1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid 3. Õppekava õpiva ljundid osaoskuste kaupa: Koolituse lo puks on o ppija vo imeline: Kuulamine - mo istma keerukate tekstide ning erialase mo ttevahetuse tuuma, saama aru u ldhuvitavate, regulaarselt korduvate z anrite u ksikasjadest (uudised, intervjuud, filmid, tuttava ainestikuga loengud). Ra a kimine - spontaanselt ja ladusalt vestlema emakeelse ko nelejaga, esitama selgeid ja u ksikasjalikke kirjeldusi erinevatel teemadel, pidama ettekandeid oma huvivaldkonna teemadel, selgitama ja po hjendama oma vaatenurka, vo rdlema erinevaid seisukohti. Lugemine - lugema pikki ja keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, u levaated, ilukirjandus jm), leidma infot tekstidest ja tegema nende po hjal u ldistusi. Kirjutamine - kirjutama selget, u ksikasjalikku teksti (ettekannet, arvamuskirjutist vm) mitmekesistel teemadel ning selgitama oma vaatenurka, kaaluma ko nealuste seisukohtade tugevaid ja no rku ku lgi. 4. Õpingute alustamise tingimused: soov o ppida; o ppija peab oskama eesti keelt B1-tasemel. Keeleoskust testib Algus OÜ kohapeal vo i elektroonselt; kursusele registreerumine, o ppemaksu tasumine. 5. Õppe kogumaht: 450 ak/tundi, sh 250 kontakttundi ja 200 tundi iseseisvat o pet. (üks akadeemiline tund vastab 45 minutile) 6. Õppe sisu: Teema ja alateemad Auditoorsed ja iseseisvad ülesanded Ak/ tundide arv Eesti keele B2- taseme eksami no uded. Eesti keele B2-taseme eksami no uete, sooritamise tingimuste ja muude u ksikasjadega tutvumine. Eksamiu lesannetega tutvumine ja valikuline läbitegemine. Keelte o ppimine. Endast ja teistest rääkimine. Töövestlus. Iseseisev o ppimine: tutvumine o ppimissoovitustega, eesti keele B2- taseme eksamiga SA Innove koduleheku ljel Vo o rkeelte o ppimise tähtsus. Keeleo ppimise kogemuste ja nippide jagamine. Oma vaadete po hjendamine keeleo ppe kohta. Isikliku kirja kirjutamine. Iseseisev o ppimine: isikliku kirja kirjutamine keeleo ppimise kogemusest. Enesetutvustus. Oma hariduse, elukutse, ameti, hoiakute, huvivaldkondade ja -alade kirjeldamine, nende hindamine. Enesetutvustus töövestlusel. 4 4 1/7
Õppimine ja haridus. Täiskasvanud o ppija ja elukestev o pe. Oma perekonna, asutuse ja töökollektiivi kirjeldamine ja tutvustamine. Ettekande ja so navo tu esitamine. CV kirjutamine. Iseseisev o ppimine: suuline enesetutvustus töövestlusel. Kirjaliku CV koostamine. Oma perekonna, asutuse ja töökollektiivi suuline kirjeldamine. Teabe hankimine haridussu steemi, koolivo rgu, konkreetse kooli, eriala o ppimise ja o petamise kohta. Arutluse ja väitluse struktuur. Arutlemine ja väitlemine haridust puudutavatel u ldhuvitavatel ja päevateemadel. Iseseisev o ppimine: väitluse ettevalmistamine hariduseemal. So navo tt konkreetse kooli vo i eriala valiku kohta. Elukestva o ppe ja täiskasvanud o ppija probleemide u le arutlemine. Info hankimine erinevate koolituste kohta. Ametikirja no uded. Poolametliku kirja kirjutamine. Iseseisev o ppimine: infoportaalidest info hankimine koolituste kohta. Järelpärimiskirja kirjutamine koolitusvo imaluste kohta. Elukutse, amet. Enda ja teiste ametite ja elukutsete vajalikkuse, huvitavuse, töövaldkonda puudutavate ku simuste u le arutlemine ja väitlemine. Töö otsimine. Tööle vo tmisega seotud dokumentatsioon. Arutleva teksti kirjutamine. Iseseisev o ppimine: arutleva teksti kirjutamine töö otsimise teemal. Tutvumine töökuulutustega, tööpakkumuste edastamine. Töö ja tööpäev. Töökoosolek. Kinnisvara. Elukoht. Igapäevaelu, kodu ja kodukoht. Probleemse olukorra kirjeldamine oma töökohal ja olukorra lahendusettepanekute esitamine. Töökoosolek ja so navo tt töökoosolekul. Töö sise-eeskirjad ja kodukord. Iseseisev o ppimine: e-kirja ja seletuskirja kirjutamine tööprobleemide kohta. So navo tt töökoosolekul erinevate tööga seotud probleemide kohta. Kodu ostmise vo imalused ja probleemid. Erinevate eluasemetu u pide plussid ja miinused. Tabeli vo i joonise po hjal arutleva teksti kirjutamine. Arutluse struktuur. Joonise po hjal arutluse kirjutamine. Kaebused, ku simused ja no uded kinnisvara kohta. Iseseisev o ppimine: joonise vo i tabeli po hjal arutleva teksti kirjutamine. Kaebuse kirjutamine kinnisvara kohta. Maa- vo i linnakodu, nende plusside ja miinuste kohta arvamuse avaldamine. Kodukoha probleemide kirjeldamine ja ettepanekute esitamine nende lahendamiseks. Iseseisev o ppimine: kodukoha probleemse situatsiooni kirjeldamine ja lahendusettepanekute esitamine kirjalikult ja suuliselt. Väitlus kodukohta rajatavate ettevo tete vo i keskkonnaprobleemide teemal. 2/7
Tarbimine. Sisseostud, hinnad. Söök ja jook. Teenindus. Transport. Liiklus. Reisimine. 1. Mo istlik tarbimine. Tarbimisu hiskond. Kaubad ja teenused. Eestimaise kauba eelistamine. 2. Tarbijakaitse. Oma huvide eest seismine, pretensioonide esitamine. Iseseisev o ppimine: tutvumine tarbijakaitse po himo tetega. Kaebuse esitamine kaupade kohta nii suuliselt kui kirjalikult. 1. Oma eelistuste po hjendamine poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas vo i nende suhtes vastumeelsuse avaldamine. 2. Diskuteerimine reklaami ja reklaamiviisi u le. Iseseisev o ppimine: suuline ja kirjalik arutlus tarbimise ja reklaami teemal, kaebuse kirjutamine. Arutelu ja väitlus söögi-joogi valiku, alkoholi tarbimise, toitumistavade teemal. Isiklike ja oma pere, kodukandi ja elukoha igapäevaste ja pidulike toitumisharjumuste, söögi- ja joogivaliku, lauakommete, erinevate rahvusköökide kirjeldamine. Oma lemmiktoidu- vo i joogi, toitumisharjumuste, maitseelamuste kirjeldamine. Roogade ja teenuste kvaliteet, hinnad. Teeninduse hindamine toitlustusasutuses. Lemmikrestorani vo i kohviku kirjeldamine. Kaebuste esitamine ja nende po hjendamine. Söögi ja joogiga seonduvate no uannete, oma retseptide jagamine. Iseseisev o ppimine: arutlus ja väitlus teeninduse ja toitumisharjumuste teemal. Retseptide ettevalmistamine ja jagamine. Kaebuse esitamine teenindusasutusele ja sellele vastamine, lahendusvariantide pakkumine. Eri transpordivahendite kasutamine, transpordi mo ju keskkonnale. Jalgrattaliikluse eelised. Väitlus autovaba päeva korraldamise u le. Ühistransport. Ühistranspordi probleemide u le arutlemine. Iseseisev o ppimine: transpordiportaalidega tutvumine. Poolametliku kirja kirjutamine kodukoha u histranspordi teemal. Väitlus kergliikluse eeliste u le. Liikluskorraldus kodukohas. Liikluse probleemid ja probleemide lahendamine. Hea autojuht. Auto ostmine. Lapsed liikluses. Iseseisev o ppimine: Väitlus liiklusteemadel. Tabeli po hjal arutleva teksti kirjutamine liiklusteemal. Reisimise eesmärk. Erinevad reisimisviisid. Kultuurireisid, loodusreisid. Reisieelistuste po hjendamine. Reisibu rood ja majutusasutused. Reisibu roo valik. Pretensioonide esitamine reisibu roo, transpordifirma vo i hotelli halva teenuse kohta. Ohutus reisil. Reisikindlustus. Iseseisev o ppimine: suuline ja kirjalik arutlus reisimise teemal. Reisi tellimine. Pretensiooni kirjutamine reisibu roole. 3/7
Eesti vaatamisväärsused. Raha ja finantsteenused. Eesti u hiskond. Poliitika, aktuaalsed su ndmused. Majandus- ja o igussuhted. 21. Keskkond, loodus, ilm, aastaajad. 22. Kultuur. Vaba aeg ja meelelahutus Eestimaa kultuur ja loodus, huvipakkuvad kohad. Kodukoha vaatamisväärsuste kirjeldamine. Sise- ja välisturism. Iseseisev o ppimine: suuline ja kirjalik arutlus turismiteemadel. Kodukoha vaatamisväärsuste kirjeldamine suuliselt ja kirjalikult. Internetipank ja muud finantsteenused. Sularaha kasutamine. Pangakontoris. Laenud ja krediidid. Iseseisev o ppimine: suuline arutlus ja väitlus laenude vo tmise teemal. Poolametliku kirja kirjutamine panka. Eesti parlament ja valitsus. Valimised. Eesti riigi saavutused ja probleemid. Iseseisev o ppimine: Riigikogu kodulehega tutvumine. Suuline ja kirjalik arutlus Eesti u hiskonna teemal. Päevakajalised su ndmused. Info hankimine päevakajaliste su ndmuste kohta. Väitluses oma erakondlike ning u ldiste poliitiliste vaadete ja seisukohtade kaitsmine. Iseseisev o ppimine: info hankimine meediast päevakajaliste su ndmuste kohta, teistele massimeedia materjalide po hjal uudiste ja muu värske info edasi jutustamine ning päevakajalise poliitilise su ndmuse kirjeldamine. Eesti majandussu steemi ja o iguskorra kirjeldamine u ldjoontes. Eesti kodanike ja Eesti elanike o igused ja kohustused. Kuritegevus ja turvalisus. Pöördumine o iguskaitseorganite poole. Iseseisev o ppimine: info hankimine ja jagamine elanike o iguste ja kohustuste kohta. Suuline ja kirjalik arutlus ning väitlus kuritegevuse ja turvalisuse teemal. Keskkonnaprobleemid ja reostus. Olukorra parendamise vo imalused. Keskkonnaso bralik eluviis. Eesti looduskeskkond, looduslikud vaatamisväärsused. Ilm ja aastaajad. Ilma mo ju tööelule. Iseseisev o ppimine: suuline arutlus ja väitlus keskkonnaprobleemide u le. Tabeli po hjal arutleva teksti kirjutamine keskkonnaprobleemide teemal. Eesti ja oma päritolumaa kultuuri kirjeldamine ja nende vo rdlemine. Multikultuurne u hiskond ja kollektiiv. Arutlemine u hiskonnaliikmete kultuurierinevuste tausta u le. Erinevate tähtpäevade ja traditsioonide kirjeldamine. Kultuuriu ritused kodukohas. Erinevad kunstiliigid: muusika, filmikunst, kirjandus, kujutav kunst. Vestlemine raamatust, filmist, näitusest, teatrietendusest. Oma kultuuritarbimise eelistuse po hjendamine. Vaba aeg ja meelelahutus. Väitlus vaba aja veetmisega seotud ajaja rahakulu u le. 4/7
Iseseisev o ppimine. Suuline arutelu ja väitlus vaba aja veetmise ja kultuuriteemal. Mitteametlik kiri kultuurisu ndmusest. 23. Meedia. 1. Arutlemine erinevate meedialiikide kasutamise ja mo ju u le. 2. Huvitavad ja kasulikud telesaated. Telesaate kirjeldamine. 3. Uus meedia. Internet. Internet ja lapsed. Interneti ohud. Arutelu ja väitlus interneti ja sotsiaalmeedia teemal. Iseseisev o ppimine: so navo tt oma asutuse kajastusest meedias. Mitteametlik kiri huvitavast ja kasulikust telesaatest. 24. Enesetunne ja tervis. Tervis ja tervislikud eluviisid. Eluiga ja seda mo jutavad tegurid. Oma tervise ja tervishoidu puudutavate vaadete esitamine ja po hjendamine. Haiguse ja o nnetusjuhtumi kirjeldamine. Arsti poole pöördumine, oma tervisehäda kirjeldamine. Esmaabi osutamine. Tervisepäev asutuses. Töötervishoid. 25. Inimeste suhted u hiskonnas. 26. Kordamine. Tasemetestid. Iseseisev o ppimine: so navo tt töötervishoiu teemal, suuline ja kirjalik arutlus terviseteemadel. Asutuse tervisepäeva kava koostamine. 1. Ühiskonna ja kogukonna struktuuri ja selle toimimise kirjeldamine. Erinevad organisatsioonid ja ru hmitused. 2. Arutlus inimeste vo imalustest u hiskondlikke suhteid mo jutada. Kuulumine erinevatesse organisatsioonidesse. Erinevatesse u hingutesse, klubidesse, ru hmitustesse kuulumise vo i mittekuulumise po hjendamine. 3. Era- ja töösuhete so lmimine, soovi korral u hiskonna aktiivse liikmena toimimise vo imaluste u le arutlemine. 4. Arutlemine heategevuse probleemide u le. Iseseisev o ppimine: suuline ja kirjalik arutlus inimeste ja u hiskonna suhete teemal. Info hankimine erinevate ru hmituste ja organisatsioonide, heategevusega tegelemise vo imaluste kohta. 1. Kokkuvo te kursusest. 2. Tagasiside andmine ja saamine. 3. Tasemetestide lahendamine ja tulemuste vo rdlemine kursuse alguses tehtud testidega. Iseseisev o ppimine: tasemeeksami u lesannete kordamine. KOKKU sh: kontakttundi: iseseisvat õpet: 6 450 250 200 Õppekeskkonna kirjeldus: Õpperuum: kontakttunnid toimuvad tervisekaitseno uetele vastavas, hästi valgustatud, hubases, piisava suurusega Alguskeskuse ruumis. Sisustus: igale osalejale on olemas personaalne töökoht, lauad ja toolid. Ruumis on vajalik esitlustehnika, tahvel ja markerid, internetiu hendusega arvuti. Samuti on vo imalus kasutada so naraamatuid ja on olemas väike keeleo ppijale suunatud raamatukogu. Keeleo ppe hinna sisse kuulub o pik ja töövihik.. Õppematerjalide loend: Po hio pikud: Mall Pesti, Helve Ahi T nagu Tallinn, TEA Kirjastus, 2006. Mare Kitsnik Eesti Keele o pik B1, B2 + CD, Tallinn, 2012. 5/7
Mall Pesti K nagu Kihnu, Kiri-Mari Kirjastus, 201. Õppematerjalina kasutatakse: Juhend iseseisvaks keeleo ppeks on valminud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Elukestev o pe programmi "Keeleo ppe arendamine 2011-2013" tegevuse Avaliku sektori töötajate keeleo pe raames ja leitav aadressil http://www.meis.ee/raamatukogu?book_id=293. A. Metsa, A. Jänese Sulle, o petaja! Eesti suhtluskeele o pik kesktasemele, Tallinn,2000. TEA Kirjastus. Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp eesti keele o ppekomplekt Avatud uksed, Tallinn, 2002. TEA Kirjastus. Mare Kitsnik Eesti keele töövihik, Tallinn, 2012. Mare Kitsnik Eesti keele o petajaraamat, Tallinn, 2012. Mare Kitsnik Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1, 2013 Ku nnimees. A.Valmis, L.Valmis. Lihtne eesti keele grammatika.tallinn,2001. TEA Kirjastus. A.Valmis, L.Valmis. Eesti keele harjutusvara koos vo tmega. Tallinn, 2006. TEA Kirjastus. Hausenberg, A-R., Kikerpill, T., Ro igas, M., Tu rk, Ü. Keeleoskuse mo o tmine: käsiraamat. Euroopa keeleo ppe raamdokument: o ppimine, o petamine ja hindamine, http://www.hm.ee/index.php?04490 Lisaks koostab o petaja o ppijatele o ppematerjale. Korraldused ja juhendid, naljad, raadio vo i televisiooni teel levitatav vo i muu salvestatud suuline tekst, avalikud teated, ko ned, filmid, teatrietendused, hoiatused jm. Info taseme testi käsiraamatutest, mille leiab Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt aadressil http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid Osalejal on soovituslik kasutada o pingutel: su learvutit/tahvelarvutit/nutitelefoni. 9. Lõpetamise tingimused ja va ljastatavad dokumendid: Tunnistus väljastatakse isikule juhul, kui ta vo ttis o ppetööst osa vähemalt 70% kursuse mahust ja saavutas ko ik o ppekava lo petamiseks no utud o piväljundid. Selleks viib Algus OÜ läbi vahe- ja lo putesti (sh suuline vestlus), mis loetakse sooritatuks vähemalt 60% tulemusega. To end väljastatakse isikule juhul, kui ta ei ole saavutanud o ppekava lo petamiseks no utud o piväljundeid vo i osales o ppetöös vähem kui 70% mahust. To end väljastatakse isikule, kelle vahe- ja lo putesti (sh suuline vestlus) tulemused jäävad alla 60% ja/vo i isikule, kes testi ei sooritanud.. Koolitaja kompetentsi tagava kvalifikatsiooni või õpi- või to o kogemuse kirjeldus: Merle Koppel: lo petas 199. aastal Tallinna Pedagoogikau likooli erialal eesti keel kui vo o rkeele ja kultuuriloo o petaja. Täiskasvanutega on töötanud 26 aastat. Oma töös kasutab erinevaid aktiivo ppe meetodeid. Maret Annuk: lo petas 1975. aastal Tartu Ülikooli erialal eesti keele ja kirjanduse o petaja (MA), o petamiskogemus u le 20 aasta. Täiskasvanute o petamiskogemus aastast 2005. 6/7
Kristina Skutšas: lo petas 2016. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledz i erialal humanitaarainete o petaja mitmekeelses koolis (MA). Täiskasvanute o petamiskogemus kolm aastat. Anne Meldre: lo petas 2015. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledz i erialal humanitaarainete o petaja mitmekeelses koolis (MA). Täiskasvanute o petamiskogemus kuus aastat. Christi Sepp: lo petas 194. aastal Tallinna Pedagoogikau likooli erialal eesti keele ja kirjanduse o petaja. Õpetab eesti keelt mitte-eestlastele 191. aastast alates, sh täiskasvanute keelekursused. Õppetöös kasutab väga erinevaid meetodeid, millest u ks olulisemaid on aktiivo ppe meetod. Julia Zahharova: lo petas 2004. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledz i eesti keele kui teise keele ja loodusainete o petaja eriala. Õpetajal on pikaajaline kogemus eesti keele kui teise keele o petajana (aastast 2004), täiskasvanute o petamiskogemus kuus aastat. Reet Lümat: lo petas 2006.aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledz i (eesti keel teise keelena ja koduloo o petaja vene o ppekeelega koolis, diplomio ppekava). Täiskasvanute eesti keele koolituse kogemus u le 30 aasta. Signe Abel: lo petas 2001. aastal Tartu Ülikooli erialal eesti keele kui vo o rkeele o petaja. Täiskasvanutega on töötanud u le 1 aasta. Oma töös kasutab aktiivselt erinevaid aktiivo ppe meetodeid. Maris Toomel: lo petas 2002. aastal Tartu Ülikooli erialal eesti keele kui vo o rkeele o petaja. Õpetajal on pikaajaline kogemus eesti keele (aastast 2004) kui teise keele o petajana. Õpetajal on eesti keele grupio ppe o petamise kogemus täiskasvanutele (aastast 200). Kaire Viil: lo petas 200. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledz i erialal humanitaarainete o petaja vene o ppekeelega po hikoolis. Täiskasvanutega on töötanud u le 20 aasta. Oma töös kasutab erinevaid aktiivo ppe meetodeid. Regina Kaplina: lo petas 2006. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledz i (vene po hikooli humanitaarainete o petaja: suunamoodul eesti keel teise keelena gu mnaasiumiastmes, MA). Viinud läbi mitmeid o ppeid täiskasvanutele, sh eesti keele kursused töötutele, eesti keel vo o rkeelena täiskasvanutele, eesti keele ja kultuurio pe eesti koolis o ppivate venekeelsete laste vanematele jm. Kersti Tsirp: lo petas 2002. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledz i eesti keele kui teise keele o petaja eriala. On o ppinud keeleku mblusmetoodikat ja läbinud ka Hea Alguse po hise täiendo ppe, samuti on Tartu Ülikoolis täiendanud oma teadmisi alushariduse vallas. On Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu liige aastast 2002. Viimase 5 aasta jooksul on tegelenud aktiivselt täiskasvanute koolitusega. Eesti keel on tema emakeel. Õpetamiskogemus u le 14 aasta, sh viimase kahe aasta jooksul u le 700 ak/t grupio ppe vormis eesti keele o petamise kogemus. Martin Neltsas: lo petas 2002. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledz i (inglise ja eesti keele o petaja eriala). Töötab Tartu Ülikooli Narva Kolledz is eesti keele o ppejo una. Eesti keel on tema emakeel. Õpetamiskogemus u le 14 aasta. Marita Paut: lo petas 2002 Tallinna Pedagoogikau likooli erialal eesti keel ja kirjandus vene koolis, o petamiskogemus u le 14 aasta, sh viimase kahe aasta jooksul u le 500 ak/t grupio ppe vormis eesti keele o petamise kogemus. 7/7