TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduskond Informaatika osakond Investor.portoftallinn.com Seminaritöö Autor: Toomas Hundt Juhendaja: Jaagup Kippar Tallinn 2007
Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 1. Nõudmised veebilehele... 3 1.1. Hea Ühingujuhtimise Tavast tulenevad nõudmised... 3 1.2. AS Tallinna Sadama nõuded veebilehele... 4 1.3. Muud nõuded ja eeldused... 5 2. Sisuhaldussüsteemid... 6 3. Kasutajaskond... 8 4. Administreerimisliides... 9 4.1. Kasutajatehaldus... 9 4.2. Failihaldus... 10 4.3. Sisuhaldus... 10 4.3.1. FCK-editor... 12 4.4. Struktuurihaldus... 13 4.5. Uue lehekülje lisamine... 14 4.6. Börsiteadetehaldus... 14 5. Lehestik... 16 5.1. Sisuhalduse lehestik... 16 5.2. Uudistehalduselehestik... 17 5.3. Veebilehestik... 17 6. Edasised arendussuunad... 19 Kokkuvõte... 20 Lühendid... 21 Kasutatud viited... 22 Lisa 1. Ekraanivaated... 23 Lisa 2. Koodinäiteid... 25 1
Sissejuhatus AS Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks, mis etendab olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Vaatamata asjaolule, et Tallinna Sadama kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile, tegutseb AS Tallinna Sadam nagu iga teinegi aktsiaselts oma põhikirja, äriseadustiku ja teiste Eesti õigusaktide alusel. Tal on oma tegevusest laekuvate vahenditega kaetav eelarve, vajadusel võtab sadam investeeringute tegemiseks pangalaenu või emiteerib võlakirju. Aasta-aastalt on Tallinna Sadama juhtimist ja tegevust läbipaistvamaks muudetud. Võlakirjade emitendina on võetud endale kohustus jälgida Tallinna Börsi reeglistikku ja Hea Ühingujuhtimise Tava. Hea Ühingujuhtimise Tava järgimisega võttis Tallinna Sadam endale kohustuse avaldada kogu investoritele mõeldud informatsioon ka kergesti kättesaadavana oma kodulehel. Minule kui sadama veebimeistrile anti ülesanne koostada investorite jaoks spetsiaalne alamkodulehekülg, sealjuures oli oluline, et kogu infot oleks võimalik uuendada kergelt ka inimestel, kellel ei pruugi olla veebiprogrammeerimise alaseid teadmisi. Seminari töö praktiliseks eesmärgiks oli luua AS Tallinna Sadamale veebileht koos sisuhaldussüsteemiga ning käesoleva seminaritööga annan ülevaate, mida selline süsteem endast kujutab ja mida täpsemalt tegin. Sisuhaldussüsteemi loomise eel uurisin vabavaralisi valmissüsteeme, aga ei õnnestunud leida ühtegi, mida oleks olnud mõttekas kohandada Tallinna Sadama jaoks sobivaks. Seega sai loodud uus süsteem, mis vastab etteantud nõudmistele ja vajadustele. Järgnevates peatükkides kirjeldan veebilehele ja sisuhaldusele seatud nõudmisi, tutvustan sisuhaldus süsteeme üldiselt, selgitan kes on loodud veebilehe kasutajad, kirjeldan pikemalt administreerimisliidest ja selle omapärasid ning annan ülevaate veebilehe ja sisuhalduse lehestikust. 2
1. Nõudmised veebilehele 1.1. Hea Ühingujuhtimise Tavast tulenevad nõudmised Hea Ühingujuhtimise Tava kohaselt peab emitent kohtlema kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitama kõiki aktsionäre olulistest asjaoludest võrdselt. Aktsionäride ja investorite teavitamisel kasutab emitent sobivaid infokanaleid, sealhulgas enda veebilehte. Aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõte ei võta emitendi õigust viivitada siseteabe avaldamisega ega edastada avalikustamata siseteavet selle saamiseks õigustatud isikutele. Nõuded veebilehele: 1. Emitendi veebileht on selge ülesehitusega ning avalikustatav teave lihtsalt leitav. 2. Avalikustatav teave on veebilehel kättesaadav üheaegselt nii eesti kui ka inglise keeles. 3. Emitent avalikustab aasta jooksul avalikustamisele kuuluva teabe avalikustamise kuupäevad majandusaasta alguses eraldi teates, nn finantskalendris, mis peab olema leitav ka veebilehelt Emitendi veebilehel on aktsionäridele kättesaadav: 1. aruanne Hea Ühingujuhtimise Tava kohta; 2. üldkoosoleku toimumise kuupäev, koht, päevakord ja muud üldkoosolekuga seotud andmed; 3. põhikiri; 4. nõukogu poolt kinnitatud emitendi üldised strateegiasuunad; 5. juhatuse ja nõukogu koosseis; 6. andmed audiitori kohta; 7. majandusaasta aruanne; 8. vahearuanded; 9. aktsionäridevahelised kokkulepped, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist (kui need on sõlmitud ja emitendile teada); 10. muud andmed, mis avaldatakse Hea Ühingujuhtimise Tava alusel. /3/ 3
1.2. AS Tallinna Sadama nõuded veebilehele AS Tallinna Sadama nõuded pandi kokku ühise arutelu käigus turundusosakonna juhataja, finantsisti, finantsosakonna juhataja ja veebimeistri poolt: 1. Veebileht peab vastama Hea Ühingujuhtimise Tavast tulenevatele nõudmistele 2. Veebilehe disain peab olema lihtne ja otseselt seostatav Tallinna Sadamaga 3. Veebilehel kuvatavad menüüd peavad omama kuni kahte taset, kusjuures esimese taseme punktid peavad olema koguaeg nähtaval ning teise taseme punktid tekivad vastava esimese taseme menüüpunkti valimisel, seejuures peavad erineva taseme punktid olema selgelt eristatavad 4. Veebilehte peab olema võimalik kasutada kõigi laialdasemalt kasutatavate veebilehitsejatega. 5. Administreerimist puudutavad nõuded: a. Veebilehe sisu ja menüüd peavad olema lihtsalt hallatavad kasutaja poolt, kes ei pea omama teadmisi veebiprogrammeerimisest. b. Veebilehe administreerimine peab olema võimalik ilma spetsiaaltarkvarata, kasutades selleks veebilehitsejaid Mozilla 1.7 või uuem, Internet Explorer 6.0 või uuem ja Modzilla Firefox kõik versioonid. c. Börsiteateid peab olema võimalik sisestada nii inglise kui ka eesti keeles. Börsiteadetest peab saama eraldi rühmitada üldkoosolekut puudutavad uudised. Teateid peab saama muuta ja kustutada. Teadetel peab saama määrata algus- ja lõpukuupäeva, st. ajavahemikku, millal on teade veebilehel nähtav. d. Dokumente peab olema võimalik laadida veebi automaatselt (kasutades kaustade sünkroniseerimist veebiserveri ja Tallinna Sadama sisevõrgu serveri vahel), kusjuures veebilehel tohib kuvada ainult pdf formaadis dokumente. e. Sisu ja menüüde administreerimisliidesel peab olema vähemalt kaks kasutajategruppi: administraatorid ja toimetajad, kellest esimestel on kõik õigused veebilehe administreerimiseks, sealjuures kasutajate administreerimiseks ja toimetajatel on õigus ainult olemasolevate 4
lehekülgede sisu redigeerida, kui neil on vastava lehe administreerimiseks õigused olemas. f. Lehekülgede sisu peab olema võimalik lisaks tavapärasele HTML koodi redigeerimisele hallata ka graafilises režiimis, sarnaselt populaarsete tekstitöötlusprogrammidega, ehk kasutaja ei pea omama teadmisi HTML vormingust. g. Lehekülgi peab saama muuta aktiivseks (menüüpunkt nähtav veebis) ja passiivseks (menüüpunkt peidetud). h. Lehekülje struktuur peab olema lihtsalt muudetav administraatorite poolt i. Administraatorid peavad saama lisada ja eemaldada kasutajaid 6. Veebilehe kood peab olema kirjutatud järgides üldiseid hea koodi kirjutamise tavasid ja piisavalt kommenteeritud, et oleks võimalikult lihtne teha vajadusel muudatusi ja täiendusi tulevikus. 1.3. Muud nõuded ja eeldused Arvestades olemasolevat riist- ja tarkvaraplatvormi ja minu teadmisi ja oskusi, seadsin veebilehe programmeerimisele järgmised nõudmised ja eeldused: 1. Serveri operatsioonisüsteem: Linux CentOS http://www.centos.org/ 2. Veebiserveri platvorm: Apache 2.0 http://www.apache.org 3. Serverirakenduste platvorm: PHP 4.3.9 http://www.php.net 4. Andmebaasimootor: MySQL 4.1.20 http://www.mysql.com 5. Veebileht peab olema valideeruv http://validator.w3.org/ 6. MySql i tabelite loomiseks on kasutada phpmyadmin 2.10.0. PHP, HTMLi, CSSi ja JavaScripti kirjutamiseks ja serverisse laadimiseks Macromedia Dreamweaver 8, graafiliste kujunduselementide loomiseks Adobe Photoshop CS3 5
2. Sisuhaldussüsteemid Sisuhaldussüsteem (CMS) on tarkvara sisu haldamiseks. Enam levinud on selle termini kasutamine just veebilehtede sisu muutmiseks loodud süsteemidele, aga sisuhaldustarkvara kasutatakse ka kõikvõimalike arhiividena ja muude failihaldustarkvaradena. Sisuhalduse peamine eesmärk on võimalus tekitada veebilehtedes rohkem interaktiivsust ja luua ka tavakasutajatele võimalus veebi sisu kiiresti ja kergelt muuta. Sisuhaldusega veebilehe toimetamiseks ei ole vaja olulisi teadmisi veebiprogrammeerimisest, ega ka spetsiaalprogramme oma arvutis nagu näiteks Macromedia Dreamweaver. Nii Eestis kui välismaal on loodud sadu sisuhaldussüsteeme. Paljud neist on sarnased, aga palju on ka erilahendusi vastavalt vajadustele. Sama erinevad kui on sisuhaldussüsteemide olemus on ka nende hinnad. Sisuhaldussüsteemi võib saada täiesti tasuta (erinevad vabavara projektid) või ka tasulisi alates mõnest tuhandest kroonist sadade tuhandeteni välja. Vabavaralised sisuhaldussüsteemid on näiteks: Joomla - http://www.joomla.org/ PostNuke - http://www.postnuke.com/ Mambo - http://source.mambo-foundation.org/ Oma tasulist sisuhaldussüsteemi pakuvad peaaegu kõik veebilahendustega tegelevad firmad, nagu näiteks: PowerCMS - http://pcms.pri.ee MeediaCMS - http://www.meediadisain.com/?id=133 BestCMS - http://www.bestit.ee/?id=909 Kuna Tallinna Sadama nõudmistele tuginedes ei olnud vajadust väga keeruka sisuhaldussüsteemi järele, siis ei osutunud selle sisseostmine majanduslikult mõttekaks. Arvestades sadama olemas-olevate süsteemide iseärasusi ei osutunud valituks ka ükski tasuta pakutav lahendus, millest enamik hiilgab oma rohkearvuliste, ent firma lehekülje loomise jaoks kasutute moodulitega. Nii saigi loodud veebileht koos administreerimisliidesega, milles puuduvad kümned või isegi sajad üleliigsed moodulid, kuid mis rahuldab kõik sadama vajadused probleemideta ja mille täiendamine ei ole 6
võrreldes mahukate valmisproduktidega keerukas. Tallinna Sadamale tuli sellise lehekülje loomine ka tunduvalt soodsam kui valmisprodukti tellimine mõnest veebirakendusi pakkuvast firmast, kelle süsteemi täiendamine vastavalt vajadusele võib tekitada kunagi hiljem ka lisakulutusi. 7
3. Kasutajaskond Veebikülastajateks on valdavalt majandusvaldkonnas tegutsevad inimesed. Esiteks investorid, kes on huvitatud AS Tallinna Sadama võlakirjade ostmisest ja soovivad saada kogu avalikku finantsalast informatsiooni. Teiseks investorid, kes juba omavad AS Tallinna Sadama võlakirju ja soovivad jälgida uusimat infot sadama tegevustulemuste kohta, et teha otsuseid kas müüa olemasolevaid võlakirju, säilitada või hoopis suurendada võlakirjade hulka. Kuna Tallinna Sadam on oluline lüli kogu Eesti majanduses, eriti just kõik mis puudutab transiiti, siis kindlasti võivad otsida sadama majandustulemuste kohta infot ka teised majandusteadlased ja ärimehed, kelle tegevus võib-olla otseselt või kaudselt mõjutatud Tallinna Sadama majanduslikust edust või ebaedust. Sisuhalduse kasutajateks saavad olema peamiselt sadama finantsdivisjoni töötajad, kellelt ei saa nõuda veebihaldamise alaseid kogemusi. Seega jäävad nad lehe lihttoimetajateks, kes saavad sisestada, muuta ja kustutada uudiseid, lisada erinevaid finantsaruandeid ja lisaks redigeerida ka olemasolevate lehekülgede sisu. Teiseks kasutajarühmaks on turundusosakonna töötajad. Kelle ülesandeks on teatud lehekülgedel oleva info uuendamine, millega otseselt finantsistid ei tegele. Sisuhalduse kolmandaks kasutaja rühmaks on administraatorid, kuhu kuulub sadama veebimeister ja tema otsene juht, kes on vastavalt ametijuhendile veebimeistri asendajaks tema ära olekul. Administraatorid saavad läbi sisuhalduse hallata kõiki veebi lehekülgi, lisada uusi, kustutada olemas olevaid ja vajadusel muuta ka kogu veebi struktuuri. Lisaks sellele saavad nad ka hallata kasutajaid - määrata kasutajatele redigeerimisõigusi, eemaldada süsteemist kasutajaid ja tekitada uusi. 8
4. Administreerimisliides Administreerimiseliides on jaotatud kaheks osaks: uudistehaldus ja teine osa, kus toimub kogu muu haldus. Uudistehaldusele ligipääsemiseks toimub autentimine.htaccess faili abil, see on Apache serverites tüüpiline kaustapõhiste seadete määramise fail. Nii on võimalik uudiseid lisada mistahes võrgust teades uudistehalduse asukohta ja sobivat kasutajanime ja parooli. Kogu ülejäänud haldusele ligipääs on turvalisuse huvides tunduvalt rohkem piiratud niisama lihtsalt pääseb sisu redigeerima ainult sadama sisevõrgus olevatest arvutitest, välisvõrgust pärinevad ühendused sisuhaldusesse on serveripõhiselt blokeeritud. Lisaks sellele toimub ka sinna sisenemiseks autentimine kasutajanime ja parooliga, seda küll juba mysql i andmebaasi ja php skripti abil. Kasutaja sisselogimise õigust kontrollitakse sisuhalduses igal sammul ja kui sessioon ei klapi sisselogimisel tekitatud sessiooniga siis suunatakse kasutaja uuesti sisselogimise lehele. Kogu sisuhalduse võib omakorda moodulite kaupa jagada veelgi väiksemateks suhteliselt eraldiseisvateks osadeks, mis siiski on ühte või teistpidi väga tihedalt üksteisega seotud. 4.1. Kasutajatehaldus Kasutajatehaldusele ligipääs on võimaldatud ainult administraatoritele. Seal on võimalik süsteemi lisada uusi kasutajaid, muuta olemasolevate kasutajate andmeid ja ka eemaldada kasutajaid süsteemist. Administraatori õigustes inimene saab eemaldada ka teisi administraatoreid. Üks administraator (veebimeister) on nii-öelda superõigustes, keda ei saa süsteemist eemaldada ja kelle andmeid saab ainult ta ise muuta. Iseenda kustutamist ei ole kellelegi võimaldatud. Kasutajatehalduse juurde käivad ka kasutajate grupid. Kuna antud veebileht on väga kitsa suunitlusega, siis sai kokku lepitud, et süsteemis on kolm statsionaarset kasutajagruppi ja läbi sisuhalduse ei ole võimalik neid eemaldada ega juurde tekitada. Iga kasutaja peab kuuluma ühte kasutajagruppi, kasutajaid on võimalik tõsta ühest grupist teise, kogu õiguste kontroll on grupi põhine ja kõikidel ühes grupis olevatel kasutajatel on ühesugused õigused, välja arvatud siis peaadministraatoril, kes on süsteemis statsionaarne. Sisulehtede redigeerimise õigused määrab administraator ja vajadusel muudab neid vastavas moodulis. 9
4.2. Failihaldus Failihalduses toimub kõik failidega seonduv dokumentide serverile laadimisest piltide redigeerimiseni. Failidehalduse saab jagada omakorda kaheks osaks, üks osa on veebiserveril asuv ja täielikult sisuhalduse põhine, teine on sisevõrgukettal asuv dokumentidekaust. Investori dokumentidekaust sisevõrgus on koht, kuhu pääsevad ligi ainult finantsdivisjoni töötajad ja turundusosakonna töötajad. Selleks ei pea eraldi sinna sisse logima, vaid autentimine piirdub tavapärase arvutisse sisselogimisega ja koheselt on see kaust neile ligipääsetav. Sellesse kausta pannakse üles kõik finantsaruanded ja muud finantsdokumendid, mida soovitakse veebis kuvada, need on erinevate kaustadega rühmitatud tüüpide ja keelte järgi. See kaust ja veebiserveris asuv vastav kaust on sünkroniseeritud, nii et igal öösel laetakse automaatselt kõik seal kaustas olevad failid veebiserverile ja veebiserveril olevad failid, mida sisevõrgu kaustas ei olnud kustutatakse. Veebilehele kuvatakse failid juba php skripti abil. Seega, kui ühel päeval lisatakse sisevõrgus uus aruanne sinna kausta, siis järgmise päeva hommikuks on sama dokument ka veebist juba kättesaadav. Failihalduse teine osa on sisuhalduse põhine ja sellele saavad otse ligi ainult administraatorid, tõsi, mõne lehekülje sisu redigeerides pääsevad ligi ka teised kasutajad, aga siis juba eraldi kas ainult piltide osale, meedia failide osale või muude failide osale. See failihaldussüsteem on tegelikult üks osa graafilisest teksti redaktorist, millest tuleb täpsemalt juttu järgmises teema punktis sisuhaldus. 4.3. Sisuhaldus Sisuhalduses toimub kõikide investori veebi lehekülgede toimetamine. Sellele osale pääsevad ligi kõik kasutajad, aga muudatusi saab igaüks teha ainult lehtedel, mille toimetamise õigused on tema kasutajategrupil. Administraatorid saavad redigeerida kõiki lehekülgi ja nende õigusi ei saa keegi piirata. Esimese asjana avaneb lehekülgede loetelu tabeli kujul struktuuri järgi, ehk nagu nad veebis menüüs paiknevad. Esimeses tabeli lahtris on valikud ikoonidena. Esimene ikoon on link vastavale leheküljele veebis, selle lingi abil leiab ja saab vaadata lehekülge isegi 10
siis kui vastav leht ei ole muudetud aktiivseks, see tähendab et linki sellele lehele menüüs ei kuvata. Teine ikoon näitab ära kas antud lehe link menüüs on aktiivne või ei ole. Kolmandal ikoonil klikkides pääseb konkreetse lehe sisu ja lingi nimetust menüüs redigeerima, kui selle ikooni asemel on luku märk, siis kasutajal puuduvad õigused seda lehekülge toimetada. Sama lingina toimib ka lehekülje nimetus järgnevas lahtris. Administraatoritel on lisaks selles rivis ka neljas ikoon, millele klõpsates saab lehekülje kustutada. Kogemata sellele ikoonile klõpsamist ei pea kartma, kuna enne lõpliku kustutamist küsitakse veel kinnitust ja seega on võimalik kustutamisest loobuda. Kui kustutamise ikooni asemel on lukumärk, siis seda lehte ei ole võimalik kustutada. Ainult kaks lehte on sellised, mida ei ole võimalik kustutada ja nendeks on inglise ja eesti keelne avaleht. Sellele lehele menüüst eraldi ei pääse, vaid seda näidatakse, kui kasutaja vahetab veebi kuvamise keelt. Veebilehele minnes avaneb algselt eesti keelne avaleht. Ülejäänud lehed, mida kustutada ei saa, omavad veel alamlehti. Kui alamlehed kustutada või tõsta struktuuris ümber, siis ikoon vahetub ja vastavat lehte on võimalik taas kustutada. Järgnevas lahtris on lehekülje nimi, millel klõpsates pääseb seda redigeerima. Eelviimases lahtris on kirjas täpne aeg, millal antud lehekülge on viimati muudetud ja viimases lahtris kasutajanimi, kes seda viimati muutis. Kui valiti mõne lehe redigeerimine, siis kuvatakse vorm, kus väljad on täidetud andmebaasist leitud andmetega. Esimesena saab muuta lehte aktiivseks ja mitte aktiivseks, see on hea kui tehakse suuremaid muudatusi, mis ei pruugi kujunduslikult esmapilgul kohe õnnestuda päris nii nagu soovitud, sellisel juhul saab peidetult seda lehte vaadata ja veenduda kas kõik sai ikka muudetud nii nagu sooviti ja veebi külastajad võimalikke äpardusi sellisel juhul ei näe. See järel saab muuta leheküljele viiva lingi nimetust menüüs ja peale seda järgnevas lahtris on lehekülje pealkiri, mida veebis kuvatakse lehekülje sisu osa alguses. Enamasti on need kaks sama nimetusega, aga võib tekkida olukordi kus on vaja, et lehekülje pealkiri oleks täpsem ja pikem kui menüüsse ära mahuks. Järgnevalt on graafiline redaktor sisu muutmiseks. Sisumuutmise jaoks sai mõeldud algselt ise teha sobilik redaktor, aga selle loomise jaoks foorumitest ja õpetustest infot otsides, kuidas nutikam teha oleks, leidsin hoopis valmisprodukti FCK-editori, mille võimalused ja asjalikkus üllatasid mind väga. Kui olin esimese katsetuse selle produktiga 11
ära teinud sai selgeks, et ei ole mõtet ise graafilist redaktorit looma hakata, kui on olemas juba selline ideaalselt kõiki vajadusi rahuldav valmis produkt, mille integreerimine oma süsteemiga osutus samuti vägagi lihtsaks. 4.3.1. FCK-editor FCK-editori otsustasin kasutusele võtta, kuna tegu on väga hea vabavaralise tootega. Eesti suurematest veebilehtedest kasutab seda osta.ee ja olen kindel, et veel üsna paljud veebilehed. Maailma tasemel on suurimaks tunnustuseks FCK projektile Adobe poolt selle integreerimine ColdFusion 8-sse. Selle HTML-redaktori headust kinnitab ka fakt, et seda on ametlikult koduleheküljelt alla laetud juba üle 2 miljoni korra. FCK-editor töötab kõigi enam levinud veebilehitsejatega, nende kodulehelt on võimalik alla laadida ka mitmeid lisasid, et teha seda võimast veebipõhist HTML-redaktorit veelgi võimekamaks ja täiuslikumaks. Kuna tegu on vabavaralise projektiga saab selle igaüks kohandada just enda vajadustega vastavaks. FCK redaktorit on võimalik integreerida väga paljude erinevate programmeerimiskeelte ja serveritega nagu näiteks ASP.Net, ColdFusion, PHP, Java, Active-FoxPro, Perl, Python. Kõik see süvendas minus veendumust, et selle kasutamine investor.portoftallinn.com sisuhaldustarkvaras on õige valik. Positiivne oli, et antud tootel on olemas ka eesti keelne pakett, mille ma kasutusele võtsingi kuna kogu ülejäänud süsteem on samuti eesti keelsena üles ehitatud. Redaktori kujunduseks valisin Office, mis teeb selle väljanägemise sarnaseks laialdaselt kasutatava MS Wordiga. Nii on kasutajatel lihtsam kohaneda redaktori kasutamisega. Redaktoril on kaks režiimi: graafiline redigeerimine ja koodi redigeerimine. Koodi režiimis on HTML tagid nähtavad, graafilises režiimis on tekst nähtav kujundatuna. Graafilises režiimis sisu kirjutamine on ülimalt sarnane mis tahes teise tekstiredaktoriga. Alguses oli kartus, et html kood mis selliselt genereeritakse on ülimalt segane ja keeruline, aga tegelikkuses olin ma väga positiivselt üllatunud, kui nägin millist kvaliteetset koodi see redaktor on võimeline tootma, lisaks toetab ta ka css i, nii et veebilehega ühildub see kood väga hästi. Positiivse asjana nimetaksin veel seda, et kui kopeerid sellesse HTML-redaktorisse teksti näiteks MS Wordist või ka mõnelt teiselt 12
veebilehelt, siis vastava võimalusega seadistatud redaktor on võimeline ära tundma juba kujundatud teksti ja ei pea seda eraldi enam kujundama hakkama, muidugi on võimalik kleepida kopeeritud tekst ka tavalise tekstina ilma kujundamata. FCK-editori sisse ehitatud failihaldus on juba ise väga huvitav lahendus. Selle eraldi ilma redaktorita kasutamiseks tuli lisaks olemasolevatele redaktori failidele tekitada veel üks lisa fail, aga tänu sellele võimaldasin administraatoritele lihtsama võimaluse failihalduse kasutamiseks. Avades ainult failihalduri, saab toimetada kõiki faile. Teksti redaktoris avaneb failihaldur näiteks piltide lisamisel, kui valida, et otsi pilti serverist, siis avaneb failihalduri piltide toimetamise osa, muud tüüpi failidele sealt ligi ei pääse. Küll aga saab seal laadida uusi pilte serverile, kustutada olemasolevaid, tõsta ümber neid teise kausta, luua ja kustutada kaustu ning loomulikult nimetada ümber olemasolevaid faile ja kaustu. Kõigele lisaks on võimalik ka piltide suurust otse serveril muuta ja ka pilti pöörata 90 kraadi kaupa. Mugavaks teeb piltide valimise serverilt veel asjaolu, et kui faili nimel korra peatuda siis kuvatakse väikeselt pilt, millel peatuti ja selle all faili nimi koos mõõtudega. Sarnaselt avaneb ka meedia failide haldamise osa, kui soovitakse lisada näiteks flashi elementi lehele. Kõikidele faili tüüpidele pääseb ligi, kui soovitakse lisada linki lehele, mis hakkab viitama näiteks mõnele dokumendile, siis saab serverit sirvides kõiki faile toimetada. 4.4. Struktuurihaldus Struktuuri haldus on moodul, millele pääsevad ligi ainult administraatorid. Seal muudetakse lehekülje struktuuri ehk linkide paiknemist menüüs. Saab määrata, kas link asub peamenüüs või kuulub mõne teise lingi alammenüüsse. Menüüdel on kaks taset, lingil mis juba on mõnes alammenüüs, enam omakorda alammenüüd olla ei saa. Teise asjana saab määrata mitmendal positsioonil link vastavas menüüs asub. Sisuliselt samas moodulis asub ka toimetamise õiguste muutmise osa. Väljastatakse nimekiri olemasolevatest lehekülgedest ja igaühe järel saab määrata, millistel kasutaja rühmadel on õigused seal sisu muuta. 13
4.5. Uue lehekülje lisamine Uusi lehekülgi saavad lisada ainult administraatorid. Lehe lisamine on jaotatud kolmeks osaks: 1. esiteks tuleb määrata keel, mille alla link kuuluma hakkab, kirjutada menüüs kuvatav lingi nimi, valida lingi tüüp: kas on tegemist lingiga, mis viitab mõnele teisele veebilehele või kas on tegemist tavapärase sisulingiga. Kui on tegemist viidaga lehelt ära, siis peab kirjutama ka aadressi kuhu viitama hakatakse. Viimasena tuleb esimeses osas määrata redigeerimisõigused. 2. Kui esimeses punktis valiti viida tüübiks link mõnele teisele veebile, siis jääb see punkt vahele ja jätkatakse kolmanda punktiga. Kui tegu sisulehega, siis kuvatakse samasugune vorm nagu olemasolevate lehtede redigeerimisel. Ainukeseks erinevuseks on see, et lahtrid on seekord tühjad ja menüüs oleva lingi nimetuse lahtrit ei ole, sest see juba sisestati. 3. Kui jõutakse kolmanda punktini, siis on juba uus lehekülg või link mujale andmebaasi ära salvestatud. Siin punktis kuvatakse struktuuri muutmise moodul, et asetada link menüüs tema õigele kohale. Algselt loodi link mitte aktiivsena, kui oli sisulehega tegu siis sai sisu kirjutamise juures muuta lehekülge aktiivseks, aga kuna viida lisamisel lehelt välja, jäi see punkt vahele, siis tuleb see eraldi aktiivseks muuta sisu redigeerimise lehel. 4.6. Börsiteadetehaldus Nagu eespool sai mainitud, siis börsiteadete haldussüsteem on muu sisuhaldusega võrreldes täiesti iseseisev. Uudiste toimetamine pidi algselt jääma avalike suhete juhi ülesandeks ja seetõttu sai see ka muust sisuhaldusest eraldatud. Reaalselt töö käigus on aga kujunenud nii, et uudiste haldusega tegeleb üks finantsistidest, kuid kuna uudiseid on vaja sisestada tunduvalt tihedamini kui lehekülgede sisus muudatusi teha, siis ei ole siiani see probleeme tekitanud, et uudiste sisestamine käib teise lahenduse abil kui sisuhaldamine. 14
Teadete halduse võib piltlikult jagada kaheks osaks: inglise keelsete uudiste ja eesti keelsete uudiste haldamine. Mõlemad osad on identsed ja erinevus ongi ainult selles, et millise keelega toimetatakse. Esimene valik uudistehalduses on uue uudise sisestamine. Selleks avaneb vorm, kus on kohustuslik sisestada uudisele pealkiri ja kirjutada teksti alasse uudise sisu. Lisaks saab märgistada valiku, kas on tegemist üldkoosoleku kohta käiva uudisega. Kui checkbox on märgistatud siis ilmub see uudis lisaks teadetelehele veel ka üldkoosolekut puudutaval leheküljel veebis. Automaatselt on juba täidetud teate algus kuupäeva lahter ja lõpu kuupäeva lahter. Algselt on algus kuupäevaks märgitud päev, millal uudist sisestatakse ja uudise kehtivus ajaks on määratud üks aasta ehk lõpu kuupäevaks on sama kuupäev järgneval aastal. Mõlemat lahtrid saab vajadusel muuta, kui näiteks soovitakse uudis sisestada varem, näiteks mõned päevad enne selle avalikustamist, siis saab alguskuupäeva määrata hilisemaks ja uudist kuvatakse veebis alles alates sellest kuupäevast. Lõpukuupäev näitab ära aja, millal uudist enam veebis ei kuvata. Teine valik on olemasolevate uudiste muutmine. Seal avaneb esmalt nimekiri sisestatud uudistest ja uudise sisestamise ajast. Kui valitakse uudis mida soovitakse muuta, siis avaneb samasugune vorm, nagu uue uudise sisestamisel, aga lahtrid on juba täidetud andmebaasist leitud andmetega. Kolmandaks valikuks on uudiste kustutamine andmebaasist. Nagu muutmiselgi avaneb kõigepealt nimekiri uudistest ja sealt saab valida uudise, mida soovitakse kustutada. 15
5. Lehestik 5.1. Sisuhalduse lehestik Administreerimisliidese lehestiku moodustavad failid peavad paiknema kõik koos ühes kataloogis. Kuna ligipääs sellesse kataloogi on piiratud, siis samas kaustas ei tohi paikneda ühtegi avalikul veebilehel kasutatavat rakendust, skripti, vms. Failideks on valdavalt PHP-skripti failid, tekstiredaktori moodustavad valdavalt HTML, XML ja JavaScripti failid. Sisuhalduse kujundamiseks kasutasin CSS-i. Põhi lehestikus on kaks kausta: Img siia on paigutatud sisuhalduses (v.a. redaktoris) kasutatavad graafilised elemendid Editor tekstiredaktori failid, mida on kokku mitukümmend, kusjuures järgi on jäetud ainult PHP jaoks vajalikud failid, liidesest on eemaldatud seal algselt olnud ja eelnevalt juba mainitud platvormidel kasutamiseks mõeldud failid. Lisaks on 7 redaktori kasutamise jaoks vajalikku faili veel sisuhalduse üldises kaustas. Põhilehestiku failid: Stiililehed o sisuhaldus.css kogu sisuhalduse ühine stiilileht o struktuur.css veebilehe struktuuri muutmise ja redigeerimisõiguste muutmise stiilileht o users.css kasutajahalduse stiilileht class.php sisuredigeerimise vormi kuvamise klass. Kasutatakse nii uute lehtede loomisel kui ka vanade muutmisel. Tekstiredaktor käivitub selle klassi siseselt. func.php kõik mis puudutab kasutajate sisuhaldusesse logimist, väljalogimist ja sisuhalduse kasutamise aegset kontrolli, et tegu ikka õige kasutajaga. functs.php sisuhalduse erinevates osades laialdasemalt kasutatavad funktsioonid index.php sisuhaldusepõhi. Siin vaadatakse, mida kasutaja soovib teha ja siis includitakse vajalikud failid. kustuta.php kustutab andmebaasist soovitud andmed lisa.php uue lehekülje loomine 16
modif_functs.php uue lehekülje lisamisel ja struktuurimuutmisel kasutatavad funktsioonid muuda.php veebilehe sisu muutmisel kasutatavad funktsioonid muuda_struktuur.php struktuuri muutmine pick.js redaktoriga kaasas olnud failihalduri eraldi käivitamiseks vajalik fail. Seda faili ei olnud redaktoriga kaasas, vaid on hiljem juurde tehtud. sql.php andmebaasiga suhtlemise klass users.php kasutajatehaldus 5.2. Uudistehalduselehestik Koosneb neljast failist:.htaccess serveri konfiguratsioonifail index.php vajalike funktsioonide väljakutsumine funktsioonid.php uudistehalduse funktsioonid kujundus.css uudistehalduse kujundus 5.3. Veebilehestik Veebilehestiku moodustavad viis kausta ja kuus faili. Kataloogid: 1. Sisuhalduse kataloog 2. Uudistehalduse kataloog 3. Sisuhaldusega väga tihedalt seotud kaust. Siin paiknevad sisuhalduse failihalduriga hallatavad failid: pildid, dokumendid ja muu, mida veebis kuvatakse. 4. Dokumentide kaust. Siin kaustas paiknevad kõik võimalikud aruanded ja muud dokumendid, mis laetakse veebiserverile siseveebist automaatselt. Siin paiknevaid faile loeb veebilehele automaatselt selle jaoks tehtud PHP-skript. 5. Viimases kaustas paiknevad kujunduses kasutatud graafilised elemendid 17
Failid: 1. index.php sisaldab peamiselt HTML sõrestikku ja teiste failide välja kutsumist 2. Funktsioonide fail kõik funktsioonid, mis panevad veebi dünaamiliselt toimima ja etteantud argumentidele tuginedes tagastavad just selle lehekülje, mida klientarvutist päriti. 3. Andmebaasiga suhtlemise fail. Klass, mis otsib andmebaasist vajaliku info ja tagastab selle funktsioonile kus seda küsiti. 4. Uudiste kuvamise fail. 5. Dokumentide kuvamise fail dokumentide kaustast otsib välja soovitud failid ja kuvab nende lingid. 6. Stiilileht 18
6. Edasised arendussuunad Kuna siinne veebileht on väga kitsa suunitlusega ja mõeldud väga täpselt reguleeritud info edasiandmiseks, siis on vähe tõenäoline, et lähiajal tekib vajadus suurema edasiarenduse jaoks. Kõige suurem visuaalselt tajutav edasiarendus võib tekkida tuginedes kasutajate soovidele. Kui avaldatakse soovi, et kasutajaliides võiks olla kuidagi käepärasem või muud sarnast. Töö kirjutamise hetkeks ei ole kasutajatelt veel negatiivset tagasisidet poole aasta jooksul tulnud. Positiivsena võiks mainida, et valminud veebilehega ollakse rahul. Dokumentide automaatse serverisse laadimise võimalust on eraldi mainitud ja seda olen hakanud rakendama juba ka Tallinna Sadama teistel kodulehtedel. Visuaalselt mittetajutav edasiarendus võiks olla koodi optimeerimine. Kuigi süsteemi loomisel üritasin vältida võimalikke kordusi, kasutades selleks palju oma loodud funktsioone ja ka objekt orienteeritud programmeerimise(oop) võtteid, on siiski võimalik, et mõningaid koodi osasid saaks veelgi lühemalt ja tõhusamalt tööle rakendada. Väga suuremahuline ja pikaajalisem edasiarenduseprotsess, aga võiks olla kõikide Tallinna Sadama veebikülgede haldamise kokku viimine ühtseks suureks veebihaldussüsteemiks. 19
Kokkuvõte AS Tallinna Sadama veebimeistrina töötades anti mulle ülesanne luua AS Tallinna Sadama finantsalast informatsiooni koondav veebileht, mille haldamiseks ei ole vajadust spetsiaaltarkvarale ja mille haldamiseks ei ole tarvis veebiprogrammeerimisalaseid teadmisi. Kuna valmisrakenduste sisseostmine ei osutunud mõttekaks, siis saigi loodud investoritele suunitletud veebileht koos administreerimisliidesega minu poolt koostöös serverite administraatorite ja finantsistidega. Tänu sisuhaldusele on finantsistidel muudatusi veebis teha sama lihtne kui oma muud igapäevast tööd ja ei ole enam vajadust mõne uue dokumendi lisamiseks või lehekülje sisus muudatuse tegemiseks pöörduda veebimeistri poole. Veebileht koos sisuhaldusega läks kasutusse märtsis 2007. Kuna senised sadama veebilehed on kõik olnud seni staatilised ja hallatavad peaasjalikult ainult veebimeistri poolt, siis järgmise etapina sadama veebinduse kaasaegsemaks muutmisel on sadama põhiveebi uuendamine. 20
Lühendid CMS Content Management System Sisuhaldustarkvara CSS Cascading Style Sheets Kaskaaduvad stiililehed, see on keel, milles märgitakse ülesse veebilehtede kujundust HTML Hypertext Markup Language Hüperteksti ülestähendamise keel, see on keel, milles märgendatakse veebilehti OOP Object-oriented programming Objekt-orienteeritud programmeerimine PHP Hypetext Preprocessor see on programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomisel. XML Extensible Markup Language see on üldises kasutuses olev andmete jagamise ja edastamise meetod /15/ 21
Kasutatud viited 1. investor.portoftallinn.com - http://investor.portoftallinn.com viimati 21.10.2007 2. Veebipõhine tekstiredaktor - http://www.fckeditor.net/ - viimati 21.10.07 3. Hea Ühingujuhtimise Tava - http://investor.portoftallinn.com/docs/hea_yhingujuhtimise_tava/ Hea_&U uml;hingujuhtimise_tava.pdf viimati 27.10.07 4. Sisuhaldussüsteemid - http://en.wikipedia.org/wiki/content_management_system - viimati 21.10.07 5. Joomla - http://www.joomla.org/ - viimati 21.10.07 6. PostNuke - http://www.postnuke.com/ - viimati 21.10.07 7. Mambo - http://source.mambo-foundation.org/ - viimati 21.10.07 8. PowerCMS - http://pcms.pri.ee viimati 21.10.07 9. MeediaCMS - http://www.meediadisain.com/?id=133 viimati 21.10.07 10. BestCMS - http://www.bestit.ee/?id=909 viimati 21.10.07 11. CentOS - http://www.centos.org/ - viimati 21.10.07 12. Apache - http://www.apache.org viimati 21.10.07 13. MySQL - http://www.mysql.com viimati 21.10.07 14. W3C Validation - http://validator.w3.org/ - viimati 21.10.07 15. Vikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/esileht - viimati 28.10.07 22
Lisa 1. Ekraanivaated 1. Sisuhalduses eesti keelse lehestiku nimekiri administraatori režiimis 2. Sadama organisatsiooni struktuuri sisaldava lehekülje redigeerimine redaktoriga 23
3. Menüü struktuuri muutmine 4. Veebi avaleht 24
Lisa 2. Koodinäiteid function Redaktor($sisu, $korgus) // redaktori seaded ja välja kutsumine { include("fckeditor.php"); $ofckeditor = new FCKeditor('content'); $ofckeditor->basepath = '; $ofckeditor->width = '600'; $ofckeditor->height = $korgus; $ofckeditor->value = $sisu; $ofckeditor->create(); } function Pick($swtch,$results,$negative) //switch'i imiteerimine, mida saab kasutada erinevate valikute tegemisel { global $avatar, $portoftallinn; $results = explode('/',$results); $num = count($results); for($i=0; $i<$num; $i++) { if($swtch == $results[$i]) { return $results[$i]; } } if($negative) { return $negative; } 25
Home(); //kui etteantud argumentidest sobivat ei leitud ja negatiivset tulemust ka ei ole ette antud, siis oli midagi valesti ja näitame avalehte } function sitemap($where,$lang,$class){//genereerime menüü punktide järgi sisukaardi $mysql = new Sql(); $mysql->open_r(); $sql = "SELECT * FROM ".TABLE_MENU." WHERE parent_id=".$where." AND lan='".$lang."'and (mode='1'or mode='2') ORDER BY pos"; $array = $mysql->run($sql); $mysql->close(); if(count($array) > 0){ foreach ($array as $key) { if($key->link) { print "<a href=\"".$key->link."\" target=\"_blank\" class=\"".$class."\">".$key->name."</a>\n"; } else { print "<a href=\"".$php_self."?".$key->lan."/". $key->content_id."\" target=\"_self\" class=\"".$class."\">".$key->name."</a>\n"; sitemap($key->id,$lang,"tree_a"); } } } } 26