Kallid sõbrad. Pärast ilusat sooja suve on puu- ja köögiviljad küpsed ja need read tulevad teieni kartulite, tomatite, õunte ja pirnide keskelt, mida sügis meile kinkinud on. Kuna oleme keset kogu seda rikkust, tunneme end üsna ülekoormatult ja loodame, et peagi saame valmis moosimahla tegemisega ja kartulite sorteerimisega. Üle meie on ilus selge taevas, päeval ere soe päikesepaiste, öösel valgustatud miljoneist helklevaist tähtedest. Mõned neist paistavad langevat, toomas meteoriidina Maale kosmilist rauda. Sellist kontrasti maa andide poolt ülekoormatuse ja taeva selguse vahel leiame ka loos Michaelist ja draakonist: lohe püüab uputada meid oma väävlivoogudega altpoolt, tähistaevast saadab Michael meile mõõga, et hoida lohe jõud tasakaalus. Seda pinget, mis praegu kerib end lahti Eesti suure naabri ja lääneriikide vahel võib samuti vaadata emotsioonitulvana, mis nagu lohe kerkib maapõuest. Kas me ei peaks suutma hoida seda vaos kosmilise raua jõuga, mis ühineb meie selge mõtlemisega, selle asemel, et võidelda üksteise vastu inimeste poolt valmistatud terasrelvadega? Külm kevad ei olnud hea, meie marjapõõsad andsid meile vaid väga väikese saagi, millest jätkus ainult mõneks purgitäieks moosiks. Kuid selle asemel tegime siirupit lõhnavast mündist ja sidrunmelissist. Pärast mitut aastat tegime uuesti ka aroonia mahla. Aia-meeskond oli väga tubli, meil oli palju salateid ja värsket köögivilja suvel. Nüüd ootavad korjamist avamaa köögiviljad suures aias, nende kohal kasvavad suured ja ilusad päevalilled. Meil olid mõned suveabilised, nagu Klara, kes tuli juba teist korda, ja Sandra, kes tuli WWOOFi kaudu. Tabea, Svenja, Carola ja Sebastian tulid meile külla just siis, kui neid oli kõige rohkem vaja, et saaks heina ja põhu ulu alla. Suve alguses olid siin Titanilla ja Kamilla Ungarist mõned nädalad, et teha praktikat. Helen tuli Venemaalt "viisa puhkusele" ja Andreas ning Ingrid külastasid meid juunis. Dirk, kes oli siin juba
eelmisel aastal, tuli tagasi ja vaikselt remontis oma "kuldsete kätega" kõike, mis vajas tähelepanu, nagu uksed, aknad, katused, lambid jne. Ja selle kõige vahepeal nägime teda aias rohimas või kastmas. Jos, kes töötas siin aasta, lahkus koos Piretiga, kes oli pärit Koselt ja aitas töökojas ning Helle majas. Nad leidsid siin teineteist, soovime neile kõike head. Uued vabatahtlikud Henning, Annika ja Hannah on saabunud, veel kaks vabatahtlikku on tulemas. Mõned inimesed käisid johanniitide laagris, teised Camphilli Põhja regiooni festivalil Rožkalnis Lätis. Sellest võite rohkem lugeda allpool. Soovides kuldset ja rahulikku sügist Katarina Suvi Pahklas See aasta oli laulupeoaasta. Aga meist läksid ainult vabatahtlikud koos Merikese ja Jevgeniga. Meie vaatasime tantsu- ja laulupidu televiisorist. Kirsipuu käis oma külalistega siin, neid oli palju, terve suure bussi täis. Nad käisid siin ringi ja Katrin näitas neile küla.
Sel suvel tehti heinapakke ja siis tehti heinarulle. Wiebe tegi heina, Kalju tegi heina. Vova aitas ka natuke heina teha. Heinakoormaid ladusin mina põllu peal. Katrin ja Merike olid ka käru peal. Lena ladus lakas heinapakke koos teistega. Tabea ja Svenja käisid külas ja aitasid heina teha. Reet aitas ka heina teha. Tegelikult aitas terve küla heinateol. Kui Carola ja Sebastian külla tulid, tegime juba põhku. Kalju oli ka väga tubli. Silvi aitas meil peete harvendada ja rohida. Ma südamest tänan teda, ta on väga tubli inimene. Kanad ja sead olid meil õues suvel. Ants niitis vikatiga ja mina viisin rohtu loomadele ette. Minul käisid kaks lindu toas. Üks päev oli lind jälle toas, panin ta voodi peale, ta magas seal. Kui ta oli lambikupli peal, ta laulis mulle. See oli nii ilus. Ja sõnajala peal oli ta ka. Silvo tuli mõni nädal tagasi päris ootamatult. Oli ilus teda näha. Kartulid võtsime üles teisipäeval ja neljapäeval. Siis oligi kõik. Tulid Piret ja Eve oma meestega abiks. Nii läks väga kiiresti. Pirne ja õunu on see aasta hästi palju, teeme moosi, kompotti ja mahla. Heino käib meil abiks, aitab käru teha ja pütti, sest vana pütt oli läbi roostetanud. Dirk värvis laudauksed ära, ja keldriuksed ka, ja siis ta värvis lüpsiruumiaknad. Täna Dirk ja Wiebe panid Maarjo abiga piimaköögile uued aknad. Sügis on nii ilus, seened on metsas, ka rohutirtsud laulavad. Lehed on juba kirjud. Ma tänan Elisat ja Lenat, et nad olid siin aasta ja aitasid nii palju. Klara, Katarina vennatütre tütar oli ka siin mitu korda ja aitas nii palju. Ja ma tänan ka Sebastianit, kes aitas põllu peal põhku teha. Ja Reeta ma tänan ka, ta on meid väga palju aidanud. Ma soovin teile ilusat sügist ja palju päikest ja palju naeratusi ja olge rõõmsad! Malle
Jalgrattamatk Mina käisin 1. juunil jalgrattamatkal. Jalgrattamatkal läks minu jalgratas katki, kuna minu esipidur oli läbi, pidin ma mehele ütlema, et palun võtke piduriklotsid eest lahti. Muud võimalust ei olnud. Mina ei saanud esipidurit kasutada. Nii ilusa ilmaga kui oli 1.juunil, ma pole kunagi sõitmas käinud, ühtegi piiska vihma ei sadanud ja see oli mul sellel aastal esimene kord, kui sain matkata. Meie sõime Põkku kohvikus sooja suppi. See oli nii ilus koht, kus ma sain süüa. Cora, Maarjo, Helen ja Urmas sõitsid jalgrattaga. Maarjo Vabatahtlikest Me oleme tänulikud et Lena, Elisa ja Cora olid meil vabatahtlikena. Elisa ja Cora kirjutasid meile veel Saksamaalt artiklid: Nüüd olen juba kuu aega kodus ning iga päev mõtlen natukene oma Pahkla-aasta peale, sest nii palju õppisin ja nii palju toredaid inimesi kohtasin seal. Ma ei saa aru, kuidas aeg võib nii kiiresti mööduda, kuigi mõnikord läks päev ka päris aeglaselt, eriti kui vihma sadas. Olen väga rõõmus, et ma ei läinud Aafrikasse, mis oli alguses mu mõte. Iga kord, kui oli midagi keerulist, oli Pahklas keegi mu kõrval, kes aitas. Ma võtsin Saksamaale kaasa armastuse Eesti, tema looduse ja teie vastu. Varsti hakkan õppima ülikoolis ja tean, et see aasta teie juures aitab mind kindlasti. Loodan, et varsti võin teid jälle külastada. Aitäh teile kõigile, Elisa Eelmisel talvel tulin kolmanda vabatahtlikuna Pahklasse. See kolmveerand aasta läks nii kiiresti mööda; tegelikult ma olen üllatunud, et olen juba teel tagasi. Pahklas elasin Tobiase majas ja mul oli väga ilus ja rõõmus aeg. Ma olen õppinud, kuidas lüpsta, kütta, paljude inimeste jaoks süüa teha ja tean nüüd, mida tähendab maal ja loodusega elada. Õnneks mul on midagi, mis tuletab mulle alati meelde seda aastat: jaanuaris külvasin õunaseemne. Juba kolm nädalat hiljem tuli väike õunapuu välja. Ta kasvab väga hästi ja ma loodan, et ma võin varsti maitsvaid ja omatehtud õunu Pahklasse saata! Oktoobris lähen siis Regensburgis ülikooli. Aga nüüd, kui ma lahkusin, tundus just kui läheksin teist korda kodust ära. Aitäh kõikidele! Viele liebe Grüße, Cora
Meie uued vabatahtlikud kirjutavad: "Ohtlik asi, Frodo, on uksest välja astuda. Tõstad jalad teele ja kui nende järele hoolikalt ei valva, siis ei tea kunagi, kuhu ta sind lõpuks välja viib. J.R.R. Tolkien, Sõrmuste isand Tundub, kui oleksime siin juba aastaid; ülesanded, mis olid uued, on nüüd juba osa meie igapäevaelust, aga mis juhtus just enne Pahklasse tulekut, tundub veel kui oleks eile olnud. Kuigi peame ainult eesti keelt rääkivate inimestega suhtlemiseks veel kasutama käsi ning jalgu, paraneb meie keeleoskus iga päevaga. On päris naljakas, kuidas me vahel püüame midagi öelda, aga ikka keegi ei saa aru. Nüüd me oleme olnud teel juba kes 7, kes 3 nädalat, aga ikka veel ei tea, kuhu see tee meid viib. Annika, Hannah ja Henning Kevadpidu (Mälestuskontsert) Alustasime Tiina isa mälestamisega: orkester ja koor laulsid ja mängisid Vaikne kena kohakene ja Mu isamaa. Teine pool oli Guido mälestusmuusika, mida Guidole alati meeldis mängida. Ta alati mängis Euroopa hümni, me laulsime seda ja mängisime pillidega. Saalis oli palju vaatajad, nad laulsid kaasa. Vahepeal andis õpetaja Katrin Kirsipuu üle tunnistused, Katrin Pedaste andis lilled ja kleepsud. Pärast läksime Vikerkaare majja sööma. Siis oli vanematega koosolek. Pärast läksid külalised koju. Pidu lõppes hästi. Kersti Johanniitide laager Kristiina isa viis meid johanniitide laagrisse, mis toimus Saku ligidal. Meie olime Kristiina, mina, Merike ja Andres. See oli pühapäev. Me läksime sinna puhkama. Seal olid inimesed Rakverest ka. Enne tuldi kõik kokku ju siis mindi lipu juurde, pandi johanniitide lipp üles. Pärast seda jagati t-särgid ja mütsid. Siis oli õhtusöök. Laagrijuhid tulid välismaalt: Soomest, Saksamaalt, Hollandist ja igalt poolt. Me mängisime, ja teisipäeval ja neljapäeval käisime hobusega ratsutamas. Ühes Saku talus käisime esmaspäeval ja sõime mahetoidu.
Kolmapäeval käisime Rocca al Mare muuseumis ja mullibasseinis ujumas. See oli Tallinnas. Õhtul tulid Pahkla inimesed ja meie tegime näidendit. See oli lugu kerjusest ja puust. Kristiina oli puu ja mina olin kerjus. Reedel käisid Soome lapsed meile laulmas. Ilmad olid kuumad, vahepeal sadas vihma ja oli äikest, kui me olime Rocca al Mares ja ühes talus. Laupäeval tuli meile Svenja järgi ja sõitsime Pahklasse tagasi. Suur tänu nendele, kes korraldasid laagri ja kutsusid meid. Mulle meeldis väga! Jevgeni Tervishoiumuuseumis Paar päeva enne mu sünnipäev käisime tervishoiumuuseumis (Andres, Katarina ja mina). Nägime seal palju asju. Nägime toitu, mis on tervislik ja toitu mis ei ole tervislik. Oli palju aparaate, üks mõõtis, kui tugev ma olen. Mitu installatsiooni näitasid, millised on inimesed seestpoolt ja ühes kastis said sa endast pilti teha. Igasugust tehnikat oli seal. Osa ruumidest ei ole veel valmis, need avatakse alles järgmisel aasta. Lõunat sõime Balti jaama taga ühes huvitavas kohas, kus oli vana mööbel. Meie väljasõit aga algas tegelikult Kristiine keskuses, kuhu Tiit meid viis. Seal ostsime sünnipäeva kingitusi. Jevgeni Õhupall Pahklas Kui mina läksin duširuumist välja, siis ma nägin õues õhupalli. Panin ruttu riidesse ja läksin välja. See oli karjakoplis ja lehmad uudistasid seda, vaatasid, mis seal on. Kristiina, Kersti ja Inge vaatasid ka. Mina jalutasin siis karjakoplisse koos Katarinaga, kes nägi õhupalli keset küla, hästi madalal majade kohal, kui ta Vikerkaare majast välja tuli. Oli õhtu, umbes kümne paiku. Teisipäev augusti alguses. Kui jõudsime karjakoplisse, oli õhupall juba pikali ja inimesed korvist välja tulnud. Nende buss seisis Tamme maja juures ja me juhendasime neid, kuidas karjakoplisse sõita. Nad kerisid õhupalli rulli, et õhk välja tuleks, ja panid ta kokku koti sisse. Mitu meest tassisid selle kärusse. See oli nii raske. Siis nad panid korvi kokku. See oli nii huvitav, nagu kino. Nad küsisid meie käest, kus nad on ja meie ütlesime, et nad on Pahkla Camphilli külas. Siis pandi kõik õhupallisõitjad ritta ja nad said esimese õhupallisõidu puhul šampusega ristitud. Kommi pakkusid nad meile ka. Kui juba päris pime oli, sõitsid nad bussiga minema. Tänasid, et nad said meie karjakoplisse maanduda. Ütlesin: Teine kord tulge jälle! Me juhatasime nad karjakoplist välja ja panime elektrikarjuse jälle kinni. Malle
Suvefestival Lätis Kolmapäeval, 30.juulil sõitsime viieks päevaks Lätti Rožkalnisse Indrek, Alar, Jana, Wiebe ja Katrin. Seal toimus Camphilli külade festival, mille teemaks oli sel aastal Maa ja neli elementi. Võtsime ka natuke oma farmi mulda kaasa. Festivali ajal elasime külalistemajas Ritz koos külalistega Venemaalt. Esimese päeva õhtul esitas Rožkalni rahvas meile näidendi Läti muinasjutust. Järgmise päeva hommikul algasid loengud, mida pidas Erik ja kus ta rääkis Maast ja teistest elementidest. Samuti alustasid kolmepäevased töökojad. Kõik meie mehed otsustasid puutöökoja kasuks. Jana ja Katrin soovisid täiendada oma teadmisi ravimtaimede alal. Puutöökojas valmisid tuulemõõtjad ja vooliti võinuge. Taimetöökojas sai korjatud erinevaid ravimtaimi saialille, raudrohtu, õunamünti neid kuivatatud, tinktuuri ja mündisiirupit valmistatud. Neljapäeva õhtul käisime eurütmiaetendust vaatamas. Reede õhtul toimus Rožkalnis suur tantsuõhtu, kus me õppisime tantsima Läti rahvatantse. Laupäeval toimus Valmieras laat. Müüsime seal oma küünlaid ja linikuid. Õhtul läksime Burtnieku järve äärde. Sõitsime hobukaarikuga järve äärde, kus läksime mootorpaadiga sõitma. Pärast sõitsime veel aerupaadiga ning Wiebe ja Alar aerutasid. Seejärel läksime ujuma. (Alar ujus ja meie vaatasime). Päev lõppes piknikuga, kus sõime Burtnieku järve kaladest keedetud suppi. Pühapäeva hommikul toimus töökodade esitlus ning festivali lõpetamine. Siis pidime veel tükk aega kringleid ootama, mis olid tellitud Riiast, aga maanteel toimusid teetööd. Lõpuks, kui maitsev kringlitükk söödud, saabus lahkumise aeg ja sõitsime tagasi Eestisse. Suur aitäh Merikesele, Evale ja teistele Rožkalni elanikele toredate päevade eest!!! Jana, Alar, Indrek,Wiebe ja Katrin MEIE AADRESS: Pahkla Camphilli Küla, Kohila pk. Rapla maakond 79742 TELEFONID: (372) 48 34 430 Helle maja 48 34 416 Tobiase maja 48 97 535 Tamme maja 48 34 419 Männi maja 48 98 300 Vikerkaare FAX: (372) 48 97 231 E-mail: pahklack@hot.ee Koduleht internetis: www.pahklack.org ANNETUSED: AS SEB pank IBAN EE291010 8020 0392 8005 BIC - EEUHEE2X Pahkla Camphilli Küla SA Spendenkonto: Freunde der Erziehungskunst Rudolf Steiners e.v. Spende für Pahkla Camphilli Küla Projekt: 6570 Postbank Stuttgart BLZ 600 100 70 Konto-Nr: 39800-704 IBAN: DE91 6001 0070 0039 8007 04 BIC (SWIFT): PBNKDEFF