EESTI STANDARD VÄRVID JA LAKID Kihi paksuse määramine Paints and varnishes Determination of film thickness EESTI STANDARDIKESKUS
EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev standard on Euroopa standardi EN ISO 2808:1999 Paints and varnishes Determination of film thickness ingliskeelse teksti tõlge eesti keelde. Standardi jaotises 4 Terminid ja määratlused on eesti terminile lisatud ka inglise termin. Eesti standardi kavandi koostas standardimise tehniline komitee EVS/TK 28 Välisõhu kvaliteet. Euroopa standard EN ISO 2808:1999 on avaldatud Eesti standardina, mis on kinnitatud Standardikeskuse 22.12.2006. a käskkirjaga nr 198 ning jõustub selle kohta EVS Teataja 2007. aasta jaanuarikuu numbris teate avaldamisega. Käesolev standard asendab jõustumisteatega inglise keeles vastu võetud Eesti standardit EVS-EN ISO 2808:2000. This standard contains an Estonian translation of the English version of the European standard EN ISO 2808:1999 Paints and varnishes Determination of film thickness. The European Standard EN ISO 2808:1999 has the status of an Estonian National Standard. Standardite reprodutseerimis- ja levitamisõigus kuulub Eesti Standardikeskusele II
EUROOPA STANDARD EN ISO 2808 EUROPEAN STANDARD NORME EUROPÉENNE EUROPÄISCHE NORM July 1999 ICS 87.040 English version Paints and varnishes Determination of film thickness (ISO 2808:1997) Peintures et vernis Détermination de l'épaisseur du feuil (ISO 2808:1997) Beschichtungsstoffe Bestimmung der Schichtdicke (ISO 2808:1997) This European Standard was approved by CEN on 1999-06-25. CEN members are bound to comply with the CEN/CENELEC Internal Regulations which stipulate the conditions for giving this European Standard the status of a national standard without any alteration. Upto-date lists and bibliographical references concerning such national standards may be obtained on application to the Management Centre or to any CEN member. This European Standard exists in three official versions (English, French, German). A version in any other language made by translation under the responsibility of a CEN member into its own language and notified to the Management Centre has the same status as the official versions. CEN members are the national standards bodies of Austria, Belgium, Czech Republic, Denmark, Finland, France, Germany, Greece, Iceland, Ireland, Italy, Luxembourg, Netherlands, Norway, Portugal, Spain, Sweden, Switzerland and United Kingdom. EUROPEAN COMMITTEE FOR STANDARDIZATION C O M I T É E U R O P É E N D E N O R M A L I S A T I O N EUROPÄISCHES KOMITEE FÜR NORMUNG Management Centre: rue de Stassart 36 B-1050 Brussels 1999 CEN All rights of exploitation in any form and by any means reserved worldwide for CEN national Members. Ref. No. EN ISO 2808:1999 E
EESSÕNA EN ISO 2808:1999 Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) tehnilise komitee ISO/TC 35 Paints and varnishes koostatud standardi ISO 2808:1997 Paints and varnishes Determination of film thickness on Euroopa standardiks üle võtnud CEN-i tehniline komitee CEN/TC 139 Paints and varnishes, mille sekretariaati haldab DIN. Käesolevale Euroopa standardile tuleb anda rahvusstandardi staatus identse tõlke või jõustumisteate avaldamisega hiljemalt jaanuariks 1999 ja sellega vastuolus olevad rahvusstandardid peavad olema tühistatud samuti hiljemalt jaanuariks 1999. Vastavalt CEN/CENELEC-i sisereeglitele peavad käesoleva Euroopa standardi rahvusstandardina kasutusele võtma järgmiste riikide rahvuslikud standardiorganisatsioonid: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveits, Tšehhi Vabariik, Taani ja Ühendkuningriik. JÕUSTAMISTEADE Rahvusvahelise standardi ISO 2808:1997 teksti on CEN muudatusteta üle võtnud Euroopa standardiks. Märkus. Normatiivviited rahvusvahelistele standarditele on loetletud normatiivlisas ZA. 2
SISUKORD 1 KÄSITLUSALA... 5 2 NORMATIIVVIITED... 9 3 VAJALIK LISATEAVE... 10 4 TERMINID JA MÄÄRATLUSED... 10 5 ÜLDNÕUDED... 11 6 MEETOD 1. VÄRSKE VÄRVIKIHI PAKSUSE MÄÄRAMINE... 12 7 MEETOD 2. KUIVA VÄRVIKIHI PAKSUSE MÄÄRAMINE KIHI MASSI JA PINDALA SUHTE PÕHJAL... 17 8 MEETOD 3. KUIVA VÄRVIKIHI PAKSUSE MÕÕTMINE PINNAGA KONTAKTI VIIDAVA SEADMEGA... 17 9 MEETOD 4. KUIVA VÄRVIKIHI PAKSUSE MÕÕTMINE PROFILOMEETRI ABIL... 20 10 MEETOD 5. KUIVA VÄRVIKIHI PAKSUSE MÕÕTMINE MIKROSKOOPILISTE MEETODITEGA... 21 11 MEETOD 6: MAGNETILINE MEETOD (vt ISO 2178)... 26 12 MEETOD 7. PÖÖRISVOOLU MEETOD (vt ISO 2360)... 27 13 MEETOD 8. KOKKUPUUTETA MEETODID... 28 14 MEETOD 9. KAALUMISMEETOD (LAHUSTAMISMEETOD)... 29 15 MEETOD 10. KUIVA KIHI PAKSUSE MÄÄRAMINE LIIVAPRITSIGA PUHASTATUD TERASALUSPINNAL... 30 16 KATSEPROTOKOLL... 32 Lisa A (normatiivlisa) Meetod 2. Töö käik... 33 Lisa ZA (normatiivlisa) Normatiivviited rahvusvahelistele väljaannetele koos vastavate Euroopa väljaannetega... 35 3
Taotluslikult tühjaks jäetud
EESTI STANDARD VÄRVID JA LAKID Kihi paksuse määramine Paints and varnishes Determination of film thickness Käesolev standard on identne Euroopa standardiga EN ISO 2808:1999 ja see on välja antud CEN-i loal. Euroopa standard EN ISO 2808:1999 on võetud kasutusele Eesti standardina Tõlgendamise erimeelsuste korral on kehtiv ingliskeelne tekst This standard is identical with European Standard EN ISO 2108:1999 and it is published with permission of CEN. The European Standard EN ISO 2808:1999 has the status of an Estonian National Standard In case of interpretation disputes the English text applies 1 KÄSITLUSALA See standard vaatleb ja kirjeldab mitut meetodit, mis sobivad aluspinnale kantud orgaaniliste pinnakattevahendite kihipaksuse mõõtmiseks. Standard ei kehti metallkatetele. Osa kirjeldatud võtetest on kohandatavad pinnalt eemaldatud pinnakattekihi paksuse mõõtmiseks. Meetodite tööpõhimõte, kasutusvaldkond ja eeldatav täpsus on loetletud tabelis 1. Standard määratleb ka kihipaksuse määramist puudutavad terminid. Eesti Standardikeskus Ametlik väljaanne
Tabel 1 Kihipaksuse mõõtmismeetod Märkus 1. Paljud järgnevalt viidatud meetodid on kohandatavad pinnalt eemaldatud pinnakattekihi paksuse mõõtmiseks. Number ja kirjeldus Mõõtmisviis ja meetodi kasutusvõimalused Meetod 1 Värske värvikihi paksuse määramine Meetod 2 Kuiva värvikihi paksuse määramine kihi massi ja pindala suhte põhjal Meetod 3 Kuiva värvikihi paksuse mõõtmine pinnaga kontakti viidava seadmega Seadme tüüpiline mõõteviga 1 ja kordustäpsus Märkused A mõõtekamm Mõõtmised annavad värske värvikihi ligikaudse paksuse. B mõõteketas Mõõteviga: ± 2,5 % + 1 µm Sobib kasutamiseks laboris ja kohapeal. C kaalumine Kihipaksuse mõõtmiseks värskelt värvitud pinnal. Pinnakattekihtidele, mis on liiga pehmed mõõtmiseks kontaktjalga või mõõtepead kasutava meetodiga. A kruvikumeetod Sobib kasutamiseks valdavalt tasase pinnaga katseplaatidel ja värvitud pindadel. B näiduga paksusmõõdiku meetod Valdavalt tasase pinnaga ja ühesuunalise kõverusega katseplaadid ja värvitud pinnad. Korratavus: ± 15 µm Meetod 1C sobib ka kuiva värvikihi paksuse määramiseks, kuid ainult laboris. Määramistulemused ei ole täpsed Võimaldab kontrollida, et keskmine paksus jääb määratud vahemikku. Ei riku värvikihti. Mõõteviga: ± 2 µm Korratavus: väiksema kihipaksuse puhul ± 30 %, suurema kihipaksuse puhul 20 % Korratavus: ± 10 %, miinimumpaksus 2 µm Värvikiht peab olema piisavalt kõva, et kruviku harud ei tekitaks sulgumisel deformatsiooni. Katse kahjustab värvikihti. Kihipaksus peab olema üle 25 µm, v.a juhul, kui kiht on pinnast eraldatud. Värvikiht peab olema piisavalt kõva, et mõõdiku mõõtepind ega elektriline kontaktjalg ei tekitaks laskumisel deformatsiooni. 6
7 Tabel 1 (järg) Number ja kirjeldus Mõõtmisviis ja meetodi kasutusvõimalused Meetod 4 Kuiva värvikihi paksuse mõõtmine profilomeetri abil Meetod 5 Kuiva kihi paksuse mõõtmine mikroskoopiliste meetoditega Soovitatav võrdlusmeetod valdavalt tasastel värvitud pindadel. A ristlõike uurimine mikroskoobiga Soovitatav võrdlusmeetod erineva pinnaprofiiliga aluspindadele, nt liivapritsiga töödeldud pindadele. B kiilukujulise lõike meetod Ei sobi habrastele ega pudedatele kattekihtidele. Nii A kui ka B sobivad pinnakattesüsteemi eri kihtide paksuse mõõtmiseks. C pinnaprofiili mõõtmine Sobib läbipaistvatele pinnakattekihtidele ja aluspinnalt puhtalt eemaldatavatele pinnakattekihtidele. Meetod 6 Magnetilistele metallaluspindadele Magnetilised meetodid Seadme tüüpiline mõõteviga 1 ja kordustäpsus Korratavus: ± 10 %, miinimumpaksus 2 µm Mõõteviga: 2 µm Korratavus: ± 10 % Korratavus: ± 10 %, miinimumpaksus 2 µm A Magnetiline induktsioon Mõõteviga: ± 2 % +1 µm Korratavus: ± 10 % B Püsimagneti äratõmbamine Mõõteviga: ± 5 % +1 µm Märkused Värvikiht peab olema piisavalt kõva, et profiili järgiv nõel ei tekitaks deformatsiooni. Katse kahjustab värvikihti. Osa värvitud esemest lõigatakse välja ja fikseeritakse valuvaiku. Katse kahjustab värvikihti. Spetsiaalse lõikeseadmega või torupuuriga tehakse läbi värvikihi lõige. Katse kahjustab värvikihti. Korratavus: ± 10 % Spetsiaalse mikroskoobiga (hargkiiremikroskoop) uuritakse pinnakattekihi profiili. Meetod ei kahjusta ainult läbipaistvaid pinnakattekihte. Värvikiht peab olema piisavalt kõva, et kannatada mõõtepea survet. Sobib kasutamiseks kohapeal.
Tabel 1 (lõpp) Number ja kirjeldus Mõõtmisviis ja meetodi kasutusvõimalused Meetod 7 Pöörisvoolu meetod Meetod 8 Kokkupuuteta meetodid Meetod 9 Kaalumismeetod (lahustamismeetod) Meetod 10 Kuiva kihi paksuse määramine liivapritsiga puhastatud terasaluspinnal Seadme tüüpiline mõõteviga 1 ja kordustäpsus Mittemagnetilistele metallaluspindadele Mõõteviga: ± 2 % + 1 µm Korratavus: ± 10 % Kasutatakse, kui on vaja vältida mõõteseadme kokkupuudet pinnakattekihiga. Sobib valdavalt tasastele värvitud pindadele. Sobib pinnakattekihtidele erineva pinnaprofiiliga metallaluspindadel, nt liivapritsiga töödeldud terasplaatidel ja polümeeraluspindadel, eeldusel et kasutatav lahusti ei mõjuta aluspinda. Kuivadele pinnakattekihtidele karedal (liivapritsiga puhastatud) aluspinnal. 1 Teave mõõtevigade kohta pärineb seadmete tootjatelt. Märkused Seadme töö põhineb pöörisvoolul. Värvikiht peab olema piisavalt kõva, et kannatada mõõtepea survet. Sobib kasutamiseks kohapeal. Korratavus: ± 10 % Seadme töö põhineb beetaosakeste tagasihajumisel (meetod 8A) või röntgenfluorestsentsil (meetod 8B). Täpsete tulemuste saamiseks peab värvikiht olema homogeenne. Pinnakattekihi mass määratakse selle lahustamisel ilma aluspinda lahustamata. Pinnakattekihi mass jagatakse selle tiheduse ja pindalaga ning saadakse keskmine paksus. Seadme töö põhineb magnetilisel induktsioonil. Sobib kasutamiseks kohapeal. Mõnel juhul sobib kasutamiseks ka meetod 5A või 9. 8
2 NORMATIIVVIITED Järgnevalt viidatud standardid on vajalikud selle standardi rakendamiseks. Standardi avaldamise ajal kehtisid viidatud väljaanded. Kõiki standardeid vaadatakse aeg-ajalt läbi ja sellel rahvusvahelisel standardil põhinevate lepete huvipooltel on soovitatav uurida järgnevalt viidatud standardite uusima väljaande rakendamise võimalust. Kehtivate rahvusvaheliste standardite registreid peavad IEC ja ISO liikmed. ISO 1463:1982 Metallic and oxide coatings Measurement of coating thickness Microscopical method ISO 1514:1993 Paints and varnishes Standard panels for testing ISO 2178:1982 Non-magnetic coatings on magnetic substrates Measurement of coating thickness Magnetic method ISO 2360:1982 Non-conductive coatings on non-magnetic basis metals Measurement of coating thickness Eddy current method ISO 2811:1997 Paints and varnishes Determination of density: Part 1: Pyknometer method Part 2: Immersed body (plummet) method Part 3: Oscillation method Part 4: Pressure cup method ISO 3233:1984 1 Paints and varnishes Determination of volume of dry coating (nonvolatile matters) obtained from a given volume of liquid coating ISO 3497:1990 Metallic coatings Measurement of coating thickness X-ray spectrometric methods ISO 3543:1981 Metallic and non-metallic coatings Measurement of thickness Beta backscatter method ISO 4518:1980 Metallic coatings Measurement of coating thickness Profilometric method ISO 7254:1984 Paints and varnishes Assessment of natural spreading rate Brush application ISO 8503-1:1988 Preparation of steel substrates before application of paints and related products Surface roughness characteristics of blast-cleaned steel substrates Part 1: Specifications and definitions for ISO surface profile comparators for the assessment of abrasive blast-cleaned surfaces 1 Ülevaatamisel. 9