Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate kasutusviiside vahel ühiskonnale suurimat väärtust loov ja erinevaid huvisid arvestav 3. Olulised keskkonnamõjud ning nende vältimise ja leevendamise tehnoloogilised ja majanduslikud aspektid selged 4. Kasutamise järgne korrastamine tagatud vastavalt terviklikule ja sobivaimale lahendusele arvestades piirkonna arengut Maapõue strateegia koostamise keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise allöörühm

SENINE PRAKTIKA (väljavõte leitud probleemidest) Eestis on ebamäärane seos ruumilise planeerimise ja kaevandamise lubamise vahel KOVil on võimalik riigi huvides antud kaevandamisloa realiseerimist takistada Ei ole selge, mida ja kuidas peaks maavarade kasutamisega seoses kajastama erineva tasandi planeeringutes Riigi huvi on tihti erinevate kasutusviiside üle otsustamisel ebamäärane või puudub alus kaalumiseks sootuks Looduskaitsealade rajamine, laiendamine maardlatele on puuduliku sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsiga Puudub teadmine ja kindlus, kas looduskaitsealade all ja läheduses kaevandamine mõjutab looduskaitseala Puudub mudel, mis võimaldaks Eesti erinevates piirkondades kaevandamise mõju kompleksselt ennustada Maavarade kasutamisega seotud tööstuse tegelike tervise- ja keskkonnamõjude ebapiisav uuritus Korrastamisega alustatakse liiga hilja, korrastamine ei ole tagatud ettevõtte pankroti korral Kas turvas on taastuv või taastumatu loodusvara? KORRALDUSLIKUD PROBLEEMID Kuidas käituda seni, kuniks uuringud puuduvad? OTSUSTAMISEKS PUUDUVAD UURINGUD

RUUMILISE PLANEERIMISE VÕIMALIKUD ROLLID MAAVARA KAEVANDAMISEL Variant 1: ruumilise planeerimise roll maavara kaevandamise alaste otsuste langetamisel on väike Planeeringute koostamisel lähtutakse maavarast kui olemasolevast piirangust muule maakasutusele sarnaselt looduskaitse, riigikaitse vm-ga. Kaevandamisotsused langetatakse ad hoc Piisava motivatsiooni olemasolul on võimalik kaevandamisotsused langetada ainult valdkondlikest (maavara) vajadustest tulenevalt Variant 2: maavarade kasutamine reguleeritakse läbi planeeringute Planeeringu roll maavara kasutuselevõtu üle otsustamiseks suureneb. Kaevandamisotsused kavandatakse laiemat ruumilist ja pikemat ajalist perspektiivi silmas pidades. Planeering on parim võimalik instrument maakasutuslike kokkulepete sõlmimiseks. Võimaldab määratleda asukohad, kus maavara kasutuselevõtt kulgeb kõige vähemate häiringutega, seega ka protsess kõige lihtsam Mõlemal juhul vajalik: - laiapõhjalisem mõjude kaalutlemine, - keskkonnaregistri maardlate nimistu korrastamine, - ajutiste ehitiste rajamise lubamise laiendamine, - võimalikult asukohapõhise maavaravaru vajaduse määratlemine.

HOIAKUTE MUUTMINE Koostöö Kaasamine Teavitamine Avalikustamine Mineviku vigade tunnistamine Positiivse praktika levitamine Põhjendamatutest piirangutest loobumine Nn Fosforiidisõda-3 on tasakaalustatud meedia puudumise tulemus: kuna ainult poolt ja vastu hoiak müüb, siis valitakse väga tendentslikult poolt hoiak, vastu hoiak või pannakse poolt ja vastu tunniks ajaks kokku, tulemuseks on veel suurem segadus Teadlased on muudetud hüpiknukkudeks, keda vastavalt vajadusele paigutatakse siia- ja sinnapoole tegelikult olematut rindejoont HUVID RIIK KOVid KOHALIKUD ELANIKUD VVOd AVALIKKUS

OLULISED KESKKONNA- JA TERVISEMÕJUD Põhjavesi (tasemed, keemia) Pinnavesi (tasemed, keemia) Mullastik Maastik Maakasutus Bioloogiline mitmekesisus, haruldased, kaitsealused liigid jne Laiemalt: Maavarade põhise tööstuskompleksi mõjud Juba kasutuses maavarade puhul: täiustada süsteemi (peamiselt korralduslik), ka uuringud ikka veel puudu, uute võimalike maavarade puhul: keskkonnauuringud üldiselt erilisele Usalduse loomiseks peab riik olema parimate võimalike teadmistega partner

Ressursisäästlik lähenemine - lisaks maavara kaevandamisele on eesmärgiks ka maavaravaru kaitsmine Kaks läbivat probleemi, mis eeldavad kompetentsi otsustustasandil: 1. maavaravaru olemasolu tõttu arendustegevusele seatud piirangud 2. maavara kergekäeline väljaarvamine kasutatavast varust looduskaitseliste piirangute tõttu

KAEVANDATUD ALA KORRASTAMISE TAGAMINE Korrastamata mäeeraldis on probleem: tekib rahaline kohustus riigile kujundab negatiivset avalikkuse hoiakut võib olla otseseks ohtude allikaks 2007-2015: korrastatuks tunnistamise otsuseid 55 korrastatuks tunnistamiseta aegunud kaevandamisload Pankrotid, äriregistrist kustutamine 10 Toimub kirjavahetus Keskkonnaametiga 22 Tähtajast mitte kinni pidamine 20 Lahendus: kinnitus kindlustuslepingu või rahalise tagatise olemasolu kohta eesmärgiga tagada kaevandaja kohustuse täitmine kaevanduse või karjääri korrastamisel VÕIMALIK TULEVIK: korrastamisplaani sidumine kaevandusplaaniga, parimate praktikate rakendamine, sidumine piirkonna arenguga

Tänud kuulamast