Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Sünnipäeva pidasid Sussisahistajad. Lk 2 Ilusalongis käis 101aastane klient. Lk 4 Esmaabiõppus

Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Sünnipäeva pidasid Sussisahistajad. Lk 2 Ilusalongis käis 101aastane klient. Lk 4 Esmaabiõppusel osales kogu Valgu kool. Lk 5 Vanad fotod: fotograaf Tukman. Lk 7 Nr 21 (844) Hind 4 krooni Teenekas muusikaõpetaja säras koos metsasarvedega 90. sünnipäeva tähistanud Robert Kasemägi koos oma kauaaegse kontsertmeistri Aino Merilaga. Mürtsuva marsiga tervitas Märjamaa puhkpilliorkester, keda oli täiendatud Rapla jõududega, oma kunagist dirigenti ja seekordset päevakangelast Robert Kasemäge, et tähistada tema 90. sünnipäeva. Märjamaa rahvamajas olid lisaks paljudele sõpradele-tuttavatele kohal Roberti endised õpilased, valdavas osas just metsasarvemängijad. Jüri Peetsoni juhtimisel, kes on samuti Robertilt õpetust saanud, vaheldusid kavas muusika ja tervitused. Võimsa alguse Sibeliuse ja Vagneriga tegi muusikute rahvusvaheline koosseis Roberti hea sõbra ja muusikaakadeemia õppejõu Kalervo Kulmala juhendamisel. Esinesid eaka õpetaja praegused õpilased Taavi Vesinurm ja Tauri Trik. Samuti kunagistest Otsa-kooli poistest moodustatud Evergreen Seven, milles mängivad kaitseväe orkestri liikmed. Loomulikult oli kohal Estonia teatri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri metsasarvemängijate ühendatud koosseis ning Estonia Brass, mille saatel üllatuskülalisena laulis Voldemar Kuslap. Esinesid ka Tartu metsasarvemängijad. Robert Kasemägi töötas 17 aastat Estonia teatris metsasarvemängijana, 12 aastat ERSOs ja 40 aastat G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis metsasarveõpetaja ja osakonnajuhatajana. Nii polegi imestada, et Robertit nimetatakse Eesti metsasarvemängijate sõjajärgse koolkonna isaks ja suurem osa praegusi mängijaid on kas tema enda või ta õpilaste õpilased. Sügav lugupidamine oma õpetaja vastu väljendus kõikides sõnavõttudes ja sooja suhtumist oli saal täis. Toredaks täienduseks oli kauaaegse kontsertmeistri Aino Merila sõnavõtt, kes andis kingitusena üle ühiste tööaastate kroonika ja ütles Robertile, et siin saalis on ju meie ühised lapsed. Kauaaegsed kolleegid said esinemisi kuulates taas tõdeda, et kunagistest õpilastest on saanud väga head pillimehed, kes armastavad muusikat ja esitavad seda nii, et see kuulajaid ükskõikseks ei jäta. Ma ei ole rikkunud ära nende inimeste tahet pilli mängida, võttis Robert Kasemägi oma õpetajatöö kokku. Marulise aplausiga võeti vastu muusikaline tervitus Tiit Oidramilt, kes oli Roberti elu teravmeelselt laulu sisse pannud. Päevakangelane ei mallanud talle pandud punases tugitoolis pikalt istuda, vaid käis iga esinemise järel muusikuid kättpidi tänamas ja pajatas nii mõndagi juurde. Muusikal on suur jõud. Kalervo leidis hea repertuaari, mis iseloomustab just minu elu: selles on nii kõrgeid kui madalaid noote, heledaid ja tumedaid toone, ütles ta. Ta avaldas tänu Märjamaa rahvale, et ta on siin omaks võetud ja koguni aukodaniku tiitel omistatud. Pühapäeval lisandus tiitleid veelgi. Eesti Puhkpillimuusika Ühing Andis üle oma esimese auliikme tunnistuse ja sama tegi Rapla pasunakoor, kus Robert on samuti mänginud. Märjamaa vallavolikogu esimees Villu Karu kinnitas, et kohalik kultuurielu oleks palju vaesem, kui siin poleks Robert Kasemägi taolist meest. Just tema käis välja Märjamaa muusika- ja kunstikooli asutamise mõtte ja aitas esimesi õpetajaid leida. Rapla maavanem andis üle tänukirja siinsete õpilaste muusikaliste tõekspidamiste kujundamise eest. Pärast austamisüritust jätkus koosviibimine Robert Kasemägi koduaias, kuhu endised õpilased igal aastal nagunii kokku tulevad, aga seekord oli rahvast eriti palju. 1. juunil kell 14 Märjamaa rahvamajas LASTEPÄEV Lasteaed Midrimaa õpetajatelt etendus URBO, TURBO JA IHVAHVAA Külla tuleb

2 Orgita lasteaias Midrimaa on kooliminevad lapsed igal aastal tänanud kõiki lasteaiatöötajaid väikese tänukontserdiga, kuid sel aastal toimus lasteaia sünnipäeval, 12.mail lausa tänupidu. Lasteaia sünnipäevahommiku piduliku lipuheiskamistseremoonia ja lasteaia sünnipäevajooksu vahel leidsid Tammetõrude ja Mesilaste rühma koolieelikud sel päeval mahti veel suupistete valmistamiseks, peolaua katmiseks ja tänulillede korjamiseks. Kuna kooliminejaid on sel aastal erakordselt palju, siis jõudsid 24 nobedat kätepaari kõik õigeks ajaks valmis. Pidulikult riietatud lapsed rivistusid saali ukse juurde kahte viirgu ja palusid töötajad saali. Harras ja liigutav oli siseneda aplodeerivate laste aurivi vahelt saali ja istuda kaunilt kaetud laudade taha. Kui töötajad olid endale kohad leidnud, algas kontsert, mille lilleteemaliste laulude ja luuletuste saatel sai valmis kaunis tänupärg. Siis avati üllatus tänupärja lillede tagumistele pooltele olid lapsed joonistanud pildi igast töötajast ja sõnastanud igaühele tema parimatest omadustest tuleneva vahva aunimetuse. Nii jagasid kooliminejad välja selle õppeaasta parima käest kinni hoidja, parima mänguulataja, parima muljete vahendaja, parima haamrivibutaja, parima kõikjale kutsuja, parima ninnunännu joonistaja, parima peitusemängija, kõige kärmema ühest kohast teise liikuja jne tiitleid, mis kutsusid esile muhedaid naerupahvakuid ja ovatsioone. Seejärel istusid ka lapsed lauda töötajate vahele jäetud vabadele kohtadele ja väikesed põlledega kelnerid serveerisid omavalmistatud salatit ja küpsisetorti. Kuigi lõunasöök oli varem juba söödud, Midrimaa lapsed korraldasid töötajatele tänupeo Sünnipäeva pidasid Ülejala Sussisahistajad Juba kolmas Märjamaa rahvatantsurühm tähistas sel kevadel oma kümnendat sünnipäeva, mis andis vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Tõnu Mesilale oma tervituses põhjust öelda, et 1999. aasta oli alevi tantsuelus omamoodi ärkamisaeg. Eelmised olid Tantsukas ja Lustiline, seekord oli päevakangelaseks naisrühm Ülejala Sussisahistajad. Rühma kutsus kokku Ly Tammel ja selle juhtimise võttis üle ta tütar Karin Andesalu. Ly nimepäeval, 23. mail andsid naised rahvamajas ka aruandekontserdi. Seda aitasid sisustada Karini lasterühmad ja Türi meeskvartett Avaja, paaris tantsus tulid välja ka rühma naised oma laste ja lastelastega. Humoorikalt juhtisid õhtut Hannes Sassi ja David Haiba. Teenekas tantsuõpetaja Eevi Jaago ütles ilusa kontserdi eest tänades, et ema Ly oleks tulemusega rahule jäänud. Nime sai rühm endale 2002. aastal selle järgi, et suss kippus proovides liialt sahisema ja ega sellest veast pole siiani päris vabaks saadud. Nüüd aga annab ees- ja perekonnanimest koosnev pikk nimi alatihti toredaid teisendusi, nii et rongkäikudes pole kunagi igav sammuda, kui tervituseks nimest jälle uus versioon hõigatakse. Cerese esindaja Indrek Saar mõtestas naiste tantsu fenomeni läbi aegade kui soovi kõigega ise hakkama saada: kui mehi alati ei jagu, aga tantsida tahad, siis tulebki ise teha. Ja et rühma iseloomustab heas mõttes ka ärapanemise tahtmine seatud eesmärgid püütakse alati täita. Sussisahistajad on õnnelikud, et selle hooaja pingeline töö kandis vilja ja tee nende neljandale tantsupeole on lahti. Krooniks maitses pakutav pidusöök kõigile suurepäraselt. Midrimaa töötajad tänavad lapsi, koolieelikute rühmade õpetajaid ja muusikaõpetajat toreda tänupeo ja vahvate aunimede eest. Kaunis tänulillede pärg jääb kuni järgmise lennu koolisaatmiseni lasteaia ehteks. Midrimaa lasteaia juhataja Elve Toome Märjamaa rahvamaja naisrühm Ülejala Sussisahistajad ja nende juhendaja Karin Andesalu pärast sünnipäevakontserti. eelnevale on ka võistutantsimisel saadud I kategooria. Päevakangelast tervitasid Märjamaa teised taidluskollektiivid ja sõprusrühmade esindajad Loolt ja Jürist. Pärast kehakinnitust järgnes hoogne tants ansambli Ingle saatel. Reet Saar

Märjamaa vallavalitsuse istung 19. mail I. Haridus ja kultuur 1. Laukna lasteaed Linnupesa uueks lahtiolekuajaks kinnitada 7.45 17.15, mis hakkab kehtima alates 25.05.2009. 2. Haridus- ja kultuurinõunik Tõnu Mesila andis infot Eesti lipu 125. aastapäeva tähistamisest. Omavalitsusüksuste esindajad on palutud osalema Eesti lipu sünnipäevale 5. juunil Otepääle oma linna/valla lipuga, kutsutud on ka üldlaulu- ja tantsupeole kvalifitseerunud kooride, orkestrite ja rahvatantsurühmade esindajad, kellele president annab üle sinimustvalge lipu. Märjamaa valla 17 isetegevuskollektiivist pääses laulu- ja tantsupeole 15. II. Majandusosakonna küsimused 1.Võeti vastu Märjamaa alevis Kase tn 8 kinnistu detailplaneering (lk 9). 2. Moodustati ajutine komisjon hajaasustuse veeprogrammi taotluste läbivaatamiseks (Triin Matsalu, Helgi Tammaru, Kirsti Mau, Mati Erik ja Paul Helliste). Maa- ja omandireform 1. Vaimõisa külas Tominga katastriüksuse jagamine kaheks eraldi katastriüksuseks ja neile nimede määramine, maa sihtotstarve: maatulundusmaa ja ärimaa. 3. Varbola rahvamaja hoonete teenindusmaa suurus on 12 447 m², maa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa. 4. Kinnisasjaga piirneva maa erastamine. Taotlused on esitanud piirnevate maaüksuste kinnisajaga liitmiseks ja erastamiseks: Kadi Timmi ja Marko Koiduste Märjamaa alev Niidu 7, liidetakse Niidu 7A, pindalaga 638 m²; Rein Laanesaar Märjamaa alev Kase tn 4, liidetakse maaüksus Kase tn 4a, pindalaga 483 m²; Harri Jõgisalu, Hardi Jõgisalu, Silvi Jõgisalu Märjamaa alev Kase tn 6, liidetakse Kase tn 6a pindalaga 480 m²; Elari Toomistu Märjamaa alev Liiva 18, liidetakse Liiva 18a pindalaga 311 m², Marek Link ja Anne Link Märjamaa alev Sihi 46, liidetakse Sihi 46a pindalaga 577 m². 5. Kasutusvaldusesse antakse vaba põllumajandusmaa: Russalu külas Mäeotsapõllu maaüksus, pindalaga 2,22 ha ja Soolaku maaüksus pindalaga 5,15 ha Taavi Ehrpaisile; Päädeva külas Siilu maaüksus pindala 9233 m², Liini maaüksus pindala 5,70 ha, Kolmnurga maaüksus pindalaga 4,06 ha OÜ-le Kasti Teravili; Tolli külas Matsi maaüksus pindalaga 2,74 ha, Kopra maaüksus pindalaga 2,68 ha OÜ-le Haimre Group; Tolli külas Mäepõllu maaüksus pindalaga 3,77 ha Lembit Miksile; Sõtke külas Kuusikupõllu maaüksus pindalaga 2,48 ha Milvi Buhtile. 6. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine: Sõtke külas Pajumetsa maaüksus, pindala 14,23 ha; Märjamaa alevis Lemmiku maaüksus pindala 19,092 ha. Ehitusküsimused 1. Korraldada pakkumine Varbola kool-lasteaia evakuatsiooni hädavalgustussüsteemi ehitamiseks ja teostusjooniste tegemiseks. Pakkumise kutse dokumendid saata: Eltel Networks AS, Madexe OÜ, Elfi Elekter OÜ, Triger-E OÜ. Pakkumuste esitamise tähtaeg 1.06.2009 kell 15.00, avamine samal kuupäeval kell 15.05. Hankelepingu täitmise tähtaeg 01.07.2009. Majandusosakonna juhataja 1. Korraldati lihtmenetluses hange Märjamaa valla tänavavalgustuse ehitustööd (Teenuse ja Luiste küla ja Märjamaa alevi Pärna tänava tänavavalgustus). Hankedokumendid said 11 firmat, tagasiside saadi viielt, kõik vastasid tingimustele. Edukaks tunnistada Triger-E OÜ, pakkumuse kogumaksumus koos käibemaksuga 362 150 krooni. 2. Kasti-Haimre tänavavalgustus. Vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjoni tegi ettepaneku asuda Kasti- Haimre tänavavalgustuse osas pärijaga läbirääkimistesse. See on tehtud. Pöörduda juunikuu vallavolikogu poole et omandada Kasti-Haimre tänavavalgustus ostu-müügilepingu teel 200 000 krooni eest. Seoses sellega täiendada valla 2009. aasta materiaalsete varade kava objektiga Kasti-Haimre tänavavalgustus. 3. Võtta täiendavaid pakkumisi vallavalitsuse majandusosakonnale bussi liisimiseks, seejärel esitada pakett vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjonile. 4. Päevakorda võtta parklates parkimise korra väljatöötamine. Keskkonnaalased küsimused 1. Korraldatud jäätmeveoga seonduvate taotluste läbivaatamise komisjon rahuldas kaks põhjendatud taotlust. Anti nõusolek mitteliitumiseks (hooned puuduvad) ja harvemaks tühjendussageduseks, mis on tingitud suurema konteineri olemasolust). 2. Märjamaa valla teeäärte niitmiseks esitasid hinnapakkumise OÜ Metetra 290 kr/km, OÜ Landhe Trade 200 kr/ km, OÜ Orgita Põld 240 kr/km. Kinnitada edukaks pakkujaks odavaima hinna esitanud OÜ Landhe Trade. 3. Eduka pakkuja kinnitamine truupide ehitusele (Maidla ringtee 3 truup ja Iganõmme tee I truup). Esitajad: Vaistar Grupp OÜ, pakkumine 40 200 krooni, Retla Ehitus OÜ, 42 600 kr ja Timberston Ehitus OÜ, 43 300 krooni. Kinnitada edukaks pakkujaks Vaistar Grupp OÜ. 4. Velise kalmistuvaht Ene Siimar palub abi kalmistult vee ärajuhtimiseks. Sügisel ja kevadel suurte vihmade korral on kalmistu peatee vee all, kalmistule pääseb ainult kummikutega. Valmistada ette hange Velise kalmistu teelt vee ärajuhtimiseks (truubi, kraavi ja teekatte ehitus). III. Rahandusküsimused 1. Rahandusosakonna juhataja andis ülevaate alaeelarvete täitmisest kulude ja tulude osas seisuga 30.04.2009.a. IV. Õigusküsimused 1. Alustada pärimise eeltoimingutega Aino Tammele ja Arnold Immele kuulunud pärandvarale. Pärnadvara hindamiseks moodustada komisjon koosseisus Triin Matsalu, Helgi Tammaru, Kaja Kirs. 2. Õigusosakonna juhataja Evi Rooda andis ülevaate valla varadest, mille suhtes alustada võõrandamismenetlust kas otsustus- või enampakkumise korras ning võimalikest müügihindadest. 3. Märjamaa Raamatukogu direktor Viivi Hallik on koostanud annetuste korra eelnõu konkreetselt Märjamaa Raamatukogule, mille eest muretsetakse vajalikku uudiskirjandust. Tuleks välja töötada ühtne kord kõigile vallaasutustele. Edasi tegeleda. 4. Valgu Põhikooli direktor esitas taotluse põhivara müügiks. Need on töökorras, kuid koolile mittevajalikud konektsiooniahi Rosella ja praepann. Märjamaa Vallavalitsuse raamatupidamisel on nimetatud köögiseadmed arvel põhivarana nullkroonise jääkväärtusega. Nimetatud vara võõrandamine on Valgu Põhikooli otsustada. Ettepanek pakkuda köögiseadmeid Haimre koolile, kuna Haimre Põhikooli köögiseadmete ostmise ja paigaldamise rahastamise projekti ei rahuldatud. Tunnustada Märjamaa valla tänukirjaga naisrahvatantsurühma Ülejala Sussisahistajad seoses 10. tegevusaastaga.

Kuuda hooldekodus esinesid lapsed ja Lilli Lillekesed Märjamaa alevi Pillerpalli lasteaia Rukkilille rühma koolieelikud esinesid koos eakate tantsurühmaga Lilli Lillekesed Kuuda Hooldekodus. Asutuse juhataja Aleksander Koch tänas külalisi ilusa kava eest, mis ilmestas siinsete elanike argipäeva: Väga tihti meil külalisi ei käi, see kontsert tekitas vanuritele hea meeleolu. Ilus ilm andis võimaluse esineda õues ja kontserdist tuli osa saama suurem osa hooldekodu inimestest. Esinemine Kuudal oli üks osa Pillerpalli lasteaias käisil olevast projektist Põlvkondade vaheline side, mida rahastab Eesti- Hollandi heategevusfond Päikeselill. Mullu detsembris alanud ettevõtmised lõpevad Sillaotsa Talumuuseumis toimuval suvistepeol, kus astutakse üles rahvusliku kavaga. Lasteaedadel oli tuletõrjeolümpia Seitsmendat korda korraldas Meelis Remmel Märjamaa ja Raikküla valla lasteaedadele Valgus tuletõrjeolümpia. Kampa kutsuti ka Vigala valla lapsed, aga nemad jäid tulemata. Võistlus toimus tavapärase skeemi järgi, kuid ringteatevõistlusel tuli uuendusena lasta hüdropuldist veejoaga märki. Lastele meeldis see ülesanne väga, ütles korraldaja. Algusaastail püüdis ta lasteaedades eelnevalt ka treeningõppusi läbi viia, aga nüüd on see jäänud õpetajate hooleks. Tänan tublisid lapsi ja õpetajaid, kes neid juhendavad, tunnustas Remmel. Lasteaedade tuletõrjeolümpiat toetasid Raikküla Farmer ja Tallinna Külmhoone Balbiino jäätistega, nii on see olnud igal aastal. Üritus sai toetust ka Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Võisteldi tuletõrjespordis Valgu abikomando kutsus kokku maakonna abikomandod, et võistelda tuletõrjespordis. Et kõik üheteistkümnest abikomandost ei saanud tulla, osalesid ka Märjamaa ja Rapla kutselised päästjad. Kokku oli üheksa võistkonda. Tugevate tuletõrjetraditsioonidega Lokutalt oli kohal nii meeste kui naiste võistkond. Meie vallast oli väljas Laukna, Valgut esindasid noored ja seeniorid. Tõsised alad olid lahinghargnemine mootorpritsiga ja 6 x 60 teatevõistlus, millest esimese võiis Rapla komando, teise Valgu seeniorid. Humoorika lõpuülesandena tuli kuueliikmelisel meeskonnal pressida end Zaporožetsisse. Esikolmik tuli sellega toime üsna võrdse ajaga. Emma Taube: Elu on ilus! Naeratav Emma Taube hoiab käes oma talismani. Elle Sireli juuksurisalongil oli 18. mail erakordne päev, sest neid külastas taas kõige vanem klient 101-aastane Emma Taube. Mullu sattus vanadaam siia esimest korda ja teenindus meeldis sedavõrd, et ta soovis iluteenindajaid jälle külastada. Siin tehti talle esmalt soeng, seejärel pediküür ja maniküür. Tahan olla hoolitsetud välimusega, olen seda eluaeg tähtsaks pidanud. Noor inimene on alati ilus, aga vana inimene peab olema hoolitsetud, et hea välja näha, tõi ta välja oma põhimõtte. Sellal kui teenindajad oma tööd tegid, rääkis proua oma pikast ja värvikast eluteest. Arvestage, et elan minevikus, olevikust on mul vähe rääkida, märkis naine. Emma sündis Narva-Jõesuus, peres oli kolm last. Ta õppis Narva gümnaasiumis, kuid see jäi lõpetamata, sest neiu abiellus. Kooselu jäi lühikeseks, sest see mees oli kõikide mees. Teine abielu läks korda. 75 aastat, kuni abikaasa surmani 2006. aasta 22. septembril käis ta ühist eluteed tuntud akordionisti ja trummari Leo Taubega. Lapsi neil ei olnud. Pärast abikaasa surma pärandas Emma mehe pilli akordionist Henn Rebasele, kes valiti konkursiga välja. Ta tahaks ühele väärikale muusikule samamoodi ära kinkida ka mehe klaveri. Emma ise pille mängida ei oska, klaveril toksib ühe sõrmega ära hakkama Taube oli akordionist ja trummar populaarses tantsuorkestris Red Hot Ramblers, peale selle mängis ta parimais restoranides - Mustas Kassis, Astorias, Marcelle is ja Petersenis Pirital ning Sinimandrias ja Vanemuise restoranis Tartus. Kui 1936. aastal avati praeguse eliitrestorani Gloria eelkäija Pariis, mängis L. Taube selle orkestris. Leo Taube isapoolne suguvõsa olid Läti sakslased, mistõttu perel oli võimalik sõja ajal Saksamaale minna. 1944. aasta sügisel lahkus L. Taube Eestist koos ringhäälingusaatjaga Landessender Reval. 1949. aastal siirdus ta Saksamaalt Ameerika Ühendriikidesse, kus esines tihti tenor Eedo Karrisoo saatjana ja tegi koos temaga LP-plaadi Voice of Estonia. Saksamaal ei teadnud Emma vahepeal mehe asukohast, kuni saatus nad taas kokku viis. Nad reisisid palju nii Euroopas kui hiljem Ameerikas. 1967. aastal koliti Eestisse tagasi. Ma ei tahtnud surra välismaal. Ma olen eestlane ja pean seda au sees, rääkis Emma tagasituleku põhjustest häälevärinal. Hiljem on ta käinud mitu korda Ameerikas ja ikka vaadanud üle kunagise elukoha Rockforti linnas Illinoisi osariigis. Naine on välismaal elades töötanud eestlastest arstide abilisena ja valmistanud televisioonis rekvisiite. Ta jõudis kolm kuud töötada ka Estoplasti plaaniosakonnas, enne kui jäi pensionile. Praegu elab eakas naine mehe õepoja pere juures Meriväljal, sest päris üksi ta hakkama ei saa, aga alles on ka oma korter, kus ta aeg-ajalt samuti viibib. Elu jooksul mitmeid operatsioone üle elanud ja ka vähi seljatanud naine ütles, et varsti saab ta uued kõrvad. Vormis hoidmiseks võimleb ta ja käib iga päev jalutamas, toeks kepp. Meie vestlus kinnitas, et huumorimeelgi pole kadunud. Mu elu on olnud pikk, aga see tundub ikka lühike. Ma armastan jätkuvalt elu. Elu pakub palju, võtke see vastu, soovitas Emma Taube. Ta soovib kindlasti sügiseni vastu pidada, sest 21. oktoobril on 102. sünnipäev ja siis tulevad talle külalised. Külalisi võõrustada ja seltskonnaelu elada on prouale alati meeldinud. Enne seda tahaks ta Elle Sireli juuksurisalongist taas läbi astuda, sest teenindus meeldib ja hinnatase on sobiv. Emma Taube hoolitsetud välimuse juurde kuuluvad ka ehted. Kõige muu kõrval on talismaniks saanud neitsi Maarja kuju, mille talle kunagi haiglas andis üks nunn ja õnnistas katoliku preester. Olen Narva jõe kallastel kasvanud, Narva jõe vett joonud ja selles jões supelnud. Olen maailmas palju ringi liikunud, aga kõige kallim koht on Narva-Jõesuu, sealt olen saanud oma elujõu, rääkis Emma Taube. Kodukohta käib ta igal aastal külastamas. Kodumajas elavad küll võõrad, aga jõe kaldal istumine on kosutab samuti hinge. Reet Saar

Esmaabiõppusel osales kogu koolipere Appi, appi, Kadi kukkus pea katki! nuuksus häälekalt Valgu kooli huvijuht Tiina Riismaa, toetades sel moel pisut arglikku lasteaiatüdrukut. Tekil lamaski verise näoga kaaslane, kellele hakati kohe oskuslikult esmaabi andma. Päriselt vigastatuid ei olnud, veriseks maalis lapsed ja teipis mõnele jalale ka luumurdu imiteeriva lapi Punase Risti Seltsi Raplamaa osakonna esinaine Sirli Arro, et järgnev oskusteproov tõesemalt mõjuks. Valgu koolis toimus märtsikuust alates esmaabikoolitus, mille üheks osaks oli juba olnud viktoriin ning nüüd siis esmaabiõppus, mis haaras kogu koolipere, kaasa arvatud õpetajad ja lasteaiast ka koolieelikud. Osalejatele pandi ette elus ette tulevad olukorrad: närimiskumm on kurku tõmmatud, jalg välja väänatud, verejooksuga vigastused, luumurd. Kannatanuteks olid I klassi lapsed, kohtunikeks IX klassi õpilased, kes märkisid hindamislehele, kui õigesti ülesandeid täideti. Lisaks esmaabile kohapeal tuli võtta kõne ka häirekeskusse ja osata abi kutsuda, rahustada paanikas olevaid kaaslasi ning vastata teooriaküsimustele. Olite tublid ja teate, mida tuleb teha või kuhu helistada, kui ise abi anda ei saa, tunnustas koostööpartneriks olnud Punase Risti Seltsi Raplamaa osakonna juht osalejaid. Ta Tunne Kelami fotonäitus meenutab iseseisvuse tulekut Esiplaanil kannatanu Annabel Kornak 2. klassist ja esmaabi osutanud 5. klassi poiss Aadu Riiberk. Reet Saare foto 2. aprillil said Märjamaa ja Euroopa kodanikud teada, et eestlase Tunne Kelami tegevuse tulemusel võttis Euroopa Parlament vastu totaalsete režiimide kuritegude hukkamõistmist käsitleva resolutsiooni. Selgus, et Euroopa Parlament polegi ebamäärane jututuba, vaid Euroopa Liidu õigusloome ja inimõiguste kaitsel olev vahtkond. Tunne Kelam on oma poliitikutegevuse osanud jäädvustada fotopaberile. Teisipäeval, 18. mail toimus Märjamaa suurejooneliselt remonditud rahvamajas kohtumine hr Kelamiga, kus ta oma paarikümnest mustvalgest fotost koosneva väljapaneku ees nende pildistamise tausta selgitas. Näitus koosneb Eesti Vabariigi taassündi kajastavatest reportaažfotodest. Näeme Hirvepargi rahvakoosolekut, mis oli kehtiva korra esimene avalik hukkamõistmisakt, poliitvangide vabastamist nõudvaid pikette, ERSP loomist, Eesti kodanike komiteede algust jne. Tunne Kelam kõneles fotode saamisloost, nendel kujutatud inimeste käekäigust ja tegevusest. Vaatajaile meenus, kuidas praegu harjumuspärasena tunduv hoiak fotode tegemise päevil suisa ennekuulmatuna tundus. Autori tagasihoidlikus, kuid väljendusrikkas sõnavõtus ei kajastunud ainult fotodel kujutatu, vaid selles anti hinnang ja iseloomustus möödunud aegadele. Nende paarikümne, keskmise suurusega must-valge fotoga oli esitatud fakte ühe väikese vabadustarmastava rahva ja riigi taassünnist. Väikesearvulise vaatajas-kuulajaskonna poolt andis Aet Reinhold fotode autorile, poliitik Tunne Kelamile üle sümboolselt vabaduselõhnalise kullerkupukimbu, soovides edu nii poliitikavallas kui reportaažfotograafina tegutsemises. Hindrek Piiber, näitusekülastaja Europarlamendi saadik Tunne Kelam kohtub rahvaga Märjamaa kinos 3. juunil kell 19.00. Esitamisele tuleb film Laulev revolutsioon. lisas, et Punase Risti Selts viis hiljuti Kohila gümnaasiumis vahetundide ajal läbi näidisõppuse, aga taolist kogu kooli hõlmavat esmaabiõppust polegi maakonnas lähiminevikus olnud. Arro kinkis igale osalejale ka kotikese seltsi infomaterjalidega. Esmaabikoolituse korraldanud õpetaja Ene Oisalu tänas õpilasi, et nad võtsid õppust tõsiselt, aga samas hea tujuga. Osalejad leidsid, et see oli lahe üritus. Laste teadmised ja oskused olid head, aga korduva veana tuli välja, et kannatanuid oleks tulnud rohkem küsitleda, et selgitada välja võimalikke kaasnevaid vigastusi. Reet Saar Valgu kool jagas tunnustust Valgu põhikooli igakevadiseks tavaks on tunnustamisüritus tublidele õpilastele ja õpetajatele. Eelmistel aastatel oleme saanud lubada väljasõite ja piknikke, tänavu korraldas direktor Tiina Roosimägi piduliku vastuvõtu. Direktor ütles, et tal oli au paluda oma vastuvõtule veidi rohkem kui pooled kooli õpilastest ja kõik õpetajad. Kutsutud õpilased olid õppeaasta jooksul edukalt osalenud konkurssidel, näitustel, viktoriinidel, mälumängudel, spordivõistlustel ja/või olümpiaadidel. Õpetajad juhendasid õpilasi. Kõige rohkemate edukate tulemustega õpilane lõpetab tänavu 4. klassi Kristin Riiberk, kes sai tänukirja seitsme hea tulemuse eest. Talle järgnes kuue eduka tulemusega 2. klassi õpilane Karl Lõhmus. Viis tänuväärset tulemust said kirja 4. klassi õpilased Geit Kuusemets, Eero Maasikas ja Keidi Vatter. Õpetajatest oli enam edukaid juhendamisi 4. 5.klassi õpetajal Ene Oisalul. Kui tänukirjad olid üle antud, maitsti koos kooli kokkade valmistatud vastuvõtulaua toite ja lõpetati ühise tordisöömisega. Tiina Roosimägi

Mängud õpetasid mustreid ja märke Orgita lasteaed Midrimaa töötajatele on väga südamelähedane eesti rahva vaimuvara ja pärimuskultuuri hoidmine, tundmaõppimine ja edasiandmine. Lasteaiaõpetajad püüavad aduda ja säilitada sidet mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ning äratada ka lastes huvi pärimuskultuuri vastu. Lasteaia elurütm on mihklipäevast suvistepühadeni üles ehitatud rahvakalendri tähtpäevi järgides ja traditsiooniks on saanud ka koostöö Sillaotsa Talumuuseumiga. Kuna laps õpib eelkõige elava eeskuju najal, siis otsustati sel aastal korraldada kohapeal oma pärimuskultuuri koolitus, et õpetajad ise õpiksid paremini tundma rahvakultuuri erinevaid tahke. Oktoobrikuus esitati Eesti Rahvuskultuuri Fondile ankeet kahe koolituse rahalise toetuse taotlemiseks. Kahjuks ei rahastatud taotlust täies mahus ja eraldati ainult 5000 krooni, mille eest korraldati 15. ja 16.mail Midrimaal kahepäevane koolitus Mängud õpetavad mustreid ja märke. Koolitajateks olid Tartu Pärimuskoja 2009. aastaks on Sotsiaalkindlustusamet sõlminud halduslepingu 75 rehabilitatsiooniteenust osutava asutusega. See on rohkem kui möödunud aastal. Samas rahalisi vahendeid on võrreldes möödunud aastaga tunduvalt vähem. Tänavune eelarve on veidi üle 84 miljoni krooni, mis jaotub võrdselt puudega täisealiste ja puudega laste vahel mõlemale grupile 42 miljonit krooni. Laste eelarve sisaldab ka eelmisel aastal rehabilitatsiooniteenuseks kasutamata jäänud raha ning kõik senised taotlused on rahuldatud. Kahjuks ei saa sama öelda täisealiste kohta. Täisealistele puudega inimestele osutati rehabilitatsiooniteenust eelmisel aastal ligi eestvedajad Egle Remm ja Annika Aab, kes mõlemad on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži rahvusliku tekstiili eriala. Esimesel päeval tutvustasid nad pereja meistrimärgi kujundite, rahvuslike kindakirjade, ornamentide ja sümbolite päritolu ning nende tänapäevaseid kasutusvõimalusi. Midrimaa õpetajad said kuuldut kohe laste töölehtede loomisel praktiseerida. Seejärel demonstreeris Egle enda lõputööna valminud viit etnograafilist mängulauda, mis on nüüd kasutusel Tartu lasteaias Lotte. Annika näitas enda valmistatud ja Tartu Mänguasjamuuseumist kaasa võetud tekstiilist ja paberist lauamänge, mis tutvustasid eesti kindakirju, vanu peremärke ja talurahva eluolu. Teisel koolituspäeval hakati vanu mustreid ja märke kohe praktiliselt kasutama. Õpetajad kavandasid ja valmistasid lasteaiale Märjamaa pulmavaiba motiividest lähtuvalt kaks omaloomingulist tekstiilset lauamängu. Üks, klassikalise Reis ümber maailma 66 miljoni krooni eest. Sellel aastal on raha tunduvalt vähem. See võib tähendada rehabilitatsiooniteenusele soovijate kauakestvaid järjekordi ja võimalik, et ootaja kannatus katkeb. mängu põhimõttel kulgev mäng sai nimeks Lasteaia sünnipäevajooks. Teine, kaberuudustiku mängualusega lauamäng tuli aga lausa neljaotstarbeline, sellel võib mängida esiteks kabet, teiseks eesti rahvuslikku mängu Jänes ja neli koera, kolmandaks täringumängu Kosjasõit või neljandaks hoopis liigitada riidest omavalmistatud mängunuppe paarideks nende peale trükitud kujundite või sees oleva materjali kompimise teel. Mõlema mängulaua aluse valmistamiseks kasutati meil vähetuntud materjali naturaalset linavilti. Suures käsitöötuhinas kulus aeg nii kiiresti, et koolituse viimast teemat, mis käsitles põhiliselt vaegnägijatele mõeldud puuteraamatute ja puutemängude valmistamist ja kasutamist, kuulati esiemade kombel näputööd jätkates. Kuigi kõigi näpud õmblemisest tulitasid, olid õpetajad koolituse ja oma loominguga väga rahul. Elve Toome Täiskasvanute rehabilitatsiooniteenuseks on sel aastal vähem raha Sotsiaalkindlustusamet soovitab Inimene, kes on end registreerinud rehabilitatsiooniteenuse järjekorda, kuid kellele rehabilitatsiooniasutus teatab, et planeeritust väiksemate võimaluste tõttu talle kokkulepitud ajal teenust osutada ei saa, võib: leppida teadmisega, et järjekord niipea ei saabu ja jääda ootele sama teenuseosutaja juurde; pöörduda sama, juba olemasoleva suunamiskirjaga teise rehabilitatsiooniasutusse, kus on lühem järjekord. Rehabilitatsiooniteenuse järjekorra andmed on kättesaadavad sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.ensib.ee / - avalik teave - halduslepingud rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks ja neid uuendatakse üks kord kuus. Informatsiooni saab ka infotelefonil 16106. Informatsiooni saab ka infotelefonil 16106. Kui suunamiskirjal märgitud kalendriaasta jooksul rehabilitatsiooniteenust järjekorra pärast kasutada ei saa, siis kehtib sama suunamiskiri kuni teenuse saamiseni. Kulu kaetakse selle kalendriaasta rahast, millal teenust tegelikult osutati. Valimisjaoskondade piirid ja hääletamisruumide asukohad Euroopa Parlamendi valimisel Eelhääletamine toimub 1., 2. ja 3. juunil kell 12.00 20.00. Valimispäeval, 7. juunil algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00 Märjamaa vald Jaoskond 1 * - Märjamaa alev ja Jõeääre, Kaguvere, Kiilaspere, Kilgi, Konuvere, Paeküla, Sõtke, Sulu ning Tolli küla. Hääletusruum asub Märjamaa rahvamajas, Sauna 2, Märjamaa alev. Jaoskond 2 Hiietse, Käbiküla, Koluta, Lestima, Lümandu, Napanurga, Ohukotsu, Pajaka, Purga, Põlli, Risu-Suurküla, Russalu, Vaimõisa, Varbola ja Ülejõe küla. Hääletusruum asub Varbola rahvamajas, Varbola küla. Jaoskond 3 Orgita, Päädeva, Rangu ja Ringuta küla. Hääletusruum asub Orgita lasteaias Midrimaa, Orgita külas. Jaoskond 4 Alaküla, Altküla, Aruküla, Haimre, Jaaniveski, Kasti, Kunsu, Kõrtsuotsa, Lokuta, Metsaääre, Metsküla, Moka, Mõisamaa, Naistevalla, Nõmmeotsa, Paaduotsa, Rassiotsa, Suurküla ja Sõmeru küla. Hääletusruum asub Haimre rahvamajas, Moka küla. Jaoskond 5 Aravere, Inda, Kangru, Kirna, Kohtru, Käriselja, Keskküla, Mäliste, Nurme, Nurtu-Nõlva, Nääri, Ojaäärse, Paisumaa, Valgu, Vanamõisa, Vana-Nurtu, Velise, Velisemõisa, Velise-Nõlva, Veski ja Võeva küla. Hääletusruum asub Märjamaa valla Valgu kontoris, Valgu küla. Jaoskond 6 Kohatu, Loodna, Mõraste, Männiku, Sipa ja Vilta küla. Hääletusruum asub Sipa lasteaed-algkoolis, Sipa küla. Jaoskond 7 Laukna, Leevre, Maidla, Sooniste ja Soosalu küla. Hääletusruum asub Laukna lasteaias Linnupesa, Laukna küla. Jaoskond 8 Luiste, Teenuse ja Urevere küla. Hääletusruum asub Teenuse mõisahoones, Teenuse küla.

7 Fotograaf Tukman VANAD FOTOD 62 Jätkame eelmise osa teemat Haimre mõisa väravad ja ristmik selle juures, aga seome teema seekordsete fotode autori Eduard Tukmaniga. Koduloo uurija Meinhard Uustalu andmetel olid esimesteks kutselisteks fotograafideks Märjamaal Eduard Tukman ja Jaan (Ivan) Hindrekson (Hendrikson). Nende tegevust tõestab näiteks 1913. aasta aadressraamat. Suurema fotopärandiga, pikemalt kohapeal tegutsenud ja kindlasti värvikam oli neist esimene. Sündinud 1881. aastal, tegutses ta Märjamaal sajandi algusest vähemalt kuni 1930ndate aastate keskpaigani. Kodudes on säilinud väga palju portree- ja perekonnafotosid, fotosid kodudest, pulmadest ja talgutest. Meie rubriigis avaldatud ja edaspidi avaldatavad just vanemad pildid Märjamaast pärinevad eeldatavalt temalt. 1930. aasta 26. veebruari Lääne Elust võime aga lugeda selle mehe kohta lugu, mis sobib Eesti lipu juubeliaasta ja lähenevate valimistega, pealkirjaks Märjamaal lehvis iseseisvuse päeva jahukott. Märjamaa alevikus elab Eduard Tukmann majaomanik ja päevapiltnik. Mees oli varemalt purupunane ühise väerinna tegelane Märjamaal. Koostas valimiste puhul kandidaatide nimekirju ning oli agar töörahva huvide kaitsja nii sõnas kui teos. Enam kui aasta tagasi jättis T poliitika ja tegutseb nüüd pildistamise alal. 24. veebruaril, iseseisvuse pühal tuli aga Tukmannile nähtavasti üle hulga aja jällegi peale punane vaim. Ta lasi korraliku kodanikuna õmmelda riigilipu, kuid mõtles täiendusena juure valgele ribale ka teksti : Rotermanni tehased. Ühe sõnaga lipu valgeks osaks oli jahukott, millele peale trükitud Rotermanni leivavabriku firma nimetus. Kas reklaam Rotermanni vabrikule? Kuid ei tahaks uskuda, et soliid firma sel viisil laseb omale Märjamaal reklaami teha. Lõhnab see aga millegi muu järele. Politseiniku käsul võeti tekstiga varustatud lipp maha. Kavalal päevapiltnikul olnud teine valge riie valmis ja annud kohe lipule uue ja õige välimuse. Asja juureldakse ja päevapiltnikul tuleb arvatavasti riigilipu teotamise eest vastust anda. Tõnu Mesila Vaade Haimre ristmikule Pärnu poolt. Vasakul Tukmani ateljee. Tukmani ateljee ja Braueri lukksepatöökoda. Hoone hävis sõjas.

K 27.05 17; 19; 21 RAHVUSVAHELINE USA-SAKSAMAA-INGLISE põnevusfilm 1.58 (K -12) R 29.05 16.30; 19.00; 21.30 SEKS JA LINN USA draama-komöödia 2.25 (K -12) P 31.05 17; 19; 21 KALLIS OLED VANA USA komöödia 1.44 (K -14) E 1.06 17; 19; 21 DRAAKONIKÜTTID PRANTSUSE-SAKSAMAA-LUXEMBURG kogupere-joonisfilm EESTI keeles 1.20 (kõigile) Pilet 40.-; sooduspilet 25.-; alla seitsmeaastased lapsed 10.- Rahvusvaheline Interpoli agent Louis Salinger (Clive Owen) ja Manhattani abiprokurör Eleanor Whitman (Naomi Watts) tahavad panna ühe maailma võimsaima panga vastutama lugematute kuritegude eest, mida organisatsioon pealtnäha auväärse fassaadi varjus juba aastaid toime on pannud. Salinger ja Whitman liiguvad mööda vereraha jälgi Berliinist Milaanosse, sealt edasi New Yorki ja Istanbuli. Mööda maailma kulgeva tagaajamise käigus saab neile peagi selgeks, et need pankurid ei kohku tagasi ka mõrva eest, et jätkata terrori ja erinevate sõjaliste konfliktide rahastamist. Rahvusvaheline on haarav põnevusfilm, mille lavastajaks Tom Tykwer ( Parfüüm, Lola jooks ). Seks ja linn Manhattan, hoia alt! Carrie (Sarah Jessica Parker), Samantha (Kim Cattrall), Charlotte (Kristin Davis) ja Miranda (Cynthia Nixon) on tagasi, tuues endaga kaasa senisest veelgi keerukamad inimsuhted, efektsemad kostüümid ning rohkem kalleid kingi, kui enamus naisi elu jooksul kanda jõuaks. Seks ja linn on teravmeelne ja teravkeelne romantiline komöödia, mille aluseks samanimeline menuseriaal. Kallis oled, vana Peter Klaven (Paul Rudd) on edukas kinnisvaramaakler, kes palub oma unistuste tüdruku Zooey (Rashida Jones) kätt. Veidi hiljem avastab Peter aga enda meelehärmiks, et tal ei ole ühtegi piisavalt lähedast meessoost sõpra, keda paluda pulma isameheks. Mees alustab otsekohe otsinguid, mis toob endaga kaasa rea piinarikkalt piinlikke kohtumisi. Kuni päevani, mil ta kohtab juhuslikult Sydney Fife i (Jason Segel), kes on lustiline elunautleja, kes ei karda mitte midagi. Ehk siis Peteri täielik vastand. Ent mida lähedasemaks mehed muutuvad, seda enam kannatab Peteri suhe Zooeyga, kuni ta on viimaks sunnitud valima oma kihlatu ning uue sõbra vahel selles loos, mis vaatleb meestevahelist sõprust põhjalikumalt kui seda kunagi varem tehtud on. Draakonikütid Zoe on väike tüdruk, kes usub muinasjuttudesse. Mitte sellepärast, et ta oleks naiivne, talle lihtsalt meeldivad muinasjutud. Selleks, et aidata oma onul lord Arnoldil vabaneda koletislikust draakonist, otsustab Zoe leida kuskilt mõne muinasjutulise kangelase, kes selle raske ülesandega toime tuleks. Paraku kohtab tüdrukutirts õilsate rüütlite asemel kaht pisisulist draakonikütti, kel nimeks Gwizdo ja Lian-Chu. Aga Zoe ei lase end pisivigadest häirida ja otsustab, et tema usub nendesse ikkagi! Draakonikütid on samanimelise animaseriaali alusel valminud lennukas seikluslugu, mille tegelased räägivad sulaselges eesti keeles! Lastekaitsepäeva puhul selle filmi pilet koolieelikutele 10 ja õpilastele 15 krooni. Märjamaa muusika- ja kunstikooli 2008/2009. õa lõpuaktus 30. mail kell 13.00 Märjamaa rahvamajas Suvistepüha laupäeval, 30. mail 2009 algusega kell 14.00 XXII Suviste kiigepidu Sillaotsa kaasikus. Peojuht REELIKA HAIDLA Valgu Põhikoolist. Tasuta kiigepeole on oodatud hulgaliselt heatujulist rahvast.

9 Neljapäeval, 28. mail 2009 kell 19 Märjamaa rahvamajas TAKISTUSTE EEMALDAMINE Kriitika, rahulolematus, hirm ja süütunne see nelik takistab meil elamast elujaatavat ja täisväärtuslikku elu. Minevikust lahti laskmine on üheks võtmeks elu kergemaks ja sujuvamaks muutmisel. Lastes vabaks need piiravad mõtted ja tunded ning võttes omaks iseennast ja teisi, avaneb meil võimalus kogeda oma elu juhtiva rolli olemuse väge... Edu ja tervis on see, mida iga inimene väärib. Alateadlikest takistavatest käitumismustritest ning nende muutmisest aitab selgemat ülevaadet anda miljoneid inimesi aidanud terapeut Louise L. Hay videoseminar Takistuste eemaldamine. Pärast videot jätkame vestlus-praktikaga ning keskundume sellele, kuidas muuta oma elu keerukusevabaks, lastes lahti mineviku kohvrid ja märkama oma imelisust ja terviklikkust. Võimalusel võtke kaasa väike peegel. Louise L. Hay on õpetaja, metafüüsik ning mitmete väga populaarsete raamatute autor nagu Tervenda end ise, Elu tervendavad meditatsioonid ja Jõud sinu sees. Louise räägib meile elu lihtsusest ning rõõmus elamise kunstist. Tegemist on tervikliku ja elu jaatava maailmavaatega. Osalustasu: 75.-, õpilastele ja pensionäridele 50.- www.lektoorium.ee MÄRJAMAA VALLAVALITSUS TEATAB Märjamaa Vallavalitsuse 19. mai 2009 a korraldusega nr 490 on vastu võetud Märjamaa vallas Märjamaa alevis Kase t 8 kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu koostaja on Arhitektibüroo Heli Sööt OÜ. Neljapäeval, 28. mail kell 15 Märjamaa muusika- ja kunstikoolis KLAVERIMUUSIKA KONTSERT. Esinevad Otsa-kooli lõpetajad Mailis Kamarik õpetajad Inga Arro ja Lembit Orgse Darja Levoškina õpetaja Siim Poll Jätkub hajaasustuse veeprogrammi taotluste vastuvõtt Märjamaa vallas. Taotleda saab hajaasustuspiirkondades asuvate majapidamiste jaoks toetust kaevude ja joogiveetorustike ehitamiseks ning kaevude varustamiseks vajalike tehniliste seadmetega. Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning taotlemise tingimused leiate regionaalministri 30.04.2008 käskkirjast nr 59 Hajaasustuse veeprogrammi programmdokument (muudetud järgmiste regionaalministri käskkirjadega: 17.07.2008 nr 91 ning 05.05.2009 nr 39 ), mis on kättesaadav Märjamaa Vallavalitsuse veebilehel. Programmdokumendis kehtestatud nõuetele vastavad taotlused tuleb esitada Märjamaa vallavalitsusele hiljemalt 11.06.2009 a. Lisainfo: Märjamaa valla veebilehelt; Rapla Maavalitsuse veebilehelt; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse veebilehelt. Märjamaa rahvamajast saab nüüd kätte hõbelusikapeo pildid. Detailplaneeringu eesmärgiks on Kase 8 kinnistu sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja jagamine kaheks elamukrundiks. Planeeringuga määratakse kruntide ehitusõigused, parkimise ja liikluse korraldamine ning kommunikatsioonide asukohad ja haljastuse ning heakorrapõhimõtted. Planeeritava ala suurus on 0,33 ha. Detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimub 03. 17. juuni 2009 a tööpäeviti k 8.00 17.00 Märjamaa Vallavalitsuse fuajees (Tehnika tn 11 78304 Märjamaa alev). Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 17. juunil 2009 k 16.00 Märjamaa Vallavalitsuse ruumis nr 6. Armsad käsitööringitajad! Saame kokku Märjamaa rahvamajas 28. mail kell 18. Lõpetame lõpetamata töid (Kihnu ja Mulgi arhailine tikand). Vildime rahvuslikke ehteid ja peame suve sisustamise plaane. Eve ja Tiina KIRIKU TEATED EELK Märjamaa Maarja kogudus Kolmapäev, 27. mai 18.00 Missa ehk jumalateenistus armulauaga 19.00 Piiblitund: Meie Isa palve Neljapäev, 28. mai 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga Reede, 29. mai 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga Pühapäev, 31. mai NELIPÜHA 11.00 Missa ehk jumalateenistus armulauaga Esmaspäev, 1. juuni 2. NELIPÜHA 18.00 Missa ehk jumalateenistus armulauaga Teisipäev, 2. juuni 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga Avaldame kaastunnet Maidule perega HERTA LAURI kaotuse puhul. Tööstuse 1 elanikud OÜ TAVS Auto annab teada traktorite ja põllumajandustehnika ülevaatuse graafiku juunis 2009 04.06 09.00 14.00 Raikküla töökoda 05.06 09.00 12.00 Valgu kuivati 08.06 09.00 12.00 Haimre töökoda 08.06 13.00 15.00 Kasti töökoda 09.06 08.30 09.30 Konuvere 09.06 10.00 11.30 Päärdu 09.06 12.00 13.30 Kivi-Vigala 09.06 14.00 15.30 Maivälja 10.06 09.00 14.00 Tamme töökoda 11.06 09.00 11.00 Sipa töökoda 11.06 11.30 13.00 Laukna 11.06 13.30 15.30 Teenuse töökoda 12.06 08.00 09.00 Paeküla töökoda 12.06 09.30 12.00 Varbola 12.06 13.00 14.30 Orgita kuivati Info tel 5615 7799, 482 1350

10 91 Linda Ambel 30.05 Leevre küla 87 Leida Schmidt 25.05 Märjamaa 83 Hilda-Aurelie Kruusmaa 31.05 Sipa küla 80 Õilme Viisut 27.05 Sulu küla 78 Asta Jalakas 25.05 Valgu küla 78 Harri Müürisepp 31.05 Märjamaa 76 Evi Pajula 25.05 Käriselja küla 76 Helga Lindsalu 30.05 Rassiotsa küla 76 Elfe Vahur 30.05 Märjamaa 75 Valli Sillaste 30.05 Märjamaa 70 Elgi Väljar 25.05 Märjamaa HEI, LAADALE! 06.06.09 kell 9.00-14.00 MÄRJAMAA VANAL TURUL Info 5660 4030 Söögi- ja joogikamber Pärnu mnt 27 Sünnipäeva-, juubeli-, tähtpäeva- ja peielauad. Võtame vastu tortide ja kringlite tellimusi. 5664 5174, 5368 0204 * Müüa kasutatud ja uusi rehve sõidu- ja veoautodele. * Rehvitöödel soodustus. * Hinnad suviselt soodsad. Agomer Rehvid OÜ 52 00 662 Müüa 3-meetriseid küttepuid. 528 4932 MITMESUGUST Võtsin ilma nälgimata kaalust alla 20 kilo. Kui Sul on kaaluprobleemid, helista, aitan. Konsultatsioon tasuta. 5807 9986 Pottsepp-korstnapühkija. Teostan ka küttekehade remonti. 558 8671 Soovin majapidamisse abilist hooajalistele töödele. 51903 374 Kaevetööd miniekskavaatoriga. Miniekskavaatori rent. 517 0725, 503 4753 EHITUSTÖÖD. Tel 5453 3815. Katuse lisaplekid. Redeli rent (10 m), kerghaagise rent (6 m). Merilo Plekitööd 5695 6753 Üle 50aastane töötav naine soovib elamispinda Märjamaal. 5196 3006 MÜÜK Võtame kasutatud kodutehnikat komisjonimüüki. Oleme avatud iga päev 12.00-20.00 Pärnu mnt 68 Dracula rent. Info 5566 9903 Müüa 3toal krt Orgital. Hind kokkuleppel. Tee oma pakkumine. 5299066 Müüa 3toaline korter alevis või vahet. 1-2toalise korteri vastu. 5660 6929 Müüa 3toal krt. H 155 000.- 5346 5807 Kuivad küttepuud. 5633 5305 Aastaringselt müüa lõhutud küttepuid lepp 450.- m 3, kask 550.- m 3. 558 3642 Küttepuude eripakkumine koos transpordiga, hind alates 380 kr/rm. 5559 5537 Müüa lepa küttepuid. Hind koos transpordiga alates 400.- Võimalik tellida eri pikkusega puid. 5364 8924 OST Landcapital OÜ ostab METSAKIN- NISTUID ja KASVAVAT METSA üle Eesti. Tel 515 6858 Ostan vanavara, münte, raamatuid, vanu mootorrattaid jne. 5597 2339 Ostan maakodu, seisukord pole oluline. Kuni 100 000kr. 514 6846 Ostan noore isase viirpapagoi. 5698 6759 MÄRJAMAA NÄDALALEHT www.marjamaa.ee Trükiarv 1205 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842 Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee