi nii kui reisisihi kui elukeskkonnana. Vallas on palju põnevaid turismiobjekte, vaatamisväärsusi ja olemas hea turismitaristu, pakutakse mitmekülgseid turismialaseid teenuseid ning häid sportimisvõimalusi. Vajaka jääb turismitaristu ärimudelis kokkuleppest, et mil viisil regulaarselt hooldada ja külastajasõbralikuna hoida matkaradasid (nt Vitipalu matkarda, Tamme paljandi matkarada jne) ja külastuse sihtkohti, pakkuda teenuseid. Turismivaldkonna arendamine aitab muu hulgas luua uusi töökohti ning seeläbi tuua valda uusi elanikke. 4. Töökohtade vähesus hajaasustatud piirkonnas. Hajaasustatud piirkondades pole inimestel töövõimalusi, mistõttu võivad nad valida elamiseks mõne atraktiivsema piirkonna. Elva valla väljakutse on toetada eelkõige hajaasustusega piirkonnas ettevõtlusaktiivsuse kasvu, sh noorte ettevõtlikkust, paindlike töövõimaluste loomist, milleks on ülioluline kiire interneti kättesaadavus kõikides valla piirkondades. Praegu jääb Elva valla elanike ettevõtlusaktiivsus kahjuks alla Eesti keskmistele näitajatele. Seni kasutamata võimalus on ka loomemajanduse potentsiaali laiendamine ning ettevõtlusalade ja tööstusparkide arendamine just maapiirkonnas. 5. Atraktiivse elukeskkonna loomine. Elva vallal on väga head looduslikud ja asukohast (Tartu lähedus) tingitud eeldused olla üks parimat elukeskkonda pakkuvatest omavalitsustest Eestis meil on kaunid metsad ja pargid, ilusad järved ning jõed, miljööväärtuslikud alad. Siiski riivavad mitmel pool silma mahajäetud hooned, mis tuleb lammutada või korda teha. Oluline on riigilt maade taotlemine oluliste arenduste ja elamuehituse soodustamiseks. Probleemiks on elamispindade vähesus. Oluline on arendada loogiliste ühendustega kergliiklusteid, sportimisvõimalusi ja sporditaristut ning laste mänguväljakuid, et tagada atraktiivne elukeskkond. 6. Vajaduspõhise ühistranspordi korraldamine. Praegu toimiv ühistranspordivõrk ei ole elanikele piisavalt atraktiivne ning ei paku sobivaid ja mugavaid ühendusi. Elva valla väljakutse on luua 16

vajaduspõhine ühistranspordisüsteem, mis vastaks inimeste tegelikele vajadustele ja liikumisharjumustele ning oleks kasutajasõbralik ning mugav. 7. Võrdsete võimaluste loomine elukestvaks õppeks. Järgnevate aastate haridusvaldkonna väljakutseks Elva vallas on õpivõimaluste pakkumine igas vanuses inimestele kogu elukaare jooksul. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata hariduslike erivajadustega laste toetamisele ning huvitegevuse võimaluste pakkumisele. Fookuseks on kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse pakkumine. 8. Laste ja perede heaolu toetamine on väljakutseid pakkuv valdkond, kus peamine eesmärk on valdkondadeülene ladus koostöö, tõhus lastekaitsesüsteem ning lapsevanemate nõustamine. 9. Eakate heaolu toetamine. Rahvastiku vananemine seab meile väljakutseks arendada eakatele suunatud sotsiaalteenuseid ning pakkuda erinevaid tegevusi, mis aitavad hoida eakaid aktiivsena ühiskonnaelus. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise raames lähtuti eesmärkide, alaeesmärkide ja tegevuste püstitamisel nimetatud väljakutsetest. Järgnev tabel toob välja seosed arengukava eesmärkide ja Elva valla väljakutsete vahel. Eesmärkide saavutamine pakub nimetatud väljakutsetele lahendusi, osa sõnastatud eesmärkidest vastab mitmele väljakutsele. Elva valla väljakutsed 2019-2025 Avatud valitsemise põhimõtete rakendamine praktikas Eesmärk/eesmärgid, mis on suunatud väljakutse lahendamisele Elva vald on hästi juhitud aktiivse kogukonnaga vald Elanike arvu vähenemine Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust. Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut. Elva vallas on mitmekülgsed ja kättesaadavad vaba aja veetmise võimalused. Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond. Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht. Elva vald on hästi juhitud aktiivse kogukonnaga vald. Looduslike eelduste ning soodsa asendi ärakasutamine turismi ja puhkemajanduse arendamiseks Töökohtade vähesus hajaasustatud piirkonnas Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond. Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht. Elva vald on hästi juhitud aktiivse kogukonnaga vald. Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond. Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht. Atraktiivse elukeskkonna loomine Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust. Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut. Elva vallas on mitmekülgsed ja kättesaadavad vaba aja veetmise võimalused. Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond. Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht. Elva vald on hästi juhitud aktiivse kogukonnaga vald. Vajaduspõhise ühistranspordi Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut. korraldamine Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond. Elva vald on hästi juhitud aktiivse kogukonnaga vald. Võrdsete võimaluste loomine elukestvaks Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust. õppeks Elva vallas on mitmekülgsed ja kättesaadavad vaba aja veetmise võimalused. Laste ja perede heaolu toetamine Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust. 17

Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut. Elva vallas on mitmekülgsed ja kättesaadavad vaba aja veetmise võimalused. Eakate heaolu toetamine Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust. Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut. Elva vallas on mitmekülgsed ja kättesaadavad vaba aja veetmise võimalused. 18

5. Visioon Elva valla visoon 2025: Elva vald on külalislahke ja abivalmis, inimestele ning ideedele avatud, parima elu- ja ettevõtluskeskkonnaga vald, kus väärtustatakse head haridust, rikkalikku kultuuri ja sporti. Elva vald lähtub igapäevases töös ja arendustegevuses järgmistest väärtustest: avatud jälgime avatud valitsemise põhimõtteid; oleme avatud uutele julgetele innovaatilistele ideedele; nutikas kasutame teenuste pakkumistel ja elanikega suhtlemisel nutikaid, sihtgrupi vajadusi ja võimalusi arvestavaid lahendusi; säästlik majandame efektiivselt, hoonete ja muude objektide puhul eelistame energiasäästlikke lahendusi; kaasav arutame kogukonnaga nende elu puudutavaid küsimusi, rakendame kaasavat eelarvet. 6. Strateegilised eesmärgid Järgnevalt on kirjeldatud Elva valla strateegilisi eesmärke, et saavutada soovitud seisund aastaks 2025. Kõikide eesmärkide juures on alaeesmärgid, mis on aluseks tegevuste ja investeeringute kavale. Elva valla arengukava lähtub arengu terviklikust käsitlusest ja valdkondade lõimimisest, seetõttu on mitmed valdkonnad nagu tervis, noorsootöö, loomemajandus, ettevõtlus, elukestev õpe, transport, tunnustamine, kommunikatsioon ja koostöö kajastatud erinevate strateegiliste eesmärkide all. Arengukava tegevuste kavandamisel on lähtutud kuuest strateegilisest eesmärgist: 1. Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust. 2. Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut. 3. Elva vallas on mitmekülgsed ja kättesaadavad vaba aja veetmise võimalused. 4. Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond. 5. Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht. 6. Elva vald on hästi juhitud, aktiivse kogukonnaga vald. 19

6.1. Eesmärk: Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust Kõigile on loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks. Elva vallas on igale eelkooliealisele lapsele tagatud koht kodulähedases lasteaias või lapsehoius, kus on kaasaegne, toetav, lapsest lähtuv ja sõbralik arengukeskkond. Kodulähedase põhikoolihariduse andmisel on peamiseks eesmärgiks iseseisva, sotsiaalselt pädeva ning analüüsivõimelise õpilase kujunemise, kes kasvab huvitava ja haarava õppimise keskkonnas. Kõigil haridustasemetel peame oluliseks iga õppija individuaalset ja terviklikku arengut ning õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamist. Haridusasutused on kaasajastatud ning haridusvõrk vastab valla vajadustel. Fookuses on kaasava hariduse põhimõtete rakendamine ning haridusasutustes on arenenud tugivõrgustikud ja nõustamissüsteem. Toimub hariduse, huvihariduse ja elukestva õppe lõimimine tervikuks. Lähtume põhimõttest, et kool on eeskätt kogukonna keskus, kus on partnerlussuhted lapsevanemate, õpilasesinduse ja hoolekoguga ja kus mitte-eesti emakeelega õpilased on lõimitud ühistegevustesse. Elva valla eesmärk on pakkuda tugevat konkurentsivõimelist ja valikuterohket gümnaasiumiharidust. Haridustöötajaid väärtustatakse ja võimestatakse enesetäiendamise võimaluste kaudu. Haridusasutuste juhtimine on laiapõhjaline ning töökorraldus asjatundlik ja paindlik, lasteaedadel ja koolidel on hea maine. Alaeesmärgid Igal lapsel on hoiu- või lasteaiakoht kaasaegses ja sõbralikus arengukeskkonnas. Kodulähedases koolis on loodud huvitav, kaasahaarav ja kaasaegne õpikeskkond. Loodud on võimalused hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks. Igas koolis rakendatakse ettevõtlusõpet ning tagatakse karjäärinõustamine. Elva Gümnaasiumi tugevdamine. Haridusvaldkond on edukalt koordineeritud ning tõusnud on haridusasutuste kvaliteet. Tegevusi eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud 7. peatükis. 6.2. Eesmärk: Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut Elva vald on seadnud üheks strateegiliseks eesmärgiks, et vallas elaksid terved, sotsiaalselt aktiivsed ja hästi toime tulevad inimesed. Vallas tuleb senisest enam pakkuda kvaliteetseid sotsiaalteenuseid, mis probleeme ennetavad see on tulemuslikum kui tagajärgedega tegelemine. Kõik abistamis- ja sekkumismeetodid peavad olema läbimõeldud ja ellu rakendatud nii, et need ei häbimärgistaks teenuse saajaid. Lastega pered on väärtustatud ning otsuste langetamisel seatakse esiplaanile laste huvid. Peresid toetatakse vajadusel alates laste sünnist kuni täisealiseks saamiseni positiivse vanemluse programmide kaudu. See eeldab lapsevanemate järjepidevat tõenduspõhist koolitamist ning valdkonnaüleselt spetsialistide vahel kokku lepitud märkamissüsteemi abivajavatest lastest. Elva valla eakad on iseseisvalt toimetulevad, aktiivsed, valmis vabatahtlikena ühistegevusse panustama ning osalema koolitustel, ekskursioonidel, ühiskülastustel ning kultuurisündmustel. Valla päevakeskused on mõnusad kooskäimiskohad, kus korraldatakse ja koordineeritakse erinevaid tegevusi. Erinevates eluvaldkondade tegeletakse pidevalt terviseedendusega ning vallas luuakse võrgustik, mis 20

tegeleb eesmärgipäraselt ja koostöös tervislike eluviiside propageerimisega (tervisenõukogu). Sotsiaalteenuste arendamisel kasutatakse teenusdisaini põhimõtteid, tehakse aktiivset koostööd vabasektori organisatsioonidega ning osaletakse erinevates projektides. Alaeesmärgid: Laste ja perede heaolu on toetatud. Tervist ja tervislikke eluviise väärtustatakse. Eakad ja puudega inimesed on aktiivsed kogukonna liikmed. Eakatele ja puudega inimestele on korraldatud kvaliteetsed sotsiaalteenused. Sotsiaalvaldkond on arendatud ning valdkonnaüleselt koordineeritud. Tegevusi eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud peatükis 7. 6.3. Eesmärk: Elva vallas on mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused Valla erinevates piirkondades arendatakse huviharidust ja -tegevusi ning parandatakse nende kättesaadavust nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele, toetades elukestva õppe eesmärke. Tegutsevad rahva- ja seltsimajad, kus lisaks kultuuri vahendamisele antakse kogukonnale võimalus kultuuri loomiseks. Aktiivsed kollektiivid ja professionaalsed juhendajad tagavad Elva valla osalemise laulu- ja tantsupidudel, mis aitab kesta meie kultuuripärandil. Elva valla raamatukogud võtavad senisest suurema rolli, et muutuda mitmekülgseteks, kättesaadavateks, usaldusväärseteks ja kasutajakeskseteks kogukonnakeskusteks. Raamatukogud kujundavad jätkuvalt inimeste lugemisharjumusi, toetavad elukestvat õpet ja tagavad ligipääsu informatsioonile avatud interneti kaudu. Elva vallas on mitmekesised sportimisvõimalused ning erilist tähelepanu pööratakse noortespordile. Vald toetab noortesporti spordiklubide kaudu, et tagada erinevate alade jätkusuutlikkus. Valla spordiobjektid on hooldatud. Jõudumööda rekonstrueeritakse staadionid ning luuakse juurde perekeskseid terviseväljakuid ja liikumisradasid. Elva vallas jätkuvad ja arenevad piirkondadele iseloomulikud traditsioonilised kultuuri- ja spordisündmused. Alaeesmärgid Huvihariduse- ja tegevuse kaudu on loodud võimalused igas eas inimeste mitmekülgseks arenguks. Arendatakse vaba aja veetmiseks vajalikku taristut. Raamatukogud arenevad. Sporditegevus on toetatud ja koordineeritud. Rahvakultuur säilib ning kohalikku mälu talletatakse. Kultuurielu on toetatud ja tõhusalt koordineeritud. Tegevusi eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud peatükis 7. 6.4. Eesmärk: Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond 21

Elva valla eesmärk on tagada külalislahke, turvaline ja looduskaunis keskkond nii kohalikule elanikule kui turistile. Turism ja puhkemajandus on vallas olulisel kohal, kuna siinne looduskeskkond ja keskkonda austav käitumine soosib nii sise- kui ka välisturismi. Selleks tuleb tagada vallale kuuluvate avalike objektide, sh parkide, haljasalade ja ujumiskohtade heakord. Valla elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks on oluline arengut toetava infrastruktuuri tagamine, sh teede ja tänavate, jäätmemajanduse, ühisveevärgi ja soojamajanduse arendamine ning säästlik majandamine valla kõikides piirkondades. Kiire ja kvaliteetne internet peab olema kättesaadav kõikides valla majapidamistes. Elva valla mitmekesine (loodus)keskkond pakub võimalust elada nii väikelinnas kui maapiirkonnas, samal ajal on Tartu linn koos pakutavate teenustega (sh näiteks ülikooli kliinikum, ülikoolid, Teaduspark) lähedal. Parima elu- ja ettevõtluskeskkonna tagamiseks peab valla ühistranspordi korraldus vastama elanike liikumisvajadustele ja olema nutikas see tähendab, et transpordikorraldus on nõudluspõhine ning lahendada tuleb ka nende inimeste liikumisvajadus, kelleni praegune ühistranspordi liinivõrk ei ulatu (näiteks sõidujagamisteenuse rakendamise abil). Oluline on tõsta ettevõtlusaktiivsust ja elanike omaalgatusvõimet ning muuta piirkond ettevõtlus- ja elukeskkonnana atraktiivsemaks. Toetatakse kohalikke ettevõtjaid läbi koolituste (sh regulaarne mentorklubi), ühisürituste ja koordineeritud koostöö. Elva vald saab ettevõtlust edendada ka läbi läbipaistva planeerimisprotsessi, oluline on tagada ladus infovahetus ja kiire bürokraatiavaba otsustus. Eraldi tähelepanu pööratakse loomemajanduse võimaluste arendamisele ning koostöös ettevõtjatega ettevõtlus- ja tööstusalade loomisele piirkonda (nt Ulila tööstuspark). Alaeesmärgid Haljasalad, parkmetsad ja veekogud on hooldatud. Loomemajanduse arendamine. Elukeskkond on paranenud. Tehnovõrgud ja teed on kaasajastatud. Majandatakse säästlikult. Tagatud on turvalisus. Jäätmemajandus on keskkonnasõbralik ja kaasaegne. Transpordikorraldus on paindlik ja vastab elanike liikumisvajadustele. Ettevõtluskeskkond on atraktiivne. Tegevusi eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud peatükis 7. 6.5. Eesmärk : Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht Elva valla eesmärk on, et vald oleks tuntud kui omanäoline turismipiirkond ja sihtkoht. Selleks peame arendama välja omanäolise ja atraktiivse loo, mida toetavad paikkonna turismitooted ja -teenused. Soovime, et turisti külastuselamus oleks ootusi ületav ning turismitooted ja -teenused oleksid omanäolised, inspireerivad, meeldejäävad ja uuendusmeelsed. Meie eesmärk on elujõulise kultuuriruumi tagamine ja areng. Lisaks laulu- ja tantsupeotraditsioonidele on Elva vallas oluline säilitada füüsilist kultuuripärandit kirikud, sünnipaigad, mõisad, mälestuskivid jne, mis peavad olema tähistatud ja külastajatele avatud. Oluline on, et info turismi, vaba aja veetmise ja elukeskkonna tingimuste ning võimaluste kohta on kergesti kättesaadav. 22

Alaeesmärgid Toimub ühtne ja läbimõeldud turundustegevus Elva valla tutvustamiseks. Kultuurimälestised on heas korras ja külastajatele avatud. Professionaalsed turismiettevõtjad pakuvad kvaliteetseid teenuseid. Hooldatud turismipaigad loovad eeldused valdkonna arenguks. Arenev sporditurism. Tegevusi eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud peatükis 7. 6.6. Eesmärk: Elva vald on hästi juhitud, aktiivse kogukonnaga vald Elva vald toetab ja väärtustab omaalgatuslikku tegevust ning on väga heades suhetes valla territooriumil tegutsevate mittetulundusühingute ja ettevõtetega. Seltside, MTÜde ning piirkonnakogude olemasolu ja tegutsemine erinevates külades, alevikes ja Elva linnas näitab, et meil on palju aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi, kes oma tegevusega tagavad piirkondade tasakaalustatud arengu. Elva vald arendab koostööd vabaühenduste ja kohalike ettevõtetega, et lahendada kohaliku elu probleeme. Kogukonna kaasamiseks rakendatakse kaasavat eelarvet. Ühtse inforuumi loomiseks kogu vallas on olemas infoleht, veebileht, ametlik Facebooki leht Elva vald ja aktiivselt toimivad erinevad piirkondlikud Facebooki grupid. Elva valla kuvandit ja rahulolu pakutavate avalike teenustega aitab hinnata regulaarselt läbiviidav avalike teenuste rahuloluküsitlus. Aktiivse kogukonna tugevuse märgiks on aktiivsed noored. Elva vallas kasutatakse noorte kaasamiseks nutikaid ja innovaatilisi lahendusi, mis on välja töötatud koostöös noortega. Noori kaasatakse aktiivselt vallaelu otsuste tegemise protsessi noortevolikogu ja õpilasomavalitsuste kaudu. Noortevolikogu on vallavolikogule heaks partneriks, kelle arvamust võetakse kuulda. Valla juhtimisel lähtutakse avatud valitsemise põhimõtetest, sh võimu teostamine ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega, silmas pidades ka tehnoloogiate arengust tulenevaid võimalusi. E-teenuste abil vähendame bürokraatiat ja teeme teenused kättesaadavamaks kõigile kodanikele. Vallavalitsuse töötajad on professionaalsed ja sõbralikud ning lähtuvad oma töös põhimõttest, et iga elanik on oluline ja tema mure lahendamine on tähtis. Elva vallavalitsus teeb arengukoostööd Tartu linna ja teiste naaberomavalitsustega. Alaeesmärgid Kogukonnad on aktiivsed ning kaasatud valla juhtimisse. Rakendatakse avatud valitsemise põhimõtteid. Noored on kaasatud valla juhtimisse ja noorsootöö on hästi korraldatud. Sihtgrupid on kursis valla infoga sobivate infokanalite kaudu. Elva vald osaleb strateegiliselt olulistes koostöövõrgustikes. Elva vallavalitsus ja hallatavad asutused on hinnatud tööandjad. Tegevusi eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud peatükis 7. 23

7. Tegevuste kava 2019-2025 Eesmärk 1. Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust Vastutaja: Haridus- ja kultuuriosakond Alaeesmärk 1.1 Igal lapsel on hoiu- või lasteaiakoht kaasaegses ja sõbralikus arengukeskkonnas. Tegevused: 1.1.1 Koostöö eralasteaedade ja eralastehoidude pakkujatega. 1.1.2 Vajadusel eriilmeliste lasteaiakohtade loomine (öölasteaed). 1.1.3 Ühtse lasteaiajärjekorra süsteemi loomine ja ARNO rakendamine. 1.1.4 Lasteaedades lapsest ja tema arenguvajadustest lähtuva õpikäsituse juurutamine. 1.1.5 Lasteaedades turvalisuse tagamine ning aktiivsuse, loovuse, terviseedenduse ja väärtuskasvatuse edendamine. 1.1.6 Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine (erialaspetsialistid, sobitusrühmad, erirühmad). 1.1.7 Käärdi lasteaia ehitamine. 1.1.8 Perede kaasamine lasteaiatöö planeerimisel ja korraldamisel. 1.1.9 Lasteaiahoonete kaasaajastamine ja mänguväljakute uuendamine. Alaeesmärk 1.2 Kodulähedases koolis on loodud huvitav, kaasahaarav ja kaasaegne õpikeskkond. 1.2.1 Erinevaid kooliastmeid lõimiva nüüdisaegse õpikäsituse mudeli rakendamine. 1.2.2 Kolmanda kooliastme õppekava uuendamine. 1.2.3 Kogukondade kaasamine koolide õppekava koostamisse. 1.2.4 Õpilaste kogemusreiside soodustamine ja toetamine. 24

1.2.5 Koolide osalemine programmides, mis toetavad õpilaste loovust, ettevõtlikkust ja individuaalset arengut (Liikuma Kutsuv Kool, Tervist Edendav kool, Kiusamisvaba Kool, koostööprojektid kohalike ettevõtjatega, väärtuskasvatus, kodanikukasvatus, keelelaagrid, kultuurikülastused jt) 1.2.6 Kooli ainekavadesse kohaliku ajaloo teemade põimimine, koduloo õppematerjalide loomine. 1.2.7 Koolidesse pädevate ja motiveeritud õpetajate värbamine ning neile täienduskoolituse tagamine. 1.2.8 Koolides innovaatiliste lahenduste, digiõppe ja haridustehnoloogiate rakendamine. 1.2.9 Koolides õpetamisse vilistlaste kaasamine. 1.2.10 Koolide õpikeskkonna kaasajastamine ja kohandamine. 1.2.11 Kogupäevakooli põhimõtete rakendamine koostöös huvikoolidega. 1.2.12 Õppetöös väärtustatakse teaduspõhist lähenemist 1.2.13 Mõisakoolide eripära esile toomine ja osalemine Eesti Mõisakoolide Ühenduses Alaeesmärk 1.3 Loodud on võimalused hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks. 1.3.1 Iindividuaalõppekeskuse välja arendamine keerukamate hariduslike erivajadustega lastele. 1.3.2 Erivajadustega laste toetamiseks ja perede nõustamiseks kompetentsikeskuse rajamine. 1.3.3 Andekate õpilaste toetamise süsteemi loomine. 1.3.4 Kaasava hariduse põhimõtete välja töötamine ja rakendamine igas haridusasutuses lähtuvalt nende eripärast. 1.3.5 Erinevatest kultuuriruumidest pärit õpilaste lõimumisele kaasa aitamine. 1.3.6 Tugispetsialistide meeskonna moodustamine vastavalt kooli eripärale ja kaasava hariduse põhimõtetele. Alaeesmärk 1.4 Igas koolis rakendatakse ettevõtlusõpet ning tagatakse karjäärinõustamine. 1.4.1 Ettevõtlikkuse arendamine kõigil haridustasemetel; koostöö ettevõtjate, kohaliku kogukonna ja teiste organisatsioonidega 1.4.2 Koolides karjäärinõustamise, karjääripäevade, töövarjupäevade korraldamine. 1.4.3 Igasse kooli ettevõtluse ja ettevõtlikkuse õppe eestvedajate välja koolitamine. 25

1.4.4 Õpilasfirmade tekke soodustamine ja toetamine. Alaeesmärk 1.5 Elva Gümnaasiumi tugevdamine. 1.5.1 Elva Gümnaasiumi uute õppesuundade arendus ja riigieksamitulemuste tõstmine konkurentsivõime tagamiseks. 1.5.2 Valikuterohke moodulõppe arendamine. 1.5.3 Elva Gümnaasiumi juures tegutseva kaugõppe kaasajastamine, põhihariduse omandamiseks võimaluste loomine. 1.5.4 Õpilaste kodumajutamise toetuseks teavituskampaania korraldamine. 1.5.5 Õpilaskorterite välja arendamise võimaluste analüüs. 1.5.6 Elva Gümnaasiumi ja Rõngu Keskkooli koostöö valikmoodulite pakkumisel. Alaeesmärk 1.6 Haridusvaldkond on edukalt koordineeritud ning tõusnud on haridusasutuste kvaliteet. 1.6.1 Koolivõrgu analüüsi ja tulevikuvisiooni koostamine. 1.6.2 Koolijuhtimise kvaliteedi tõstmine. 1.6.3 Hariduse kvaliteedisüsteemi rakendame haridusasutuste hindamisel. 1.6.4 Demokraatliku kooli põhimõtete rakendamine, sh õpilasesinduste liikmete koolitamine, hoolekogu liikmete koolitused, ühiste infopäevade korraldamine. 1.6.5 Mõjusate haridustöötajate väärtustamine; ühtsed palgakorralduse- ja tulemustasustamise ning tunnustamise põhimõtted. 1.6.6 Osalemine noore õpetaja toetusprogrammides. 1.6.7 Valla hariduskalendri koostamine. 1.6.8 Tihe koostöö Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskusega; Elva vald on õpetajaks õppijatele praktikabaasiks, uurimisaluseks. 1.6.9 Õpetajate ühiskoolituste korraldamine. 1.6.10 Valla haridusasutuste koostöö koordineerimine. 1.6.11 Õpilas- ja õpetajavahetuse süsteemi loomine. 26

1.6.12 Haridusasutuste digitaristu arendamise põhimõtete välja töötamine. Eesmärk 2. Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut Vastutaja: Sotsiaal- ja terviseosakond Alaeesmärk 2.1 Laste ja perede heaolu on toetatud. Tegevused: 2.1.1 Positiivse vanemlusega seotud koolituste korraldamine ja teenuste pakkumine: pereteraapia, perenõustamine, perelepitus. 2.1.2 Osaleme tõrjutusriskis noortele suunatud programmides ja projektides. 2.1.3 Mitteõppivate ja -töötavate noorte tagasi toomine töö- ja haridusellu. 2.1.4 Puudega laste vanemate tugigruppide asutamine. 2.1.5 Puudega lastele suunatud lastehoiu korraldamine. 2.1.6 Abistavate meetmete välja töötamine lastele ja peredele alaealiste õigusrikkumiste korral. 2.1.7 Perede tugiisiku teenuse mahu suurendamine. 2.1.8 Vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste tagamine lastega peredele 2.1.9 Kvaliteetne asendushooldusteenus perekonnast eraldatud lastele (eelistatult hooldusperes). Alaeesmärk 2.2 Tervist ja tervislikke eluviise väärtustatakse. 2.2.1 Üldarstiabi kättesaadavuse toetamine vastavalt vajadustele ja võimalustele. 2.2.2 Koduõendusteenuse soosimine. 2.2.3 Valla tervise- ja heaoluprofiili koostamine 2.2.4 Terviseedenduslike ürituste ja koolituste korraldamisele, terviseedendusprojektide toetamine. 2.2.5 Terviseedenduse võrgustiku (tervisenõukogu) arendamine ning maakondlikus võrgustikutöös osalemine 2.2.6 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide ja perearstide vahelise koostöö parandamine. 27

2.2.7 Kooliõdede võrgustiku tugevdamine. 2.2.8 Aktiivne osalemine tervist edendavate lasteaedade ja koolide võrgustikus. 2.2.9 Toiduabi süsteemi toetamine. Alaeesmärk 2.3 Eakad ja puudega inimesed on aktiivsed kogukonna liikmed. 2.3.1 Eakatele aktiivseks tegevuseks pakutavate teenuste arvu suurendamine. 2.3.2 Eakate nõukogu loomine ja korraldamine. 2.3.3 Eakate päevakeskuste võrgustikutöö koordineerimine, vajadusel uute päevakeskuste loomine. 2.3.4 Avalike ruumide ja hoonete renoveerimisel ja ehitamisel universaalse disaini rakendamine ja ligipääsetavuse tagamine. 2.3.5 Psüühikahäirega inimeste päevakeskuste tegevuse toetamine valla eri piirkondades. 2.3.6 Eakatele suunatud ekskursioonide, meelelahutuse ja koolituste korraldamine. Alaeesmärk 2.4 Eakatele ja puudega inimestele on korraldatud kvaliteetsed sotsiaalteenused. 2.4.1 Erihoolekandeteenuste korraldamine koostöös vabasektoriga. 2.4.2 Koduteenuse laiendamine kogu piirkonnas. 2.4.3 Sotsiaalteenuste parendamine ja ühtse kvaliteedi tagamine kogu Elva valla territooriumil. 2.4.4 Ssotsiaalpindade ja nende seisukorra kaardistamine, sotsiaalmaja ehitamise ettevalmistustööd, olemasolevate pindade remontimine. 2.4.5 Erivajadusega inimestele eluruumide kohandamise toetamine. 2.4.6 Sotsiaaltranspordi osutamiseks usaldusväärsete koostööpartnerite leidmine. 2.4.7 Päeva- ja intervallhoolduse pakkumine koostöös erinevate partneritega. 2.4.8 Tugiisiku ja isikliku abistaja teenuse kättesaadavuse parandamine. 2.4.9 Erivajadusega inimeste omaste hoolduskoormuse vähendamine. 28

2.4.10 Vallale kuuluvate hooldekodude efektiivne ja edukas majandamine. Alaeesmärk 2.5 Sotsiaalvaldkond on arendatud ning valdkonnaüleselt koordineeritud. 2.5.1 Erinevate tegevuste ja kampaaniate korraldamine kogukonna ressursi kaasamiseks ja vabatahtliku süsteemi arendamiseks. 2.5.2 Laste ja perede heaolu konverentsi korraldamine. 2.5.3 Spetsialistide valdkondadeülese märkamis- ja abistamissüsteemi loomine. 2.5.4 Laste ja peredega tegelevate spetsialistide koostöö ja koolituse edendamine. 2.5.5 Laste ja perede komisjoni käivitamine. Eesmärk 3. Elva vallas on mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused. Vastutaja: Haridus- ja kultuuriosakond; Arengu- ja planeeringuosakond; Vallamajandusosakond Alaeesmärk 3.1 Huvihariduse ja -tegevuse kaudu on loodud võimalused igas eas inimeste mitmekülgseks arenguks. Tegevused: 3.1.1 Kogu vallas eerinevas vanuses inimestele huvitegevuste pakkumine. 3.1.2 Täiskasvanutele koolituste korraldamine või korraldajate toetamine. 3.1.3 Huvihariduse ja -tegevuste süsteemne korraldus ja mitmekesistamine piirkonna vajadustest lähtuvalt. 3.1.4 Laste ja täiskasvanute huvihariduse ja -tegevuse infoportaali käivitamine. 3.1.5 Väärikate ülikooli asutamine. Alaeesmärk 3.2 Arendatakse vaba aja veetmiseks vajalikku taristut. 3.2.1 Ujula ja veekeskuse rajamine. 3.2.2 Elva spordihoone ehitus 3.2.3 Mängu- ja terviseväljakute rajamine ja korrastamine. 3.2.4 Rulaparkide kaasajastamine ja vajadusel uute rajamine. 29

3.2.5 Staadionite arendamine ja heakorrastamine. 3.2.6 Noortetubade ja noortekeskuste arendamine. 3.2.7 Rahvamajade kaasaajastamine vastavalt vajadustele ja võimalustele. 3.2.8 Rõngu kogukonnakeskuse loomine (teenuskeskus koos raamatukogu ja bussijaamaga Rõngu aleviku südames) 3.2.9 Vallale kuuluvate kasutuseta hoonete uue funktsiooni andmine koostöös kogukonna ja ettevõtetega (näiteks Hellenurme vallamaja, Puhja vana koolimaja, Rannu vallamaja). 3.2.10 Konguta Kooli spordisaalile eraldiseiseva sissepääsu rajamine. Alaeesmärk 3.3 Raamatukogud arenevad. 3.3.1 Laste lugemuse edendamine. 3.3.2 Raamatukogude kui infokeskuste arendamine (avalikud internetipunktid; kaugtöökohad raamatukogu ruumides). 3.3.3 Lugemist propageerivate sündmuste korraldamine ja tublide lugejate tunnustamine. 3.3.4 Raamatute kojukandesüsteemi arendamine ja vajadusel tagastuskastide paigaldamine. 3.3.5 Pop-up raamatukogu rajamine. Alaeesmärk 3.4 Sporditegevus on toetatud ja koordineeritud. 3.4.1 Tartumaa Tervisespordikeskuse arendamise toetamine. 3.4.2 Valla spordivaldkonna korraldamiseks ja spordiobjektide haldamiseks sihtasutuse loomine. 3.4.3 Spordiürituste korraldamise toetamine, spordi ja tervislike eluviiside propageerimine. 3.4.4 Ülevallaliste spordiürituste toetamine. 3.4.5 Noortespordi toetussüsteemi loomine, toetamaks spordi atraktiivsust, alade mitmekesisust ja jätkusuutlikkust 3.4.6 Uute spordiklubide tekke toetamine vastavalt vajadusele. 3.4.7 Maakondlikel ja üleriigilistel spordivõistlustel valla esindamise toetamine. 30

Alaeesmärk 3.5 Rahvakultuur säilib ning kohalikku mälu talletatakse. 3.5.1 Valla digitaalse foto- ja filmiarhiivi asutamine. 3.5.2 Kohalikku mälu talletavate kogumispõhimõtete välja töötamine. 3.5.3 Kohalike müütide, legendide, lugude jm kogumisprogrammi algatamine. 3.5.4 Laulu- ja tantsupeol osalevate rahvakultuurikollektiivide toetamine. 3.5.5 Rahvakultuurikollektiividele rahvarõivaste soetamise toetamine. 3.5.6 Tantsu- ja koorijuhtide järelkasvu koolitamine. Alaeesmärk 3.6 Kultuurielu on toetatud ja tõhusalt koordineeritud. 3.6.1 Kultuurijuhtide koostöövõrgustiku tugevdamine. 3.6.2 Rahva- ja kultuurimajade avamine kogukonnale kultuuri loomiseks. 3.6.3 Laulu- ja vabaõhulavade aktiivsema kasutuse läbi Elva valla suvekultuuri loomine. 3.6.4 Filmide näitamise võimaluste loomine. 3.6.5 Traditsiooniliste ja uute sündmuste korraldamise toetamine. 3.6.6 Professionaalne koostöine ürituste turundamine. 3.6.7 Sündmusturunduse alaste koolituste korraldamine eestvedajatele. 3.6.8 Ühtselt toimiva ja innovaatilise kultuuri- ja spordikalendri loomine. Eesmärk 4. Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond. Vastutaja: Vallamajandusosakond; Arengu- ja planeeringuosakond Alaeesmärk 4.1 Haljasalad, parkmetsad ja veekogud on hooldatud. Tegevused: 4.1.1 Looduslike, poollooduslike ja rajatud haljasalade kaardistamine. 31

4.1.2 Üld- ja detailplaneeringute koostamisel rohealadega arvestamine. 4.1.3 Parkmetsade hoolduskava koostamine ja hooldustööd vastavalt kavale. 4.1.4 Tiheasustusega aladele haljastuse kontseptsiooni koostamine. 4.1.5 Ülevallalise heakorratelefoni käivitamine. 4.1.6 Puhkerajatiste (terviseradade ja matkaradade) ja haljasalade rajamine, hooldamine ja arendamine. 4.1.7 Selgelt struktureeritud viidandussüsteem loomine ja viitade paigaldamine, sh vallakeskuse ja ka valla piiride visuaalne märgistamine maanteede ääres. 4.1.8 Kalmistute heakorra parendamine ja urnimatmise võimaluse loomine. 4.1.9 Rohealade ja veekogude arendus- ja hoolduskava koostamine. 4.1.10 Veekogude tervendamine ja nende hooldamine. 4.1.11 Jalutamisvõimaluste loomine. Alaeesmärk 4.2 Elukeskkond on paranenud. 4.2.1 Arhitektuurikonkursside sagedasem korraldamine avaliku ruumi kujundamisel. 4.2.2 Üürimajade projektide planeerimine koostöös ettevõtjatega. 4.2.3 Elamuehituseks atraktiivsete maa-alade planeerimine. 4.2.4 Korteriühistute parklate ja muude rajatiste rajamise toetamine. 4.2.5 Heakorratalgute koordineerimine ja toetamine. 4.2.6 Strateegiliste maaüksuste munitsipaliseerimise algatamine. 4.2.7 Maastikupilti risustavate ohtlike hoonete ja rajatiste lammutamise toetamine. 4.2.8 Lemmikloomade matmispaiga rajamine. 4.2.9 Koerte harjutusväljakute rajamise toetamine. 32

4.2.10 Elva valla veekogude randumisalade arendamine koos ümbritseva taristuga (nt Ulila, Reku). 4.2.11 Olemasolevate avalike ujumiskohtade parendamine (nt Trepimäe, Ulila, Veskijärve) ja vajadusel uute rajamine (nt Kubjaranna). 4.2.12 Verevi rannaala arendamine. 4.2.13 Kavilda ürgoru puhkepiirkonna arendamine (Kentsi paisjärv). Alaeesmärk 4.3 Tehnovõrgud ja teed on kaasajastatud. 4.3.1 Valla muutmine jalgrattasõbralikumaks, luues kergliiklusteid ja rattaparklaid, sh rongipeatuste ja raudteejaamade juurde. 4.3.2 Kõnni- ja kergliiklusteede võrgustiku planeerimine ja rajamine. 4.3.3 Teehoiu- ja -remondikava koostamine. 4.3.4 Tiheasustusalade sademeveesüsteemide välja arendamine. 4.3.5 Tiheasustusalades (nt Annikoru, Rannu, Puhja,Ulila) kaugküttesüsteemide arendamine. 4.3.6 Kiire interneti kättesaadavuse parandamine kogu vallas. 4.3.7 Tänavavalgustussüsteemide kaasajastamine ja arendamine. 4.3.8 Ühistranspordipeatuste rekonstrueerimine ja heakorrastamine. 4.3.9 Ühisvee- ja -kanalisatsioonisüsteemide arendamine (nt Puhja, Ulila, Ridaküla, Aakre) 4.3.10 Koostöös Eesti Raudteega rongijaamade korrastamine (nt Palupera) ja vajadusel nende juurde parklate rajamine. Alaeesmärk 4.4 Majandatakse säästlikult. 4.4.1 Valla hoonete halduse ja majanduslike tugifunktsioonide koondamine ühte üksusesse. 4.4.2 Katlamajade säästlik majandamine. 4.4.3 Hoonete energiasäästlikkuse suurendamine ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt. 4.4.4 Vallale kuuluvate hoonete ja rajatiste rekonstrueerimine lähtudes energiasäästlikkuse põhimõtetest. 33

Alaeesmärk 4.5 Tagatud on turvalisus. 4.5.1 Naabrivalve piirkondade tekke soodustamine. 4.5.2 Valla teedele liiklusohutuse tagamiseks ülekäiguradade tegemine. 4.5.3 Turvalise parkimiskorralduse loomine haridusasutuste juurde. 4.5.4 Vabatahtlike päästekomandode ja abipolitseinike toetamine. 4.5.5 Avalikku ruumi valvekaamerate paigaldamine. 4.5.6 Tuletõrje veevõtukohtade rekonstrueerimine ja korrastamine. Alaeesmärk 4.6 Jäätmemajandus on keskkonnasõbralik ja kaasaegne. 4.6.1 Jäätmejaama, piirkondlike jäätmekogumispunktide, kompostimisplatside rajamine. 4.6.2 Taaskasutus- ja korduvkasutuskeskuste rajamine (pakend, paber, rõivad, mööbel jms). 4.6.3 Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine. 4.6.4 Jääkreostuste likvideerimine. 4.6.5 Keskkonnateadlikkust tõstvate kampaaniate korraldamine. Alaeesmärk 4.7 Transpordikorraldus on paindlik ja vastab elanike liikumisvajadustele. 4.7.1 Nutikate ja innovaatiliste lahenduste kasutamine sõiduinfo saamiseks, pidev liinivõrgu monitoorimine. 4.7.2 Nõudluspõhise transpordi pakkumine koostöös teenusepakkujatega. 4.7.3 Lapsesõbraliku koolitranspordi pakkumine. 4.7.4 Koostöö Elroniga rongiühenduse parandamiseks. 4.7.5 Nutika transpordisüsteemi käivitamine, et huvitegevus oleks kättesaadav igale noorele. 4.7.6 Mitmeliigilise transpordisüsteemi arendamine, lisamaks liikumisvõimalusi keskuse ja erinevate piirkondade vahel. 34

Alaeesmärk 4.8 Ettevõtluskeskkond on atraktiivne. 4.8.1 Innovaatiliste ettevõtete toetusprogrammi käivitamine. 4.8.2 Ettevõtjatele ja ettevõtlusest huvitatutele mentorlusprogrammi käivitamine. 4.8.3 Tingimuste loomine kaugtöökohtadeks. 4.8.4 Iufirmade ja mikroettevõtete tekke soodustamine (ruumide pakkumine, nõustamine). 4.8.5 Ettevõtlusmesside korraldamine. 4.8.6 Oma valla tootjate toetamine, kohaliku toodangu tarbimisvõrgustiku arendamine. 4.8.7 Valla ja ettevõtjate koostöös ettevõtluskeskkonna arendamine ja töövõimaluste mitmekesistamine. 4.8.8 Praktikavõimaluste pakkumine valla asutustes ja allasutustes. 4.8.9 Koostöös ettevõtjatega malevate, töölaagrite ja tööharjutuste korraldamine. 4.8.10 Ettevõtlusalade ja tööstusparkide rajamine ning arendamine (Ulila tööstuspark). Alaeesmärk 4.9 Loomemajanduse arendamine. 4.9.1 Loomemajanduse potentsiaali kaardistamine. 4.9.2 Täiskasvanute koolituste ja huvitegevuse korraldamine lähtuvalt loomemajanduse põhimõtetest. 4.9.3 Loomemajanduse algatuste toetamine ja nõustamine. 4.9.4 Loomekeskuse rajamise toetamine. Eesmärk 5. Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht. Vastutaja: Arengu- ja planeeringuosakond, kommunikatsioonijuht, vallavalitsus Alaeesmärk 5.1 Toimub ühtne ja läbimõeldud turundus Elva valla tutvustamiseks. Tegevused: 5.1.1 Turismiinfo parandamine ja koondamine - erinevate kaardimaterjalide koostamine, infoviitade ja -stendide paigaldamine. 35

5.1.2 Ühis- ja ristturundustegevuste korraldamine. 5.1.3 Koostöö turismiettevõtjaid koondava katusorganisatsiooniga. 5.1.4 Nišitoodete arendamine - vallale iseloomulike teenuste ja toodete kujundamine. 5.5.5 Visuaalsete materjalide loomine (mainetrükised, videod, infovoldikud, meened jne). 5.5.6 Valla turundus-, mainekujundus ja sotsiaalmeedia strateegia koostamine ning rakendamine. 5.5.7 Valla kuvandi ja visuaalse identiteedi väljatöötamine ja rakendamine. Alaeesmärk 5.2 Kultuurimälestised on heas korras ja külastajatele avatud. 5.2.1 Kirikuhoonete kui kultuurimälestiste renoveerimise toetamine. 5.2.2 Hellenurme mõisakompleksi külastajatele avamine. 5.2.3 Elva kultuuritee loomine, ajalooliste paikade ja kultuurimälestiste korrashoid ja tähistamine. 5.2.4 Kalmistu rajatiste rekonstrueerimine ja hooldamine, kalmistute miljööväärtuste hoidmine. Alaeesmärk 5.3 Professionaalsed turismiettevõtjad pakuvad kvaliteetseid teenuseid. 5.3.1 Olemasolevate turismiteenuste kvaliteedisüsteemi väljaarendamine. 5.3.2 Turismiettevõtjate koolitamine ja toetusprogrammi väljatöötamine. 5.3.3 Kodumajutusvõimaluste arendamise soodustamine. 5.3.4 Giidide ja retkejuhtide koolitamise toetamine. Alaeesmärk 5.4 Hooldatud turismipaigad loovad eeldused valdkonna arenguks. 5.4.1 Olemasolevate matkaradade korrashoiu tagamine, parendamine koostöös VVV SAga ja RMKga. 5.4.2 Turismiobjektide juurde parkimiskohtade ja tualettide rajamine. 5.4.3 Emajõe-Võrtsjärve veetee kasutamise võimaluste loomine. 36

5.4.4 Erinevate piirkondade puhkealade arendamine. Alaeesmärk 5.5 Areneb sporditurism. 5.5.1 Suve- ja spordilaagrite edendamine. 5.5.2 Üleriigilise spordisündmuste ja spordivõistluste korraldamine. 5.5.3 Kaasaegse golfiväljaku rajamisele kaas aitamine. 5.5.4 Mäeotsa suusakeskuse arendamise toetamine. 5.5.5 Elva vallas tiitlivõistluste korraldamise toetamine. Eesmärk 6. Elva vald on hästi juhitud aktiivse kogukonnaga vald. Vastutaja: Vallavalitsus, finantsosakond, kantselei Alaeesmärk 6.1 Kogukonnad on aktiivsed ning kaasatud valla juhtimisse. Tegevused: 6.1.1 Kogukonna eestvedajate ja kogukonda panustajate tunnustamine. 6.1.2 Valla veebilehele vabaühenduste andmebaasi loomine ja täiendamine. 6.1.3 Kohalike aktivistide kokkusaamiste korraldamine kogemuste vahendamiseks ja koostöö arendamiseks. 6.1.4 Külaliikumise ja külavanemate toetamine erinevate koolituste kaudu. 6.1.5 Läbirääkimised avalike teenuste korraldamise üleandmiseks kohalikele vabaühendustele. 6.1.6 Vabaühenduste läbimõeldud toetamine ja nõustamine. 6.1.7 Elva vallaga seotud teemadel lõputööde kirjutamise soosimine. 6.1.8 Piirkonnakogude ja külavanemate kaasamine juhtimisse. 6.1.9 Elva valla külavanemate statuudi loomine ning külavanemate tegevuse soosimine Alaeesmärk 6.2 Rakendatakse avatud valitsemise põhimõtteid. 37

6.2.1 E-teenuste arendamine. 6.2.2 Kaasava eelarve rakendamine. 6.2.3 Regulaarsed rahuloluküsitlused, et hinnata elanike rahulolu pakutavate teenustega. 6.2.4 Kogukonna kaasamine otsustamisse mugavate e-lahenduste abil. 6.2.5 Ligipääsu tagamine kohaliku võimu tegevust puudutavale teabele (veebileht, VOLIS, kommunikatsioonistrateegia). Alaeesmärk 6.3 Noored on kaasatud valla juhtimisse ja noorsootöö on hästi korraldatud. 6.3.1 Noortevolikogu toetamine, liikmete koolitamine ja valla juhtimisse kaasamine. 6.3.2 Õpilasesinduste ja noortevolikogu koostöö soodustamine. 6.3.2 Nutikate ja uuenduslike noorte kaasamise mudelite juurutamine koostöös noortega. 6.3.3 Rahvusvahelise noortevahetuse organiseerimine. 6.3.4 Kodanikukasvatuslike noorteorganisatsioonide tegutsemise soodustamine. Alaeesmärk 6.4 Sihtgrupid on kursis valla infoga sobivate infokanalite kaudu. 6.4.1 Küladesse ühtse ilmega nägusate infotahvlite paigaldamine. 6.4.2 Kaasaegse ja atraktiivse valla infolehe ja uudiskirja väljaandmine. 6.4.3 Valla sotsiaalmeedia kanalite aktiivne kasutamine info edastamiseks. 6.4.4 Innovaatiliste lahenduste kasutamine info levitamises (äpp jms). 6.4.5 Sihtgruppide jaoks mõeldud infopäevade ja teemaürituste korraldamine. 6.4.6 Kogukonnaraadio loomine. 6.4.7 Valla veebilehe süsteemne arendamine ja haldamine. 6.4.8 Elanikuks registreerimise kampaaniate regulaarne korraldamine. 38

6.4.9 Aktiivsete ja silmapaistvate Elva valla arengusse panustavate inimeste ja organisatsioonide tunnustamine. Alaeesmärk 6.5 Elva vald osaleb strateegiliselt olulistes koostöövõrgustikes. 6.5.1 Strateegiline koostöö sõprusvaldade ja -linnadega nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. 6.5.2 Aktiivne osalemine maakondlikus ja üleriigilises omavalitsuste liidus eesmärgiga muuta omavalitsuste koostöö tõhusamaks. 6.5.3 Vallale olulistes erinevates temaatilistes ühendustes osalemine. 6.5.4 Rahvusvahelistes koostööprojektides osalemine. 6.5.5 Arengukoostöö Tartu linna ja teiste naaberomavalitsustega. Alaeesmärk 6.6 Elva Vallavalitsus ja hallatavad asutused on hinnatud tööandjad. 6.6.1 Töötajate arendamine erialaste koolituste ja seminaridega. 6.6.2 Igapäevatöös strateegilistest plaanidest lähtumine. 6.6.3 Asjatundliku ja motiveeritud meeskonna kujundamine. 6.6.4 Regulaarsed arenguvestlused, et jälgida töötajate arenguetappe alates värbamisest, sisseelamisest, töötamisest kuni töö analüüsini. 6.6.5 Organisatsioonikultuuri teadlik arendamine. 39

8. Investeeringute kava 2019-2025 Investeeringu objekti nimetus Maksumus Aastad Vastutaja Elva linna turuplatsi funktsionaalsemaks muutmine 30 000 2023-2025 VMO, APO Kaasav eelarve (igal aastal 45 000 ) 315 000 2019-2025 APO Vallavalitsuse hoone kaasajastamine 158 138 2018-2019 VMO Rõngu kogukonnakeskuse projekteerimine ja ehitamine 500 000 2020-2021 APO, VMO Elva linnasüdame kaasajastamine 2 903 600 2018-2021 VMO Rõngu kõnniteede ja jalgtee ehitamine PKT projekt 798 655 2018-2019 VMO Teede ja tänavate investeeringud * 3 000 000 2019-2025 VMO Kentsi paisjärv 564 000 2018-2020 APO, VMO Randumisalade arendamine 150 000 2020-2022 APO, VMO Verevi järve saneerimise projekteerimine ja teostamine 695 000 2023 APO, VMO Elva jäätmejaama rajamine 300 000 2021 VMO Puhkealade korrastamine ** 400 000 2019-2025 VMO Tänavavalgustuse kaasajastamine 175 000 2019-2025 VMO Küttesüsteemide arendamine 200 000 2021, 2023 VMO Ujumiskohtade korrastamine 130 000 2020-2025 VMO Elva lauluväljaku arendamine 160 000 2023 APO, VMO Elva spordihoone rajamine 5 500 000 2018-2020 VMO Elva linnastaadioni projekteerimine ja uuendamine 1 200 000 2022-2023 APO, VMO Spordirajatiste uuendamine 250 000 2021-2022 VMO, HKO Konguta rahvamaja kaasajastamine 200 000 2022 hallatav asutus, VMO Puhja seltsimaja välisfassaadi uuendamine 150 000 2021 hallatav asutus, VMO Laste spordi ja mänguväljakute rajamine Rannus 7 000 2019 VMO Ulila keskuse rekonstrueerimine 50 000 2018-2019 APO, VMO Rannu rahvamaja kaasajastamine 500 000 2022-2025 hallatav asutus, VMO Puhja staadioni uuendamine 60 000 2019-2020 APO, VMO, HKO Aakre Rahvamaja hoone kaasajastamine 50 000 2019-2020 hallatav asutus, VMO * Teede ja tänavate investeeringute kohta koostatakse eraldi investeeringute kava. ** Puhkealade hooldamise ja korrastamise kohta koostatakse eraldi kava 40

Elva lasteaed Õnneseen hoone kaasajastamine 341 500 2018-2019 hallatav asutus, VMO Konguta kooli kaasajastamine 185 719 2018-2019 hallatav asutus, VMO Palupera Põhikooli lindla remont 48 000 2019 hallatav asutus, VMO Puhja kooli kaasajastamine 400 000 2019-2020 hallatav asutus, VMO Rannu kooli kaasajastamine 1 525 000 2019 hallatav asutus, VMO Käärdi lasteaia detailplaneering ja ehitus 2 500 000 2018, 2021-2022 VMO, HKO, APO Rõngu keskkooli spordikompleks 1 200 000 2024-2025 VMO, HKO, APO Aakre koolimaja kaasajastamine 200 000 2023 hallatav asutus, VMO Elva Gümnaasiumi Puiestee hoone kaasajastamine 3 000 000 2022-2023 hallatav asutus, VMO Palupera põhikooli vundamendi hüdroisolatsioon 100 000 2022 hallatav asutus, VMO Mänguväljakute arendamine (Valguta, Aakre, Hellenurme jt) Elva lasteaed Murumuna mänguväljakute arendamine, jalgpalliväljaku renoveerimine 240 000 2020-2025 hallatav asutus, VMO, APO 40 000 2021-2022 hallatav asutus Puhja lasteaia kaasajastamine 315 000 2020, 2023 hallatav asutus, VMO Sotsiaalmaja rajamine 1 259 000 2023-2024 APO, VMO, STO Elva Päevakeskuse arendamine 30 000 2019 VMO, STO Uula Huvikeskuse keldrikorruse arendamine 100 000 2024 APO, hallatav asutus, VMO Tavandihoonete rekonstrueerimine 57 000 2024 APO,VMO Sihtfinantseering kortermajade parklate jm rajatiste planeerimine ja ehitamine Sihtfinantseering lagunenud ja ohtlike hoonete lammutamiseks Sihtfinantseering tänavaäärsete kinnistute korrastamiseks Sihtfinantseering Emajõe Veevärk AS - Mälgi reoveepuhasti ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine 140 000 2019-2025 VMO 140 000 2019-2025 VMO 70 000 2019-2025 VMO 47 263 2021 VMO Sihtfinantseering Tartumaa Tervisekeskus 250 000 2018-2019 vallavalitsus Lühendid: APO - arengu- ja planeeringuosakond HKO - haridus- ja kultuuriosakond STO - sotsiaal- ja terviseosakond VMO - vallamajandusosakond 41

8.1 Teede ja tänavate investeeringuprojektid 2018-2025 Aastad 2018-2021 Tee nimetus Piirkond Tegevus Ääre tänav Elva pindamine Heina tänav Elva pindamine Herne tänav Elva pindamine Põllu tänav Elva pindamine Valga mnt, Jaani tn ja Tartu mnt kergliilusteed Elva ehitus Liiva tänav Elva katendi vahetus Kuuse ja Aasa tänavad Elva pindamine Puiestee tänav Elva kapitaalremont Pikk tänav Elva kapitaalremont Arbimäe tänav Elva ehitus J. Liivi tänav Elva pindamine Vainke tn 25 Elva kruuskattega ehitus Männa Elva kruuskattega ehitus Uueküla - Alt-Laari tee Konguta pindamine Palupera kergliiklustee Palupera ehitus Hellenurme kergliiklustee Palupera ehitus Ridaküla tee Puhja pindamine Rämsi keskuse teed Puhja pindamine Mõisanurme küla teed Puhja pindamine Keskuse tee põik Puhja kruuskattega ehitus Õhtu Puhja pindamine Muru Puhja pindamine Tännassilma Puhja pindamine Kaevu Puhja pindamine Järvaküla Puhja pindamine Rannu aleviku kergliiklustee Rannu ehitus Pagavere tee Rannu pindamine Limnoloogia tee Rannu katendi vahetus Mõisa tee Rõngu pindamine Käärdi tee Rõngu kruuskattega uue tee ehitus Aastad 2022 2025 Tee nimetus Piirkond Tegevus Tartu mnt ja Valga mnt Elva katendi vahetus Vaikne tänav Elva pindamine Suvila Elva pindamine 42

Tartu mnt kergliiklustee Tartu suunal Elva ehitus Ristiku tänav Elva pindamine Kärneri tänava kõnnitee Elva ehitus Vellavere-Kulbilohu Konguta pindamine Ulila kergliiklustee Puhja ehitus Liivamäe tee Puhja pindamine Puhja alevik-järvaküla kergliiklustee Puhja ehitus Järveküla Rannu pindamine Pargi (Kureküla) Rannu pindamine Ubesoo tee Rannu pindamine Aru tee Rannu pindamine Vallapalu Väike-Rakke kergliiklustee Rannu ehitus Teedla-Lossimäe Rõngu pindamine Rukki-Pöksi Rõngu pindamine Kirepi kergliiklustee Rõngu ehitus Mesika-Pöksi Rõngu pindamine Hellenurme Palupera kergliiklustee Palupera ehitus Rahvamaja parkla Aakre ehitus 43

9. Arengukava elluviimine, seire ja uuendamise kord Arengukavas on kajastatud lähiaastate prioriteetsed tegevused ja investeeringud, mille elluviimist koordineerib vallavalitsus ning mida rahastatakse kas osaliselt või täielikult valla eelarvest. Eelarvestrateegia peatükis on konkreetsemalt kajastatud rahastamisvõimalused, mis on omakorda aluseks iga-aastaste vallaeelarvete koostamisele. Arengukava täitmist ja selle muutmise vajadust analüüsitakse kord aastas. Arengukava meetmete mõju erinevate eluvaldkondade arengule analüüsitakse arengutaseme näitajate põhjal. Arengukava täitmist hinnatakse valgusfoori meetodil : Punane tegevusega pole alustatud; puuduvad konkreetsed vastutajad, tähtajad ja ressursid. Kollane tegevusega on alustatud; määratud on vastutaja ja konkreetne tähtaeg, tegevuse teostamiseks on olemas ressursid. Roheline tegevus on ellu viidud. Hindamise järel korrigeeritakse tegevusi vastavalt vajadusele. Elanike rahulolu erinevate eluvaldkondadega uuritakse igal aastal korraldatavate rahulolu-uuringutega. Arengukava- ja eelarvestrateegia koostamise aluseks on Elva vallaks ühinenud omavalitsuste ühinemisleping, iga aastaselt toimub ka ühinemislepingu täitmise monitoorimine, selle eest vastutab Elva vallavalitsus ning arengu- ja planeeringuosakond. Arengukava täitmise aruande esitab vallavalitsus vallavolikogule majandusaasta täitmise aruande koosseisus. Sellega koos toimub igal aastal ka eelarvestrateegia pikendamine ühe aasta võrra. Seirenäitajaid (vt täpsemalt peatükk 9.1) kogutakse iga-aastaselt 1.jaanuari seisuga eelmise aasta kohta. 44

9.1 Seirenäitajad Elva valla arenguseire näitajad töötati välja Elva valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise raames, seirenäitajate eesmärk on anda ülevaade, kas ja kui kiiresti vald liigub püstitatud eesmärkide suunas. Haldusreformi tõttu ei ole võimalik arengukava koostamise ajaks kõiki soovitud näitajaid kätte saad, kuid järgnevatel aastatel toimub seirenäitajate andmete kogumine ning tulemuste monitoorimine iga-aastaselt 1.jaanuari seisuga eelmise aasta kohta. Rahvastikunäitajad Näitaja 2017 2025 1. Rahvaarv 14478 kasvav trend 2. Loomulik iive -54 kasvav trend 3. Rändesaldo negatiivne positiivne rändesaldo 4. Noorte 7-26 osakaal 22.32% kasvav trend 5. Registreeritud töötute osakaal tööealisest 3,12% kasvav trend elanikkonnast 6. Registreeritud noorte töötute (16-24) osakaal registreeritud töötute hulgast 2,77% kahanev trend Haridusvaldkonna näitajad (õppeaastate lõikes) Näitaja 2017/2018 2024/2025 1. Koolieelsete lasteasutuste kohtade arv ja täituvus Rühmade arv 45 kasvav trend Lapsi 799 Täituvus 85,5% 2. Põhikoolist väljalangenud õpilaste osakaal 0,5% kahanev trend 3. Õpingutega jätkajate osakaal peale põhikooli Elva gümnaasium 96,6% kasvav trend lõpetamist lõpetajate üldarvust Palupera põhikool 33,3% Puhja kool 100% Rannu kool 93,8 Rõngu keskkool 92% Elva vald 93% 4. Gümnaasiumis õppijate arv 140 kasvav trend 5. Eestis õpingute jätkajate osakaal gümnaasiumi 55% kasvav trend lõpetajate hulgast 6. Tugispetsialistide kohtade täituvus 86,35% kõik kohad on täidetud 7. Kvalifikatsioonile vastavate pedagoogide % põhikoolis 83,8%, lasteaias 84%, gümnaasiumis 96,2% kasvav trend Ettevõtlusvaldkonna näitajad 992 kasvav trend Näitaja 2017 2025 1. Elva valla statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv 4 2. Elva valla keskmise brutotulu ja brutotulu suhe Eesti keskmisesse Brutotulu 1066.94 Brutotulu suhe 92.38% kasvav trend 3. Ettevõtlusaktiivsus Eesti 15.06 Elva vald 10.98 kasvav trend Eesti keskmisega 4 Statistiline profiil majanduslikult aktiivsete üksuste (äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtjate, asutuste, mittetulundusühingute) kogum, mida Statistikaamet kasutab majandusstatistika üldkogumina 1994. aastast. 45

vähemalt sama tase 4. Majutuskohtade arv 13 kasvav trend 5. Majutatute arv 8805 kasvav trend 6. Ööbimiste arv 15482 kasvav trend 7. Välismaalaste ööbimiste arv 3271 kasvav trend 8. Kvaliteedistandardile vastavate standard väljatöötamisel turismiettevõtete arv vallas Elukeskkond Näitaja 2017 2025 1. Rahvastiku tihedus km 2 kohta 19.77 kasvav trend 2. Väljastatud kasutuslubade arv 47 kasvav trend 3. Väljastatud ehituslubade arv 92 kasvav trend 4. Mänguväljakute arv 17 kasvav trend 5. Registreeritud kuritegude arv 247 kahanev trend 6. Terviseameti loaga avalike supluskohtade arv. 1 kasvav trend 7. Korrastatud matkaradade arv 0 kasvav trend 8. Mustkattega teed 72 km kasvav trend 9. Väljastatud projekteerimistingimuste arv 38 kasvav trend 10. Kehtestatud detailplaneeringuid 7 kasvav trend Sotsiaal- ja tervisevaldkond Näitaja 2017 2025 1. Toimetulekutoetuse saajate arv 42 (12/2017) kahanev trend 2. Koduteenuse saajate arv 48 (seisuga kasvav trend 31.12.2017) 3. Lastega perede tugiisikuteenuse saajate arv 2 (seisuga kasvav trend 31.12.2017) 4. Sotsiaaltranspordi kasutajate arv 99 kasvav trend 5. Asendushooldusel olevate laste arv 24 kahanev trend 6. Hooldusperes olevate laste arv 0 kasvav trend 7. Lastega peredele mõeldud teenuste saajate arv arvestatakse alates kasvav trend 01/2018 8. Päevakeskuses pakutavate võimaluste arv 8 kasvav trend 9. Tervist edendavate ülevallaliste teavitusürituste arv 0 kasvav trend Kultuur, sport, noorsootöö ja vaba aeg Näitaja 2017 2025 1. Huvikoolide õpilaste arv 395 kasvav trend 2. Huviringides osalevate õpilaste arv 1400 kasvav trend 3. Raamatukogude lugejate arv/külastuste arv 4401/74789 kasvav trend 4. Noortekeskuste külastatavuse arv andmeid hakatakse kasvav trend koguma aastast 2018 5. Spordiobjektid arv 53 kasvav trend 6. Harrastajate arv spordiklubides 1015 kasvav trend 7. Spordiürituste külastajate arv andmeid hakatakse koguma aastast 2018 8. Laulu- ja tantsupeol protsessis osalevate kollektiivide arv 15 kasvav trend 46

9. Ürituste arv/publiku arv tasulistel sündmustel andmeid kogutakse aastast 2018 kasvav trend 10. Ürituste arv/ publiku arv tasuta sündmustel andmeid kogutakse kasvav trend aastast 2018 11. Kultuurikollektiivides osalejate arv 500 kasvav trend Kodanikuühiskond, juhtimine Näitaja 2018 2025 1. Toetatud projektide arv/kogusumma andmeid kogutakse kasvav trend aastast 2018 2. Kodanikualgatusel korraldatud ürituste arv andmeid kogutakse kasvav trend aastast 2018 3. Külavanemate arv 27 kasvav trend 4. Toimunud piirkonnakogu koosolekute arv andmeid kogutakse aastast 2018 kasvav trend 5. Elva valla FB lehe jälgijate arv 2691 (september kasvav trend 2018) 6. Positiivsete sõnumid Elva valla kohta andmeid kogutakse kasvav trend (meediamonitooring) aastast 2018 7. Kaasava eelarve raames laekunud ettepanekute arv 25 kasvav trend 8. Kaasava eelarve raames hääletusel osalenute arv andmeid kogutakse kasvav trend aastast 2018 9. Korraldatud avalike arutelude arv andmeid kogutakse aastast 2018 kasvav trend 10. Avalikel aruteludel osalenud inimeste arv andmeid kogutakse aastast 2018 kasvav trend 47

10. Eelarvestrateegia aastateks 2019-2022 Elva valla eelarvestrateegia eesmärk on tagada valla finantsstabiilsus ning jätkusuutlik areng ja eelarvepoliitika. Eelarvestrateegia koostamise aluseks on ühinenud omavalitsuste eelarvestrateegiad aastateks 2018-202 ja Elva valla arengukava 2019-2025. Eelarvestrateegia seob arengukava strateegiliste eesmärkide täitmise, tegevused ja investeeringud reaalselt olemasolevate ressurssidega. Eelarvestrateegia on koostatud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule ning see hõlmab perioodi 2019-2022. Eelarvestrateegiat uuendatakse kord aastas lisatakse ühe aasta prognoos ja täpsustatakse olemasolevate aastate prognoose vastavalt majanduskeskkonna muutustele. Elva valla eelarvestrateegia koostamisel on kasutatud tekkepõhise eelarvestamise metoodikat. Summad on toodud eurodes. 10.1 Sotsiaalmajandusliku keskkonna ülevaade ja prognoos Eesti 2007-2008 aasta majanduskriisi järel on Euroopa Liidu ja ka Eesti majandust iseloomustanud riskide maandamine ning säästlikkus, mis aitavad majandust küll stabiliseerida ning tugevdada, ent ei loo kiiret majanduskasvu. Sestap oli ka Eesti majanduskasv perioodil 2013-2016 keskmiselt umbes 2% aastas. 2017. aastal kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt 4,9% võrra. Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvab SKT 2018. aastal 4% võrra ning jääb edaspidi 3% lähedale, tuginedes nii ekspordile kui ka sisenõudlusele. 2017. aasta kiire majanduskasv tulenes soodsatest oludest maailmaturul, sisenõudluse kasvust Euroopa Liidus, tööealise elanikkonna ajutisest suurenemisest ning hõive suurenemisest. Tabel 1. Makromajanduslikud põhinäitajad 2017-2022 Nimetus 2017 2018 2019 2020 2021 2022 SKP reaalkasv, % 4,9 4 3,2 3 2,9 2,9 Tarbijahinnaindeksi muutus, % 3,4 2,9 2,3 2,7 2,5 2,5 Keskmine palk, eurot 1221 1307 1381 1457 1540 1628 Keskmise palga reaalkasv, % 3 4 3,3 3 3,6 3,7 Keskmise palga nominaalkasv, % 6,5 7 5,7 5,5 5,7 5,7 Tööpuuduse määr 5,8 5,8 6,2 6,3 6,5 6,8 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, % SKPst* 0,5-0,2-0,3-0,2-0,1 Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst* * ei arvesta riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsuseid -0,3-0,1-0,7-0,7-0,3-0,1 Keskmine brutopalk oli 2017. aastal 1221 eurot. 2018. aasta keskmiseks palgaks prognoosib Rahandusministeerium 1307 eurot ning 2019. aastaks 1381 eurot. Palkade reaalkasv ehk palgakasv, millest on maha arvestatud hinnatõusude mõju, jääb 2018. aastal 4% ning järgnevatel aastatel 3,3% lähedale. 48

Tarbijahindade tõus oli 2017. aastal, pärast kolmeaastast paigalseisu, 3,4%. Järgnevatel aastal prognoosi tarbijahindade tõus kohaselt jätkub aeglasemas tempos, jäädes vahemikku 2,3-2,9%. 2017. aasta kiire majandustõus tingis palgatulu ja kasumite kasvu pea kõigis sektorites. Tööpuudus oli 5,8%, mis on madalaim määr pärast viimast majanduskriisi, mille eel töötuse määr oli 4,6%. Madala tööpuuduse, tööturul osalejate kõrge osakaalu ning kasvanud tööjõu nõudluse tõttu on tekkinud tööjõupuudus. Aastatel 2013-2016 toimus langus ettevõtete investeeringutes põhivarasse. 2017. aastal kasvanud nõudlus on toonud endaga kaasa ka investeeringute kasvu. Kiiret kasvu ei loeta Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadprognoosis veel majanduse ülekuumenemiseks. OECD majanduse väljavaade prognoosib kiire majanduskasvu jätkumist 2018. aastal ning seejärel taas stabiliseerumist jätkusuutliku määra juurde. OECD hinnangul on Eesti majanduse peamisteks riskideks geopoliitilise olukorra teravnemine ning tööjõupuuduse tõttu kasvav palgasurve, mis seab tööviljakuse püsimise juures tänasel tasemel ohtu konkurentsivõimelisuse. OECD 2018. aasta majandusväljavaade maailmaturu osas on positiivne, ent hoiatab ka suurte riskide eest, mida põhjustavad tõusnud naftahinnad, kasvanud pingedt globaalses kaubanduses, kasvavad intressimäärad ning finantsturgude ebastabiilsus. Elva vald Elva valla moodustamine on suurendanud piirkonna finantssuutlikust ning andnud paremad eeldused finantsriskide maandamiseks. Perioodil 2018-2020 mõjutab kohalike omavalitsuste tulubaasi oluliselt Vabariigi Valitsuse otsus taastada järk-järgult majanduskriisi aegsete kärbete eelne tulumaksust ja tasandusfondist saadavate vahendite tase. Teisalt antakse riigilt kohalikele omavalitsuste täitmiseks üle ka uusi ülesandeid. Elva valla tulubaasi mõjutab pikas perspektiivis elanikkonna vähenemine ja vananemine. Täpsem ülevaade rahvastikuprotsessidest on Elva valla arengukava 2019-2025 lisas olevas rahvastikuanalüüsis ja -prognoosis. Tööpuudus Elva vallas on püsinud viimasest majanduskriisist saadik stabiilsena vahemikus 2,26-3,13%, mis on väiksem Eesti keskmisest. Täpsem ülevaade ettevõtlusest Elva vallas on toodud arengukava lisas olevas hetkeolukorra analüüsis. 10.2 Põhitegevuse eelarve Põhitegevuse eelarve koosneb põhitegevuse tuludest ja põhitegevuse kuludest. Põhitegevuse tulude alla kuuluvad maksutulud, tulud kaupade ja teenuste müügist, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks, mittesihtotstarbelised toetused ja muud tegevuskulud. 49

Toetusfond 28% Põhitegevuse tulude osakaal 2018. aastal Muud põhitegevuse tulud 2% Tulumaks 51% Tasandusfond 10% Tulud kaupade ja teenuste müügist 7% Maamaks 2% Joonis 11. Põhitegevuse tulude osatähtsus 2018. aastal Maksutulud koosnevad füüsilise isiku tulumaksust, maamaksust ja kohalikest maksudest. Tulud kaupade ja teenuste müügist sisaldavad riigilõive, haridusasutuste teenuste müüki teistele omavalitsustele, tulu valla asutuste majandustegevusest, üüri ja renditulusid. Saadavate toetuste seas on suurima osakaaluga tasandus- ja toetusfondi eraldised. Muude tegevustulude alla kuuluvad maardlate kaevandamisõiguste tasu, saastetasu, vee erikasutustasu, saadud trahvid ja muud eespool nimetamata tulud. Tabel 2. Põhitegevuse tulude prognoos Tululiik 2017 täitmine 2018 eeldatav täitmine 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve Põhitegevuse tulud kokku 17 842 655 19 709 606 20 538 652 21 493 008 22 050 956 22 656 120 Maksutulud 9 563 224 10 501 000 11 007 500 11 539 325 12 097 741 12 684 078 sh tulumaks 9 219 605 10 130 000 10 636 500 11 168 325 11 726 741 12 313 078 sh maamaks 337 054 361 000 361 000 361 000 361 000 361 000 sh muud maksutulud 6 564 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000 Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 288 460 1 393 112 1 318 779 1 324 324 1 324 324 1 324 324 Saadavad toetused tegevuskuludeks 6 892 850 7 710 594 8 107 473 8 524 459 8 523 990 8 542 818 sh tasandusfond 1 660 587 2 006 775 2 537 861 2 962 495 2 962 495 2 962 495 sh toetusfond 4 142 474 5 487 468 5 498 838 5 515 915 5 533 846 5 552 674 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 1 089 789 216 351 70 774 46 049 27 649 27 649 Muud tegevustulud 98 121 104 900 104 900 104 900 104 900 104 900 50

Põhitegevuse tulud 25 000 000 20 000 000 15 000 000 10 000 000 5 000 000 104 900 104 900 104 900 104 900 104 900 8 542 818 98 121 8 523 990 8 524 459 8 107 473 7 710 594 6 892 850 1 324 324 1 324 324 1 324 324 1 318 779 1 393 112 1 288 460 9 563 224 10 501 000 11 007 50011 539 32512 097 74112 684 078 Muud tegevustulud Saadavad toetused tegevuskuludeks Tulud kaupade ja teenuste müügist Maksutulud 0 2017 täitmine 2018 eeldatav täitmine 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve Joonis 12. Põhitegevuse tulud Elva valla suurim tuluallikas on füüsilise isiku tulumaks. Tulumaksu laekumist mõjutavad maksumaksjate arv ja keskmine palk. Residendist füüsiliste isikute maksustatavast tulust laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 2018. aastal 11,86%, 2019. aastal 11,9% ja edasi 11,93%. Tulumaksu laekumise prognoosimisel on lähtutud Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis toodud palga nominaalkasvu ja tööhõive kasvu näitajatest, arvestatud on jooksva aasta tulumaksu laekumise prognoosiga. Maamaks on riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohalike omavalitsuste eelarvesse. Maamaks on planeeritud 2018. aasta maksumäärade alusel. Kohalikest maksudest on tulubaasi planeeritud reklaamimaks ning teede ja tänavate sulgemise maks. Uusi kohalikke makse vaadeldaval perioodil ei kehtestata. Tulud kaupade ja teenuste müügist sisaldavad tulusid alusharidusteenuse, haridusteenuse ja huvikooliteenuse eest teistele omavalitsustele, lasteaedade toiduraha ja õppekulude summad, mida tasuvad lapsevanemad, samuti huvikoolide ringitasud. Siin arvestatakse valla üüritulusid ja tulusid hallatavate asutuste majandustegevusest. Tulude prognoosimisel on arvestatud tarbijahinnaindeksiga. Saadavad toetused tegevuskuludeks jagunevad sihtotstarbelisteks ja mittesihtotstarbelisteks. Sihtotstarbeliste toetuste osas on prognoositud, et need laekuvad 2018. aasta tasemel. Mittesihtotstarbeliste toetuste alla on arvestatud tasandus- ja toetusfondi summasid. Prognoosiperioodil on tasandusfond arvestatud mõningase kasvuga lähtudes tulumaksu prognoosist. Käesolevas eelarvestrateegias on toetusfondi puhul lähtutud 2018. aasta tasemest. Muude tegevustulude all on kajastatud maardlate kaevandamisõiguste tasu, saastetasu, vee erikasutustasu ja muud eespool nimetamata tulud. Muud tegevustulud on prognoositud 2018. aasta tasemel. 51

Peamiste tululiikide osakaalu dünaamika 120% 100% 80% 7% 23% 2% 1% 1% 1% 1% 28% 27% 26% 25% 25% Muud põhitegevuse tulud Toetusfond 60% 40% 20% 9% 10% 12% 14% 13% 13% 7% 7% 6% 6% 6% 6% 2% 2% 2% 2% 2% 2% 52% 51% 52% 52% 53% 54% Tasandusfond Tulud kaupade ja teenuste müügist Maamaks Tulumaks 0% 2017 täitmine 2018 eeldatav täitmine 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve Joonis 13. Peamiste tululiikide osakaalu dünaamika 10.3 Põhitegevuse kulud Põhitegevuse kulud jaotuvad valla poolt antavateks toetusteks ja muudeks valla tegevuskuludeks, mis omakorda jaotuvad personali-, majandus- ja muudeks kuludeks. Põhitegevuse kulude osakaal 2018. aastal Muud kulud 1% Antavad toetused tegevuskuludeks 7% Majandamiskulud 35% Personalikulud 57% Joonis 14. Põhitegevuse kulude osatähtsus 2018. aastal 52

Tabel 3. Põhitegevuse kulude prognoos Kululiik 2017 täitmine 2018 eeldatav täitmine 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve Põhitegevuse kulud kokku 16 414 081 18 497 282 19 062 777 19 312 744 19 607 925 19 908 983 Antavad toetused tegevuskuludeks 1 238 570 1 302 533 1 248 875 1 248 875 1 248 875 1 248 875 Muud tegevuskulud 15 175 512 17 194 749 17 813 902 18 063 869 18 359 050 18 660 108 sh personalikulud 9 275 647 10 459 699 10 763 306 10 967 657 11 187 003 11 410 743 sh majandamiskulud 5 120 040 6 534 116 6 898 896 6 944 512 7 020 347 7 097 665 sh muud kulud 779 824 200 934 151 700 151 700 151 700 151 700 Antavad toetused tegevuskuludeks jagunevad: sotsiaalabitoetused, muud toetused füüsilistele isikutele, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks ning mittesihtotstarbelised toetused. Antavate toetuste hulgas on tegevus- ja projektitoetused mittetulundusühingutele ja teistele organisatsioonidele. Eelarvestrateegia perioodil on tegevuskulude kavandamisel lähtutud eelkõige seadusejärgsete avalike teenuste osutamiseks vajalike kulude katmisega. Majandamiskulude kavandamisel on arvestatud kestvuslepingute, s.o. püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingute kuluga. Nimetatud lepingute kulu on eelarvestrateegias planeeritud põhitegevuse kuludes. Arvestatud on hoonete korrashoiu- ja hooldusteenustega, välialade korrashoiuga, kommunaalteenustega (s.h. vesi- ja kanalisatsioon, elekter, küte, jäätmevedu), side- ja valveteenustega, teede- ja tänavate korrashoiu teenustega, haridusasutuste toitlustamise kuluga, bürookaupade ja korrashoiuvahendite soetamisega. Prognoosiperioodil on põhitegevuste tuludes toetusfond arvestatud 2018. aasta tasemega seetõttu on põhitegevuse kuludes arvestatud toetusfondi vahenditest tehtavad kulud 2018. aasta tasemel. Põhitegevuse kulude muutus sõltub põhitegevuse tulude vähenemisest või suurenemisest. Seega kui eelarve koostamise käigus selgub, et põhitegevuse tulud kujunevad planeeritust suuremaks on võimalik suurendada põhitegevuse kulude kasvu. 53

Põhitegevuse kulud 25 000 000 20 000 000 200 934 151 700 151 700 151 700 151 700 15 000 000 10 000 000 5 000 000 779 824 5 120 040 6 534 116 6 898 896 6 944 512 7 020 3477 097 665 10 459 69910 763 30610 967 65711 187 00311 410 743 9 275 647 Muud kulud Majandamiskulud Personalikulud 0 1 238 570 1 302 533 1 248 875 1 248 875 1 248 875 1 248 875 2017 täitmine 2018 eeldatav täitmine 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve Joonis 15. Põhitegevuse kulud Põhitegevuse kulude osakaal valdkondade lõikes 2018. aastal Sotsiaalne kaitse 9% Üldised valitsussektori teenused 7% Avalik kord 0% Majandus 5% Elamu- ja kommunaalmajandus Keskkonnakaitse 2% 3% Tervishoid 0% Vaba aeg, kultuur ja religioon 10% Haridus 64% 54