2 SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alused. Detailplaneering on koostatud Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal asuvale kvartali nr 161 osa-alale kehtiva detailplaneeringu osaliseks muutmiseks. Planeering algatati kvartali nr 161 krundile nimega Rahvaaed Arkaadia (krunt nr 17, kinnistusregistriosa nr 2594539) ja krundile aadressiga Väike-Turu tn 8b (krunt nr 27, kinnistusregistriosa nr 2664039). Detailplaneeringu koostamise aluseks on Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2006 korraldus nr 132 Detailplaneeringu algatamine. 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ulatus, nõuete kehtivus. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata kvartali nr 161 krundi nimetusega Rahvaaed Arkaadia arendamise, haljastamise ja heakorrastamise põhimõtted, jagada krunt Väike-Turu tn 8b kaheks krundiks ja määrata kruntide Väike-Turu tn 8c, Väike-Turu tn 8 ja Lossi tn 21 ehitusõigus, liikluskorraldus ning teised detailplaneeringu eesmärgid. Kruntide Väike-Turu tn 8c, Väike-Turu tn 8 ja Lossi tn 21 kaasamise vajadus planeeringualasse ilmnes detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu ala paikneb Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal (registri nr 27010) ja alal paikneb Viljandi linnamüür (arhitektuurimälestis nimetusega Viljandi linnakindlustused 14.-16. saj, registri nr 14713, vastavalt kultuuriministri 15.12.1997 määrusele nr 79 (RTL 1998, 40/41, 191) Kultuurimälestiseks tunnistamine ). Detailplaneeringu lahendus on vastavuses kehtiva üldplaneeringuga (Viljandi linna generaalplaani korrektuur, Tallinn 1974, RPI Eesti Projekt šiffer A-728, kehtima jäetud Viljandi Linnavolikogu 28.04.2006 otsusega nr 68), mille järgi kvartali nr 161 maakasutuse juhtfunktsioonid on ühiskondlike ja ärihoonete maa. Planeeritavale alale kehtib kogu kvartalit nr 161 hõlmav detailplaneering (DP 02-13). Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks kehtiv detailplaneering planeeringuala ulatuses. Keskväljaku kujundamise esmased lahendused on kavandatud Viljandi linna kvartali nr 161 detailplaneeringutega (DP 98-18, DP 02-13) tööga Viljandi Keskväljaku planeering. Tartu, Lossi tänavate nurga vaheline ala. Pakkumisprojekt. Koostaja OÜ Alver Trummal Arhitektid, Tallinn 1998. Detailplaneeringu tugiplaanina on kasutatud Viljandi Linnavalitsuse arhiivis olevat digitaalset geodeetilist alusplaani, mõõdistatud aastal 2002. Planeeritava ala suurus on ca 14970 m². Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on samaaegselt kehtivad planeeringu võrdväärsed osad, millest üks täpsustab planeeringu sisu sõnaliselt ja teine graafiliselt.
3 3. Oleva olukorra analüüs. Viljandi linna omandis olev krunt nimetusega Rahvaaed Arkaadia on avalik linnaruum vanalinnas. Krunt koosneb kahest erineva iseloomuga alast intiimsema iseloomuga varjatumast alast Arkaadia aiast kvartali keskel (tähistus planeeringus pos 1 ala A) ning Tartu ja Lossi tänavate nurgal olevast avatud linnaväljakust pargist (tähistus planeeringus pos 1 ala B). Kahe erineva ala mõtteline piir on hoonete Tartu tn 8 (ehitatav uus äri- ja büroohoone) ja Lossi tn 21 (kino) vahel. Arkaadia aiaks nimetati kvartali hoonestamata siseala linnamüüri ja Väike-Turu tänava vahel juba 1930-ndatel aastatel. Sellest ajast seonduvad Arkaadia aiaga meenutused tantsuõhtutest. Arkaadia aeda piiravad Tallinna, Tartu ja Väike-Turu tänava äärsete kruntide õuealad ja kruntidel paiknevad abihooned. Arkaadia aiaala laius on ca 30m, pikkus ca 110 m. Ala keskne ehitis on keskaegse linnamüüri põhjaosa, mis tänaseks on markeeritud ca 30 m ulatuses ida-lääne suunas. Keskaegse linnakindlustuse loodenurgas oleva Loodetorni vundamendi peal on puidust kuur. (Linnamüüri tornide algne nimetus on teadmata, tornidele on kokkuleppelised nimed antud ilmakaarte järgi.) Põhjamüüri pikkuseks müüri loodenurgast kuni Tartu väravani on ca 189 m. Krundi koosseisus on ka põhja-lõunasuunaline ca 75 m pikkune ja 2,5 m laiune linnamüüri ala. Väike-Turu tänava ääres ja kvartali sees on müür ca 28m ulatuses rekonstrueeritud, madal pealeladu on tehtud 1992 aastal. Idapoolses Arkaadia aia osas leiti arheoloogilistel kaevamistel 1990 a lõpul linnakindlustuse poolümartorni (Põhjatorni) müürikehand ca 0,5 m maapinnast sügavamal. Linnamüürist põhja ja lääne pool on olnud vallikraav, mille olemus on tänagi aimatav. Tallinna tänava poole jääv vallikraav täideti ehitusprahiga, varinguga ja täitepinnasega arvatavasti juba 18-19 saj-l ja ala hoonestati. Põhja poole jääv vallikraav on kuivendatud ja täidetud 19.saj lõpul - 20.saj algul. Arkaadia aeda läbivad jalakäijate teed Tallinna, Tartu, Lossi ja Väike-Turu tänavate suundades. Ala on praegu valdavalt madala hooldusklassiga haljasala. Alal kasvavad paar kuuske, lehtpuud, viljapuud ja põõsad (sirelid, kibuvitsad, enelad). Linnaväljak - park Tartu, Lossi tänava nurgale tekkis peale Teist maailmasõda. 1944 a tulekahjude tagajärjel põlesid Tartu, Lossi ja Väike-Turu tänavate äärsed 1-2 korruselised puit- ja tellishooned. 1946 1950 taastamistöödel rajati põlenud ja lammutatud varemete asemele Tartu, Lossi ja Väike-Turu tänavate vahele pargiala. Ala ilmestas purskkaev koos kujuga Tüdruk tuvidega. Tänaseks on purskkaevust alles vaid selle konstruktsioon, kuhu istutatakse suvelilli. Linnaväljakut nimetatakse praegu keskväljakuks, mis on mitteametlik kohanimi ja mis ei anna edasi täpset informatsiooni asukohast, sest ka Tallinna ja Vaksali tänavate alguses paikneva Vabaduse platsi rahvapärane nimetus on keskväljak. Peale kino Rubiin valmimist 1963 aastal hakati ala kutsuma Rubiini pargiks, kuid koos kino nimetuse kadumisega ei kasutata enam ka seda kohanime.
4 Linnaväljaku järgmine ümberkujundamine toimus 1990-ndate lõpus, kui alale paigaldati Carl Robert Jakobsoni monument. Monumendi asukoha valiku ja kujunduse aluseks sai Viljandi Keskväljaku planeering. Tartu, Lossi tänavate nurga vaheline ala. Pakkumisprojekt. Koostaja OÜ Alver Trummal Arhitektid, Tallinn 1998. Skulptor Mati Karmini valmistatud Carl Robert Jakobsoni kuju paigaldati 1999. aastal. Väljaku kirdenurgas on parkimisala, mis ei ole kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Planeeringu kohaselt paiknevad ca 20 parkimiskohta Tartu tänava maa-alal selle lõunaküljel risti tänavaga. Käesoleval ajal on pargiala ulatus kuni Väike-Turu tänavani, kuid kehtiv planeering näeb ette hoonestuse rajamist ala lõunapoolsele osale Lossi tn 23 ja Lossi tn 25 kruntidele. Keskväljaku planeeritud mõõdud on ca 67x40 m, pindala on ca 2680 m². Koos Lossi ja Tartu tänavate aladega olemasolevate ja kavandatavate hoonemahtude vahel kavandatava avatud linnaruumi pindala on ca 4320 m². Kvartalile nr 161 varem koostatud detailplaneeringud on lähtunud põhimõtetest: 1. Säilitatakse avatud väljak Tartu ja Lossi tänavate nurgal. Teise maailmasõja eelset kinnistustruktuuri ja seda arvestavat hoonestust ei taastata. Säilitatakse Teise maailmasõja eelne tänavaäärne ehitusjoon kruntidel Lossi tn 23 ja Lossi tn 25. 2. Kvartalisisesed jalakäijate teed linnaväljaku ja Arkaadia aia alal lahendatakse ühtse süsteemina ja avalikke alasid liitvana. 3. Linnamüüri ja selle teadaolevate osade (tornid, väravad) asukohad markeeritakse. 4. Säilitatakse maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Väljakut piiravad olemasolevad ja perspektiivsed planeeritud hoonemahud on 3 kuni 4 korruselised. Väljakut piiravad hooned on: põhjast - Tartu tn 11 4-korruseline EVE maja (hotell), Tartu tn 9 olemasolev 3-korruseline äri- ja büroohoone ja perspektiivne hoone ning Lossi tn 26 elamu-ärihoone; idast - ärihoone ja elamu Tartu tn 14, äri- ja büroohoone Lossi tn 22; lõunast - 3-korruseline ärihoone (kino) Lossi tn 21; perspektiivne 3,5 korruseline ärihooneelamu Lossi tn 25; läänest - ehitatav 3-4 korruseline äri- ja büroohoone Tartu tn 8a. Linnaväljaku lääneosas kasvavad puuderivid (pärnad) paralleelselt ja risti Taru tänavaga. Carl Robert Jakobsoni monumendi lähedal kasvavad kaks jalaka leinavormi. Linnaväljaku alal linnamüüri asukohta ei ole tänaseks markeeritud ja müüri asukoht on märkamatu. Kinohoone Lossi tn 21 on ehitatud linnamüüri maa sees paiknevale kehandile, millele viitavad kinohoone lääneseina tekkinud praod hoone erinevatest vajumistest. Linnaväljaku ja Lossi tänava maa-alal paiknevad linnamüüri Tartu värava alusmüürid, mida viimati uuriti 1992 a arheoloogilistel töödel Lossi tänaval. Linnaväljaku lääneseina kujundava äri- ja büroohoone Tartu tn 8a valmimisel 2006a. suvel saab uue lahenduse ka väljaku lääneala vahetult hoone lähedal. Hoone esine pind on väljaku pinnast ca 50 cm kõrgemal ja erineva kõrgusega tasapindu liidavad trepistikud ja haljastatud nõlvad.
5 4. Planeeringulahendus. 4.1. Krundijaotus. Maa-ameti Viljandi katastribüroo ja Viljandi Linnavalitsuse maaregistri 04.05.2006 andmetel on planeeritaval alal järgmised krundid: Kvartal nr 161 krunt nr 17 aadressiga Rahvaaed Arkaadia, krundi pindala on 7090 m², kinnistusregistriosa nr 2594539, katastritunnus 89713:001:0005, maakasutuse sihtotstarve on üldmaa Üm (sotsiaalmaa). Kvartal nr 161 krunt nr 18 aadressiga Lossi tn 21, krundi pindala on 1423 m², kinnistusregistriosa nr 2032539, katastritunnus 89713:001:0490, maakasutuse sihtotstarve on ärimaa Ä (kino), ühiskondlike hoonete maa Üh. Kvartal nr 161 krunt nr 27 aadressiga Väike-Turu tn 8b, krundi pindala on 977 m², kinnistusregistriosa nr 2664039, katastritunnus 89713:001:0008, maakasutuse sihtotstarve on ärimaa Ä. Kvartal nr 161 krunt nr 10 aadressiga Väike-Turu tn 8c, krundi pindala on 708 m², kinnistusregistriosa nr 2096839-2097039, katastritunnus 89713:001:0470, maakasutuse sihtotstarve on väikeelamumaa Ee. Kvartal nr 161 krunt nr 1 aadressiga Väike-Turu tn 8, krundi pindala on 1330 m², kinnistusregistriosa nr 2710339, katastritunnus 89713:001:0370, maakasutuse sihtotstarve on ärimaa Ä. Planeeritud krundijaotus Detailplaneeringuga ei muudeta kruntide Rahvaaed Arkaadia, Lossi tn 21, Väike-Turu tn 8, Väike-Turu tn 8c piire, pindala ega nimetust. Krunt Väike-Turu tn 8b jagatakse kaheks krundiks. Kuna planeeringu koostamise ajal puudub teave planeeritavate äri ja elamisfunktsiooniga kruntide pos nr 3, 4, 5, 6 tegelikult soovitud sihtotstarvetest, on sihtotstarvete protsentuaalne jaotus planeeringus antud 50% ärimaa ja 50% väikeelamumaa. Lubatud on kruntidel pos nr 3, 4, 5, 6 mõlemad maakasutuse sihtotstarbed kuni 100 % ilma täiendava detailplaneeringu koostamiseta.
6 Pos 1 Kvartal nr 161 krunt nr 17 aadressiga Rahvaaed Arkaadia (ala A - Arkaadia aed, ala B - linnaväljak), krundi pindala on 7090 m², kinnistusregistriosa nr 2594539, katastritunnus 89713:001:0005, maakasutuse sihtotstarve on üldmaa Üm (pargid, väljakud). Linnaväljakule on vaja määrata nimi, mis viitaks konkreetsele asukohale linnas. Pos 2 Kvartal nr 161 krunt nr 18 aadressiga Lossi tn 21, krundi pindala on 1423 m², kinnistusregistriosa nr 2032539, katastritunnus 89713:001:0490, maakasutuse sihtotstarve on ärimaa Ä (kino, meelelahutusasutus), ühiskondlike hoonete maa Üh. Pos 3 Kvartal nr 161 krunt nr 27 aadressiga Väike-Turu tn 8b, krundi pindala on ca 535 m², maakasutuse sihtotstarve on ärimaa Ä, elamumaa Ee. Pos 4 Kvartal nr 161 krunt nr 30 aadressiga Väike-Turu tn 8a, krundi pindala on ca 442 m², maakasutuse sihtotstarve on ärimaa Ä, elamumaa Ee. Pos 5 Kvartal nr 161 krunt nr 10 aadressiga Väike-Turu tn 8c krundi pindala on 708 m², kinnistusregistriosa nr 2096839-2097039, katastritunnus 89713:001:0470, maakasutuse sihtotstarve on ärimaa Ä, elamumaa Ee. Pos 6 Kvartal nr 161 krunt nr 1 aadressiga Väike-Turu tn 8 krundi pindala on 1330 m², kinnistusregistriosa nr 27103, katastritunnus 89713:001:0370, maakasutuse sihtotstarve on ärimaa Ä, elamumaa Ee. 4.2. Kruntide ehitusõigus, linnaehituslikud nõuded ehitistele. Hooned tuleb projekteerida hea arhitektuurse tasemega.
7 Välisviimistluseks, katusekattematerjaliks ja avatäidete materjaliks ei lubata kasutada originaalmaterjale imiteerivaid plastikust ja metallist materjale. Pos 1 Kvartal nr 161 krunt nr 17 aadressiga Rahvaaed Arkaadia (ala A - Arkaadia aed, ala B - linnaväljak). Krundi kasutamise sihtotstarve üldmaa Üm (pargid, väljakud). Hoonete suurim lubatud arv krundil krunti ei hoonestata. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala krunti ei hoonestata. Hoonete lubatud suurim kõrgus krunti ei hoonestata. Olulisemad linnaehituslikud ja arhitektuurinõuded. Lubatud on paigaldada alale Viljandi Linnavalitsuse loal kergelt teisaldatavaid kioski tüüpi lühiajaliselt tegutsevaid müügikohti (suvekohvikud jm). Arkaadia aia ning linnaväljaku haljastus- ja kujunduslahendus kajastub punktis 4.5. Haljastus ja heakorrastus. Pos 2 Kvartal nr 161 krunt nr 18 aadressiga Lossi tn 21. Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa Ä (kino, meelelahutusasutus), ühiskondlike hoonete maa Üh. Hoonete suurim lubatud arv krundil 1. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 954 m². Hoonete lubatud suurim kõrgus põhimahu suurim abs kõrgus 98.50 m (13.0 m). Hoone arhitektuursed aktsendid võivad olla kõrgemad. Olulisemad linnaehituslikud ja arhitektuurinõuded. Korruselisus: 3 korrust. Katusekalle: 0-45º. Välisviimistlusmaterjalid. Sobivaimad materjalid on krohv, tellis, puit, klaas. Viimistlusmaterjalide värvitoonidele nõudeid ei seata. Hoone fassaad - linnaväljakut lõunast piirav esinduslik hoonesein tuleb kujundada olemasolevat hoonestust arvestav ja kõrge arhitektuurse tasemega. Hoone ümberehitamisel ja/või uue hoone kavandamisel näha ette linnamüüri asukoha markeerimine hoones ning lääne- ning idafassaadides. Krunti ei lubata piirata piirdeaiaga. Pos 3 Kvartal nr 161 krunt nr 27 aadressiga Väike-Turu tn 8b. Krundi kasutamise sihtotstarve on ärimaa Ä (teenindus, kaubandus), elamumaa Ee. Hoonete suurim lubatud arv krundil 1. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 350 m². Hoonete lubatud suurim kõrgus abs kõrgus 95.00 m (10 m). Olulisemad linnaehituslikud ja arhitektuurinõuded. Korruselisus: kohustuslik korruselisus 2 korrust.
8 Katusekalle: 0-45º. Hoone põhimahu ja harjajoone suund: vt põhijooniselt DP-2/3. Välisviimistlusmaterjalid. Sobivaimad materjalid on vanalinnas valdavalt kasutatavad viimistlusmaterjalid -puit, krohv, tellis. Viimistlusmaterjalide värvitoonidele nõudeid ei seata. Pos 4 Kvartal nr 161 krunt nr 30 aadressiga Väike-Turu tn 8a. Krundi kasutamise sihtotstarve on ärimaa Ä (teenindus, kaubandus), elamumaa Ee. Hoonete suurim lubatud arv krundil 1. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 280 m². Hoonete lubatud suurim kõrgus abs kõrgus 95.00 m (10 m). Olulisemad linnaehituslikud ja arhitektuurinõuded. Korruselisus: kohustuslik korruselisus Väike-Turu tn äärsel hoonestusalal 1 korrus ning räästa kõrgus peab järgima hoonete Väike-Turu tn 8 ja Väike-Turu tn 6 räästajoont. Katusekalle: 0-45º. Krundi põhjapoolsema hoonestusala korruselisus on 2 korrust. Hoone põhimahu ja harjajoone suund: vt põhijooniselt DP-2/3. Hoone läänefassaadi lubatud kavandada rõdud või muud hoonest välja ulatuvad osad tee kohale kaugusele kuni 2 m. Üleehitused hoonetel Väike-Turu tn 8a ja Väike-Turu tn 8b muudavad ca 10m laiuse teekoridori kitsamaks, vanalinnale iseloomulikumaks. Välisviimistlusmaterjalid. Sobivaimad materjalid on vanalinnas valdavalt kasutatavad viimistlusmaterjalid - laudvooder, krohv, tellis. Viimistlusmaterjalide värvitoonidele nõudeid ei seata. Pos 5 Kvartal nr 161 krunt nr 10 aadressiga Väike-Turu tn 8c, Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa Ä, elamumaa Ee. Hoonete suurim lubatud arv krundil 2. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 320 m² Hoonete lubatud suurim kõrgus abs kõrgus 94.30 m Olulisemad linnaehituslikud ja arhitektuurinõuded. Olemasolev elamu võib säilitada olemasoleval kujul. Juhul, kui soovitakse ehitada uut hoonet, ei ole lubatud seda ehitada olemasoleva elamu asukohale. Esimeses järjekorras ehitada uus hoone põhjapoolsele hoonestusalale. Korruselisus: 1 ja 2 korrust (vt põhijooniselt DP-2/3). Katusekalle: uute hoonete katused projekteerida katusekaldega 0-45 m². Hoone põhimahu ja harjajoone suund: Välisviimistlusmaterjalid. Sobivaimad materjalid on vanalinnas valdavalt kasutatavad viimistlusmaterjalid - puit, krohv, tellis. Viimistlusmaterjalide värvitoonidele nõudeid ei seata. Pos 6 Kvartal nr 161 krunt nr 1 aadressiga Väike-Turu tn 8, Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa Ä, elamumaa Ee.
9 Hoonete suurim lubatud arv krundil 2. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 700 m². Hoonete lubatud suurim kõrgus 94.30 m. Olulisemad linnaehituslikud ja arhitektuurinõuded. Olemasoleva hoone põhimaht ja kujundus peavad säilima. Projekteeritava hoone korruselisus on 1 korrus, katusekalle 0-45º. Piirdeaiad kavandada puidust kõrgusega 1,5m. Linnamüür Eesmärk on markeerida keskaegne linnamüür ja selle elemendid (tornid, väravad) tänases linnapildis. Markeerimata linnamüürile on kavandatud madal pealeladu olemasolevale maa sees olevale linnamüüri kehandile. Linnamüüri pealmine kiht kavandada nii, et mööda müüri oleks võimalik katkestamatult jalgsi liikuda. Võimalus on ka jalgtee (laudtee) rajada linnamüüri kõrvale. Liikumisteed planeeringualal on kajastatud joonisel DP-3/3. Linnamüüri markeerimise kujundamisel peab arvestama, et kogu linnamüüri ulatuses toimuks see ühtseid kujundusvõtteid kasutades. Loodetorn. Markeeritakse vastavalt koostatavale projektile. Loodetorn teadaolevate uuringute ja materjalide põhjal on olnud neljakandiline välismõõtmetega ca 9X9 m, vähemalt korruse võrra linnamüürist kõrgem. Põhjatorn. Markeeritakse vastavalt koostatavale projektile. Poolümartorni asukoht ja mõõtmed on arheoloogiliste uurimiste käigus selgunud. Torni läbimõõt on ca 9,5-10 m. Tartu värav. Asukoht markeeritakse esimeses järjekorras muust tänavakattest erineva sillutisega. Järgmises etapis paigaldatakse linnamüüri väravat markeerivale alale teraskonstruktsioonis raamidel väravalaadne ajaloolise linnavärava mahtu markeeriv konstruktsioon, mis on valgustatud ja mida saab kasutada info ja reklaami paigaldamiseks. Lossi tn 21 hoone projekteerimisel markeerida linnamüüri asukoht hoones sees ning fassaadides (idas ja läänes) ning arvestada võimalusega, et markeeritud linnamüüri ala on kogu ulatuses kõnnitee. 4.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine. Kruntidele on planeeritud ehitusjoontega piiritletud hoonestusalad krundi sihtotstarbele vastava hoone ehitamiseks. Hoonestusalade määramisel on lähtutud minimaalsest normide kohasest hoonetevaheline tuleohutuskujast 8 m. Normidekohase kuja puudumisel on planeeritud hoonestusalad tulemüüride rajamise kohustusega. Krundi Väike-Turu tn 8b hoonestusala määramisel on arvestatud, et säiliks krundi loodenurgas kasvav kuusk. 4.4. Teede ja tänavate maa-alad ning liikluskorralduse põhimõtted. Planeering ei tee ettepanekuid liikluskorralduse osas Tallinna, Tartu, Lossi ja Väike-Turu tänavate maa-aladel. Liikluskorralduse põhimõtted tänavate aladel on lahendatud kehtiva kvartali nr 161 detailplaneeringuga. Linnaväljaku ääres Tartu tänaval ei ole kehtivat detailplaneeringut muudetud. Tartu tänava alal linnaväljaku ääres on parkimiskohad 20-le autole.
10 Arkaadia aeda pääseb: linnaväljakult; Tallinna tänavalt kruntide Tallinna tn 4a ja Tallinna tn 6 vahel oleva jalgtee kaudu; Väike-Turu tänavalt kruntide Väike-Turu tn 8 ja Väike-Turu tn 8a vahel oleva jalgtee kaudu; Tartu tänavalt kruntide Tartu tn 4 ja Tartu tn 4a vahelt; linnamüürile rajatud jalgtee kaudu Väike-Turu tn 8 krundilt (vajalik avaliku tee servituut krundi edelanurgas); krundi Lossi tn 21 lõunaküljelt; kruntide Tartu tn 6 ja Tartu tn 8a vaheliselt jalgteelt. Linnaväljakule pääseb: Tartu ja Lossi tänavatelt; Arkaadia aiast; Väike-Turu tänavalt kruntide Lossi tn 21 ja Lossi tn 25 vahelt. Arkaadia aias ja linnaväljakul on parkimiskohti ei ole. Teed on üksnes jalakäijatele, välja arvatud juurdepääsud kruntidele Väike-Turu tn 8a, Väike-Turu tn 8b ja Väike-Turu tn 8a. Lossi tn 21 krundile on transpordivahendiga juurdepääs Väike-Turu tänava poolt. Krundil parkimiskohad puuduvad. Ärimaa sihtotstarbega krunti teenindav parkimine toimub linna parklates ja vanalinna tänava-aladel vastavalt kehtivale parkimiskorraldusele. Väike-Turu tn 8b ja Väike-Turu tn 8a kruntide õuealadele on juurdepääs teelt, mis ühendab Arkaadia aeda Väike-Turu tänavaga. Hoovitee laius on 4,0 m (2m laiune teeala kummalgi krundil). Kruntide õuealadele on planeeritud kummalegi 4 parkimiskohta. Vajadusel sõlmida kruntide omanikel servituudid, kokkulepped tee ja õueala kasutamise osas. Väike-Turu tn 8c krundi õuealale pääseb teelt, mis ühendab Arkaadia aeda Väike-Turu tänavaga. Väike-Turu tn 8 krundi õuealal pääseb Väike-Turu tänavalt. Parkimiskohtade kavandamisel lähtuda parkimisvõimalustest krundil ja vanalinnas. 4.5. Haljastus ja heakorrastus. Pos 1 Rahvaaed Arkaadia Ala A Arkaadia aed. Arkaadia aeda põhjast ja lõunast hakkavad kujundama kavandatavate äri- ja eluhoonete fassaadid kohustuslikel ehitusjoontel. Nõuded hoonete mahule ja kujundusele on määratud kvartali nr 161 kehtiva detailplaneeringuga (DP 02-13). Arkaadia aia laius on ca 30m, pikkus ca 110 m Arkaadia aia kujundamise aluseks on OÜ ZiZi&YoYo arhitekt Veronika Valk`u töö Arkaadia jalakäijate tänav Viljandi. Maastikuarhitektuurne eskiisprojekt, Tallinn 2005. Ala kujundamisel ja väikevormide valikul on mõeldud eeskätt lastele, noortele. Linnamüüri asukoht markeeritakse munakivi-kattega ja pergolaga. Vallikraav markeeritakse ca 5 m laiuse ja 70 cm sügavuse kraaviga, mille nõlvad on lauged,
11 karestatud betoonkattega. Kraavi servadel on istepingid. Üle kraavi on 5 kaarekujulist vikerkaarevärvilist ronimisredelit, kraavi keskel 4 karusselli. Kraavi nõlvadele istutatakse taimi. Kraavi vee-elment on lahendatud sprinklersüsteemina. Linnamüürist lõunasse kavandatakse vabaõhulava. Välikohvikute ala on Arkaadia aiast põhja jäävatele kruntidele Tartu tn 4b, Tartu tn 6a, Tartu tn 6 ja Tartu tn 8a planeeritud hoonestuse ees. Ida-läänesuunaliste jalgteede vahel on lillepeenarde ala (projektis päevalillevälu) koos pooppuude riviga ala idapoolses osas. Jalgteed projekteeritakse erinevate kivikatendiga, planeeringus märgitud kõnnitee tüüp A ja tüüp B. Tüüp A on kõnnitee, mis on laotud tumehallidest ja valgetest mosaiik kõnniteekividest, domineerib valge kivi. Tüüp B on kõnnitee, mis on on laotud tumehallidest ja valgetest mosaiik kõnniteekividest, domineerib tumehall kivi. Väike-Turu tänavaga ristuva jalgtee läänepoolsele küljele on planeeritud puuderivi. Puude liik ei ole planeeringuga määratud. Soovitavad on lehtpuuliigid, mis on keskmise kasvukõrgusega ja laiusega. Ala B Linnaväljak Haljastuse ja heakorra planeerimisel on aluseks töö Viljandi Keskväljaku planeering. Tartu, Lossi tänavate nurga vaheline ala. Pakkumisprojekt. Koostaja OÜ Alver Trummal Arhitektid, Tallinn 1998. Projekt kajastab ala kujundamist ja arendamist etapiviisiliselt. Väljaku läänepoolsel osal säilitatakse olemasolev kõrghaljastus. Idapoolsel osal säilivad kaks olemasolevat jalaka leinavormi. Alale on planeeritud paigaldada pargipingid. Väljaku lõunaserva linnamüüri ja hoonete Lossi tn 21 ja Lossi tn 25 ette kavandatakse vallikraavi markeeriv ja pargiala ilmestav veeala, mis projekteeritakse vastavalt pargiala arendamise etapile või koos hoonete Lossi tn 21 ja Lossi tn 25 ehitusprojektidega. Läänepoolse pargiala keskmes paiknev olemasolev mittetöötavat 8-külgne purskkaevukonstruktsiooni lammutatakse. Väljaku idapoolset osa kujundavad Carl Robert Jakobsoni monument, teisaldatav suvekohvik (müügikiosk, toolid ja lauad) Tartu tänava poolsel küljel, konteinerhaljastus ja keskaegse linnavärava mahtu markeeriv konstruktsioon. Valgustatud klaaspindadega väravakonstruktsioon on ka valgusallikas ning pind info ja reklaami paigutamiseks. Väljaku lõunapoolne sein kujundatakse kruntidele Lossi tn 21 ja Lossi tn 25 projekteeritavate hoonetega. Nende hoonete põhjapoolsed fassaadid kujundavad väljaku lõunakülje ja peavad harmoneeruma olemasoleva juba olemasolevate väljakuseintega. Piirded. Piirdeaiad ja väravad kavandada sobivad ja harmoneeruvad (materjal, värvitoon, kõrgus, kujundus, detailid) miljööga ja projekteeritavate hoonetega. Piirete lahendus esitada projekti koosseisus. Naaberkruntide vahelised piirded rajada kokkuleppel naabritega asjaõigusseadusest tulenevaid naabrusõigusi arvestades.
12 Kruntide heakorralahenduse projekteerimisel näha ette sademevete hajutamine krundil. Teede ja platside katmisel kasutada materjale, mis võimaldavad sademevetel pinnasesse imbuda. Keelatud on sademevete tahtlik juhtimine naaberkruntidele. 4.6. Kujad, hoonestuskeelualad. Ehitistevaheliste tuleohutuskujade ja hoonestuskeelualade määramisel on planeeringu koostamisel aluseks Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded (RT I 2004, 75, 525) ja Eesti Projekteerimisnormide EPN 10 - Ehitiste tuleohutus - osa 1. Üldeeskiri nõuded. Hoonestuskeelualad on kruntide pinnad, mis ei ole tähistatud hoonestusalana. Hoonestuskeelualadele võib rajada teid, platse, mänguväljakuid, paigaldada väikevorme ja laste mänguvahendeid, maa-aluseid ja maapealseid tehnovõrke. Detailplaneering ei sätesta nõudeid hoonestuse tulepüsivusklassile. 4.7. Tehnovõrkude ja rajatiste paigutus, tehnovarustus. Elektrivarustus. Kruntide elektrivarustus lahendatakse alajaamast krundil Tartu tn 4c planeeritavate kaabelliinidega. Projekteerimiseks taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused. Tänavavalgustus. Arkaadia aeda ja linnaväljakule planeeritakse tänava- ja pargivalgustus. Veevarustus. Kruntide veevarustus on Tartu ja Väike-Turu tn veetrassist. Projekteerimiseks taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused. Kanalisatsioon. Kruntide kanalisatsioon projekteeritakse Tartu ja Väike-Turu tn veetrassist. Projekteerimiseks taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused. Sademevete ärajuhtimine. Piirkonnas sademevete kanalisatsioon puudub. Käesoleval ajal toimib ühisvoolne kanalisatsioon. Sademevete tahtlik suunamine naaberkinnistutele keelatud. Krundi heakorralahenduses ette näha pinnakattematerjalid, mis võimaldavad sademevetel pinnassesse imbuda. Soojavarustus. Kruntide soojavarustus on planeeritud kvartalit läbiva kaugküttevõrgu baasil. Projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused võrgu valdajalt. Side. Sidevarustus on planeeritud kvartalit ümbritsevatel tänavatel paiknevatest sidekaablitest. Projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused võrgu valdajalt. 4.8. Keskkonnatingimused. Kruntidele planeeritud sihtotstarbed üldmaa, ühiskondlike hoonete maa ja ärimaa vastab üldplaneeringule ja ei ole vastuolus piirkonna olemasolevate sihtotstarvetega. Krundile
13 planeeritud hoonestuse mõju ei ulatu keskkonnakaitsealaste seadusandlike aktidega reguleeritavatesse kaitsevöönditesse. 4.9. Kaitseala nõuded. Detailplaneeringu ala paikneb Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal (registri nr 27010). Planeeritaval alal krundil Rahvaaed Arkaadia on riikliku kaitse all olev Viljandi linnamüür (arhitektuurimälestis nimetusega Viljandi linnakindlustused 14.-16. saj, registri nr 14713 vastavalt kultuuriministri 15.12.1997 määrusele nr 79 (RTL 1998, 40/41, 191) Kultuurimälestiseks tunnistamine ). Linnaväljakut piiravad kaks arhitektuurimälestist: 1909 a ehitatud historitsistlik elamu-ärihoone Lossi tn 26 (reg nr 27060); 1938 a valminud hotellihoone Tartu tn 11 (reg nr 14055). Hoonete projekteerimisel tugineda muinsuskaitseseadusele (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387; 2004, 25, 171), kultuuriministri 30.06.2003 määrusele nr 9 (RTL, 2003, 83, 1230) Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord ja Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusele (RT I 2004, 50, 352). Kultuurikihi piires on vajalik arheoloogiline järelevalve ja vajadusel arheoloogilised uuringud. 4.10. Servituudid, kinnisomandi kitsendused. Planeeringuga on määratud järgmised servituudid, kinnisomandi kitsendused: Pos Krundi aadress Objekt, mis tekitab servituudi vajaduse Servituudi koridori laius m Krundi aadress või isiku nimi, kellele on servituut vajalik 1 Rahvaaed Arkaadia kaugküttetrass 2,0 tehnovõrgu valdaja kanalisatsioonitrass 2,0 tehnovõrgu valdaja 2 Lossi tn 21 jalgtee 2,0 Viljandi Linnavalitsus juurdepääsutee 3,0 Väike-Turu tn 4, 6 kaugküttetrass 2,0 tehnovõrgu valdaja elektrikaabel 2.0 tehnovõrgu valdaja 3 Väike-Turu tn 8b juurdepääsutee 2,0 Väike-Turu tn 8a 4 Väike-Turu tn 8a juurdepääsutee 2,0 Väike-Turu tn 8b 5 Väike-Turu tn 8c kanalisatsioonitrass 2,0 Väike-Turu tn 8 6 Väike-Turu tn 8 veetrass 2,0 Väike-Turu tn 8c jalgtee(pääs müürile) 2.0 Viljandi Linnavalitsus Uue tehnovõrgu või -rajatise (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) püstitamiseks ja olemasoleva ümberpaigaldamiseks peab lähtuma asjaõigusseaduse 158 ja asjaõiguseseaduse rakendamise seaduse 15², 15³ ja 154.
14 Naabrusõiguste aluseks on asjaõigusseaduse 143-154. 4.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. Kvartalit läbivate jalgteede valgustamiseks kavandada valgustid, mis on vastupidavad lõhkumistele. Piirkonna turvalisust on võimalik suurendada ümbruse videojälgimisega. Kuna kvartalisisene mänguala on eelkõige päevasel alal kasutatav laste poolt ning ala sulgemist öiseks ajaks ei ole ette nähtud, tuleb tagada ala valve ka pimedal ajal. Koostas Leelo Saar september 2006 vanemarhitekt