Р-05-11/17 ENEFIT KAEVANDUSED AS AIDU KARJÄÄRI KAEVANDAMISE LÕPETAMISE JA KAEVANDATUD MAA KORRASTAMISE PROJEKT MÄEERALDIS AIDU KARJÄÄR Maavara kaevandamise luba nr KMIN-075 KAEVADAMISLOA OMANIK, KAEVANDAJA, PROJEKTI KOOSTAJA Enefit Kaevandused AS Jaama 10, 41533, Jõhvi VASTUTAV SPETSIALIST: Valeri Abramov (Juhatuse liige). JÕHVI 2017
Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt Projekti koostajad: Peamarkšeider Mäetööde projekteerija Mäetööde tehnoloog I Spetsialist Arendusjuht - Arendusteenistus Projektijuht - Arendusteenistus Geoloogiainsener Mäetööde projekteerija Osakonnajuhataja Keskkonnaspetsialist Tarmo Tohver Allan Viil Sergei Žalinov Dmitri Melnik Helje Eelmets Tarmo All Eduard Pukkonen Lauri Joosu Taavi Lõhmuste Martin Lohk Toomas Nestor Peaspetsialist 2
Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt Sisukord 1 Sissejuhatus... 7 2 Üldandmed ja teostatud korrastamine... 8 2.1 Aidu karjääri ekspluatatsiooniperiood I... 8 2.2 Aidu karjääri ekspluatatsiooniperiood II... 9 2.3 Karjääri lõplik korrastamine lähtuvalt kehtivast seadusandlusest... 12 2.4 Korrastatava maa sihtotstarve ja kõlvikuline koosseis... 14 3 Uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamine... 15 3.1 Veespordikeskus ja sõudekanal... 16 3.2 Tuulepark... 17 3.3 Kaitseliidu lasketiir ja põlevkivi rikastusjäätmete (aherainepuistang) ladestuskoht... 18 3.4 Tulevase Uus-Kiviõli kaevanduse konveier ja tehnoloogiline autotee Aidu karjääri tootmisterritooriumil... 19 3.5 Puhkeala... 20 3.6 Džiibimatkad... 20 4 Veerežiimi kujundamine ja prognoos Aidu karjääri piirkonnas... 22 5 Tööd karjääri korrastamisel... 25 5.1 Tehniline korrastamine... 25 5.1.1 Puistangute tasandamine... 26 5.1.2 Puistanguteede rajamine... 31 5.1.3 Sõudekanali süvendi ja veekõrvalduskanali rajamine... 31 5.1.4 Aidu-Liiva Kohtla-Nõmme tee... 32 5.1.5 Veespordikeskuse juurdepääsutee... 32 5.1.6 Endise lasketiiru ala korrastamine... 33 5.1.7 Settetiigid ja kraavid... 33 5.1.8 Veekõrvaldusstrekid... 33 5.1.9 Tootmisterritoorium... 34 5.1.10 Hiivabasseinid... 35 5.1.11 Seadmete demonteerimistööd... 36 5.1.12 Sammuvate ekskavaatorite demonteerimine... 37 5.1.13 Karjääriekskavaatorite demonteerimine... 37 5.1.14 Puurseadmete demonteerimine... 38 5.1.15 Buldooserite ja karjäärikallurite edaspidine kasutamine... 38 5.1.16 Pumbajaamade demonteerimine ja puuraukude likvideerimine... 38 5.1.17 Elektriülekandeliinide demonteerimine... 40 5.2 Bioloogiline korrastamine... 41 6 Mulla käitlus... 43 7 Tööde kalenderplaan kaevandamise lõpetamisel Aidu karjääris... 44 3
Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt 8 Aidu karjäärivälja põlevkivivaru... 45 9 Kaevandamisjääkide kasutamine karjääri korrastamistöödel... 47 10 Keskkonnamõju vähendamise abinõud kaevandamise lõpetamisel ja hilisemal arendustegevusel... 48 11 Tööohutusnõuded... 49 12 Karjääri korrastamise ja lõpetamisega seotud tööde kulud... 50 13 Lisad... 51 13.1 Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud korrastamise tingimused (02.02.2006) 51 13.2 Maavara kaevandamise luba nr. KMIN-075... 51 13.3 Mäetaguse valla korrastamise suuna kinnitus (05.10.2011)... 51 13.4 EEK juhatuse koosoleku protokoll Aidu karjääris põlevkivi kaevandamise lõpetamise ning sulgemistööde jätkamise kohta (18.01.2012)... 51 13.5 Mäetaguse valla kooskõlastus kaevandamise lõpetamise projektile (19.03.2012)... 51 13.6 Maidla Vallavolikogu poolt Aidu karjääri mäetööde lõpetamise projekti kooskõlastamine (31.05.2012)... 51 13.7 Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise koosoleku protokoll (21.06.2012) (CD)... 51 13.8 TJA märkused kaevandamise lõpetamise projektile (28.06.12) (CD)... 51 13.9 RMK tingimused metsa hooldamiseks kavandatud puistanguteede rajamisele (28.06.2012) (CD) 51 13.10 Maidla Vallavolikogu poolt Aidu karjääri mäetööde lõpetamise projekti kooskõlastamise (31.05.2012) otsusele laekunud EEK AS vaide rahuldamine (23.08.2012) (CD)... 51 13.11 Aidu lasketiiru likvideerimise akt koos Kaitseliidu kirjaga (06.09.2012) (CD)... 51 13.12 MKM luba tööstusplatsi hoonete lammutamiseks (06.12.12) (CD)... 51 13.13 Kaevandamise lõpetamise tööde komisjoni moodustamine (04.06.2013) (CD)... 51 13.14 EMK otsus, millega soovitatakse KKA-l korrastamise projekti mitte kinnitada (14.06.2013) (CD) 51 13.15 KKA korrastamise projekti mittekooskõlastamine (14.08.2013) (CD)... 51 13.16 Aidu karjääris kavandatava kaevandamise sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne (CD) 51 13.17 Р-07-11-12 Sõudekanali rajamise projekt (CD)... 51 13.18 Veeäravoolude ja tehnoloogiliste puuraukude likvideerimise tüüpprojekt (CD)... 51 13.19 Veekõrvaldus puuraukude likvideerimise aktid (CD)... 51 13.20 Aidu karjääris asuvate hoonete ja rajatiste lammutusprojekt (CD)... 51 13.21 Maidla Vallavalitsuse luba hoonete täielikuks lammutamiseks (08.04.2013) (CD)... 51 13.22 Tehnoloogiline ekskavaatoriga katendi eemaldamise skeem (CD)... 51 13.23 Eesti Energia ja Maidla valla vaheline koostööleping (25.02.2011) (CD)... 51 13.24 KKA Aidu karjääri korrastamise projekti tagastamine (03.02.2014) (CD)... 51 4
Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt 13.25 KKA Aidu karjääri korrastamise projekti tagastamine (24.09.2014) (CD)... 51 13.26 Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll 4.10.2006 (CD)... 52 13.27 Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr 8 30.09.2003 (CD)... 52 13.28 Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr 7 24.09.2002 (CD)... 52 13.29 Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr 6 26.09.2001 (CD)... 52 13.30 Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr 5 25.04.2001 (CD)... 52 13.31 Teemaplaneering Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik ja KSH (CD)... 52 13.32 Maidla vallavalitsuse korraldus nr 1-6249 23.12.1999 (CD)... 52 13.33 Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr 51 17.02.1986 (CD)... 52 13.34 Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr 236 11.12.1984 (CD)... 52 13.35 Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr 159 10.06.1977 (CD)... 52 13.36 Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr 180 15.10.1976 (CD)... 52 13.37 Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneering ja strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne (CD)... 52 13.38 Lüganuse Vallavolikogu otsus Uus-Kiviõli kaevanduse detailplaneeringu kehtestamisest (30.10.2014) (CD)... 52 13.39 Korrastamise ja lõpetamisega seotud tööde ajagraafik (CD)... 52 13.40 Katastriüksuste loend (CD)... 52 13.41 Mäetaguse Vallavalitsuse teavituskiri (CD)... 52 13.42 Mäetaguse vallavolikogu keskkonnakomisjoni protokoll (08.11.2016) (CD)... 52 13.43 Aidu Veespordikeskuse kiri (31.09.2015) (CD)... 52 13.44 Aidu karjääris (KMIN-075, Kivijärve ja tervikvälja kinnistu) kaevandatud maa korrastamistööde vastuvõtukomisjoni istungi protokoll 08.02.2016 (CD)... 52 13.45 Töövõtuleping EEK ja VKGK vahel Aidu karjääri alade korrastamise käigus tranšeede aherainega täitmise osas (2013-06-03) (CD)... 52 13.46 Koostööleping Aidu karjääri sulgemisega seotud korrastamisel ja lasketiiru rajamisel (CD) 52 13.47 RMK nõusolek veekõrvalduskraavi säilitamise osas (CD)... 52 13.48 Puur-lõhketööde pass (CD)... 52 14 Kasutatud kirjandus... 53 5
Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt Graafiliste lisade loetelu Nr. Joonise nimetus Märkused 1 Mäeeraldise plaan 2 Aidu karjääri Mäetööde plaan Joonisel on kajastatud olukord maavara väljamise lõpetamisel 01.08.2012 Maa sihtotstarbelise kasutamise alade 3 Korrastatava maa plaan piiripunktide koordinaatide tabel on toodud lisas 13.40 ja vastavad punktid graafilises lisas 21 4 Geoloogiline läbilõige joonel I-I` Joonisel kujutatud kaevandamiseelne ja -järgne maapõue läbilõige. Läbilõike joon on toodud mäeeraldise plaanil ja korrastatud ala plaanil 5 Geoloogiline läbilõige joonel II-II` Joonisel kujutatud kaevandamiseelne ja -järgne maapõue läbilõige. Läbilõike joon on toodud mäeeraldise plaanil ja korrastatud ala plaanil 6 Tranšeede läbilõiked III-III` ja IV-IV` Läbilõike jooned on toodud mäeeraldise plaanil 7 Tranšeede läbilõiked V-V` ja VI-VI` Läbilõike jooned on toodud mäeeraldise plaanil 8 Tranšeede läbilõiked VII-VII` ja VIII-VIII` Läbilõike jooned on toodud mäeeraldise plaanil 9 Korrastamise tehnoloogiline skeem ja plaan 10 Sisepuistangute ekskavaatoriga EŠ-10/70 moodustamise skeem 11 Puistangute ekskavaatoriga EŠ-10/70 tasandamise tehnoloogiline skeem 12 Puistangute buldooseriga tasandamise tehnoloogiline skeem 13 Aidu-Liiva - Kohtla-Nõmme autotee plaan Tõstetav autotee paiknemine on näha ja lõiked korrastatava maa plaanil 14 Aidu-Liiva - Kohtla-Nõmme autotee Tõstetav autotee paiknemine on näha pikiprofiil korrastatava maa plaanil 15 Veekõrvalduskanali plaan ja lõiked Veekõrvalduskanali paiknemine on näha korrastatava maa plaanil 16 Aidu karjääri tööstusplatsi rajatised ja ehitised 01.08.2012a. seisuga 17 Aidu karjääri tööstusplatsi plaan 01.2015a. seisuga 18 Hiivabasseini nr1 plaan 01.2015a. seisuga 19 Bioloogilise korrastamise ja korrastatud maa plaan 20 Tranšeede läbilõiked IX-IX` ja X-X` 21 Sihtotstarve Maa sihtotstarbelise kasutamise alade piiripunktide koordinaatide tabel on toodud lisas 13.40 6
Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt 1 SISSEJUHATUS Aidu karjääri kaevandatud maa korrastamise projekt (edaspidi projekt ) määrab karjääri korrastamise ja sulgemise käigus teostatavad tööd ja tööde mahud ning posttehnoloogilise maakasutuse suunad kooskõlas korrastamistingimuste, kehtivate planeeringute ja seadusandlusega. Vastavalt 1. jaanuar 2017 kehtima hakanud maapõueseaduse uuendatud redaktsioonile ei reglementeerita kaevandatud maa korrastamist ja kaevandamise lõpetamist eraldi ning kohaldatakse eelnimetatud seaduse viiendat peatükki Uuritud ja kaevandatud maa korrastamine. Juhindudes seadusandlusest ja Eesti Maavarade Komisjoni ning Keskkonnaameti soovitustest (lisa 13.15) käsitletakse korrastamist ja lõpetamist ühtse projektina. Projekt on koostatud Enefit Kaevandused AS juhatuse 18.01.2012. а otsuse nr 3223 alusel (lisa 13.4). Projekti koostamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest ja Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse (täna Keskkonnaameti Põhja regioon) poolt esitatud korrastamistingimustest (lisa 13.1). Lisaks on mäeeraldise piires kehtestatud mitmeid planeeringuid, eesmärgiga kavandada maakasutust pärast karjääri sulgemist. Neid käsitletakse kui täiendavat sisendit korrastamisprojekti ning võimalusel arvestatakse seal toodud planeerimisettepanekutega. Kõige ulatuslikum Aidu karjääri käsitlev planeerimisdokument on Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneering Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering (lisa 13.31) (edaspidi: teemaplaneering ), mis hõlmas Maidla valla territooriumile jäävat Aidu karjääri osa. Kirjeldatud planeering ei hõlma kogu mäetööde teenindusmaad ega Aidu karjääri osa, mis jääb Mäetaguse valla territooriumile (joonis 5). Teemaplaneeringu lahenduse ülevaade on toodud peatükis 3. Teemaplaneeringust lähtuvalt sõlmiti Eesti Energia ja Maidla Vallavalitsuse vahel koostööleping (lisa 13.23), mille raames täpsustati muuhulgas Aidu karjääri korrastamise käigus Enefit Kaevandused AS-i poolt teemaplaneeringust tulenevad tööd. Siinjuures tuleb märkida, et Maidla ja Lüganuse vald ning Püssi linn ühinesid 27.10.2013. a üheks Lüganuse vallaks, kellest on saanud kirjeldatud lepingute õigusjärglane. Endist Aidu karjääri tootmisterritooriumi kavandatakse kasutada rajatava Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise rikastamisel. Selleks rajatakse konveier Uus-Kiviõli kaevandusest Aidu karjääri tootmisterritooriumile ehitatavasse rikastusvabrikusse (lisa 13.31). Kirjeldatud tegevuste täpsemaks kavandamiseks on koostatud detailplaneering, mis kehtestati 30.10.2014. a Lüganuse vallavolikogu poolt (Maidla valla õigusjärglane) (lisa 13.37). Mäetaguse valda jääv territoorium on metsastatud lähtudes omavalitsuse poolt kinnitatud korrastamise suunast (lisa 13.3). Täiendatud korrastamisprojekti heakskiitmiseks esitamise ajaks 2017 septembris on teostatud kõik projektis ettenähtud korrastamistööd välja arvatud karjääri lõunatranšee lõunanõlva kahe allatuleku koha rajamine, VKG püramiidide ala korrastamine, Ojamaa jõkke suubuva kanali ümbruse korrastamine ja ida-kanali avamine. Need tööd on kavandatud teostada peale korrastamisprojekti heakskiitmist. 7
Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt 2 ÜLDANDMED JA TEOSTATUD KORRASTAMINE Aidu karjäär asub Eesti põlevkivimaardla keskosa põhjaosas, Ida-Viru maakonnas, Lüganuse ja Mäetaguse valdade territooriumil (joonis 1; graafiline lisa 1). Kaevandatava põlevkivikihindi keskmine paksus oli 2,8 m. Tootuskihindi lasumissügavus varieerus 5 m karjäärivälja põhjaosas kuni 28 m kaguosas (põhjalikum ülevaade [Kattai, Saarde ja Savitski 2000 ja Tulchinsky 2008]). Kuna karjääri enam kui 40 aastase ajaloo jooksul on muutunud mitte ainult maapõuepoliitikat reguleeriv seadusruum vaid ka riigikord, siis on otstarbekas ekspluatatsiooni periood jagada kaheks. Joonis 1. Aidu mäeeraldise asendiskeem. Punase joonega on märgitud mäeeraldised ja kollase joonega Aidu karjääri teenindusmaa, mis asub väljaspool mäeeraldist 2.1 Aidu karjääri ekspluatatsiooniperiood I I ekspluatatsiooniperioodiks loetakse ajavahemiku Aidu karjääri rajamisest kuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni. Karjääri rajamine algas 1965. a ning esimene tootmisjaoskond alustas tööd 1974. a septembris, aastase tootmismahuga 297 000 tonni kaubapõlevkivi. Rajatud karjääri pindala oli 34 km 2. 1976. a alustas tööd 2. jaoskonna esimene järk, millega suurenes karjääri kogutoodang 1,7 miljoni tonnini. 1979. aastal alustas tööd 3a jaoskonna teine järk, millega 8
Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt suurenes karjääri tootmisvõimsus 2,9 miljoni tonnini. 1982. aastal alustas tööd 3b jaoskonna teine järk ning toodangu maht kasvas 3,5 miljoni tonnini aastas [Tulchinsky, 2008]. Paralleelselt kaevandamisega toimus ammendatud alade korrastamine (Joonis 2). Alade korrastamisel lähtuti kuni 1987. aastani juhendist Ajutine instruktsioon põlevkivikarjääride metsastamiseks. Esimesed alad pindalaga 21,27 ha tunnistati korrastatuks 1976. aastal Kohtla- Järve Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee (RSN TK) otsustega nr 180 (lisa 13.36). Järgmine korrastatud maade üleandmine toimus 1976. aastal, kui Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsusega nr 159 tunnistati korrastatuks 79,39 ha, millest küll suur osa jääb väljapoole tänapäevast mäeeraldise piiri (lisa 13.35). Järgmine korrastatud maade üleandmine toimus 1984. aastal, kui Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsusega nr 236 tunnistati korrastanuks 72,27 ha (lisa 13.34). Viimane ja kõige ulatuslikum maade üleandmine Nõukogude Liidu perioodil toimus 1986. aastal, kui Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsusega nr 51 (lisa 13.33) tunnistati korrastatuks 637,9 ha. Nõukogude perioodil korrastati ja anti üle kokku 810,83 1 ha, millest osa jääb väljapoole kehtivat mäeeraldist ja teenindusmaad 2.2 Aidu karjääri ekspluatatsiooniperiood II II ekspluatatsiooniperioodiks loeme ajavahemikku alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest. Sellel ajaperioodil oli karjääri tootmismaht umbes kaks miljonit tonni aastas kuid sõltus suuresti tarbimisest [Tulchinsky, 2008]. Varude väljamine lõpetati aastal 2012. Järgides juba okupatsiooniperioodil väljakujunenud tootmisrutiini oli karjäär jaotatud neljaks tootmisjaoskonnaks 1, 2, 3A, 3B (joonis 3) ning kaevandamine toimus põhjast lõunasse kihindi languse suunas. Kehtiva kaevandamisloa kohase mäeeraldise pikkus on 4,4 km, laius 6,7 km [Tulchinsky, 2008]. Aidu karjääri katenditöödel kasutati lihtkaevandamist. Selle kaevandamisviisi puhul paigutatakse kattekivimid tühjakskaevandatud ala sisepuistangusse paljandusekskavaatoriga muid transpordivahendeid kasutamata. Kogu katend eemaldati kahe astmega: 1. aste kvaternaarsetted 2. aste Ordoviitsiumi karbonaatkivimid, mis vajavad eelnevat kobestamist puurlõhketöödega Paljandamistöödel kasutati sammuvaid ekskavaatoreid. Nende tehnoloogilise skeemi aluseks on setete ja kaljukivimite selektiivne kaevandamine ja puistangutesse paigutamine (lisa 13.22). Esmalt teisaldati alumise ammutusega lõhatud aluskivimid ja seejärel ülemise ammutusega setted (koos mullakihiga). Niisugune puistangute moodustamise järjekord võimaldas kaljukivimid paigutada alla ja pehmed setted üles, tagades nii puistangute püsivuse. Seejärel toimus tootsa kihindi kobestamine lausväljamisel puur- ja lõhketöödega või selektiivse väljamise korral buldooserkobestiga. 1 Kahjuks ei ole säilinud kõik nõukogude perioodil alade korrastatuks tunnistamise aktide juurde kuuluvad kaardid ja skeemid. Sellest tulenevalt pärinevad käesolevas seletuskirjas toodud korrastatuks tunnistatud alade pindalad Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsuste tekstist ning ei ühti täielikult graafilises lisades toodud ruumikujudega. 9
Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 2. Aidu karjääri korrastatuks tunnistatud alad ja bioloogiliselt korrastatud, kuid maapõueseaduse mõistes korrastatuks tunnistamata alad 10
Joonis 3. Tranšeede nimetused Aidu karjääris toimus kaevandamine ja korrastamine viimastel aastatel kaevandamisloa nr KMIN-075 (lisa 13.2) alusel. Luba väljastati 2005. aastal varasema maavara kasutusloa ümbervormistamisel kaevandamisloaks. Kaevandamisloa kohaselt on Aidu mäeeraldise pindala 2555,01 ha ning mäeeraldise teenindusmaa 1473,89 ha. Esimene karjääri osaline korrastatuks tunnistamine pärast taasiseseisvumist toimus 1999. aastal (lisa 13.32), ning seejärel veel 2001. (lisa 13.29 ja 13.30), 2002 (lisa 13.28), 2003 (lisa 13.27), 2006. aastal (lisa 13.26) ja viimati 2016. aastal (lisa 13.44). Eelnevast tuleneb, et suur osa Aidu karjääri mäeeraldisest ja teenindusmaast on juba korrastatuks tunnistatud (tabel 1 ja Joonis 2). Kuigi korrastatuks tunnistamine on toimunud nii erinevate riigikordade kui erinevate seadusandlike aktide alusel on seda tehtud korrastamise hetkel kehtinud seadusruumist tulenevate nõuete kohaselt ning seega saab nimetatud alad lugeda korrastatuks kehtiva maapõueseaduse 87 mõistes. 11
Tabel 1. Aidu korrastatuks tunnistatud alad Jrk.nr Aidu karjääri maa korrastatuks tunnistamise otsus Korrastatud maa Otsuse koopia pindala (ha)* asub lisas 1. Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr 180 15.10.1976 21,27 Lisa 13.36 2. Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr 159 10.06.1977 79,39 Lisa 13.35 3. Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr 236 11.12.1984 72,27 Lisa 13.34 4. Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr 51 17.02.1986 637,90 Lisa 13.33 5. Maidla vallavalitsuse korraldus nr 1-6/249 23.12.1999 ** 821,50 Lisa 13.32 6. Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr 5 25.04.2001 169,30 Lisa 13.30 7. Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr 6 26.09.2001 92,22 Lisa 13.29 8. Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr 7 24.09.2002 100,58 Lisa 13.28 9. Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr 8 30.09.2003 45,11 Lisa 13.27 10. Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll 4.10.2006 91,51 Lisa 13.26 11 Aidu karjääris (KMIN-075, Kivijärve ja Tervikvälja kinnistu) kaevandatud maa korrastamistööde 127,85 Lisa 13.44 vastuvõtukomisjoni istungi protokoll 08.02.2016 KOKKU 2258,9 * Kahjuks ei ole säilinud kõik nõukogude perioodil alade korrastatuks tunnistamise aktide juurde kuuluvaid kaarte ja skeeme. Sellest tulenevalt on tabelis toodud korrastatuks tunnistatud alade pindalad Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsuste tekstist ning ei ühti täielikult graafilises lisades toodud ruumikujudega. Lisaks paiknevad korrastatuks tunnistatud alad väljaspool kehtivat mäeeraldist ja selle teenindusmaad. **Korraldusega lõpetatakse maakasutusõigus varem korrastatuks tunnistatud aladel vastavalt korrastamiskomisjoni protokollidele nr 1-4. Tabel 2 on esitatud Aidu karjääris perioodil 2007-2014 toimunud tehnoloogilise korrastamise ja metsastamise mahud pindalaliselt. Tabel 2. Aidu karjääris perioodil 2007-2014 toimunud korrastamine Aasta Tehnoloogiline korrastamine (ha) Metsastamine (ha) 2007 58 55 2008 48 56 2009 27,4 56 2010 28 58 2011 39,75 20,75 2012 142 38,7 2013 33,7 58,1 2014-16,25 KOKKU 376,22 358,8 2.3 Karjääri lõplik korrastamine lähtuvalt kehtivast seadusandlusest Karjäär töötas kokku 38 aastat ning maavara väljamine lõpetati 31.07.2012. a Eesti Energia juhatuse otsusega nr 3223 (lisa 13.4). Selleks ajaks oli vajalik korrastatuks tunnistada veel 838 2 ha mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa alasid. Karjääri tootmistegevuse järgse lõpliku korrastamise kavandamine algas juba 2005. aastal, kui küsiti Ida-Virumaa Keskkonnateenistusest 2 Number saadud kasutades olemasolevaid ruumiandmeid. 12
(tänapäevase Keskkonnaameti eelkäija) korrastamise tingimused (lisa 13.1). Alale oli selleks ajaks koostatud juba eespool nimetatud Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneering (lisa 13.31). Planeeringu algatamise aluseks olev Maidla Vallavolikogu otsus lähtus OÜ Rasireks Elekter, OÜ Kindel Vara ja Kaitseliidu Alutaguse Maleva taotlustele Maidla valla, EEK AS (Eesti Energia Kaevandused AS, uue nimega Enefit Kaevandused AS) ja Eesti Energia AS vahel sõlmiti koostöölepe veebruaris 2011. (lisa 13.23). Lepingu sõlmimise eesmärgiks oli poolte vahelise koostöö tõrgeteta toimimise ja efektiivsuse tagamine seoses Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise ja Aidu karjääris toimuva põlevkivi kaevandamisega kaasneda võivate ja kaasnenud negatiivsete mõjude ärahoidmiseks, leevendamiseks ja kompenseerimiseks. Seoses Aidu karjääri korrastamise ja kaevandamise lõpetamisega on koostöölepingus sätestatud kohustused Enefit Kaevandused AS-ile (eelnevalt Eesti Energia Kaevandused AS) järgnevad: Aidu karjääri sulgemisel teostatakse kõik õigusaktides nõutavad korrastamistööd; Aidu karjääri sulgemisel rajatakse nõutavad hüdrogeoloogilised rajatised; Aidu karjääri sulgemisprojekti nõuete kohaselt remonditakse Maidla Kohtla-Nõmme tee katastriüksustel 44901:002:1401; 44901:002:1700; 44901:002:0085; Aidu karjääri sulgemistööde käigus rajatakse rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanali süvend hinnangulise maksumusega üks miljon eurot; Enefit Kaevandused (edaspidi EK) tasub muud õigusaktidest tulenevad kaevandaja kohustusena näidatud ja Aidu karjääri sulgemisega seotud kulud. Koostati lõpetamisprojekt ning Aidu karjääris kavandatava kaevandamise sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne (lisa 13.16), mille heakskiitmise otsuse tegi Keskkonnaamet 21.12.2011. Seejärel kooskõlastati lõpetamisprojekt Maidla (lisa 13.6 ja 13.10) ja Mäetaguse valdadega (lisa 13.5). Kaevandamise lõpetamise komisjon kutsuti esimest korda kokku 21.06.2012. a eesmärgiga tutvustada kaevandamise lõpetamise ja korrastamise projekte ning kirjeldada kavandatavaid tegevusi (lisa 13.7). Riigi Metsamajandamise Keskuselt küsiti lõpetamise projekti raames seisukohta teede võrgu rajamiseks ja taastamiseks Aidu karjääri alal (lisa 13.9). Seejärel esitati sulgemisprojekt kooskõlastamiseks Tehnilise Järelevalve Ametile (lisa 13.8). Järgnevalt moodustati EEK tootmisdirektori käskkirjaga kaevandamise lõpetamise tööde vastuvõtukomisjon (lisa 13.13). Teemaplaneeringule koostatud KSH (13.31) kohaselt tuleb Kaitseliidu lasketiiru alalt laskemoona jäägid pinnasest kindlasti kokku koguda ning eemaldada enne Aidu karjääri tegevuse lõpetamist. Vastavad tööd viis läbi Kaitseministeerium ning tööde lõpetamist kinnitati aktiga, millele kirjutas alla ka EEK esindaja (lisa 13.11). Seejärel lõpetati kaevandusvee pumpamine Aidu karjääris 31.07.2012. a, mille järgselt hakkas veetase tõusma ning lasketiiru ala ujutati üle. Korrastamise projekt esitati Keskkonnaametisse (KKA) märtsis 2013. Viimane edastas projekti seisukoha saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile (EMK), kes soovitas KKA-l projekti mitte heaks kiita (lisa 13.14). KKA nõustus EMK soovitustega (lisa 13.15). Muuhulgas soovitas EMK lõpetamise ja korrastamise projektid vormistada ühe dokumendina. Lähtuvalt EMK kommentaaridest ja soovitustest täiendati korrastamise projekti ning see esitati uuesti KKA-le 01.2014. KKA ei andnud luba projekti rakendamiseks, sest leidis, et kõiki EMK 2013. aastal välja toodud puudusi ei ole kõrvaldatud (lisa 13.23). Kolmandat korda esitati projekt KKA-le 06.2014. a, KKA edastas projekti EMK-le seisukoha saamiseks. Tuginedes viimase arvamusele tagastati projekt täiendamiseks 24.09.2014 (lisa 13.25). 13
2.4 Korrastatava maa sihtotstarve ja kõlvikuline koosseis Korrastatava maa sihtotstarve ning kõlvikute suurus ja vahekord on esitatud tabelina lisas 13.40 Katastriüksuste loend. 14
3 UUTE PINNAVORMIDE JA KAEVANDATUD MAA KUJUNDAMINE Aidu karjäär asub valdavalt Lüganuse (enne omavalitsuste ühinemist Maidla vald) ja osaliselt Mäetaguse valla territooriumil. Kogu karjääri pindalast (2555,1 ha) asub Lüganuse vallas 2412,6 ha ja Mäetaguse vallas 142,5 ha. Valdav osa mäeeraldisest ja teenindusmaast kuulub riigi omandisse ja on hallatav erinevate asutuste poolt (Joonis 4). Eraomandis olevaid katastriüksuseid on neli, kuid nende pindala suhtena kogu territoorium on marginaalne. Umbes 2/3-ikul mäeeraldisest ja teenindusmaast puudub Enefit Kaevandused ASil lepinguline suhe maaomanikuga ehk tegemist on aladega, kus maakasutus on lõpetatud või kus pole seda kunagi olnud, sest kaevandamine ja korrastamine toimus enne Eesti taasiseseisvumist. Enefit Kaevandused ASil on lepinguline suhe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Maa-ametiga, kes on määratud antud aladel Keskkonnaministeeriumi volitatud esindajaks. Loetelu katastriüksustest mis paikevad mäeeraldisel või teenindusmaal (sh katastriüksused mis paiknevad osaliselt), koos tunnuste, sihtotstarbe ja omanikega on kajastatud lisas 13.40. Lüganuse vald Kogu karjääriala terviklikuks planeerimiseks algatas Maidla Vallavalitsus 30.04.2009. a otsusega nr 228 üldplaneeringu teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (lisa 13.31). Planeeringu peamisteks eesmärkideks oli: Määrata ca 130 MW võimsusega tuulepargi asukoht; Planeerida rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal koos abirajatistega; Kavandada erinevat tüüpi puhkealade asukohad; Planeerida Kaitseliidu lasketiir ja täpsustada ehitus-tehnilisi ja ballistilisi tingimusi; Välja pakkuda Ojamaa kaevise veoteede erinevad alternatiivid; Määrata Ojamaa kaevanduse rikastamisjäätmete ladestuskoht. Täiendavalt allkirjastasid Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Maidla valla, Eesti Olümpiakomitee, EEK AS-i ning Eesti Sõudeliidu esindajad 16. detsembril 2009. a. heade kavatsuste protokolli Aidu põlevkivikarjääri alade korrastamise ja sulgemise käigus rahvusvahelistele nõuetele vastava veealade spordikeskuse ning külastajatele suunatud atraktiivsete teenuste välja arendamiseks. Lähtuvalt teemaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilisest hindamise tulemustest on Aidu karjääri sulgemise järgselt kaevandatud alade arendamine ning kasutusele võtmine sõude- ja veespordikeskuse, spordi-, puhke- ja virgestuse ning taastuvenergia tootmise aladena pikaajalise sotsiaal-majandusliku mõjuna piirkonnale positiivsem kui ala metsamine. Vee- ja sõudekeskuse arendamine annab juurde töökohti, muudab ala atraktiivsemaks ja pikaajalises perspektiivis toob arenguvõimalusi ka lähipiirkonnale (lisa 13.31). Sarnasele järeldusele jõudis ka Aidu karjääris kavandatava sulgemise KMH (lisa 13.16). Selle kohaselt on parim alternatiiv pärast maavara ammendumist, karjääri sulgemine ja vee pumpamise lõpetamine, mille tulemusel taastub looduslik veetase. Endist karjääri kasutatakse tuulepargi, rekreatsioonialade, lasketiiru ja aheraine ladestus alana. Karjääri tootmisterritooriumi on loodushoiu seisukohalt mõistlik kasutada tulevase Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise töötlemiseks (lisa 13.16). Oluline on märkida, et suur osa teemaplaneeringu alast kuulub küll Aidu mäeeraldise sisse, kuid on korrastatud, korrastatuks tunnistatud ning üle antud vastavalt üleandmise hetkel kehtinud seadustele (lisa 13.31 ja Joonis 2). 15
Joonis 4. Mäeeraldise ja teenindusmaa maaomanikud Maakatastri andmetel seisuga 04.03.2015. Kollase viirutusega on tähistatud alad, mis on Enefit Kaevandused AS-il rendil. Nende hulgas on kajastatud ka alad, kus Enefit Kaevandused AS-il on osaline kasutusõigus Mäetaguse vald Mäetaguse vald soovib valla territooriumile jäävat Aidu karjääri korrastatud maid kasutada metsamajanduse arendamiseks. Sellega seoses soovitakse, et nendel maadel viiakse läbi metsamajandusliku suunitlusega tehniline korrastamine (lisa 13.3 ja 13.5). 3.1 Veespordikeskus ja sõudekanal Rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudekanaliga sõude- ja veespordikeskus kavandati teemaplaneeringu kohaselt karjääriala edelaossa (lisa 13.31). Sõudekanalis stabiilse veetaseme säilitamiseks kavandati väljavool Ojamaa jõkke läänepoolt kanalit (lisa 13.31, Teemaplaneeringu põhijoonis ). Kanalit ümbritsevad alad planeeriti valdavalt ärimaa juhtfunktsiooniga. Teemaplaneeringus kavandatud lahendus täpsustati detailplaneeringuga [Ilp ja Ruth 2014], mis kehtestati Lüganuse Vallavalitsuse poolt 27.02.2014. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine Aidu Veespordikeskuse 16
ehitiste rajamiseks, tehnovõrkude ja rajatiste asukoha ning haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Kehtestatud detailplaneering on edasise projekteerimistegevuse aluseks. Joonis 5. Aidu karjääri alal kehtestatud teema- ja detailplaneeringud. Tumepruuni joonega on märgitud teemaplaneeringu piir. Sõudekanali rajamiseks koostati projekt (lisa 13.17), millega kooskõlas tehti süvendi kaevetöid vahemikus august 2012. a kuni august 2013. a. Sõudekanali paiknemine on näidatud korrastamise tehnoloogilisel skeemil (graafiline lisa 9). Tulenevalt EK AS ja Lüganuse valla vahelistest kokkulepetest (lisa 13.23), piirdusid EK kohustused sõudekanali süvendi rajamise ning süvendi projektikohase nõlvade kujundamisega. Ülejäänud detailplaneeringuga kirjeldatud tegevuste teostamine ja finantseerimisvahendite leidmise ülesanne jäi vallale ja suunati kolmandale osapoolele, milleks loodi SA Aidu Veespordikeskus. Kanali valmides korrastati ning tasandati olemasolev tee ning rajati sõudekanalile juurdepääsuks täiendavalt kaks teelõiku kogupikkusega 0,9 km (graafiline lisa 9). SA Aidu Veespordikeskus on kinnitanud, et ala on planeeritava ehitustegevuse jaoks piisavalt korrastatud ja sobiva reljeefiga (lisa 13.43). 3.2 Tuulepark Üle korrastatud Aidu karjääri ala, suunaga kirdest edelasse, on kavandatud OÜ Kindel Vara tuulepark koguvõimsusega 99 MW. Tuulepark koosneb kuni 33 elektrituulikust Vestas V90, võimsusega a' 3 MW (lisa 13.31). 17
Tuulepargi teenindamiseks on planeeritud 20/330 kv trafoalajaam, mis ühendatakse 330 kv õhuliini abil Püssi alajaamaga ja 20 kv maakaablite abil elektrituulikutega ning sõude- ja veespordikeskust teenindava trafoalajaamaga. Tuulikud on valdavalt planeeritud aladele, mis on metsastatud ja korrastatuks tunnistatud (Joonis 2 ja lisa 13.31) ning seal täiendavaid töid ei kavandata. Korrastatuks tunnistamata aladele on planeeritud kolm tuulikut. Nende alade korrastamisele ei ole seatud täiendavaid tingimusi ning Enefit Kaevandused AS on lähtunud korrastamistingimustest (maksimaalne nõlvsus 8 kraadi ning metsastamine). Käesolevaks ajaks on need tööd teostatud ja sellega loetakse, et pind on piisavalt ettevalmistatud tuulepargi rajamiseks. Tuulepargi ning sellega seonduva infrastruktuuri rajamisel Enefit Kaevandused AS ei osale. Kõik vajalikud infrastruktuuri investeeringud (sh juurdepääsuteed ja ühendusliinid) teeb tuulepargi arendaja. 3.3 Kaitseliidu lasketiir ja põlevkivi rikastusjäätmete (aherainepuistang) ladestuskoht Teemaplaneeringuga kavandati ala Kaitseliidu kasutusse jääva välilasketiiru rajamiseks. Kavandatud ala oli kasutusel kui põlevkivi väljaveo tranšee, mis võimaldab kuni 600 m pikkuse välilasketiiru rajamist. Lasketiiru rajamiseks nägi teemaplaneering ette detailplaneeringu koostamise, millele peab tuginema ehitusprojekt. Teemaplaneeringu kohaselt võib maakasutusõiguse ja ehitusloa alusel alustada tranšee täitmisega ja lasketiiru rajamisega, kui karjääri sulgemisel enam ei vajata tranšeed põlevkivi veoteena. Lasketiiru rajamiseks täidetakse idapoolt kolmanda 1,5 km pikkune ja 25 m sügavune tranšee, kuhu mahub u 2,2 mln m³ aherainet, ning seda ümbritsev ala (lisa 13.31, Teemaplaneeringu põhijoonis ). Teemaplaneeringus on täiendav kaevise rikastusjäätmete (aheraine) ladestuskoht planeeritud karjääri kaguosasse idapoolt teise ja neljanda väljaveotranšee vahelise ala lõunaossa (lisa 13.31, Teemaplaneeringu põhijoonis ). Aheraine ladestusala ja Kaitseliidu lasketiiru maa-ala detailplaneering algatati Maidla Vallavolikogu otsusega nr 164 (26.05.2011.) ning kehtestati 23.08.2012. Detailplaneering hõlmas 410 ha Aidu karjääri idaosas ning tugines varem koostatud üldplaneeringu teemaplaneeringule, kuid sellega täpsustati teemaplaneeringus kavandatud riigikaitsemaa ja aheraine ladestusala piire [Teiv jt., 2012]. Detailplaneeringus on aheraine ladestusala planeeritud edasisest arengust lähtudes puhke- ja virgestusalaks. Umbes 94 ha suurusele alale ladestatakse põlevkivi kaevandamisel tekkivaid kivijäätmed arvestuslikult umbes 20 aasta jooksul. Selleks, et anda ladestusalale maastikukujunduslikult huvitavam väljanägemine ning edaspidi ka puhke- ja virgestusala funktsioon on otsustatud ladestusala kujundada ladestamise juhtimisega. Ladestuskoht võimaldab kujundada kaevandamisjäätmete ladestuid 1200 x 600 m suurusel alal [Teiv jt., 2012]. Detailplaneeringuga näidatakse ka VKG poolt planeeritava aheraine lintkonveieri asukoht. Lisaks täpsustatakse planeeritava laketiiru kõrguseks 45-48,5 m. Täiendavalt kavandatakse detailplaneeringuga riigikaitsemaale käsigranaadi viskekoht ja teenindusala, kus asuvad abirajatised, parkla, konteinerid ja välikäimlad [Teiv jt., 2012]. Korrastamisprojekti raames teostatavaid tegevusi kirjeldatakse peatükis 5.1.6. Korrastamistingimustes (lisa 13.1) ei kajastata korrastamist riigikaitsemaaks. Lasketiiru rajamise soov leidis esmakordselt kajastamist teemaplaneeringus (lisa 13.31). Selleks ajaks oli karjäär ammendumas ning polnud enam piisavalt kaevandusjäätmeid tranšee tõstmiseks selliselt, et oleks võimalik hilisem lasketiiru rajamine. Ümberkaudsete nõlvade vedamine tranšeesse ei olnud võimalik, sest seal oli juba teostatud bioloogiline korrastamine ning puistangute vedamine 18
kaugemalt oleks olnud ebamõistlikult kulukas. Sellest tulenevalt pöördus Kaitseliit VKG poole, kelle Ojamaa kaevandus paikneb vahetus läheduses. Saavutatud kolmepoolse kokkuleppe kohaselt, täidab lasketiiru ala OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevandusest pärit aherainega Kaitseliidu soovil ja EK nõusolekul (lisa 13.45 töövõtuleping; 13.46). VKG andmetel oli 2015. aasta jaanuari seisuga rajatud ülepääs karjääri lõunaosa tehisveekogust mis võimaldab autoga pääseda Aidu karjääri alale üle karjääri kaguservas oleva tammi (graafiline lisa 9). Selleks kasutati Ojamaa kaevandusest pärinevat aherainet, mida kulus 94 900 m 3. Lähtuvalt Mäetaguse Vallavolikogu Keskkonnakomisjoni koosoleku protokollist (lisa 13.42) rajab VKG katastriüksusel 49801:001:0800 Aidu karjääriväli 3 truubi või silla, või kasutab muud lahendust, mis tagab piisava vee liikumise. Truup rajatakse hiljemalt korrastamistööde lõpetatuks tunnistamise ajaks. 2017. aasta juulikuu seisuga on täidetud vastav tranšee (absoluutkõrguseni ca 45 meetrit) ning sellega planeeritud lasketiiru ala (graafiline lisa 9; graafiline lisa 19). Kaitseministeeriumile antakse üle katastriüksus tunnusega 44901:002:0409. Seda ala ei metsastata. Täiendavaid pinnasetöid antud katastriüksuse raames EK ei teosta ning kõik hilisemad tööd korraldab Kaitseministeerium vastava ehitusprojekti alusel. Arvestades Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsiooniala ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneeringut Ramboll 2011, oli katastriüksusele (44901:002:0408) planeeritud VKG Kaevandused OÜ poolt rikastusjäägi ladestuskoht, 27,4 ha ulatuses (graafiline lisa 9). VKG Kaevandused AS soovis taotleda ülal nimetatud ala maakasutusõigust rikastusjääkide ladestuseks. Kohtuvaidlus Keskkonnaameti Põhja Regiooni ja VKG Kaevandused OÜ vahel rikastusjäägi ladestustasu maksmise teemal sai 16. juuni 2017 Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse (kohtuaja number: 3-3-1-61-16). Tulenevalt kohtuotsusest ei ole võimalik VKG l kujundada detailplaneeringus nimetatud territooriumi aheraine taaskasutamiseks ega luua puhke- ja virgestusala funktsiooni. Enefit Kaevandused AS korrastab ja metsastab antud territooriumi. 27,4 ha ulatuses tasandatakse korrastamata ala nii, et maapinna maksimaalne absoluutkõrgus ei ületa 60 meetrit. Peale tehnoloogilist korrastamist teostatakse alale bioloogiline korrastamine analoogselt külgnevate aladega. Täiendavaid töid Enefit Kaevandused AS ei teosta. Korrastatud ala on sobilik hilisemaks puhke- ja virgestusala loomiseks, samuti kasutamiseks aheraine ladestusalana. 3.4 Tulevase Uus-Kiviõli kaevanduse konveier ja tehnoloogiline autotee Aidu karjääri tootmisterritooriumil Aidu karjäärist lõunas, üle Ojamaa jõe, on kavandatud Enefit Kaevandused AS Uus-Kiviõli põlevkivikaevandus, mille kaevist planeeritakse töödelda (rikastada) Aidu tootmisterritooriumil. Teemaplaneeringus on kavandatud koridor kaevise lintkonveierile ja autoteele. Koridor saab alguse kavandatud Uus-Kiviõli kaevanduse tootmisterritooriumilt, kulgeb sõudekanalist ida poolt sirgjooneliselt mööda, suundudes Aidu tootmisterritooriumile (joonis 6 ja graafiline lisa 19). Täpsemaks planeerimiseks on koostatud Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maaala detailplaneering (lisa 13.37), mis kehtestati 30.10.2014. a Lüganuse vallavolikogu poolt (lisa 13.38). Selle kohaselt võetakse Aidu karjääri tootmisterritoorium kasutusele põlevkivi töötlemis-, laadimis- ja laopiirkonnana ning rajatakse rikastamisvabrik ja teised infrastruktuuri objektid. 19
Aidu karjääri tootmisplatsil teostati lammutustööd vahemikus aprill 2013 kuni aprill 2014 ning tootmisplats korrastati vastavalt Aidu karjääris asuvate hoonete ja rajatiste lammutusprojektile (lisa 13.20). 3.5 Puhkeala Teemaplaneeringuga on Ojamaa jõe kaldapiiranguvööndi ja ammendatud karjääri vaheline ala reserveeritud looduslikule puhkealale ning detailplaneerimise kohustusega sõude- ja veespordikeskusele (lisa 13.31, Teemaplaneeringu põhijoonis ). Kavandatud ujumisala lahendus ja ehitus-tehnilised tingimused täpsustatakse teemaplaneeringu kohaselt pärast alade veega täitumist, vajadusel detailplaneeringu alusel (teadaolevalt ei ole seda projekti koostamise ajaks veel tehtud). Detailplaneeringu koostamise vajaduse otsustab Lüganuse Vallavolikogu. Lisaks on kavandatud veeala sukeldumisspordi otstarbeks. Vajadusel on lubatud rajada paadisild ja püstitada kuni 20 m² aluse esituspinna ja kuni 3 m kõrguseid ehitisi. Karjääri keskosas tuulepargi alale jäävale kõrgele künkale (abs. kõrgus 65-66 m) on teemaplaneeringus tehtud ettepanek vaateplatvormi rajamiseks (lisa 13.31, Teemaplaneeringu põhijoonis ), kust avaneks hea vaade ümbritsevale alale. Juurdepääs oleks kavandatud kergliiklusteega põhja poole jäävalt elektrituulikute teelt. Nimetatud vaateplatvormi rajamine ei kuulu käesoleva korrastusprojektis ettenähtud tööde hulka. Korrastusprojekti kohaselt tasandas Enefit Kaevandused AS puistangud vastavalt korrastamistingimustele (maksimaalne kallakus 8 kraadi) ning teostas bioloogilise korrastamise, milleks käesoleval juhul on metsastamine. Nimetatud tööd on tänaseks teostatud ning täiendavaid tegevusi ei kavandata. Hilisema maa-ala arendamise (sh detailplaneeringu ning sellest lähtuvate edasiste tegevuste) eest vastutab arendaja. 3.6 Džiibimatkad Teemaplaneeringuga lubatakse jätkata ja arendada edasi puhke- ja virgestusmaana reserveeritud Aidu karjääri kirdenurka, kus hetkel toimuvad ATV- ja džiibimatkad (lisa 13.31, Teemaplaneeringu põhijoonis ). Matkade korraldamine ja marsruudid kooskõlastatakse RMK Ida-Virumaa metskonnaga. Vaadeldaval alal viidi bioloogiline korrastamine läbi 70ndateel-80datel. Antud ala haldab RMK. 20
Joonis 6. Uus-Kiviõli kaevandus ja Aidu karjäär 21
4 VEEREŽIIMI KUJUNDAMINE JA PROGNOOS AIDU KARJÄÄRI PIIRKONNAS Aidu karjääri sulgemise ja Uus-Kiviõli kaevanduse avamisega seotud hüdrogeoloogiliste muutusi prognoosis Eesti Geoloogiakeskus (edaspidi EGK) EKi tellimusel [Savitski ja Savva, 2009]. Hüdrogeoloogilise mudeli väljatöötamisel kasutati geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise, otsingutööde, põhjaveeseire, põhjaveekatastri ja -registri, Jõhvi ilmajaama ning jõgede hüdroloogilisi andmeid. Mudel on koostatud pindalale 389,11 km² ning see haarab üleujutatud Kiviõli, Kohtla, Nr. 4. ja Sompa kaevanduse, mudeli koostamise ajal töötanud Aidu ja Vanaküla karjäärid ning perspektiivsed Uus-Kiviõli ja Ojamaa (tänasel päeval töötava) kaevandused. Mudeli mõjualasse jäävad ka Hirmuse, Purtse, Ojamaa ja Kohtla jõgi. Läbilõikes on mudel 7-kihiline: 1) Kvaternaari veekompleksi, Q; 2) Nabala Rakvere veekihti, O3nb-rk; 3) Oandu veepidet, O3on; 4) Keila Kukruse veekihti, O3kl-kk; 5) põlevkivi tootsat kihindit, O3kk; 6) Uhaku veepidet, O2uh; 7) Lasnamäe Kunda veekihti, O2 1ls kn. Modelleeritud ala läänepiirile jääb Sonda, idapiirile Sompa kaevandus, põhjas ulatub see Kohtla jõe joonele ja lõunas Koolma külani (joonis 3). Mudeliga hinnati olemasolevat hüdrogeoloogilist seisundit ja prognoositi põhjaveetaseme muutumist vee pumpamise lõpetamisel Aidu karjääris 2012. aastal. Karjääri kaevandamisjärgseks veetasemeks planeeriti absoluutkõrgus 42 m, mille stabiilseks tagamiseks nähti ette ülevoolude rajamine Ojamaa jõkke (graafiline lisa 9 ja 15). Mudeli kohaselt on aasta keskmine väljavool pärast veetaseme stabiliseerumist 74 000 m³/ööpäevas, veetase Kohtla kaevanduses tõuseb kõrgusele 44,4 m üle merepinna, mis toob kaasa vajaduse tõsta Kohtla-Nõmme Maidla tee tammi. Teetammi tõstmine toimus 2012. aasta hilissuvel ning teostatud tööd on detailselt kirjeldatud peatükis 5.1.4. Aidu karjääris oli aasta keskmine vee juurdevool 2002. 2008. aastal 134 976 m³/ööpäevas, mis moodustus sademetest 35 147 m³/ööpäevas ehk 26%, Kohtla kaevandusest 44 326 m³/ööpäevas ehk 33% ja pinnasevee dreenimisest (põhiliselt lõuna poolt) 55 503 m³/ööpäevas ehk 41%. Arvutustes kasutati Aidu karjääri pumplate andmeid ja Jõhvi ilmajaama 2002. 2008. aasta sademete andmeid. Aidu karjäär lõpetas maavara väljamise 2012. aastal. Hüdrogeoloogilise mudeli kohaselt oodati tranšeede veega täitumist ca 2,5 aasta jooksul pärast pumpamise lõpetamist. Reaalsete veeseire andmete kohaselt oli tõus aga mõnevõrra kiirem ning 42 m tase saavutati 2014. aasta aprillis ehk vähem kui kahe aasta pärast. Karjääri veetaseme reguleerimiseks rajati isevoolne ülevool Ojamaa jõkke vahetult enne viimase suubumist Purtse jõkke (graafiline lisa 9 ja 15). Karjääri veetaseme tõustes vähenes vee juurdevool idapoolsetest veega täitunud kaevandustest, mistõttu hakkas veetase tõusma Kohtla, Sompa ja 4.-kaevanduses. Hüdroloogilise mudeli piir ja prognoositud hüdroisohüpsid on toodud joonis 7 ja joonis 8. 22
Joonis 7. Modelleeritud ala ja hüdromeetrilised lävendid [Savitski ja Savva, 2009] 23
Joonis 8. Aidu karjääri piirkonna veetasemete mudel tingimusel, et karjääri veetase on absoluutkõrgusel 42 m [Savitski ja Savva, 2009] 24
5 TÖÖD KARJÄÄRI KORRASTAMISEL Maade korrastamine toimub kahes järgus: tehniline ja bioloogiline. Tehniline korrastamine kätkeb peamiselt maade ettevalmistamist bioloogiliseks korrastamiseks ja seisneb puistangute tasandamises, nõlvade kujundamises, teede ehituses, sõudekanali süvendi kaevamises ja teistes pinnasetöödes. Lisaks sisaldab tehnoloogiline korrastamine ka seadmete demonteerimist ning mittevajalike ehitiste likvideerimist. Bioloogiline korrastamine koosneb agrotehnilistest ja fütomelioratiivsetest töödest, mis on suunatud taimestiku taastamisele. Korrastatud ala kujutab endast kergelt lainelist ala, mis on kitsaste veega täitunud süvenditega (karjääri tranšeed) osadeks jaotatud (joonis 9). Teemaplaneeringust lähtuvat maakasutust on kirjeldatud peatükis 3. Korrastamistööde tehnoloogia on valitud selliselt, et oleks võimalik täita Keskkonnateenistuse (Keskkonnaameti eelkäija) poolt väljastatud korrastamistingimusi (lisa 13.1), arvestades alal kehtestatud planeeringuid. Korrastamistööde eesmärgiks on planeeringute alal ette valmistada pinnas selliselt, et oleks võimalik planeeritud arendustegevusi teha. Joonis 9. Reljeefikaart 5.1 Tehniline korrastamine Tehnilise korrastamise käigus teostatakse mahukaid pinnasetöid (Tabel 3). 25
Tabel 3. Korrastamise käigus teostatakse pinnasetööd. Teostatud pinnasetööde asukohad on toodud korrastamise tehnoloogilisel skeemil ning teostamisel olevad tööd bioloogilise korrastamise ja korrastatud maa plaanil (graafiline lisa 9; graafiline lisa 19). Jrk nr 1 2 Töö liik Aidu-Liiva Kohtla-Nõmme autotee tõstmine 44,0 m abs kõrgusele Aidu-Liiva Kohtla-Nõmme ja Sipelgamäe vahelise teetammi tõstmine 44,0 m abs kõrgusele pikkus, m laius, m Näitajad keskmine kõrgus, m Pindala Korrastamistööde maht, (tööde maht), m 2 m 3 4520 13 ca 3,5 58 800 207 000 215 16 4,5 4 300 19 350 3 Puistanguteede remont 12 700 4 0,5 50 800 6300 4 Tee rajamine veespordikeskuse juurde 900 8 0,5 7 200 3 600 5 Sõudekanali rajamine 2395 162 3,5* 380 700 3 990 000 6 Lõunaseina kahe üles-allapääsu rajamine 13/19 1-20.8 4.2/6.3 167/285 842 7 Ida-kanali avamine 150 6 2* 900 1206 8 Sõudekanali väljavoolu Ojamaa jõkke suudmeala korrastamine 3200 9 Korrastamata ala/ Püramiidide ala (Tehniline ja bioloogiline korrastamine) 274000 Kokku 780 352 4 228 298 10 Hoiatavate siltide paigaldamine; Kogus: 20 tk. *sügavus Teostatud Teostamisel 5.1.1 Puistangute tasandamine Sellel etapil tehti järgmisi töid: tammide rajamine ekskavaatori sammumiseks tranšee tööastangult puistangutele; puistangute tasandamine; veotranšeedega külgnevate puistangunõlvade kujundamine; tasandatud puistangute pinna silumine; alla- ja ülessõiduteede rajamine sammuva ekskavaatori liikumiseks puistangu ühelt tiivalt teisele üle veotranšeede. Aidu karjääri puistangud on kahekihilised ja mäetööde eega paralleelsete harjadega. Puistangu kuju järgi aga prismakujulised sirgjoonelise harjaga. Sisepuistangute reljeef on teravalt liigendatud, üksikute harjade kõrgusega 1-3 m (maksimaalselt kuni 14 m). Sellised puistangud on raskesti ligipääsetavad ning neid tasandati draglainide või buldooseritega. Veotranšeede juures on puistangud kõrgemad ja seetõttu olid ka tasandamise mahud nendes piirkondades suuremad. Draglainidega tasandati puistangud esimeses tranšees juunis-juulis 2012 (graafiline lisa 10; graafiline lisa 11), misjärel rakendati neid sõudekanali süvendi rajamisel. Buldooseritega puistangute silumine toimus juulist 2012 kuni veebruarini 2013 (graafiline lisa 12). Tehnilise korrastamise käigus tasandati puistanguharjad nii, et nõlvade kallakus ei ületaks 8 o ja peale moodustuks pinnasekiht. Korrastatud pinnasekiht on vähemalt 0,5 m paksune ja sisaldab vähemalt 25% peent materjali (terasuurusega kuni 1 mm) ja mitte rohkem kui 40% materjali tükisuurusega üle 10 mm. 26
Mineraalsete lisandite jaotuse seaduspärasusi massiivis katendi ekskaveerimisel puistangusse ja nende mõju puistangute tihenemisele paljandustööde kõikidel etappidel ei ole uuritud. Seepärast pole vajumise lõppemisel võimalik puistangumassiivi mahu muutusi ja struktuur-tekstuurse ehituse iseärasusi põhjendatult hinnata. Korrastatuks tunnistatud aladel on veotranšeede nõlvad kohati 35-38 kraadi (joonis 10). Käesolevale projektile seatud tingimuste kohaselt tuli tranšeede nõlvad tasandada 30 kraadini (lisa 13.1). Sellest lähtuti korrastamise käigus, kuid keeruliste mäetehniliste tingimuste tõttu ei olnud seda võimalik igal pool järgida. 2005. aastast kuni 2012. aastani läbiviidud tehnoloogilise korrastamise käigus ei olnud võimalik teostada nõuetekohast tasandamist kohtades, kus tulenevalt materjali ladustamisest ning geotehnilistest omadustest oli nõlva püsivus ebapiisav draglainide ja buldooserite kandmiseks (rasked mäetööde masinad vajusid pinnasesse). Viimase töötranšee põhjapoolsel nõlval teostati puistangute tasandamist ainult buldooseritega ajavahemikul 2012-2013 veebruar. Selleks ajaks oli vesi tranšeedes tõusnud mitme meetrini ja ohtlik oli buldooseril teostada materjali tasandamist vahetult serva peal. Tulenevalt tehnilistest raskustest ei olnud alati tagatud nõlvade tasandamine 30 kraadini, kuid nõlvad ei ole järsemad, kui juba korrastatuks tunnistatud aladel. Joonis 10. Erineva nõlvakallakusega alad. Andmed pärinevad Maa-ameti teostatud lidari mõõdistustest (mai 2014). Modelleerimisel kasutati 5 m küljepikkusega võrku, mille tulemusena on välja jäänud alad, kus kallakus esineb alla 5 m lõigul 27
Eesti Maavarade Komisjon juhtis tähelepanu (protokolliline otsus nr 14-158), et töötranšee kobestamata ja kaljustest kivimitest koosnev külg (nn lõunanõlv) on ohtlik nii inimestele kui loomadele ja soovitas paljand tasandada nii, et üleminek looduslikult maastikult tehnogeensele oleks sujuv, st järsakud oleks vaja likvideerida või muuta ohutumaks. Tegemist on atraktiivse paljandiga veekogu kohal, kus 2 km pikkusel lõigul ulatuvad kõrgused kuni 7 meetrini vee kohal ja üle 15m vee all. Teist sarnast aluspõhjapaljandit Eestis ei leidu ja seina, sh allveeseina kasutusvõimalused leiavad avastamist tulevastes turismi jm projektides. Lõunaseina säilitamise poolt on oma toetuse andnud Mäetaguse vallavalitsus (lisa 13.41), samuti mitmed maastikuarhitektid, sh prof Kalev Sepp Eesti Põllumajandusülikoolist [Sepp, 2015]. Selleks, et tagada Maapõueseadusest ja korrastamisprojekti tingimustest tulenev nõue maastikku kujundamisel selliselt, et see ei kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele ning vältida varisemist, on teostatud ja teostamisel mitmed lahendused. Keskkonnaministri määruse Uuritud ja kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, 11 lg 4 on sätestatud, et järsak tuleb puhastada kivimi ebapüsivatest osadest nii, et oleks kõrvaldatud varinguoht ja järsk külg tõkestatakse inimeste ja loomade ohutust tagaval viisil ülevalt valli, põõsastiku, heki, piiridega või muul moel. Nõlv on puhastatud kivimi ebapüsivatest osadest enne karjääri sulgemist, tagamaks töökeskkonna ohutuse. Aidu karjääri katendiastangu lõhketööde teostamise protsessi käigus viidi läbi kontuuriva drenaažirea lõhkeaukude eelnev lõhkamine. Kontuuriva drenaažirea puurimist ja lõhkamist teostati enne lõhketööks ettevalmistatava lubjakiviastangu ploki lõhkeaukude puurimise algust (Lisa 13.48 Puur-lõhketööde pass). Protsessi eesmärk oli puurimiseks ettevalmistatava ploki eelnev kuivendamine ja veekõrvaldus, samuti lõhketöödest tekkivate lõhede tekkimise välistamine kontuuritagusele alale. Sellise, eelneva lõikelõhe moodustamisega minimiseeriti lõhketöö põhjustatud mõju kandumine lõhatavalt plokilt külgnevatele kivimi massiividele. Hiljem, katenditööde käigus, teostati draglainidega katendi lubjakiviastangu töökülje puhastamist lahtistest kivimitükkidest ja ripikutest. Karjääri ekspluatatsiooniaja jooksul lõplikus püsiolekus astangutel varinguid ei fikseeritud. Nõlva ohutustamiseks ja markeerimiseks lõuna poolt on nõlvale rajatud 1,2 m kõrgune kaitsevall, mille ette on jäetud ca 1 m laiune ohutusriba. Lisaks paigaldatakse lõunaserva ette ligikaudu 100 meetriste vahedega sildid, mis teavitavad inimesi võimalikust ohust. Vallile on sadevee äravooluks rajatud kitsad läbipääsud. Planeeritavad väljapääsud tagavad samuti sadevee äravoolu. Juurdepääs lõunanõlvale on piiratud, ligipääs on kahe kitsa pinnasetee kaudu. Toetudes keskkonnaministri määrusele Uuritud ja kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, 14 lg 3 rajatakse mõlema Aidu karjääri lõunanõlva juurdepääsutee otstesse kaks väljapääsu, eesmärgiga võimaldada loomade ja inimeste üles- ja allapääs järsakust. Läbipääsud on planeeritud kahe ainsa lõunaserva juurde viiva pinnasetee jätkuna (joonis 11 ja graafiline lisa 19). Loomade liikumistee üle Aidu lõunakanali kulgeb lõunaseina lääneosast, kus seina kõrgus on alla 1m. Seega, Aidu lõunanõlva astangu tasandamist ei kavandata lähtudes järgmistest argumentidest: 1. Kohaliku omavalitsuse ja teadusasutuste toetus astangule 2. Kaitsevalli, ohutusriba, ohust teavitavate siltide ja juurde- ja väljapääsu olemasolu 3. Piiratud juurdepääs astangule 4. Sarnaste astangute ohutus praktikas 5. Astang ilmestab maastikku 28
Joonis 11. Töötranšee kobestamata ja kaljustest kivimitest koosnev järsk astang (tume joon kaardil). Astangu kõrgus on toodud alumisel profiilil (pruun ala). Üle 50 m abs kõrgusega lõik näitab VKG rajatud ülesõitu, kus tegelikult astang puudub. Punaste ringidega on märgitud planeeritud väljapääsude kohad Karjääri tranšee 3b kagunurgas olev kinniaetud kaevetranšee avatakse kanaliga, mille mõõtmed on: pikkus 150 m, sügavus 2,0 m, laius vee piiril 6 m ja vee all 2 m. Kanali kaldajoone konfiguratsioon on lähedane looduslikule. Vee läbipääs avatakse peale korrastamisprojekti kinnitamist (graafiline lisa 19). Karjääris kasutati puistangute tasandamisel peamiselt buldoosereid. Sõudekanali süvendi ehitamisel ja kaevandatud maade korrastamisel kasutatud draglain ja buldooserite tehnilised andmed on toodud all olevates tabelites (Tabel 4 ja Tabel 5) 29