Märjamaa Nädalaleht TÄNA LEHES: Eesti korvpallinaiskond sai MMil hõbeda. Lk 2 Pillerpalli lapsed alustavad Midrimaal. Lk 3 Arutelud psüühiliste erivajadustega inimeste kodu rajamise teemal. Lk 4-6 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 28 (1322) Hind 0,50 eurot Külas käisid sõbrad Cesvainest Märjamaa vallal on aastatepikkused sidemed Lätimaal asuva Cescaine vallaga. Kahe omavalitsuse muusika- ja kunstiõpilaste kohtumistest alanud sõprus on viinud ja toonud vastastikustele külaskäikudele arvukalt mõlema valla inimesi. Lõppenud nädalalõpul võõrustas Märjamaa pool taas lätlasi. Seekord olid külas Cesvaine vallavanem Vilnis Špats, raamatukogu direktor Nora Vēsma, volikogu liige Dzintars Bušs ja kantselei juht Baiba Uļģe-Frolova. Reedel tutvusid külalised Varbola lasteaia-algkooliga. Cesvaines on mõne aasta eest valminud uus gümnaasium, neid huvitas nüüd näha üht väikest haridusasutust. Järgmine käik oli vallamajas asuvasse kiiresti arenevasse õmblusettevõttesse Breden Kids. Sealt tulles uudistati ka vallavalitsuse tööruume. Kantseleis imestasid külalised, et pole näha kaustu paberitega. Vastuseks kõlas, et võimalikult palju juurutatakse paberivaba asjaajamist. Järgmisena tutvustas nende pereettevõtte tegemisi Janek Kuusik Tõrvaaugu Mahe Talust. Siin sai näha, mida kõike annab tatrast teha ja kuidas mullu Eesti parima noortaluniku tiitli pälvinud Janek Kuusiku mõte taimekasvatuse ja lambapidamise juures otsivalt liigub. Peatus oli ka Vana-Vigala ohvrihiies. Enn Roosi andis Põrgupõhja punkti juures põhjaliku ülevaate metsavendadest ja Relvastatud Võitluse Liidust. Õhtusööki pakkus Kesu Kätering, üks paljudest folgi ajal uksed avanud kodukohvikutest. Külalised rääkisid, et neil kohvikute päevi ei peeta ja kuulasid huviga siinseid muljeid. Laupäeva esimese poole veetsid külalised Haapsalus. Pärast lõunat sõideti valla puhkebaasi Hobulaiul, kus tehti ringkäik saarel ja järgnes mõttevahetus. Pühapäeval käidi Poti laadal. Märjamaa kirikus jagas põhjalikke selgitusi pastor Illimar Toomet. Viimaseks oli tutvumine Russalu külamaja ja seal toime- Külalised küsisid, kus on paberite kaustad? Leti ääres on Nora Vēsma, Baiba UļģeFrolova, Dzintars Bušs ja Vilnis Špats. Vallavalitsuse haldusosakonna juhataja Margus Vaher paremal ütles, et andmed on arvutis kaustades. Vasakul vallavalitsuse info- ja välissuhete spetsialist Tiina Gill. tava MTÜ-ga Pliidiliisud. Külalised ütlesid, et neil on Märjamaa vallas iga kord olnud väga huvitav. Vallavanem Vilnis Špats tegi ettepaneku, et tore oleks edaspidi korraldada noortegruppide kokkusaamisi Hobulaiul ühegi saareta Läti inimestele on käigud mere taha alati eriti emotsionaalsed, sest mida Tatrast valmistatud mahetooteid tutvustas Janek Kuusik. varem sõprus algu- Fotod Reet Saar se saab, seda kauem 2009. aastal) ja valla esindajad rääkisid, võivad need kontaktid kesta. et kuigi nad eelistaksid jääda iseseisvaks, Cesvaine vald (üle 2700 elaniku) on ei pruugi see õnnestuda. Madona piirkonna üks viiest väikestest omavalitsustest oluliselt suurema MadoReet Saar na kõrval. Lätis kavandatakse järgmist haldusterritoriaalset reformi (eelmine oli
2 Korvpallurid said MMil hõbemedali Võistkonnamängus võlub X-faktor Küsimustele vastab hõbemedali saanud võistkonna liige, märjamaalanna Kersti Petjärv. Kus ja kuidas te seekord enne võistlust treenisite? Meie tavapärane treening toimub üks kord nädalas Raplas, seal osalevad peamiselt meie võistkonna Raplamaal ja Tallinnas elavad liikmed. Teistega saame kokku nädalalõputurniiiridel üle Eesti viis-kuus korda aastas. Kuna üheksast võistkonnaliikmest seitsmega oleme koos mänginud juba koolieast saati, siis teame üksteist väga hästi ja mängu taktikalises mõttes saame selliselt hakkama. Kuna korvpall on väga intensiivne spordiala ja eeldab head füüsilist vastupidavust, siis igaüks teeb lisaks 26. juulist 4. augustini toimusid Soomes Espoos 15. korda FIMBA Maxibasketballi korraldatavad maailmameistrivõistlused seenioridele. Naiste 50+ vanuseklassis esindasid Eestit ka neli Rapla spordikooli kasvandikku (treener Rein Kadarpik): Marelle Grünthal-Drell, Kersti Petjärv, Margit Konno ja Ene Ottender. Neile lisaks kuulusid naiskonda Külli Lemberg, Helen Hedblom, Reet Rausberg, Piret Jahilo ja Iivi Tael. Naiste 50+ vanuseklassis osales 19 võistkonda 15 maalt (Argentiina, Austria, Brasiilia, Dominikaani, Eesti, Ecuador, El Salvador, Honduuras, Kolumbia A-B-C-D, Saksa A-B, Soome, Suurbritannia, Tšiili, Venemaa). Alagrupi mängudes kohtuti kahe nõrgema ja ühe tugevama võistkonnaga. Täispikad mängud kolme järjestikuse päeva jooksul on selles eas organismile juba tõsine proovikivi. 27. juuliks alistati El Salvador 82:26. 28. juulil alistati Kolumbia 82:22. 29. juulil saavutati väsimuse märke ületades raske võit Saksa B-naiskonna üle 55:53. Veerandfinaali vastase selgumine tekitas päris palju nördimust, kuna olime juba eelnevalt mänginud Saksa B- naiskonna vastu ja napilt võitnud. 19 naiskonna seast oleks soovinud kedagi teist endale vastu. Tõsise mängueelse häälestuse tulemusel alistasime 1. augustil Saksa B teist korda ja nüüd juba suurelt 66:33. Poolfinaal peeti juba järgmisel päeval ja siis alistati Dominikaani naiskond 66:56. Selles kohtumises oli au mängida 54-aastase tumedanahalise J. Duran Vallejo vastu, kes on pallinud ka naiste profiliigas WNBA-s. Tõsiselt väsinuna, kuid samas oskuslikult suutis ta meie kaitsest läbi murda ning ikkagi visata ära oma 29 punkti (vabaviskeid 16-st 11). Juba kolmas kord FIMBA saalitrennile ka midagi individuaalselt juurde: metsajooks, erinevad võimlemisstiilid, ujumine, jalgrattasõit, matkamine kõike, mis aitab hoida head füüsilist vormi. Missugune on sinu isiklik treeningplaan? Lisaks iganädalasele saalitreeningule Raplas üritan vähemalt 2-3 korda nädalas minna jooksma oma koeraga, võimelda, ujuda, talvel suusatada. Eelmisel hooajal võtsin osa näiteks Anu Karuse joogatreeningutest Raplas, mis olid väga head keha üldise toonuse hoidmiseks. Samuti aitab viskevormi hoida korvilaud koduõuel, kus aeg-ajalt poegadega viskevõistlusi korraldame. Mis rolli väljakul täidad? Seenioride korvpallis ei ole alati mängija positsioon väljakul raudselt määratud, sest sageli tuleb olla paindlik ja saada hakkama erinevatel positsioonidel. Siiski on ajapikku kujunenud välja asetused, kus mäng paremini välja tuleb, minu positsioon on enamasti nr 2 ja 3, vahel ka 4 ehk siis tagamängija või ääremängija. Vasakult Reet Rausberg, Margit Konno, Piret Jahilo, Ene Ottender, Kersti Petjärv, Helen Hedblom, Marelle Grünthal-Drell, Külli Lemberg, treener Pille Tali. Pildilt puudub Iivi Kaljuvee. Foto erakogust Maxibasketballi võistluste jooksul jõudsime finaalis vastamisi Saksa A-naiskonnaga (Orlando MMil 2015 võitsime kuldmedali ja Maribor EMil 2018 oli tulemuseks hõbemedal). Kuigi selleks ajaks olid väsinud juba mõlemad naiskonnad, olime sunnitud 4. augustil tunnistama Saksa A- naiste ülekaalu seisuga 46:42. Vastasnaiskonnas mängis väga professionaalselt MVP-ks tulnud, samas meile ka eelmisel aastal Mariboris EM-kullale komistuskiviks olnud Uli Hessenauer, visates 16 punkti ja 8 vabaviskest 6. Igal aastal soovime võtta ette sellise võistlusreisi, mille jooksul saab meenutada vanu aegu, veeta aega koos vanade sõpradega ja katsuda rammu omaealistega teistest riikidest. Ene Ottender Missugused olid seekordsed võistlustingimused? Seekordne MM toimus Helsingi äärelinnas Espoos. Osalevaid võistkondi kogu maailmast oli ligi 250, mängud olid vähemalt kümnes erinevas Espoo piirkonna saalis. Kuna Eestist on Soome väga lihtne sõita, siis sel korral olid meil liikumiseks kasutada oma autod ja see tegi logistika erinevate mängupaikade vahel väga lihtsaks. Lisaks oli kõikidel osalejatel võimalik tasuta kasutada Helsinki linnatransporti. Võistluste korraldus oli suhteliselt ladus, mõned väiksemad viivitused ja viperused ei mõjutanud üldist taset oluliselt. Huvitav on märkida, et võistluste peaareenil Honkahallis olid korraldajatena ja saalipersonalina tegevad ka eestlased, seetõttu tundsime ennast päris koduselt selles hallis võisteldes. Kus on järgmised võistlused? Järgmised rahvusvahelised võistlused seenioride Baltic Cup toimuvad juba 13. 15.septembrini Ventspilsis, 2020.aasta juunis on FIM- BA Euroopa meistrivõistlused Hispaanias Malagas ning 2021. aastal maailmameistrivõitlused taas Ameerikas
3 Ehitised tuleb hiljemalt 1. jaanuariks kanda ehitisregistrisse 1. jaanuariks 2020. a tuleb omanikel lasta ehitisregistrisse kanda kõik ehitised, mis on tänaseks veel registrisse kandmata. Selleks on aega veel vaid üheksa kuud. Seda, kas kõik hooned on ehitisregistris olemas ja nende andmed on õiged, saab igaüks ise kontrollida järele registri avalikust vaatest https:// www.ehr.ee/. Otsimiseks tuleb sisestada oma kinnistu nimi või katastrinumber ja küla ning seejärel näidatakse teile kõiki sel kinnistul registrisse kantud hooneid. Hoonetel klikkides on võimalik näha hoonete andmeid ning nende kohta esitatud dokumente. Erandiks on alla 20 m 2 ja (samaaegselt) alla 5 m kõrgused eluhooned ja eluhoonete teenindamiseks vajalikud hooned (õues asuvad kuurid, saunad jne), mida tänase seaduse järgi ei pea registrisse kandma. Küll ei ole ka nende hoonete registrisse kandmine keelatud. Hooneid võib jagada vanuse järgi kahte liiki Enne 1995. a 22. juulit kehtima hakanud planeerimis- ja ehitusseadust seaduslikult (õiguslikul alusel) püstitatud hoonete registrisse kandmine on lihtsam. Selleks on vaja (vajadusel) dokumenti, mis näitab, et hoone on seaduslikult püstitatud ning hoone mõõdistusjooniseid (asendiplaan, hoone plaan, vaated, lõiked) + mõned fotod. Seejärel on ehitise andmete esitamise teatisega võimalik selline hoone registrisse kanda. Õiguslikku alust võib näidata näiteks katastriplaan, tempel kunagises ehitusprojektis, arhiivi väljavõte jne. Mõõdistusjoonised võib koostada ka hoone omanik ise. Nii vanade hoonete osas ohutust ei kontrollita ja sellistele hoonetele kasutusluba ei taotleta (loa võib küll taotleda, aga sel juhul on protsess keerulisem ja kirjeldatud järgmises lõigus). Selliseid hooneid võib kasutada vastavalt algsele kasutusotstarbele (näiteks elamut elamuna). Kui hoone on ehitatud pärast 22.07.1995 ja seda ei ole registris ning see hoone on kõrgem kui 5 meetrit või suurem kui 20 m 2, on hoone registrisse kandmiseks vajalik olenevalt suurusest ja kasutusotstarbest kas - ehitusteatis ja ehitusprojekt või mõõdistusprojekt + mõned fotod + asendiplaan (puudutab reeglina 20 60 m 2 hooneid) või - kasutusloa taotlus ja ehitusprojekt või mõõdistusprojekt + mõned fotod + asendiplaan. Sellised hooned peavad olema ohutud, mida omavalitsus ka kontrollib. See tähendab, et elektrisüsteemi olemasolu korral tuleb omanikul lisaks tellida elektriaudit. Küttekollete olemasolul tuleb lasta kõigepealt korstnapühkijal süsteem üle vaadata (ja vastav tõend võtta) ning seejärel enne kasutusloa väljastamist või kasutusteatise registrisse kandmist laseb vald ka päästeameti esindajal hoone üle vaadata. Infot annavad Vigala osavallas asuvate ehitiste osas saab täpsemat infot kolmapäeviti ja neljapäeviti tel 489 4774 osavallavalitsuse ehitusnõunikult või e-postiga fred@vigala.ee. Mujal Märjamaa vallas tuleb pöörduda ehitusspetsialist Helgi Tammaru juurde tel 5305 2423 või Helgi. Tammaru@marjamaa.ee. Priit Kärsna Orlandos ning samal aastal seeniorite olümpiamängud Jaapanis Kansais. Mida tähendab korvpallimäng sinu jaoks? Korvpall on minu jaoks ennekõike hobi, mis aitab hoida head vormi ning annab positiivseid emotsioone, sest aastatega on kujunenud välja väga toetav naiskond, kellega koos on tore sportida, aga ka vaba aega veeta. Naiskonnas on kõige paremad sõbrad, kellele võid alati mistahes olukorras loota. Mulle meeldibki rohkem võistkonnasport, sest selles on alati mingi maagiline X-faktor juures: ei piisa, kui väljakul on korraga viis väga head mängijat, vaja on leida tee, kuidas nad kõige paremal moel koos toimiksid. Ainult siis võib loota edu ja ainult siis tunned siirast rõõmu võidetud mängust. Isegi kui endal on kehv päev, siis ei tähenda see veel ebaõnne võistkonnale, koos leitakse ikka mingi lahendus, ja kui alati ei tulegi võit, siis aitab teadmine, et tegime oma parima selles olukorras. Kuigi meie eas ei ole sport kindlasti enam kellelegi prioriteet number üks, siis ometi annab see väga palju lisaväärtust igapäevaelule. Kuigi keha on pärast trenni või võistlust tavaliselt väga väsinud, siis vaim on saanud puhata ja mõte on palju värskem eks proovi muretseda või juurelda mõne probleemi kallal, kui oled 100% korvpallimängus sees. Suureks motivaatoriks on kindlasti ka see, et võistlusreisid on meid viinud väga erilistesse paikadesse üle maailma ja alati üritame lisaks korvpallile leida vaatamisväärsusi, mida külastada. Samuti on väga huvitav suhelda erinevate inimestega üle maailma, saada osa nende elust ja maailmavaatest. Kirsiks tordil on, et me naiskonnas saame omavahel väga hästi läbi ja meil on koos alati väga lõbus. Pillerpalli lapsed käivad augustikuus Midrimaa lasteaias Pillerpalli lasteaia lapsed käivad alates 5. augustist Kasti-Orgita lasteaias (Midrimaal). Lasteaia direktori Lea Lauri ja vallavalitsusega on lepitud kokku, et lapsed käivad seal kuni 16. augustini ning edasi jätkub rühmade töö Pillerpalli lasteaia remonditud ruumides. 8. augustil toimunud koosolekul tunnistas ehitaja, et kokkulepitud ajaks rühmad siiski valmis ei saa. Seetõttu arutasime lasteaia direktori Lea Lauriga võimalusi, et saaksime edasi kasutada (19.-30.08) Kasti-Orgita lasteaia ruume. Soovime võimalikult kiiresti kätte saada ruume Pillerpalli lasteaias nende koristamiseks ning mööbli sisse toomiseks. Ehitaja hinnangul on vaja esmalt tagasi paigutada rühmade köögimööbel, et plaatida nõudepesuruumide seinad. 31. juulil Märjamaa Nädalalehes ilmunud artiklis Ülevaade ehitamiste hetkeseisust anti teada, et plaanide kohaselt peaksid lapsed saama majja tulla 19. augustil. Arvestades ehituse seisu ei olnud see kuupäev juba siis väga kindel, kuid inimesed on sellega arvestanud. Pillerpalli lasteaia lapsed on augustikuus siiski oodatud Kasti-Orgita lasteaeda ning kui on võimalik, siis avame augusti lõpus mõne remonditud rühma oma majas. Pillerpalli lasteaia direktor Ene Mätas
4 Kas Märjamaale sobib psüühiliste erivajadustega inimeste hooldekodu? Reedel, 9. augustil kogunes 20 Märjamaa valla elanikku pubisse Vana Bussikas ajendatuna AS Hoolekandeteenused ja Märjamaa Vallavalitsuse plaanist rajada Märjamaa alevisse 24 psüühikahäiregainimeseleerihooldekodu. Hooldekodu rajamine Märjamaa keskele, vahetult sissesõiduteede ristumiskohta ja kõige olulisema vaatamisväärsuse ja turismiobjekti kiriku kõrvale, hakkab paratamatult kujundama Märjamaa mainet ja muutub tahes-tahtmata Märjamaa uueks visiitkaardiks. 24 alevis vabalt ringi liikuvat psüühikahäirega inimest on väikesele alevile piisavalt suur lisakoormus, see avaldab aastakümneteks mõju meile kõigile. Muutub turvalisus, soov tulla Märjamaale elama, mis omakorda mõjutab alevi elanike arvu, ettevõtlust, kinnisvarahindasid jne. Orgita lastevanemad peavad arvestama olukorraga, kus hooldekodu kõrvalt kulgeb nende laste ainus võimalik koolitee. Alevi pikaajalised elanikud ning inimesed, kes on valinud just Märjamaa oma koduks kui rahuliku ja turvalise paiga, tunnevad ennast väga häiritult ning on mures kodurahu ja turvatunde kadumise pärast. Põhjust selleks annavad inimeste paljud erinevad, kahjuks väga sageli ebameeldivad kogemused kokkupuudetest sarnaste hooldekodude elanikega. On igati arusaadav, et psüühilise erivajadusega inimestele tuleb luua häid elamis- ja ravitingimusi ning loomulikult on tore, et Euroopa Liit selliseid projekte toetab. Kuid õigus privaatsusele, kodurahule ja turvalisusele peab säilima kõigil alevi elanikel. Ühiskonda sulandumiseks ei ole tingimata vajalik poolvägisi asutada psüühiliselt haigeid inimesi juba välja kujunenud elukeskkonda lootuses, et küll ajapikku kõik laheneb. Kindlasti on võimalik hooldekodu jaoks leida asukoht, kus see Märjamaa nägu nii silmatorkavalt ei mõjutaks ning kus hooldekodu elanikel oleks võimalus viibida looduses, samas saada osa vajalikest teenustest ja suhtlemisest teiste inimestega vastastikku üksteist austades ja toetades. Kutsume Sind kaasa mõtlema ja oma seisukohta avaldama Siinkohal kutsume kõiki Märjamaa valla inimesi kaasa mõtlema ja oma seisukohta avaldama psüühilise erivajadusega inimeste hooldekodu rajamise otstarbekuse kohta otse Märjamaa alevi südamesse kiriku ja pubi kõrvale, Orgita ja paljude teiste Märjamaa laste koolitee vahetusse lähedusse. Meie arvates mõjutab tänane otsus väga oluliselt valla iga kodanikku ja meie valla tulevikku, seetõttu ei tohiks nii tähtsat otsust vastu võtta kiirustades, ilma põhjalikult tagajärgi prognoosimata ning selgitusi jagamata. Juhime tähelepanu, et Märjamaale planeeritava erihooldekodu näol ei ole tegemist psüühikahäirega inimeste kogukonnas elamise lihtsama teenusega, kus klientidel on töövõime ja toimetulek säilinud suhteliselt heal tasemel (nagu näiteks hetkel Raplas toimiv 10-kohaline hooldekodu), vaid sügavama puudega (enamiku töövõimest kaotanud), kuni 24 tundi abi vajavate inimeste hooldekoduga. Ootame ka selgitusi ja põhjendusi Märjamaa Vallavalitsuselt ja volikogult, miks Märjamaa alev vajab erihooldekodu rajamist alevi südamesse, millised on selle rajamise positiivsed mõjud meie vallale elanikele, ettevõtjatele, külalistele käesoleval ajal ja tulevikus. Oleme veendunud, et psüühilise erivajadusega inimeste erihooldekodu rajamine Märjamaale planeeritud asukohta ja kujul, kahjustab otseselt Märjamaa elanike huve ning kutsume üles andma allkirja erihooldekodu rajamise vastu. Toetusallkirju psüühiliste erivajadustega inimestele hooldekodu rajamise vastu saab anda 12. 18. augustini k.a pubis Vana Bussikas, Edu kaupluses, Elle Sireli juuksurisalongis, Tiina Lilleaias, Lemmiku poes ja kõigis Jatsi kauplustes. Koosolekul osalejate nimel Märjamaa valla elanik Aivar Kivissaar Vallavalitsuse kommentaar Nagu 7. augusti Märjamaa Nädalalehes märgitud, on Märjamaa Vallavalitsus algatanud projekteerimistingimuste andmise avatud menetluse erihooldekodu projekteerimiseks Märjamaa alevis Sipa tee 3. Huvitatud isikutel on võimalik ettepanekuid esitada ning Hoolekandeteenused ning Märjamaa vallavalitsus on valmis avalikkusega kohtuma, et teemat selgitada ja küsimustele vastata. Vallavalitsus soovib teemat käsitleda argumenteeritult, avatult ja avalikult. Koosoleku aeg on kokkuleppimisel ja vallavalitsus teavitab sellest esimesel võimalusel. Arvestades suurt avalikku huvi erihooldekodu asukoha suhtes, on võimalik ettepanekute esitamise tähtaega pikendada (praegu on see 20.08.2019) pärast avalikku koosolekut.
5 Märjamaa hea olla, isu tulla! kas tõesti pelgalt sõnakõlks? Tutvusin Märjamaale plaanitava psüühilise erivajadusega inimeste kortermaja projektiga ning paraku jäi silma ka hr Kivissaare koostatud pöördumine antud ehitise vastu allkirjade kogumise teemal. Kui uurida AS Hoolekandeteenuste poolt kaasa pandud infomaterjale, selgub, et tegemist ei ole klassikalise erihooldekoduga, krundile rajatakse hoopis nelja korteriga maja, igas korteris kuus elanikku. Majas on ööpäevaringselt kohal töötajad, kes maja elanikke nõustavad, jõustavad ja toetavad. Väide, et naabruskond muutub ebaturvaliseks ei põhine faktidel, vaid eelarvamusel. Sama hästi peaksime me seisma vastu alevisse uute kortermajade ehitamisele, sest mine hullu tea, mida need uued elanikud korda saata võivad! Sipa tee 3 ei asu kiriku kõrval, õigupoolest asub ta väikesel ja vaiksel kõrvaltänaval, kuhu suur osa Märjamaalasi ilmselt enda jalga üldse kunagi tõstnud pole. Isegi kui asutust plaanitaks rajada täpselt kiriku kõrvale, kas ei ole mitte kiriku põhimõte, et ligimest tuleb aidata ning kõik on jumala ees võrdsed? Antud pöördumisest võiks välja lugeda, et kirikut külastavad turistide hordid pelgavad vaatamisväärsuse kõrval asuva erivajadustega inimeste elamu avastamisel, et oi, sellest kohast hoiame küll kindlasti eemale või psüühilise erivajadusega inimesed võtavad oma südamemissiooniks neid turistigruppe alailma laiali peletada? Olles ise mitu aastat Orgitalt jala kooli käinud, võin julgelt väita, et Sipa tee 3 ei asu laste kooliteel, kui nad just selleks spetsiaalset kõrvalehüpet ei tee. Isegi kui mõni õpilane sinna sattuma peaks, ei tähenda see suurt katastroofi. Vastupidi, me peamegi oma lastele õpetama, et meie seas on ka teistsuguseid inimesi ning olema neile teiste inimeste kohtlemisel eeskujuks! 1. jaanuari seisuga oli alevis 2629 elanikku. Kas alevisse rajatav üks hoone ja selle 24 elanikku saavad tõepoolest Märjamaa näoks ja visiitkaardiks? Ja isegi kui see juhtuks, kas see oleks tõesti nii halb, kui alevis pakutaks kvaliteetseid ja kaasaegseid sotsiaalteenuseid, kogukond oleks hooliv ja sõbralik, oldaks avatud uuendustele ja muudatustele? Aeg, kus teistest erinevad inimesed metsa sisse luku taha pandi, on möödas, ka neil inimestel on õigus täisväärtuslikule elule. Väidetavalt kolivad Märjamaale loodavasse asutusse suures osas Raplamaalt pärit inimesed, kes soovivad tulla tagasi kodukohta. Kas eelistaksite, et teie lähedane psüühikahäirega inimene elaks suurlinnas erihooldekodus või väikeses toredas alevis, oma kodukohas kõigi mugavustega korteris? Oma kodukoht ja päritolu on inimese identiteedi jaoks äärmiselt olulised, niisamuti on õigus ka kõrvalist abi vajavatel inimestel oma kodukohta tagasi pöörduda. Paraku ei ole meie vallal aga piisavalt ressurssi nende inimeste omaette elamise toetamiseks ning not in my backyard (mitte minu tagahoovis) suhtumine ei ole olukorra lahendamisel jätkusuutlik. Soov tulla Märjamaale elama võib antud asutuse rajamisest pigem kasvada, see näitab, et vald hoolib inimestest ning erinevad sotsiaalteenused on kättesaadavamad. Kindlasti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et tekiks juurde ka töökohti, mida on Märjamaal hädasti tarvis. Palun olgem inimesed ning mõelgem, missugust kuvandit me endast muule maailmale jätta tahame. Kui naabruskond on vastu erivajadusega inimeste elamu rajamisele, siis on see igatahes vaenulik ja ebameeldiv ning mina sellises asumis elada ei tahaks. Marit Raud, põline märjamaalane Lugege ka erivajadustega inimeste kodude rajamisega seotud korduma kippuvaid küsimusi lk 6. Sillaotsa Talumuuseumis 15. augustil algusega kell 12 RUKKIMAARJAPÄEV (perepäev) räägime rukkimaarjapäevast lõikame sirpidega vilja huvilised võivad tutvuda taimedega (sealhulgas indigoga) värvitud lõngadega valmistame tuhaleelise ja anname seebikeetmise retsepti veel üht-teist ihule ja hingele Perepäev osavõtjatele tasuta Lõpetame kella kolme paiku peale lõunat Märjamaale kavandatava maja välisvaade. Tegemist on arhitektuuriliselt ilusa ja tehniliselt vägagi kaasaegse majaga (millist kortermaja Märjamaal ilmselt teist ei leiduks). Olen külastanud sellist hoonet ja seal elavaid inimesi Pärnus. Võin kinnitada, et lubaksin rahuliku südamega sellise asutuse enda naaberkinnistule rajada. PS! Hoolekandeteenused võimaldavad huvi avaldavatel tulevastel kinnistunaabritel analoogseid kodusid külastada, et kõiges oma silmaga veenduda. Priit Kärsna
6 Psüühiliste erivajadustega inimeste kodud ja korduma kippuvad küsimused H oolekandeteenused plaanib ehitada psüühiliste erivajadustega inimeste kodu Märjamaa alevis aadressile Sipa tee 3. Praegu on vallavalitsus välja andnud projekteerimistingimused ja isikud, kellel on ettepanekuid või vastuväiteid, saavad neid esitada. Teemaga seotud küsimustele vastab AS Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd. Miks tuuakse psüühilise erivajadusega inimesed kogukondadesse elama? Kõik inimesed on loomult sarnased: me tahame elada kodus ja suhelda kogukonnaga, olla tegusad ja kasulikud. Institutsioonis elamine seda võimalust ei paku. Seepärast luuakse kogu Euroopas suurte erihooldekodude asemele kaasaegsed väikesed kodud, kus on esikohal inimene ja tema vajadused. Eestis oleme kaasaegsed elamistingimused loonud juba enam kui 1000 inimesele. Milline kodu Märjamaale tuleb? Loodavas elamus on neli korterit. Igas korteris on kuus privaatset magamistuba, avar elutuba ühistegevusteks ning vajalikud abiruumid. Me rajame kodu, mitte hooldekodu või raviasutust. Kes siia elama asuvad? Märjamaale tulevad suures osas Raplamaalt pärit inimesed, kes soovivad tulla tagasi kodukohta. Siin hakkavad elama psüühikahäiretega inimesed need on elu jooksul tekkinud probleemid, mis võivad tabada igaüht. Elanike seas võib olla inimesi erinevatelt elualadelt. Psüühikahäired on ravimitega kontrollitavad ja meie elanikud saavad osaleda tööturul, tegeleda hobidega jne. Kuidas see kodu erineb näiteks psühhiaatriahaiglast? Haiglas ravitakse kriisis, raskes depressioonis või sõltuvusprobleemidega patsiente. Meie elanikud ei vaja haiglaravi, vaid sotsiaalteenust. Aitame neil haigusega võimalikult hästi toime tulla ning tegusalt elada, näiteks abistame rahaasjade planeerimisel, söögi valmistamisel, töö leidmisel jne. Mida elanikud päeval teevad? Elukorraldus sarnaneb tavapärase koduse elurütmiga. Elanikud teevad majapidamis- ja aiatöid, osalevad söögivalmistamisel ning võimalusel käivad ka tööl. Vabal ajal tegeletakse hobide ja huvitegevustega nii kodus kui ka ümbruskonnas. Kas psüühikahäirega inimesed on ohtlikud? Märjamaale tulevad kliendid on sama ohutud kui tavaintelligentsiga inimesed. Seda kinnitab politsei statistika, et tavaintellektiga ja psüühiliste erivajadustega inimeste vägivallategude statistikas ei ole erinevust. Lisaks teame ka iga Märjamaale tuleva inimese tausta: kellega ja kus ta elada soovib või kuidas ta erinevates olukordades käitub. Kas lastel on elanike läheduses ohutu? Jah, on küll. Meil on mitmed kodud lasteaedade läheduses ja ei ole ühtegi intsidenti, kus lapsed oleksid selle tõttu kannatanud. Mõnes kogukonnas on tekkinud hoopis tore läbikäimine. Sellele aitab kaasa, kui õpetajad ja lapsevanemad räägivad lastega erivajadustest ja julgustavad nendel teemadel arutlema ning küsima. Kuidas lastele seletada psüühilist haigust? Hea on tuua võrdlus füüsilise tervisega. Mõni inimene murrab jalaluu ja kipsis oleku ajal vajab abi. Mõnikord ei kasva luu korralikult kokku ja jalg jääbki tunda andma. Nii on ka vaimse tervisega mõni haigus läheb ise üle, mõni vajab pikemat ravi. Mõni inimene ei tervene täielikult ja haigus annab ikka tunda, eriti kui õrnem koht uuesti viga saab. Mida teha, kui elanikega tekib arusaamatusi? Kõikidel naabritel võib vahel tekkida arusaamatusi. Seda võib ette tulla ka meie kodu elanikega, eriti alguses, kui inimesed alles kohanevad uue kodu ja uue eluga. Aitab see, kui selgelt välja tuua erimeelsuse põhjus ja mis võiks olla lahendus. Meie kodus on alati kohal ka töötajad, kes on valmis aitama, kui meie elanikega tekib arusaamatusi. AS Hoolekandeteenused avalike suhete juht Katrin Pärgmäe
7 Vigalas oli muljeterohke folkloorilaager Folkloorirühm Kiitsharakad on oma südameasjaks võtnud korraldada igal aastal imelist folkloorilaagrit, et edasi anda meie noortele pärimuskultuuri. Sellel aastal oli Vigala folkloorilaager juuli lõpus ja kestis kokku kuus päeva. Laager toimus juba 17. korda ning seal osales kokku 38 noort vanuses 8 13 aastat. Noored said õppida pillimängu, laulda regilaule, tantsida rahvatantse, kuulata ja ka ise vesta jutte, mängida rahvamänge, meisterdada ning teha näputööd. Seoses õpingutega Tallinna Ülikoolis tuli mul läbida laagripraktika ja tänu sellele sain ka ise sellest toredast laagrist osa võtta. Oli rõõm näha, kuidas noored nautisid laagris osalemist. Iga päev oli eriline ja meeldejääv. Et osalejad saaksid veelgi rohkem aimu kultuuripärandist, külastasime Rannarootsi muuseumi Haapsalus, kus tutvusime eestirootslaste ajalooga. Muuseumi õuel andsid meie noored väikese kontserdi ning esitasid tantsu, mis alles eelmisel õhtul selgeks sai. Külastasime kohalikku Uuskaubi ürditalu, kus lisaks muudele toredatele tegevustele oli noortele meeldejäävaim sinise värvusega kassinaerise tee joomine, mis kohe ristiti naljatledes nõiajoogiks. Kohapeal käisid üllatusesinejad nii Eestist kui ka kaugemalt. Suurim üllataja oli muusik Silver Sepp, kes tutvustas omanäolisi isemeisterdatud fantaasiapille. Näiteks suusad, millega sai rütmi lüüa, naelapill, veega täidetud kausid ja tavaline kohvitops. Noored said ka ise erinevaid pille mängida. Laagri viimasel päeval oli Taimekunst Uuskaubi talus. Foto folklooriseltsi kogust Harrastusteatrid kohtuvad Järvakandis Pärimuse Pärlite kontsert, kus noored esitasid laagri jooksul õpitut ning mida tulid vaatama kõik lähedased, tuttavad ja sõbrad. Suur tänu kõikidele toetajatele olulise panuse eest, et laager ka sel aastal toimus: Kohaliku Omaalgatuse Programm, Märjamaa vald, OÜ Liisu Rõivad, Uuskaubi talu, ERA Valduse AS, Able Grupp OÜ, FIE Raivu Ülemaantee, Vana-Vigala TTK, Vana-Vigala põhikool. Erilised tänud folklooriseltsile Kiitsharakad laagri korraldamise eest. Kaily Moks Hea Eesti harrastusteatri lavastaja ja näitleja! Saame kokku Järvakandis 23. 25. augustil Kesk-Eesti Harrastusteatrite VII SUVEKOOLIS! Registreerimine kuni 14.08.2019, e-post: astra.polma@gmail.com, tel 5565 8763. Esialgne päevakava Reedel, 23.08 18.00 18.30 KOGUNEMINE 18.30 20.00 Peep Pedmansoni loeng-koolitus Lugu ja kontekst. P. Pedmanson on tuntud eesti humorist, karikaturist, tõlkija, filmitegija (stsenarist, režissöör, toimetaja ja produtsent) ning luuletaja. Tuntumad stsenaariumid Vanad ja kobedad, Õpetajate tuba ning Eestlane ja venelane. 20.30 Tutvumisõhtu vabalavaga Jerwencato bistroos. Naudime ühiselt õhtusööki, seguneme ja sõbruneme ning teeme loomingut! Vabalava teemaks Emakeele kaunis kõla. Ootame osalejatelt kuni kümneminutilisi etteasteid. Parimad kavad saavad premeeritud! Pidu kestab, kuni osalistel võhma. Laupäeval, 24.08 10.30 Koolitunnid (1,5 h korraga) algavad 10.30, 12.15 ja 15.00 Osalejad jagatakse 3 gruppi, mis roteeruvad. Margus Abel Kõne laval ja suhtlus partneriga. M. Abel on tegelenud juba üle 20 aasta huumori esitamise, kirjutamise ja tõlkimisega. Hetkel on ta Tallinna Ülikoolis õppejõud, samuti on ta tunnustatud õhtujuht ja koolitaja. Sirje Medell Laulmine ja rääkmine laval kui samaväärsed tegevused. S. Medell on endine poplaulja, praegune vokaalpedagoog ja muusikaõpetaja. TÜ Viljandi Kultuuriadeemia muusikaosakonna jazzmuusika ja koolimuusika lektor. Hääleseadja Ida-Tallinna Keskhaigla häälekabinetis. Rein Agur Nukuteatri töötuba. R. Agur on esimene Eesti nukuteatri lavastaja, kes on saanud professionaalse nukuteatri-alase hariduse Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinomatograafiainstituudis. Töötas Nukuteatris aastatel 1963 1966 lavastaja assistendina, 1966 1981 ja 1992 1994 lavastajana, aastatel 1981 1992 oli ta teatri peanäitejuht. On loonud üle 70 lavastuse. Rein Aguri 1960. aastate lavastused, milles võis märgata seniste trafarettide eiramispüüdu, olid tegelikult eelmänguks 1970. aastate plahvatuslikule väljundile sirmivaba nukuteatri näol. 16.30 Rabamatk (võta igaks juhuks kummikud kaasa) või loeng 20.00 Kohtumisõhtu, esineb ans Metsik Lääs. Pühapäeval 24.08 9.45 Hommikusöök ja väga kurb lahkumine. Tore on, kui jagad infot oma sõpradega ja tulete koos seltsis segasem! Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas vajadusel muudatusi! Suvekooli toetavad: Eesti Harrastusteatrite Liit, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond ja KULKA Raplamaa Ekspertgrupp. Astra Põlma
8 Olin laulupidudel Minu ema Anni Saar-Narits laulis enne Teist maailmasõda Mara- peol Jõgeva Keskkooli naisrühma rahvatantsija. 1960. a laulupidu toimus Tallinnas vastvalminud laval. pioneerivorm. Punased kaelarätid andsid värvi ja need olid valged pluusid ära värvinud. Meestel olid püksisääred põl- del. Mu lapsed Velve, Urmo ja Eigo, minia Kairit, sugulased Elle ja Mihkel Sirel, lapselap- maa Lauluseltsi segakooris ja Õppisin tollal Tartu Muusi- vini üles keeratud ja kingad sed Mariliis ja Karl on olnud oli koori juhatuse liige. Peale kakoolis dirigeerimist. Meie rippusid õlal. Rahvas oli lau- laulu- ja tantsupidudel. Minia sõda laulis selles segakooris kooli õppekoor osales laulu- luväljakul vihmavarjude all. Kersti, lapselapsed Anett-Es- ka mu isa Paul Saar. Tegelikult peol. Oli ülev tunne olla selli- Laulsime oma kava lõpuni. tella, Karl ja sugulane Hille on õigem öelda, et juubeli- se suure ja vägeva laulukaare Tohutu ovatsioon oli M. Lüdigi Ligi on olnud tantsupidudel laulu- ja -tantsupeost võtsid all. Ühel hommikul läksime laulu Koit järel. Vihma sa- ning sugulane Lilli Teesalu on osa nüüd kolmas ja neljas sõbratar Anu Pärdaga varem das edasi ja koorilauljad ning juhendanud ja juhendab veel põlvkond meie pere lauljaid ja laululavale. Laululaval oli 82 pealtvaatajad olid paigal. Ha- tantsijaid. Minia Ester, lap- tantsijad. astet. Anu oli üleval laulukaa- kati hüüdma: Ernesaks! Er- selapsed Kadri, Asko, Tanel, re viimasel ja mina all esime- nesaks! Dirigenti ei ilmunud. Georg, Airike ja Oliver on laul- 1947. a olin seitsmeaastane sel astmel (hiljem vahetasime Koorilauljad hakkasid ise laul- nud laulupidudel. Puhkpilli on ja marssisin Tartu rajooni lau- kohad). Kui Anu rääkis üleval ma Mu isamaa on... mänginud Mihkel Sirel. 2019. lupeol rongkäigus ema kõrval. ja mina all, siis oli nii hea kõla, Anu tegi ettepaneku, et a juubelipeol laulsid Urmo ja 1950. a laulupeol kuulusin Tar- nagu oleksime teineteise kõr- külm on nendes märgades Oliver Pütsep ning Ester, Ta- tu II Keskkooli (praegu M. Här- val vestelnud. riietes olla ja minna majutus- nel ja onupoeg Arnold Narits. ma gümnaasium) lastekoori. Rongkäigu ajal hakkas kohta. Kuna olime mõlemad Tantsimas oli Eigo ja Gert-Ro- Tollal oli osavõtjal hõbedane Russalka monumendi juures sportlased, siis pooljoostes bert Pütsep ning sugulased ja pealtvaatajal kuldne laulu- paduvihma sadama. Olime jõudsime Viru tänavani. Igal Airi Narits ja Eleliine Kiisler. peomärk. 1955. olin tantsu- läbimärjad. Lastekooridel oli pool oli vesi. Mootorratturitel Rahvamuusikat oli mängimas olid samuti püksisääred üles õp Eha Niglas ja Georg Sakrits. keeratud ja kui oli vaja peatuda, siis panid nad jalad põlvini Malle Ranne (Saar) vette. Olime Viru tänaval, kui kärgatas kõu ja sähvisid välgud. Hakkasime jooksma, et jõuda majutuspaika. Kui vä- Selliseid muljeid-meenutusi lisukse enda järel sulgesime, võivad rääkida oi kui paljud hakkas taas paduvihma sada- Eestimaa inimesed. ma. Vahetasime märjad riided Raplamaa laulu- ja tant- kuivade vastu. Anu mängis supeo komisjon pani kokku klaverit ja laulsime isamaali- näituse Laulu- ja tantsupeo si laule. Peagi jõudsid teised ootuses, kus olid suurefor- laulupeolised majutuspaika. maadilised vanad fotod vara- Terve öö triikisid ning kuiva- sematest pidudest. Äsja lõppes tasid Torma kooli õpetajad ja väljapanek Märjamaa raama- vabatahtlikud abistajad rah- tukogus. Siit liikus see edasi vamuusika mudilasorkestri Alu raamatukogusse. Vana-Vi- liikmete riideid. gala rahvamajja jõuab näitus Tõrvas elades olin Tõrva oktoobris rahvamaja juubeli rahvamuusikaorkestri Jauram paiku ning kohe peale seda ja Tõrva rahvakunstiansamb- (oktoobri lõpp/november) on li Torupill koosseisus laulu- ja näitus Kivi-Vigala raamatu- tantsupidudel. Olin Tartu Pau- kogus. Täpsemad kuupäevad luse kiriku, Tarbatu sega- ja selguvad. Lähte naiskooriga laulupidu-
9 Fotojäädvustusi Märjamaa Folgist 1. Fotograaf Illimar Toomet rongkäigus, foto Reet Saar Aare Hindremäe fotod: 2. Vene tantsurühmad reilendri võistutantsimisel, 3. Külapoiste käigud Sussisahistajate rühma meeste esituses.4. Lõõtsapäev Paisu talu avaral õuel. Laval on võõrustava pere neli põlve: Terje Marrandi, Silvi Sisas, Mirtel Marrandi ja Kendra Põdra. 5. Paisu talu saunamaja ja jõeäär. 6. Fookuses on Kivi-Vigala tantsurühma memmed, foto Illimar Toomet. 7, 8. emotsioonid esitajatel, emotsioonid vaatajatel. Fotod Tiina Azojan
10 Pilk aastate taha: 1999 ja 2009 Tagasivaade 11. august 1999 Alevi ja valla tippüritus toimub ühel ajal Märjamaa alevis ja vallas toimub suve tippüritus käesoleval aastal peaaegu samaaegselt. Skulptorid kogunevad Varbola linnusele kolmandat korda. 11. 15. augustini toimub Varbola Puu 99. Varbola Kultuuri ja Hariduse Seltsi esinaine Piret Linnamägi rääkis, et tulemas on 19 skulptorit Eestist, Lätist, leedust ja Soomest. Mitmed neist on varasematel kordadel osalenud. Tegijate hulgas on nii asjaarmastajaid kui ka kutselisi kunstnikke. Korraldajad tahavad, et Varbola Puu oleks võimalus ka algajaile. Esmakordselt palusid korraldajad osalejatel esitada tulevase töö kavandi. Siis on neil tegijate mõttesuunast ülevaade, samuti pannakse pealtvaatajate jaoks iga kunstniku töökoha juurde väike selgitus tulevase taiese kohta. Üritus tipneb pühapäeval. Selleks ajaks peaks valmis saama ka kiviheitemasin, mida kolm meest Priidu Pärna eestvõttel ehitama hakkavad. 18. august 1999 Märjamaa sai nädalaga uue ilme 13. augusti keskpäeval sai alguse Märjamaa Päevade pikk ürituste rida. Märjamaa Päevad on kahe korraga saanud oma näo. Seda iseloomustab konverents, kirikumuusika festivali kontserdid, võimalus taas näha kohalike taidlejate esinemist ja käsitöömeistrite oskusi ning tunnetada seda erilist meeleolu, mis tekib, kui suur hulk inimesi toimuvat jälgib ja positiivset energiat kiirgab. Esmakordselt korraldati alevi päevade ajal grafitikonkurss. Registreerus kuus võistkonda. Võidutöö tegid Marko Mänd ja Toomas Toimetaja. Uudse alana korraldas Andres Elmik spordipäeval vibulaskevõistluse. Indiaanivibu laenati Järvakandi spordiklubist, ja et asi oleks huvitavam, kogunes osavõtumaksudest ka peavõit. Konverentsi teema oli Märjamaa täna ja homme. Ettevõtja Toomas Kirsipuu tegi teoks oma ammuse kavatsuse kutsuda Märjamaale skulptorid, et siin valmiksid Orgita dolomiidist taiesed. Pärnus tegutseva kunstiakadeemia Non Grata kaheksa noort kunstnikku valmistasid poole nädala jooksul taiesed, mis alevi nägu tublisti ilmestavad. Kunstnikud jäid rahule nii oma tööde kui ka paikkonnaga. Alevi esindajad leidsid, et Märjamaal on veel palju kaunistamist väärivaid kohti ja kutsusid tegijaid siiralt tagasi. Öeldi, et niisuguste skulptuuride (ja miks mitte ka skulptuuripargi) olemasolu lisab alevile atkaktiivsust ja võiks saada üheks Märjamaa tunnuseks. Kirjutises on ära toodud valminud tööd ja nende asukohad, aga tänaseks on osa neist silma alt läinud. Oma kohal on muusikakooli juures Margus Sorge Tiitsmaa valmistatud kivist klaver, rahvamaja juures lillepeenras Pusa Torimi Laululind, Maxima vastas haljasalal Merle Eiranna nimetu taies ja alles on ka Olle Meyeri karukuju. Kivist loomaaed täienes 2015. a folgi raames Tartu Kõrgema Kunstikooli noorte töödega, juhendajaks skulptuuriosakonna meister Lauri Tamm, kes valmistas loomaaia sildi Märjamaa Zoo. Esialgne plaan oli folgipäevade ajal loomaaed avada, aga kuna ilm vedas alt, siis viimistleti tööd hiljem ja paigaldati rahvamaja juurde sügisel. 12. august 2009 Kihnu Virve muutis puupäevade lõpetamise suureks rahvapeoks 13. Varbola Puule saabus 45 saagijat ehk tehti uus osavõtjate rekord. Nagu ikka olid piiri tagant kohal soomlased, aga ka esindajad Leedust, Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Avamisel tõsteti eriliselt esile lapsi, kes oma vanemate kõrval on hakanud vigursaagimisega tegelema. Näiteks Joosep Perandi võttis isa kõrval juba viieaastaselt sae pihku iga vanem seda selles vanuses lapsele ilmselt lubada ei tihkaks ja on nüüd ise tegija. Omapärane seltskond on nn Eensoo maffia ehk kolm põlve osavate kätega meistreid. Raplamaa rahvakultuurispetsialist Irina Pärila rõõmustas oma sõnavõtus selle üle, et kui Varbola puupäevi nimetatakse puuskulptorite laulupeoks, siis iga aastaga on tegijate rivvi lisandunud üha rohkem naisi, nii et on tekinud tore segakoor. Märjamaa vallavanem Eero Plamus soovis: Paak tühjaks, kett kuivaks, mõtted ja hing puusse! Lõpupäevaks oli linnus toodetest tulvil, millele tegijad kuni lõpetamiseni andsid viimast lihvi. Siin oli toole, pinke, kaevurakked, postkaste, väravatähiseid, aiamööblit ja loomakujusid, mis lastele erilist huvi pakkusid. Äratuntavalt muheleti ka Lotte ja Jääaja filmist tuttava orava ja Sidi juures ning lasti end nende juures pildistada. Ilus ilm tõi linnusele väga palju rahvast, kellest paljud innukalt fotografeerisid. Nende hulgas oli Jaanus Koppel Harjumaalt. Ta ütles: Käin Varbola puupäevadel igal aastal, olen siin omas keskkonnas, sest puit meeldib mulle. Ma ei arutle selle üle, kas tänavu on huvitavamad tööd kui eelmisel aastal, lihtsalt naudin siin toimuvat. Oma vürtsi toimuvale lisas Kihnu Virve pereansambel, kes korraldajate hinnangul tõi kokku umbes 7000 inimest. Vallavanem märkis lõpetamisel, et nädal varem lõppes valla suurüritus XII Märjamaa päevad ja IV folgipidu. Ta soovis, et puupäevade korraldajate ramm ei raugeks ja nad saaksid oma üritusega ikka ühe numbri võrra ees olla. Tuleb olla õnnelik, et on üks koht, kuhu saab kord aastas kokku tulla kogu Eestist, lausus puupäevadest osavõtjate vaimne liider Ivo Mänd Hiiumaalt. Ta kinnitas, et siin valmistatud taiestes saavad kokku nii abstraktsem kui rahvalik suund ja muutuvad üksteise suhtes sallivamaks. Lõputseremoonia ajal tuli ettekandele esimene saagide sümfoonia, mida dirigeeris Piret Linnamägi. Lehti sirvis Reet Saar
11 Õpilasmalev tegi heakorratöid M ärjamaa õpilasmalev tegutses sel suvel 15. kuni 26. juulini. 15-liikmelises rühmas oli kuus poissi ja üheksa tüdrukut vanuses 13 16 aastat. Tänavu oli malevasse tulekuks huvi suurem: kandideeris 26 noort, ütles valla noortekeskuse juhataja Triin Põri. Taas oli tööandjaks Märjamaa vallavalitsus ja ennekõike kulusid abikäed ära heakorratöödel. Malevlased koristasid tänavatelt prügi ja Tamme tee äärest kärbitud puude oksi, korrastasid roosipeenraid, värvisid laululava, kiskusid tänavate äärekivide ja lauluväljaku tantsupõranda kivide vahelt umbrohtu, tassisid gümnaasiumi klassidest enne remonti mööblit välja ja puhastasid jõulinnaku muruplatsi. Kahel päeval oldi ka Hobulaiul. Sealgi mitte niisama suvitamas, vaid korrastati nii saart kui löödi toad läikima ja värviti kuuri. Ühistegevuste ajal korraldati meeskonnamäng. Töötukassa rääkis esimese töökogemuse sidumisest edasiste tööotsingutega. Scrapbookin- Rapla Täiskasvanute Gümnaasium ootab uusi õppureid! Õppetöö alates 7. klassist ja kahel nädalapäeval, gümnaasiumis pakume ka e-õpet, õppimisvõimalust laupäeval või eksternina ning riigieksamiteks valmistumist üksikaineõppijana. Rakendame varasemat õpi-ja töökogemust ning individuaalset lähenemist. Märjamaa õpilasmalevlased puhastasid umbrohust lauluväljaku tantsupõranda ja värvisid laululava. Foto Triin Põri gu töötoas õpiti šokolaadikarpide valmistamist 11 noort käis riigikaitselaagris. Muude sealsete tegevuste kõrval külastati ka sidepataljoni ja sõjamuuseumi. Noored tegid malevas tublilt tööd. Loodame, et Märjamaa õpilasmalev toimub ka 2020. aastal. Ettevalmistusi tuleb tegema hakata juba käesoleval aastal, kinnitas Triin Põri. Märjamaa õpilasmaleva LUGEJA KÜSIB Miks tänavu Varbola Puu siiski ära jääb, kuigi eelreklaamis see välja kuulutati? Vastab projektijuht Piret Linnamägi. Poolteist kuud enne puupäevi olime küll pannud eelteated välja ja ansamblidki olid tellitud, kuid raske südamega pidime ürituse ära jätma, kuna eelarvest jäi puudu üsna suur summa. Loodame, et Märjamaa valla eelarvesse lisatakse edaspidi ka meie rahvusvaheline üritus, sest on see ju juba 21 aastat tõrgeteta toimunud. Varasematel aastatel oleme vaid projektipõhise rahastusega toimetanud. Ka vallavalitsuse kultuurinõunik Heli Lints tegi MTÜde projek- rühma korraldab Sihtasutus Õpilasmalev koostöös Märjamaa Vallavalitsusega. Õpilasmaleva toimumist rahastatakse Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine kirjeldatud tegevuste raames. Dokumentide vastuvõtt toimub koolimaja II korrusel (Rapla, Lasteaia 5). 12. 19. august kell 9 13 20.08 on koolimaja suletud 21. 31. august kell 9 16. Lisainfo: kristi.luik@raplatg.ee, telefonitsi 485 5859 või 5647 3488 Kooli koduleht: www.raplatg.ee Reet Saar te üle vaadates ettepaneku, et Märjamaa Folgiga samaväärne suurüritus peaks olema omavalitsuse eelarvesse planeeritud. Puupäevade ettevalmistus kestab tegelikult terve aasta, ka läbirääkimised vanade ja uute toetajatega juba käivad. Me tahame kindlasti puupäevi jätkata, sest sellel on niivõrd pikk ajalugu ning ka skulptorid ootavad väga nende jätkumist. Juba augustis saame kokku mõnede meistritega, kes meeskonnatöös on nõus kaasa lööma. Suurema meeskonna olemasolul ei tõmba me end peakorraldajaga ribadeks ning kindlasti tuleks juurde ka uusi mõtteid ja igaühel meeskonnast oleksid kindlad ülesandeid. Varbola Puu ei tohi lõppeda, sest seda on nii pikki aastaid tehtud kogu hinge ja südamega. 4-aastane Varbolast leitud koer Robi ootab hoiupaigas omanikku. Esmaspäeval, 12. augustil viidi loomade varjupaika (Sinirebase 24, Tallinn) Varbolast leitud 4-aastane laika välimusega koer Robi. Koer on kiibitud, kuid omanik ei vasta. Omanikku oodatakse kuni 25.08. Tel 5349 4045 (vastab kõnedele iga päev 10-17), email: info@pets.ee.
12 K 14.08 kl 19.00 ME OLEME ALATI LOSSIS ELANUD USA õudustriller 1.35 (K 12) K 14.08 kl 21.00 HIRMSAD LOOD, MIDA PIMEDAS RÄÄKIDA USA õudusfilm 1.51 (K 12) N 15.08 kl 15.00; 17.00 LELULUGU 4 3D USA kogupere jooniskomöödia-seiklusfilm 1.40 eesti keeles N 15.08 kl 19.00; 21.30 KIIRED JA VIHASED: HOBBS JA SHAW USA märulifilm 2.16 (MS 12) R 16.08 kl 17.00; 19.00 ELU LÄBI KOERA SILMADE USA komöödia-draama 1.49 (L) R 16.08 kl 21.00 KUTSE KAHELE USA romantiline komöödia-draama 1.39 (K 14) P 18.08 kl 14.00 SABAGA SPIOON 3D USA kogupere-joonisfilm (L) eesti keeles Tulge Maadat vaatama Näidendi Maada autor Janno Puusepp (sündinud 31. jaanuaril 1986 Tartus) on näitekirjanik, luuletaja, lavastaja, koomik, näitleja ning MTÜ Vilde TEATER ja MTÜ Must JaAm juhatuse liige. Janno Puusepp on kirjutanud üle 20 näitemängu just eelkõige harrastajatele. Ta valiti ka 2018 aasta Tartumaa Kultuuripärliks. Etendus Maada on loodud 2014. aastal suveetenduseks Rannus. Meie trupp valis lavastuse Vana-Vigala rahvamaja 30. sünnipäeva (oktoobris) tähistamiseks, kuna tegevuses kajastub ka rahvamaja loomise aegne kultuurielu külas. Etenduse peategelaseks on ravitsejanaine Maada, kelle tema abikaasa aastaid tagasi, peale tütre sündi maha jättis. Pere naised on elus karastunud ja pidanud ise hakkama saama. Maada elab metsas, aga küla koos kolhoosikeskuses ja rahvamajas toimuvaga tikuvad oma tegemistega Maada õuele ja ellu. Lugu pakub nii muhedat külajanti kui ka mõtlemisainet pereväärtuste ja soorollide üle tänapäeval. Vana-Vigala näitetrupp Topelt-Kiiks on näidendit katkendina paar korda esitanud ja Raplamaa harrastusteatrite festivalil koguni parima lavastuse tiitli Maada eest pälvinud. Nüüd siis oleme nii kaugel, et kogu tükk publikule ette kanda ja seda parimas suvelavastuste pesas Sillaotsa talumuuseumis. Olete kõik oodatud 17. augustil kell 19.00 Sillaotsale. Etendus toimub iga.ilmaga! Näitused Märjamaa rahvamajas Ly-galeriis August-september EHALILL HALLISTE etnograafilised gobeläänportreed TANU ALL Märjamaa valla fotovõistluse tööd I korruse peeglisaalis fotod heakorrakonkursist Kaunis kodu 2019 K 21.08 kl 17.00; 19.00 ELU LÄBI KOERA SILMADE * Tööriistade ja kaubikute rent * Akende müük ja paigaldus, mõõtmine * Kasutatud kodumasinate müük. Järelmaksu võimalus * Kodumasinate remont ja paigaldus K 21.08 kl 21.00 ÜKSKORD HOLLYWOODIS Facebook.com/kasutatud kodutehnika P 18.08 kl 16.00 ELU LÄBI KOERA SILMADE P 18.08 kl 18.00; 21.00 ÜKSKORD HOLLYWOODIS USA komöödia-draama 2.42 (K 14) HINNAD Koolieelik 2.00 Õpilane, pensionär 3 Täispilet, sh üliõpilased 4 3D passiivprillid 1 Kuna järgmise lehenumbri trükkimise päev 20. august on riigipüha, ilmub leht päev hiljem. Müügile jõuab nädalaleht 21.08 ja tellijateni 22.08. Astra Põlma Pärnu mnt 68 Tel 5566 9903 Avatud E L Müüa väga vähe kasutatud 3-hõlmaline pöördsahk. Hind koos käibemaksuga 5160 (4300.- + km). (Uue hind koos käibemaksuga 6660.) Tel 505 3120
13 EELK Märjamaa Maarja kogudus Lp endised ja praegused paisumaalased, Paisumaa juurtega mujal elav rahvas ning kõik sõbrad ja huvilised naaberküladest! Kohtume taas 20. augustil 2019. Kolmapäev, 14. august 14.00 Palvus (Kuuda hooldekodu) 17.00 Pihiaeg (kogudusemaja) 18.00 Missa (Maarja kirik) Ühist teekonda Rasinale alustame kell 12.00 Rapla-Valgu mnt vana Läänemaa servast (Märjamaa valla silt). Meenutame teeäärsed endisi Nääri ja Vanamõisa küla elupaiku. Kampa saab tulla kogu teekonna vältel. Mõned maamärgid meie teel on Tõo kõrts - Tipu teerist - Anni sild - Aadu. Leivakottide lahtipakkimine ja pikemad jutud on Rasinal. Osalejail on võimalus soetada endale trükisoe Paisumaa lugu. Neljapäev, 15. august Neitsi Maarja uinumise püha 7.30 Missa (Maarja kirik) Reede, 16. august 7.30 Missa (Maarja kirik) Tel 5809 2367 Rasina Urve, 5646 6151 Saarde Silvi 9. september alates 10.00 MÄRJAMAA KULTUURIMAJAS Eelregistreerimine tel 482 0075, 5656 4614 Mälestame juulikuus lahkunuid Tarvo Kungla Velli Jalakas Leida Luttvärk Ants Mihkelson Liia Mikkus Andres Burmeister Kalle Kohver Laupäev, 17. august Palverännak Põlva, Võru ja Kanepi kirikutesse. Ärasõit kogudusemaja juurest kl 7.30 Pühapäev, 18. august 10. pühapäev pärast nelipüha 11.00 Missa (Maarja kirik) Esmaspäev, 19. august 7.30 Missa (Maarja kirik) 18.00 Palvetund (kogudusemaja) EEKBL Märjamaa vabakogudus Kallis Igal! Siiras kaastunne armsa EMA kaotuse puhul. Kaareke Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk ja katkeb siis. Südamlik kaastunne Reet Elmikule perega armsa õe MARGIT KOSE kaotuse puhul. Märjamaa Pillerpalli lasteaia pere SIRJE ANDERSON 13.07.1939-8.08.2019 Jumalateenistus pühapäeviti kell 14 Pargi tn 19 EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 EELK Vigala Maarja kogudus Jumalateenistused igal pühapäeval kell 11 EELK Kullamaa kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 Ärasaatmine Märjamaa kirikust 16. augustil kell 13. Mälestame kauaaegset toredat naabrinaist SIRJE ANDERSONI ja avaldame kaastunnet Antsule lastega. Omaksed Eha, Endel, Indrek
14 TEENUSED Kuivad küttepuud. Tel 5684 2621 TÖÖ 88 Antonie-Ingrid Vaher 85 Helve-Anita Lipu 83 Vaige Pärna 82 Salme Lutter 81 Endel Reinem 81 Enn Vilumaa 79 Eha Paju 79 Valve Ermann 79 Aino Illaste 77 Eha Lipp 77 Malle Arjakse 75 Tiina Sume 75 Rein Jago-Jaagu 70 Helmgard Kreuz 65 Jüri Saareleht 65 Jüri Rist 65 Haaralt Raudsepp 65 Mart Sisas Otsime oma meeskonda tublit ja hakkajat akende-uste ja mööbli paigaldajat. Töökogemuse puudumisel koolitame ise välja. Töötasu õpipoisil al 7 tund Tel 50 50 742 Muruniitmine Märjamaal ja selle ümbruses. Tel 514 7664 Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968 Korstnate remont, plekid. Tel 5665 1116 KAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, hind 1,09 /min, vaata ka: ennustus.ee Katuste ja fassaadide pesemine ja värvimine. Tel 5010834 Kivi ja moodulkorstnate ehitus, parandus, plekitööd. 554 8699, edissonehitus@gmail.com Korstnapühkimisteenus. Tel 5333 0556 korstnahooldus@mail.ee Kõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vannitoad, katused jne. Ka muu, mis ehitusse puutub, küll koos lahenduse leiame. Marko, tel 5399 2362 MÜÜK Müüa sauna- ja suitsuahjud, boilerid. Vajadusel kaup koju kätte ja paigaldus. Hinnad soodsad. Tel 505 4355 Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga) ja kasvavat metsa (raieõigust) Tel 528 4932 Riho Alavee info@timberston.ee Müüa kuivi lõhutud küttepuid. Tel 5456 6538 Müüa keemiavabal pinnasel kasvanud värsket kartulit. Märjamaa vallas Konuveres. Hinnas ja transpordis lepime kokku. Soovi korral helista: 5686 1484, 5671 8782 Müüa 2-toaline korter Orgital, korrus 2/5. Tel 5591 7904 ÜÜRILE VÕTTA Soovin üürida 2- või 3-toalist korterit Märjamaal. Võiks olla möbleerimata. Pakkumised teha numbril 5196 2235. KEELEÕPE Kutsume ühinema hispaania keele algajate kursusega Raplas. Tunnid esmaspäeviti 16:45-18:00 Loomeruumis. Kui oled juba hispaania keelt õppinud, ootame ühinema edasijõudnute grupiga mis kohtub samuti esmaspäeviti, kell 18:00-19:15. Info ja registreerimine: a.s.wesman@gmail.com Pakun tööd AUTOMAALER- PLEKKSEPALE Märjamaal. Tel 5607 4735 Pakun tööd ehitajale kahe eraldi seisva väikeelamu püstitamiseks. Võib olla ehitustöid hästi tundev ja teostav FIE abilistega või väiksem ehitusfirma. Täpsem info kohapeal. Tel 5781 1387 ost OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 5045 215, 5145 215, info@est-land.ee Märjamaa Lihatööstus otsib oma meeskonda LAUDATÖÖLIST Peamised tööülesanded elusloomade nõuetekohane mahalaadimine veokilt ja loomade ajamine algtöötlusliinile; töö tapamaja laudas. Kui sul eelnev elusloomadega töötamise kogemus, oled hea füüsilise tervise juures ja sul on töötahet, siis helista numbritel 482 2290, 5689 6992 või saada oma CV e-posti aadressil info@maheliha.ee. Kasuks tuleb tervisetõend toiduainetega töötamiseks ja toiduhügieenikoolitus. ISSN 2613-3253 MÄRJAMAA NÄDALALEHT www.marjamaa.ee Trükiarv 1036 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 5306 5805 Toimetaja Reet Saar reet.saar@marjamaa.ee