SELETUSKIRI Arhitektuurne ja maastikuarhitektuurne osa, põhiprojekt projekti nr: 1306 töö nr : AP16-07 ehitise aadress : Kesk tänav, Arbi järve ümbrus, vastavalt ala skeemile projekti koostaja : tellija : AT HOME OÜ Valdeku 9-2, Tallinn 11621 Registrikood: 11102382, MTR EEP000370 kontaktisik: Ülle Maiste MOB +372 51 43 565 MAIL ylle@at-home.ee Elva linnavalitsus Kesk 32, Elva 61507, Tartumaa Registrikood: 75008092 kontaktisik: Jaanika Saar MOB +372 50 44 039 MAIL jaanika.saar@elva.ee staadium : PÕHIPROJEKT projekti autorid : Ülle Maiste, Diana Taalfeld vastutav spetsialist : Ülle Maiste / allkirjastatud digitaalselt välja antud : 7. veebruar 2018. a.
KÖITE KOOSSEIS I. SELETUSKIRI 1.1 Seletuskirja ülesehitus... 7 1.2 Üldandmed... 7 1.2.1 Ehitise asukoht... 7 1.2.2 Projekteerijad... 7 1.3 Alusdokumendid... 7 1.3.1 Lähteandmed... 7 1.3.2 Uuringud... 9 1.3.3 Normdokumendid... 9 1.3.4 Standardid... 9 2. Olemasolev olukord... 10 2.1 Projektala paiknemine... 10 2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised... 10 2.2.1 Kesktänav... 10 2.2.2 Hanseni allee... 10 2.2.3 Kesk tänava ja Arbi järve vaheline ala (Keskväljak)... 11 2.2.4 Linnavalitsuse esine väljak... 11 2.3 Olemasolev reljeef... 11 2.3.1 Kesktänav... 11 2.3.2 Hanseni allee... 11 2.3.3 Kesk tänava ja Arbi järve vaheline ala (Keskväljak)... 11 2.3.4 Linnavalitsuse esine väljak... 11 2.4 Olemasolev kõrghaljastus... 11 2.4.1 Kesktänav... 11 2.4.2 Hanseni allee... 11 2.4.3 Kesk tänava ja Arbi järve vaheline ala (Keskväljak)... 12 2.4.4 Linnavalitsuse esine väljak... 12 2/79
2.5 Liiklemine... 12 2.5.1 Kesktänav... 12 2.5.2 Hanseni allee... 12 2.5.3 Kesk tänava ja Arbi järve vaheline ala (Keskväljak)... 12 2.5.4 Linnavalitsuse esine väljak... 12 2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised... 12 2.6.1 Mälestised... 12 2.6.2 Looduskaitse... 13 2.7 Pinnase omadused... 13 3. Projekteeritud lahendus... 13 3.1 Üldlahendus... 13 3.2 Ehitusetapid... 13 3.3 Funktsionaalne idee... 14 3.3.1 Kesktänav... 14 3.3.2 Hanseni allee... 18 3.3.3 Keskväljak (Kesk tänava ja Arbi järve vaheline ala)... 19 3.3.4 Linnavalitsuse esine väljak... 26 3.4 Väikeehitised ja vormid... 27 3.4.1 Moodul-hooned... 27 3.4.2 Linnagalerii ühepoolne moodul AVV-04 ja paarismoodul AVV-05... 29 Hanseni allee paviljon AVV-06 ja infotahvlid AVV-07... 29 3.4.3 Terrassid... 30 3.4.4 Tool AVV11... 31 3.4.5 Tool AVV12... 31 3.4.6 Pink AVV13... 32 3.4.7 Pink-kiik AVV14... 32 3.4.8 Rannatool Kajen AVV15... 33 3.4.9 Ranna-seismistool Kajen Planka AVV16... 33 3.4.10 Võrkiik AVV17... 34 3/79
3.4.11 Tasakaaluala (AVV-18)... 34 3.4.12 Kuum kivi AVV19... 35 3.4.13 Laud AVV20... 36 3.4.14 Rattahoidjad Lotlimit AVV21... 36 3.4.15 Vari AVV22... 37 3.4.16 Kõrghaljastuse kaitserest AVV-23... 37 3.4.17 Lipumastid AVV-24... 38 3.4.18 Prügikastid (AVV-25)... 38 3.4.19 Joogikoht (AVV-26)... 39 3.4.20 Mudilaste mänguplats AVV27... 39 3.4.21 Jõulinnak AVV28... 41 3.4.22 Lauatenniselauad (VV29)... 43 3.4.23 Välimale AVV29... 44 3.4.24 Istumispind ümber puu pink (AVV30 joonis AR-7-06)... 44 3.4.25 Santehnika (AVV31)... 46 3.4.26 Purskkaev... 50 3.5 Piirded... 50 3.6 Valgustus... 50 3.6.1 Postvalgustid... 50 3.6.2 Süvistatud valgustid V-06... 53 3.6.3 Objektide valgustus... 54 3.6.4 Purskaevu valgustid... 54 4. Vertikaalplaneering... 55 4.1 Teed ja platsid... 55 4.1.1 Teed... 55 4.1.2 Platsid... 55 4.2 Katendid ja viimistlus... 56 4.3 Äärekivid... 58 4.4 Trepid... 59 4/79
4.5 Teede ja väljakute paiknemiskõrgus... 59 4.6 Sademevee käitlemine... 59 5. Liikluskorraldus ja parkimine... 59 5.1 Üldlahendus... 59 5.2 Liikumis-, kuulmis- ja nägemispuudega inimeste liikumisvõimalused... 59 5.3 Liikluskorraldusvahendid... 59 5.4 Parkimine... 60 6. Haljastus ja heakorrastus... 60 6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus... 60 6.2 Olemasoleva haljastuse ehitusaegne kaitse... 60 6.3 Likvideeritav haljastuse raadamine... 62 6.4 Uushaljastuse kontseptsioon... 62 6.4.1 Uushaljastuse liigline koosseis... 62 6.4.2... 70 6.4.3 Uushaljastuse rajamise mahud... 71 6.5 Nõuded istikutele ja istutustöödele... 72 6.5.1 Lehtpuud... 72 6.5.2 LEHTPÕÕSAD... 72 6.5.3 PÜSIKUD/ PUHMAD/ KÕRRELISED... 73 6.5.4 MURUALA... 73 6.5.5 Istutustööde üldised põhimõtted... 73 6.6 Haljastuse hooldusnõuded... 76 6.6.1 Puude hooldustööde loetelu:... 76 6.6.2 Põõsaste hooldustööde loetelu:... 76 6.6.3 Püsikute/ puhmad/ kõrrelised hooldustööde loetelu:... 76 6.6.4 Muru hooldustööde loetelu:... 77 6.6.5 Heki hooldustööde põhimõtted:... 77 6.6.6 Kastmisperiood:... 78 LISA 1. Tootelehed... 79 5/79
II JOONISED ASENDIPLAANI JOONISED Asendiplaan. Kesk tn 1 kuni 23 Konsumist parklani Asendiplaan. Kesk tn 23 kuni 29 - Keskväljak, Hanseni allee Asendiplaan. Kesk tn 29 (Keskväljak) kuni raudteejaamani 1306_PP_AS-4-01_v01_ 1306_PP_AS-4-02_v01_ 1306_PP_AS-4-03_v01_ PAVILJONID Rannamaja - vetelpääste ja WC paviljon Jäätiskohvik ja rannakohvik Ärimoodul DETAILID JA VÄIKEVORMID Linnagalerii Paviljon ja infotahvlid. Hanseni allee Pink 4x4 m, 5x5 m Istutuskast 1306_PP_AR-7-01_v01_ 1306_PP_AR-7-02_v01_ 1306_PP_AR-7-03_v01_ 1306_PP_AR-7-04_v01_ 1306_PP_AR-7-05_v01_ 1306_PP_AR-7-06_v01_ 1306_PP_AR-7-07_v01_ Märkused: 1. See projekt on EV Autorikaitse objekt. Projekti kopeerimine ja kasutamine mistahes vormis on autori nõusolekuta keelatud. 2. Seletuskiri ja mistahes köite osad moodustavad joonistega ühtse terviku. 3. Täheldades vastuolusid seletuskirja ja graafilise osa või mis tahes muu projekti osa vahel, tuleb viivitamatult teavitada projektijuhti. Vastuolude ilmnemisel arhitektuurse ja eriosade projekti vahel tuleb lähetuda arhitektuursest projektist. 6/79
1. ÜLDOSA 1.1 SELETUSKIRJA ÜLESEHITUS Käesolev seletuskiri on arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse põhiprojekti seletuskiri. 1.2 ÜLDANDMED 1.2.1 Ehitise asukoht Käesolev Elva linnakeskuse põhiprojekt on koostatud Elva linna Kesk tänavale ja seda ümbritsevatele alale ning Kesk tänava ja Arbi järve vahelisele alale. Projekti aluseks on Elva keskväljaku ideekonkursi võidutöö Sõstrapõõsaste vahel. Töö autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ja Taavi Kuningas. Põhiprojektile eelnes eelprojekt (september 2016). Katastriüksuste tunnused ja sihtotstarbed: Maa-ala pindala: Kesk tänav, 17007:001:0062, transpordimaa 100% Kesk tänav T1, 17001:001:0065, transpordimaa 100% Kesk tn 30, 17007:001:0052, ühiskondlike ehitiste maa 100% Kesk tn 32, 17007:001:0063, ühiskondlike ehitiste maa 100% Pargi tänav T1, 17007:002:0063, transpordimaa 100% 36,5 ha 1.2.2 Projekteerijad Peaprojekteerija Novarc Group AS Mustamäe tee 46, Tallinn 10621, tel.6260000 reg.10226774, EP10226774-0001 projekti juht: Reino Rass Maastikuarhitektuur ja arhitektuur Vastutavad spetsialistid: Ülle Maiste, Diana Taalfeld AT HOME OÜ, registrikood: 11102382 aadress: Valdeku 9-2, Tallinn 11621 majandustegevuse registrikood (MTR): EEP000370 kontaktisik: Ülle Maiste, +372 51 43 565, ylle@at-home.ee 1.3 ALUSDOKUMENDID 1.3.1 Lähteandmed Käesolev Elva linnakeskuse põhiprojekt on koostatud Elva linna Kesk tänavale ja seda ümbritsevatele alade ning Kesk tänava ja Arbi järve vahelisele alale. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul korraldati hea avaliku ruumi saamise eesmärgil konkursse Eesti väikelinnade linnasüdamete ümberehitamiseks või rekonstrueerimiseks, et muuta 7/79
linnad elanikele meeldivamaks ja mõnusamaks elukeskkonnaks. Käesoleva projekti aluseks on Elva keskväljaku ideekonkursi võidutöö Sõstrapõõsaste vahel. Töö autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ja Taavi Kuningas. 1.3.1.1 Tellija lähteülesanne Tellija projekteerimise lähteülesandeks: on olnud Elva linna poolt väljastatud tehniline kirjeldus: Elva Kesk tänava ja linnaruumi arhitektuurivõistlus esitatud ideekavandi arhitektuursed projekteerimistööd. 1.3.1.2 Eskiisprojekt Võistlustöö baasil tehtud eskiisprojekt on valminud juuli 2016. 1.3.1.3 Eelprojekt Eskiisprojekti baasil on tehtud eelprojekt, mis valmis september 2016, mis on aluseks käesolevale põhiprojektile. 1.3.1.4 Elva Linnavalitsuse poolt esitatud alusmaterjalid: Projekteerimistööde ala skeem (lisa 1); Kehtiv geodeetiliste tööde alusplaan; Kehtiv üldplaneering http://elva.kovtp.ee/et/uldplaneering ; Koostatav üldplaneering http://elva.kovtp.ee/et/koostamisel-uldplaneering ; Seotud planeeringud (Kesk tn DP; Kesk tn 1 DP; Kesk tn 27 DP; Elvas Kesk 30 ja Pikk 8 vahelise ala detailplaneering); Seotud objektid (Kesk tn 30 kultuurikeskuse rekonstrueerimise eelprojekt; Elvas raudteejaama esise väljaku rekonstrueerimise projekt); Dendroloogiline hinnang 1.3.1.5 Projekteerimislepingu LISA II. Tehniline kirjeldus 1.3.1.6 Detailplaneering ja projekteerimistingimused Detailplaneeringu koostamine kõnesolevale maa-alale ei ole tehtud. Projekteerimistingimusi nimetatud maa-ala projekteerimiseks väljastatud ei ole. 1.3.1.7 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused Kõnesolevale projektile on väljastatud järgmised tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused: AS Emajõe Veevärk tehnilised tingimused; OÜ Elva Soojus tehnilised tingimused nr 42/2017-04-19; OÜ Elektrilevi tehnilised tingimused nr 302948; 8/79
AS Telia tehnilised tingimused nr 28257320. 1.3.2 Uuringud Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, Töö nr.17-072, juuli 2017, teostas OÜ Rakendusgeoloogia. Geodeesia OÜ. Töö nr GE-783, august 2016, teostas Geodeesia OÜ. Lisaks on arvestatud järgnevate mõõdistustega: Kesk tn 32 ja 34 kinnistute veetorustiku teostusmõõdistus, Töö nr TM17029 august 2017, teostas Geoweb OÜ. 1.3.3 Normdokumendid Projekti koostamisel on kasutatud alljärgnevaid kõiki projektid osasid puudutavaid normdokumente: Ehitusseadustik RT I 05.03.2015 ja sellega seonduvad õigusaktid; Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus RT I 23.03.2015; Majandus- ja taristuministri määrus nr.97 "Nõuded ehitusprojektile"; Majandus ja taristuministri määrus nr.55 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded ; Siseministri määrus nr.17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele ; Sotsiaalministri määruse nr.42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid kehtiv redaktsioon; Eraldi projekti osasid puudutavad normdokumendid on toodud iga osa seletuskirja ees. 1.3.4 Standardid Projekti koostamisel on kasutatud alljärgnevaid kõiki projektid osasid puudutavaid standardid: Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad ; Eesti Standard EVS 932:2017 "Ehitusprojekt". Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest RYL ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Ehitustööde kvaliteet peab vastama Maa RYL 2010 ja Tarindi RYL 2010 poolt esitatud tingimustele. Projekti seletuskiri ja joonised on töö lahutamatuteks osadeks ning täiendavad teineteist. Projektis näitena valitud ehitusmaterjalide ja toodete asendamine ning lahenduste muutmine kooskõlastada projekti autoriga ja Tellijaga ning vajadusel kooskõlastada ametkondadega. Käesoleva projektlahenduse mittekohasel käsitlemisel või rakendamisel on vajalik projekteerija eelnev kooskõlastus, selle eiramisel kaotab projektlahendus kehtivuse. 9/79
2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1 PROJEKTALA PAIKNEMINE 1. Projektala paiknemine:1. Kesk tänav 2. Raudteejaam 3. Konsum 4. Linnavalitsus 5. Kultuurikeskus Sinilind 6. Hanseni allee 7. Kultuurikeskuse parkla 8. Planeeritav Keskväljak 9. Planeeritav Linnavalitususe esine väljak Projekteeritav ala hõlmab Elva kesklinnas asuvat Kesk tänavat ning sellega piirnevaid alasid: Hanseni alleed ning kultuurikeskuse ja linnavalitsuse ümbrust. Keskväljak on planeeritud Kesk tänava ja Arbi järve vahele. Linnavalitsuse ette on planeeritud Linnavalitsuse esindusväljak. Lisaks projekteeritavale alale lahendatakse käesolevast projektist lahus Ala 1e Linnvalitsuse taguse ja Noorte keskuse vaheline ala ja Ala 2 e Juubelitammede park. 2.2 OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED 2.2.1 Kesktänav Kesk tänav on hoonestatud segahoonestusega elumajad vahelduvad äripindadega hoonete I korrusel. Osad krundid on hoonestamata. 2.2.2 Hanseni allee Hanseni alleel hoonestus puudub. Allee lõpus, allee sihil on elektripost. 10/79
2.2.3 Kesk tänava ja Arbi järve vaheline ala (Keskväljak) Keskväljakul hoonestus puudub. Väljak piirneb idast Sinilinnu kultuurikeskusega, mis on rekonstrueerimisel. 2.2.4 Linnavalitsuse esine väljak Olemasolevad hooned ja rajatised alal puuduvad. 2.3 OLEMASOLEV RELJEEF 2.3.1 Kesktänav Kesk tänava profiil langeb kergelt raudteejaama suunas. Tänavalõigu pikkus on pisut alla 1 km. Selle jooksul langeb maapind u 3-4 m võrra. Tänava alguses (Konsumi juures) on abs kõrgus 48,8 m; lõigu lõpus raudteejaama juures 45,3 m. 2.3.2 Hanseni allee Hanseni allee pikkuseks on u 150 m. Maapind langeb järve suunas. Kesk tänava ääres on abs kõrgus 45 m, allee järvepoolses lõpus 43,1 m. Allee kõrval on kuivenduskraavid. 2.3.3 Kesk tänava ja Arbi järve vaheline ala (Keskväljak) Keskväljaku maapind langeb järve suunas. Kesk tänava lähedal on langus lamedam ja järve ääres järsem. Väljaku pikkuseks on 210 m. Ala läbib 2 kuivenduskraavi. Kesk tänava ääres on maapinna kõrguseks 45,2 m, järve lähedal u 43 m. 2.3.4 Linnavalitsuse esine väljak Linnavalitsuse esine maapind on suhteliselt lauge. Absoluutsed kõrgused on vahemikus 46,7-47,0 m. 2.4 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS 2.4.1 Kesktänav Kesktänav on haljastatud 2-poolse pärnaalleega. 2011 aastal Artes terrae OÜ poolt koostatud dendroloogia järgi on soovitatud allee mahavõtmist terves ulatuses. 2.4.2 Hanseni allee Hanseni allee on haljastatud kahepoolselt pärnadega. 2011 aastal Artes terrae OÜ poolt koostatud dendroloogia järgi on valdava osa puude tervislik seisukord 3 ; osade puude seisukord on 2. Käesoleva projektiga allee haljastust ei uuendata. Allee sihil järve ääres on elekripost, mis liigutatkase uude asukohta. 11/79
2.4.3 Kesk tänava ja Arbi järve vaheline ala (Keskväljak) Keskväljaku alune ala on valdavas osas kõrghaljastamata. Hulgaliselt puid asu väljaku Arbi järve poolses osas, kus säilitatakse osaliselt lehtpuud väljaku servades. Väljakusse intergreeritakse Presidendi tamm. 2.4.4 Linnavalitsuse esine väljak Väljaku loodenurgas asub tamm. 2.5 LIIKLEMINE 2.5.1 Kesktänav Valdav osa tänavaruumist on planeeritud autodele. Tee osa on 7 m lai. Sõidutee ääres on enamasti 2,5 m laiune haljastuseriba (muru ja pärnad) ning seejärel 2,5 m laiune betoonkiviga kaetud jalakäijate ala. Kesk tänava alguses, põhjapoolses küljes haljasriba puudub ja autod pargivad tee ääres, teemaaalal. Tänava ääres on mõned suuremad parklad Konsumi ees, Sinilinnu kultuurikeskuse lähedal, Kaubahoovis ja Raudteejaamas. 2.5.2 Hanseni allee Hanseni allee on kaetud peenkillustikuga. Allee algab Kesk tänavalt ja lõpeb Arbi järve ümbritseval rajal. 2.5.3 Kesk tänava ja Arbi järve vaheline ala (Keskväljak) Planeeritava Keskväljaku ala algab Sinilinnu kultuurikeskuse ja suure parkimisplatsi vahelt. Kultuurikeskus on rekonstrueeritud 2017 aastal (Rekonstruktsiooniprojekt, U-disain, arhitekt Uko Künnap, märts 2016). Ala lõpetab Arbi järve rand. Ala on valdavas osas kaetud muruga, mida läbivad risti-rästi kulgevad peenkillustikuga kaetud teed. 2.5.4 Linnavalitsuse esine väljak Linnavalitsuse esine väljaku keskosa on kaetud muruga. Asfaltkattega on sissepääsuteed hoone mõlemal küljel. Kortermaja Kesk 36 kõrval pargitakse. Liiklusskeem on 1-suunaline. Sissesõit kinnistule toimub Keskt 36 poolt ja väljasõit Kultuurikeskuse Sinilind poolt. 2.6 KAITSEALUSED OBJEKTID JA KINNISMÄLESTISED 2.6.1 Mälestised Vastavalt kulutuuriministri 20.03.1997 määrusele nr 12 (RTL 1997, 68, 376) mõjutavad Kesk tänava planeeringuala järgmised kultuurimälestiseks tunnistatud hooned: Kesk tn 35 apteegihoone-elamu (1900-10 a); Pargi tn 4 Elva raudteejaama tööliste elamu (1900-03 a); 12/79
Pargi tn 2 a - Elva raudteejaama abihoone (1900-03 a); Pargi tn 2 - Elva raudteejaama peahoone (1900-03 a). Mälestiste kaitsevöönd on 50 m mälestise välispiirist. 2.6.2 Looduskaitse Hanseni alleed ja Keskväljaku ala katab osaliselt kaitsealune Elva-Peedu metsapark. Keskväljaku ala asub osaliselt Arbi järve kalda piiranguvööndis ja veehaarde ehitise kaitsevööndis. Kesk tänava algus jääb Arbi oja kaitsevööndisse. teeprojektis. 2.7 PINNASE OMADUSED Alale on tehtud ehitusgeoloogiline uuring. Pinnase omadusi käsitletakse ja võetakse arvesse 3. PROJEKTEERITUD LAHENDUS 3.1 ÜLDLAHENDUS Käesoleva lahenduse eesmärgiks on: 1. muuta Elva kesklinn atraktiivseks ja mugavaks nii kohalikule elanikule kui rongiga saabuvale turistile; lisada erinevaid tegevusvõimalusi; 2. ühendada Kesk tänav Arbi järvega, luues sinna atraktiivse, erinevaid tegevusi pakkuva Keskväljaku. Võistlustöös Sõstrapõõsaste vahel peeti oluliseks ka raudtee jaama otseühendust Arbi järvega. Selleks planeeriti ühendustee, mis läbiks hotelli kinnistut ja mööduks hetkel aktiivsena tegutsevast noortekeskusest ning jõuaks välja Keskväljaku lõppu. Edasistest projekteerimisetappidest on nimetatud ühendustee välja jäetud. Planeeritud linnaruum on väikelinlikult tihe ja inimsõbralik, kasutatud on taimi (nt sõstrapõõsad) ja väikevorme (nt võrkkiik), mis vanaema aiast tuttavad. 3.2 EHITUSETAPID Soovituslik on ehitada kogu projekt välja korraga ja terviklikult. Vajadusel on võimalik jagada rekonstrueerimistöid järgmistesse etappidesse: 1. Keskväljaku rajamine 2. Linnavalitsuse esise väljaku rajamine 3. Kesk tänava rekonstrueerimine 4. Noortekeskuse ja linnavalitsuse ja keskväljaku vahelise ala arendamine tegevusvõimalusi pakkuvaks noorte ning laste mängu- ja spordialaks 13/79
5. Juubelitammede pargi rekonstruktsioon kooliga seotud väligalerii või linnavalitsuse infotahvlid (nt planeeringute avalik väljapanek) ja trepistik noortele istumiseks. 3.3 FUNKTSIONAALNE IDEE Planeeringu eesmärgiks on aktiveerida Kesk tänavat ja Elva kesklinna; suunata inimesed Konsumi kauplusest edasi raudteejaama poole ning tõsta raudtee sõlme osatähtsust. 3.3.1 Kesktänav Kesk tänav on muudetud kergliikleja sõbralikumaks ja lisatud on erinevaid tegevusvõimalusi: tänava ruum on muudetud kitsamaks (2-suunalise autotee laiuseks on 5,5 m ja kiirusepiiranguks 30 km/h); Kesk tänava põhjapoolsesse ossa on loodud 2-suunaline rattatee; Kesk tn põhjapoolsed kõnniteed on muudetud laiemaks; Kesk tänava sõlmpunktidesse, tänava põhjapoolsesse külge, on lisatud istumis-, kiikumis- ja haljastupesad; lisatud on parkimine tänava lõunapoolsele küljele ja erandina pubi Üks Teist juurde tänava põhjapoolsel küljel; planeeritud on ärimoodulid (ehitisealune pind kuni 20 m 2 ) kohaliku ettevõtluse soodustamiseks käesoleva projekti raames ehitatakse valmis jäätisekohvik aadressiga Apteegi 2, Kesk tänava ääres. Perspektiivis on võimalik lisada ajutisi ärimooduleid hetkel tühjalt seisvatele kinnistutele. Tänava ruumijaotust selgitavad lõiked: 2. Lõige C-C. Tänava tüüp-profiil: planeeritav jäätisekiosk / Kesk tänav 38 esine istumispesa 14/79
3. jäätisekohvik ja istumispesad Kesk tänava ääres Käesoleva laheduse kohaselt on kahesuunalise autotee laiuseks 5,5 m. Piirkiiruseks on ette nähtud 30 km/h. Autotee on põhjapoolsest jalgrataste ja jalakäijate alast 8 cm võrra madalamal. Lõunapool asuv parkimine on autoteest 4 cm kõrgemal ja jalakäijate ning haljastuse ala autoteest 8 cm kõrgemal. Parkimise ja jalakäijate ala vahele jääb 4 cm kõrgust. Parkimisalad on kaetud murukiviga. Haljasriba on valdavalt lahendatud mururibana, mille sees on puud. Istumispesade juures ja mõnedes kohtades on muru sees kõrreliste ja kiviplaatidega alad, mis on kaetud multšiga. Kõrreliste alad pakuvad vaheldust pikas mururibas ja annavad võimaluse muru ületada kiviplaatidega kaetud osal. Kiviplaatide suurused on 500X500 ja 1000X1000 mm, materjaliks sama, mis keskväljakul - valge betoon. 15/79
Teest põhja pool on 1,75 m laiune asfaltiga kaetud 2-suunaline rattatee ja lõunapool 2,5 m laiused murukiviga kaetud parkimisalad. Rattatee on autoteest eraldatud 50x50x50 täringukividest kaldus ribaga (h 8 cm). Rattatee ja jalakäijate ala vahel on 2 m laiune haljastuse riba. Peamine jalakäijate tee jääb põhjapoole, seda on täiendatud istumis- ja haljastuspesade ja jalgrataste parkimise võimalusega. Jalakäijate ülekäik on sõiduteega samas tasapinnas, välja arvatud Keskväljaku väljaku tõstetud ülekäik, mis on jalakäijate alaga samas tasapinnas. Tänavaruumi kujundamisel on valdavalt kasutatud moodulit sammuga 1 m. Tänavapinnast 0,45 m tõusvate haljastuskonteinerite mõõduks on 2 x 2 m; pubi juures on 4 konteinerit mõõduga 1,87x1,87 m. Mõnes kohas on kasutatud väiksemaid teisaldatavaid konteinereid mõõduga 1x1 m. 4 x 4 m istumisalad on kahte tüüpi - tumeda betoonkiviga alad on tänavaga samas tasapinnas, puidust istumisalad on planeeritud kergliikluse tasapinnast 0,2 m kõrgemale. 16/79
4. Lõige B-B. Linnavalitsuse esine väljak / Kesk tn 33 kinnistu Väljaku idaservas kasvavad kirsipuud on ümbritsetud pinkidega. Teisel pool teed on parkimiskohad ja rajatud on uus jalakäijate ülekäik, mis on sõiduteega samas tasapinnas. Valitud kirsisordiks on õigerohke Sahhalini kirsipuu "Rancho", mille kõrguseks 5-8 m ja laiuseks 3-4 m. Puu on tiheda ümara võra ja pähkelpruunide võrsetega. Lehed on puhkedes punakad, hiljem tumerohelised. Sügisvärv on oranzpunane. Õied tumeroosad, õitseb mais. Viljad valmivad augustis. 5. istumispesad Kesk tänava ääres, taustal linnavalitsuse esine väljak 17/79
6. Kesk tänava algus atraktiivne sissejuhatus jalakäijasõbralikule linnaruumile Konsumi juures 3.3.2 Hanseni allee Käesoleva projektiga on säilitatud Hanseni allee servas olev kõrghaljastus. Allee katend on uuendatud ning lisatud on istumisvõimalusi pink-kiikesid. Allee lõpeb silla, paviljoni ja infotahviltega (vt 3.4.4.). Hanseni allee lõpus, allee sihil olev post tõstetakse ringi. 7. Vaade Hanseni alleele Arbi järve poolt 18/79
3.3.3 Keskväljak (Kesk tänava ja Arbi järve vaheline ala) Keskväljaku ülesandeks on ühenda Kesk tänav ja Arbi järv - tuua järv inimestele lähemale, pakkuda kohta koos olemiseks ja erinevateks ühisteks tegevusteks. Keskväljak on koht, kus alati midagi toimub. 8. Vaade keskväljakule linnulennult Ala on jagatud tegevuste ja materjalide abi tsoonidesse. Kesk tänava äärne osa on väljapeetud esindusväljak, mille oluliseks naabriks on idas paiknev kultuurikeskus Sinilind. Hetkel rekonstrueeritava Sinilinnu peatelg on väljakul markeeritud erinevate katenditega. Parkimisala planeerimisel on arvestatud sooviga vaadata välikino Sinilinnu sissepääsule kinnitatud ekraanilt. Kultuurikeskuse markeeritud sissepääsu teljest lõunasse jääb linnagalerii ja põhja poole kaks ärimoodulit kohvik ja nt kingsepp. Tulevikus on võimalus lisada mooduleid. See on sobilik koht laada või jõuluturu pidamiseks. Moodulid ja galerii aitavad eraldada parkla Keskväljakust ja muudavad väljaku õdusamaks ja atraktiivsemaks. Moodulite taha on planeeritud rattaparkla. 19/79
9. Keskväljaku lõunaosa 20/79
10. vaade galeriile keskväljakul, paremal jõulukuusk ja ärimoodulid Galerii ja Sinilinnu vahel on planeeritud koht jõulukuusele. Avalik joogikraan asub kohvikumooduli kõrval. Keskväljak on markeeritud sõiduteel tõstetud ristmikuna (helehall graniit-täringukivi) ja teisel pool tänavat erineva katendiga. 21/79
11. Keskväljaku keskosa Sinilinnu sissepääsu teljest põhja poole jäävad ärimoodulid, millest üks on kohvik. Kohviku lauad ja toolid on paigutatud statsionaarsetena väljakule. Ala on ilmestatud puidust väljakuga samas pinnas paiknevate ruutudega. Lähedusse jäävad liivakast, välimale ja lauatennis. Katendiruutudele lisanduvad haljastusepesad. Olemasolevast haljastusest jääb sellele kaardile Presidendi tamm ja kuused. 22/79
12. Keskväljaku põhjapoolne osa Arbi järve ääres 23/79
13. Vaade Keskväljakule Väljakut läbivad kraavid on paigutatud väljaku ulatuses torusse ja väljaku katend jätkub kraavide kohale ühtlaselt langeva reljeefiga. Kraavide kohal vahetab betoonkivi-katendi välja peenkillustik. Alale on pakutud erinevaid sportimisvahendeid mh välitrenažööre ja tasakaalupalle. Alal asub hulgaliselt kõrghaljastust valdavalt kased, männid ja kuused. Kased on suuremas osas säilitatud. Väljaku keskossa on planeeritud lagedam ala, et tagada visuaalne side Kesk tänava ja Arbi järve vahel. Seetõttu on likvideeritud suurem osa okaspuudest 6 kuuske ja 3 mändi ning 4 lehtpuud. Arbi järve juurde jõudes muutub väljaku katend puiduks, lubades veel enne mugavalt läbi ümber järve liikuvad rattasõitjad ja kepikõndijad. 24/79
14. Terrass Keskväljaku lõpus, Arbi järve kohal Väljaku lõpetus on seotud Arbi järve äärse, olemasoleva rannaalaga ning on mõeldud niisama olemiseks ja puhkamiseks. Moodulitena on alale planeeritud välikohvik ja rannavalvemaja koos wc-d ja väliduššidega. Ala on puidust katendiga ning sellele on paigutatud väikevormid lamamistoolid, soojad kivid, võrk vee kohal ja purskkaevud silla keskosas. Ette on nähtud perspektiivne ühendus kinnistuga, kus paikneb kultuurikeskuse vare - väljaku telje pikendusel. Samuti on loodud otseühendus Noortekeskusega, silla abil ja sealt edasi perspektiivne ühendus raudteejaamaga. Raudteejaama esise väljaku rekonstruktsiooni lahendus on valminud aastal 2015, autoriks Teeprojektid Tiit Korn FIE. Pakutud lahendus lähtub ajaloolisest ringikujulisest väljakust raudteejaama hoone teljel. Meie lahendus lisab ringi kolmele liikumis-suunale neljanda, mis võimaldab suunduda 25/79
raudteejaamast otse keskväljakule ning Arbi järve äärde, läbi Kesk tänava äärde jääva rekonstrueeritava hotelli õue. Noortekeskuse ja linnavalitsuse ja Keskväljaku vahele tuleb perspektiivis erinevaid tegevusvõimalusi pakkuv rekreatsiooniala rododendronite pargiga ning noorte- ja laste mängu- ja spordiala. 3.3.4 Linnavalitsuse esine väljak Linnavalitsuse ette on planeeritud lipuväljak. Väljaku kujundus sarnaneb Peaväljakuga. Väljak on jaotatud 3 tsooni väljaku keskosa on vaba ja küljed haljastatud. Säilitatud on olemasolev tamm väljaku loodenurgas. Tamme ümbritseb suur muru-ruut, mille teepoolses servas on lipud. Väljaku keskosa pind on kujundatud ruutudega - valge betoonkivi katendi sees on hallist graniitkivist ruudud. Väljaku idapoolne osa on kaetud kirsipuudega. Puude ümber tekivad istumiskohad. 15. Linnavalitsuse esine väljak 26/79
16. Vaade Linnavalitsuse esisele väljakule 3.4 VÄIKEEHITISED JA VORMID Kavandatud väikevormide materjalid, värvid ja konkreetsed tooted võivad muutuda edasise projekteerimise käigus. Alljärgnevalt on välja pakutud võimalik lahendus. Väikevormide vormikeel on lihtne. Kasutatud on looduslikke materjale, valdavalt puitu ja värvitud metallpindasid. 3.4.1 Moodul-hooned Käesoleva projekti raames on projekteeritud tüüpne moodulmaja, suurusega kuni 20 m 2. Mooduleid võib paigutada ajutiste ehitistena hetkel kasutuseta seisvatele Kesk tänava kruntidele. Moodulite eesmärgiks on soodustada kohalikku väikeettevõtlust ja tuua elu Kesk tänavale ja Keskväljaku äärde. Moodulid on mõeldud eelkõige teenindus- ja müügipindadena. Moodulitesse on võimalik planeerida ka kontoripindasid, kas personaalseid või jagatud kontorina; neid saab gruppidesse liita ja omavahel ühendada ühtseks äripinnaks. Käesoleva projekti raames on planeeritud valmis ehitada 5 moodulit: 1. RANNAMAJA Keskväljaku lõpus olevale puitterrassile (joonis AR-7-01) AVV-01; 2.-3. JÄÄTISEKOHVIK - Apteegi 2 kinnistule, Kesk tn äärde; - Rannakohvik Keskväljaku lõpus olevale puitterrassile (joonis AR-7-02) - AVV-02; 27/79
4.-5. ÄRIMOODULID Keskväljaku ääres - Sinilinnu ja parkimisala vahele (joonis AR-7-03) - AVV-03, 2 tk. Tegemist on puithoonetega, mis on lihtsa moodsa vormi ja paindliku funktsionaalse skeemiga. Hoonete otstes on kasutatud suuri klaaspindu ja katusealuseid terrasse. Hoonet on võimalik siseseinte abil jagada. 3.4.1.1 Rannamaja (AVV-01) Rannamajas on kaks wc-d, ruum rannavalvele ja väliduššid. 17. Rannamaja 3.4.1.2 Jäätisekohvik / Rannakohvik (AVV-02) Kohvik on planeeritud Apteegi tn 2 kinnistule apteegi kõrvale Kesk tänava äärde ning Keskväljaku lõppu randa. Kohviku tänavapoolne fassaad on kaetud terves ulatuses klaasiga. Vajadusel on võimalik sisemiste seinte abil ruumi jagada. Kohvikule on planeeritud väike wc. 18. Jäätisekohvik 28/79
3.4.1.3 Ärimoodulid (AVV-03) Käesoleva projekti raames on plaanis välja ehitada 2 ärimoodulit Keskväljaku ääres. Moodul kuulub linnale ja renditakse välja soovijatele. Moodulis võib olla kingsepp, suveniiride müük, kontor vms. Äripind on varustatud vee, kanalisastsiooni ja elektiriga. Ruumi on võimalik jagada vaheseinte abil. Ärimoodulile on planeeritud wc. 19. Ärimoodulid 3.4.2 Linnagalerii ühepoolne moodul AVV-04 ja paarismoodul AVV-05 Linnagalerii on vormikeelet sarnane ärimoodulitele. Galerii asub Keskväljakul, Sinilinnu sissepääsu telje ääres. Arhitektuursed joonised AR-7-04. 20. Linnagalerii Sinilinnu ees (1. lehis, 2. valgustatud esitluspinnad, 3. krohvitud sokkel, 4. lehisest istumispind metall-nelikantraamil, 5. süvistatud valgustid) Hanseni allee paviljon AVV-06 ja infotahvlid AVV-07 Hanseni allee lõpus olevale sillale on planeeritud paviljon istumispindadega ja infotahvlid, milledest üks räägib Hanseni allee ajaloost ja teine on osa Arbi järve ümbritsevast loodusrajast. Arhitektuursed joonised AR-7-5. 29/79
21. Vaade Hanseni allee lõpetusele (paviljonid, stendid ja sild naturaalsest lehisest; valgustatud esitluspinnad (4) ja puidust istumispinnad (3)) Paviljon ja stendid on valmistatud puidust ning kaetud horisontaalse puitlaudisega. Galerii esitluspinnad on valgustatud. Galerii ja infotahvlite konstruktiivne lahendus on antud konstruktsiooni projektis. 3.4.3 Terrassid 3.4.3.1 Terrass Hanseni allee lõpus AVV-08 Terrassi konstruktiivne lahendus on antud konstruktsiooni projektis. 3.4.3.2 Terrass Arbi järvel AVV-09 Arbi järvele on planeeritud suur terrass-puhkeala. Terrassi sisse on lõigatud ruudud kaks neist on kaetud võrguga, millel saab vee kohal turnida ja kolmandasse on planeeritud purskkaev. Terrassile on planeeritud rekreatsiooniala, mis on sisustatud lamamiseks, istumiseks ja seismiseks mõeldud välimööbliga. Terrassile on planeeritud elementmajad avalik wc ja vetelpäästepunkt ning jäätisekohvik. Terrassi konstruktiivne lahendus on antud konstruktsiooni projektis. 3.4.3.3 Keskväljaku puitterrassid AVV-10 Keskväljakule, Sinilinnu lähedale on planeeritud väikesed, erinevate mõõtudega puitterrassid, mis on väljakuga samas tasapinnas. Terrassid on lahendatud konstruktiivsete joonistega. 30/79
3.4.4 Tool AVV11 22. Nola Parco armchair Käetugedega toolid on planeeritud Keskväljakule ja Kesk tn äärde. Toole on kokku 54 tk, neist 9 tk on väljakul, 13 tk Arbi järve kohal oleval terrassil, Keskväljaku pikendusel ja 10 tooli Konsumi juures oleva ülekäiguraja lähedal. Väljakul asuvad toolid (mh järve kohal oleval terrassil) on helehalli (S 3500- N) metallraami ja valge puitosaga (kattev värv, RAL9010 või vastav toon mõnest teisest värvikataloogist); Kesk tn ääres asuvad toolid on punased. Tootekoodid on toodud 4.2. Katendite ja viimistluse tabelis. 3.4.5 Tool AVV12 23. Nola Parco lounge chair Toolid asuvad Keskväljakul ja väljaku pikendusel - terrassil. Toole on kokku 22 tk, neist 12 tk on väljakul ja 10 tk terrassil. Viimsltuspõhimõte on sarnane AVV11-le. 31/79
3.4.6 Pink AVV13 24. Nola Parco bench Projekti jaoks on valitud ilma käetugedeta versioon. Pingid asuvad Kesk tn ääres. Pinke on planeeritud kokku 13 tk. Viimistluspõhimõte sarnane AVV11-le. 3.4.7 Pink-kiik AVV14 Osadele pinkidele on planeeritud kiikumise funktsioon. Alale planeeritud kiigud peavad disainilt sarnanema teisele alale planeeritud väikevormidega (Nola, Parco). Kiik-pingid on planeeritud Hanseni allee äärde, neid on kokku 12 tk. Pingid tuled disanida koostöös firmaga Nola. Viimsltuspõhimõte sarnane AVV11-le. 25. AVV14 32/79
3.4.8 Rannatool Kajen AVV15 26. Nola Kajen Sun Lounger Projekti jaoks on valitud Nola Sun Lounger, ilma käetugedeta ja ühes tükis versioon, laiusega 1200. Toolid asuvad keskväljaku lõpus terrassil. Toole on alale planeeritud 8 tk. Toolide metallosa on hall (NCS S 3500-N) ja istumispind puidust (Sioo treated oak). 3.4.9 Ranna-seismistool Kajen Planka AVV16 27. Nola Kajan Standing Height Bench Toolid asuvad terrassil keskväljaku lõpus. Toole on kokku 7 tk. Toolid on laiusega 1800 mm. Toolide metallosa on roostevaba teras või RAL-9006 (valge alumiinium) ning puitosa värvitud punaseks (NCS S2070-Y70R / RAL 2001). 33/79
3.4.10 Võrkiik AVV17 Keskväljaku lõpuossa on planeeritud võrkkiikede (AVV17) ala. Võrkkiiged on paigutatud metallpostide vahele. Tegemist on saksa firma Eibe tootjaga, kelle Eesti esindaja on TommiPlay. Kiikude alune turvaala on kaetud muruga. 28. Võrkkiik metallpostide vahel Kiikede postid betoneeritakse maasse. Kiige kinnitusketid tuleb väikese lukuga kinni panna, et neid ei saaks kergelt küljest ära võtta. Kiikesid on kokku 4 tk. Kiikede metallpostid on RAL-9006 (valge alumiinium). 3.4.11 Tasakaaluala (AVV-18) 3.4.11.1 Tasakaalupallid (AVV18-1) 29. Kummigraanulist pallid (AVV 18-1) 34/79
3.4.11.2 Tasakaalurada (AVV18-2) 30. Metalco, joy J102 playgrounds (AVV 18-2) Keskväljaku keskossa, tasakaalualale on planeeritud tasakaalurada (18-2) ja kummigraanulist pallid (d=600 mm). Rada koosneb viiest moodulist ja palle on kokku 6 tk. Paalide maaletooja on Tommi mänguväljakud. Pallide ja raja värvus on punane, sarnaselt pinkidele. Võimalusel RAL 2001 (Red Orange). Toodete metallosad on RAL-9006 (valge alumiinium). 3.4.12 Kuum kivi AVV19 31. Nola, Hot Stone Kuum kivi või lihvitud betoonist küttega väikevorm. Käesoleva lahendusega on planeeritud keskväljakule 3 kuuma kivi üks neist asub rannaala lähedal ning kaks väljaku lõpuosas, puitterrassil. 35/79
3.4.13 Laud AVV20 32. Nola, Parco table Lauad on planeeritud Kesk tänava äärde, istumisaladele ning keskväljakule kohvikutesse Sinilinnu juurde ja Arbi järve kohal olevale puitterrassile. Kokku on 18 tk. Viimistluspõhimõte sarnane AVV11-le. 3.4.14 Rattahoidjad Lotlimit AVV21 Uue linnaruumi kujundamisel on prioriteediks seatud kergliiklus. Kesk tänava põhjaküljele on projkteeritud rattatee. Kesk tänava äärde istumiskohtade ja avalike hoonete lähedusse; samuti keskväljakule olulisematesse sõlmpunktidesse on paigutatud rattahoidjad. Kokku on alale planeeritud 50 rattahoidjat e 100 kohta rataste parkimiseks. Rattahoidjad on planeeritud järgmistesse kohtadesse: 1. Kesk tänava põhjapoolsel küljel istumis- või muude oluliste hoonete lähedal 15 tk ja lisaks 7 tk linnavalitsuse ees 2. Kesk tänava lõunapoolsel küljel Apteegi ees 3 tk 3. Keskväljaku ja parkla vahel - 25 tk Rattahoidjaks on valitud lihtsa vormiga mmcite lotlimit, mille disain sobib kokku alale projekteeritud teiste väikevormide ja valgustitega. Värv punane, sama toon Parco sarja punaste toodetega (RAL2001 Red orange). 33. Mmcite lotlimit rattahoidja 36/79
3.4.15 Vari AVV22 34. Nola, four seasons vari Käesoleva projektiga on planeeritud 3 varju keskväljaku lõppu, Arbi järve kohal olevale terrassile. Varjude metallosad on valgest alumiiniumist (RAL-9006); varju osa on valge (RAL9010 või vastav toon). 3.4.16 Kõrghaljastuse kaitserest AVV-23 35. Mmcite, arbottura, 370 Kesk tn äärne haljastus uuendatakse. Võimalusel ümbritsetakse puud muruga, kitsamates kohtades kasutatakse kaitsereste. Kokku on planeeritud Kesk tn lõunaküljele 9 resti neist 6 tk asuvad kohas, kus keskväljak liitub Kesk tänavaga. Kaitserestid on planeeritud suurusega 1,6x1,6 m. Projekti jaoks on valitud mmcite toode arbottura 370, millel on puud toetav metall-raamistik. 37/79
3.4.17 Lipumastid AVV-24 Linnavalitsuse esisele lipuväljakule on planeeritud kolm lipumasti (h=8m), materjaliks on tugevdatud klaasfiiber. Lipumastid peavad olema vastupidavad külmale, kuumale, niiskusele, korrosioonile, UV- kiirgusele ja tuultele. Lipu suurus 8 m masti jaoks on 135x212 cm. Lipumastid on planeeritud valged koos valge tipukuuliga. Lipumastidele on soovitav paigaldada sisemine nöörsüsteem. Mastid betoneeritakse külmumisvaba sügavuseni ja diameteriga 40 cm. 3.4.18 Prügikastid (AVV-25) 36. Nola, Elbin, hall S3500-N Prügikastid on paigutatud istumiskohade lähedale ja Kesk äärde, tänava mõlemale küljele. Kokku on planeeritud 14 prügikasti. Valitud on 50-liitrine versioon, millel on keskne metalljalg, mis betoneeritakse maasse. Prügikastide jalg on alumiiniumist, prügikasti osa on hall S 3500-N. 38/79
teras. 3.4.19 Joogikoht (AVV-26) Joogikoht asub Keskväljaku alguses ärimoodulite lähedal. Joogipunkti viimistlus on roostevaba 37. Metalco.it joogiveepost (http://www.metalco.it/prodotto/fuente/?lang=en) 3.4.20 Mudilaste mänguplats AVV27 Väljakule on planeeritud mudilaste mänguplats mõõtmetega 10x10 m. Liivakast on ääristatud istumiskohtadeks mõeldud puidust servaga. Mänguplatsile on valitud järgmised Metalco Joy tooted. Toodete metallosa on roostevabast terasest, plastikosa on punane (RAL 2001). 3.4.20.1 Joy j205 (AVV27-1) 38. Joy j205, 2 tk 39/79
3.4.20.1 Joy j207 (AVV27-2) 39. Joy j207, 1 tk 3.4.20.1 Joy j601 (AVV27-3) 40. Joy j601, 1 tk 40/79
3.4.21 Jõulinnak AVV28 Jõulinnaku elementide metallosad peavad olema värvitud helehalliks (NCS S 3500-N). Projekti on valitud järgmised tooted firmalt Kenguru (http://www.kenguru.ee/et%c3%b5ues.html) : 3.4.21.1 Rööbaspuud K-008 (AVV28-1) 41. Rööbaspuud, Kenguru, K-008, 1 tk 3.4.21.2 Kangikompleks K-016 (AVV28-2) 42. Kangikompleks, Kenguru, K-016, 1 tk Lisaks on valitud tooted, mille edasimüüjaks on Tommi mänguväljakud. Toodete metallosa tuleb värvida helehalliks (NCS S 3500-N), plastikosad on punased (RAL 2001): 41/79
3.4.21.3 Surfer OFM-19 (AVV28-3) 43. Tommi mänguväljakud, surfer, OFM-19, 1 tk 3.4.21.4 Crosstrainer OFM-12 (AVV28-4) 44. Tommi mänguväljakud, crosstrainer, OFM-12, 1 tk 42/79
3.4.21.5 Double country skier OFM-13 (AVV28-5) 45. Tommi mänguväljakud, double country skier OFM-13, 1 tk 3.4.22 Lauatenniselauad (VV29) Mudilaste mänguplatsi ja jõulinnaku vahele on paigutatud kaks tenniselauda. Lauad on betoonist jalgade, metallraami ning fiiberklaasist (GFRP) katteplaadiga. Projekti on valitud saksa firma Eibe toode, mis on elegantne ja suhteliselt õhuline, võrreldes teiste sarnaste lahendustega. Laua mõõtud on 275x154xh76(93) cm. 43/79
3.4.23 Välimale AVV29 Välimale pakub väljakul mängulist lisakasutust. Välimale nupud on Saksa firma Eibe toode. Nupud on tehtud ilmastikukindlast plastikust. 46. Eibe, maleväljaku nupud Maleväljaku ruudustik on 50x50 cm; väljaku kogusuurus on 5x5 m. Mustad ruudud on valmistatud tumedast lihvitud graniitkivist ja valged ruudud valgest lihvitud betoonkivist. 3.4.24 Istumispind ümber puu pink (AVV30 joonis AR-7-06) Käesoleva projekti raames on projekteeritud eridisain-pink. Osade keskväljaku ja linnavalitsuse esise väljaku puude ümber on paigutatud metallraamil puit-pink, mis on kohati varustatud seljatoega. Pingi keskel asuv puu on valgustatud maasse süvistatud spot-valgustiga. Kokku on alale planeeritud 8 pinki, neist 2 tk on suuremad 5x5 m ja ülejäänud 4x4 m. 44/79
3.4.25 Istutuskastid Projektiga on planeeritud 3 tüüpi istutuskaste. Kastid on erinevate mõõtudega. Kõige väiksem kast on põhjaga ja suuremad ilma põhjata. Kastid on betoonist servadega, mis on kaetud lehise poolpunn laudisega. 1. 1000x1000 mm - istutuskast on mõeldud eraldiseiva betoonkastina, mis on pealt ja küljelt kaetud puiduga. Kõrgus 450 mm. Kastidel on betoonist põhi ja neid on võimalik teisaldada. Vt lõige I2-I2. Kaste on kokku 17 tk. 2. 2000x2000 mm - maapinda kohtkindlalt paigutatud betoonäär, mis on puiduga kaetud. Sarnane 1000x1000 kastiga, aga ilma põhjata. Kõrgus 450 mm. Vt lõige I1-I1. 45/79
a. Põhjaga 6 tk. Konteinerid on kohtades, kus haljastus jääb kaablitele liiga lähedale. b. Ilma põhjata. Konteinereid on kokku 5 tk. 3. 1870x1870 mm - sama, nagu 2000x2000 kast, erinevus mõõtudes.kastid asuvad Kesk tn ääres pubi juures, kuhu ei ole võimalik 2 m laiust kasti paigutada. Kokku 4 tk. 3.4.26 Santehnika (AVV31) Projekti raames on valitud järgmised santehnika tooted moodulmajadesse: 3.4.26.1 AVV 31-1 Isesulguv valamusegisti avalikus wc-s Valitud segisteid kasutatakse avalikus wc-s. 47. Presto segisti 46/79
3.4.26.2 AVV 31-2 Ärimoodul (kohvik) köögisegisti 48. Franke segisti 3.4.26.3 AVV 31-3 Ärimooduli segisti 49. Grohe segisti 3.4.26.4 AVV 31-4 Välikraan Frostline 50. Frostline välikraan 47/79
3.4.26.5 AVV 31-5 Avaliku wc pott 51. Nofer RV pott, toote kood 13016.S 3.4.26.6 AVV 31-6 Avalik wc, Invatugi inva wc-s 52. Nofer invatugi, toote kood 15062S. 3.4.26.7 AVV 31-7 Ärimooduli wc pott 48/79
53. Laufen pro 3.4.26.8 AVV31-8 Ärimoodul valamu 54. Laufen pro A 3.4.26.9 AVV 31-9 Avalik wc valamu 55. Nofer RV valamu, toote kood 13014.B 3.4.26.10 AVV 31-10 Avalik wc invavalamu 56. Nofer RV valamu, toote kood 13024.S 49/79
3.4.26.11 AVV 31-11 Ärimoodul (kohvik) valamu 57. Franke RV valamu, 101.0009.921 3.4.27 Purskkaev Arbi järve kohal olevale terrassile on planeeritud purskkaev. Purskaevule mõeldud ala suurus on 9x10 m. Veejoad on planeeritud terrassi poole, kolme külge. Veejoad on suunad järve poole ja on spray efektiga ning moodustavad ühtlase madala veepilve. Purskkaev vajab 3-faasilist toitekilpi võimsusele kuni 5 kw, samuti regulaatorit, millega saab määrata, mis aegadel purskkaev töötab ja mis ajal on valgustatud. Vajadusel tuleb lisada toitekilp ja elektriarvesti. Talveks on vajalik purskkaevu eemaldamine veest.toitekaabli paigaldus peab olema lahendatus selliselt, et kaabli veealune osa oleks täies ulatuses vahetatav. 3.5 PIIRDED Piirdeaedu planeeritud ei ole. 3.6 VALGUSTUS Valgustus on lahendatud eraldi projektiga. Allpool on toodud valitud tooted ja nende värvus. Valgustuse projektis on antud valgustite võimsused ja muud tehnilised näitajad. 3.6.1 Postvalgustid 3.6.1.1 Kesk tänava valgusti V-01 Kesk tänava äärde on projekteeritud kahepoolne valgusti metallmastile. Valgustid on planeeritud tänava põhjapoolsele küljele, kus asub peamine jalakäijate tee. Autotee poolne valgusti asub kõrgusel 8 m ja valgustab nii autoteed, kui lõunapoolset kõnniteed ja parkimist. Jalakäijate ala poolne valgusti asub kõrgusel 6 m. Valgustid on kellukakujulised ja sobivad kokku raudteejaama ajaloolise lahendusega. Valgustite masti ülaosa on kumer. Valgusti ASP544 LED tootjaks on Saksa firma We-ef, maaletoojaks Silmani Elekter. 50/79
58. We-ef ASP544 LED, kumera kaelaga, RAL7016 (antratsiit-hall) 3.6.1.2 Keskväljak V-02 Keskväljakule valitud valgustid on moodsama disainiga ja toetuvad nelikant puitpostidele. Valgustite kõrgus on 8 m. Valgusti VFL530 LED on samuti firmalt We-ef. 59. We-ef VFL530 LED, RAL9006 (valge alumiinium) Sarnased valgustid, kõrgusega 6 m on planeeritud parklasse. 3.6.1.3 Linnavalitsuse väljak V-03 Linnavalitsuse ees on kasutatud firma Viabizzuno valgusteid lilia (maaletooja Silmani Elekter). 51/79
60. Viabizzuno, Lilia, harjatud roostevaba teras 3.6.1.4 Meeleoluvalgusti poppy V-04 Meeleoluvalgustusena on kasutatud istumiskohtade juures Keskväljakul Viabizzuno valgusteid poppy terra (maxxi): 61. Viabizzuno, poppy terra maxxi, vars antique brown painted steel; õis punane fiiberklaas Projekti on valitud 3 kõrget (A4.531.01.U 2 tk, A4.531.02.U 1 tk) ja 4 madalat (A4.531.11.U) 3.6.1.5 Meeleoluvalgusti ombrella V-05 Kultuurikeskuse juures oleva kohviku juurde on planeeritud valgus-varjud ombrella (Viabizzuno): 52/79
62. Viabizzuno, ombrella 3.6.2 Süvistatud valgustid V-06 valgustäpid. Sinilinnu sissepääsu ja Kesk tänava vahele on meeleolu loomiseks planeeritud süvistatud 63. Süvistatud valgustid kultuurikeskuse sissepääsu juures - https://www.bega.de/en/products/in-groundluminaires/circular-in-ground-luminaires/ Sama tüüpi, aga võimsamate ja diameetrilt suuremate süvistatud valgustitega on valgustatud linnavalitsuse ette planeeritud lipumastid, kirsipuud ning Keskväljakul asuv Presidendi tamm. 53/79
3.6.3 Objektide valgustus 3.6.3.1 Pinnapealne valgusti V-07 64. We-ef FLC131, RAL7016 Linnavalituse ees olev tamm on valgustatud pinnapealse prožektoriga. 3.6.3.2 Süvistatud silla valgustid V-08 Silla valgustamiseks on plaanis kasutada silla kõrgemate servade sisse süvistatud valgusteid: 65. V-08 We-ef STI200 3.6.3.1 Stendide valgustid V-09 Stendide ja galerii valgustamiseks on plaanis kasutada varjualuste ülaserva süvistatud, suunatavaid spot-valgusteid: 66. V09 We-ef DOC110 LED 3.6.4 Purskaevu valgustid Purskkaevu veejoad on valgustatud purskkaevu integreeritud LED valgustitega. Täpne valgusti tüüp antakse koos basseini tehnilise projektiga. 54/79
4. VERTIKAALPLANEERING Vertikaalplaneerimise aluseks on kohaliku firma Geodeesia OÜ poolt koostatud geoalus. Vertikaalplaneerimise käigus on võimalikult palju arvestatud olemasoleva maapinna reljeefiga. Vertikaalplaneerimine on lahendatud eraldi projektiga. Erinevuste puhul tuleb arvestada arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse projektiga. 4.1 TEED JA PLATSID Teede ja platside paigutus ning maht vastavalt asendiplaani joonistele. Tee ja liiklus on lahendatud eraldi projektiga. 4.1.1 Teed 4.1.1.1 Kesk tänav Tänavaruum on ringi planeeritud - rohkem ruumi on antud jalakäijatele ja kergliiklusele. Autode sõiduradasid on tehtud kitsamaks, säilitatud on 2-suunaline liiklus. Autotee laiuseks on planeeritud 5,5 m, mis jätab ühe sõidurea laiuseks 2,75 m. Liikumiskiirus on sarnaselt varasemale planeeritud kuni 30 km/h. Sõiduteest 8 cm kõrgemale, põhja poole, jalakäijate teega samasse tasapinda on planeeritud 1,75 m laiune 2-suunaline rattatee. Rattatee ja jalakäijate ala vahele on ette nähtud kõrghaljastus. Jalakäijate tee laiuseks on planeeritud põhja pool 3 m ja lõuna pool 2,25 2,75 m. Üksikud kohad on kitsamad. Kohati põhjapoolne jalakäijate tee laieneb ja erinevast materjalist ja eri tasapindadel ruutudele tekivad istumispesad. Jalakäijate ülekäigud on sõiduteega samas tasapinnas, välja arvatud Keskväljaku tänavale pikenev osa, mis on tõstetud kergliiklejate alaga samasse tasapinda. Plaanitud on kahte liiki ligipääse kinnistutele: 1. Suurema kasutusega ligipääsud on tehtud asfaltiga ja mugavamad 2. Väiksemad pääsud eristuvad kõnniteest erineva katendiga. 4.1.1.2 Hanseni allee Allee kaetakse peenkillustikuga, sarnaselt hetkolukorrale. 4.1.2 Platsid 4.1.2.1 Sinilinnu parkla Sinilinnu parkla ning parklasse ligipääs kaetakse asfaltkattega. Parkla keskele on planeeritud täringukividega kaetud saar, mis on ülejäänud parkla pinnast 4 cm kõrgemal. 55/79
4.1.2.2 Keskväljak Keskväljakul on valdavalt kasutatud valgeid betoonkiviplaate, mõõduga 500x1000. Neid on mitmekesistatud ruudukujuliste tumedast graniitkivist pindadega. Sinilinnu teljel vahetavad mustad ja valged kivid omavahel kohad, markeerimaks hoone sissepääsu. Järve pool asenduvad hallid graniitkivi ruudud puidu ja muruga. Väljaku keskosas on valge betoonkivi asemel kasutatud killustikku ning lõpuosas puitu. 4.1.2.3 Linnavalitsuse esine parkla Linnavalitsuse esine väljak on samuti kaetud valge betoonkiviga, milles on halli graniitkivi ja osaliselt puitpinkidega ümbritsetud haljastuse ruudud. 4.2 KATENDID JA VIIMISTLUS Sõidutee, jalgratta tee ja suuremad juurdepääsud kinnistutele on planeeritud asfaltkattega. Hanseni allee ja keskväljakut ümbritsevad loodusrajad kaetakse peenkillustikuga. Peaväljaku ja linnavalitsuse esise väljaku põhikivina on kastutatud valgeid betoonkiviplaate 500x1000. Sinilinnu sissepääsu teljel vahetab 500x1000 hall graniitkivi välja valge graniitkivi. Sama mõõduga kivi jääb ka Sinilinnu kultuurikeskuse ja Kesk tn vahelisse kolmnurka. Kõnniteed on kaetud erivärviliste (valge, hall, tumehall) betoonkividega, mille mõõt on 140x140x70 (Mõisakivi mini, Ikodor). Värvimuutus katendis toimub seal, kus on aktiivsem tegevus, suunamuutus või teede ristumine. Väljaku Kesk tn poolses osas ja peatänava ääres on ruutudena kasutatud halli graniitkivi, mõõduga 250x500. 56/79
Kesk tn servas on 250 mm laiune kaldus riba, mis eraldab sõidutee rattateest / haljastusest. Selle puhul kasutatakse 50x50x50 mõõtudega täringukivi. Riba muudab tänava kerkliiklejasõbralikumaks. Jalakäijate ülekäik Keskväljaku pikendusel on samuti kaetud täringukiviga ja toodud tänavapinnast kõrgemale. Kesktänava äärsed ja Linnavalitsuse kõrval olead parkimisalad on kaetud murukiviga. Kogu ala ulatuses, Kesk tn ääres, Linnavalitsuse esisel väljakul ja põhiväljakul, on kasutatud väikevormidega sisustatud puit-pindasid. Kohati tõusevad terrassid maapinnast kõrgemale, Sinilinnu juures jäävad väljakuga samasse tasapinda. Kasutatakse naturaalset lehise laudist. Remmers, Silbergrau RC 970 - puit, mida ei ole võimalik teha lehisest nt väljakul asvuad raudteeliiprist 150x150 mm piire Sioo treated oak - Nola, Kajen sun loungeri istumispind RAL-9006 (valge alumiinium) - väljakul asuvate väikevormide metallosad - väljakul asuvate valgustite metallosad 57/79
RAL-9010 (puhas valge) - väljakul asuvate väikevormide puitosad nt Parco toolide ja laudade laudis. NCS S 3500-N (hall) - moodulmajade soklid - prügikastid RAL 2001 (oranžikas punane) - Kesk tn ääres asuvad Parco toolid ja lauad jm - Keskväljakul asuvate väikevormide kummi- ja plastikosad - rattahoidjad - teekattemärgistuse ruudustik katendiga sissesõitude juures RAL 7016 (antratsiit-hall) - Kesk tänava ääres olevad põhivalgustid 4.3 ÄÄREKIVID Kasutatud on 3 tüüpi äärekivide lahendust: Sõidu- ja kergliiklusteede servas on kasutatud tavapärase äärekivi asemel täringukividest (mõõdud 50x50x50 mm, värvus hall, riba laius 250mm) laotud kaldus serva. See võimaldab mugavat liiklemist ratta, lapsevankri, ratastooli jms ning loob väikelinnale kohase hubase ja kaasaegse tänavaruumi. Täringukividest serv ääristab ka parkimiskohti Kesk tn ääres. 58/79
Graniitsõelmealade, teega samas tasapinnas muru ning istutusalade servaks on katendiga samas pinnas olev L-kujuline plastikust serv. L-kujuline ääris asub ka kultuurikeskuse Sinilind sissepääsu märgistava katendi servades, kus see kohtub väljaku katendiga; ning väljaku pikikülgede pikendusel Sinilinnu ja Kesk tänava vahel, markeerimaks väljaku põhimahtu. Väljakul on osade istutusalade ja peenkillustikuga kaetud ruutude ümber vanast raudteeliiprist puitäär 150x150 mm palk, mis on väljakuga samas tasapinnas. Kokku raudteeliiprist äärt - 275.0 jooksvat meetrit 4.4 TREPID Üldiselt on antud lahenduse puhul kasutatud ühtlaseid langevaid kaldpindasid. Trepiastmed on projekteeritud keskväljaku lõppu, puitterrassi lõunapoolsesse serva. Terrassi põhjapoolne serv on valdavas osas seda piirava teega samas tasapinnas. 4.5 TEEDE JA VÄLJAKUTE PAIKNEMISKÕRGUS Teede ja väljakute vertikaali lahendus on antud teeprojekti vertikaalijoonisel. 4.6 SADEMEVEE KÄITLEMINE Sademevete lahendus on antud vee- ja kanalisatsiooniprojektis. Väljakute drenaažikaevud ja -rennid sobitatakse väljaku katendi mustriga ja on võimalikult vähemärgatavad. 5. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE 5.1 ÜLDLAHENDUS Olemasolevat parkimisala Kultuurikeskuse juures on mõnevõrra vähendatud. Parkimist on lisatud Kesk tänava äärde. Väljapakutud lahendus paneb inimesi rohkem tänaval liikuma ja elavdab äritegevust Kesk tänaval. 5.2 LIIKUMIS-, KUULMIS- JA NÄGEMISPUUDEGA INIMESTE LIIKUMISVÕIMALUSED Liikumis-, nägemis-, ja kuulmispuuetega inimeste liikumine on ette nähtud kõikidel platsidel ja teedel. Normikohane laius 1,2 meetrit on tagatud ja kalle ei ületa lubatut 6%. 5.3 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID Liikluskorraldus on lahendatud eraldi projektiga. Sõidutee ja rattatee kõrguste vahe on 8 cm, nende vahel on kaldus täringukividest pind. 59/79
Sõidutee servas olevad parkimiskohad on sõiduteest erineva - murukivi katendiga. Kasutatud on valgust peegeldavaid liiklusmärke. Uued jalakäijate ülekäigurajad tähistatakse teekattemärgistusega. 5.4 PARKIMINE Sinilinnu parkla 53 kohta Kesk tänava äärne parkimine 49 kohta, sellest 10 kohta tänava põhjapoolsel küljel. Lisaks on tulevikus plaanis rajada parkimiskohad linnavalituse kõrvale ja taha. Käesoleva projektiga on linnavalitusse kõrvale planeeritud 9 parkimiskohta. 6. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS 6.1 OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS Kogu ulatuses likvideeritakse ning asendus-istutatakse Kesk tänava allee, mis on erivanuseline ja ei moodusta tervikut. Hanseni allee, mida on hiljuti korrastatud, säilitatakse. Muudes kohtades väärtuslik haljastus säilitatakse. 6.2 OLEMASOLEVA HALJASTUSE EHITUSAEGNE KAITSE NB! Ehitustööde korraldamise kohta peab ehitaja esitama tööde organiseerimise plaani, kus on näidatud soojakute paigaldamine, ajutised piirdeaiad, materjalide ladustamine ning ka alad kus rasketehnikaga liikumine on kindlasti keelatud. Ehitaja peab arvesse võtma antud peatükis viidatud haljastuse kaitsemeetmeid! Ehitustegevuse ajal kasutatavad üldmeetmed haljastuse kaitsmiseks: Mõistlik oleks suuremad puudegrupid koos alustaimestikuga kaitsta ajutiste piirdeaedade paigaldamisega. Piirdeaia paiknemisel jälgida võra projektsioone - piirdeaed paigutada neist kaugemale, st oluline on ka juurestiku ja pinnase kaitse rohustuga, mitte ainult puuvõra. väärtuslike puude võrade projektsioonide aladel kaevetööd sügavusega üle 10cm mitte kavandada. Elektrikaablite puhul täpsustatud kohad, kus tuleb kaevata käsitisi puujuurte kaitsetsoonis. Uue sillutise või muu pinnakatte paigaldamiseks maapinna varasemale kõrgusele juurestiku kaitsevööndis ei tohi pinnast koorida. Lahtine orgaaniline aine ja/ või turvas tuleks käsitsi eemaldada. Uus pinnakate tuleks seejärel panna maapinna endisele kõrgusele, vajadusel kasutada graanultäitematerjali. 60/79
Hoiduda raskete ehitusveokitega puu võra alt läbi sõitmast, mitte ladustada puude alla ehitusmaterjali, ehitusprahti või paigaldada soojakut. Arvestada, et tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub puu võra välisääreni, kus see on kõige õrnem. Ehitusplatsil liigselt tihenenud pinnas kobestada või vahetada 60-90cm sügavuselt välja uue, taimede istutamiseks sobiva mulla vastu. Säilitatavate puude tüvesid kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ümber tüve seotud püstiste prussidega, prusside ja tüve vahele panna pehmendus! Pehmenduseks on sobilikuks näiteks vanad autokummid, vill. Prussidest kaitse peaks ulatuma kogu tüve kõrguseni. Vältida õli ja kemikaalidega (nende jääkide eraldamise ja kõrvaldamisega) seotud reostamist Materjale, mis võivad reostada pinnast (nt betoonisegu ja diisliõli) ei tohi kasutada ning sõidukeid ei tohi pesta kohtades, kus reostus võib imbuda pinnasesse. Töötamisel on tähtis võtta arvesse maapinna kallet, et kahjulikke aineid sisaldavad vedelikud (betooni sisaldav pesuvesi, müürisegu jm) ei hakkaks puude suunas voolama. Juhised puujuurte kaitsmisest kaevetöödel: Kaevetöö tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on kergesti varisev pinnas, samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööde tsoonis paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Kuivaperioodil kastetakse puid, mille võra tsoonis kaevati, pärast kaevetrassi sulgemist. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui jämedate juurte läbiraiumine osutub vältimatuks, siis kahjustada võimalikult väheseid juuri, st mitte igalt poolt. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse järgmiselt: kraavisein toestatakse maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega ning juurte ja kraaviseina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu pärast kaevetööde lõppu kasvavad uued juured. Kui kaevist tahetakse pikemalt aega lahti hoida, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega ning kastetakse puud iga päev. Puu naabruses kaeva kõik vajalikud kraavid käsitsi, suuremaid juuri ei tohi lõhkuda, vaid tuleb kaevata altpoolt juuri: 61/79
6.3 LIKVIDEERITAV HALJASTUSE RAADAMINE Asendusistutus on vajalik terve Kesk tänava ulatuses. Puud on erivanuselised, ega moodusta tervikut. Kesk tänavale on planeeritud sarnaselt varasemale harilik pärn. Likvideeritavad puud alal, kokku 146 tk Ehitusplatsi raadamine toimub vastavalt MaaRYL 2010 Pinnasetööd p. 221 nõuetele. Looduses ja plaanil tuleb selgelt tähistada ala, mida võib kasutada ehitustegevuseks ja masinate liikumiseks. Ühtlasi piirata ala ajutiste piiretega. Raietöid tehakse ainult projektiga kindlaks määratud alal ja vastavalt väljastatud raieloale. Puude langetamisel saetakse võimalikult maapinna lähedalt. Eemaldatakse kännud ja suured juured. Langetatud puud tuleb ära vedada ja eemaldatud puu ümbrus korrastada. 6.4 UUSHALJASTUSE KONTSEPTSIOON Haljastuse valikul on lähtutud Elva keskväljaku arhitektuurikonkursi võidutöö Sõstrapõõstaste vahel kontseptsioonist. Loodud linnaruumis on kasutatud sarnaseid taimi, mis kasvavad maal vanaema juures. Kesk tänavat ilmestavad peenrad muru sees plaatidega vaheldumisi: valitud on lõhna-aiale sobilikke taimi, mis oleks ühtlasi ka vähenõudlikud ja dekoratiivsed. Liigi valikul on ühtlasi peetud oluliseks õiterohkust või lehtede eripärast ilu, mis rikastaks vaadeldavat ala, pakkudes ühtlasi raamistikku pargis ettenähtud erinevatele tegevustele. Puude ja põõsaste puhul on oluline ka saastekindlus ja hooldus. 6.4.1 Uushaljastuse liigline koosseis Liiginimetus eesti keeles/ ladina Täiendav kirjeldus keeles PUUD 62/79
Läänepärn (Tilia x europaea) Iseloomustus: õitseb VII. Hariliku ja suurelehise pärna looduslik hübriid. Enamasti püstiste okste ja laikoonusja võraga puu. Lehed pealt rohelised, läiketa, alt hele- või valkjasrohelised. Sagedamini kui teistel pärnaliikidel, esinevad tüvel suured pahad, millel uinuvatest pungadest moodustub rohkesti vesivõsusid. Kasvukoht: Talub hästi linnatingimusi. päike-poolvari. Hooldus: Läänepärnasid tuleb pidevalt kärpida (vormipuu), kuna tänavaruumis palju ruumi pole ja on vajalik hoida juurestik ning võra omavahel tasakaalus. Kaaluda kõnnitee alune rajada puude juures tugevdatud kasvualusena, et puujuurtel oleks võimalik edasi haruneda. Sahhalini kirsipuu `Ranho` (Prunus sargentii 'Rancho') Mõõdud: Kõrgus: 5-8m; Laius: 3-4m Iseloomustus: Tihe ümar võra, pähkelpruunid võrsed. Lehed puhkedes punakad, hiljem tumerohelised. Sügisvärv oranzpunane. Õied tumeroosad, õitseb mais. Punased kirsid valmivad augustis. Kasvukoht: Eelistab täispäikest 63/79
PÕÕSAD Kaunis ebaküdoonia 'Crimson and Gold' (Chaenomeles x superba 'Crimson and Gold' ) Mõõdud: Laiuv põõsas, kuni 0,8 m kõrge ja lai. Iseloomustus: Õitseb maist kuni augustini. Õied tumepunased kollase südamikuga, keskmised viljad. Kasvukoht: Päikseline või poolvarjuline. Mullastiku ja niiskuse suhtes vähenõudlik. Kaunis ebaküdoonia 'Jet Trail' (Chaenomeles x superba 'Jet Trail' ) Mõõdud: Madal laiuv põõsas (kuni 0,7-1 m kõrge ja lai) Iseloomustus: Õitseb mais. Valged õied, suured viljad. Kasvukoht: Päikseline või poolvarjuline. Mullastiku ja niiskuse suhtes vähenõudlik. Lodjap-põisenelas Diabolo (Physocarpus opulifolius Diabolo ) Tuhkurenelas `Grefsheim` (Spiraea x cinerea Grefsheim ) Kurdlehine kibuvits Rubra (Rosa rugosa Rubra ) Mõõdud: Kõrgus: 2-3m; laius: 2-2,5m Kasvukuju Kiirekasvuline püstine põõsas Lehestik Tumepunane, ei pleeku Õied Kreemikasvalged, kännasõisikus Viljad Punased Muld Leplik mullastiku suhtes Märkused Talub hästi pügamist, sobib avalikele haljasaladele Mõõdud: Kõrgus: 1,5m; laius: 1,5m Kasvukuju Kaarjate okstega põõsas Lehestik Hallikasroheline Õied Valged Muld Väga leplik mullastiku suhtes Märkused Sobib üksikult, rühmadena ja vabakujulise hekina. Väga leplik ja sobiv avalikele haljasaladele Hooldus: Põõsast ei pügata, kuna kaotab siis oma kaarduvate okste ilu. Mõõdud: 1-1,5m kõrgune ja laiune Iseloomustus: tugevate püstiste okstega ja väga rohkete ogadega põõsas. Õied tumeroosad pooltäidisõied, nõrgalt lõhnavad. Viljad oranžikapunased, suured, läbimõõt 2-2,5cm, söödavad. NB! Annab juurevõsusid. Kasvukoht: On väga leplik mullastiku suhtes, talub ka kuiva kasvukohta. Talub hästi linnatingimusi. Külmakindel. 64/79
Kuldsõstar 'Krupnoplodnaja Uzbekistana' (Ribes aureum 'Krupnoplodnaja Uzbekistana') Mõõdud: Kõrgus: 1,5m; Laius: 1,2m Iseloomustus: Kiirekasvuline põõsas. Püstise kasvulaadiga. Kuldkollased õied IV-V. Söödavad marjad mustad, pruunika varjundiga. Marjadel meeldiv magushapu maitse. Kasvukoht: Päikesepaisteline kasvukoht. Sobib üksikult istutamiseks kui ka vabakujulise hekina. Karusmari Invicta (Ribes uva-crispa Invicta ) Iseloomustus: Marjad: kollakasrohelised, ovaalsed, väga suured, näärmekarvadega, maitsvad. Põõsas: jõulise kasvuga, püstine, tugevate ogadega. Kasvukoht: päikeseline kuni nõrgalt varjuline, parasniiske ja viljakas muld. Talvekindlus: väga hea. Haiguskindlus: väga hea. Märkus: maailmas laialdaselt kasvatatav sort Punane sõstar (Ribes rubrum) Mõõdud: Põõsas kuni 1,5 m kõrge, püstine. Iseloomustus: Võrsed hallikad, paljad. Lehed 3- või 5- hõlmased, harva alumine pind karvane. Õied väikesed, rohekad või rohekaskollased, lookjalt rippuvates 8 10 cm pikkustes kobarates. Viljad ümarad, punased (kultuursortidel ka valged) hapukad. Must sõstar (Ribes nigrum) Mõõdud: maapinnalähedases mullas harunenud varrega mitmeaastane, kuni 1,5 m lai ja kuni 2 m kõrge põõsastaim. Iseloomustus: Maapealse osa moodustavad erineva vanusega oksad, mis on tekkinud basaal- ehk juurmistest pungadest. Igal aastal tekib oksa tipupungast juurdekasv, seega võib oks koosneda kuuest või isegi rohkemast juurdekasvust. 65/79
PÜSIKUD/ PUHMAD Metssalvei `Caradonna`, (Salvia nemorosa `Caradonna`) Keskmise kasvuga puhmikuline. kasvab tavaliselt 60...90 cm kõrguseks vajades 30...60 cm kasvuruumi. Õitseb juunist augustini. Kasvukoht: Parasniisked, mitte väga toitaineterikkad mullad. Talub põuda. Täispäike. Hooldus: Peale õitsemist puhmas tugevalt tagasi lõigata, siis õitseb kolme nädala pärast uuesti. Mets-salvei 'Ostfriesland' (Salvia nemorosa 'Ostfriesland') Mõõdud: K: 30-50cm Õitseb juuni-august Õied Sinakaslillad Lehed Ovaalsed, karvased Muld Parasniiske kuivem aiamuld Taimi m2 5-7 Hooldus: Peale õitsemist lõika puhmas tugevalt tagasi, kolme nädala pärast õitseb taim uuesti. Sobib masshaljastuseks ja talveõrna lavendli asenduseks 66/79
Idamagun 'Princess Victoria Luise' (Papaver orientale 'Princess Victoria Luise') Mõõdud: K: 60-80cm; L: 60cm. Iseloomustus: Karvased rohelised sulgjad lehed. Mustade aluslaikudega lõheroosad suured õied VI-VII. Pärast õitsemist lehed kuivavad. Kasvukoht: Päike, poolvari, kuivem kasvukoht. Idamagun 'Pizzicato' (Papaver orientale 'Pizzicato') Mõõdud: K: 60-80cm; L: 60cm. Iseloomustus: Karvased rohelised sulgjad lehed. Oranzikaspunased suured õied VI-VII. Pärast õitsemist lehed kuivavad. Kasvukoht: Päike, poolvari, kuivem kasvukoht. Metsmaasikas (Fragaria vesca var. Vesca) K: 20 cm Iseloomustus: Väikeste marjadega väga magus metsmaasikas. Võsunditega, sobib pinnakatteks aeda. Aedmaasikas Polka (Fragaria x ananassa) Marjad: säravpunased, suurepoolsed, laimunajad, lühikese kaelaga ja ümardunud tipuga. Hea korjatavuse ja käitlemiskindlusega. Tupplehtedeta raske korjata. Viljaliha: tihe, helepunane, väga maitsev. Puhmik: keskmise kasvuga, võsundtaimi annab rikkalikult, saagikas. Kasvukoht: päikeseline, parasniiske, vett läbilaskev, toitaineterikas muld. Talvekindlus: hea. Haiguskindlus: vastuvõtlik risoomi haigustele, lehehaigustele ja maasikalestale. Märkus: maitselt ja välimuselt kõrgelt hinnatud müügimari. Pärit Hollandist. 67/79
Faasseni naistenõges 'Walker's Low' (Nepeta x faassenii 'Walker's Low') Harilik raudrohi 'Red Velvet' (Achillea millefolium 'Red Velvet') Mõõdud: Kõrgus: 45cm; Laius: 60cm õitsemise aeg VI IX Iseloomustus: kauni põõsasja kasvukujuga ning oma heledate lillakassiniste õitega võib ta õitseda ühtejutti varasuvest hilissügiseni. Kasvukoht: Ka faasseni naistenõges on vähenõudlik taim, ta eelistab päikesepaistelist kasvukohta, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullaks kõlbab tavaline parasniiske aiamuld. Hooldus: Õitsemise ergutamiseks ei pea taime korraga tagasi lõikama, piisab sellest, kui teha nn harvenduslõikust ehk varem õitsemaläinud õievarsi täispikkuses tagasi lõigata. Taim hakkab kohe uusi võrseid ajama, mis mõne nädala möödudes juba õitsema lähevad. Mõõdud Õitsemisperiood K 60-80 cm / L 60 cm Juuni - September Tingimused Õie värv Külmakindlus Päike, poolvari; väheviljakas, kuivemapoolsem muld. Punane Väga hea Kurd-hiidiisop 'Golden Jubilee' (Agastache rugosa 'Golden Jubilee' ) Mõõdud: Kõrgus 60 100 cm õitsemise aeg VII X. Iseloomustus: Taim pakub ilusat kontrastset värvide mängu oma sügavlillade õite ja kollaste lehtedega. Lilled ja lehed on aromaatsed. Püstised, kuni 70cm õievarred. Meelitab ligi mesilasi ja liblikaid. Aedmonarda `Cranberry Lace` (Monarda didyma `Cranberry Lace`) Kasvukoht: Hiidiisopid on tänuväärsed püsikud, sihvaka püstise kasvu ja pika õitsemisajaga, pealegi on nad kasvukoha suhtes vähenõudlikud. Eelistab hästi vett läbilaskvat huumusrikast mulda ja päikeselist sooja kasvukohta, aga lepib ka tavalise aiamullaga. Mõõdud: Kõrgus/ laius 25-30 cm. Kääbussort. õitsemise aeg VII IX Iseloomustus: Roosakaslillad tumeda südamikuga õied puhkevad suve alguses. Lehestik hallikasroheline ja aromaatne. Kasvukoht: Eelistab niisket huumusrikast mullastikku ja päikeselist kasvukohta. Hooldus: Õitsemisperiood võib kesta sügise keskpaigani kui järjekindlalt eemaldada närbunud õied. 68/79
Aedmonarda Fireball (Monarda didyma ` Fireball`) Mõõdud: Kõrgus: kuni 80 cm Iseloomustus ja kasvukoht: säravpunased õied. Kasvab tavalises aiamullas puhmikuna, mida võid jagada 3-4 aasta järel. On haiguskindel,hea lõhna-, maitse- ja meetaim. KÕRRELISED Teravaõieline kastik `Karl Forester` (Calamagrostis acutiflora `Karl Forester`) Atlase aruhein (Festuca mairei) Mõõdud: K: 70-150cm; L: 30cm Õitseb VIII-IX Iseloomustus: üks populaarsemaid ilukõrrelisi. Õied on alul punakasroosad, hiljem kollakad. Õied Kollased, sihvakas õisikus Lehed Peened, rohelised, pikad Muld Kergem ja kehvem muld Taimi m 2 1-2 Märkused Eriti tugeva kasvuga talvekindel Kõrreline Mõõdud: K: 70-90 cm. Iseloomustus: Lehestik on kergelt kaarduv, kuid see on vaid efekt, sest lehed on tegelikult lausa torkavalt tugevad. Õievarred on püstised. Pikaealine ja muretu taim. Hooldus: Tegemist on ühe lihtsaimalt kasvatatava pinnakatjaga, mis ei vaja lõikamist. Ainus, mida tuleks teha, on kevadine vana lehestiku väljaharjamine. Kasvukoht: Kui taim on korralikult kohanenud, pole talle mureks ei põud ega liigne kuumus. Harilik sinihelmikas 'Variegata' (Molinia caerulea 'Variegata') Mõõdud: K: 70 cm; L: 30-50 cm Iseloomustus: Püstine, tihe puhmastik. Kollakasvalge triibuga roheline lehestik moodustab toreda madala puhma. Lehestiku kõrgus on 30-50 cm, õitsikutega sirutab kuni 70 cm välja. Kerge purpurse varjundiga õisikud, mis saavad seemnete valmimisajaks kollaka päevituse. Kollaseks värvub ka ülejäänud lehestik. Kasvukoht: Armsa moega väärikas pinnakatja, kes on vähest hoolt nõudev ja mullastiku suhtes leplik. 69/79
Läiklubikas (Sesleria nitida) Mõõdud: K: 30-40 cm; L: 40-50 cm Iseloomustus: Efektne, kitsaste sinakas- roheliste lehtedega kõrreline. Kaunilt püstise, madala ja tiheda kasvuga ning õitseb juunis. Hooldus: Tagasi lõikamine ja jagamine varakevadel. Lihtne hooldada. KALDA- JA VEETAIMED Ahtalehine hundinui (Typha angustifolia) Kasvukoht: hundinuiad istutada konteineriga, sest võivad võimsa risoomi tõttu kiiresti levides koduaia veekogus metsistuda. Hundinuia kasvatatakse avatud päiksepaistelises kohas kas niiskes mullas või 30 cm sügavuses vees. Hooldus: Paljundatatakse kevadel risoomi jagamise teel. Hambuline kobarpea `Desdemona` (Ligularia dentata `Desdemona`) Mõõdud: Kõrgus: kuni 1m. Lehed: pruunikasrohelised. Õied: oranzikaskollased, augustis -septembris. Kasvukoht: päikseline kuni poolvari, parasniiske kuni märg, huumusrikas aiamuld. Kasutamine: veekogude kaldad, taustataim, püsilillepeenrad. Märkus: ei talu kuiva mulda. Aed-päevaliilia `Stella D`oro` (Hemerocallis `Stella D`oro`) Mõõdud: K: 30-35 cm. Iseloomustus: Õitseb VI-VIII. Õied kollased, lõhnavad. Korduvõitseja. Kasvukoht: Sobib keskmiselt viljakas parasniiske muld. Päike, poolvari. 6.4.2 70/79