MRT: mäetööde projekteerimine KP 00001 projekteerimine EP10032389-0001 elektritööde projekteerimine EL 10032389-0001 Р-05-11/13 EESTI ENERGIA KAEVANDUSED AS AIDU KARJÄÄRI KAEVANDAMISE LÕPETAMISE JA KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMISE PROJEKT MÄEERALDIS AIDU KARJÄÄR Maavara kaevandamise luba nr KMIN-075 KAEVADAMISLOA OMANIK: Eesti Energia Kaevandused AS Jaama 10, 41533, Jõhvi Tootmisdirektor MTR nr KA 00001 Erik Väli PROJEKTI KOOSTAJA Eesti Energia Kaevandused AS Jaama 10, 41533, Jõhvi Tootmisosakonna juhataja MTR nr KP 00001 Martin Lohk JÕHVI 2014
Projekti teostajad: Peamarkšeider Allan Viil Mäetööde projekteerija Sergei Žalinov Mäetööde projekteerija Dmitri Melnik Spetsialist Helje Eelmets
Sisukord 1. Sissejuhatus... 6 2. Üldandmed... 7 3. Aidu karjäärivälja põlevkivivaru... 8 4. Aidu karjäärivälja maade edaspidine kasutamine... 10 4.1. Veespordikeskus ja sõudekanal... 11 4.2. Tuulepark... 14 4.3. Kaitseliidu lasketiir... 14 4.4. Tulevase Uus-Kiviõli kaevanduse (EEK) konveier ja tehnoloogiline autotee... 15 4.5. Ojamaa (VKG) kaevanduse konveier ja autotee... 15 4.6. Põlevkivi rikastusjäätmete (aherainepuistang) ladestuskoht... 16 4.7. Puhkeala... 16 4.8. Džiibimatkade marsruut... 17 4.9. Veekõrvalduskanal veega täitunud karjäärist Ojamaa jõkke... 17 5. Karjääriala maastiku kujundamine vastavalt Maidla valla teemaplaneeringule... 18 6. Hüdroloogilise režiimi prognoos karjääri piirkonnas... 19 7. Tööd karjääri sulgemisel... 24 8. Rikutud maade korrastamine... 25 8.1. Rikutud maade lühiiseloomustus... 25 8.2. Puistangute korrastamise suund... 26 8.3 Rikutud maade korrastamise tehnoloogia... 27 9. Teedevõrgu rajamine... 31 10. Demonteerimistööd... 32 10.1. Sammuvate ekskavaatorite demonteerimine... 32 10.2. Karjääriekskavaatorite demonteerimine... 33 10.3. Puurseadmete demonteerimine... 33 10.4. Buldooserite ja karjäärikallurite edaspidine kasutamine... 34 10.5. Pumbajaamade demonteerimine ja maa peale väljuvate puuraukude likvideerimine... 34 10.6. Elektriülekandeliinide demonteerimine... 36 10.7. Aidu karjääri hoonete ja rajatiste edaspidine kasutamine... 37 11. Uus-Kiviõli projekti mõju Aidu karjääri sulgemisele... 41 12. Keskkonnamõju vähendamise abinõud karjääri sulgemisel... 41
12.1. Karjääriala edasise kasutuse keskkonnanõuete seadmine ja keskkonnamõjude vältimise ja leevendamise meetmed... 42 12.2. Muinsuskaitse... 44 12.3. Veekogude kitsendused... 44 12.4. Tehnovõrkude kitsendused... 45 13. Tööohutusnõuded... 45 14. Tööde kalenderplaan kaevandamise lõpetamisel Aidu karjääris... 46 15. Lisad... 47 15.1. 02.02.2006a. Korrastamisprojekti tingimused. Ida-Virumaa Keskkonnateenistus 15.2. Maavara kaevandamise luba nr. KMIN-075. 2 lk 15.3. 05.10.2011a. Mäetaguse valla kiri 15.4. AS-i Eesti Energia Kaevanduse Otsus nr 3223 15.5. 19.03.2012a. Mäetaguse valla kiri 15.6. 12.04.2012a. Keskkonnaameti kiri 15.7. 31.05.2012a. Maidla valla otsus 15.8. 21.06.2012a. Aidu karjääri kaevanduse lõpetamise komisjoni koosoleku protokoll 15.9. 28.06.2012a. TJA kiri 15.10. 28.06.2012a. RMK kiri 15.11. 23.08.2012a. Maidla valla otsus 15.12. 06.09.2012a. Kaitseliidu kiri 15.13. 06.12.2012a. MKM kiri 15.14. 04.06.2013a. EEK käskkiri 15.15. 14.06.2013a. EMK otsus 15.16. 14.08.2013a. Keskkonnaameti kiri 15.17. Kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hindamise aruanne (CD) 15.18. Sõudekanali süvendi rajamise projekt (CD) 15.19. Veeäravoolude ja tehnoloogiliste puuraukude likvideerimise tüüpprojekt (CD) 15.20. Puuraukude likvideerimise aktid 15.21. Aidu karjääris asuvate hoonete ja rajatiste lammutusprojekt (CD) 15.22. 08.04.2013 Maidla valla kiri 15.23. Aidu karjääri sulgemisjärgsete mõjude likvideerimistööde kulude tabel 15.24. Katendi astangu ee-pass
Jooniste loetelu Nr. Nimetus Tähis Märkused 1 Aidu karjääri mäeeraldise plaan P-05-11/13 leht 1 2 Aidu karjääri mäetööde plaan P-05-11/13 leht 2 3 4 5 6 Tranšeede ristlõiked A-A, B-B Aidu kaeveväli Tranšeede ristlõiked C-C, D-D Aidu kaeveväli Tranšeede ristlõiked E-E, F-F Aidu kaeveväli Tranšeede ristlõiked G-G, H-H Aidu kaeveväli P-05-11/13 leht 3 P-05-11/13 leht 4 P-05-11/13 leht 5 P-05-11/13 leht 6 7 Allmaakaeveõõnte tüüppläbilõige P-05-11/13 leht 7 8 Korrastatava maa plaan P-05-11/13 leht 8 9 Korrastamise tehnoloogiline skeem P-05-11/13 leht 9 10 11 12 13 14 15 16 Puistangute ekskavaatoriga EŠ-10/70 tasandamise tehnoloogiline skeem Puistangute buldooseriga tasandamise tehnoloogiline skeem Bioloogilise korrastamise ja korrastatud maa plaan Geoloogiline läbilõige joonel I-I Aidu kaeveväli Geoloogiline läbilõige joonel II-II Aidu kaeveväli Aidu-Liiva Kohtla-Nõmme autotee plaan ja lõiked Aidu-Liiva Kohtla-Nõmme autotee pikiprofiil P-05-11/13 leht 10 P-05-11/13 leht 11 P-05-11/13 leht 12 P-05-11/13 leht 13 P-05-11/13 leht 14 P-05-11/13 leht 15 P-05-11/13 leht 16 17 Aidu karjääri tööstusplatsi plaan P-05-11/13 leht 17 18 Hiivabasseini nr 1 täitmise skeem P-05-11/13 leht 18
1. Sissejuhatus Käesolev projekt on koostatud Eesti Energia Kaevandused AS (ЕЕK) juhatuse 18.01.2012. а otsuse nr 3223 alusel ja kooskõlas Kaevandamise peatamise ja lõpetamise korraga (majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 14.11.2003 nr 244). Aidu karjääriväljal lõpetati põlevkivi tootmistööd 31.07.2012. a. Käesoleva projekti eesmärgiks on kindlaks määrata kaevandamise lõpetamisel Aidu karjääriväljal tehtavad tööd ja korrastatud karjääriala edaspidine kasutamine Lüganuse ja Mäetaguse valla poolt. Kuna kaevandamise lõpetamine ja rikutud maade korrastamine on omavahel seotud, siis Eesti Maavarade Komisjoni soovitusel koondab käesolev dokument nimetatud tööd ühtsesse projekti. Olemasolevat Aidu karjääri taristut kavandatakse kasutada Uus-Kiviõli kaevanduse ehitamisel ja kaevandamisel. Kaevise veoks Uus-Kiviõli kaevandusest Aidu karjääri tööstusplatsile on kavandatud mööda karjäärivälja kulgeva tehnoloogilise autotee ja lintkonveieri ehitamine. Uus-Kiviõli kaevanduse rikastusjäätmeid võib kasutada killustiku tootmiseks, ladestamiseks rikastusjäätmete alale, samuti ka suletud Aidu karjääriala maastiku kujundamiseks. Maidla Vallavalitsuse poolt 17.03.2011 nr 143 kinnitatud Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneering Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik ja käesolevas projektis toodud sõudekanali ehitusvariant, tuulepark ja puhkeala rajamine sõltuvad täiendava finantseerimisallika leidmisest. Eesti Energia Kaevandused AS (EEK) võib teha ainult mullatööd, kui need kulud ei ületa rikutud maade korrastamisele ja karjääri sulgemisele ettenähtud kulusid. Kokkuleppel Maidla vallaga tehti Aidu karjääri sulgemise raames ainult sõudekanali süvendi ehitamise mullatööd ja rajati sellele juuresõidutee. Käesolevas projektis toodud tööd on kindlaksmääratud Eesti Energia Kaevandused AS ja Maidla Vallavalitsuse sõlmitud Koostöölepingus (25.02.2011.a). Koostamisel on Maidla valla poolt algatatud Uus-Kiviõli kaevanduse detailplaneering. Siinjuures tuleb märkida, et Lüganuse ja Maidla vald ning Püssi linn ühinesid 27.10.2013 üheks Lüganuse omavalitsuseks. Lüganuse Vallavolikogu kinnitas 27.02.2014 Aidu veespordikeskuse ala detailplaneeringu. Käesolevas töös ei käsitleta karjäärialale VKG Kaevandused tehnoloogilise autotee ehitust, kuna teetrassi asukoha valiku lõplikku otsust ei ole vastu võetud. Kui nimetatud tee ehitamise kohta võetakse vastu otsus, siis selle projekti esitavad asjast huvitatud organisatsioonid. Tee ehitavad samuti asjast huvitatud organisatsioonid.
2. Üldandmed Aidu karjääriväli (maavara kaevandamise luba nr KMIN-075) asub Eesti põlevkivimaardla keskrajooni põhjaosas. Karjääriväli on suhteliselt lihtsa geoloogilise ehitusega. Kaevandatava põlevkivikihindi keskmine paksus on 2,8 m. Tootuskihindi lasumissügavus kõigub 5 m karjäärivälja põhjaosas kuni 28 m kaguosas. Karjääriväli on jaotatud neljaks tootmisjaoskonnaks 1, 2, 3A, 3B (joonis Р-05-11/13 leht 2). Jaoskonnad on avatud külgmiste väljasõidu- ja lõiketranšeedega, samuti on läbindatud tootmisjaoskondi poolitavad kesktranšeed. Karjäärivälja kaevandati põhjast lõunasse kihindi languse suunas. Karjäärivälja pikkus on 4,4 km, laius 6,7 km. Karjääri esimene järk alustas tööd 1974. a septembris aastase tootmismahuga 1,5 mln t põlevkivi. Viimasel ajal oli karjääri tootmismaht kuni 2050 tuhat tonni aastas ja sõltus tarbimisest. Karjääri rikastusvabrik võimaldas toota nii energeetilist kui tehnoloogilist põlevkivi. Aidu karjääri katenditöödel kasutati lihtkaevandamisviisi. Selle kaevandamisviisi puhul paigutatakse kattekivimid tühjakskaevandatud ala sisepuistangusse otse paljandusekskavaatoriga muid transpordivahendeid kasutamata. Geoloogilise struktuuri ja tehnoloogilise teostatavuse tõttu kaevandati kogu katend kahe astmega: 1. aste setted; 2. aste kõvad kivimid, mis vajavad eelnevat kobestamist puur-lõhketöödega. Lihtkaevandamisega paljandamistöödel kasutatakse draglain tüüpi ekskavaatoreid. Ekskavaator-draglaini töö tehnoloogilise skeemi aluseks on setete ja kõvade kivimite selektiivse kaevandamise võimalus. Asukohta muutmata teisaldab ekskavaator katendit kaljuste kivimite astmelt. Enne kvaternaarisetete ekskaveerimist mullakihti ei koorita. Ekskaveerimise järjekord on: alumise ammutusega teisaldatakse lõhatud aluskivimid ja seejärel ülemise ammutusega setted (koos mullakihiga). Niisugune puistangute moodustamise järjekord võimaldab kõvad kivimid paigutada alla ja pehmed setted üles, tagades nii puistangute püsivus ja luues head eeldused hilisemaks korrastamiseks. Kaevekäigu laius sõltub katendiekskavaatori parameetritest ja on 30-45 m. Tootluskihi kobestamine toimus lausväljamisel puur- ja lõhketöödega, selektiivsel väljamisel buldooser-kobestiga. Põlevkivi laaditi ekskavaatoritega EKG-5A ja kopplaaduritega, rikastusvabriku vastuvõtupunkritesse veeti 45-tonniste Valgevenes toodetud karjäärikalluritega BelAZ-7547 ja BelAZ -7548Р. Kaevandamisega rikutud alad korrastati puistangute vajumise järel peamiselt metsaistutuseks. Osa maid taastati 1. tootmisjaoskonna aladel põllumajandusmaaks. Rikutud ja taastatud maade suhe Aidu kaeveväljal on toodud tabelis 2.1
Maade jaotus Aidu kaeveväljal, ha Tabel 2.1 Nr. Näitajad Pindala seisuga 01.08.2012, ha 1 Mäeeraldis kokku 2555,01 2 Rikutud maa kaevandamise algusest 2616,41* 3 Rekultiveeritud (üle antud) maad kaevandamise algusest 2035 s.h. põllumaad 148 metsamaad 1887 4 Kaevandatud pindala (31.07.2012) 2510,55 * mäeeraldis ja teised karjääri tegevuseks vajalikud maad: - settetiigid (mis tulevikus ei jää mäetööde alla) - 15,3 ha - veekraavid (mis tulevikus ei jää mäetööde alla) - 9,0 ha - põlevkivilaod - 8,4 ha - aherainepuistangud - 8,7 ha - hiivabasseinid - 20,0 ha 3. Aidu karjäärivälja põlevkivivaru Aidu kaevevälja kaevandamata varu 01.01.2013 seisuga oli 612 tuh tonni (Ta) ja 124 tuh tonni (Ra). Varud tranšeede lõikes ja nende edaspidine kasutamine on toodud tabelis 3.1. Kaevandamata varu asukoht on toodud joonisel P-05-11/13 lehel 1. Allesjäänud 736 tuh tonni põlevkivi varu on kavas maha kanda või üle viia passiivseks varuks: Tranšee nr 1 Mäeeraldise piir kulgeb piki Savala mattunud ürgorgu. See takistab täies mahus mäetööde tegemise võimalust. 248 tuh t varu kantakse maha geoloogilistel põhjustel. Rikketsoonis (Savala mattunud ürgorg) paiknevad ebapüsivad katendikivimid, mille peal ei saa katendiekskavaatoriga teostada katenditöid katendikivimite pehmuse ja voolavuse tõttu (raske tehnika upub ära). Igasuguse mehaanilise puudutuse korral muutuvad need kivimid voolavaks.
Põlevkivivaru Aidu kaeveväljal Tabel 3.1 Tranšee Tranšee 1 Tranšee 2 Tranšee 3A Varu klass Ta Ra Ta Geol. plokk 1aT-2 1aT-3 1aT-4 4aR-2 4aR-3 4aR-4 4aR-5 1aR-1 Varud seisuga 31.07.2012, tuh t Edasine kasutamine 174 Kantakse maha geoloogilistel põhjustel (Savala mattunud ürgorg) 74 217 Ra 4aR1 44 Ta 1aT-6 107 Ta Ra 1aT-5 1aT-7 4aR-6 4aR-7 92 Tranšee 3B Ta 1aT-8 22 6 Kantakse maha geoloogilistel põhjustel (Savala mattunud ürgorg) Varud ühendatakse 6. ja 9. geoloogilise plokiga (KV lääne osa) Kantakse maha geoloogilistel põhjustel (Savala mattunud ürgorg) Ettepanek jätta Aidu III mäeeraldise ette barjääritervikusse. Piiri korrektuur. Kantakse maha geoloogilistel põhjustel (Savala mattunud ürgorg) Kantakse maha geoloogilistel põhjustel (Savala mattunud ürgorg) Kantakse maha geoloogilistel põhjustel (Savala mattunud ürgorg) Kokku Aidu tranšee Ta 612 Neist 288 tuh t kantakse maha Ra 124 Neist 124 tuh t kantakse maha Tranšee nr 2 217 tuh t põlevkivi ühendatakse 6. ja 9. geoloogilise plokiga (Aidu II) ja kaevandatakse edaspidi. Tranšees 2 peatati kaevandamine Aidu II kaevevälja piiril (6. ja 9. geoloogiline plokk). Aidu karjäär oli valmis kaevandamist jätkama Aidu II kaeveväljal, jättes varude edaspidiseks avamiseks põlevkivi riba. Kuid sellel kaeveväljal põlevkivi kaevandamise luba ei väljastatud ja tööd peatati. Lisaks oli läheduses paiknevate elamute tõttu lõhketööde kasutamine raskendatud. 44 tuh t - varu kantakse maha geoloogilistel põhjustel. Need varud asuvad tranšee lõunapiiril ja külgnevad Savala mattunud ürgoruga. Rikketsoonis (Savala mattunud ürgorg) paiknevad ebapüsivad katendikivimid, mille peal ei saa katendiekskavaatoriga teostada katenditöid katendikivimite pehmuse ja voolavuse tõttu (raske tehnika upub ära). Igasuguse mehaanilise puudutuse korral muutuvad need kivimid voolavaks.
Tranšee nr 3А 98 tuh t varu kantakse maha geoloogilistel põhjustel. Need varud külgnevad Savala mattunud ürgoruga. Rikketsoonis (Savala mattunud ürgorg) paiknevad ebapüsivad katendikivimid, mille peal ei saa katendiekskavaatoriga teostada katenditöid katendikivimite pehmuse ja voolavuse tõttu (raske tehnika upub ära). Igasuguse mehaanilise puudutuse korral muutuvad need kivimid voolavaks. 107 tuh t jääb Aidu III mäeeraldise ette barjääritervikusse. Tranšee nr 3B 22 tuh t varu kantakse maha geoloogilistel põhjustel. Need varud külgnevad Savala mattunud ürgoruga. Rikketsoonis (Savala mattunud ürgorg) paiknevad ebapüsivad katendikivimid, mille peal ei saa katendiekskavaatoriga teostada katenditöid katendikivimite pehmuse ja voolavuse tõttu (raske tehnika upub ära). Igasuguse mehaanilise puudutuse korral muutuvad need kivimid voolavaks. Allesjäänud varu passiivseks varuks üleviimiseks peab vastavalt kehtivatele õigusaktidele esitama taotluse Keskkonnaministeeriumisse. Lõpliku otsuse teeb Eesti Maavarade Komisjon. 4. Aidu karjäärivälja maade edaspidine kasutamine Aidu karjääriväli asub Lüganuse ja Mäetaguse valla territooriumil. 2555,1 hektarist asub Maidla vallas 2412,64 ha ja Mäetaguse vallas 142,46 ha. Mõlemal vallal on korrastatud maade edaspidise kasutamise kohta oma seisukoht Lüganuse vald Lüganuse vald kavatseb suletud karjääriala kasutada spordi- ja turismikeskuse loomiseks. 16. detsembril 2009. a allkirjastasid Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Maidla valla, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Energia Kaevandused AS-i ning Eesti Sõudeliidu esindajad heade kavatsuste protokolli Aidu põlevkivikarjääri alade korrastamise ja sulgemise käigus rahvusvahelistele nõuetele vastava veealade spordikeskuse ning külastajatele suunatud atraktiivsete teenuste välja arendamiseks. Maidla Vallavolikogu võttis oma 23.09.2010 otsusega nr 105 vastu Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringu Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik. Planeeringuala hõlmab 3050,3 ha Maidla vallas, Aidu-Sooküla, Aidu-Liiva, Aidu ja Aidu-Nõmme külade territooriumil. Teemaplaneeringuga kavandatakse Aidu karjääri sulgemisele järgnevat tegevust, millega tuleb antud projektis arvestada. Maidla Vallavolikogu kehtestas oma 17.03.2011 otsusega nr 143 Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringu Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik.
P-05-11/13 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekt Planeeritav ala on Aidu karjääri rekultiveeritud ja rekultiveeritav ala. Teemaplaneeringus kavandatu sõltub planeeritaval alal pinnasevee tõusmisest, mis toimub peale kaevandamise lõpetamist Aidu karjääris. Teemaplaneeringuga kavandatakse planeeritavale alale rajada rahvusvahelistele nõuetele vastav sõude- ja veespordikeskus, tuulepark ja Kaitseliidu lasketiir. Planeeringuala kirdeosas on kavandatud jätkata ja arendada edasi seal toimuvaid ATV- ja džiibimatkasid. Ala keskosas on kavandatud kaevandamistegevusega tekitatud kõrgele künkale vaateplatvorm. Kagusse jäävalt Ojamaa kaevanduse tootmisterritooriumilt on planeeritavale Aidu karjääri alale varasema maakonna planeeringuga kavandatud lintkonveieri koridor ja projekteeritud kaevise veotee. Planeeringualast lõunasse jääva Uus-Kiviõli kaevanduse tootmisterritooriumilt on teemaplaneeringuga kavandatud lintkonveieri ja teenindustee koridor. Kaevise rikastusjäägi (aheraine) ladestuskoht on kavandatud planeeringuala koguossa. Teemaplaneeringu ülevaateskeem on esitatud joonisel 1. Aidu karjääri sulgemise järgselt kaevandatud alade arendamine ning kasutusele võtmine sõudeja veespordikeskuse, spordi-, puhke- ja virgestuse ning taastuvenergia tootmise aladena on pikaajalise sotsiaal-majandusliku mõjuna piirkonnale positiivsem kui ala metsana kasutamine. Vee- ja sõudekeskuse arendamine annab juurde töökohti, muudab ala atraktiivsemaks ja pikaajalises perspektiivis toob arenguvõimalusi ka lähipiirkonnale. Teemaplaneeringu Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik realiseerudes tekib Ida-Virumaale näidisobjekt põlevkivi avakaevandamisjärgsest rekultiveerimisest ja ala kasutuselevõtust väga erinevatel otstarvetel. Kaevise rikastusjäätmete ladestuskohta kavandatud puistanguala ei korrastata, vaid kujundatakse aheraine ladestamise käigus. Need puistangualad, kuhu teemaplaneeringuga objekte ja infrastruktuuri ei kavandata, korrastatakse metsaistutamiseks. Mäetaguse vald Mäetaguse vald kavatseb Aidu karjäärivälja korrastatud maid kasutada metsamajanduse arendamiseks ja nendel maadel viiakse läbi metsamajandusliku suunitlusega tehniline korrastamine (lisa 15.5). 4.1. Veespordikeskus ja sõudekanal Rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudekanaliga sõude- ja veespordikeskus on kavandatud planeeringuala edelaossa, kus põlevkivi kaevandamine on lõpetatud.
P-05-11/13 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekt Sõude- ja veekeskuse ala on planeeritud valdavalt ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alana. Sõudekanal on planeeritud loomulikul teel vahetuva veega kanalina. Kanali väljavool on planeeritud läänesuunalise tranšee lõuna- ja lääneosast Ojamaa jõkke. Sõude- ja spordikeskuse alale on kavandatud: sõude- ja veespordikeskuse hoone, teenindavad hooned ja rajatised; rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudekanali rajamine koos kanali juurde kuuluvate teenindavate hoonete ja rajatistega, s.h tribüün; veeslaalomi raja (White water) (rafting) hooned ja rajatised; vertikaalne tuuletunnel paadikuurid; tasased alad teisaldatavatele paadihoidjatele ja teenindus hoonetele; autode parklad; 2 silda; teed ja rajad ümber sõudekanali; trafoalajaamad elektrivarustuse tagamiseks; kõrghaljastusega alad elektrituulikute varjumüra vähendamiseks; sukeldumise koht; ujumise koht; puhkealad jõe ääres jne. Tehniliste tingimuste järgi kujutab sõudekanal endast veepeeglis 2350 m pikkust ja 162 m laiust ja vähemalt 3,5 m sügavust ristkülikukujulist süvendit maapinnas. Kanali küljed peavad kuni 1,5 m sügavuseni olema 45º nurga all. Sõudekanali süvendi kaevamise mullatöödeks koostati eraldi detailne projekt ( P-07-11/12 Sõudekanali süvendi rajamise projekt. Jõhvi 2012 ). Selles projektis määratati lisaks kanali asukohale ja välisvaatele sõudekanali ehitamise mullatööde maht. Sõudekanali süvendi kaevetööd tegi Aidu karjäär. Sõudekanal asub Aidu karjääri endiste tranšeede alal, veega täitumisel hakkab toimima karjääriala veetaseme ühtlustusmahutina. Kanali ümber jääva ala kujundamise ja korrastamise ning taristu edasise arendamise projekti koostavad Lüganuse valla tellimusel sellele spetsialiseerunud firmad. Samuti teevad sellel alal ehitustöid spetsialiseerunud firmad. Teemaplaneeringus kavandatud lahendus, hoonestusalad ja ehitus-tehnilised tingimused täpsustatakse koostatava detailplaneeringuga. Tuulepargi elektrituulikute varjumüra vähendamiseks on soovitav hoonestuse idapiirile rajada kõrghaljastus..
Joonis 1. Teemaplaneeringu üldskeem
4.2. Tuulepark Tuulepark koosneb elektrituulikutest ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest. Kirde edelasuunaliselt üle rekultiveeritud Aidu karjääri ala on kavandatud OÜ Kindel Vara poolt planeeritav tuulepark koguvõimsusega 99 MW kuni 33 elektrituulikut Vestas V90, võimsusega a' 3 MW. Planeeritavale alale on kavandatud elektrialajaam ja elektrituulikud ning nende ühendusteede ja liinide võimalikud asukohad. Tuulikute arv, täpne asukoht ja tehnilised näitajad fikseeritakse Kaitseministeeriumi kooskõlastusega planeeringus. Planeeringus on arvestatud Vestas V90 marki tuulikute tehniliste näitajatega ja sellest lähtuvalt on esitatud heli- ja varjumüra prognoosid. Juhul kui soovitakse püstitada teistsugust marki tuulikuid, tuleb enne ehitusloa väljastamist nende keskkonnamõju täiendavalt hinnata. Kaabelliinid on soovitav paigaldada võimalikult ühendusteede äärde, arvestades kaablite kaitsevööndite laiusega. Teemaplaneeringuga käsitletakse elektrituulikute rajamist detailplaneeringu täpsusega, määrates tuulikute ehitamiseks vajaliku krundi maksimumsuuruse. Krundi ehitusõigusena määratakse üks tuulik krundile, tuulikute vahelised kujad on valitud tuuliku efektiivsusest ja majanduslikust tasuvusest lähtudes. Tuulikute ja alajaamade püstitamiseks maatulundusmaa või mäetööstusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, moodustatakse iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa (003; T) 100%. Planeeringu alusel rajatakse tuulikute ühendusteed avalikult kasutatavate teedena. Kaabelliinid ja elektriülekandeliinid rajatakse vastavate ehitusprojektide alusel. Ühendusliinide projekteerimisel võetakse arvesse väljastatud liitumislepinguid Eesti Energia põhivõrguga liitumisel. Kavandatav 20/330 kv trafoalajaam teenindab 3 MW tuulegeneraatoritega tuulikuparki. Alajaam ühendatakse 330 kv liiniga Püssi alajaamaga ja 20 kv maakaablitega elektrituulikutega ning sõude- ja veespordikeskust teenindava trafoalajaamaga. Planeeringu menetlemise käigus osutus alajaama püstitamiseks sobivamaks asukohaks katastriüksusel 44901:002:0650, lähiaadressiga Kohtla metskond 15, asuv asukoht. Alajaama krundi ehitusõigus määratakse alajaama projektiga. Sõude- ja veespordikeskuse 0,4/10-20 kv alajaam teenindab sõude- ning veespordikeskuse ning raftinguala ehitisi. Ehituskrundi ehitusõigus ja maakasutuse tingimused määratakse koos sõudeja veespordikeskuse detailplaneeringuga. 4.3. Kaitseliidu lasketiir Lasketiir on kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe ohutuseeskirjadele ja kaitseväe juhataja poolt kinnitatud Kaitseväe ja kaitseliidu harjutusväljadele ja väljaõppeehitistele esitavad tehnilised nõuded vastav ehitis koos ohuala moodustava maa-alaga laskeharjutuste sooritamiseks sõjaväerelvadest. Kavandatava Aidu lasketiiru puhul on tegemist lahtise välilasketiiruga. Lahtine lasketiir on lasketiir, mille kaks või enam külge on välispiirdeta või millel puuduvad kuulisuunad. Lasketiiru rajamisele ja kasutamisele kohaldatakse kaitseministri 28.12.2010 määrusega nr.26 kehtestatud Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitavad nõuded ja kasutamise kord.
Teemaplaneeringuga kavandatakse uus maa-ala Kaitseliidu kasutusse jääva välilasketiiru rajamiseks. Kavandatav ala on käesoleval ajal põlevkivi väljaveo tranšee, mis võimaldab kuni 600 m pikkuse välilasketiiru rajamist. Planeeringu kehtestamise järgselt võib kasutada endiselt olemasolevat lasketiiru maa-ala kuni Aidu karjääri sulgemiseni ja territooriumi avamiseni avalikuks kasutamiseks. Lasketiiru rajamiseks tuleb koostada detailplaneering ja selle alusel lasketiiru ehitusprojekt. Kui karjääri sulgemisel enam ei vajata tranšeed põlevkivi veoteena, võib maakasutusõiguse ja ehitusloa alusel alustada tranšee täitmisega ja lasketiiru rajamisega. Lasketiiru kavandamisel tuleb arvestada vähendatud ohualaga, rakendades selleks vajalikud ehitusvõtted ja -abinõud. Lasketiiru rajamise eelduseks on kehtiva, vastava sisuga maakasutusõiguse olemasolu. 4.4. Tulevase Uus-Kiviõli kaevanduse (EEK) konveier ja tehnoloogiline autotee Planeeritavast alast lõunasse üle Ojamaa jõe on kavandamisel Uus-Kiviõli põlevkivikaevandus, mille kaevist planeeritakse töödelda Aidu tootmisterritooriumil. Planeeringus on kavandatud koridor kaevise lintkonveierile ja autoteele. Koridor saab alguse kavandatavalt Uus-Kiviõli kaevanduse tööstusterritooriumilt, kulgeb sõudekanalist mööda ida poolt sirgjooneliselt, suundudes Aidu tootmisterritooriumile. Kavandatava autotee ja lintkonveieri koridori laiuseks on planeeritud 30 m, väljaarvatud teede ristumise kohad ja loomade ületuskohad. Teemaa kaitsetsoon määratakse planeeringuga 30 m sõiduraja teljest mõlemale poole. Kavandatav lintkonveier kulgeb teekoridoris teest idapool. Kuna konveier ja teemaa läbivad rohevõrgustiku läänepoolset serva, siis selle toimimise tagamiseks tuleb rajada vähemalt üks ületuskoht metsloomade liikumiseks mööda rohevõrgustiku koridori. Teemaa koridori tuleb paigutada kõik konveieri või Uus-Kiviõli tööstusterritooriumit teenindavad vajalikud kommunikatsioonid. Päästetööde korraldamiseks mõlemal pool teemaa koridori tuleb teede ristumised välja ehitada konveieri ületamisega, tõusunurgaga mitte üle 12. Teemaa koridori ristumisel tranšeega kaevälja lõunaosas tuleb rajada piisava kandevõimega ühe keskse kandesambaga betoonist või metallist kandesõrestikuga sild, tagades 2 15 m laiusega vaba veepeegli ja 4,5 m kõrged sillaavad. Silla ehitamiseks ahendatakse tranšeed vajalike mõõtmeteni. Konveier paigutatakse silla konstruktsioonile. Silla ehituseks tuleb koostada projekt. Projekteerimistingimused väljastab kohalik omavalitsus teemaplaneeringu alusel. Sillad, konveier ja tehnoloogiline autotee projekteeritakse ja ehitatakse Uus-Kiviõli kaevanduse ehituse raames. 4.5. Ojamaa (VKG) kaevanduse konveier ja autotee Planeeritava ala kagunurgast lõunasse jääb Ojamaa kaevandus, mille kaevist on võimalik transportida nii rongi, auto kui ka konveieri abil. Varem projekteeritud autotee koridor saab alguse Ojamaa tootmisterritooriumilt, kulgeb paremalt esimese tranšee (3B ida) kõrval ja suundub kagu-loode suunaliselt üle planeeringuala Aidu tootmisterritooriumile. Planeeritud autotee koridori laius on 30 m.
Planeeringus oleva lintkonveieri asukoht on määratud kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga: "Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine" (Hendrikson & Ko, 2009). Planeeringu menetluse käigus on VKG Kaevandused AS-ile väljastatud konveieri teenindusteemaa ehitusluba planeeringuala idapiirile. Konveier saab alguse Ojamaa kaevevälja teenindusmaalt (kat. nr 49801:001:0307) ja kulgeb lõunapõhjasuunaliselt üle planeeringu idaala kirdesse. Rajatava lintkonveieriga on võimalik Ojamaa kaevevälja teenindusmaalt transportida AS VKG tootmisterritooriumile nii kaevist kui põlevkivi. Kavandatava lintkonveiersüsteemi pikkus on 12,8 km ja laius on 10-12 m (sh konveierisüsteemi hoolduseks rajatav pinnastee ja sideliinid). Ligikaudu 1/3 konveieri pikkusest kulgeb mööda rekultiveeritud Aidu karjääri serva. Konveieri kõrgus on 2 m. Kavandatav tootlikus on ca 700 t/h. Konveiersüsteem projekteeritakse ühes osas ning üleni kaetuna, mis garanteerib minimaalsed kaod, vähendab tolmuemissiooni ning kaitseb transporditavat materjali ilmastikuolude eest. Projekteeritud veotee koridori kõrval olnud raudtee koridoris raudteed välja ei ehitata, sest on otsustatud rajada lintkonveier. Kuna valdavalt ei kuulu autotee ja konveieri trassi kasutamiseks väljapakutud maad karjäärile, siis nende objektide projekteerimine ja ehitus sõltub maaomanike ja VKG omavahelistest kokkulepetest. 4.6. Põlevkivi rikastusjäätmete (aherainepuistang) ladestuskoht Kaevise rikastusjäätmete (aheraine) ladestuskoht on planeeritud ala kaguosasse idapoolt teise (3B vana kesk) ja neljanda (3/3) tranšee vahelise ala lõunaossa. Aheraine ladestamiseks võib täita idapoolt kolmanda 1,5 km pikkuse ja 25 m sügavuse tranšee, kuhu mahub u 2,2 milj m³ aherainet. Täidetavast tranšeest lääne poole jääv ala (u 60 ha) on piirkonna ümbritsevatest maa-aladest madalam (min 44m). Täidetava tranšee servad on kõrgemad (52 m kuni 55 m). Üksikud kõrgemad punktid alal on kuni 58 m. Idapoole jääva ala (u 30 ha) kõrgused on 49 m-st 58 m-ni. Aheraine ladestamisalale jääva täidetava tranšee pind on 8 ha. Kui selle objekti rajamisel kasutatakse Ojamaa kaevanduse aherainet, siis aheraine kohaletoimetamise veokoridori rajamiseks on vaja Mäetaguse vallas täita tranšee 3B jaoskonna piirkonnas. Rikastusjäätmete ladestuskoha detailset projekteerimist ja ehitust alustatakse pärast Lüganuse valla lõplikku otsust aherainepuistangu kujundamise põhimõtete kohta. 4.7. Puhkeala Planeeritava ala edelaossa jääv Ojamaa jõe kaldapiiranguvöönd ja ammendatud karjääri vaheline ala on reserveeritud looduslikule puhkealale ja detailplaneerimise kohustusega sõude- ja veespordikeskuse maale. Teemaplaneeringus kavandatud ujumisala lahendus ja ehitus-tehnilised tingimused täpsustatakse pärast alade veega täitumist, vajadusel detailplaneeringu alusel.
Detailplaneeringu koostamise vajaduse otsustab Lüganuse Vallavolikogu. Detailplaneeringu alusel koostatakse ujumisala kohta kujundus- ja haljastusprojekt. Sukeldumisspordi veeala on kavandatud kaevandatud ala kaguossa, mis pärast veega täitumist on selle spordiala viljelemiseks sobiv koht. Vajadusel on lubatud rajada paadisild ja püstitada kuni 20 m² aluse esituspinna ja kuni 3 m kõrguseid ehitisi. Inimeste ohutuse tagab sukeldumise korraldaja. Planeeritava ala keskosas tuulepargi alale jäävale kaevandamistegevusega seoses tekitatud kõrgele künkale (kõrgus 65-66 m) on kavandatud vaateplatvorm, kust avaneb hea vaade ümbritsevale alale. Juurdepääs on kavandatud kergliiklusteega põhja poole jäävalt elektrituulikute teelt. 4.8. Džiibimatkade marsruut Kavandatud on jätkata ja arendada edasi puhke- ja virgestusmaana kavandatud planeeringuala kirdenurgas toimuvaid ATV- ja džiibimatkasid. Matkade korraldamine ja marsruudid kooskõlastatakse Ida-Virumaa Metskonnaga. Korraldaja peab tagama inimeste ohutuse ja ümbritseva keskkonna hoidenõuete täitmise. Matkade korraldamine elumajadele lähemal kui 500 m on keelatud kella 23.00-st kuni kella 6.00-ni. 4.9. Veekõrvalduskanal veega täitunud karjäärist Ojamaa jõkke Veega täitunud karjääri veetaseme hoidmiseks 42 m absoluutkõrgusel on vaja veega täitunud kaeveõõned ühendada väljavooluga Ojamaa jõkke. See äravool peab tagama aasta keskmise mahu 74000 m 3 /ööpäevas (3100 m 3 /h). Analüüsides maapinna reljeefi ja olemasoleva äravoolu põhja kõrguspunkte karjääri 1. jaoskonna piirkonnas ja lähtudes sõudekanali asukohast (Maidla valla teemaplaneering), pakutakse projektis väljavoolu asukohaks tranšee 2 lõunaosa. Seejuures kasutatakse olemasolevaid voolusuundi, nimelt omavahel ühendatud kraave ja settebasseini nr 3, mis asub tulevasest sõudekanalist lääne pool. Selle äravoolusüsteemi põhja kõrgus kõigub 44,6 м m abs (settetiiki suubuva kraavi põhi) kuni 43,4 m abs (kraavi põhi Ojamaa jõkke suubumisel). Vee vabaks väljavooluks on vaja laiendada ja süvendada olemasolevaid kraave, samuti süvendada settetiiki vähemalt 41,5 m abs sügavusele. Veekõrvalduskanali arvutuslikud mõõtmed peavad olema vähemalt: - põhja laius 5 m, - sügavus 3,5 m, - ülemine laius umbes 17 m ( külgede kaldenurk 30 ) - vooluhulk kanalis vee sügavusel 1,3 m umbes 11000 m 3 /h Selle äravoolu pikkus on umbes 500 m. Süvendamistööde ligikaudne maht on 18 500 m 3. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada, et olemasolevate kraavide süvendamist ja laiendamist saab teha pärast pumpade seiskamist karjääri pumbajaamas nr 4.
5. Karjääriala maastiku kujundamine vastavalt Maidla valla teemaplaneeringule Suletud karjääriala teemaplaneeringus eespool loetletud objektid eeldavad teedevõrgu ehitamist, tammide rajamist üle karjääri kaeveõõnte, samuti kaeveõõnte osalist täitmist. Kogu tööde kompleksi ei ole karjääri tranšeede üleujutamiseks ettevalmistamise aja jooksul võimalik täita. Esiteks, ettevalmistustöödeks on aega umbes aasta, teiseks, karjääri tranšeede täitmiseks ja teede ehitamiseks on vaja miljoneid kuupmeetreid pinnast (aherainet). Niisugusest aheraine kogust karjääris ei ole ja Eesti Energia Kaevandused AS on võimalik maastiku kujundamise tööd läbi viia Uus-Kiviõli kaevanduse käikuandmise esimesel kahel-kolmel aastal. Kuid Lüganuse vald võib vastu võtta otsuse, et need tööd teeb Ojamaa kaevandus. Hüdrogeoloogilise prognoosi ja eelprojekti järgi ujutatakse kõik allesjäänud kaeveõõned üle, luues sellega ühendatud kanalite süsteemi. Kanalites on veetase 42 m abs. Autotee ehitamiseks rajatakse kaeveõõntesse tammid, mis eraldavad karjääri põhjaosas veega täitunud tranšeed (järved) ülejäänud veevõrgust. Nendes veekogudes sõltub vee kvaliteet ja tase puistangute filtratsiooniomadustest. Võib osutuda otstarbekaks nende tranšeede täitmine kaevanduse aherainega ja korrastamine metsaistutamiseks. Tulevikus on võimalik järgmiste kaeveõõnte täitmine: tranšee 3B vana kesk veotranšee põhjaosa, vana 3/3 veotranšee täitmine Sipelgamäest kuni uue veotranšeega ristumiseni, 1/3 veotranšee kaevandamata alani. Nimetatud meetmed on soovitusliku iseloomuga. Teede, tammide ehitamiseks ja karjääri tranšeede täitmiseks vajalik aheraine kogus, samuti tööde täitmise ligikaudne kava on toodud tabelis 5.1. Nende objektide asukoht on toodud joonise Р-05-11/13 lehel 9. Tabel 5.1 Karjääri tranšeede täitmine vastavalt Maidla valla teemaplaneeringule Jrk nr Tööd Tähis skeemil pikkus, m laius, m Näitajad keskmine kõrgus, m pindala, m 2 Maht, m 3 I etapp (2012-2013) 1 Aidu-Liiva Kohtla-Nõmme autotee tõstmine 44,0 m abs kõrgusele 1 207 000 2 Aidu-Liiva Kohtla-Nõmme ja Sipelgamäe vahelise teetammi tõstmine 44,0 m abs kõrgusele 2 215 20 4,5 4 300 19 350 3 Puistanguteede remont 12 700 4 0,5 50 800 25 400 4 Tee rajamine veespordikeskuse juurde 3 900 8 0,5 7 200 3 600 Ojamaa kaevanduse (Mäetaguse vald) 5 aheraine konveieritrassi tammi rajamine 10 107 800 Teostaja- Ojamaa kaevandus Kokku I etapp 363 150
1 2 3 4 II etapp (2014 - Uus-Kiviõli) 3B uue kesk veotranšee (Maidla vald) täitmine 44,0 m abs kõrgusele (lasketiir) Teostaja - Ojamaa kaevandus 3B uue kesk veotranšee (Mäetaguse vald) täitmine 44,0 m abs kõrgusele (lasketiir) Teostaja - Ojamaa kaevandus Ojamaa kaevanduse teetammi rajamine Teostaja - Ojamaa kaevandus Ojamaa kaevanduse teetammi rajamine Teostaja - Ojamaa kaevandus 4a 1 530 42 13,0 64 260 835 380 4b 255 46 20,0 11 730 234 600 5a 170 30 4,5 5 100 22 950 5b 130 30 12,3 3 900 47 970 5 Ojamaa kaevanduse teetammi rajamine Teostaja - Ojamaa kaevandus 5c 120 30 9,3 3 600 33 480 6 Uus-Kiviõli tee- ja konveieritrassi rajamine 6 5 300 20 1,0 106 000 106 000 7 Uus-Kiviõli tee- ja konveieritrassi tammi rajamine 7 58 000 8 Uus-Kiviõli tööstusplatsi kujundamine 8 200 200 1,5 40 000 60 000 9 Vana hiivabasseini täitmine tööstusplatsil kuni kaitsevalli kõrguseni 9 5,9 97 000 572 000 Kokku II etapp 1 970 380 6. Hüdroloogilise režiimi prognoos karjääri piirkonnas Aidu karjääri sulgemise ja Uus-Kiviõli kaevanduse avamisega seotud hüdrogeoloogiliste muutust prognoosimiseks on Eesti Energia Kaevandused AS-i tellimusel Eesti Geoloogiakeskuses valminud töö Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega. Tallinn 2009. Hüdrogeoloogilise seisundi muutuste prognoosid seoses tööde lõpetamisega Aidu karjääris ja karjääri veega täitumisega 2012. aastal ning uue Uus-Kiviõli kaevanduse avamisega on tehtud hüdrogeoloogilise modelleerimise teel. Digitaalse matemaatilise hüdrogeoloogilise mudeli väljatöötamisel kasutati geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise, otsingutööde, põhjaveeseire, põhjaveekatastri ja registri, Jõhvi ilmajaama ning jõgede hüdroloogilisi andmeid. Mudeli pindala on 389,11 km² ning see haarab üleujutatud Kiviõli, Kohtla, 4. ja Sompa kaevanduse, töötavad Aidu ja Vanaküla karjääri ning perspektiivsed Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduse. Mudeli piiridesse jäävad ka Hirmuse, Purtse, Ojamaa ja Kohtla jõgi.
Läbilõikes on mudel 7-kihiline ning sisaldab: 1) Kvaternaari veekompleksi, Q; 2) Nabala Rakvere veekihti, O 3 nb-rk; 3) Oandu veepidet, O 3 on; 4) Keila Kukruse veekihti, O 3 kl-kk; 5) põlevkivi tootsat kihindit, O 3 kk; 6) Uhaku veepidet, O 2 uh; 7) Lasnamäe Kunda veekihti, O 2 1 ls kn. Vaadeldava ala läänepiirile jääb Sonda, idapiirile Sompa kaevandus, põhjas ulatub piir Kohtla jõe joonele ja lõunas Koolma külani (joonis 3). Reljeef on suhteliselt rahulik, maapinna kõrgus alaneb lõunast põhja 64 meetrilt kuni 40 meetrini absoluutkõrgust. Lubjakiviplatood katavad kvaternaarisetted, paksusega valdavalt 1 3 m. Erandi moodustavad mattunud orud, kus kvaternaarisetete paksus ületab 40 meetrit. Mudelil hinnati praegust hüdrogeoloogilist seisundit ja lahendati ülesanded tööde lõpetamise kohta Aidu karjääris 2012. aastal. Karjäär on kavas üle ujutada absoluutkõrguseni 42 m nii, et juurdevoolavat vett oleks võimalik ära juhtida isevoolu teel Ojamaa jõkke, aasta keskmise mahuga 74 000 m³/ööpäevas, kusjuures veetase Kohtla kaevanduses tõuseb absoluutkõrguseni 44,4 m. Seoses sellega tuleb tõsta Kohtla-Nõmme Maidla tee tammi. Töötavas Aidu karjääris, mille pindala on 20,13 km², on aasta keskmine vee juurdevool 2002. 2008. aastal olnud 134 976 m³/ööpäevas. Juurdevool moodustub karjäärialale langenud sademetest 35 147 m³/ööpäevas ehk 26%, juurdevoolust Kohtla kaevandusest 44 326 m³/ööpäevas ehk 33% ja pinnasevee dreenimisest põhiliselt lõuna poolt 55 503 m³/ööpäevas ehk 41%. Arvutustes on kasutatud Aidu karjääri pumplate aasta keskmise juurdevoolu andmeid ja Jõhvi ilmajaama 2002. 2008. aasta sademete andmeid. Aidu karjääri veeärastuse mõju põhjaveetasemete muutusele on olnud väga piiratud. Karjäärist itta ja kagusse jäävad alad kuuluvad veega täitunud kaevanduste vööndisse, kus veekogus on väga suur ning veealanduse mõju annab vähe tunda, mida tõendavad vk. 5004, W-15, 173 ja 257 vaatlusandmed. Karjääri mõju on vaieldamatu, sest põhjaveevool suundub karjääri poole. Lõunas ja edelas takistab põhjaveetaseme alanduslehtri levikut Savala mattunud org, mille setted on suhteliselt väikeste filtratsiooniomadustega. Aidu karjäär lõpetab mäeeraldise piires kaevandamise 2012. aastal. Pärast karjääri sulgemist on kavas vastavalt hüdrogeoloogilisele prognoosile see üle ujutada kuni absoluutkõrguseni 42 m. Karjääri veetaset hakatakse reguleerima isevoolu teel Ojamaa jõkke tema Purtse jõkke suubumise piirkonnas. Karjääri üleujutamisega kaasneb veetaseme tõus karjääris, mille käigus väheneb vee juurdevool üleujutatud kaevandustest, mis jäävad Aidu karjäärist ida poole. Kaevanduste veeheite vähenemise tõttu hakkab veetase tõusma Kohtla, Sompa ja 4.-kaevanduses, mistõttu Kohtla kaevanduspark-muuseumi kasutatavate kaeveõõnte üleujutusohu vältimiseks tuleb muuseumil veetõkked üle vaadata. Veetaseme tõusu protsess peatub ajaks, mil täitub veega Viru kaevandus või hakkab tööle Ojamaa kaevandus. Aidu karjääri äravool hakkab toimuma sademevee ja Kohtla kaevanduse poolt tuleva juurdevoolu arvel.
Modelleerimismeetodil prognoositi Aidu karjääri veetaseme seisu ja juurdevoolu bilanssi tööde lõpetamisajaks. Hinnati vee juurdevoolu Kohtla kaevanduse, Savala mattunud oru ja Aidu-2 läänejaoskonna poolt. Stsenaarium on seotud Aidu karjääri üleujutamisega veetaseme absoluutkõrguseni 42 m, mis kindlustaks vee isevoolse ärajuhtimise. Ülesande lahendamise käigus hinnati Ojamaa jõkke ärajuhitava vee kogus, juurdevoolu bilanss üleujutamise ajal ja lõppfaasis, st veetaseme seisul 42 m absoluutkõrgust, ja Kohtla kaevanduse veetaseme muutused ning määrata karjääri veega täitumise orienteeruv aeg. Tulemuste kasutamisel tuleb arvesse võtta, et näiteks ajavahemikul 2002 2008 muutus aastane sademete summa vahemikus 616 mm kuni 952 mm, st ebaühtlus k = 1,55. Modelleerimistulemused on toodud joonisel 3. Saadud tulemustest nähtub, et Aidu karjääri veega täitumine kuni absoluutkõrguseni 42 m toimub 904 ööpäeva ehk 2,5 aasta pärast, kusjuures vee ärajuhtimine moodustab 74 000 m³/ööpäevas ning Kohtla kaevanduses tõuseb veetase kuni absoluutkõrguseni 44,4 m.
22 Joonis 2. Vaadeldava piirkonna ülevaatekaart
23 Joonis 3. Hüdroisohüpsid, kui Aidu karjääri veetase on absoluutkõrgusel 42 m
7. Tööd karjääri sulgemisel Kaevandamise lõpetamisel karjääris on vaja läbi viia terve rida mäetehnilisi ja demonteerimistöid. Eesti Energia Kaevandused AS kavandab Aidu karjääri tootmisbaasil kasutusele võtta kõrvalasuva Uus-Kiviõli kaevevälja. Seejuures kestavad karjääri puistangute ala maastiku lõpliku kujundamise mäetehnilised tööd vastavalt Maidla valla teemaplaneeringule sulgemistöödest kauem. Lisaks kasutakse osasid karjääri rajatisi ka edaspidi põlevkivi kaevandamisel uues Uus-Kiviõli kaevanduses. Seepärast käsitletakse käesolevas projektis ainult neid demonteerimise ja mäetehnilisi töid, mis on vajalikud pärast kaevandamise lõpetamist Aidu karjääriväljal. Esmajärjekorras tehtavad mäetehnilised tööd on: rikutud maade tavapärane korrastamine karjääri töötamise viimastel aastatel; pinnase teisaldamise mullatööd, mis on seotud karjääri üleujutatud kaeveõõntesse sõudekanali ehitamisega; hüdrotehniliste rajatiste kompleksi ehitamine suletud karjääriala hüdrogeoloogilise režiimi reguleerimiseks; teedevõrgu taastamine puistangutel. Eesti Energia Kaevandused AS võib vastavalt tellijatega sõlmitud kokkulepetele ja oma võimalustele teha osa Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalikus kavandatud objektide ehitamise ettevalmistustöid. Demonteerimistöödeks on: sammuvate ekskavaatorite EŠ 15/90 ja 20/90 teisaldamine ja demonteerimine Narva karjääri saatmiseks ja edaspidiseks monteerimiseks; kahe sammuva ekskavaatori EŠ 10/70 teisaldamine ja demonteerimine Narva karjääri saatmiseks ja edaspidiseks monteerimiseks (kui ei võeta vastu nende müügi otsust); tranšees EKG tüüpi ekskavaatorite demonteerimine vanametalliks; puurpinkide toimetamine tööstusplatsile vanametalliks demonteerimiseks; pumbajaamade demonteerimine; elektriülekandeliinide demonteerimine.
8. Rikutud maade korrastamine Kaevandamisega rikutud maade korrastamise põhisuunad Eesti Energia Kaevandused AS on metsastamine koos vee- ja puhkemajanduslike eesmärkidega. Maade korrastamine toimub kahes järgus: tehniline ja bioloogiline. Tehniline korrastamine näeb ette maade ettevalmistamist metsastamiseks ja seisneb puistangute tasandamises, nõlvade kujundamises ja teede ehituses. Bioloogiline korrastamine koosneb agrotehnilistest ja fütomelioratiivsetest töödest, mis on suunatud taimestiku ja loomastiku taastumisele. Korrastatud ala kujutab endast kergelt lainelist ala, mis on kitsaste süvenditega (karjääri tranšeed) osadeks jaotatud, mille sügavus põhjaosas on 12-14 m, lõunas 20-27 m, ja mis veetaseme taastumisel täituvad veega. Tavaliselt teeb tehnilise korrastamise karjäär ja bioloogilise Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK). 8.1. Rikutud maade lühiiseloomustus Aidu karjäärile kuuluvad maad asuvad Lüganuse ja Mäetaguse vallas Kohtla metsandiku territooriumil. Nende maade sihtotstarbeks on mäetööstusmaa, enne kaevandamise algust oli tegemist metsamaaga ja seepärast on rikutud maade korrastamise suunaks metsastamine. Korrastatud maa sihtotstarbeks on maatulundusmaa Karjääri töötamise viimastel aastatel olid rikutud maad esindatud tarbe- ja küttepuidu, võsa ning raiendikega. Põlevkivi tootsat kihindit katvad kivimid koosnevad alam- ja keskpaleosoilisest settekivimikompleksist (aluspõhjakivimid) ja kvaternaarsetest setetest. Toksilisi pinnaseid kattekihtides ei esine. Kattekivimite paksus karjääri viimastel tööaastatel on toodud tabelis 8.1. Tabel 8.1 Oodatav katendi paksus, m Kaevandamise aasta kvaternaarisetted Jaoskond 1 2 3A 3B kaljused kvater- kaljused kvater- kaljused kvater- kaljused kivimid naari- kivimid naari- kivimid naari- kivimid setted setted setted 2010 5,6 13,1-12,2 3,4 15,7 2,4 17,1 2011 5,7 13,76 - - 3,3 16,1 1,8 18,6 2012 4,5 13,8 - - 3,4 16,4-19,6
Astangute ja puistangute nõlvade püsivuse nurk on võetud vastavalt instituudi "Giprošaht" projektile ja karjääri markšeideriteenistuse kontrollmõõtmistele: aluspõhjakivimitel: massiivis - 70 puistangus - 38 kvaternaarsetel setetel: veega mitteküllastunud: massiivis - 55 puistangus - 35 veega küllastunud turbasegustes setetes: massiivis - 25 puistangus - 7. Kaljuste kivimite ja kvaternaarsete setete kobestustegur puistangus on järgmine: kaljustel kivimitel - 1,43 kvaternaarsetel setetel - 1,24. Toksilisi pinnaseid kattekihtides ei esine. 8.2. Puistangute korrastamise suund Katendikivimite puistangusse paigutamise järgi on Aidu karjääri puistangud kahekihilised mäetöödega paralleelsete harjadega. Puistangu kuju järgi prismakujulised sirgjoonelise harjaga. Sisepuistangute reljeef on peale nende moodustamist harjaseline, üksikute harjade kõrgusega 1-3 m kuni 10-14 m. Harjad on paralleelsed mäetööde frondiga. Sellised puistangud kuuluvad raskesti ligipääsetavate kategooriasse ning neid tasandatakse draglaini või buldooseritega. Veotranšeede juures on puistangud kõrgemad ja seetõttu on ka tasandamise mahud nendes piirkondades suuremad. Mineraalsete lisandite jaotuse seaduspärasusi massiivis katendi ekskaveerimisel puistangusse ja nende mõju puistangute tihenemisele paljandustööde kõigil etappidel pole uuritud. Seepärast pole vajumise lõppemisel võimalik puistangumassiivi mahu muutusi ja struktuur-tekstuurse ehituse iseärasusi põhjendatult hinnata. Veotranšeede küljed kujundatakse puistangute puistamisel loomuliku varingu nurga all (38º). Kaevetranšeede põhjapoolsed küljed kujundatakse puistangute loomuliku varingu nurga all. Lõuna poolt jäävad paljandunud ja kobestamata kattekihid (settekivimid ja lubjakivi). Karjääris kasutatavate korrastamise tehnoloogilise skeemide järgi rajatud puistangud on kõige sobivamad metsaistutamiseks. Lisaks metsamaale on seda ala võimalik kasutada ka ekstreempuhkuseks, kui puistangute harju ei tasandata.
8.3 Rikutud maade korrastamise tehnoloogia Tehniline korrastamine Sellel etapil tehakse järgmisi töid: tammide rajamine ekskavaatori sammumiseks tranšee tööastangult puistangutele, puistangute tasandamine, veotranšeedega külgnevate puistangunõlvade kujundamine, tasandatud puistangute pinna silumine, alla- ja ülessõiduteede rajamine draglaini liikumiseks puistangu ühelt tiivalt teisele üle veotranšeede. Tehnilise korrastamise käigus tasandatakse puistanguharjad nii, et nõlvade langus ei ületaks 8 o ja peale moodustuks pinnasekiht. Korrastatud pinnasekiht peab olema vähemalt 0,5 m paksune ja sisaldama vähemalt 25% peenest (materjali terasuurusega kuni 1 mm) ja mitte rohkem kui 40% materjali tükisuurusega üle 10 mm. Püsivate kivimitega veotranšeede küljed jäetakse kattekivimite loomuliku kaldenurga (38º) alla. Töötranšee kobestamata ja kaljustest kivimitest koosnev külg jääb järsuks tehispaljandiks. Vastuseks Eesti Maavarade Komisjoni 14.06.2013 otsuse nr 13-122 punktis 2.1 toodud märkusele kaevandatud tranšee lõunaserva järsu nõlva likvideerimise kohta tuleb märkida, et töötranšee külje tehispaljandiks jätmise otsus on vastavuses keskkonnaministri 26.05.2005.a määruse nr 43 Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamise rikutud maa korrastamise kord 11 lõikega 2. Loodusmaastik läheb sujuvalt üle tehnogeenseks, kuna nõlva külgede pinnakate on loomuliku kaldenurgaga, mille järgneb horisontaalne lubjakiviaste ja alles pärast seda tuleb lubjakiviastme serv. Esteetiliselt ilmestab paepaljand suletud karjääri maastikku ja muudab selle mitmekesisemaks. Ülemine järsk serv tõkestatakse pinnasevalliga. Valli kõrgus määratakse kohapeal, kuid see ei tohi olla alla 1,2 m. Karjäärivälja ida- ja läänepiirile jäävad alad, kus kaitsevalli ehitamine ei ole otstarbekas või on tehnilistel põhjustel võimatu. Karjääri idapiiri lõunaosas täidavad kaitse-eesmärki (umbes 940 m) - VKG konveier ja karjääri veekõrvalduskraav koos selle kõrval asuva valliga, põhjaosas (umbes 2100 m) - VKG konveier ja looduslik taimestik (puud, põõsad), samuti endise külgtee kaitsevall. Läänepiiril tõkestatakse tranšee järsk külg alates lõunaosast järgmiselt: taimestikuga valliga (umbes 330 m), metsa ja põõsastikuga (umbes 1250 m), järsu nõlvaga (umbes 500 m), taimestikuga kaitsevalliga (umbes 530 m), tranšee täitmisega maapinnani (umbes 615 m). Karjääris kasutatakse puistangute tasandamisel peamiselt sammuvat ekskavaatorit EŠ-10/70 koos buldooseriga. Antud juhul eeldatakse, et sammuvad ekskavaatorid on hõivatud sõudekanali süvendi kaevamisel ja puistangute tasandamisel teevad põhitöö buldooserid. Sõudekanali süvendi ehitamisel ja rikutud maade korrastamisel kasutatavate sammuvate ekskavaatorite ja buldooserite tehnilised andmed on tabelis 8.2 ja 8.3. Lisaks nendele buldooseritele võib kasutada ka muid karjääri buldoosereid. Tehnika valiku määrab konkreetne tööolukord. Kuid nimetatud buldoosereid kasutatakse kõige sagedamini.
Ekskavaatori EŠ 10/70 tehnilised andmed Tabel 8.2 Näitaja Ühik Väärtus Kopamaht m 3 10 Noolepikkus m 70 Ammutussügavus m 25 Ammutusraadius m 66,5 Tühjendusraadius m 66,5 Tühjenduskõrgus m 27,5 Ekskavaatori laius m 14,5 Ekskavaatori sabaosa pöörlemisraadius m 15,0 Pöörlemisplatvormi kõrgus maapinnast m 1,3 Edasiliikumisel lubatud kaldenurgad: - pikisuunas (kui pole põiki), kraadi 10 - ristisuunas (kui pole piki), 3 Kaldenurgad töötamisel: - pikisuunas, kraadi 1 - ristisuunas, 1 Keskmine erisurve pinnasele, - töötamisel kgf/cm 2 0,84 - sammumisel 1,2 Võrgumootori võimsus: kw 1480 Ekskavaatori konstruktsioonimass: kg 680 000 Arvestuslik tehniline tootlikkus puistangute moodustamisel: m 3 /h 410,3 Buldooserite tehnilised andmed Tabel 8.3 Näitajad Ühik D 85PX D 275A D 375A Liikumiskiirus: km/h - edasi 11,8 11,8 - tagasi 14,9 15,8 Mootori võimsus: hj 240 405 525 Keskmine erisurve pinnasele: kgf/cm 2 0,44 1,16 1,36 Saha mahutavus: m 3 5,9 12,8 17,3 Mõõdud: mm -kõrgus kabiiniga 3330 3955 4195 -pikkus saha ja kobestiga 5795 9710 10385 -laius standardsahaga 4365 4600 4695 Töömass: kg 27650 50440 63240 Arvutuslik tehniline tootlikkus puistangute tasandamisel (20 m) m 3 /h 315 530 720
Draglainiga EŠ-10/70 tehtavate tasandustööde skeemi selgitus Iga järgneva puistanguriba tasandamine algab ekskavaatori ristkäikudega kompensatsiooniala (ääreala) planeerimisega, tehes seejuures horisontaaltrassi, mida hiljem kasutatakse ekskavaatori veotranšeest üleajamiseks. Samal ajal tasandatakse ka puistangu nõlv. Peale seda asub ekskavaator planeerima riba kompensatsioonialade vahel, liikudes mööda puistangu harjatelge, moodustades enda ette 20-24 m laiuse platsi, paigutades kivimi teljest mõlemale poole puistanguharja lohkudesse. Ühest seisupunktist tasandatakse kopaga 66,5 m pikkuselt kahte puistanguharja: seda, mida mööda sammutakse ja korrastamata ala poole jäävat naaberharja (joonise Р-05-11/13 leht 10). Sel kombel teeb ekskavaator ühe käiguga esmast tasandamist kahe kaevekäigu laiusel alal ja valmistab buldooserile ette töörinde tootlikuks tööks teisesel planeerimisel kergelt lainelise reljeefi saavutamiseks. Ekskavaatori jõudmisel vastasasuvale kompensatsioonialale, asub ekskavaator uuele puistanguharjale ja tsükkel kordub. Kvaternaarisetete ratsionaalsemaks ärakasutamiseks ekskaveerib draglain neid sammumistrassi tegemise ajal harjadevahelistest lohkudest ja laotab enda taha. Pärast trassi ettevalmistamist (lubjakivi tõstmist puistangute harjadelt trassi tegemiseks) ja enne draglaini edasiliikumise järjekordset sammu tasandatakse draglainiga kvaternaarisetted ühtlaselt mõlemal pool sammumistrassi. Sellise skeemi kasutamisel lõpetatakse tehniline korrastamine buldooseritega, s.t draglainiga tasandatud ala silutakse buldooseritega üle, nii et jääb nõrgalt laineline ala kaldenurkadega mitte üle 8 0. Buldooseriga puistangute tasandamise skeemi selgitus Ilma eelneva ekskavaatoritööta võib buldooseriga tasandada ainult püsivaid puistanguid (mis on seisnud peale puistangurea moodustamist 2-3 aastat). Buldooseri töö algab tööpinna ettevalmistamisest harja pideva madaldamise teel. Edaspidi, liikudes piki harja, lükkab buldooser viltuste käikudega kivimid puistangutevahelisse alasse. Buldooseri jõudmisel vastasküljele tsükkel kordub. Buldooseriga puistangute tasandamise tehnoloogiline skeem on joonise Р-05-11/13 lehel 11. Bioloogiline korrastamine Põlevkivi kaevandamise käigus rikutud metsaalade korrastamine on vajalik maade majandusliku väärtuse tõstmiseks, metsloomade elukeskkonna taastamiseks ja piirkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks Ida-Virumaal. Korrastatud maadele on ette nähtud majanduslikult tasuvate okas- ja lehtpuumetsade istutamine (tulundusmetsad). Ökoloogiliselt püsivate istandike rajamiseks on soovitav istutada vahelduvaid metsakultuure, mis on bioloogiliselt vastupidavamad ja kasutavad täielikumalt ära pinnast ja atmosfääri kui üheliigilised. Metsastamisel peab arvestama põhi- ja kaaspuuliikide parimat bioloogilist sobivust ja vastupidavust. Eesti Energia Kaevandused AS aastate jooksul saadud kogemusel on kõige vähenõudlikumaks põhipuuliigiks harilik mänd. Koos männiga istutatakse arukaske ja euroopa lehist. Okas- ja
lehtpuuliikide suhe peab olema umbes 75% okas- ja 25% lehtpuid. Suhe võib muutuda sõltuvalt puistu otstarbest ja puistangute granulomeetrilisest koostisest. Istutavate metsakultuuride lõplik valik tehakse koostöös istutamist ja hilisemat hooldust tegeva organisatsiooni asjatundjatega (tavaliselt RMK metskonnaga). Metsakultuuride istutamisel tuleb kasutada kaheaastaseid istikuid (erandjuhtudel lubatakse kolmeaastaseid). Parimaid tulemusi annab väheviljakas pinnases kasvatatud istutusmaterjal, mille juuri ei ole väljakaevamisel vigastatud. Kuuske tuleb istutada koos kasega. RMK soovitusel on istutamise tihedus AS Eesti Energia Kaevandused karjäärides korrastatavatel maadel: männikultuuridel 3500 istikut hektaril; kasel 2000 istikut hektaril Kahele poole kõiki teid on vaja moodustada lehtpuudest (kask) tuleohutuse vööndid kogulaiusega 30 m. Istutatakse istutusaukudesse. Istutussügavus peab olema 1-2 cm sügavam kui puukoolis. Pärast istutamist tuleb pinnas istiku ümber ettevaatlikult tihendada. Külvata on lubatud ainult kuuse-männiseemneid kerg-granulomeetrilise koostisega kivimitega aladele, millel on küllaldane niiskusesisaldus. Seejuures on lubatud kasutada istikutega sama istutusvõrku. Külvata tuleb erilise kiilu abil 1,0-1,5 cm sügavusele 10 x 10 cm suurusele kobestatud maatükile. Seemneid kulub sellisele maatükile umbes 25 tk, hektarile umbes 1,5 kg. Puistangute korrastamise bioloogilist etappi soovitatakse alustada umbes aasta möödumisel peale tasandamise lõpetamist. Selleks ajaks on toimunud pealispinna vajumine ja kogunenud vajalik hulk niiskust. Istutustöid tuleb teostada varakevadel peale lume ja pinnase sulamist 35-40 cm sügavuseni. Mai lõpuks peavad kõik tööd olema lõpetatud. Sügisel võib istutada kuuski ja asendada hävinud taimi. Tranšeede nõlvad jäetakse looduslikuks metsataasteks. Samuti jääb looduslikuks metsataasteks karjääri aherainega täitunud viimane tootmistranšee nr 2 (karjäärivälja läänepiiril). Töömaht Rikutud maade korrastamise maht 2012. a: - tehniline korrastamine 98,1 ha - bioloogiline korrastamine 21,3 ha 2013. a on kavandatud tehnilist korrastamist 32 hа ja bioloogilist 116 hа. 2014.a viiakse läbi ainult bioloogilist korrastamist 15 hа. Korrastamistööde ajakava ja kulud: Metsamajandusliku suunaga tehniline korrastamine peab olema lõpetatud 2013. a, bioloogiline 2014. a lõpuks. Bioloogilise korrastamise kulud sõltuvad metsaistutamiseks korraldatava hanke tulemustest, seepärast ei ole täpset summat käesoleval ajal võimalik määrata. Eelmistel aastatel olid metsaistutamise kulud vähemalt 730 eur/ ha.
9. Teedevõrgu rajamine Puistanguteed Karjääri töötamise ajal toimus töötajate, väikekaupade, samuti ka ehituskillustiku vedu mööda Kohtla-Nõmme ja Maidla asulate vahelist maanteed. Karjäärisisesteks vedudeks kasutati veotranšeede põhja rajatud tehnoloogilisi teid. Lisaks neile on puistangutele rajatud teedevõrk korrastustööde läbiviimiseks. Puistangutel asuvad teed rajati ekskavaatorite ja muu puistangute tasandamisega seotud tehnika teenindamiseks ning need paiknevad peamiselt ekskavaatori liikumistrassil. Need teed kulgevad puistangute ääres paralleelselt puistangu servaga (veotranšeega). Tee kaugus puistangu äärest on vähemalt 20 m, aluspõhja laius on 20 m pikisuunalise kaldega 0 5 o. Vajaduse korral kaeti 4-5 m laiune riba rikastusjäätmetest aherainega. Tehnoloogilisi teid ühendavad puistangutele ülessõiduks kaldteed, mis rajati puistangu külgedele. Korrastatud ala ühest servast teise liikumiseks rajati ühendusteed. Tee mõõdud on samad, mis puistangu ääres kulgevatel teedel. Karjääri töötamise ajal kasutas metskond metsaistikute hooldamiseks peamiselt karjääri tehnoloogilisi teid. Seetõttu puistanguteid ei kasutatud ja need kasvasid aegamisi kinni. Peale karjääri sulgemist jääb suurem osa tranšeedes olemasolevast tehnoloogilistest teedest vee alla ja seetõttu on vajalik teede taastamine või uute ehitamine korrastatud puistangutel. Vastavalt Maidla vallas valminud teemaplaneeringule ehitatakse karjääri puistangutele tuulepark. Tuulikutele juurdesõiduteede trassid kattuvad osaliselt olemasolevate ja kinnikasvanud teedega, kuid enamasti on vaja ehitada uued teed. Tuulikute ehitamiseks ja hoolduseks vajaliku teedevõrgu peab rajama selle projekti arendaja. Kokkuleppel RMK esindajaga tegid metsnikud 2012. a jooksul olemasolevate puistanguteede ülevaatuse ning puhastasid need sinna kasvanud metsast ja põõsastikust. Remonti vajavad teelõigud remonditi Eesti Energia Kaevandused AS poolt 2013. a. Metsamassiivide hooldamiseks on edaspidi otstarbekas kasutada tuulepargi ehitamisel rajatavaid teid. Puistangutel asuvate teed asukoht, samuti pealesõidud üldkasutatavatelt teedelt puistangutele on toodud joonise Р-05-11/13 lehel 9. Autotee Aidu-Liiva Kohtla-Nõmme Kohtla-Nõmme Aidu-Liiva autotee läbib Kohtla karjääri vana kaevandatud ala. Kaevandamise ajal oli teetamm 38,6 m kuni 45,0 m abs kõrgusel ja kaevandamise peatamisel võib see vee alla jääda. Selle vältimiseks tuleb tõsta teetammi vähemalt 44,0 m abs kõrgusele. Tõstetava teetammi alus sõltub töö läbiviimise ajast. Kui tõstmine toimus karjääri tööperioodil, siis karjäärikallurite liikumiseks pidi tee laius olema 11 m. Kui töid tehti peale kaevandamise lõpetamist, siis oli võimalik uue teetammi alust vähendada 8 m. Teetammi pealmine kiht peab olema musta kattega. Teepervele rajati veekogumiskraav, mille põhja kõrgus ei ületa 42 m abs. Kraav ühendati Aidu karjääri veega täitunud kaeveõõntega. See kraav juhib ära vee vanadest Kohtla karjääri kaeveõõntest. Kui projekteeritav kraav ühendada Kohtla kaevanduse kaeveõõntega, siis on kaevandusest vee ärajuhtimisega võimalik vähendada vee sissevoolu Kohtla kaevandusmuuseumi.
Teetammi tõstmise plaan, pikilõige ja tööde maht on toodud joonise Р-05-11/3 lehel 15 ja 16. Edaspidi koostatakse eraldi Kohtla-Nõmme Aidu-Liiva autotee detailne projekt, kus määratakse musta kattega sõidutee laius. Kokkuleppel Maidla vallaga tuleb Kohtla-Nõmme Aidu-Liiva autotee pärast teetammi tõstmist avada avalikuks kasutamiseks. Veespordikeskusele ja sõudekanalile vaba juurdepääsu tagamiseks on vaja ühendada Kohtla- Nõmme Aidu-Liiva autotee 1-lääne veotranšeega. Samuti tuleb rajada teelõik tranšee nr 1 puistangule. Ehitatavate teelõikude üldpikkus on umbes 0,9 km. Ülejäänud autotee kulgeb mööda olemasolevat killustikukattega 1-lääne veotranšeed. Veepargi ja sõudekanali, tuulepargi ja nende objektidega seotud taristu detailse projekteerimise käigus võib teede asukoht ja arv muutuda. 10. Demonteerimistööd Pealmaakaevandamisel kasutatakse valdavalt liikuvaid mehhanisme. Statsionaarseteks objektideks on pumbajaamad ja elektriülekandeliinid. Trafoalajaamad ja liitumispunktid mäemasinate elektrienergiaga varustamiseks on tinglikult liikuvad seadmed. Seepärast on demonteerimistööd seotud põhiliselt mäemasinate veoga töökohast karjääri tööstusplatsil asuvale montaažiplatsile. Järgnevalt on toodud demonteerimistööde lühiülevaade ja eeldatav vanametalli kogus mäe- ja transpordiseadmete demonteerimisel. 10.1. Sammuvate ekskavaatorite demonteerimine Karjääri draglainide nimistu ja nende kavandatav kasutamine on toodud tabelis 10.1. Aidu karjääri sammuvad ekskavaatorid Tabel 10.1 Nr jrk Nimetus, mark Tehase number Seisukoht * Kavandatav kasutamine 1 Sammuv ekskavaator EŠ 20/90 1 Tranšee 3А Narva karjääris 2 Sammuv ekskavaator EŠ 15/90 136 Tranšee 3В Narva karjääris 3 Sammuv ekskavaator EŠ 10/70 131 Tranšee 3А EEK ettevõtetes 4 Sammuv ekskavaator EŠ 10/70 18 Tranšee 1 EEK ettevõtetes 5 Sammuv ekskavaator EŠ 6/45 121 põlevkivi ladu Varuosad, vanametall 6 Sammuv ekskavaator EŠ 6/45М 134 põlevkivi ladu EEK ettevõtetes * ekskavaatori seisukoht on toodud 2011. a lõpu seisuga ja muutus kaevandamise lõpetamise ajaks
Sammuvad ekskavaatorid draglainid EŠ15/90 ja EŠ 20/90 toodi omakäigul mööda 1/3 veotranšeed karjääri tööstusplatsile demonteerimiseks. Eelnevalt ehitati ekskavaatori liikumistrassi kõrvale ajutine elektriülekande õhuliin. Ekskavaator EŠ 20/90 (hiljem ka EŠ15/90) laskus katendi astmelt 1/3 veotranšeesse mööda 3A tranšee viimase kaevekäigu tootuskihi põhja (3A kesk ja 1/3 veotranšee vahel). Selleks puistati katenditööde lõpetamisel ekskavaatoriga EŠ 20/90 ja tasandati buldooseriga lõhatud lubjakivist astangult üles-allasõidutee. Üles-allasõiduteede parameetrid vastasid ekskavaatori sammumise trassile: - pikikalle - mitte üle 7 - laius - mitte üle 25 m Sammuvad ekskavaatorid EŠ10/70 toodi pärast sõudekanali süvendi ehitust ja rikutud ala korrastamist omakäigul mööda 1-lääne veotranšeed montaažiplatsile demonteerimiseks. Nende ekskavaatorite edaspidine kasutamine ei ole käesolevaks ajaks veel lõplikult otsustatud. Kui ekskavaatorite EŠ10/70 kasutamise vajadust EEK ettevõtetes ei ole, siis müüakse need vanametalliks. 10.2. Karjääriekskavaatorite demonteerimine Kaevandamise lõpetamise ajal oli karjääris kolm EKG tüüpi karjääriekskavaatorit (mehaanilist labidat). Need võeti tranšees koost lahti. Karjääri spetsialistide poolt demonteeriti ekskavaatorite seadmed, mis sobivad kasutamiseks Narva karjääris sama tüüpi masinatel. Allesjäänud sõlmed ja mehhanismid müüdi vanametallina. Demonteerimistöödel pöörati erilist tähelepanu tuleohutuseja keskkonnakaitsenõuetele. Tabelis 10.2 on toodud eeldatav vanametalli kogus karjääriekskavaatorite demonteerimisel. Tabel 10.2 Aidu karjääri EKG ekskavaatorid Nr Kogus, Vanametalli kogus, Ekskavaatori mark jrk tk. tonni 1 EKG-5A 2 300 2 EKG-4,6B 1 150 Kokku 3 450 10.3. Puurseadmete demonteerimine Kaevandamise lõpetamisel oli kasutuses kolm SBŠ 250, üks 5SBŠ 200, viis SBR-160 ja üks SBM-86 tüüpi puurpink. Kõik puurpingid veeti tranšeedest spetsiaalsel treileril tööstusplatsile ja müüdi vanametalliks, välja arvatud SBM-86 tüüpi puurpink. Puurpink SBM-86 viidi edasiseks kasutamiseks Narva karjääri. Tabelis 10.3 on toodud eeldatav vanametalli kogus puurseadmete demonteerimisel.
Vanametalli kogus puurseadmete demonteerimisel Tabel 10.3 Nr jrk Nimetus, mark Arv, tk Vanametalli kogus, t 1 SBR-160A-2A 5 80 2 5SBŠ-200-36 1 50 3 SBŠ-250-MNA32 3 190 Kokku 320 10.4. Buldooserite ja karjäärikallurite edaspidine kasutamine Karjääris kasutati ühte Komatsu D-475, kahte Komatsu D-375, ühte Komatsu D-275 ja ühte Komatsu D-85 buldooserit. Pärast kaevandamise lõpetamist töötavad kõik buldooserid rikutud alade korrastamise ja sõudekanali ehitamisega seotud töödele. Kehtiva lepingu järgi antakse kõik buldooserid ettenähtud kasutusaja möödumisel jääkmaksumusega üle tarnijale. Karjääris oli 18 BelAZ tüüpi kallurit ja 4 ratastraktorit K-702. Seda tehnikat kasutatakse karjääri sulgemisega seotud töödel. Kasutusaja lõppemisel müüakse ratastehnika vanametalli hinnaga. Eeldatav vanametalli kogus ratastehnika müügil on toodud tabelis 10.4. Tabel 10.4 Eeldatav vanametalli kogus kallurite ja ratastraktorite müügil Nr Kogus, Vanametalli kogus, Mark jrk tk. tonni 1 Kallur BelAZ 13 286 2 Ratastraktor K-702 3 39 Kokku 325 10.5. Pumbajaamade demonteerimine ja maa peale väljuvate puuraukude likvideerimine Karjääris töötas seitse pumbajaama, neist viis pealmaa ja kaks allmaa. Pealmaapumbajaamad (nr 1, 2, 3, 4, 5) kujutavad endast maa peal kaeveõõntes asuvaid pumba- ja käivitusseadmeid. Allmaapumbajaamad (nr 7, 8) on puurauku lastud arteesiapumbad. Maa pealt on kuivendusstrekki puuritud puuraugud ja manteldatud metalltorudega. Allmaapumbajaamades võeti arteesiapumbad puuraukudest välja. Puuraugud täideti lubjakivikillustikuga. Puuraugud likvideeriti vastavalt keskkonnaministri määruse Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise
uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord 26.05.2005 nr 43 nõuetele koostatud tüüpprojekti järgi. Likvideeritud puuraukude loetelu ja näitajad on toodud tabelis 10.5. Aidu karjääriväljal likvideeritud puuraugud Tabel 10.5 Jrk nr Pumbajaam Tähistus Diameeter, mm Sügavus,m 1 Pumbajaam nr 7 (DS 5) 2 Pumbajaam nr 8 (DS 9) V5-1 820 31,3 V5-2 820 31,3 V5-3 820 31,3 T5-1 160 29,8 T5-2 160 29,8 T5-3 160 29,8 V-16 820 30,5 V-17 820 30,5 T-1 430 28,9 Pumbajaamade, veekraavide ja settebasseinide asukoht, kuhu voolas väljapumbatud vesi, on toodud joonise Р-05-11/13 lehel 2. Pumbajaamade demonteerimist alustati kohe pärast põlevkivi tootmistööde lõpetamist. Pumbajaamade demonteerimise järjekord sõltus seadmete väljaveo ja demonteerimise korraldamisest tranšeedes, samuti konkreetsetest ilmaoludest sel ajal. Pumbajaamade demonteerimine lõpetati 2 kuuga pärast põlevkivi tootmistööde lõpetamist karjääris. Karjääris kasutatud pumbaagregaatide loetelu ja nende arv pumbajaamades on toodud tabelis 10.6.
Aidu karjääriväljal asunud pumbajaamad Tabel 10.6 Jrk Tootlikkus, Pumbajaam Pumba mark Arv nr m 3 /h 300D70 1 730 1 Pumbajaam nr 1 (3B ida) 24А18-1 4 1000 DAC-Y-250/400 2 1100 2 Pumbajaam nr 2 (DS 7) 300D70 1 750 Pleuger QT20EKH 1 860 3 Pumbajaam nr 3 (DS 6) 300D70 1 700 24А18-1 1 1220 4 Pumbajaam nr 4 (1 lääne) 5 Pumbajaam nr 5 (1 kesk) 6 Pumbajaam nr 7 (DS 5) 24A18-1 2 1200 300D70 1 830 300D70 1 700 24А18-1 3 1100 Pleuger KN357 1 1100 Pleuger KN357 1 1100 Pleuger QT20EKH 1 860 24А18-1 1 1100 7 Pumbajaam nr 8 (DS 9) 24A18-1 2 1200 10.6. Elektriülekandeliinide demonteerimine Karjääri tootmisjaoskondade varustamine elektrienergiaga toimus 6 kv elektriülekande õhuliinidega kolmest 100/6 kv alajaamast. Alajaamad ja neid varustavad 110 kv elektriülekande õhuliinid on OÜ Elering ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ omand, 6 kv õhuliinid kuulusid Eesti Energia Kaevandused AS. Kaevandamise lõpetamise ajal oli 6 kv õhuliinide üldpikkus umbes 20 km. Elektriülekande õhuliinid olid kinnitatud raudbetoon- ja puitpostidele. Demonteerimine seisnes juhtmete mahavõtmises, tugipostide maapinnast eemaldamises ja vajaduse korral maapinna korrastamises. Jaotuspunktid ja trafoalajaamad veeti autotranspordiga karjääri tööstusplatsile. Elektriülekandeliinid demonteeriti koos pumbajaamadega. Viimasena demonteeriti sõudekanali süvendi ehitust varustavad elektriliinid. Aidu karjääri elektriülekandeliinide ja liitumispunktide eksplikatsioon ning liikuvad trafoalajaamad on toodud tabelis 10.7. Võimaluse korral kasutatakse kõiki demonteeritud liinide tugiposte ja juhtmeid Narva karjääri ja Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde elektrivarustuseks.
Aidu karjääri elektriülekandeliinid ja jaotuspunktid Tabel 10.7 Nr jrk. Nimetus Alajaam 1-2 Tranšee nr 1 Alajaam 3A Tranšee nr 3A Alajaam 3B Tranšee nr 3B 1 Elektriülekande õhuliini pikkus, km 9 7 4 2 Puidust tugipost, tk 105 111 66 3 Betoonpost, tk 58 14-4 Alumiiniumjuhe 95 mm 2, m 27 000 21 000 12 000 5 Trafoalajaam ПКТП, tk 3 11 13 6 Jaotuspunkt JKNO, tk 9 14 8 7 Kaabelliin АСБ-6 3*120 mm 2, m 180 470 180 10.7. Aidu karjääri hoonete ja rajatiste edaspidine kasutamine Settetiigid ja pealmaakraavid Aidu karjääri karjäärivett puhastati neljas settebasseinis ja juhiti pealmaa kraavidevõrgu kaudu looduslikku vooluvette. Settebasseinid ja nende näitajad on toodud tabelis 10.8. Kraavide üldpikkus on umbes 9 km. Aidu karjääri settebasseinid Tabel 10.8 Nimetus Pikkus, m Tegelik võimsus m 3 /ööp Settebassein nr 1 (7) 500 45784 Settebassein nr 3-5 220 22464 Kraav-settebassein K-1 (nr 8) 3220 38514 Kraav-settebassein K-2 4500 8136 Põlevkivi kaevandamisettevõtete sulgemise kogemustel jäävad kõik pealmaakraavid ja settetiigid nende algsel kujul alles. Kuna nad koos olemasoleva vee äravooluga moodustavad veekõrvalduse süsteemi, mis lisaks karjäärivee ärajuhtimisele kogub kokku ka külgnevate alade pinnavee. Olemasolevate kraavide likvideerimine tooks kaasa metsaala ja samuti ka muu maatulundusmaa soostumise.
Veekõrvaldusstrekid Karjääri töötamise ajal läbindati 2,4-3,0 m allpool tootuskihti mitu veekõrvaldusstrekki, mis täitusid pumpade seiskamisel koos karjääri tranšeedega looduslikul teel veega. Pärast kaeveõõnte täitumist veega 42 m abs kõrgusele jäävad veekõrvaldusstrekid veepinnast 15 21 m allapoole. Kaevandamise ajal liikus veeekõrvaldusstrekkide kohal raske kaevandamistehnika (puurpingid, buldooserid, ekskavaatorid, kallurid), seepärast on alus arvata, et veekõrvaldusstrekkide lagi püsib ka pärast tranšeede veega täitumist. Veekõrvaldusstrekkide asukoht on toodud joonise P-5-11/13 lehel 2, tüüpläbilõige joonise P-5-11/13 lehel 7. Tööstusplats EE Kaevandused AS põlevkivi kaevandamise arengukava näeb ette Aidu karjääri tööstusplatsi edaspidise kasutamise. Kõik tööstusplatsil asuvad hooned ja rajatised lammutatakse. Erandiks on arteesiapuurkaevupumbajaam, mida kavatsetakse kasutada Uus-Kiviõli kaevanduse käikuandmisel. Hoonete lammutamise inertset materjali kasutatakse karjääri sulgemistöödel. Tööstusplatsi territoorium valmistatkse ette uusehituseks. Karjääri tööstusplatsi hoonete ja rajatiste loetelu on toodud tabelis 10.9, plaan joonise P-05-11/13 lehel 17. Tabel 10.9 Aidu karjääri tööstusplatsi hoonete ja rajatiste loetelu Plaani Põhikorruste pind, Hoonealune Hoone maht, ehituse Ehituse nimetus nr. arv. m 2 m 3 1 Admin. olmehoone koos sööklaga 3 2398,3 20898 2 Saekaater 1 310,6 1854 3 Remondi- mehaanikatöökoda 2 3542,0 48761 4 Põlevkivi vastuvõtu-ja peenestuskorpuse 3 894,1 13832 5 Ümberlaadimispunkti hoone 3 498,0 12785 6 Vedelkütuse ladu 1 234,4 1735 7 Seadmete ladu 1 790,0 5592 8 Autopesula 1 316,1 3145 9 Rikastusvabrik 5 11508,7 306932 10 Kompressorihoone 1 234,9 1876 11 Selitatud veepumbajaam 1 128,9 744 12 Laadimiskorpus 7 1377,4 42354 13 Energeetilise põlevkivi ladu 5 157,5 5313 14 Kanalisatsiooni ümberpumpamisjaam 1 37,7 301 15 Buldooserite garaaž 1 2425,8 18082 16 Raudteevagunite talvise töötlemise hoone 1 82,4 296 17 Garaaž 2 2164,3 14664 18 Vihmavee kanalisatsiooni pumbajaam 1 39,5 383 19 Arteesiakaevupumbajaam 1 62,6 390 20 Kütusetankuri hoone 1 26,5 79 21 Katlamaja 1 - - 22 Keldervarjend 1 - - 23 Tuletõrjeveemahuti, 2 tk 1 - -
Hiivabasseinid Maidla vallas asuval Aidu karjääri tööstusplatsil (KÜ 44901:002:0085) on kaks hiivabasseini, mis olid ette nähtud karjääri rikastusvabriku hiiva selitamiseks. Esimene hiivabassein koosneb kahest sektsioonist nr 1 ja 2, mis käesolevaks ajaks on hiivast täielikult puhastatud. Teine hiivabassein koosneb ühest sektsioonist nr 3, milles kaevandamise lõpetamise ajal oli umbes 80 tuh m 3 hiiba. Pärast teises hiivabasseinis asuva hiiva kuivendamist laaditakse see tarbijatele. See protsess võtab aega umbes 5 aastat. Selleks ajaks on vaja inimeste ja loomade ohutuse tagamiseks paigaldada hiivabasseini perimeetri ümber piire ja hoiatusmärgid. Aidu karjääri tööstusplatsil asub endine hiivabasseini nr 1. Hiivabassein kujutab endast kahesektsioonilist basseini, mis on rajatud maapinna süvendina ja piiratud kaitsetammiga. Kaitsetamm koosneb pinnase ja aheraine segust. Tammi hüdroisolatsioonikiht on tehtud savist. Hiivabasseini lühiiseloomustus on toodud tabelis 10.10. Tabel 10.10 Aidu karjääri hiivabasseini nr 1 iseloomustus Jrk nr Nimetus Ühik Kogus Märkused 1 Hiivabasseini pindala, sh: m 2 96919 1. sektsioon m 2 47375 2. sektsioon m 2 49544 2 Hiivabasseini maht, sh: tuh m 3 572 1. sektsioon tuh m 3 307.9 2. sektsioon tuh m 3 264.1 3 Tammi materjal kvaternaarisetted, aheraine 4 Hüdroisolatsioonimaterjal savi Selleks et vältida Aidu karjääri hiivabasseini nr 1 korraldamata olmeprügi ladestamist ja üldilme parandamiseks on vaja hiivabassein korrastada s.o täita hiivabassein inertse materjaliga ja katta ala ümbritsevates vallides oleva katendimaterjaliga. Hiivabasseini korrastamiseks saab kasutada Aidu tööstusplatsi hoonete lammutamisjäätmeid. Lammutamisel eraldatakse ohtlikud jäätmed ja metall inertsetest lammutusjäätmetest. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi ja jäätmeluba omavale firmale. Metallijäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale firmale. Hiivabasseini korrastamiseks kasutatakse ainult keskkonnaohutuid inertseid lammutusjäätmeid. Hoonete lammutamisel tekib inertseid lammutusjäätmeid umbes 70 000 tonni. Lammutusjäätmed purustatakse 0 kuni 300 mm tükisuuruseni. Lammutusjäätmete käitlemiseks ja taaskasutamiseks on Keskkonnaameti Viru regioon välja andnud jäätmeloa L.JÄ/321139. Jäätmeloas on lubatud käidelda ja taaskasutada ehitus- ja lammutussegaprahti, mida ei ole nimetatud jäätmeliigi koodinumbriga 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03. Ehitus- ja lammutussegaprahi lubatud käitlemise kogus aastas on 70 000 tonni. Jäätmete taaskasutuse kood on R5m - jäätmete mehhaaniline ringlussevõtt. Aidu karjääri tööstusterritooriumi hooned lammutab ja lammutusjäätmeid käitleb lepingu alusel Aspen Grupp OÜ, kellel on vastav jäätmeluba. Lammutusjäätmed laotatakse ühtlaselt umbes 2,0 m paksuse kihina basseini põhja. Pärast basseini täitmist lammutusjäätmetega kaetakse see ümbritsevate kaitsetammide materjaliga, nii et katteks jääb aheraine ja pinnase segu (joonis P-05-11/13 leht 18). Lammutusjäätmed veetakse kohale kalluritega ja tasandatakse buldooseritega.
Hiivabasseini ala bioloogilist korrastamist ette ei nähta, kuna selle pindala on suhteliselt väike ja ümbritsetud metsaga, mistõttu taimkatte teke toimub looduslikul teel. Edaspidi on kavas hiivabasseinide ala kasutada Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise rikastusjäätmete ladestamiseks. Vaadeldava ala kasutamise lõplik otstarve kujuneb Uus-Kiviõli kaevanduse detailse projekteerimise käigus. Väljaspool Aidu mäeeraldist asuvad renditavad maaüksused Karjäär rendib tootmistegevuseks väljaspool mäeeraldist 359,7 ha riigimaad. Pärast kaevandamise lõppemist Aidu karjääris tagastataks omanikele need maad, mille kasutamise vajadust ei ole. Need maaüksused, mis on vajalikud Uus-Kiviõli kaevanduse jaoks, jäävad EEK kasutusse kuni rendilepingu lõppemiseni. Vajaduse korral pikendatakse maaüksuste rendilepinguid. Tagastatavad maaüksused korrastatakse vastavalt rendileandmise tingimustele. Aidu karjääri poolt renditavate maade register on toodud tabelis 10.11. Jrk nr Maaüksuse number Väljaspool Aidu karjääri mäeeraldist renditavad maaüksused Pindala, ha 1 44901:002:1900 128,35 Lüganuse 2 44901:002:0085 204,70 Lüganuse 3 44901:002:1401 4,40 Lüganuse 4 44901:002:1700 3,52 Lüganuse Tabel 10.11 Vald Sihtotstarve Edaspidine kasutamine tootmismaa -10% jäätmehoidla maa - 90% tootmismaa -90% jäätmehoidla maa - 10% tootmismaa -10% jäätmehoidla maa 90% tootmismaa - 10% jäätmehoidla maa - kraavid, settebasseinid, elektriliin, teed tööstusplats Maidla autotee kaevise vedu 90% 5 49801:001:0363 1,78 Mäetaguse maatulundusmaa veekraav, elektriliin, tee 6 49801:001:0364 1,34 Mäetaguse maatulundusmaa veekraav, elektriliin, tee 7 49801:001:0365 6,60 Mäetaguse maatulundusmaa veekraav, elektriliin, tee 8 49801:001:0390 4,53 Lüganuse maatulundusmaa veekraav, elektriliin, tee 9 49801:001:0390 1,42 maatulundusmaa 10 49801:001:0363 0,79 Mäetaguse maatulundusmaa 11 49801:001:0365 2,27 Mäetaguse maatulundusmaa (15 m riba setete eemaldamiseks) korrastamine (15 m riba setete eemaldamiseks) korrastamine (15 m riba setete eemaldamiseks) korrastamine
11. Uus-Kiviõli projekti mõju Aidu karjääri sulgemisele Uus-Kiviõli kaevanduse käikuandmisel on kavas kasutada karjääri tööstusplatsi. Uus-Kiviõli põlevkivi rikastusjäätmeid kasutatakse killustiku tootmiseks, ladestamiseks rikastusjäätmete ladestamisalale, samuti ka suletud Aidu karjääri maastiku kujundamiseks. Kaevise veoks Uus- Kiviõli kaevandusest kavandatakse rajada karjääri puistangutele lintkonveieri trass ja tehnoloogiline autotee. Kaevandamise keskkonnamõju hindamise Uus-Kiviõli mäeeraldisel on teinud AS Kobras. Eesti Energia Kaevandus AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Tartu 2010. Käesoleval ajal viiakse läbi Maidla valla poolt algatatud Uus-Kiviõli kaevanduse lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri-ja abikaldšahtide ja väljapumbatava vee settebasseini maaala detailplaneeringut. 12. Keskkonnamõju vähendamise abinõud karjääri sulgemisel Kõikide käesolevas projektis pakutud lahenduste eesmärgiks on vähendada kahjulikku mõju looduskeskkonnale põlevkivi kaevandamise lõpetamisel Aidu karjääris ja luua soodsad tingimused uue tasakaalustatud maastiku tekkeks. Sõudekanali, veekeskuse, tuulepargi, puhkeala ehitus ja puistangutele rajatud metsamassiivis teedevõrgu taastamine võimaldab luua soodsad tingimused majandustegevuse arenguks rikutud aladel, mis ei avalda ümbritsevale keskkonnale olulist ökoloogilist mõju. Projektis kavandatud karjääri kaeveõõnte veega täitumine 42 m absoluutkõrgusele välistab madalamate korrastatud alade vee alla jäämise ja loob soodsad tingimused taimestiku ja loomastiku edasiseks arenguks puistangutel. Projektis on ettenähtud järgmised meetmed keskkonnareostusega kaasneva avariiolukorra vältimiseks demonteerimistöödel: 1. Kõik paljandustehnika demonteerimistööd tuleb teha selleks ettenähtud platsidel. Platsidel peab olema ohtlike jäätmete kogumise konteiner. Ohtlike jäätmete edasine utiliseerimine karjääris toimub vastavalt Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse väljaantud jäätmeloale (nr L.JÄ 321139). 2. Kütte- ja määrdeainete võimalik mahavalgumine demonteerimisplatsil koristatakse absorbendi ja õlipüüdmismaterjalidega ja kogutakse eraldi konteinerisse. Konteinerid veetakse ära ja utiliseeritakse litsentseeritud ohtlike jäätmete jäätmekäitlusfirma poolt. Aidu karjääri sulgemise keskkonnamõju hindamise viis läbi Evox Invest OÜ. Järgnevalt on toodud lühidalt KMH järeldused peamiste keskkonnale mõjuvate tegurite kohta.
12.1. Karjääriala edasise kasutuse keskkonnanõuete seadmine ja keskkonnamõjude vältimise ja leevendamise meetmed Karjäärivälja edasise kasutuse kavandatud tegevuste elluviimisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid on hinnatud Maidla Vallavalitsuse tellitud teemaplaneeringu lahutamatuks lisaks olevas töös Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering. KSH aruanne, koostaja AS Ramboll Eesti. Kavandatud tegevusega kaasnevad välismüra ja vibratsioon planeeritava ala läheduses asuvas elamupiirkonnas ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 a määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemeid ning sotsiaalministri 17.05.2002 a määrusega nr 78 " Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid" kehtestatud piirväärtuseid. Planeeringuga kavandatud järgmiste tegevuste elluviimisel tuleb arvestada hinnatud võimalike keskkonnamõjudega ja rakendada järgmisi leevendusmeetmeid: Kanalid: Aidu karjääris vee pumpamise lõpetamise järgselt, seoses pinnase- ja põhjavee taseme tõusuga tranšeedes eeldatavalt kuni 42 m üle merepinna, moodustuvad veega täituvad kanalid ning on võimalik tranšeede seinte varisemine. Varisemise tõenäosus on siiski väike. veetaseme tõustes üle 41 meetri täita osaliselt põhjapoolsete tekkivate kanalite otsad nii, et need ei ulatuks planeeringuala põhja osas kulgeva teeni (kaugust teest võiks olla vähemalt 20 m). See on vajalik vee reostuse takistamiseks teelt pärit võimalike õnnetuste korral. Kanaleid, millest vee läbivoolu ei ole ette näha, võib täita ja Uus-Kiviõli kaevandusest üle jääva põlevkivi rikastusjäägiga. Tagada tuleb, et hõljuvaine ei leviks kanali täitmisel lõunapoolsesse kanalisse või sõudekanalisse. Tuulikud (3 MW): tuulikute projekteerimisel tuleb arvestada asjaoluga, et pinnas millele ehitatakse ei ole enam monoliitne lubjakivi ja pinnaseomadused on nõrgenenud. Tuuliku vundamendi konstruktsiooni valikul (nt vaiad) tuleks iga planeeritud tuuliku asukohas läbi viia ehitusgeoloogiline uuring; müra normtaseme tagamiseks olemasolevate eluhoonete juures ööpäevaringselt peab tuulikute asukoht olema vähemalt 1000 m elamust (Vestas V90 tuulikumargi puhul). Juhul, kui kavandatakse teistsugust marki tuulikuid tuleb keskkonnamõju müra osas uuesti hinnata, väljaarvatud juhul, kui arendaja tõendab, et tehnilised näitajad müra osas on samaväärsed Vestas V90-ga vastava mudeliga;
Lasketiir: praegu olemasoleva Kaitseliidu lasketiiru ala asub rekultiveeritud ala süvendis, mis peale kaevandamise lõppemist ja veetaseme tõusu jääb vee alla. Enne veetaseme tõusu lasketiiru alale tuleb pinnas padrunikestadest ja kuulidest puhastada, et vältida inimestele ja loomadele ohtlike plii- ja vaseioonide sattumist pinna- ja põhjavette ning sealt edasi taimedesse ning loomadesse. Lasketiiru alalt tuleb kõrvaldada vanad autokummid ja lasketiiru ehitised; kuna Aidu karjääri kaevandatud aladel on eemaldatud pinnakate ja aluspinnas on lõhkamise tõttu muudetud filtreerivamaks, peab arvestama, et ala on väga reostustundlik. Uue lasketiiru kasutamisel on kohustuslik laskemoona jääkide pinnasest eemaldamine peale harjutuste lõppemist lasketiirust lähtuva müraemissiooni määramisel on lähtutud 10 käsitulirelva laskudest tekkiva üheaegse müraga. Juhul kui planeeritakse suurendada üheaegselt laskusid sooritavate relvade arvu, tuleb keskkonnamõju uuesti hinnata. lasketiiru kaitserajatised tagavad laskjate ohutuse ja viivad miinimumini kuulide väljalennu lasketiiru territooriumilt; Ojamaa ja Uus-Kiviõli kaevanduse autotee ja kaevise konveier: Rohevõrgustiku tuumalade T2 ja T3 toimimiseks ning loomade liikumise tagamiseks tuleb rajada vähemalt kaks konveierit ületavat ületuskohta; - Ületuskoha laius peab olema vähemalt 25 m; - Ületuskoha projekteerimisel ja rajamisel tuleb silmas pidada, et selle nõlvad ei tohi olla liialt järsud, nõlvad tuleb teha lauged (kaldega kuni 12 %) või valida konveieri maa alla viimiseks maastikuliselt sobiv koht loomade liikumisteede piirkonnas, nt. looduslik küngas; Põhjavee nõrga kaitstuse tõttu tuleb rakendada meetmeid võimaliku teelt loodusesse kanduda võiva reostuse vältimiseks. Konveierlindi ning tee rajamise ja hooldamise käigus tuleb jälgida, et kasutatav tehnika oleks töökorras, vältida tuleb kütuse või määrdeõlide lekkeid. Projektlahenduse väljatöötamisel tuleb tagada konveieri lindialuse puhastamise lihtsuse sinna tekkivast mahavarisenud põlevkivi jääkidest ja tolmust. Arvestades konveieri koridori reljeefiga, tagada konveieri alt väikeulukite liikumisvõimalused piirkonnas. Konveieri tööle hakkamise järgselt mõõta öist mürataset elamute (konveierile lähemal kui 450 m) juures, ning vastavalt mõõtmistulemustele vajadusel rakendada täiendavaid müraemissiooni piiravaid meetmeid. Aheraine ladustusplats: Aheraine keskkonnmõju sõltub orgaanikasisaldusest. Aheraine ladestamisel tuleb orgaanika sisaldus viia alla 10% (mis on üldjuhul tagatud). Aheraine ladestuskõrgus võib
olla kuni 30 m. Ladustusalale tuleb tagada kogu perimeetri ulatuses juurdepääs päästeteenistuse autodele. Puhke-virgestuslad, džiibimatkad, sõude- ja veespordikeskus: Keskkonnamõju on tingitud senisest oluliselt suuremate inimhulkade ja tehnika viibimisega planeeringualal. Ürituste läbiviimisel tuleb tagada keskkonnareostusohu minimiseerimine ning asjakohane jäätmekäitlus. 12.2. Muinsuskaitse Vastavalt Kultuuriministri 01. septembri 1997. a määrusele nr 59 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" (RTI, 197, 169-171,954) on kinnismälestis: kultusekivi (reg. nr 9105) - karjääriala loodenurgas; kalmistu (reg. nr 9103) - karjäärialast loodes. Vastavalt Muinsuskaitseseadusele (RT I 2002,27,153) on kinnismälestisel 50 m laiune kaitsevöönd mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kus kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad piirangud. Planeeringuala loodenurgas olev kultusekivi jääb planeeringualasse, kaitsevöönd ulatub osaliselt planeeringualast välja. Planeeringualast loodesse jääv kalmistu jääb planeeringualast välja, karjäärialasse ulatub umbes 5 m laiuse alana kaitsevööndi kagunurk. 12.3. Veekogude kitsendused Karjäärist lõunasse jääb Ojamaa jõgi (VEE1068700) kogupikkusega 29 km ja valgalaga 231 km². Ojamaa jõgi on vastavalt Avalikult kasutatavate veekogude nimekirjale (Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996 määrus nr 191; RT I 1996, 58, 1090) avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogu. Vastavalt looduskaitseseadusele on Ojamaa jõe kalda piiranguvööndi ulatuseks 100 m ja ehituskeeluvööndiks 50 m. Veeseadusest tulenevalt on kalda veekaitsevööndi laiuseks 10 m ja kallasraja laiuseks 4 m. Alale jääb neli Aidu karjääri settebasseini: kaks edelaosas ja kaks lõunaosas.. Settebasseinide puhul tuleb arvestada sellega, et looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 37 lg 3 p 5 ja veeseaduse (edaspidi VeeS) 29 lg 4 p 1 alusel on kalda piiranguvööndis ja veekaitsevööndis maavarade ja maa-ainese kaevandamine keelatud. LKS 37 lg 4 kohaselt sama paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamiseni. VeeS 29 lg 5 kohaselt sama paragrahvi lõike 4 punktides 1-3 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamiseni kaevandamisloa andja poolt maapõueseaduse -des 48 ja 50 sätestatud korras.
12.4. Tehnovõrkude kitsendused Planeeritava ala loodeosas on Aidu alajaam 10/35-110 kv ja kesk- ning kõrgepingeõhuliinid. Planeeringuala lõunaosas olevad alajaamad, trafod ja õhuliinid on seotud karjääri kaevandamisega ning teisaldatakse vastavalt kaevandustegevusele. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. märts 2007.a määruse nr 19 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord (RT I 2007,27,482) 2-le on õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: - kuni 1 kv pingega liinide korral 2 meetrit; - 35 110 kv pingega liinide korral 25 m; - 1 kuni 20 kv pingega liinide korral 10 m; - 220 330 kv pingega liinide korral 40 meetrit. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Elektrisidevõrkude kaitsevöönd on 2 m laiune maariba kummalgi pool kaabelliini (projektsioon maapinnal), 3 m laiune maa-ala ümber kaabelliini võimenduspunkti või selle mulde piiri ning 5 m laiune maariba kummalgi pool õhuliini äärmiste juhtmete projektsioonist maapinnal. Elektrisidevõrkude kaitsevööndis teostavate tööde korra ja tehnilised nõuded kehtestab võrkude valdaja töö teostajale (projekteerijale) kirjalikult väljastatud tehniliste tingimuste või kooskõlastustega. Veetoru ja kanalisatsiooni maa-aluste torustike kaitsevööndi ulatus mõlemale poole torustiku telge on 2 kuni 3 m. Kaitsevööndi laius sõltub torustiku siseläbimõõdust ja paigaldus sügavusest ning määratakse vastavalt Keskkonnaministri määrusele Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus. 13. Tööohutusnõuded Tööde läbiviimisel tuleb tagada inimeste, vara ja keskkonna ohutus. Tööohutuse tagamisel juhindutakse Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuetest (RTL, 24.08.2004, 112,1761) ja teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, täidetakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja juhendeid, seadmete käidujuhendeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tuleohutusnõuetele. Tööde läbiviimisel tuleb töökohal tagada õigusaktide ja tööohutusnõuete täitmise järelevalve.
14. Tööde kalenderplaan kaevandamise lõpetamisel Aidu karjääris
15. Lisad