Tellija: Algataja: Täitja: OTEPÄÄ VALLAVALTSUS SA TEHVANDI SPORDIKESKUS Klotoid OÜ Reg kood 10207096 Rohu tn 5 93819 Kuressaare Tel 453 3723 Mob 508 4489 Faks 453 3695 E-mail: klotoid@sarma.ee Maanteeameti teehoiutööde tegevusluba 2002124/05160/08196/11178 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 203/2005-P Majandustegevuse Registri registreeringud: EP10207096-0001 EL 10207096-0001 Projektijuht: Vastutav arhitekt: Indrek Himmist. Terje Truumaa. Koostas: Pille Hein..... Kausta kooslus : seletuskirjas lehti 30 joonised 14 453 3723; 508 4489 1 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
SISUKORD SELETUSKIRI 1. LÄHTESITUATSIOON 1.1 Planeeritava ala asukoht ja suurus 1.2 Planeeringu eesmärk 1.3 Lähtematerjalid 1.4 Olemasoleva ruumi kirjeldus 1.5 Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus 1.6 Kokkuvõte Kääriku Spordikeskuse arengukavast 1.7 Kontaktvööndi analüüs 1.8 Üldplaneeringuga arvestamine 2 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA PROJEKTEERIMISPÕHIMÕTTED 2.1 Krundijaotus 2.2 Kruntide ehitusõigus 2.1.1 Krunt 1 ehitusõigus 2.1.2 Krunt 2 ehitusõigus 2.1.3 Krunt 3 ehitusõigus 2.1.4 Krunt 4 ehitusõigus 2.1.5 Krunt 5 ehitusõigus 2.1.6 Krunt 6 ehitusõigus 3 PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS 4 TEHNOVÕRGUD 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon 4.2 Sademeveekanalisatsioon 4.3 Elekter 4.4 Soojavarustus 4.5 Side 5 MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID 5.1 Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad tingimused 5.1.1 Ehitusaegsete mõjude vähendamine 5.1.2 Natura liikidele ja elupaigatüüpidele mõjude vältimine ja vähendamine 5.1.3 Kaitsealustele taimeliikidele mõju vältimine 5.1.4 Linnustikule mõju vältimine ja elustiku rikastamine 5.1.5 Negatiivse mõju vähendamine pinna- ja põhjaveele 5.1.6 Mõju vähendamine õhukvaliteedile 5.1.7 Negatiivse mõju vähendamine inimeste tervisele ja heaolule 5.1.8 Mõju vähendamine maastikulistele väärtustele 5.2 Muud keskkonnakaitselised tingimused 453 3723; 508 4489 2 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
5.3 Tuleohutus 5.4 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded 6 PLANEERINGU ELLURAKENDAMISE KAVA JOONISED Situatsiooniskeem M 1:20000 leht 1 Tugiplaan M 1:2000 leht 2 Kruntimise skeem I etapp M 1:5000 leht 3 Kruntimise skeem II etapp M 1:5000 leht 4 Liiklusskeem ja kaardilehtede jaotus M 1:4000 leht 5 Planeeringu põhijoonis 5-1 M 1:1000 leht 6 Planeeringu põhijoonis 5-2 M 1:1000 leht 7 Planeeringu põhijoonis 5-3 M 1:1000 leht 8 Planeeringu põhijoonis 5-4 M 1:1000 leht 9 Tehnovõrkude skeem 6-1 M 1:1000 leht 10 Tehnovõrkude skeem 6-2 M 1:1000 leht 11 Tehnovõrkude skeem 6-3 M 1:1000 leht 12 Tehnovõrkude skeem 6-4 M 1:1000 leht 13 Maantee ristprofiilid M 1:100 leht 14 Illustratiivsed joonised LISAD 453 3723; 508 4489 3 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
OTEPÄÄ VALLAS KÄÄRIKU KÜLAS KÄÄRIKU SPORDIKESKUSE DETAILPLANEERINGU S E L E T U S K I R I 1. LÄHTESITUATSIOON 1.1 Planeeritav ala asukoht ja suurus: Planeeritav ala asub Otepää vallas Kääriku külas. Planeeritava ala suurus ca 128 ha. Planeeringuala koosneb Kääriku kinnistu neljast maaüksusest: 63601:002:2271, 63601:002:2272, 63601:002:2273, 63601:002:2274. planeeritava ala asukoht 453 3723; 508 4489 4 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
1.2 Planeeringu eesmärk Vastavalt Kääriku Spordikeskuse detailplaneeringu lähteseisukohtadele (22.08.2013 Otepää Vallavolikogu otsus nr 1-4 Lisa 1) on käesoleva planeeringu eesmärkideks: Kääriku Spordikeskuse olemasoleva spordihoone, hotelli, konverentsihoone ja kergejõustikustaadioni ning väliväljakute ala rekonstrueerimine; Kääriku püsisuusaradadele, jooksu-, jalgratta- ja matkaradadele ning mootorsaanide sõidukoridoridele servituutide seadmise vajalikkuse väljaselgitamine; Uue kunstmuru jalgpalliväljaku ning mitmeotstarbelise spordihoone ning majutusvõimaluste ja olemhoonete rajamine. Planeeringu koostamise projektijuht on Klotoid OÜ juhataja ja teede- ja liikluse planeerimise ala vastutav spetsialist Indrek Himmist. Planeeringu koostaja on Klotoid OÜ projektbüroo planeerija Pille Hein Planeeringu koostamisest võtsid osa: Terje Truumaa Piret Toonpere Ivi Arop Jaan Sõmmer Klotoid OÜ projektbüroo vastutav arhitekt KSH juhtekspert Klotoid OÜ projektbüroo veevarustuse ja kanalisatsiooni konsultant Klotoid OÜ projektbüroo side-, elektrivarustuse ja kütte konsultant Planeering on aluseks edaspidisele projekteerimisele. 1.3 Lähtematerjalid Otepää Vallavolikogu otsus nr 1-4 22.08.2013 detailplaneeringu algatamise kohta Lähteseisukohad (22.08.2013 Otepää Vallavolikogu otsus nr 1-4 Lisa 1) Kääriku Spordikeskuse detailplaneeringu koostamiseks Otepää valla üldplaneering kehtestatud 01.10.2013 määrusega nr 1-6-14 (koostaja Hendrikson & Ko) Valga maakonna teemaplaneering Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Digitaalne geodeetiline alusplaan (Kagu Geodeesia OÜ töö nr 13T081, detsember 2013) Kääriku Spordikeskuse Arengukava Elektrilevi OÜ poolt 15.04.2014 väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 218941 Maanteeameti poolt 29.04.2014 väljastatud tehnilised tingimused nr 15-2/14-00081/185. Elion Ettevõtted AS poolt 28.03.2014 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 22461069. 1.4 Olemasoleva ruumi kirjeldus Planeeritavaks maa-alaks on Kääriku kinnistu. Kinnistu koosneb neljast katastriüksusest: 63601:002:2271, 63601:002:2272, 63601:002:2273, 63601:002:2274. Kääriku Spordikeskus on asutatud 1947 aastal Fred Kudu poolt Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonna õppe- ja treeningkeskuseks. Tänaseks on Kääriku Spordikeskus pidevalt uuenev ja arenev kompleks koos hotelli, puhkemajade, 453 3723; 508 4489 5 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
spordirajatiste ja konverentsikeskusega. Lisaks suusa ja matkarajad, järv ja saunad. Spordikeskuse põhilisteks klientideks on treeninglaagrite ja spordilaagrite korraldajad ja sportlased. Mitmekesine loodus ja laiad võimalused pakuvad treenimisvõimalusi peaaegu kõikidele spordialadele. Ehitisregistri andmetel asuvad Kääriku kinnistul: Elamu nr 2 ehitisaluse pinnaga 293 m² Elamu nr 3 ehitisaluse pinnaga 168m² Elamu nr 4 ehitisaluse pinnaga 151 m² Elamu nr 5 ehitisaluse pinnaga 135 m² Spordihoone ehitisaluse pinnaga 1447 m² Peahoone ehitisaluse pinnaga 1771 m² Hotell ehitisaluse pinnaga 763,5 m² Saun (Kekkose saun) ehitisaluse pinnaga 46 m² Saun (Greeni saun) ehitisaluse pinnaga 84 m² Kuur ehitisaluse pinnaga 6 m² Kääriku 10/0,4kV AJ ja kaabelliin ehitisaluse pinnaga 477 m² Kääriku keskasula reoveesüsteem ehitisaluse pinnaga 438 m² Kääriku asula reoveepuhasti ehitisaluse pinnaga 50 m² Tenniseväljakud ehitisaluse pinnaga 2592 m² Lisaks paikneb Kääriku kinnistul veel mitmeid ehitisi, mis on ehitisregistrisse kandmata. Kõik olemasolevad ehitised on mõõdistatud ning plaanile kantud geodeetilise mõõdistamise käigus. Käesolevas planeeringus märgitud olemasolevate hoonete pinnad on arvutatud vastavalt geodeetilise alusplaani mõõdistusele. Kõik ehitised paiknevad katastriüksustel 63601:002:2271, 63601:002:2273, 63601:002:2274. Kü 63601:002:2272 on hoonestamata. Planeeritav kinnistu asub Otepää looduspargi alal ning maa-alal kehtivad vastavalt Looduskaitseseadusest ja Otepää looduspargi kaitse-eeskirjast tulenevad kitsendused. Planeeritavat ala läbib Otepää-Kääriku-Kurevere tee 23195, samalt teelt on ka olemasolevad juurdepääsud spordikeskusele. Suur osa planeeringualast on kaetud metsaga ja jääb Otepää looduspargi hooldatava sihtkaitse vööndi alale. Planeeringuala olmevesi on lahendatud olemasoleva ühise puurkaevu baasil. Reovee käitlemine toimub olemasolevas biopuhastis. Planeeritaval kinnistul on olemasolev elektriliitumine peakaitsmega 315 A ja sideühendus. Hooneid köetakse kohaliku katlamaja baasil. 1.5 Olemasoleva maaüksuste struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus. Planeeritavate kinnistute andmed 453 3723; 508 4489 6 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Aadress Otepää vald Kääriku küla Kääriku mü Kinnistu omanik seisuga 22.01.2014 Tartu Ülikool Kasutusvaldus SA Tehvandi Spordikeskus Kü pindala ha 83,96 6,19 19,93 14,20 Kü sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa 100% Maatulundusmaa 100% Ühiskondlike ehitiste maa 100% Ühiskondlike ehitiste maa 100% Katastritunnus 63601:002:2271 63601:002:2272 63601:002:2273 63601:002:2274 Tinglikult nimetatakse edaspidi maaüksuseid 63601:002:2271 - Krunt 1, 63601:002:2272 - Krunt 2, 63601:002:2273 - Krunt 3 ja 63601:002:2274 - Krunt 4. Kinnistu registriosa 1217640/1 2176 Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused Kitsenduse alus Kitsenduse ruumiline ulatus Isik või asutus, kelle pädevuses on hinnata ehitusprojekti vastavust kitsendusele. Kitsenduse sisu Veeseadus Asjaõigusseadus 4 m kaldast Keskkonnaamet, Otepää vald Kääriku järve kallasrada 4 m kaldast Veeseadus 10 m tavalisest veepiirist Keskkonnaamet Looduskaitseseadus 50 m kaldast Keskkonnaamet Looduskaitseseadus 100 m kaldast Keskkonnaamet Looduskaitseseadus Otepää looduspargi kaitse eeskiri Kogu planeeritav ala Keskkonnaamet Looduskaitseseadus Kogu planeeritav ala Keskkonnaamet Kääriku järve veekaitsevöönd 10 m tavalisest veepiirist Kääriku järve ehituskeeluvöönd 50 m kaldast Kääriku järve kalda piiranguvöönd 100 m kaldast Planeeringuala paikneb Otepää looduspargi alal Planeeringuala paikneb Natura 2000 alal Teeseadus Teekaitsevöönd 50 m äärmise sõiduraja teljest Maanteeamet Planeeringuala piirneb Otepää-Kääriku- Kurevere 23195 kõrvalmaanteega Teede- ja Sideministri määrus nr 55 Tee projekteerimise normid 60 m sõidutee servast Maanteeamet Otepää-Kääriku- Kurevere tee 23195 sanitaarkaitsevöönd Asjaõigusseadus Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 19 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord. 10 m mõlemal pool 10 kv õhuliini, 2 m mõlemal pool madalpingeliini, 1 m mõlemal pool maakaablit Elektrilevi OÜ 10 kv õhuliin, Madalpinge õhuliin, madalpinge ja kõrgepinge maakaablid ning alajaam 453 3723; 508 4489 7 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Asjaõigusseadus Keskkonnaministri määrus nr 76 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus Asjaõigusseadus Vabariigi Valitsuse määrus nr 213 Surveseadme kaitsevööndi ulatus 2 m vee- või kanalisatsioonitoru välisseinast 2 m soojustorustikust Vee- ja kanalisatsioonitorustiku valdaja Soojatrassi valdaja Planeeringu alal paiknevad kanalisatsiooni ning vee torustikud Planeeritaval alal paiknev soojustorustik Asjaõigusseadus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.12.2006 määrus nr 99 Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded 2 m mõlemal pool sisekaablit Maa-alused või pealt kinnised mahutid ning kinnises hoones paiknevad reovee puhastusseadmed kus kogu ventilatsiooniõhk puhastatakse vastavalt Välisõhukaitse seadusele reostuskoormus kuni 299 ie 20 m puhastist Sidetrassi valdaja Otepää vald, Keskkonnaamet Sidekaabli kaitsetsoon Planeeringualal paiknev biopuhasti Veeseadus Puurkaevu pass nr 5030 ja 1435 Puurkaevu sanitaarkaitsekuja 50 m Otepää vald, Keskkonnaamet Planeeringualal paiknevad 2 puurkaevu 1.6 Kokkuvõte Kääriku Spordikeskuse arengukavast Kääriku Spordikeskuse arengukavas nähakse järgmiseid arendamisvajadusi, mis tagavad nii tänapäevase treeningkeskuse tegevuse ja võimalused: Treenimisvõimaluste arendamine - tulenevalt keskuse olemusest, võimalikult paljude erinevate spordialadele suunatud treenimisvõimalused, mis oleks olümpialaste, olümpiakandidaatide ja järelkasvu treeningkeskuseks. Ööbimisvõimaluste arendamine - treeningukeskusele omased majutusvõimalused, mis oleksid taskukohased erinevatele treeninggruppidele. Eelisarendamisel keskklassi ja odavmajutuse suund ning sobilikkus erinevate spordialade harrastajatel Toitlustus ning konverentsiteenuste arendamine - treeningkeskuse sportlastoitlustuse tagamine ning konverentsiteenuse arendamine, mis muudaks Kääriku Spordikeskuse spordialase kõrghariduse ja ametiõpetuse keskuseks. Koolitusvõimaluste loomine üliõpilastele, treeneritele, spordimänedžeridele, ametnikele ning videotreeningute läbiviimise võimaluste loomine. Vaba-aja veetmise võimaluste arendamine - vaba aja veetmise võimaluste arendamine nii tavakasutajale kui ka treeninglaagrites osalejatele, mis tagaks, et 453 3723; 508 4489 8 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Kääriku Spordikeskus oleks tavainimestele, peredele ja harrastussportlastele ning turistidele sportliku vabaaja veetmise ja puhkamise keskuseks. Kääriku Spordikeskus omab oma sihtgruppidele (rahvuskoondised, teiste riikide koondised, noortekoondised, spordiklubid, -koolid ja ühingud) suunatud tegevuste elluviimiseks ja teostamiseks järgnevaid eeliseid: Ajalugu ja traditsioonid (nt. Kääriku kui tippspordikeskus, Kekkose suusarada ja saun) Tuntus spordiringkondades Kaunis puutumatu loodus (eemal keskustest) Hea kompleks erinevate spordialadega tegelemiseks Kvaliteetsed olemasolevad suusa- ja matkarajad Otepää piirkonnas kõige pikema lumekattega periood aastas Olemasolevad rajatised, infrastruktuur ja inimkapital Piisav maa reserv uute projektide elluviimiseks. Vastavalt arengukavale on kavas rekonstrueerida olemasolev konverentsikeskus ja spordihoone ning rajada uus mitmeotstarbeline spordihoone. Samuti näeb arengukava ette olemasoleva hotellikompleksi ühendamist rekonstrueeritava spordihoonega ning hotelli osa laiendamist. Treeninglaagrite läbiviimiseks nii lastele kui täiskasvanutele on kavas rajada spordilaagrite majutuskompleks ja puhkemajade kompleks. Rajatistest rekonstrueeritakse olemasolev kergejõustiku staadion. Uute rajatistena on kavas rajada heitealade väljak, kunstmurukattega jalgpalliväljak, erinevad väliväljakud rannavõrkpalli, -rannajalgpalli, korvpalli, võrkpalli ja käsipalli mängimiseks, 1.7 Kontaktvööndi analüüs Planeeringualale jääb olemasolev 1947 aastal Fred Kudu poolt rajatud Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonna õppe- ja treeningkeskuseks. Tegemist on välja arendatud spordi- ja vabaajakeskusega koos hotelli, puhkemajade, spordirajatiste ja konverentsikeskusega. Välja on arendatud suusa ja matkarajad ning territooriumi läbib ka Tartu maratoni suusarada. Puhkamisvõimalusi pakuvad järv ja saunad. Mitmekesine loodus ja laiad võimalused pakuvad treenimisvõimalusi peaaegu kõikidele spordialadele. Planeeringuala läbiv Otepää-Kääriku-Kurevere tee 23195 tagab hea ligipääsetavuse alale. Spordikeskuse hoonete näol on tegemist on 20 sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja kuuluvate hoonetega, arhitektid Peeter Tarvas ja Uno Tölpus. Planeeringuala ja kontaktvöönd jääb Otepää looduspargi territooriumile. Planeeringu ala idapoolne ala on põhiliselt metsaga kaetud ja jääb Otepää looduspargi Kääriku hooldatava sihtkaitsevööndi alale. Läänepoolse kontaktvööndi alal paiknevad põhiliselt hajaasustusele omased üksikud elamumaad ning ala jääb Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndi alale. Planeeringuala tehnovõrkudega varustuse tase on hea. Rajatud on olmevee, reoveekanalisatsioonivõrk, olemas on elektri- ja sideühendused ning katlamaja. 453 3723; 508 4489 9 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Käesolevaga kavandatakse olemasoleva spordikeskuse rekonstrueerimist ja laiendamist. Uued hooned ja rajatised on planeeritud olemasolevate ehitiste vahele. Spordikeskuse välispiiri laiendamist ei planeerita ning metsaaladele ehitisi ei kavandata. 1.8 Üldplaneeringuga arvestamine Vastavalt Otepää valla üldplaneeringule asub planeeringu ala osaliselt spordikeskuste maa juhtfunktsiooniga maa-alal ning osaliselt kaitsealade loodusliku sihtkaitsevööndi alal. Üldplaneeringu mõistes on spordikeskuste maa eelkõige tervise- ja spordikeskuste, spordihoonete ja rajatiste ning majutus- ja teenindushoonete ehitamiseks kavandatud maa, hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajalike juurdepääsuteede ja parklate ehitamiseks ning puhke- ja haljasalade rajamiseks kavandatud maa. Maaomanik saab oma maad edasi kasutada senisel otstarbel seni, kuni ta seda soovib. Arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel ja maa-ala väljaarendamisel arvestatakse iga konkreetse spordikeskuse piirkonna kohta määratud arengusuundade ning üldiste põhimõtetega. Spordikeskuste maad tagavad vallas head sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused tipp- ja rahvaspordiga tegelemiseks ning kohalike ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Üldplaneeringu järgi on Kääriku piirkonna eeldatavad arengusuunad maa-ala väljaarendamisel puhkevõimaluste mitmekesistamise eesmärgil järgmised: 1. olemasolevate ehitiste renoveerimine ja laiendamine 2. majutus- ja puhkeotstarbeliste ehitiste rajamine 3. matkakeskuse rajamine Käesolev planeeringuga kavandatakse olemasoleva Kääriku Spordikeskuse rekonstrueerimist ja laiendamist. Üldplaneeringujärgsele kaitsealade loodusliku sihtkaitsevööndi alale uusi ehitisi ei kavandata. Seega on Kääriku Spordikeskuse detailplaneering kooskõlas üldplaneeringujärgse maakasutuse juhtfunktsiooniga. Valga maakonna teemaplaneeringu Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ja Otepää valla üldplaneeringu järgi jääb planeeringu ala rohevõrgustiku Pringi Arula tugialale 3T. Käesoleva planeeringuga ei kavandata uusi ehitusalasid välja poole olemasoleva spordikeskuse territooriumi ning ei kavandata rajada ümber spordikeskuse maa-ala piirdeid. Piirdeid on kavandatud rajada ainult ümber konkreetsete objektide nagu spordiväljakud ja olemasolevad elamud. Seega ei halvendata olemasoleva rohevõrgustiku toimimist planeeringu alal. Väljavõte Otepää valla üldplaneeringu maakasutusplaanist. 453 3723; 508 4489 10 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
2. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA PROJEKTEERIMISPÕHIMÕTTED Otepää Vallavolikogu on 22.08.2013 oma otsusega nr 1-4-45 algatanud Kääriku Spordikeskuse detailplaneeringu. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva Kääriku Spordikeskuse rekonstrueerimist ja laiendamist. 2.1 Krundijaotus Käesolevaga on kavandatud muuta Otepää vallaüldplaneeringujärgne avaliku kasutusega Matu - Kääriku tee asukohta. Samuti on kavandatud muuta Matu Kääriku tee asukohta staadioni läheduses seoses kergejõustiku staadioni rekonstrueerimisega. Lisaks eeltoodule on planeeritud katastriüksuse 63601:002:2271 jagamine võttes aluseks Tartu Ülikooli Kääriku kinnistule kasutusvalduse seadmise lepingu alusplaani. Lähtuvalt sellest on kavandatud planeeritud katastriüksuste jagamine ja liitmine kahes etapis. I etapp Planeeringueelne maaüksus Planeeringujärgne maaüksus Nimetus Krunt 1 (63601:002:2271) Pindal a 83,96 ha Sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa Krundi aadress Krunt 1-1 Pindala 36,02 ha Sihtotstarve Looduslik veekogu 50% Puhke- ja spordirajatiste maa 45% Metsamaa 5% Krunt 1-2 45,40 ha Metsamaa 100% 453 3723; 508 4489 11 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Krunt 1-3 2,23 ha Puhke- ja spordirajatiste maa 70% Kultuuri- ja spordiasutuse maa 30% Krunt 1-4 3078 m² Tee ja tänava maa-ala 100% Krunt 4 (63601:002:2274) 14,20 ha Ühiskondlike ehitiste maa Krunt 4-1 14,02 ha Krunt 4-2 970 m² Majutushoonete maa 30% Kultuuri- ja spordiasutuse maa 30% Puhke- ja spordirajatiste maa 10% Metsamaa 30% Tee ja tänava maa-ala 100% Krunt 4-3 822 m² Puhke- ja spordirajatiste maa 100% Krunt 5-1 1291 m² Puhke- ja spordirajatiste maa 100% EHAK 3954 Krunt 5-2 1666 m² Krunt 5-3 1608 m² Tee ja tänava maa-ala 100% Tee ja tänava maa-ala 100% Krunt 5-4 748 m² Puhke- ja spordirajatiste maa 100% II etapp Planeeringueelne maaüksus Planeeringujärgne maaüksus Nimetus Pindala Sihtotstarve Krundi aadress Pindala Sihtotstarve Krunt 1-1 36,02 ha Krunt 4-3 822 m² Krunt 5-4 748 m² Krunt 4-1 14,02 ha Ühiskondlike ehitiste maa 100% Ühiskondlike ehitiste maa 100% Ühiskondlike ehitiste maa 100% Ühiskondlike ehitiste maa 100% Krunt 1 Krunt 4 36,18 ha 16,37 ha Looduslik veekogu 50 % Kultuuri- ja spordiasutuse maa 10% Puhke- ja spordirajatise maa 35% Metsamaa 5% Majutushoonete maa 30% Spordiasutuse maa 30% Puhke- ja 453 3723; 508 4489 12 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Krunt 1-3 2,23 ha Ühiskondlike ehitiste maa 100% spordirajatise maa 10% Metsamaa 30% Krunt 5-1 1291 m² Ühiskondlike ehitiste maa 100% Krunt 1-4 3078 m² Transpordima a 100% Krunt 4-2 970 m² Transpordima a 100% Krunt 6 7321 m² Tee ja tänava maa 100% Krunt 5-2 1666 m² Transpordima a 100% Krunt 5-3 1608 m² Transpordima a 100% 2.2 Kruntide ehitusõigus Joonisel on markeeritud hoonestusalad. Hoonestusalade määramisel on lähtutud olemasolevast situatsioonist, reljeefist, olemasolevast hoonestusest ja kõrghaljastusest. Krundi hoonestusala on ala, kuhu tohib rajada ehitusõigusega lubatud hooneid. Hoonestusalad on positsioneeritud ja igale positsioonile on määratud eraldi korruselisus, hoone kõrgus, katusekalle. Uute ja rekonstrueeritavate hoonete projekteerimisel jälgida piirkonnale omaseid arhitektuurilise iseärasusi. Kõikide ehitiste täpsed asukohad ja mahud antakse ehitusprojektidega. 2.2.1 Krunt 1 ehitusõigus: Ligikaudu pool krundi pindalast hõlmab Kääriku järv (ca 19,4 ha). Olemasolevast hoonestusest asuvad krundil kaks sauna, pumpla ja erinevad abihooned. Olemasolev hoonestus on lubatud rekonstrueerida. Täiendavalt on krundile kavandatud staadioni hooned koos tribüünidega. Krundi loode osasse Otepää Kääriku maantee lähedusse on kavandatud murukivi või muu analoogse katendiga parkla ala, mida on kavandatud kasutada haagissuvilate parklana. Olemasolev amortiseerunud kergejõustikustaadioni kohale on kavandatud 400 m 6 jooksurajaga staadion, millest 110 sirge oleks 8 rajaline. Kavandatud on heite ja hüppesektorid ning täismõõtmetes loodusliku muruga kaetud jalgpalliväljak. Staadioni lõunaküljele on kavandatud staadionihoone koos tribüünidega. Lisaks on kavandatud staadionihoone inventari hoidmiseks. Hoonetesse on planeeritud treeninguteks vajaliku inventari ning spordivahendite hoidmise ruumid, WC-d, pesemisruumid, kohtunikeruumid ja olmeruumid. Staadioni põhjaküljel asuvale astangule on planeeritud lisa jooksusirge koos kaugushüppeharjutusaladega. Jooksusirgele on kavandatud peale rajada varikatus, et 453 3723; 508 4489 13 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
seda oleks võimalik kasutada piiratud ilmastikutingimuste korral. Staadionist kagu suunal asuvale avatud platsile on planeeritud rajada eraldiseisev harjutusala erinevateks lisategevusteks (väli-jõutreeninguala, hüppealad). Rajatistena on kavandatud krundile rajada mänguväljak erinevate lastele mõeldud rajatise tarbeks, nagu kiiged, turnimispuud jmt. Kavas on rekonstrueerida olemasolev ujula Greeni sauna lähedal ja sillad Kekkose sauna juures ning rajada uus ujuvsildadega ujula Kekkose sauna juures. Olemasolevad saunad (Kekkose saun Ja Greeni saun) on planeeritud rekonstrueerida. Vastavalt Looduskaitseseadusele 38 lg 4 p 5 võib ehituskeeluvööndis asuvale ehitisele rajada esmakordse juurdeehitise kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Olemasoleva Kekkose sauna juures on kavandatud laiendada liivala puhkajatele. Tegu on alaga mida kasutatakse aktiivselt inimeste poolt puhketegevuseks ka praegu ning kus ka praegu asub väike liivarand. Alale on lubatud paigaldada täiendavalt riietuskabiine ning lastele mõeldud atraktsioone nagu kiiged, liumägi, ronimispuud jmt. Olemasolevale murualale on kavandatud telkimiseala. Täiendavaid ehitustöid selleks kavandatud ei ole. Planeeritud hoonete rajamiseks on planeeringuga määratud hoonestusala (vt planeeringu põhijoonised). Krundi hoonestusala tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid. Krundi pindala: 26,18 ha Krundi kasutamise sihtotstarve: Looduslik veekogu 50 % Kultuuri- ja spordiasutuse maa 10% Puhke- ja spordirajatise maa 35% Metsamaa 5% Lubatud hoonete maks. arv krundil: ol.olev 10 + plan. 1 (POS 13) + plan. jooksuradade varikatus (POS15) Maksimaalne hoonete alune pind: plan. 2148 m² (ol. olev 326 m²) POS 13 Planeeritud staadionihoone koos tribüünidega. Maksimaalne hoone alune pind: 1100 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: 1 Hoone lubatud maks. kõrgus: 6 m Harjajoon: soovituslikult paralleelne staadioni jooksusirgetega vaba naturaalseid materjale. TP2 POS 14 Olemasolev hoone, mis asub Kääriku järve ehituskeeluvööndis on kavandatud rekonstrueerida staadioni inventarihooneks. Vastavalt geodeetilisel alusplaanil mõõdistatule on olemasoleva hoone alune pind 67 m². Looduskaitseseaduse 38 lg 4 453 3723; 508 4489 14 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
p 5 võib ehituskeeluvööndis asuvale ehitisele rajada esmakordse juurdeehitise kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Maksimaalne hoone alune pind: olemasolev ehitisealune pind 67 m² + 33 m² juurdeehitatava osa maht ei tohi olla suurem kui 1/3 ol.oleva ehitise kubatuurist Hoone lubatud maks. korruselisus: 1 Hoone lubatud maks. kõrgus: 5 m Harjajoon: vaba vaba naturaalseid materjale. TP3 POS 15 Planeeritud jooksuraja varikatus. Maksimaalne ehitise alune pind: 900 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: - lubatud maks. kõrgus: 4 m Harjajoon: paralleelne jooksurajaga vaba naturaalseid materjale. TP3 POS 17 Rekonstrueeritavad saunad. Vastavalt Looduskaitseseadusele 38 lg 4 p 5 võib ehituskeeluvööndis asuvale ehitisele rajada esmakordse juurdeehitise kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Maksimaalne ehitise alune pind: Kekkose saun - olemasolev ehitisealune pind 46 m² + 45 m² Greeni saun - olemasolev ehitisealune pind 84 m² + 70 m², aga mitte rohkem kui 1/3 ol.oleva ehitise kubatuurist Hoone lubatud maks. korruselisus: olemasolev Hoone lubatud maks. kõrgus: olemasolev Harjajoon: olemasolev olemasolev naturaalseid materjale. TP3 2.2.2 Krunt 2 ehitusõigus: Krunt on kaetud metsaga. Krundile hoonestust ega rajatisi kavandatud ei ole Krundi pindala: 6,19 ha Krundi kasutamise sihtotstarve: Metsamaa 100% Katastri sihtotstarve Maatulundusmaa 100 % 453 3723; 508 4489 15 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Lubatud hoonete max arv krundil: 0 Maksimaalne hoonete alune pind: 0 2.2.3 Krunt 3 (63601:002:2273) ehitusõigus: Olemasolevast hoonestusest asuvad krundil hotelli hooned, spordihoone, administratiivhoone, konverentsikeskus, töökoda, katlamaja, pumpla, alajaam, garaaž, reoveepuhasti hoone, staadionihooned ja kommentaatoriboksid. Hotell (ühiselamu 1703) ja spordibaasi toitlustus- ja õppehoone (1702) kuuluvad 20 sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja, arhitektid Peeter Tarvas ja Uno Tölpus. Olemasolev hoonestus on lubatud rekonstrueerida. Täiendavalt on krundile kavandatud olemasoleva hotelli juurdeehituse ala, ühenduskoridor hotelli ja spordihoone ühendamiseks, majutushoone ning hoonestusala garaažile. Lisaks on markeeritud alad rekonstrueeritavate hoonete laienduste tarbeks. Hoonete rekonstrueerimiseks ja laienduste projekteerimiseks pöörduda 20 sajandi arhitektuuri säilitamise ja väärtustamise organisatsiooni DOCOMOMO Eesti keskuse poole ekspertarvamuse saamiseks. Rajatistest on kavandatud rulluisurada laiusega 3,5 m, parklad ja kunstmurukattega jalgpalliväljak. Rulluisurada on kavandatud osaliselt olemasoleva juurdepääsutee kohale. Lähtuvalt sellest on juurdepääsutee asukohta muudetud. Olemasolev suusastaadion jääb kasutusele senise funktsiooniga, talvel suusastaadionina ja suvisel perioodil kasutatakse seda erinevate atraktsioonide alana nagu näiteks vibulaskmine. Planeeritud hoonete rajamiseks on planeeringuga määratud hoonestusala (vt planeeringu põhijoonised). Krundi hoonestusala tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid. Krundi pindala: 19,93 ha Krundi kasutamise sihtotstarve: Majutushoone maa 15% Spordiasutuse maa 15% Puhke- ja spordirajatise maa 30% Metsamaa 40% Lubatud hoonete maks. arv krundil: ol. olev 14 + plan. 5 (POS 1, POS 2, POS 3, POS 5, POS 6) Maksimaalne hoonete alune pind: plan. 3605 m² (ol. olev 4687 m²) POS 1. Tagamaks mugava spordihoone kasutuse on planeeritud ühendada olemasolev hotellikompleks spordihoonega ühekorruselise ühenduskoridori loomise läbi, mis annaks ka lisavõimaluse laiendada olemasoleva hotelli lobby ala. Enne hoone projekteerimist küsida ekspertarvamus 20 sajandi arhitektuuri säilitamise ja väärtustamise organisatsiooni DOCOMOMO Eesti keskusest. Maksimaalne hoone alune pind: 505 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: 1 453 3723; 508 4489 16 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Hoone lubatud maks. kõrgus: Harjajoon: 6 m sama, mis hotellil ja spordihoonel lame või sama, mis hotellil ja spordihoonel naturaalseid materjale. TP1 POS 2. Olemasoleva hotelli külge planeeritud hotelli laiendus. Enne hoone projekteerimist küsida ekspertarvamus 20 sajandi arhitektuuri säilitamise ja väärtustamise organisatsiooni DOCOMOMO Eesti keskusest. Maksimaalne hoone alune pind: 400 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: 2 Hoone lubatud maks. kõrgus: sama, mis hotellil Harjajoon: paralleelne spordihoonega või sama, mis hotellil sama, mis hotellil naturaalseid materjale. TP1 POS 3. Planeeritud garaaž. Maksimaalne hoone alune pind: 300 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: 1 Hoone lubatud maks. kõrgus: 6 m Harjajoon: Soovituslikult paralleelne või risti teega sama, mis olemasoleval hoonestusel naturaalseid materjale. TP2 POS 4 Rekonstrueeritavad suusastaadionihooned ja nende laienduse ala. Olemasolevad suusastaadionihooned on lubatud lammutada ja rajada nende asemel uus hoonestus. Maksimaalne hoone alune pind: 700 m² (sisaldab olemasolevate hoonete pinda) Hoone lubatud maks. korruselisus: 2 Hoone lubatud maks. kõrgus: 10 m Harjajoon: vaba vaba naturaalseid materjale. TP2 POS 5 453 3723; 508 4489 17 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Planeeritud välilava maa-ala. Kuna välilava juures toimuvad üritused põhiliselt õhtusel ajal, siis valitud asukoht on piisavalt kaugel olemasolevast ja planeeritud majutushoonestusest. Maksimaalne hoone alune pind: 200 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: 1 Hoone lubatud maks. kõrgus: 5 m Harjajoon: vaba vaba naturaalseid materjale. TP3 POS 6 Perspektiivne majutushoone. Jälgida, et uus hoone sobituks olemasoleva hoonestusega. Vajadusel küsida enne hoone projekteerimist ekspertarvamus 20 sajandi arhitektuuri säilitamise ja väärtustamise organisatsiooni DOCOMOMO Eesti keskusest. Hoone eskiis kooskõlastada Keskkonnaametis. Maksimaalne hoone alune pind: 500 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: 3 Hoone lubatud maks. kõrgus: 10 m Harjajoon: paralleelne või risti olemasoleva hoonestusega sama, mis olemasoleval hoonestusel naturaalseid materjale. TP1 POS 7 Rekonstrueeritavate hoonete laienduse alad. Tegemist on 20 sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja kuuluvate hoonete laiendustega. Enne projekteerimist küsida ekspertarvamus 20 sajandi arhitektuuri säilitamise ja väärtustamise organisatsiooni DOCOMOMO Eesti keskusest. Maksimaalne hoone alune pind: 880 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: sama, mis olemasoleval hoonel Hoone lubatud maks. kõrgus: sama, mis olemasoleval hoonel Harjajoon: sama, mis olemasoleval hoonel sama, mis olemasoleval hoonestusel naturaalseid materjale. TP1 POS 8 Planeeritud II korruse ühendusgalerii Maksimaalne hoone alune pind: 120 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: 2 Hoone lubatud maks. kõrgus: sama, mis olemasoleva hoone II korrus Harjajoon: - lame 453 3723; 508 4489 18 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
naturaalseid materjale. TP1 2.2.4 Krunt 4 ehitusõigus: Olemasolevast hoonestusest paiknevad Krundil 4 kaks elamut, majutushoone ning 3 kõrvalhoonet. Olemasolev hoonestus on lubatud rekonstrueerida. Täiendavalt on krundile kavandatud uus mitmeotstarbeline spordihoone, üks osa spordilaagrite majutuskompleksist, puhkemajad ja kaks teenindushoonet. Spordihoone esmakasutus saab olema suunatud erinevatele pallimängudele (korvpall, käsipall, võrkpall, korvpall jne.). Uue spordihoone maht on kavandatud põhimõttel, et hoonesse mahuks kolm eraldatavate seintega väljakut ( a 36m x 20m) võimalusega paigutada üks risti väljak üle kolme saali osa. Spordihoone saab olema suunatud eelkõige treeningtegevuseks, seega maksimaalne pealtvaatajate arvu mahutavus peaks jääma 50-100 koha juurde ning riietusruumide kappide arv on planeeritud ca 60. Hoonesse on kavandatud ka erinevate spordialade inventari hoidmise ruumid ning muud tehnilised ja majandamisruumid. Tulenevalt spordihoone lähedusest olemasolevale Kekkose rajale on võimalik kasutada nii riietusruume kui ka parklaala tavakasutajate poolt. Parkimiskohtade arvutamiseks linnades on Eesti Standardikeskus välja andnud standardi EVS 843:2003 Linnatänavad. Planeeringuala puhul ei ole küll tegemist linnaga. Samas võib standardit kasutada parkimiskohtade arvutamisel analoogina võttes aluseks kavandatava tegevuse ja ehitise asukohaks määrata linnakeskus. Hoone maksimaalseks suletud brutopinnaks on arvestuslikult 3000 m², millest spordisaal on ca 2600 m² ja pealtvaatajaid maksimaalselt 100. Sellisel juhul on parkimiskohtade arv 44 sõiduauto kohta. (3000/80=37,5 ja 100/15=6,6, kokku 44). Kääriku Spordikeskuse üks eesmärke on võimaldada treeninglaagrite läbiviimist nii täiskasvanuile, noortele kui ka lastele. Selleks on kavandatud rajada spordilaagrite majutuskompleks ja puhkemajad. Arengukava näeb ette võimaliku majutusteenuse valiku laiendamisel pakkuda Kääriku Spordikeskuse klientidele puhkemajades / võistkonnamajades ööbimise võimalust. Puhkemajad peaksid sisaldama tualettruume, pesemisruume ja kööginurka ning mahutama kuni 20 ööbijat 4-8 toalises hoones. Krundile on kavandatud viis puhkemaja, mis asuvad aktiivsetest liikumistrajektooridest ning sportimistegevusest mõnevõrra eemal. Rajatistena on kavandatud krundile rajada erinevad mänguväljakud. Hetkel asub keskuse keskel paikneval mänguväljakute alal 4 rekonstrueeritud tenniseväljakut. Lisaks on planeeritud kaks korvpalli väljakut, käsipalli väljak, kolm rannavolle väljakut, kus saab väljakute ühendamisel mängida ka rannajalgpalli. Tagamaks kergejõustikustaadioni muru kvaliteedi säilimise ja erinevate spordialade samaaegseks harrastamiseks on kavandatud eraldiseisev heitealade väljak. Väljaku rajamiseks on vajalik ala tasandamine ja muru külvamine ning heitesektorite ehitamine. Lisaks on lubatud ehitada harjutamispiirid/väravapostid ameerika jalgpalli, ragbi ja pesa- ja softpalli tarvis. Esmased kasutajad väljakul saavad olema kettaheite, kuulitõuke, vasaraheite ning odaviske harrastajad. Planeeritud hoonete rajamiseks on planeeringuga määratud hoonestusala (vt planeeringu põhijoonised). Krundi hoonestusala tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid. 453 3723; 508 4489 19 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Krundi pindala: 16,37 ha Krundi kasutamise sihtotstarve: Majutushoone maa 30% Spordiasutuse maa 30% Puhke- ja spordirajatise maa 10% Metsamaa 30% Lubatud hoonete maks. arv krundil: ol.olev 7 + plan. 9 Maksimaalne hoonete alune pind: plan. 4890 m² (ol. olev 1147 m²) POS 9 Uus planeeritud spordihoone. Maksimaalne hoone alune pind: 2600 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: 2 Hoone lubatud maks. kõrgus: 12 m Harjajoon: paralleelne ja\või risti maanteega 0-15, sobiva arhitektuurse lahenduse korral lubatud ka teised katusekalded, selleks esitada hoone arhitektuurne eskiisprojekt vallavalitsusele läbivaatamiseks. naturaalseid materjale. TP1 POS 10 Uus planeeritud teenindushoone. Maksimaalne hoone alune pind: 200 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: 1 Hoone lubatud maks. kõrgus: 6 m Harjajoon: paralleelne ja\või risti teega 40-45 kraadi, sobiva arhitektuurse lahenduse korral lubatud ka teised katusekalded, selleks esitada hoone arhitektuurne eskiisprojekt vallavalitsusele läbivaatamiseks. naturaalseid materjale. TP2 POS 11 Planeeritud puhkemajad. Puhkemajad projekteerida kaasaegses arhitektuurikeeles, samas peab arhitektuurne lahendus olema vormilt lihtne ning harmoneeruma ümbritseva looduskeskkonnaga. Selleks tuleb hoone välisviimistluses kasutada looduslähedasi ja naturaalseid materjale. Kasutada ei tohi naturaalseid materjale imiteerivaid tehismaterjale (näiteks plastikvoodreid, plastikaknaid jne). Oluline on, et hoonestuses tagatakse ühtne ja harmooniline üldmulje ning, et kõik puhkemajad moodustaksid terviku. Selleks projekteerida hooned ühesuguse katusekaldega ja sarnase kõrgusega ning välisviimistluses kasutada sarnaseid välisviimistlusmaterjale. 453 3723; 508 4489 20 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Maksimaalne hoone alune pind: 5x120=600 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: 2 (1 + katusekorrus) Hoone lubatud maks. kõrgus: 8 m, kõige järvepoolsem puhkemaja kuni 7 m Harjajoon: vaba 35-45 kraadi, sobiva arhitektuurse lahenduse korral lubatud ka teised katusekalded, selleks esitada hoone arhitektuurne eskiisprojekt vallavalitsusele läbivaatamiseks. naturaalseid materjale. Keelatud kasutada naturaalseid materjale imiteerivaid tehismaterjale TP2 POS 12 Uue planeeritud laagrikompleksi hooned. Olemasolevad hooned on lubatud lammutada ning rajada uus laagrikompleks. Maksimaalne hoone alune pind: 1200 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: 2 Hoone lubatud maks. kõrgus: 9 m Harjajoon: soovituslikult paralleelne ja\või risti teega jälgida, et sobituks olemasoleva hoonestusega naturaalseid materjale. TP1 POS 16 Välimänguväljakute kõrvale ja teenindamiseks planeeritud teenindushoone. Maksimaalne ehitise alune pind: 290 m² Hoone lubatud maks. korruselisus: 1 Hoone lubatud maks. kõrgus: 5 m Harjajoon: paralleelne või risti väljakutega vaba naturaalseid materjale. TP3 2.2.5 Krunt 5 ehitusõigus: Krunt on kaetud metsaga ja jääb Otepää looduspargi Kääriku hooldatavale sihtkaitsevööndisse. Krundile hoonestust ega rajatisi kavandatud ei ole Krundi pindala: 45,40 ha Krundi kasutamise sihtotstarve: Metsamaa 100% Lubatud hoonete max arv krundil: 0 Maksimaalne hoonete alune pind: 0 2.2.6 Krunt 6 ehitusõigus: 453 3723; 508 4489 21 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Krunt on moodustatud Matu - Kääriku avaliku kasutusega teele. Krundi pindala: 7321 m² Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee ja tänava maa-ala 100% Lubatud hoonete max arv krundil: 0 Maksimaalne hoonete alune pind: 0 2.3 Juurdepääs ja parkimine Olemasolevad juurdepääsud on Otepää - Kääriku Kurevere kõrvalmaanteelt. Uue spordihoone juurdepääs kavandatud samuti Otepää - Kääriku Kurevere maanteelt. Kuna maantee läbib Kääriku spordikeskust, siis on kavandatud spordikeskuse ulatuses maanteele erinevad liikluse rahustamise alad. Liikluse rahustamisena võib kasutada teekitsendusi, sõidusuuna muutmist, ülestõstetud ülekäigurada vmt. Täpsed lahendused anda projekteerimise käigus, siis kui on selgunud täpsed hoonete paigutused ja mahud. Nähtavuskolmnurgad uutele mahasõitudele markeeritud lähtudes kiirusepiirangust 50 km/h ja kasutatud projekteerimise lähtetaset rahuldav. Planeeritava avaliku tee Matu Kääriku mahasõidu nähtavuskolmnurka jäävatel puudel kärpida alumisi oksi nõutud kõrgusele, et oleks tagatud nähtavus. Krunti 2 läbib Lükardi Kääriku tee. Krunt 2 ulatuses on nimetatud tee eratee, edasi aga avaliku kasutusega munitsipaaltee. Et tagada Lükardi Kääriku tee ühendus Otepää - Kääriku Kurevere kõrvalmaanteega tehakse käesoleva planeeringuga muuta Lükardi Kääriku tee Krunt 2 lõigus avaliku kasutusega teeks. Kekkose raja ohutumaks tegemiseks on planeeritud maanteele kergliikluse tunnel. Tunneli asemele võib kaaluda ka viadukti rajamist. Viadukti rajamisel tuleb kõrvalmaanteel tagada vähemalt 5,3 m kõrguskabariit. Lisaks olemasolevale parkimisele on kavandatud kuus uut parkimisala: Uue spordi hoone parka ca 44 sõiduauto kohta Parkla Krundil 3 maantee ja juurdepääsutee vahelisele alale. Parkla kergejõustiku staadioni kõrval ca 20 sõiduauto ja 3 bussi kohta Parkla suusastaadioni kõrvale. Parkla olemasoleva spordihoone ja konverentsikeskuse kõrvale. Mänguväljakute ja Kekkose sauna vahele jääv parkla 2.4 Piirded Piirded on planeeritud ümber mängu- ja spordiväljakute ning ümber olemasolevate elamute. Muus osas piirete rajamise vajadus puudub. Piirete arhitektuurne lahendus anda koos selle objekti ehitusprojektiga, mille ümber piiret kavandatakse. Piirete kõrgus ümber spordiväljakute anda vastavalt väljaku kasutamise iseloomust tulenevale vajadusele. Soovituslikult kasutada rohelisi keevisvõrk piirdeid. Elamute piirete maksimaalne kõrgus 1,20 m. Keelatud on läbipaistmatute piirdeaedade rajamine. 2.5 Haljastus Otepää looduspargi Kääriku hooldatava sihtkaitsevööndi alale jääval planeeringualal säilitatakse kogu olemasolev kõrghaljastus ja metsaala. Ka ülejäänud osas 453 3723; 508 4489 22 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
säilitatakse suurem osa kõrghaljastusest, likvideeritakse ainult mõned maantee ääres nähtavust segavad puud, haagiste parkla alla jäävad puud ning Kekkose raja ümbersuunamisel ette jäävad puud. Viimase puhul tuleb väga hoolikalt valida kuhu uus rajaosa rajada, et võimalikult vähe likvideerida olemasolevat kõrghaljastust. Uut kõrghaljastust planeeritud ei ole. 3 PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS Kääriku Spordikeskuse detailplaneeringu lähteseisukohtade järgi (22.08.2013 Otepää Vallavolikogu otsus nr 1-4 Lisa 1) on käesoleva planeeringu üheks eesmärgiks Kääriku püsisuusaradadele, jooksu-, jalgratta- ja matkaradadele ning mootorsaanide sõidukoridoridele servituutide seadmise vajalikkuse väljaselgitamine. Kuna mootorsaanidele sõidukoridore ja uusi püsisuusaradu ei ole planeeritud ning jooksu-, jalgratta- ja matkarajad on kavandatud Kääriku Spordikeskuse maa-alale, siis nimetatud servituutide vajaduse seadmine ei ole vajalik. Teeniv kinnisasi Valitseja Servituudi/ kitsenduse tüüp Sisu Ruumiline ulatus Otepää-Kääriku- Kurevere 63601:002:2259 Vee torustiku valdaja Sooja torustiku valdaja Isiklik kasutusõigus Isiklik kasutusõigus Planeeritud vee torustik Planeeritud soojustorustik ca 60 m² ca 60 m² Vee torustiku valdaja Isiklik kasutusõigus Planeeritud vee torustik ca 450 m² Krunt 6 Tuletõrjevee torustiku valdaja Isiklik kasutusõigus Planeeritud tuletõrjevee torustik ca 40 m² Kanalisatsiooni torustiku valdaja Isiklik kasutusõigus Planeeritud kanalisatsioonitrass ca 260 m² Krunt 3 Lääne mü teeservituut Lääne kinnistu juurdepääsutee ca 300 m² 4 TEHNOVÕRGUD 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon: Planeeritaval alal on kaks puurkaevu registrikoodidega PRK0012081 ja PRK0004930. Esimene nendest on töös olev kaev teine on jäetud reservi ning hetkel seda ei kasutata. Puurkaevude sanitaarkaitsetsoonid on 50 m puurkaevust. Uute hoonete olmevesi on kavandatud lahendada olemasoleva veesüsteemi kaudu. Uute hoonete ühendamiseks pumplaga rajada uued veetorustikud ning vajadusel rekonstrueerida olemasolevad veetorustikud. Võttes aluseks ET-1 1001-0193 Vee tarbimisnormid on uute hoonete orienteeruv veetarbimine: Spordihoonel 6 m³/ööpäevas, lastelaager 19 m³/ööpäevas, puhkemajad 12 m³/ööpäevas, hotell 34 m³/ööpäevas. 453 3723; 508 4489 23 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Tuletõrje vesi on lahendatud järvevee baasil, olemasoleva veemahuti ja puhastatud reovee tiikide baasil. Vajadusel rekonstrueerida olemasolev pumpla ja torustikud. Jalgpalli väljaku kastmine on kavandatud järveveest olemasolevate rekonstrueeritavate süsteemide kaudu. Kääriku Spordikeskuse territooriumil paikneb olemasolev rekonstrueeritud kinnises hoones paiknev biopuhasti. Vastavalt Vabariigi valitsuse määrusele nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded on pealt kinnises mahutis ja kinnises hoones paikneva reovee puhastusseadme, kus kogu ventilatsiooniõhk puhastatakse vastavalt Välisõhu kaitse seadusele reostuskoormusega kuni 299 ie sanitaarkaitsekuja 20 m ja reostuskoormusega 300-1999 ie sanitaarkaitsekuja 35 m. Krundil 4 asub olemasolev reoveepumpla sanitaarkaitsekujaga 20 m. Uute hoonete reovesi on kavandatud juhtida olemasolevasse biopuhastisse. Puhastatud reovesi suunatakse puhasti kõrval asuvatesse tiikidesse. Uute hoonete ühendamiseks puhastiga rajada uued kanalisatsioonitorustikud ning vajadusel rekonstrueerida olemasolevad torustikud ja reoveepumpla. Täpsed vee- ja kanalisatsiooni lahendused antakse hoonete või rajatiste ehitusprojektidega. 4.2 Sademeveekanalisatsioon Katuse ja teede sademeveed suunata torustikega või maapinna kalletega olemasolevatesse kraavidesse või pinnasesse. Täpsed lahendused antakse konkreetse hoone või rajatise ehitusprojektiga. Sademeevee juhtimise põhimõtte objektide kaupa: POS 1 planeeritav ühendusgalerii, POS 2 planeeritav hotelli laiendus, POS 6 majutushoone, POS 7 rekonstrueeritavate hoonete laiendused, POS 8 II korruse galerii lahendatakse olemasolevate sademevee süsteemide kaudu, mis on juhitud sademevee imbväljakusse, kus vesi imbub pinnasesse. Vajadusel olemasolevad torustikud ja imbväljak rekonstrueerida POS 3 sademeveed juhtida maapinna kalletega pinnasesse. POS 4, POS 5 kasutada olemasolevat drenaaži, mille kaudu imbuvad sademevee pinnasesse. POS 9 spordihoone katuse ja parkla veed koguda kokku ja juhtida spordihoone lõuna küljel olevasse kraavi, kust need suubuvad Kääriku järve. Vajadusel paigaldada parklast kogutava sademevete kraavitusse suunamise ette lokaalne õlipüüdur. POS 10 planeeritav teenindushoone, POS 11 planeeritavad puhkemajad, POS 12 planeeritavad lastelaagi majutushooned, POS 16 planeeritav teenindushoone katuseveed juhtida maapinna kalletega pinnasesse. POS 13 planeeritavad staadionihoone ja tribüünid, POS 14 planeeritav staadioni inventarihoone, POS 15 planeeritav jooksuradade varikatus, kergejõustiku staadion Rekonstrueerimise käigus on staadioni katendid planeeritud dreenivate sportkatenditena. Katenditest läbi imbuvad sademeveed juhitakse katendite alla rajatavate dreenide kaudu läbi pinnase järve. Need sajuveed ei vaja puhastamist. Kergejõustiku staadioni hoonestuse, varikatuse ja tribüünide katuseveed juhitakse maapinna kalletega pinnasesse, mille kaudu need imbuvad järve. Juhul kui parkla rajatakse kõvakattega, koguda sademeveed kokku ja immutada läbi pinnase järve. Vajadusel paigaldada lokaalne õlipüüdur. 453 3723; 508 4489 24 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
POS 17 ehituskeeluvööndis oleva ehitise esmakordse juurdeehitise ala katuseveed imbuvad läbi pinnase järve. Suusastaadioni juurde planeeritud parkla juhul kui parkla rajatakse kõvakattega, siis koguda sademeveed kokku ja juhtida parkla idaosas oleva nõva kaudu parklast põhja poole jäävasse tiiki. Vajadusel paigaldada lokaalne õlipüüdur. Kunstmurukattega jalgpalliväljak ja parkla - juhul kui parkla rajatakse kõvakattega, siis koguda sademeveed kokku ja juhtida planeeritavast parklast edela suunas jäävasse settetiiki. Vajadusel paigaldada lokaalne õlipüüdur. Settetiigist valgub vesi läbi kraavi ja metsa Kääriku järve. Jalgpalli väljaku alla rajada dreenid, millede kaudu juhitakse vesi pinnasesse või väljaku kõrvale jäävasse settetiiki. Haagiste parkla parkla katend rajatakse dreeniva katendina, näiteks murukivi. Läbi katendi imbuvad sademeveed pinnasesse ja sealt omakorda järve. Mänguväljakud sajuveed imbuvad läbi dreenivate katendite või maapinnakalletega pinnasesse. Vajadusel on tarvilik olemasolevad kraavid puhastada. Sademevee suubla projekteerimisel võtta aluseks Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 29.11.2012 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed 1. 4.3 Elekter Liitumiseks 0,4kV elektrivõrguga on Elektrilevi OÜ Kagu - Eesti regioon väljastanud tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr. 218941. Tehnilised tingimused väljastati 15.04.2014 ja kehtivad kuni: 15.04.2016. Planeeritav orienteeruv peakaitsme suurus on 1000 A. Uute hoonete elektritoide lahendada olemasolevate jaotuskappide kaudu. Vajadusel tuleb kapid rekonstrueerida. Jalgpalliväljaku ja parkla kohale jääv 10 kv õhuliin asendada maakaabelliiniga. Täpne lahendus anda ehitusprojektiga. Planeeritud parklate ja teede alla jäävad kaablid kaitsta kaitsetorudega või paigaldada uued kaablid. Uus välisvalgustus on kavandatud uute juurdepääsuteede äärde, staadioni ja saunadeni viiva tee äärde, spordihoone, majutushoonete ja jalgpalliväljaku ümber. Staadionile on kavandatud ainult turvavalgustus. Valgustite paiknemine ja parameetrid anda ehitusprojektiga. Detailplaneeringuga on tagatud teenindusmaa alajaama ümber ning vaba juurdepääs alajaamale ja liitumiskilpidele. Täpsed lahendused antakse konkreetse hoone või rajatise ehitusprojektiga. 4.4 Soojavarustus Spordikeskuse territooriumil asub lokaalne katlamaja, millega köetakse olemasolevaid hooneid. Uute hoonete põhiküte lahendada kas olemasoleva katlamaja või maasoojuspumpade baasil. Võimalik omavahel kombineerida soojuspumpade erinevaid variante. Täiendava küttena võib kasutada päikesepaneele. 453 3723; 508 4489 25 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Maakütte kontuuride rajamiseks on valitud lagedad üksikute puudega alal. Osaliselt on maaküttekontuurid kavandatud Kääriku järve ehituskeeluvööndisse. Maakütte kontuurialale jääb tehnorajatised tuleb vajadusel ümber tõsta. Maakütte kontuuride alad markeeritud tehnovõrkude skeemil. Peale rajamist kontuur maapeal nähtavaks ei jää ja seega saab taastada nendel aladel haljasalad senisel kujul. Maakütte kontuuri ala markeeritud planeeringu joonisel. Maakollektori täpne lahendus määratakse hoonete kütte projektides, lähtudes vajalikust soojuskoormusest ja köetava hoone ruumipaigutusest. Maakütte kontuurid koos maakütte soojustorustikuga on planeeritud ehituskeeluvööndisse lähtudes Looduskaitseseaduse 38 lg 5 p 8, mille järgi ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja rajatisele. Täpsed lahendused antakse konkreetse hoone ehitusprojektiga. 4.5 Side Elion Ettevõtted AS on väljastanud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 22461069. Uute hoonete kaabel side ühendused on planeeritud olemasolevate sidekappide kaudu. Täpsed lahendused antakse konkreetse hoone või rajatise ehitusprojektiga. 5 MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID 5.1 Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad tingimused Otepää Vallavolikogu on 20.03.2014 otsusega nr 1-4 algatanud Kääriku Spordikeskuse keskkonnamõju strateegilise hindamise. Paralleelselt detailplaneeringuga on koostamisel detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH koostajaks on Klotoid OÜ, KSH juhtekspert Piret Toonpere KSH programm on heakskiidetud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 21.08.2014 kirjaga nr PVV 6-8/14/11276-5. KSH aruande eelnõu koosseisus on määratud järgnevad negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise meetmed: 5.1.1 Ehitusaegsete mõjude vähendamine Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga. Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. 5.1.2 Natura liikidele ja elupaigatüüpidele mõjude vältimine ja vähendamine 453 3723; 508 4489 26 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001
Raietöid ning pinnasetäitmist ja koorimist planeeringualal teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist 31. juulini. Poollooduslike koosluste hooldusel arvestada nn linnusõbralike hooldusvõtetega ehk niitmist teostada hiliselt ja keskelt väljapoole niitmisena. Olemasolev ujula rekonstrueerimise ja uue ujuvsildadega ujula rajamise ajastamine väljapoole kalade kudemisperioodi märts-juuli. Tagada tuleb poollooduslike koosluse taastamine ja hooldamine spordikeskuse aladel, mis ei jää otseselt ehitusaladele. Järgneval joonisel on kujutatud alad, mida tuleb edaspidi hooldada poolloodusliku kooslustena. Poollooduslike koosluste hooldamisel ja taastamisel tuleb lähtuda vastavast hoolduskavast: Aru ja soostunud niitude hoolduskava, koostaja Meeli Mesipuu, leitav lingilt http://keskkonnaamet.ee/public/plk/aru_ja_soostunud_niitude_hoolduskava_2012.pdf Suusastaadioni alal esineb heas seisundis elupaigatüüp liigirikkad madalsood. Antud ala on olnud ka senini lisaks suusastaadionile kasutusel suviste atraktsioonide jaoks. Tegu on täielikult inimtekkelise alaga (kooslus alt dreenitav ning reljeef inimtekkeline) ning koosluse hea seisund on kujunenudki senise inimmõju tagajärjel. Tagada tuleb kasutuse säilimine samal tasemel. Olulist niitmisintensiivsuse ja tallamise tõusu tuleks vältida. 5.1.3 Kaitsealustele taimeliikidele mõju vältimine Rakendada nii Pos 5, 13 kui ka Pos 9 juures ehitustegevuse perioodil kaitsealuste taimeliikide kaitseks kasvukohtade kaitsemeetmeid. Enne ehitustegevust tuleb kasvukohad piiritleda ehitusmasinatele arusaadavalt ning vältida kasvukohtades tallamist ning neile ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamist. Mullatööde käigus tuleb tagada kasvukohtade ümbruses olemasoleva maapinna kõrgusarvude säilimine ja vajalik veevahetus. 5.1.4 Linnustikule mõju vältimine ja elustiku rikastamine 453 3723; 508 4489 27 MTR EL10207096-0001 EP 10207096-0001