M u gi Mulgi valla leht Sõna Nr 11 detsember 2018 Hind 0,26 Märgati ja tänati Viljandimaa sädeinimesi 29. novembril toimus Viljandis Sakala keskuses k

M u gi Mulgi valla leht Sõna Nr 11 detsember 2018 Hind 0,26 Märgati ja tänati Viljandimaa sädeinimesi 29. novembril toimus Viljandis Sakala keskuses kodanikeühenduste tänupidu Väärtustades kogukondi hoiame tervist. Peole tuli ligi 100 aktiivset kodanikeühendustes kaasalööjat üle maakonna. Oli palju südamlikke taaskohtumisi sõpradega. Tänupeo teemaks oli inimese tervis ja kogukondade mõju sellele. Sündmus viidi läbi koostöös Viljandimaa Omavalitsuste Liiduga. Ühingud said peole kutsuda ka oma häid sõpru, kes on aidanud neil tegevusi ellu viia. Sõbrad on olulised, sest nemad kuulavad, toetavad, innustavad. Iga MTÜ ja seal tegutsevad sädeinimesed said tervisepäevale kohaselt just neile mõeldud digiretsepti, tervisliku leivapätsi ja kurgipurgi. Leivad küpsetasid Koksvere ja Venevere naised, kurgipurgid valmisid Vana- Kariste ja Abja päevakeskuse koostöös. MTÜ-de sõprade südameid jäid soojendama kodusoojad leivapätsid. Tänupäev oli oluline sündmus Viljandimaa ühendustele taaskohtumine, tegevuste nähtavale toomine, uute ideede saamine see kõik aitab kaasa, et sädeinimeste silmis oleks ikka sädet! 11. detsembril võis Pöögle metsateel näha tavapäratut pilti pikka autode rodu. Küll võis mõne möödasõitja nägu pikaks venida, kui nägi puude vahel vilksatamas punases riietuses päkapikku ja loomamaskides inimkogusid. Halliste kooli õpetajad otsisid ja leidsid kena metsaaluse, kus filmida jõulupeoks vahvat videot päkapikust, kes elab metsas väikeses majakeses ja jagab loomadele toitu. Õpetajad kehastasid end kassiks, hiireks, hundiks, rebaseks, siiliks, vareseks, seaks, koeraks kõik Tänuvastuvõtule Sakala keskusesse olid kutsutud kodanikeühenduste eestvedajad ja nende Foto: Kristjan Kivistik sõbrad. Mulgi vallast pälvisid tunnustuse: MTÜ Karksi Kultuuriselts taaskasutuskeskuses tegevuse pakkumine, liikmete toetamine. Esindajad: Anne Kaljumäe, Arne Kaljumäe, Luule Suurpuu, Tea Saaremägi. Nende sõber Tarmo Simson. Sudiste Maanaiste Selts MTÜ sportlike tegevuste pakkumine, külaelu aktiviseerimine. Esindaja Krista Kunimägi. Nende sõber Kärt Russak. MTÜ Karksi Haridusselts õppereiside ja sündmuste korraldamine Esindajad: Hille Krusberg, Margus Mõisavald, Anne Tiitus, Helve Joon. Nende sõber Kalle Lillemets. MTÜ Tuhalaane traditsiooniliste sündmuste korraldamine, külaelu hoidmine. Esindajad: Viivika Sarv, Milvi Jaago, Ellen Joosep, Enn Sarv, Anneli Anijärv Nende sõbrad: Leili Nael, Helve Joon. MTÜ Karksi-Nuia Pensionäride Ühendus eakate vaba aja sisustamine, liikumise propageerimine, ajaloo elustamine. Esindajad: Olga Palu, Enna Vallas, Helmi Rüüsak, Heino Luik, Maimu Kirsipuu. Nende sõbrad: Illika Orav, Liivi Loi. Pöögle metsas olid filmivõtted MTÜ Uue-Kariste Külade Selts Mulgi kultuuri tutvustamine ja ajaloo säilitamine, Esindajad: Eda Niin, Sirje Õruste. MTÜ Spordiklubi Halliste sportlike tegevuste tutvustamine, võrkpalli harrastamine. Esindaja Mari Kahu. Suur tänu kõigile aktiivsetele inimestele, kes märkavad ning hoolivad oma külast ja sealsetest inimestest. Jaanika Toome Viljandimaa arenduskeskuse kodanikeühenduste konsultant ootasid päkapikult suutäit, mille ka lõpuks said. Päkapikul ei puudunud rebase tarvis ka elus kana. Oma esimese filmirolli päkapikuna tegi 1. klassi õpilane Rander Ain. Ta sai sellega väga hästi hakkama! Operaatoriks oli Halliste koolis infotehnoloogia alasel praktikal olev vilistlane Robert Reva. Muusikapala Nääripäkapikk arranžeeris meile sobivaks Kerttu Kukka. Õnneks said võtted enne pimedaks minemist tehtud. Kana pakiti kenasti kasti ja filmirolli soorituse eest sai terigi. Valminud videot saab näha Halliste kooli jõulupeol. Anneli Merila VALLAVANEMA VEERG Jõulukuu on kätte jõudnud. Ja valgete jõulude ootus on nüüd kõigi meeltes. Ootuse aega tähistatakse pühapäeviti advendikontsertidega ja advendiküünalde süütamisega nii kuuse all, kultuurimajade laval kui koduaedades-hoovides. Pimeduse võim saab varsti murtud ja algab valguse võidukäik. Soojus on kaunites jõulutuledes. Usun, et see soojus jõuab meie kõigi südametesse ja täidab meid rõõmsate mõtetega. Jõulu ajal soovin eelkõige hoolivust ja armastust kõigile oma lähedastele ja kaasteelistele. Kindlus homse päeva ees ja sotsiaalne turvalisus peavad olema meie elu normaalsuseks. Tegus mõtestatud töö ja usk inimeste headusse ja omakasupüüdmatusse peavad saatma meid mitte ainult jõuluajal, vaid igal päeval. Häid pühi ja õnnerikast uut aastat! Peeter Rahnel Mulgi vallavanem Head Mulgi valla inimesed ja kõik meie sõbrad. Häid pühi ja kaunist uut aastat! Mulgi vallavolikogu Mulgi vallavalitsus Konkurss Jõulukuusk 2018 Esimese koha pälvis Karksi-Nuia lasteaia jõulupuu. Foto: Kaire Kannistu 8. detsembril toimus Karksi-Nuia kultuurikeskuses traditsiooniline käsitöömeistrite jõululaat, kus oma toodangut pakkus ligi nelikümmend müüjat. Meeleoluka kontserdi andis kohalik rahvamuusikaansambel Lustipill. Samal ajal kaunistas kultuurikeskuse fuajees tosin võistkonda kuuski, et osaleda XI jõulukuuskede kaunistamise konkursil. Žürii liikmete Eva Pruuli, Ülle Niinemäe ja Anneli Arraste hinnangul sai esimese koha Karksi-Nuia lasteaia võistkond, teise koha Karksi-Nuia noortekeskus ja kolmanda koha Tuhalaane külamaja. Publiku lemmiku tiitli pälvis Karksi-Nuia noortekeskuse kuusk. Veel osalesid Karksi-Nuia aianduse- ja mesinduse selts, OÜ Muhk Invest, OÜ Mulgi Ukuvakk, Karksi-Nuia kultuurikeskus, Karksi külamaja, Karksi kodu, Karksi jaoskonna naiskodukaitsjad, Lilli küla ja Metsarõõmu kohvik. Kai Kannistu

2 Mulgi valla infoleht VALLAVALITSUSE ISTUNGITELT Mulgi Vallavalitsuse 13.11.2018 istungil võeti vastu 56 korraldust. Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaaltoetuste maksmiseks. Koormati vallavara isikliku kasutusõigusega Elektrilevi OÜ kasuks. Eraldati taotluse alusel valla eelarvelistest vahenditest OÜle Elductum 500 eurot (igakuiselt) kaubabussi (rändkauplus) toetuseks 2019. aastal ja SAle Kadunud 330.08 eurot. Lahendati eraisikute avalduste alusel korraldatud jäätmeveo küsimusi. Kiideti heaks eraisikute hajaasustuse programmi aruanded. Lahendati maaga seotud küsimusi. Moodustati Mulgi Vallavalitsuse alatine sotsiaalkomisjon ja kinnitati komisjoni koosseis. Otsustati võõrandada otsustuskorras kaks vallale kuuluvat eluruumi. Eraisikule anti projekteerimistingimused ehitusprojektide koostamiseks. Väljastati üheksa ehitusluba erinevatele ettevõtetele ja eraisikutele. Kooskõlastati taotluse alusel puurkaevu asukoht. Anti nõusolek Õisu Lasteaia direktorile laste arvu suurendamiseks rühmas. Määrati eraisiku kinnistule unikaalaadress. Anti arvamus Ainja III liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse ja otsuse eelnõu kohta. Anti seisukoht Napsi turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta. Väljastati kasutusluba Mõisaküla keskväljaku kasutuselevõtmiseks. Kinnitati Mõisaküla Kooli hoolekogu koosseis. Kinnitati Abja, Halliste, Õisu, Karksi-Nuia, Mõisaküla lasteaedade personali toitlustamishinnad. Otsustati anda vallale kuuluv kinnistu osa aadressil J. Sihveri tn 7, Mõisaküla seitsmeks aastaks avalikku kasutusse MTÜle Arenev Mõisaküla laste laululava rajamiseks Kiideti heaks ja saadeti volikogule arutamiseks 2 eelnõud. Mulgi Vallavalitsuse 27.11.2018 istungil võeti vastu 43 korraldust ja anti välja 3 määrust. Otsustuskorras anti tasuta kasutusse MTÜle Õisu Rahvaselts vallale kuuluv kinnistu aadressil Ringi tn 13 Õisu alevikus. Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaaltoetuste maksmiseks. Lahendati eraisikute avalduste alusel korraldatud jäätmeveo küsimusi. Kiideti heaks eraisikute hajaasustuse programmi aruanded. Lahendati maaga seotud küsimusi. Määrati ehitise teenindamiseks vajalik maa. Kehtestati Karksi-Nuias Aasa tn 13 kinnistu detailplaneering. Väljastati ehitus- ja kasutuslubasid. Anti luba tiheasustusalal Männiku tee 1, Karksi-Nuia ühe puu raieks. Otsustati võõrandada enampakkumise korras murutraktor John Deere 1445 4WD. Anti nõusolek avaliku ürituse korraldamiseks. Kinnitati Mõisaküla Muuseumi poolt osutatavate teenuste hinnad. Tulenevalt hädaolukorra seadusest moodustati alaliselt tegutsev Mulgi valla kriisikomisjon. Arutati lootusetute nõuete bilansist väljaviimist ja raamatute mahakandmist ning anti välja korraldused. Mulgi valla eelarvelistest vahenditest eraldati taotluste alusel MTÜle Tuhalaane 294 eurot. Arutati vallavalitsusele laekunud eraisikute avaldusi Võeti vastu Abja Lasteaia vastuvõtu ja sealt väljaandmise kord, Karksi-Nuia Lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord ning August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi hoolekogu töökord. Kiideti heaks ja saadeti volikogule arutamiseks 17 eelnõud. Mulgi Vallavalitsuse 11.12.2018 istungil võeti vastu 39 korraldust ja anti välja 4 määrust. Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaaltoetuste maksmiseks. Lahendati eraisikute avalduste alusel korraldatud jäätmeveo küsimusi. Kiideti heaks eraisikute hajaasustuse programmi aruanded. Lahendati maaga seotud küsimusi. Väljastati taotluste alusel ehitusload. Kooskõlastati puurkaevu rajamise asukoht. Kinnitati enampakkumise tulemused (Põllu tn 6-2, Karksi-Nuia) Anti ilutulestiku korraldamiseks luba, Pikendati äriruumi üürilepingut aadressil Kalda tn 6b, Karksi- Nuia. Arutati vallavalitsusele laekunud avaldusi. Anti välja määrus Mõisaküla Kooli hoolekogu moodustamine ja töökord Kinnitati Mõisaküla lasteaeda laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord. Kinnitati Karksi-Nuia Muusikakooli õppetasu 2019. aastaks Kinnitati õpilas- ja lasteaiakoha, huvikoolide kohamaks ja Abja õpilaskodu koha arvestuslik maksumus Mulgi valla haridusasutustes 2019. aastal. Kiideti heaks ja saadeti volikogule arutamiseks 5 eelnõud. Sotsiaalminister külastas Mulgi valda Minister külastamas Mõisaküla hooldekeskust. Foto: Angela Lõhmus Piiride korrastamine muutub lihtsamaks Eeloleval aastal lihtsustub maaomanike jaoks maaüksuste piiride korrastamine, nagu naabermaatükkide vahelise piiri muutmine, maatüki liitmine ja jagamine. Selleks Maaamet kaasajastab katastriandmeid, millega piiriandmed, pindala ja kõlvikuandmed muutuvad täpsemaks. Piir looduses ei muutu ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil. Pärast Eesti iseseisvumise taastamist hakati õigusjärgsetele omanikele tagastama maid ja talusid seda tuli teha kiiresti, et maa ei oleks peremeheta. Nii maa tagastamisel kui ka erastamisel mõõdistas maamõõtja piiri, määras kõlvikud ja koostas maatüki plaani. Maaüksusi moodustati ka plaanimaterjali alusel ilma mõõdistamiseta. Tänapäevane tehnoloogia võimaldab Maa-ametil kasutada erinevaid andmeallikaid ja nende andmete alusel on Maa-ametil katastripidajana õigus luua maatüki kujud katastris, määrata kõlvikud ning arvutada pindala. See võimaldab viia vajalikke maatoiminguid läbi lihtsalt, kiirelt ja taskukohaselt ning toetada sellega kinnisavara käivet. Uute tehniliste lahenduste abiga muutub järgmise aasta jooksul võimalikuks maatüki osaline mõõdistamine, mis varem võimalik ei olnud. See VALLAVOLIKOGU ISTUNGILT tähendab, et maatoimingute tegemisel ei pea maamõõtja mõõdistama enam kogu maatükki, vaid üksnes muudetavat piirilõiku. Osaline mõõdistamine aitab lahendada praktilise elu vajadusi, näiteks kui naabrid soovivad muuta omavahelist piiri, et saavutada otstarbekam maakasutus või kui tegelik maakasutus ja ametlik piir ei lähe omavahel kokku. Samuti aitab see parandada maareformi läbiviimisel tekkinud vigu. Juhul kui uusi piire ei ole vaja üldse looduses tähistada, lihtsustub maatükkide liitmine ja jagamine selliselt, et Maaamet saab nimetatud toimingu sobivate alusandmete korral läbi viia elektrooniliselt, ilma maa mõõdistamiseta. Piiride korrastamiseks tuleb pöörduda maamõõtja poole, kes koostab maakorralduskava. Sellele märgitakse olemasolevad ja soovitud uued maaüksuse piirid. Maaomanikud kooskõlastavad piiride muutmise kohaliku omavalitsuse ja Maa-ametiga ning tellivad vajadusel mõõdistamise. Mõõdistamisandmete alusel määrab Maa-amet maatükkide piirid ja pindalad. Maaomanikud tasuvad vajadusel omavahel hüvitised ja notari poole pöörduma ei pea. Maakataster registreerib uued katastriüksused ja esitab kinnistamisavalduse vastavalt maaomanike tahtele. Seega on 21. novembri istungil Osa võtsid volikogu liikmed: Kerti Einstein, Imre Jugomäe, Kati Kuusk, Anne Ladva, Leo Liiber, Arne Lohu, Arvo Maling, Ürjo Mälksoo, Reet Paju, Jüri Patune, Andres Rõigas, Mari Saarela, Tarmo Simson, Rein Tarkus, Taimo Tugi, Siret Vene, Taevo Viitas, Villu Võsa. Puudusid: Eveli Allik, Eneli Põder, Raimond Tammoja. Arutati II lugemisel Mulgi valla arengukava eelnõu aastateks 2019 kuni 2025 ja eelarvestrateegiat aastateks 2019 kuni 2022. Määrati Mulgi valla 2018 2021 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerijaks Audest Audiitorteenuste OÜ. Arutati kinnistu Tuhalaane Rahvamaja üleandmist tasuta otsustuskorras mittetulundusühingule Tuhalaane ning otsustati jätta taotlus rahuldamata. Kinnitati Mõisaküla noortekeskuse, Karksi-Nuia ja Õisu lasteaia ning Abja gümnaasiumi põhimääruste uued redaktsioonid. Otsustati delegeerida noorsootöö seaduse 15² lõigetes 1 ja 2 ning 191 lõikes 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded Mulgi Vallavalitsusele. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva külastas 14. detsembril Mõisaküla hooldekeskust, mille ruume tutvustas juhataja Liivi Rannama. Mõisaküla hooldekodus tehakse ettevalmistusi, et CO 2 toetuse abil maja renoveerida, see vabastab pererahva ka ahjukütmise maratonist. Abja Haigla hoolduskeskuses näitas juhataja Maimu Paumere nii tuliuut õendushaiglat kui ka aastate kulgemist näinud vanemat osa. Hea oli näha, kuidas arengule maatoimingute tegemine maaomanikele edaspidi märksa lihtsam, ei pea enam esitama samasisulisi avaldusi mitmele riiklikule registrile ega pea pöörduma notari poole. Maatoimingu lihtsama läbiviimise üks eeldus on see, et maa piirid oleksid katastris kajastatud võimalikult ajakohaselt ja oleksid vastavuses piiridega looduses. Samuti on tähtis, et katastrikaardil kajastuks tegelik looduslik seisund ehk et oleks õige teave selle kohta, kui suure osa maatükist katab õuemaa, metsamaa, haritav maa, looduslik rohumaa või muu maa. Praegu loovad lihtsustatud maatoiminguteks eeldused nii mõõdistustehnika ja aluskaardi täpsus kui ka infotehnoloogilised võimalused. Nii võtabki Maa-amet maakatastris 1. jaanuaril 2019 kasutusele oluliselt täpsemad alusandmed. Sama piiripunkti kohta erinevate maatükkide vormistamisest ja mõõdistamisest kogutud andmed, mis võisid erineda lubatud vea piires, viiakse omavahel kokku. Samuti viiakse loodusobjektil kulgevad piirid vastavusse aluskaardiga. Piiriandmete kokku viimisega võivad muutuda piiripunkti koordinaadid ja sellest tulenevalt võib vähesel määral muutuda ka maatüki pindala maakatastris ja kinnistusraamatus. Oluline on rõhutada, ja paremale-kodusemale teenusele nii mõeldakse kui ka selleks tegutsetakse. Abja päevakeskuses oli küsimusterohke kohtumine. Rosinaks toredad tervislikud omamaja tooted. Aitäh Maimu Paumere, Liivi Rannama, Mari Saarela ja kõik teised kohtumistel osalejad meeldiva vastuvõtu ning ministri päeva sisukaks muutmise eest! Angela Lõhmus ministri nõunik et seejuures piir looduses ei muutu ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil. Andmed muutuvad täpsemaks ja seega on piiri asukoht looduses ka üheselt määratletav. Eestis on maa- ja omandiandmete pidamiseks kahe registri põhine süsteem õiguslikku tähendust omav omandiandmete register ehk kinnistusraamat ja tehniline, maatüki andmeid pidav register ehk maakataster. Kinnistusraamat saab andmed maatüki sihtotstarbe, asukoha ja pindala kohta maakatastri pidajalt ehk Maa-ametilt. Seega maakatastri andmete korrastamise tulemusel muutuvad täpsemaks ka maatüki andmed kinnistusraamatus. Head maaomanikud, palun tutvuge oma maaüksuse pindala ja kõlvikute andmetega Maa-ameti geoportaalis: https://geoportaal.maaamet. ee/est/andmed-ja-kaardid/ Maakatastri-andmed/Katastriuksuse-kolvikute-paringp631.html Andmetes võib esineda ebatäpsusi. Lisainfo ja võimalikest andmete ebatäpsustest anna palun teada Maa-ametile aadressil kataster@maaamet.ee või helista infotelefonil 675 0810. Maa-amet Maa-amet on välja kuulutanud enampakkumise Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piirkonnas asuva kinnisasja müümiseks: Viljandi maakond, Mulgi vald, Karksi-Nuia linn, Piiri tn 20 (60001:001:0204; 0,7422 ha; (E)) alghind 3330.-, tagatisraha 330.- Pakkumisi saab kirjalikult esitada kuni 09.01.2019 kella 10.30-ni. Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressiga www.maaamet.ee. Spordisündmuste kalender 2019 Seoses Mulgi valla spordikalender 2019 koostamisega palun allasutusetel, spordiklubidel, ürituste/võistluste korraldajatel saata enda spordialastest tegemistest infot meiliaadressile sport.mulgi@gmail.com. Info on oodatud aasta ringi!

Mulgi valla infoleht 3 EESTI VABARIIK 100 Mõisakülale nimi, lipp ja vapp 14. osa Ürituste järelkaja Uue-Karistest Ala, kus praegu asub Mõisaküla linn keegi ei kujuta ette, missugune see nägi välja aastakümneid tagasi. Siin ristusid Lapsaare, Kiikre, Lämba ja Petruška talude maad. Praeguse raudteejaama ja raudteetööliste kasarmute ümbrus oli madal soo, kus kasvasid madalad soomännid, mätastel jõhvikad, sookailud ja teised madalsoo taimed. See soine maa ei kõlvanud mitte millekski, kuulus Abja mõisale Nii kirjeldas 1978. aastal Mõisaküla oma mälestustes Peeter Raska, kes oli Lämba talu peremehe Jaak Raska pojapoeg. Aastat 1895, kui valmis raudteejaam, loetakse Mõisaküla sünniaastaks. Samal ajal algas elumajade ehitamine. Esimene rong läbis Mõisaküla jaama 19. oktoobril 1896. aastal. Juba esimese aastakümne jooksul kujunes Mõisakülast jõudsalt edasi arenev asula, mille elanikkond oli suhteliselt noor ning paljurahvuseline. 1909. aastaks oli siia ehitatud sadakond elumaja ja oma kodu rajanud ligi 1000 elanikku. 1920. aastal sai Mõisaküla aleviks, elanikke oli siis1909. Kui Mõisaküla sai 1938. aastal linnaõigused, oli siin olemas kõik eluks vajalik, isegi pank, advokatuur ja kohus. Mõisaküla oli väikelinnade hulgas üks jõukamaid ning arenes pidevat tõusuteed. 1938.aasta mais oli Mõisakülas 2307 elanikku, neist naisi 1240 ja mehi 1067. Rahva juurdekasv oli märkimisväärne, sest 1939. aastal oli linnas juba 2427 elanikku. 1938. aasta septembrikuu ajaleht Uus Eesti kirjutas järgmist: Kui Mõisaküla asula oli saanud linna nimetuse, siis oldi linnale uue nime, linnavapi ja -lipu otsinguil. Linnavalitsus pöördus selleks linna elanike poole. Mõisaküla linnavalitsuse ruumes pidas koosoleku komisjon, kelle hooleks on leida Mõisakülale uus nimi, linnavapp ja lipp. Sel puhul on linnadeliidult Mõisaküla linnavalitsusele saadetud kolm vapikavandit: 1) Sinisel põhjal kuldne alasi ja käsi vasaraga; 2) Hall-punasel põhjal roostepunane alasi; 3) Mustal põhjal hõbedane alasi ja käsi vasaraga. Esialgselt ei pidanud komisjon neist kavanditest ühtegi sobivaks, kuna leiti, 20.saj alguse Mõisaküla, Kesk tänav. Praegune J. Sihveri tn, taga keskel hoone, kus praegu asuvad apteek ja kauplused. Foto: Mõisaküla muuseum et alasi sümboliseerib vast ainult käsitööd. Mõisakülale tuleks leida mingi teine sümbol, mis iseloomustaks rohkem tööstust ja tööstuslinna, nagu seda on Mõisaküla. Kuus vapikavandit oli kunstnik Murakinilt, kuid nendestki ei leitud esialgu ühtegi sobivat täiuslikku. Komisjoni liige ja linnavolinik Saava tegi omaltpoolt ettepaneku, et vapil peaks olema kujutatud võimas härg, kes sümboliseeriks Mõisaküla soist maa-ala, millele linn sai rajatud ja kuhu kunagi härg olevat uppunud. Linnavolinik Kass tähendas, et härg on lolluse, toore ning rumala pea sümbol, mis sobivat lihunike kutseühingu märgiks, mitte aga linna vapiks. Vapikavandite leidmiseks otsustati komisjoni koosolek uuesti kokku kutsuda, et komisjoniliikmed saaksid vahepeal paremaid kavandeid välja mõelda. Lipu värvidest kõneldes tähendas linnavanem Paalits, et kuna Mõisaküla on tööliste ja tööstuslinn, siis peaks lipus leiduma kõvasti punast, kuna teiseks värviks oleks roheline sobiv. Lipuvärvid ei kutsunud komisjonis vaidlusi esile, kuid seegi küsimus jäeti esialgu lahtiseks, kuigi enamus koosolijaist näis pooldavat ülalnimetatud värve linna lipule. Kõige raskemaks osutus komisjonile linnale uue ja sobiva nime leidmine. Ka linnakodanikud ei jäänud selles küsimuses rahulikeks pealtvaatajateks. Nii soovitas keegi uueks nimeks võtta Ennsoo, lausest enne oli soo. Teine kodanik avaldas soovi, et linna nimeks saagu Aedlinn põhjendusega, et Mõisakülas on aedu ja rohelust palju. Soovitati ka Piirilinn Läti piiri läheduse tõttu. Linnavolinik Saava tegi aga ettepaneku, et linna nimeks pandaks Härgsoo, Murakasoo või Mõislinn. Veel tuli ettepanek panna linnale nimeks Pässaste samanimelise küla järgi, mis läheduses asus. Keegi komisjoni liikmetest arvab, et Mõisaküla on kõige sobivam. Lõpuks otsustati, et tuleb pöörduda nime leidmiseks Mõisaküla elanike poole, millest linnavalitsus teatab elanikkonnale ja annab teatava aja nimede esitamiseks, millest siis komisjon sobivama välja otsib. Kunagine muuseumi juhataja Alma Ilison on jaanuaris 1992 kirjutanud: Mõisaküla nimi on sajandeid vana. Aastal 1551 nimetatakse esimest korda Pässaste küla Halliste kihelkonnas Abja vallas. Samas esineb ka Moiseküll koos Simmereniga, hiljem Simmi taludega. Mõisaküla valda on veel hiljem nimetatud Laatre vallaks. Põline Mõisaküla elanik Voldemar Kallaste on mais 1970. a kirja pannud järgmist: Kust on võetud nimi Mõisaküla? Paistab, et rahva hulgas on selle nime saamise kohta mitmesuguseid arvamisi. Mõni püüab selle nime saamise lugu seletada kuidagi oma arvamise või kusagilt kuuldu järgi. Asula olevat olnud nagu Abja mõisa küla taolist, sellest olevat kasvanud välja nimetus Mõisaküla. Mõisaküla nimetuse ajalugu on järgmine kui ehitati kitsarööpaline raudtee, siis pandi igale raudteejaamale see nimi, kust vallast see läbi läks. Võtame näitena Loodi, Õisu, Halliste, Abja jne. Et Abja valda tuli kaks jaama, siis oli tarvis Mõisaküla jaamale anda teistsugune nimetus. Sellest saadi üle niimoodi, et Laatre, mis oli Mõisaküla külje all, on vene keeles Mõizakjulski volost, Selle järele pandigi jaama nimeks vene keeles Stantsija Moizekjull. Rahvas hakkas asundust nimetama Moiseküll-Moiseküla-Mõisaküla. Viimaks oli asulal rahva pandud nimi olemas. Selgituseks olgu veel lisatud, et Abja valla talud, mis Mõisaküla ümber on ja kelle maa peal Mõisaküla linn asub, on Abja vallaraamatus Pässaste küla nime all. Linnale nime andmisel soovis mõnigi Pässaste nime kuid see ei läinud halva kõla tõttu läbi. Tänaseks päevaks on Mõisaküla vapi kujundus: mustal kilbil alasi ja sellele toetuvat vasarat hoidev käsi, kõik hõbedased. Lipu värvideks on valgel põhjal kaks paralleelset punast horisontaallaidu. Linn kannab nime Mõisaküla, mis lõpuks mugandati sõnast Moisekyll, nagu algselt asulat kutsuti ja ka tolleaegsetel postkaartidel ära märgiti. Kirja on pandud erinevaid versioone Mõisaküla nimest, vapist ja lipust. Artikli tarvis materjali otsides lähtusin mitmetest allikatest, et lugu saaks ülevaatlik, miks Eesti väiksem linn Mõisaküla pole ei mõis ega küla vaid hoopis linn. Anu Laarmann Mõisaküla muuseumi juhataja Klubi 60+ Köönas. Foto Heiki Alp Läti Vabariik tähistas sel aastal oma 100. sünnipäeva. Klubi 60+ liikmed käisid 22. novembril õnnitlemas oma sõpru Köönas. Vastuvõtt oli soe ja sõbralik. Tervituseks laulsid lätlased mitu isamaalise sisuga laulu. Üheskoos valmistasime mõnusalt lõhnavad kodused seebid. Kingituseks sõpradele võtsime kaasa Popsi köögis valmistatud Läti ja Eesti lipuvärvides maitsvad tordid. Võhma küünlavabrikus valmistatud pidupäevaküünalt kaunistasid meie ja naabrite rahvuslilled ning kiri Latvija 100. Üheskoos maitsesime rahvusrooga hallidest hernestest koos lihakõrnete ja praesibulaga ning ülimaitsvat lätlaste poolt valmistatud juubelitorti. Järgnes ühislaulmine ja jalakeerutus meie UKAASI saatel. Paljudel Läti ja Eesti lauludel on meilegi tuttavad viisid. Kogu sõpruspeo melu vahendas meie Leili, kellel mõlemad keeled suus. Enne kojusõitu tegime mälestuseks ühispildi. Pühapäeval, 2. detsembril toimus 1. advendi kontsert. Advendiküünla süütas Mulgi valla abivallavanem Ene Maaten. Lähenevate pühade meeleolu lõi ABJA ACCOR- DION BAND. Kontsertkava BAROKIST POPINI sai publiku ülisooja vastuvõtu. Järgnenud kohvilauas jätkus juttu kauemaks. Imelist advendiaega ja lähenevaid kauneid jõule! Ivi Alp Klubi 60+ Karksi-Nuia Pensionäride Ühendus soovib vallarahvale meeleolukat aastavahetust, uueks aastaks head tervist ja optimismi ning ootab taas eakaid jututuppa Tartu mnt 22 22. jaanuaril kell 11.00 Tänuavaldus Meil, maal on inimestel mitmesuguseid ameteid. Mitte kõigist ei ole me kuulnud. Seepärast tahan avaldada ühe loo. Elan tavalises maamajas, kus kasutatakse puukütet ahjude ja pliidi kütmiseks. Tellisime korstna ja suitsulõõride puhastajaks korstnapühkija. Ametiautoga sõitis kohale väga sümpaatne noor mees OÜ Mulgi Korsten Tõnis Ojamäe. Jälgisin tema tööd. Äärmise korralikkusega kasutas ta lõõride puhastamisel pealampi ja tolmuimejat, samuti puhastas töökohta väga hoolikalt tolmuimejaga. Ruumid jäid täiesti puhtaks. Arvan, et selliseid töömehi tuleks avalikkuse ees rohkem esile tõsta. Ei oleks ime, kui mõni korstnapühkija kutsutakse presidendi vastuvõtule. Tänan seda tublit meest ja soovin edu tema töös. Marie Riiet Papli elamu Mulgi vallas Kutselise korstnapühkija teenus Mulgimaal. Küttekollete ja korstnate puhastamine, aktide väljastamine ja küttekollete remont. Henno Sarv, tel 511 2511, mulgi.korstnapuhkija@gmail.com.

4 Mulgi valla infoleht Mulgi valla noortevolikogu alustas tegevust Karksi-Nuias on aasta aega tegutsenud Semula tasuta ringluspood, mille kvaliteetne kaup on rõõmustanud külastajaid nii kodukandist kui kaugemalt. Semula projekt algatati selleks, et tuua meieni rõõm ja inspiratsioon ühest lõputust võimalusest teha asju teisiti, toetada nii üksteist kui ka maailma, kus me elame. Me loodame, et see tunne ja Läbi mängude said erinevate piirkondade noored üksteisega tutvuda. Mulgi vallas alustas tööd noortevolikogu, mille eesmärgiks on esindada ja kaitsta kohalike noorte huvisid, rääkida kaasa noorsootöö korralduslikes küsimustes, julgustada kodanikualgatusi ning kaasata eakaaslasi vallaelu korraldamist puudutavatesse otsustusprotsessidesse. Selleks, et tutvustada noortevolikogu tööd ja kaasata noori volikogu tegemistesse, korraldas algne liikmeskond 15. novembril Halliste rahvamajas ürituse Noored nähtavaks, kus oli 22 osalejat. Päeva alustati meeskonnamängudega, mida viisid läbi kaks kogenud Elamuspanga eestvedajat. Läbi mängude said erinevate piirkondade noored üksteisega tutvuda ja koostööd arendada. Kui algul olid paljud veidi skeptilised ja ei olnud mängudest vaimustatud, siis õhtu lõpuks olid kõik positiivselt üllatunud ja jäid väga rahule. Peale lõbusat ajaveetmist asuti mõtteid vahetama teemadel, mis puudutavad Mulgi valla noori. Arutelu käigus leiti, et Mulgi vallas on piisavalt tegevusi, kuid tehti ka mõningaid ettepanekuid, näiteks korraldada kalastusvõistlus ja luua grillimiskohti noortele, mida nad võiksid ise korras hoida. Diskuteeriti ka selle üle, kas noori tunnustatakse piisavalt ning selgus, et sellest jääb vajaka. Ettepanekuna toodi välja korraldada ülevallaline tunnustamine. Oluline fakt, mis vestlusest esile kerkis oli see, et kui noored tahaksid ise südamest tulnud tegemised on Semulaga kokkupuutujateni jõudnud. Uuest aastast meie praegused tegevusruumid ilmselt enam saadaval ei ole. Meil on olnud väga südamlikud abilised, kes on Semula tegevuse võimalikuks teinud, kuid lisaväge on olnud tarvis loovate ja vedavate jõudude osas. Nüüd on saabunud pöördeline hetk. rohkem kaasa rääkida neid puudutavatel teemadel, siis nad ei tea, kelle poole pöörduda ja julgusest jääb samuti puudu. Leiti ka, et Halliste piirkond vajaks kohta, kus noored saaksid koguneda ja osaleda noorsootöös. Samuti tõdeti, et Mulgi valla nelja piirkonna noored konkureerivad omavahel ja selle lahenduseks võiks rohkem olla ülevallalisi üritusi, mis ühendaks kõiki. Foto: Alice Virit Kokkuvõtteks võib öelda, et noortevolikogu korraldatud sündmus täitis oma eesmärgi ja äratas huvi Mulgi valla tegemiste vastu. Noortevolikogu võtab vastu jätkuvalt uusi liikmeid. Kohtumiste ja uudiste kohta leiab infot Facebooki lehel Mulgi valla noortevolikogu. Mulgi valla noortevolikogu Semula ringluspood vajab tegevuse jätkamiseks tegijaid! Ringluspood Karksi-Nuias Kalda tänav 6b. Semula vabatahtlikud Angeli (paremalt), Evelin ja Marika koos rõõmsa külastajaga. Fotod: erakogu. Semula tegevuse jätkumine või mõne muu sarnaseid väärtusi edasiandva idee ellutoomine sõltub sellest, kas meie hulgas on neid, kes seda soovivad ja on valmis oma tahet teostama. Kui Sina oled see, kes tahab olla osa südamlikust tiimist, panna oma loovuse ja omapära käiku, et leida ja luua koos lahendusi, mis toetavad kõigi elukvaliteeti, aitavad hoida ja abistada üksteist ja meid ümbritsevat, tunda rõõmu millegi väärtusliku ja rõõmustava teostamisest ja arendamisest ning teha maailmast üks rõõmsam ja ägedam koht selle asemel, et oodata kuni keegi teine seda meie jaoks teeks, siis anna endast märku Semula Facebooki lehel vastava postituse all või saada oma kontakt meiliaadressile reelika.maiste@ gmail.com. Soov on ellu kutsuda tore grupp inimesi, kes tahavad üheskoos Semula tegevust jätkata või mõne muu kooruva idee ellu viia. Reelika Maiste spordiuudised Novus Pühapäeval, 25. novembril toimus Karksi-Nuia kultuurikeskuses MTÜ Mulgi Novuse kadripäeva turniir novuses. Lisaks kohalikele ja Viljandimaa mängijatele olid meile külla saabunud novuse mängijad Läti Vabariigist, mis muutis turniiri rahvusvaheliseks. Võitjana väljus tasavägisest võistlusest Martin Raidlepp, jättes teiseks Kalev Raidlepa, kes mõlemad kogusid 9 võimalikust 7,5 punkti. Kolmas oli lätlane Didzis Žerbikovs. Novus on koroona mängu rahvusvaheline nimetus, mille arendamiseks Mulgi vallas ongi meie klubi loodud. Korraldame treeninguid ja võistlusi, kus saavad oma osavust proovile panna kõik novuse võistlusreegleid austavad mängijad. Lisainfo telefonil 5677 7972. Peatreener rahvusvaheline meistersportlane novuses Kalev Raidlepp. Järgmine turniir toimub 5. jaanuaril algusega kell 10 Karksi-Nuia kultuurikeskuses. Ottomar Raidlepp Jõutõstmine Novembrikuu keskel toimusid Kundas Eesti meistrivõistlused klassikalises lamades surumises, kus osales Hallistes elav jõutõstja Heiki Käärid. Ta võistles meesveteranide M2 (50 59 a) vanuse klassis kehakaalus alla 120 kg surudes uueks Eesti rekordiks 140 kg. Absoluutarvestuses saavutas ta tubli teise koha. Vello Aus Aastast sai võetud kõik, mis võimalik Selle kirjatüki kirjutamise ajal pakib August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilane Gedly Tugi spordikotti, et lennukile kiirustada ja jõululaagrisse lennata. Spordis käivad asjad natuke teisiti. Kui on seatud kõrged eesmärgid, siis kalendrit, nädalapäevi ja riigipühasid vaadata ei saa. Gedly on kõrgete eesmärkide nimel sihikindlalt igapäevaselt elanud ning lõppeval aastal pikki odakaari lennutanud. Visa ja hoolsa treeninguga on võimalik alus panna uueks võistlushooajaks. Gedly Tugi Foto: Maris Lindmäe / EOK. Laseme Gedlyl rahulikult järgmiseks hooajaks,,põhja laduda ja püüame tema 2018.a tulemused kokku võtta. Ungaris Györis võitis Gedly kuni 18-aastaste Euroopa meistrivõistlustel odaviskes pronksmedali. Tema viimasel katsel 500-grammise odaga visatud tulemus 55,28 m on uus Eesti rekord selles vanuseklassis. Julgen kirjutada, et Gedly tegi hea tulemuse ka Argentiinas noorte olümpiamängudel ning maailma arvestuses kuues koht ei ole halb, arvestades seda, et võistluste eel ta haigestus ning lendas Eesti koondisele nädal aega hiljem järele. Aga selleks, et nendele võistlustele pääseda, tuli eelnevalt saada Eesti meistriks, olla tugevam odaviskaja Baltimaades ning näidata mitmekülgsust teistelgi heite- ja tõukealadel. Medalitesärale tuli lisaks Eesti Kergejõustiku Liidu ja Viljandimaa Spordiliidu tunnustus Parim noorsportlane. Kergejõustiku Liidu tunnustus anti Gedlyle kätte 23. novembril Tallinnas ning loodame, et on lennuilma ning ta jõuab 28. detsembril ka Pärlipeole maakonna tunnustust vastu võtma. Gedlyl on täna abiks treener Mikk-Mihkel Arro ja kindlasti perekond. Palju õnne Gedlyle ja ootame 2019. aastal häid tulemusi uute eesmärkide saavutamisel! Kauneid pühi ja edukat uut aastat! Leo Liiber Karksi-Nuia spordikooli direktor

Mulgi valla infoleht Ootuseaeg Abja kultuurimajas On kätte jõudnud ootuseaeg. See on jõulupühadeks valmistumise aeg, mis on olnud alati seotud jõuluootuse ja imedega. Laste jaoks tähendab see, et päkapikud hakkavad käima ja sussi sisse maiustusi tooma. Abja kultuurimajal on saanud traditsiooniks, et ootuseaja igal pühepäeval toimub kontsert. I advendi ajal on meil külas käinud keegi väljaspoolt enda kogukonda. Seekord pakkus muusikalise elamuse ansambel Kõrsikud. Kolm suurt meest, suure hingega. Poolteise tunni jooksul sai publik kosutust hingele ja vaimule. II advendikontserdi suurema osa täitsid Abja muusikakooli õpilased. Pea tund aega kauneid viise erinevatel muusikainstrumentidel viis mõtted argimuredelt kõrvale. Kuulda sai klaveripalu, saksofoni ja flöödimängu, akordionihelisid ja löökpillimängu ning kõlas ka I klassi laste laul. Kõike seda ilu on aidanud selgeks õpetada Abja muusikakooli õpetajad Valdo Värk, Helmi Värk, Olev Raal, Kertu Kukka, Ruth Mõttus, Ants Lääts, Tiiu Jõgi, Endel Purju. Advendiküünla süütas kooli direktor Heiki Vungi. Kontserdi lõpetasid kultuurimaja tantsijad. Lavale 16. novembril esitles noor lõõtspillimängija Rasmus Kadaja (17) Karksi-Nuia kultuurikeskuses oma esimest sooloplaati. August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi 11. klassis õppiv Rasmus alustas oma õpinguid Karksi-Nuia muusikakoolis 2009. aastal akordioni erialal ning lisapillina hakkas ta paar aastat hiljem Margus Põldsepa juures õppima karmoškat. Lõpuks leidis ta üles oma tõelise armastuse eesti lõõtspilli. Rasmus kinnitab ka ise, et huvi akordioni vastu oli see, mis teda algselt muusikakooli uksest sisse lükkas. Seal nägin, kuidas Margus Põldsepp eesti lõõtsa mängis. See pill hakkas mulle kohe meeldima. Pärast suurt lõõtspillipidu Harmoonika 2014. aasta juulikuus, asusin ka ise lõõtsa õppima. 2016. aastal lõpetasin muusikakoolis oma akordioniõpingud, kuid otsustasin võtta lisa-aastaid, et Margus Põldsepa käe all lõõtspilli edasi tudeerida. Hetkel õpin nii karmoškat kui eesti lõõtspilli. Nendest kahest eelistan viimast, sest selle huvitav ja I advendikontserdi andsid Kõrsikud II advendikontsert laval VOU tantsurühm. III advendikontsert laval Abja gümnaasiumi poistekoor. Fotod: Lauri Sepp astusid VOU tantsurühmad ja naistantsurühm Wallatud. III advendikontserdi on juba aastaid korraldanud Abja gümnaasium. Kaunist koorilaulu oli saal täis ka sel aastal. Üles astusid mudilaskoor, lastekoor, poistekoor, noorteansambel, sooloesinejad. Kõiki lauljaid juhendas Kadi Kask ja klaveril saatis Ruth Mõttus. Pilliansambliga laulis ja saatis neid klaveril Kertu Kukka. Vahetekste koostas ja esitas Karin Sepp. Tema õpetatud oli ka II klassi õpilaste poolt ettekantud päkapikuõpetus. Koos abituriendi Kätlin Tiiduga esitati luuletus Kümnes kiri Ingile. Kontserti konfereeris Krissy-Eliis Raba, helipuldis istus Keijo Koort. Lavataguste jõududena hoidsid kultuurimaja fuajees lapsi ohjes õpetajad Christi Lõhmus-Erg, Elen Raba ja Ave Jelisejeva. Kontserdi lõpetas ühislaul, mida paluti kaasa laulda kõigil. Oli tõeliselt ilus kontsert. Jäänud on veel viimane advendipühapäev, mil kontserdi korraldab EKNK Abja kogudus ja siis ongi käes jõulud. Rahulikku jõuluaega teile kõigile! Lauri Sepp Rasmus Kadaja teekond oma sooloplaadini Rasmus Kadaja plaadiesitluskontserdil. kaasahaarav kõla tõmbab peo hästi käima. Akordionist lõõtsani Rasmus sõnab, et oma esimese pilli ostis ta Heino Tartese käest vaid paar päeva pärast Harmoonikat. See pill on eriline, sest on ainuke Heino Tartese kolmekoorine pill ning sellel on ka 5 bassipaari. Kui olin juba kaks Foto: Kai Kannistu aastat lõõtsa mänginud, tuli välja, et mu sugulase isal olla ka vana pill olnud. Hakkasin uurima, kas see veel alles on ning selgus, et see on juba 12 aastat kapinurgas seisnud. Omanik teadis rääkida, et lõõtsa valmistas 1944. aastal August Teppo õpipoiss Karl Ostra. Sain selle pilli esialgu koju kasutada ning hiljem kingiti see mulle põhikooli lõpu puhul. Seejärel algas pilli renoveerimine. Esmalt viisin selle Tõnis Tauli juurde häälestusse, kust see justkui uuestisündinuna tagasi tuli, aga välimus vajab veel veidi korrastamist, kirjeldab Rasmus Kadaja. Noormehe selget huvi lõõtspillimuusika vastu näitab ka tõsiasi, et lisaks õpetaja pakutud lugudele on ta neid omal käel ka internetist juurde otsinud. Inspiratsiooniks igasugused YouTube i salvestused, kuid ka ERR-i arhiivisaated vanade lõõtspillimängijatega, nagu Aivar Teppo, Juhan Uppin jt ning nende välja antud heliplaadid. Juba viis aastat on Rasmus osalenud ka ansambli Lõõtsavägilased tegemistes ja selle aja sees on nad koos andnud ligi 600 kontserti üle Eesti. Nimetamata ei saa jätta ka esinemisi väga paljudel lõõtspilliüritustel, konkurssidel ja võistumängimistel, kust on tulnud märkimisväärsed tulemused. Ta on valitud neli aastat järjest parimaks noorteklassi mängijaks August Teppo nimelisel võistumängimisel Karksi-Nuia kultuurikeskuse jõulueelne mõtisklus 2018. aasta on oluline meile selle tõttu, et vahetasime Karksi valla kultuurikeskuse nime Karksi-Nuia kultuurikeskuse vastu. 20. mail kuulutasime üheskoos Mulgi peo Karksi kihelkonna kavas osalenutega Karksi-Nuia Eesti meepealinnaks. Aasta jooksul kirjutasime 28 rahastustaotlust, millest 26 rahuldati. Maja ees avasime Lille-Astra Arrastele nimelise pingi, soetasime professionaalsema helisüsteemi ning lasime maja välisfassaadile paigaldada LED-valgustid. Erinevaid üritusi ja olemisi majas, selle ümber ning veidi kaugemal on aasta jooksul olnud ligi 250. Maja on kaunistanud kokku 29 erinevat näitust, kinolinal või LEDekraanil on näidatud 19 kinoseanssi, erinevatele lavadele on astunud näiteks Trad.Attack!, Metsatöll, Jäääär, Patune Pool, Getter Jaani, Traffic, Meie Mees ja paljud teised. Toimusid traditsioonilised Karksi kihelkonnapäevad, Augustiöö Augustiga, Väikesed Virred, Meefestival, igakuised tantsuõhtud, Balti keti üritus Lilli-Ungurini piiripunktis ning erinevate rahvakultuuri tähtpäevade tähistamised. Eriti meeldejäävaks jäi rahvarohke jalgpalli MM-i finaali ühisvaatamine LED-ekraanilt ning teistmoodi eriline I advent Karksi-Nuias. Kõikidest üritustest osasaajaid oli aasta jooksul kokku umbkaudu 25 000, lisaks veel näitusekülastajad, ekskursioonid ning huviringides osalejad, keda käib nädalas majast läbi üle 200. Meie jaoks on oluline, et Karksi-Nuia kultuurikeskus oleks nähtav ka väljaspool Mulgi valda. Sellel aastal võõrustasime Viljandimaa omavalitsuste liidu visioonikonverentsi Kuhu lähed Viljandimaa, XXII Mulgimaa laste folklooripäeva, vabariiklikku kooliteatrite festivali. Korraldasime koostöös Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiaga majas üleriigilise Eesti rahvamajade ühingu kultuurikonverentsi, folkloorifestivali Viljandimaa virred, maakondliku naisrahvatantsurühmade ja seltskonnatantsijate päeva ning veame pärast aastast pausi jälle Mulgi mälumängu vankrit. Uuel aastal tähistame kultuurikeskuse 15. sünnipäeva, jätkame traditsioone, lisaks korraldame maakondliku seltskonnatantsijate päeva, rahvamuusikute- ja kapellide päeva ning Baltica 2019 eelpeo. Tulemas on 30. Balti keti aastapäev. Järgmisel aastal toimub vabariiklik laulu- ja tantsupidu Minu arm, kuhu pääsemise nimel teevad tõsist tööd rahvatantsurühmad Samm Sassis, Sõlesepad, Tantsurõõm, Mari ja Krõõt ning naiskoor Maimu ja rahvamuusikaansambel Lustipill. Kultuurikeskuse personal tänab kõiki toetajaid, koostööpartnereid, ringijuhendajaid, kollektiivide liikmeid, mõttekaaslasi ning otse loomulikult külastajaid, tänu kellele meie silm särab ja motivatsioon Karksi-Nuia kultuurielu edendamiseks jätkuvalt alles on! Kohtume 2019. aastal ikka kultuurikeskuses! Võrus. Võit on tulnud ka 2016.a Haapsalu konkursilt Rannalõõts ning Grand Prix 2017.a Eesti pärimusmuusika keskuse Viljandi Pärimusmuusika Ait üleriigiliselt võistumängimiselt. Lisaks on Rasmus Tallinna TV saate Rahvalõõts 2017 publiku lemmik ja teise koha omanik. Kuulajale Oma plaadi Kadajane lugusid salvestades mängisin kolme erineva pilliga, räägib Rasmus sooloplaadi sünnist. Nendeks olid 2014. aastal valmistatud Heino Tartese, 1944. aastast pärit Karl Ostra ning 1915. aastal valmistatud August Teppo pillid. Viimasena mainitut laenas 5 Karksi-Nuia kultuurikeskuse pere Rasmusele Ants Taul ning seda pilli on mänginud ka Karl Kikas. Mulle meeldib väga mängida kiireid lugusid, polkasid. Eesti lõõtsal kõlavad polkad eriti hästi, iseloomustab Rasmus valikut. Plaadile valisin nii omaloomingut, harva esitatavaid lugusid kui ka neid, millega olen võistumängimistel käinud. Mind on inspireerinud väga paljud lõõtspillimängijad: Margus Põldsepp, Heino Tartes, Karl Kikas, Juhan Uppin, Ants Taul ja Aivar Teppo. Loodetavasti sai valik mitmekesine ja huvitav kuulata. Margus Põldsepp

6 Mulgi valla infoleht Kuldlugejad Abja raamatukogus Abja raamatukogu on juba aastaid andnud välja tiitlit Kuldlugeja. Aastal 2018 pälvisid tiitli Märt Lond ja Ella Mari Mäger. Kuldlugejatele esitati mõlemale 3 küsimust. Toome siinkohal teieni vastused. Miks käite raamatukogus? Ella Mari Mäger: Käin sellepärast, et mulle meeldib raamatuid lugeda ja raamatukogu on üldse nii huvitav koht. Seal on alati mingi näitus või viktoriin või midagi muud huvitavat. Raamatukogust saab ka häid soovitusi uute raamatute kohta. Märt Lond: Lugemisharjumuse olen saanud kaasa juba lapsepõlvest. Paljukirutud stagnaajal, kui raamatud olid suhteliselt odavad, sai need, millised sulle huvi pakkusid, ikka kauplusest ostetud. Nüüd on raamatud võrdlemisi kallid, kuid et maailmas toimuvaga kursis olla, käin uusi raamatuid raamatukogust laenutamas. Elamusraamat? Ella Mari Mäger: Viimasel ajal loetud raamatutest on mulle kõige rohkem meeldinud Ülo Vooglaiu Kuldlugeja 2018 Ella Mari Mäger. Vanaisa. Ta jutustab väga põnevalt oma lapsepõlvest ja huvitav oli teada saada, kuidas vanasti elati. Olen seda mitu korda lugenud ja mulle meeldib teistele jutustada kõige naljakamaid lugusid sellest. Iga lugu on ka õpetlik. Märt Lond: Viimasel ajal loen eluloolisis ja ajalootaustaga raamatuid. Kindlasti enamus neist on ausalt ja tõepäraselt kirjutatud. Soo- Kuldlugeja 2018 Märt Lond. Fotod Ingrit Porkanen vitan lugeda. Kuid on ka sarnaseid, kus autor tegeleb enesekiituse, kaasosaliste laimamise ja mustamisega (Edgar, Vilja, Vahur). Esikohaväärilisteks selles kategoorias peaksin Savisaare kirjutatud raamatuid Peaminister ja Tõde Eestist. Lapsepõlve suurimad elamused sain Tarzani lugudest, mis karjapoisipõlves panid mind puude otsas turnima ja hüppama. Stagnaajal trükitutest kindlasti Kohtumised Õisu raamatukogus Õisu raamatukogus on viimase kuu jooksul toimunud mitu huvitavat kohtumist. Käesoleva aasta aprillikuus kuulutati välja Eesti rahvusloom, kelleks sai hunt. Eestlaste pärimuskultuuris on sel loomal tähtis roll, ta on väga populaarne tegelane meie rahvajuttudes, vanasõnades, usundites. Sageli püütakse hunti naeruvääristada, teda näidatakse saamatu ja rumalana. Suhtumine hunti on vastuoluline. Selleks, et rohkem teada saada ja nii mõnedki tõekspidamised ümber lükata, kutsus raamatukogu külla hundiuurija Marko Kübarsepa. Oli väga hariv ja huvitav kohtumine. Saime ülevaate meie piirkonna huntidest ja nende toimetamistest. Jutu ilmestamiseks näitas külaline rajakaamerapilte. Peagi saime kinnitust, et meie rahvusloom on väga intelligentne ja kõrge sotsiaalse arenguga. Detsembri esimesel teisipäeval oli kohtumine mitmekülgselt huvitava inimese Heiki Raudlaga. Ta on Viljandi linnavolikogu liige juba aastast 1989, on töötanud 42 aastat õpetajana, on mitmete õpikute, koguteoste autor jne. Järjekindlalt on avaldanud maakonna kultuur ajaloolist jätkväljaannet Sakala kalender, seda juba 30 aastat. Kohtumisel meenutas ta huumoriga oma värvikirevaid juhtumisi erinevate inimestega ja rääkis oma raamatutest. Igaljuhul olid need kohtumised väga südamlikud ja vaimu ergutavad. üks meeldejäävamaid on H. Kiige Tondiöömaja. Mõni tore juhtum, nali, mälestus seoses raamatukogu või raamatutega? Ella Mari Mäger: Suvel hakkasin lugema raamatut Katariina II ja see polnud üldse lihtne. Alati kui kuhugi sõitsime, võtsin selle kaasa ja kui tahtsin lugema hakata sealt, kus eelmisel korral pooleli jäin, pidin uuesti otsast peale lehitsema hakkama, et tuletada meelde tähtsad faktid. Näiteks pidin iga kord üle vaatama, mis oli Katariina II pärisnimi. Kuna tegemist on ajaloolise romaaniga, siis tahaksin, et kõik aastaarvud ja nimed jääksid meelde, aga see on vist lootusetu. Kas teie teate, mis oli Katariina II pärisnimi? Märt Lond: Mitmel korral, kui ma pole riiulitelt midagi sobivat kaasavõtmiseks leidnud, on raamatukogutöötajad mulle meeldiva üllatuse valmistanud ja ikka mõne huvitava raamatu ulatanud. Olen siiralt tänulik teile mõlemaile lugupeetud daamid! Ingrit Porkanen Aasta viimasel kuul pole mingi ime kui päkapikud kuskilt piiluvad. Et nende tegemistest rohkem teada saada, siis raamatukogu on just see koht kust seda tarkust leiab. Seega käisid ka Õisu lasteaia mudilased jutuhommikul, kus lugesime ja vaatasime pilte päkapikkude tegemistest enne jõule. Anne Järvis Õisu raamatukogust RAMPSU jõudis Mõisakülla Lugemisisu raamaturiiul. Foto Evi Oissar Mõisaküla raamatukogu on üks neist 26 Eesti raamatukogust, kes osutus valituks. Meie RAMPSU jõudis kohale neljapäeval, 13.12.2018. 2018. aasta lõpus jõuavad 26 Eesti raamatukokku Aitan Lapsi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Plaat Detail OÜ koostöös valminud erilised laste lugemiskeskused, mis on oma nime Rampsu raamatukogu saanud lastekirjanik Mika Keräneni Supilinna Salaseltsi sarja raamatute põhjal. Alates 7. jaanuarist 2019 käivitub neis 26 raamatukogus üle Eesti laste lugemisprogramm nimega LU- GEMISISU. Lugemisprogrammi eesmärgiks on innustada 7 10-aastaseid lapsi raamatuid lugema, andes lugemisele juurde mängulise lisategevuse. Lapsed saavad valida Rampsu raamatukogust väärt uudiskirjanduse seast endale lugemiseks meelepäraseid raamatuid. Läbiloetud raamatud pannakse lugemispassi kirja ja täidetakse nende kohta ülesanded. Lugemispassi ülesanded on loomingulised ja innustavad lapsi oma lugemiskogemust jagama. Lugemisaasta lõpus premeeritakse kõiki lugemispassi täitnud lapsi lugemisdiplomiga. Lugemisprogrammis osalevad klassid saavad registreeruda raamatukogu teematundidesse, kus mängitakse lugemismänge või õpitakse tähelepanu pöörama raamatuillustratsioonidele. Lugemisisu programm kestab 15. maini 2019 ja käivitub taas uuel õppeaastal. Lugemisisu programm toetub meie põhjanaabrite soomlaste kogemustel. Soomes sai üleriigiline lugemisdiplomi projekt stardi 2000. aastate algul ja seda on pidevalt uuendatud ning viidud vastavusse riikliku õppekavaga. Lisaks on koolid, raamatukogud ja laste kultuurikeskused sellest aastate jooksul erinevaid variante edasi arendanud. Lugemisprogrammi on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös Soome Instituudiga, lugemismängude teematunni koostamisel on inspiratsiooni saadud Eesti Lugemisühingult. Anneli Kengsepp Mõisaküla koolis käis rännumees Marko Kaldur Mõisaküla koolil oli suur rõõm tutvuda raamatu Valge Tähekiire seiklused autori Marko Kalduri ja peakangelase samojeedikoer Valge Tähekiirega. Oi seda elevust, kui koolipere sai koerapoissi patsutada ja paitada, selfitamisest rääkimata. Rännumees Marko Kaldur on eesti publitsist ja ajakirjanik, kes oskab väga põnevalt rääkida lugusid nii loomasõpradele kui ka rännusõpradele. Huvitav oli teade saada samojeedikoera kasvatamise tarkusi. Õpilased said vastused kõikidele küsimustele. Suured tänud Marko! Uute põnevate kohtumisteni. Evi Oissar Mõisaküla raamatukoguhoidja Oi seda elevust, kui koolipere sai koerapoissi patsutada ja paitada. Foto Evi Oissar Pakume järgmisi teenuseid: Autode sise- ja välipesu varuosad remont ja hooldus diagnostika arvutiga ning veaotsing Muruniidukite müük, remont, hooldus ja varuosad Saetehnika müük, remont, hooldus ja varuosad Haagiserent Tööriistarent Autopesula: Tel 504 7756 Muud küsimused: Tel 506 2318 e-post: info@mulgitehnikakeskus.ee Facebook: Karksi-Nuia Tehnikakeskus Aadress: Pärnu mnt. 6a, Karksi-Nuia, Mulgi vald 69103 Viljandimaa

Mulgi valla infoleht Toimekad naiskodukaitsjad Karksi jaoskonnast Karksi jaoskond on väike, aga tubli. Kuigi liikmeid vaid neliteist, on siinsed naiskodukaitsjad igal pool kaasa löömas ning valmis kõiksugu põnevaid mõtteid ja algatusi teoks tegema. Sama kirju ja mitmekesine nagu meie liikmeskond, on ka meie tegemised. Oleme olnud abis lastekaitseja isadepäeva korraldamas ning koos kogukonnaga tähistanud rahvakalendri tähtpäevi. Sportlikus vaimus osalesime ratastega öösõidul ja koostöös Karksi- Nuia vabatahtlike päästjatega meelelahutuslikul sündmusel Abja suvepäevade raames toimunud traditsioonilisel isetehtud paatide rallil. Eelmisel sügisel valmistasime talgute korras heategevuslikul eesmärgil õunamahla. Mahlategu toimus allakirjutanu koduõues ning kui koduaia ubinatest väheks jäi, sai lisa küsitud Polli aiandusuuringute keskusest, kus meid lahkelt ka kollektsiooniaeda õunu korjama lubati. Kokku valmis üle 80 liitri õunamahla, mis oli Karksi jaoskonna kingitus Sakala ringkonnale 90. sünnipäevaks ja aastapäeva tähistamisele saabunud külalistele. Koostöös Paistu ja Halliste kodutütardega korraldasime Kaarli rahvamajas pannkoogihommiku. Lisaks maitsvate kookide küpsetamisele ja söömisele meisterdasime ühiselt jõulukuuskedele ehteid. Kasutasime erinevaid materjale ja tehnikaid, liimisime, värvisime, lõikusime, voltisime, viltisime jne. Nädala pärast riputasime need Karksi- Nuia kultuurikeskuses asuvatele kuuskedele, sest seal toimus jõulupuude kaunistamise võistlus. Valminud tööd jäid nädalaks kõikidele maja külastajatele imetleda. Kuuskede kaunistamise konkursil oleme jaoskonnaga osalenud juba 2016. aastast. Selle aasta võistlustöö on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Karksi kihelkonnapäevade ajal avasid naiskodukaitsjad Leana, Elerin, Jane, Ebe, Mailis ja Kai Sakala maleva Karksi malevkonna ruumides kohviku. Kaks suurt tuba asuvad kolmandal korrusel ja sellest tulenevalt sai meie kohviku nimeks Kolmanda Korruse Kotka Kodu Kohvik. Et sinna jõuda, tuli astuda 42 trepiastet. Kõik, kes ruumi sisenedes ütlesid just selle numbri, said preemiaks naistelt kallistuse. Lisaks võisid kõik torniakendest imetleda suurepärast vaadet Karksi-Nuia linnale. Heategevusliku loteriipiletite müügiga kogusime 132 eurot Anna Marie Kuke mälestuskivi püstitamiseks. Balti keti 29. aastapäeval pakkusime arvukale kontserdipublikule maitsvat suppi ja müüsime loteriipileteid. Õnnelik peavõidu omanik viis koju suure täispuidust laua. Novembri lõpus tegime teoks Lea idee ja korraldasime kahepäevase kultuuri- ja õppereisi Virumaale. Nautisime Karksi jaoskonna naiskodukaitsjad Elerin Öövel (vasakult), Helina Eelmaa, Lea Murumäe ja Janika Koitla kohtulaboris. Foto: Kai Kannistu Rakvere teatri etendust Lendas üle käopesa, külastasime Politseimuuseumi ja kohtulaborit ning kogesime linnuses pakutavaid põnevaid atraktsioone. Kümneliikmelist reisiseltskonda võõrustasid Viru ringkonna naiskodukaitsjad, kes võimaldasid meile ööbimiseks maleva ruume ning korraldasid Rakveres põneva linnaorienteerumise. Järgmisel aastal täitub viis aastat Karksi jaoskonna taasloomisest. Plaanime sünnipäeva suurelt ja uhkelt tähistada. Veebruaris avame Karksi-Nuia kultuurikeskuse II korrusel oma tegevust tutvustava näituse ning märtsis korraldame piduliku koosviibimise. Lisaks on meil kavas tähistada Maarjapäeva ja suvel kodukohvikute päeval pakkuda taas Kolmanda Korruse Kotka Kodu Kohvikus maitsvaid suupisteid ja põnevaid tegevusi igale eale. Võimalust ennast teostada jagub Naiskodukaitses küllaga. Kellel soovi, saab käia erinevatel harivatel koolitustel, osaleda matkades ja tähtpäevade tähistamistel, kaasa lüüa heategevuses, käia malevas laskmas jne. Naiskodukaitsjad ootavad oma ridadesse uusi liikmeid. Karksi jaoskonna juhatuse liikmed Elerin Öövel, Mailis Saa, Helina Eelmaa, Lea Murumäe ja allakirjutanu on igal ajal valmis tutvustama organisatsiooni. Naiskodukaitse peamised väärtused Elukestev õpe Naiskodukaitse on organisatsioon, mis tõstab läbi eneseteostusvõimaluste, üksteiselt õppimise ja koolituste naiste sotsiaalset toimetulekuvõimet. Omandatud teadmised ja oskused on rakendatavad nii organisatsiooni siseselt kui ka väliselt. Pärimuse hoidmine Naiskodukaitse hoiab au sees organisatsiooni traditsioone ja rahvuslikke tavasid ning jäädvustab ja väärtustab organisatsiooni ajalugu. Turvalisus Naiskodukaitse aitab oma tegevuse ja hoiakutega kaasa turvalisema elukeskkonna loomisele. Iga Naiskodukaitse liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata. Vastutus Naiskodukaitse koondab liikmeid, kes tunnevad vastutust isamaa ja ühiskonna ees ning on valmis kiiresti reageerima täitmaks vabatahtlikult oma riigikaitselisi kohustusi. Organiseerumine naistena Naiskodukaitse ühendab eri põlvkondadest ja erineva sotsiaalse taustaga tegusaid naisi, võimaldades neile mitmekülgset riigikaitselist ja ühiskondlikku tegevust. Ole valmis! Mis saab siis, kui elekter nädal aega ära on? pole ilmselt küsimus, millele vähegi tihedamalt asustatud kohas elav Eesti inimene kuigi sageli mõtleks. Kas ma saan hakkama, kui vett ei ole või kui ma oma kodust mitmeid päevi välja ei saa? Mida teha, kui tekib tulekahju, kuidas anda erinevate õnnetuste korral esmaabi ja kas minu kodu on turvaline? Kõigile neile ja veel väga paljudele küsimustele annab vastuse Naiskodukaitse loodud mobiilirakendus Ole valmis!. Ootamatuste eest ei ole keegi meist kaitstud ning iial ei tea, kus oht varitseda võib. Nele Pernits on öelnud: Naiskodukaitse on alati hea seisnud selle eest, et tema liikmed oleksid teadlikud ja oskajad ning ei kaotaks ohuolukorras pead. Naiskodukaitsjaid koolitatakse nii ohutushoiu kui esmaabi alal, aga käesoleva aasta kevadest on neil endil kui ka kõigil tavakodanikel võimalus ootamatuks kriisiolukorraks või väiksemaks õnnetuseks valmis olla, laadides oma nutitelefoni mobiiliäpi Ole valmis!. Äpi saab alla laadida kas Play poest või AppStore ist ning seda saab kasutada ka siis, kui internetti juhtumisi pole. Mobiiliäpi teemad on jagatud kaheks. Esiteks leiab sealt väga palju juhiseid selle kohta, kuidas käituda erinevate ohuolukordade puhul ning kuidas anda endast parim, et välditavaid õnnetusi sinuga ja sinu kodus ei juhtuks. Näiteks on kergesti leitavad tule-, gaasi- ja veeohutusjuhised ning samuti õpetused, kuidas toimida, kui õnnetus on siiski juhtunud. Kui ilmateenistus annab tormihoiatuse, saab äpist üle vaadata, mida teha tormiks valmistudes ja tormi ajal, kuidas kaitsta ennast ja lähedasi. Lisaks paljudele tegevusjuhistele on äpis ära toodud ka kõikvõimalikud telefoninumbrid, kust võib erinevatel puhkudel abi saada ning Ole valmis! äpp võimaldab neile numbritele ka otse äpist helistada. Tõsi, kõik need numbrid on ka väga paljudel erinevatel kodulehtedel olemas, aga kellel on kiirel ja äreval hetkel aega mööda kodulehti surfata ja otsida, kust vajaliku numbri kätte saab. Teine suur osa äpist koosneb erinevatest soovituslikest nimekirjadest, mis võiks kodus olemas olla näiteks selleks, et vähemalt nädal aega ilma kodust väljumata hakkama saada, sest pole üldse imekspandav, kui mõne kriisi korral on koduste varude täiendamine raskendatud või võimatu. Kas sina näiteks tead, mida ja kui palju võiks olla pere seitsme päeva toiduvarudes? Kus ja kuidas seda toitu säilitada? Mida võtta kaasa, kui olete sunnitud oma kodust evakueeruma? Mis kuulub ellujäämispakikesse ja millised n-ö päästevahendid võiks olla autos? Oma äpis saab ära märkida, millised varud sul juba olemas on ning püüelda selle poole, et iga vajaliku asja juurde tekiks lõpuks linnuke. Ka seda, miks peaks kodus olema patareidel töötav raadio või hulk prügikotte ja teipi, saab äpist teada. Kuigi tundub, et äpp juba annabki juhised kõikideks võimalikeks kriisiolukordadeks, arendatakse seda pidevalt edasi ning midagi kasulikku tekib rakendusse alatasa juurde. Tänaseks on Ole valmis! äpp peaaegu 6800 nutitelefonis üle Eesti. Loomulikult on hea telefon välja võtta ja naiskodukaitsjate äpp lahti teha siis, kui mõni ootamatu olukord käes on ja ei tea mida teha, aga veel parem on, kui sa tutvud äpiga juba varem ning valmistad ennast ette kõigeks, mis juhtuda võib. Ole valmis! Kai Kannistu Sakala ringkonna aseesinaine, Karksi jaoskonna esinaine Halliste põhikoolis tähistati kodanikupäeva Kodanikupäev on tähtpäev Eesti Vabariigis, mida tähistatakse igal aastal 26. novembril. See päev on ellu kutsutud teadvustamaks kodanikustaatust. Kogu kool võttis nimetatud tähtpäevast osa ja 9. klass viis läbi viktoriini. Korraldajaks oligi Halliste kooli 9. klass, kes nii paarilisega kui ka üksi korraldas erinevates klassides Power Point esitlusena küsimus ja vastus-laadse viktoriini. Iga grupp käis valitud klassis, korraldas viktoriini ja valis välja kõige tublima kodaniku. Osa võisid võtta loomulikult ka õpetajad. Mina korraldasin viktoriini 5. klassis, kus kõige tublim oli Sten-Marcus Põder ja nende klassijuhataja Anneli Merila. Siinkohal oleks paslik tunnustada ja tänada kõiki osavõtjaid. Iga klassi kõige tublim sai premeeritud tervisliku auhinnaga õunaga. Auhinnad saadi kätte söögivahetunnil sööklas. Oli üks igati tore ja teadmisterohke päev, kus loodetavasti iga osaleja sai midagi uut oma teadmiste pagasisse juurde. Viljandi: Kauba 10 Avatud: E-R 9-17 viljandi@glasaken.ee tel/faks: 4334 272 mob: 5800 2100 7 Angelika Kalitventsev Halliste põhikooli 9. klassi õpilane Novembrikuu noor on Hanna-Grete Käosaar Hanna-Grete Käosaar. Hanna-Grete (13) õpib August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi 7. klassis ja Karksi-Nuia muusikakoolis viiuli erialal. Teda võib tihti leida vaba aega veetmas ka noortekeskuses. Hanna-Gretele meeldib väga tantsida ja ta teeb seda igal vabal hetkel. Karksi-Nuia noortekeskus on valinud Hanna-Grete kuu nooreks, kuna ta on aktiivne noorsootöös kaasarääkija. Noored iseloomustavad teda abivalmi, väga hooliva, sõbraliku, ettevõtliku ja hea huumorisoonega tüdrukuna, kes on hea kuulaja ja lahenduste otsija Karksi-Nuia noortekeskus tänab Hanna-Gretet suurepärase koostöö eest ning soovib talle kordaminekuid. Kertu Mölder glasaken.ee

8 Mulgi valla infoleht Jõulukuu Karksi-Nuia lasteaias KOGUDUSTE TEATED EAÕK KARKSI-NUIA KIRIKUS 24. detsembril kell 14 jõululaupäeva õhtuteenistus. 6. jaanuaril kell 11 kolmekuningapäeva Suur veepühitsus. Esimesel advendil esinesid Jänkude rühma lapsed. Foto: Katrin Kivistik Detsember on jõuluootuse kuu, mil lasteaias on põnev ja sündmusterohke aeg. Sel aastal alustasid Oravate ja Mõmmide rühma lapsed jõulukuud Karksi-Nuia keskväljakul. Muusikaõpetaja Ade oli lastele selgeks õpetanud päkapikuteemalised laulud ja tantsud, mida ühiselt esitati Karksi piirkonna rahvale. 3. detsembri hommikul süütasid saalis esimese advendiküünla Jänkude rühma Kunagi ei oodata liiga kaua, kui oodatakse midagi head Kaks aastat tagasi sügistalvel kutsus Eesti Emakeeleõpetajate Selts kõiki riigi koole kirjutama lugusid või luuletusi oma riigi 100. sünnipäevaks. Sajast parimast väikesed ja suured, kes esinesid kogu lasteaiaperele valgete jõuluinglitena. Nad kinkisid igale rühmale küünla ja andsid üle kirja jõuluvanalt ning soovisid kõigile rahulikku jõuluootust. Jõulupühade saabumiseks valmistuti hoole ja armastusega. Üheskoos õpiti laule, tantse, luuletusi ja meisterdati kaarte koostööpartneritele. Lasteaiatöötajad osalesid Karksi-Nuia kultuurikeskuses korraldatud tekstist oli plaanis koostada kogumik Minu Eestile. Mõisaküla kooli õpilasedki asusid kirjutama. Laekus nii esseesid, kirju, mälestusi, kujutluspilte Oravate rühma jõuluhommik. 10. detsember, esmaspäev, kell on 10. Kaarli rahvamajas käivad suured ettevalmistatused õhtuseks mudilaste jõulupeoks. Kaunistatakse kuuske, sätitakse laudasid. Kell 15 kaob elekter nii Kaarli rahvamajas kui ka lähiümbruses. Rahvamajas tekib pisike paanika, kuidas edasi, millised on lahendused. Otsustame ära teha nii palju kui võimalik, lootes, et maja saab taas valgeks. Kell 16, voolu pole veel näha. Telefon ainult heliseb, murelikud lapsevanemad soovivad teada, kas pidu ikka toimub. Vastus saab olla ainult: Muidugi toimub. Helistame Põhjapoolusele, et teavitada jõuluvana ettenägematust probleemist ning hoiatame, et maja võib natukene jahedaks muutuda. Otsime välja kogu rahvamaja küünlakogu ja lööme ise maja särama. Kell 17 tuleb kauaoodatud valgus. Hakkab tihe jõulupeole omane sagimine; kohvi keetmine, morsi valmistamine jne. Kell 17.40 varastavad päkapikud elektri, kuid ainult mõneks minutiks (kuigi pisike paanika suudab tekkida, varuplaan hakkab peas valmima). Kell 18 siseneb enamik mudilasi koos oma vanematega, vanavanematega, õdede-vendadega. Uksele koputab hästi varustatud jõuluvana Harri, suure akuprožektoriga ning paksult rõivastatuna. Päkapikk Meritar alustab mängudega ning lapsevanemad kosutavad ennast kohvi ja kringliga. Kell 18.30 algab jõuluvana ees närveerimine, kellel läheb luuletus meelest, kes on unustanud luuletuse pähe õppida, kelle ema on unustanud luuletuse pähe õppida. Päkapikk Meritari Foto: Kaire Kannistu kaunima jõulupuu konkursil, kus saadi esimene koht imeliste ehetega kaunistatud kuuse eest. Jõulumeeleolu lisasid kaunistused lasteaia akendel ja ruumides. Lapsed käisid jalutuskäikudel imetlemas Karksi-Nuia keskväljakul ehitud kuuske ja said piiluda väikese maja aknast tugitoolil tukkuvat jõuluvana. 12. 17. detsembri jõuluhommikutel külastas jõuluvana lapsi rühmades ning õhtupoolikuti said lapsevanemad maitsta mudilaste küpsetatud ja kaunistatud piparkooke. 19. detsembril toimus jõulukontsert endistele töötajatele. Täname lahket jõulutaati ja soovime rõõmsat pühadeaega kõigile! Katrin Kivistik direktor Halliste piirkonna mudilaste jõulupidu Kogumikud Minu Eestile jõudsid Mõisakülla. Foto German Pervušin Jõuluvana Harri, Päkapikk Meritar ja mudilane Lumikki. Foto Deily Tatar abiga saab jõuluvana Harri juures käidud lausa 62 last, kes rõõmustasid lahke jõuluvana ning toreda paki üle. Kell 20 pärast väga, väga lõbusat ning toredat pidu lahkuvad viimased mudilased koos oma vanematega. Aitäh! Järgmise aastani! Deily Tatar kui ka luuletusi. Tööd olid toredad ja valikut teha, mida võistlustulle saata, oli päris keeruline. Lõpuks sai viis tööd saadetud. Hoidsin õpetajana hinge kinni ja ootasin ärevusega tulemust. Mõtlesin, et kui kõrge komisjon ühegi välja valiks, oleks Mõisaküla kool järgmiseks sajaks aastaks vähemalt kaardil. Komisjon langetas otsuse ja kooli tuli teade, et kolme õpilase tööd pääsevad trükki. Need olid Kärt Pärnat pärimusliku looga Minu kodutalu, Iti-Marii Varik kirjutas ema-isa mälestustele tuginedes essee Vabadus on väärtus ja Reili Teerep joonistas sõnadega pildi Eestimaa aastaaegadest pealkirjaga Joonistan Eestimaad. Kõigi rõõm sellise tulemuse üle oli suur. Vanasõna ütleb: Kunagi ei oodata liiga kaua, kui oodatakse midagi head. Meil kippus küll vahepeal juba meelest minema, et sõnaloominguvõistluse koguteos on ilmumas. Kuni see lõpuks ilmuski ja kooli läkitati. Saime teada, et võistlusele saadeti 367 kirjatükki peaaegu igast Eestimaa nurgast. 100 tööd trükiti kogumikku ja Mõisaküla laste tööd ka nende hulgas! Aita Matson KARKSI PEETRI KIRIKUS 24. detsembril kell 14 jõuluõhtu jumalateenistus. 25. detsembril kell 14 esimese jõulupüha jumalateenistus armulauaga. 31. detsembril kell 14 vana-aastaõhtu jumalateenistus armulauaga. 6. jaanuaril kell 14 jumalateenistus armulauaga. Järgneb kohvilaud. 20. jaanuaril kell 14 jumalateenistus armulauaga. Järgneb kohvilaud. Palume võtta ühendust õpetajaga (ristimine, leer, laulatus, matus, piht) tel 521 2518 või e-posti teel allan.praats@ eelk.ee MÕISAKÜLA KIRIKUS 24. detsembril kell 16 jõuluõhtu jumalateenistus, õp Rein Schihalejev. 30. detsembril kell 14 vana-aasta jumalateenistus armulauaga, õp Arvo Lasting. Laulab naisansambel Rosin. 20. jaanuaril kell 14 jumalateenistus armulauaga, õp Arvo Lasting. 27. jaanuaril kell 14 jumalateenistus armulauaga, õp Arvet Ollino. Koguduse õpetaja Arvo Lasting, elukohaga Tõrvas, tel 524 9654; arvo.lasting@eelk.ee HALLISTE PÜHA ANNA KIRIKUS Pühapäeval, 23. detsembril kell 14 IV advendiaja pühapäeva jumalateenistus armulauaga. Esmaspäeval, 24. detsembril kell 16 jõuluõhtu jumalateenistus. Teisipäeval, 25. detsembril kell 14 I jõulupüha jumalateenistus. Esmaspäeval, 31. detsembril kell 16 vana-aasta jumalateenistus armulauaga. Pühapäeval, 13. jaanuaril kell 14 jumalateenistus armulauaga kiriku käärkambris. Pühapäeval, 27. jaanuaril kell 14 jumalateenistus armulauaga kiriku käärkambris Koguduse õpetaja praost Marko Tiitus, tel 5341 3394, e-post: marko.tiitus@eelk.ee Juhatuse esimees Made Kotkas, tel 5661 6797 Abja lasteaia tegemisi Meisterdatud päkapikkudest valmis vahva näitus. Foto Viive Niinemäe Lasteaias oli eelmisel kuul palju tegemisi. Lastel käis külas kaks teatrit. Anne Velli oma teatriga mängis lustakat lugu ja Ervin Lillepea kavas oli muusikal Anna ja Elsa. Samuti tähistasime kadripäeva, kus olid väikesed ja suured Kadrid. Mängisime vanu mänge ja õppisime uusi mõistatusi. Oleme ka ettevalmistusi teinud jõuludeks. Maja särab tuledes ja akendel on vahvad karuoti näod. Toimus ka päkapikkude näitus. Emmed meisterdasid koos lastega päkapiku ja nendest valmis vahva näitus. Loomulikult kõlavad juba jõululaulud ja käivad päkapikud. Lasteaiapere soovib ilusaid jõule ja toredaid pidusid! Viive Niinemäe lasteaiaõpetaja

Mulgi valla infoleht 9 KUHU MINNA ABJA KULTUURIMAJA Näitused: I korruse fuajees: detsembris- Ülo Josingu fotonäitus Looduslikud mandalad jaanuaris- Leekpea Art maalinäitus veebruar-märts Eesti Pressifoto 2017 fotonäitus 27.12 kell 15 kino animafilm Muumid ja talvine imedemaa pilet 3.- / 2.- 01.01.2019 kell 00.30 uusaastapidu vokaal-duoga Boomer. Pilet eelmüügist 28.detsembrini 7.- / samal päeval 10.- 04.01 kell 12 kino -animafilm lastele Talvelugu pilet 4.- /3.- 10.01 kell 18.30 Abja mälumängu III voor 15.01 kell 14.00-14.30 Looduse Energia tervisetoodete müük 25.01 kell 19 Leedu akordionist Tadaš Motiecius kontsert. Pilet 5.- / õpilane, pensionär 3.- 28.01 kell 19 Vana Baskini Teater Kas hakkame seksima? Pilet 16.- / õpilane, tudeng, pensionär 14.- 30.01 kell 17 kino kogupere animafilm Lotte ja kadunud lohed pilet 5.- /3.- 30.01 kell 19 kino komöödia Lõbus perekond pilet 5.- /4.- 31.01 kell 17 klubi Meelespea peoõhtu. MÕISAKÜLA KULTUURIMAJA 19.12 kell 18.00 Eia jõulud Tondikakul. Pääse 3.50/5.- 20.12 kell 17 EKRE. Jaak Madison kutsub vestlusringi Mis saab Eestist? 31.12 kel 00.00 Mõisaküla keskväljakul uusaastatervitus Mõisaküla linnapealt Ervin Tambergilt, ilutulestik 01.01 kell 01 kultuurimajas uusaastakohvik 03.01 kell 11 lastele 3D film Talvelugu 05.01 kell 20 uusaastapidu spordihoones. Tantsuks Boogie Company, külalisesinejad Tuurit-tuurit, avatud kohvik, pääse detsembris 15.-. Jälgi reklaami! MÕISAKÜLA RAAMATUKOGU Näitus Jõuluootus KAARLI RAHVAMAJA Laupäeval, 29. detsembril kell 21 aastalõpupidu ansambliga Nedsaja Küla Bänd. Esinevad Savijalakesed Tallinnast. Avatud puhvet. TUHALAANE KÜLAMAJA 22.12 kell 12 perede jõulupidu KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS 26.12 kell 17 lastele jõulukino Eia jõulud Tondikakul. Pilet 5.-/3.50 28.12 kell 17 aastalõpukontsert. Arsise käsikellade ansambel, dirigent Aivar Mäe. Pilet 5.-/3.- 31.12 kell 22 ansambliga PS Troika tantsides uude aastasse. Pilet eelmüügist 8.-, kohapeal 10.- 2. 31.01 näitused: 2017. aasta parimad pressifotod II, I korruse fuajees Pesakastid Läti 100, Kaupo Leoni joonistused 4.01 kell 19 segaansambel Pool kuus 10 5.01 kell 10 Novusturniir 7.01 kell 18 jõulukuuskede põletamine 9.01 kell 17 animafilm Talvelugu. Pilet 4.-/2.50 13.01 kell 12 pühapäevane kohtumine: Urmas Tartes Elu lumehelvestel. Pääse ettetellides 5.-, kohapeal 7.- 15.01 kell 13 toidulisandite esitlus-müük 19.01 kell 10 laulupeo I segakooride ülevaatus 20.01 kell 11 laulupeo I mees- ja naiskooride ülevaatus 23.01 kell 17 animafilm Lotte ja kadunud lohed. Pilet 5.-/3.- 23.01 kell 19 kino Elu hammasratastel. Pilet 5.-/3.50 24.01 kell 19 kammerteater: Indrek Taalmaa Onu Heinari lood. Pilet 12.-/10.- 26.01 kell 19 Viljandimaa seltskonnatantsupäev. Ansambel Treffunks. Mustlaspidu. Pilet eelmüügist 5.-, samal õhtul 8.- 30.01 kell 18 Argo & Arko klaveriduo kontsert. Pilet 5.-/3.- KARKSI KÜLAMAJA 28.12 kell 19 aastalõpupidu. Tantsuks mängib Udo. Pääse 6.- 16.01 kell 11 eakate ennelõuna SUDISTE KÜLAMAJA 29.12 kell 19 Talurahva pidu. Veeretame ajaratast 100 aastat tagasi. Publiku ette astuvad pillimees Are Jürimaa, Sudijad ja line-tantsijad. Loterii, suupisted kaasa. Pilet 7.-. KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU 27.12 kell 11 mängude päev 28.12 kell 11 lastehommik mängufilmide seltsis 02.01 kell 11 laste tegelustuba: meisterdame magneteid 03.01 kell 11 laste tegelustuba: meisterdame vahva sea 04.01 kell 11 laste tegelustuba: meisterdame paberist kotte 24.01 kell 15 rännak vanade fotode abil 02.01 31.01 näitus Eesti raamatu 100 aastat 02.01 31.01 näitus Markus Saksatamme lustakad lood UUE-KARISTE RAHVAMAJA Kolmapäeval, 21. 12 kell 15 TOOMAPÄEV õues ja rahvamajas klubi 60+ organiseerimisel. Reedel, 28. 12 kell 20 aastalõpupidu. Tantsitab vokaal-duo Boomer. Üllatusesinejad. Pääse 10.-. Laudade broneerimine ja info tel 5348 2842 Esmaspäeval, 7. 01 kell 15 kolmekuningapäeva pealelõuna kamina ees. Meenutame minevikku ja vaatame tulevikku. Klubi 60+ ja sõbrad Iga kuu 2. teisipäev kell 14 15 laenutab Halliste raamatukogu raamatuid ja kohal on piirkonna sotsiaaltöötaja Monika Erreline. Info tel 5348 2842 MULGI KÜLAMUUSEUM Mulgi külamuuseumis avatud aasta lõpuni näitus 100 aastat Uue-Kariste kandi käsitööd. Külastamine kokkuleppel tel 520 4205. RIMMU KÜLAMAJA Neljapäeval, 27. 12 IMELINE JÕULUAEG, küünlad süütame kell 18. Elavat rahvalikku muusikat ja jätkuvat jõulusoojust pakuvad Kurestiku pillimehed kaugelt Miila külast ning naisansambel Rosin. Kohal ka suure kingikotiga mees. Pidu tasuta. Lauake katab end ise. Tee ja kohv külamaja poolt. Oodatud on kõik suured ja väikesed. HALLISTE RAAMATUKOGU detsember 7. jaanuar raamatunäitus Jõulud kodus. 7. jaanuar 1. veebruar raamatunäitus Vana aja lood. Elu vanal ajal eesti lastekirjanduses. Leerimaja 2. korrusel näitus Eesti Kaitseliit 100. Halliste Noored Kotkad 2015 2017 26. november 2018 7. jaanuar 2019 raamatunäitus Lugemist jõuludeks Halliste põhikoolis 14. jaanuar 22. veebruar 2019 raamatunäitus Eesti 100 Halliste põhikoolis 14. jaanuar 22. veebruar 2019 raamatunäitus Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia saanud lasteraamatud Halliste põhikoolis Eriarstiabi peab olema võrdselt kättesaadav kogu Eestis Tervisemurega inimene peaks kõigepealt pöörduma oma perearsti poole. Just tema oskab patsienti kõige paremini nõustada ja vajadusel ka õige eriarsti juurde suunata. Igal ravikindlustatud inimesel on õigus valida endale sobiv eriarst ja vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses üle Eesti. Tähtis on see, et raviasutusel oleks haigekassaga kehtiv leping. Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul peab arstiabi olema kvaliteetne ja ühtemoodi kättesaadav üle kogu Eesti, seda ka Viljandi maakonnas. Selleks, et inimestele oleks ravi igal juhul tagatud, sõlmib haigekassa lisaks haiglatele lepingud ka eratervishoiuasutustega, kes pakuvad eriarstiabi. Need erakliinikud täiendavad haiglate pakutavaid teenuseid, lühendavad ravijärjekordi ja annavad inimestele eriarstiabi saamiseks lisavõimaluse, kinnitas Parv. Uuel lepinguperioodil osutavad Viljandi maakonnas eriarstiabi lisaks Viljandi Haiglale ka Heli Tobre Erakliinik ja Viljandi Tervisekeskus. Arstiabi õigel ajal ja õiges kohas Ravi rahastamiseks ja eriarstiabi tagamiseks võtab haigekassa arvesse igas piirkonnas elavate inimeste arvu, nende ravivajadust, aga ka kvaliteetse ravikorralduse võimekust selles maakonnas. Igas maakonnas peab elanikele olema tagatud kodulähedane arstiabi kõige sagedasemate haiguste raviks, ütles Parv. Siia kuuluvad kõrva-nina-kurguhaiguste, silma- ja nahahaiguste, günekoloogiliste ja psühhiaatriliste haiguste ravi, samuti üldkirurgilised protseduurid, taastusravi ja sisehaiguste ravi. Teatud erialad, kus ravivajadus ei ole nii suur, aga patsient vajab spetsiifilisemat eriarsti, põhjalikumaid uuringuid ja keerukamat ning kallist tehnoloogiat, peavad kvaliteetse arstiabi tagamiseks olema kättesaadavad vähemalt neljas suuremas maakonnas Harju, Tartu, Ida-Viru, Pärnu, selgitas Parv. Siia kuuluvad näiteks uroloogia, seedetrakti haigused, südamehaigused, reumatoloogia, närvisüsteemihaigused, kopsuhaigused, infektsioonhaigused, lastehaigused ja hormonaalsete häirete ravi. Kõige keerukamat ravi nagu näiteks vähiravi (kiiritusravi) ja teatud kirurgilisi protseduure tehakse Parve sõnul kahes suuremas haiglas. Nii vähiraviks vajalikud onkoloogiakeskused kui ka näiteks neurokirurgid tegutsevad kahes Eesti suurhaiglas Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Haigekassa tasub eriarsti vastuvõtu eest vaid lepingupartneri juures Tuleb meeles pidada, et haigekassa tasub ravikindlustatud inimese eriarstiabi eest ainult siis, kui raviasutusel on leping haigekassaga. Parv selgitas, et haigekassal on mitmeid kogemusi, kus ravikindlustatud patsiendid on oma ravi eest ootamatult pidanud ise maksma, kuna nad ei ole pöördunud haigekassa partneri poole. Enne kui eriarsti juurde lähed, küsi alati üle, kas raviasutusel on haigekassaga leping ja kas arstiabi saab ikka haigekassa kulul, soovitas Parv. Viljandi maakonna elanikel tuleb silmas pidada, et valdavalt teeb eriarstiabi vastuvõtte selles piirkonnas Viljandi haigla. Lisaks Viljandi haiglale osutatakse tasuta eriarstiabi veel kahes erakliinikus, kust saab arstiabi günekoloogia, silmahaiguste, psühhiaatria, naha- ja suguhaiguste erialal. Silmahaiguste erialal on Viljandi maakonda vaja veel ühte teenuseosutajat ja selleks kuulutas haigekassa novembris välja täiendava hanke. Kolmas silmahaiguste teenuseosutaja selgub uueks aastaks Maivi Parv Eesti Haigekassa juhatuse liige Lisainformatsiooni haigekassa eriarstiabi partnerite, visiiditasude ja muude ravikindlustust puudutavate küsimuste kohta saab haigekassa kodulehelt www. haigekassa.ee või helistades infotelefonile 669 6630. Eesti Haigekassa eriarstiabi partnerid Viljandi maakonnas Raviasutus Eriala (ambulatoorsed vastuvõtud) Viljandi Haigla AS Dermatoveneroloogia (naha- ja suguhaigused) Pärna tee 3, Jämejala küla Günekoloogia 71024 Kardioloogia (südamehaigused) Registratuur: 434 3001 Neuroloogia (närvisüsteemi haigused) Oftalmoloogia (silmahaigused) Otorinolarüngoloogia (kõrva-ninakurguhaigused) Psühhiaatria Pulmonoloogia (kopsuhaigused) Sisehaigused (sh endokrinoloog, nefroloog, pediaater, reumatoloog) Taastusravi Üldkirurgia (sh uroloogia) Heli Tobre Erakliinik OÜ Günekoloogia (naistehaigused) Toome 14-18, Viljandi 71010 Telefon: 433 7672 Viljandi Tervisekeskus OÜ Dermatoveneroloogia (naha- ja suguhaigused) Turu 10, Viljandi 71003 Oftalmoloogia (silmahaigused) Telefon: 433 3783 Psühhiaatria Pane tähele! Eriarstile pöördumiseks on vaja perearsti saatekirja (v.a naistehaiguste, silmahaiguste, psühhiaatriliste murede, tuberkuloosi, naha- või suguhaiguste ning trauma korral). Pöördudes raviasutusse, millel on haigekassaga leping, tuleb ravikindlustatud inimesel maksta ainult visiiditasu. Selle suurus on kuni viis eurot.

10 Teated ja reklaam Mulgi valla infoleht Õnnitleme uusi vallakodanikke ja nende vanemaid 7. novembril sündis Merlin ja Ivo Sõstra perre tütar SAARA 25. novembril sündis Anna Lamberi ja Timo Reinvaldi perre tütar TEELE 28. novembril sündis Leeve Lepla ja Raiko Raieste perre poeg RASMUS Metsakeskus.ee Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 56 111 900 OSTAME METSAMAAD Eesti parimad hinnad Võib olla ka kaasomand Tel. 5382 3482 Igale metsamaa müüjale kingituseks Türgi reis 2-le (kõik hinnas) M LINDA KALLAS 30.01.1926 3.11.2018 LINDA PIIGERT 4.07.1934 5.11.2018 VAIKE RANDVER 17.09.1935 5.11.2018 HILDA ALLIK 17.11.1924 11.11.2018 ARVO NÄREP 1.10.1960 20.11.2018 HILLE ROSENBERG 20.06.1936 21.11.2018 ANNA HEIN 2.08.1928 27.11.2018 u gi Koostajad: Lauri Sepp lauri@abja.ee Sõna MÄLESTAME Info tel 5664 0344 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215. info@est-land.ee Müüa kuivi tükeldatud küttepinde pikkusega 65 cm. Hind 15 / rm. Tel 505 2205. Aeg möödub ja riivab nii mõnda, elu viib paljugi käest. Aja õigus on võtta ja anda, kuid mälestus on jääv... JELISAVETA BAUM 22.03.1933 27.11.2018 VALVE-VAIKE NÕUMEES 9.08.1935 29.11.2018 JOHAN PAAVEL 20.11.1941 1.12.2018 MAIMU JUHA 28.06.1945 2.12.2018 MILVI KOIK 26.10.1932 2.12.2018 HELJU-LEONOORE PÜVI 4.07.1929 4.12.2018 HELJU-ELISE KÜNNAPUU 7.09.1927 4.12.2018 Mulgi valla infoleht ilmub kord kuus Mare Torim mare.torim@karksi.ee Info tel 435 5526 Õnnitleme eakaid hällilapsi 1. jaanuar ENDLA TATEr 92 1. jaanuar KALJO TAMBERG 84 1. jaanuar OLGA SINKa 83 1. jaanuar REIN SOSI 81 3. jaanuar VLADIMIR HUMMAL 85 3. jaanuar VAIKE JÜRGENSON 82 3. jaanuar VAIKE TALISAAR 81 3. jaanuar PEETER LÄÄNE 70 4. jaanuar AINO SOOSAAR 90 4. jaanuar SILVY SAKKOV 86 4. jaanuar ENDEL HEnn 82 5. jaanuar ARMILDE LAAS 93 5. jaanuar VALVE EVERT 87 5. jaanuar MAIA-ENDLA TAMM 75 6. jaanuar ROSALIE RALJA 87 6. jaanuar ARVO PEDE 75 6. jaanuar MAIE NEEMELAID 75 8. jaanuar ELLEN SELLEr 84 9. jaanuar ILMAR Vaan 80 9. jaanuar HELE-MALL SOMMER 84 10. jaanuar LINDA-EUFRASINE LESK 96 10. jaanuar LINDA AINSar 84 10. jaanuar VASSILI MELNIKOV 70 12. jaanuar LEMBIT PEDAK 85 12. jaanuar HILJA TORIM 80 12. jaanuar LAINE RUUSALU 80 12. jaanuar ARVO TAUTS 70 13. jaanuar REIN LÄLL 84 15. jaanuar EINO JÕEVEEr 80 15. jaanuar SAIMA KASAK 75 15. jaanuar LOREIDA LILLEMETS 93 15. jaanuar KOIDU KELT 87 15. jaanuar ANTS TOODu 83 15. jaanuar AGNESA SONG 81 Lumetõrjetööde tegijad Mulgi valla teedel Mulgi valla munitsipaal- ja avalikult kasutatavatel erateedel ning valda sissekirjutust ja kehtivat prügiveolepingut omavate kodanike sissesõiduteedel teostatakse lumetõrjet ka sellel talvel. Enne lumetõrjeperioodi algust palume kõigil maaomanikel puhastada teeääred võsast ning suurtest okstest, eemaldada või märgistada kõik aiakujunduselemendid, mis võivad lumelükkamisel ette jääda. Teeäärsete takistuste korral on lumelükkajal õigus jätta sissesõidutee lumest puhastamata. Lumetõrjet alustatakse, kui teed on muutunud sõiduautodele raskesti läbitavaks. Palume kõikidel kodanikel teatada lumetõrjet puudutavatest probleemidest Mulgi Vallavalitsuse vastava piirkonna keskustesse. Lumetõrjetöid teevad: 1. Abja piirkond Kamara, Lasari, Raamatu, Umbsoo, Räägu, Laatre, Veelikse ja Sarja külade teed Viktor Teenused OÜ (Viktor Õigus, tel 505 1384); Abjaku, Põlde, Atika, Saate ja Penuja külade teed Coldmix OÜ (Toomas Osijärv, tel 511 7006); Veskimäe ja Abja-Vanamõisa külade teed Jussi OÜ (Väino Talu, tel 513 4006); Abja-Paluoja linna tänavad, parklad, platsid, kõnniteed OÜ Abja Elamu (Raul Song, tel 524 6160, heakorraspetsialist). Info: Arvi Meidla, tel 523 8596, Abja piirkonna juht. 15. jaanuar HELVE MARDIK 81 17. jaanuar MARIA LEHT 85 17. jaanuar VJATŠESLAV OISSAR 82 18. jaanuar LAINE SOE 86 18. jaanuar ELSA KÕUTS 100 18. jaanuar VAIKE WILMI 75 19. jaanuar ÕIE ALLIK 70 20. jaanuar MAIE RÄGa 70 20. jaanuar SAIMA KUKK 82 21. jaanuar LINDA LAMP 88 21. jaanuar AUGUST NEERING 85 21. jaanuar KALJU REINBACH 83 21. jaanuar HELLE-IRENE TAMMEKIVI 80 22. jaanuar ARNO RÄÄGEL 70 23. jaanuar ELVI VISTEr 83 23. jaanuar VEERA KOMPUS 83 23. jaanuar PEETER KARPA 75 23. jaanuar ENN SITSKa 75 24. jaanuar HELJO LIna 86 24. jaanuar ILMI VIRO 70 25. jaanuar ASTRID PAJO 92 26. jaanuar KENNI ALP 85 26. jaanuar TOOMAS KÜLVET 82 27. jaanuar VIRVE KILUSK 92 27. jaanuar LAINE MÜHLMANN 95 27. jaanuar HELJU-LAINE NAARIS 83 27. jaanuar LINDA VARES 70 28. jaanuar ROOSA MIRKa 91 28. jaanuar HELJU HALLER 82 28. jaanuar HELGI SARAP 70 29. jaanuar ELLA METS 94 29. jaanuar ADA VIROLAINEN 93 29. jaanuar AINO LOND 82 31. jaanuar MELITA HUNT 82 2. Halliste piirkond Vana-Kariste küla teed FIE Mati Käära, tel 529 8015; Halliste, Õisu, Kulla, Päidre külade teed OÜ Milligrupp (Arne Lohu, tel 504 9247); Uue-Kariste, Rimmu, Mõõnaste külade teed Viira Kaasiku talu (Erki Vilido, tel 5696 5629). Info: Kadri Kivimets, tel 5887 6466, majandusnõunik. 3. Karksi piirkond Karksi-Nuia linn AS Iivakivi (Priit Laprik, tel 518 4402); Karksi, Polli, Tuhalaane, Muri, Suuga, Hirmuküla, Pärsi ja Oti külade teed Kalviker Transport OÜ (Kalev Jaago, tel 514 0421); Mäeküla teed Maevor Auto OÜ (Einar Voronin, tel 5650 5604); Pöögle küla teed Leeli Talu FIE (Toomas Soots, tel 5623 8288); Kõvaküla, Sudiste ja Ainja külade teed FIE Andi Roggenbaum Kiini Talu (Andi Roggenbaum, tel 518 4393); Äriküla ja Lilli küla teed FIE Elmo Kibe Leo talu (Elmo Kibe, tel 511 7013); Pärsi, Allaste, Univere ja Metsaküla teed Matteron OÜ (Madis Aednik, tel 517 6723). Info: Dmitri Orav, tel 5354 1585, Karksi piirkonna juht. 4. Mõisaküla linn Mõisaküla Linnahooldus (Margit Usin, tel 522 5661, juhataja)