Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a korralduse nr 498 Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsiooni kinnitamine lisa 1. Kontseptsiooni eesmärk Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsioon Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesus annab Eesti Vabariigile võimaluse tugineda riigikaitses kahele sambale: esmasele iseseisvale kaitsevõimele ja liitlaste osutatavale toetusele. Vastuvõtva riigi toetuse kontseptsiooni eesmärk on korrastatud riigisisese protsessiga tagada liitlasvägedele vastuvõtva riigi toetus. Käesolev kontseptsioon annab riigiasutustele juhiseid vastuvõtva riigi toetuse (Host Nation Support, edaspidi HNS) planeerimiseks ja täideviimiseks rahuajal, kriisi- või sõjaolukorras Eesti Vabariigi territooriumil. Välisoperatsioonides osalevatele kaitseväe üksustele HNSi taotlemisel juhindutakse NATOs kinnitatud ja Eesti Vabariigi rakendatud raamdokumentidest STANAG 2234 2. väljaanne (Standardization agreement 2234 2nd Edition) ja AJP 4.5 (A) (Allied Joint Publication 4.5 (A)). Eraettevõtete kaasamise põhimõtted on kindlaks määratud Rahuaja riigikaitse seaduses, Sõjaaja riigikaitse seaduses ja Riigikaitseliste sundkoormiste seaduses. HNSi planeerimine, ettevalmistamine ja osutamine põhineb juhtimisvõrgul, mis seob ühtseks tervikuks vastuvõtva riigi toetuse planeerimise ja juhtimise ning riigikaitse üldise planeerimise ja juhtimise. 2. HNSi olemus ja põhimõtted Vastuvõtva riigi toetuseks nimetatakse tsiviil- ja sõjalist toetust, mida osutab vastuvõttev riik kindlaksmääratud teenustena ning materiaalsete ja inimressursside eraldamisega oma territooriumil asuvatele, seal tegutsevatele või seda läbivatele liitlasvägedele ja NATOle, Euroopa Liidule ning teistele julgeoleku ja riigikaitsega seotud organisatsioonidele. Vastutus. Iga (liitlas)riik vastutab oma vägedele vajaliku toetuse tagamise eest. Varustamise tagamine. Eesti Vabariik tagab rahuajal, kriisi ja sõja korral saabunud üksustele vajalikud ressursid oma võimaluste piires. Volitatud institutsioonid. Eesti Vabariigis on Kaitseministeerium HNSi planeerimise ja täideviimise eest vastutav esindaja. NATO väejuhatajale ja/või saatvatele riikidele tagatakse HNSi planeerimiseks, arendamiseks ja täideviimiseks vajalikud õigused vastuvõtva riigi, saatvate riikide ja/või NATO vahel sõlmitud kokkuleppe alusel.
2 Koostöö ja kooskõlastamine. Koostöö ja kooskõlastused vastuvõtva riigi, saatvate riikide ja NATO väejuhataja vahel korraldatakse optimaalselt ja efektiivselt, tagades ressursside säästliku kasutamise. Ressursside efektiivne kasutamine. HNSi planeerimisel ja täideviimisel kasutatakse olemasolevaid riigi ja tsiviilressursse maksimaalse efektiivsusega. HNSi planeerimisel ei looda dubleerivaid võimeid. Kulude hüvitamine. HNSiga seotud kulud kaetakse riigieelarvest ja rahvusvahelistest vahenditest vastuvõtva riigi, saatvate riikide ja/või NATO vahel sõlmitud kokkuleppe alusel. Kulude hüvitamine lepitakse kokku HNSi planeerimisel enne vägede saatmist või vastuvõtmist. Järelevalve. Iga valitsusasutus teeb järelevalvet antud kontseptsioonis tema valitsemisalale pandud kohustuste täitmise üle ning kaitsevägi koostab regulaarselt kokkuvõtteid HNSi osutamise plaanidest, mis esitatakse HNS riiklikule juhtkomiteele (HNS Steering Committee - HNSSC). Paindlikkus. HNSi võimete planeerimine toimub eri ministeeriumides vastavalt püstitatud ülesannetele. HNSi planeerimise algatab rahuajal Kaitseministeerium, kaasates teisi asjaomaseid ministeeriume. Otsuse HNSi osutamiseks kriisi- või sõjaajal võtab vastu Vabariigi Valitsus. Detsentraliseeritus. HNSi planeeritakse ja osutatakse detsentraliseeritult, kasutades maksimaalselt olemasolevaid piirkondlikke koostöövorme (sh regionaalseid) ja arvestades koostöökokkuleppeid. HNSi sidusus hädaolukordade lahendamise süsteemiga. Hädaolukordade lahendamise süsteemi eesmärk on tagada (tsiviil)hädaolukordade ennetamine, nendeks valmistumine ja hädaolukordade lahendamise jätkusuutlikkus. Kui samaaegselt on vaja pakkuda HNSi liitlasvägedele ja tegelda hädaolukorra lahendamisega, on oluline tagada koordinatsioon vastutavate ametkondade vahel, et kindlustada olemasolevate ressursside optimaalne kasutamine. Olenemata HNSi osutamise ulatusest tagatakse HNSi ja hädaolukordade lahendamise süsteemi ühitamisega Siseministeeriumi ja selle allasutuste osalemine HNS riiklikus juhtkomitees ja kaitseväe moodustatavas toetavas staabis. Samuti tagatakse süsteemi ühitamisega HNS riikliku juhtkomitee tegevuse kooskõla Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste kriisikomisjonidega ning hädaolukorra lahendamise juhtivasutuse tegevusega hädaolukorra lahendamisel ja elanikkonna kaitsel. HNSi planeerimine. HNSi planeerimine lähtub situatsiooni ühesest mõistmisest ja kasutada olevatest ressurssidest. HNSi planeerimine hõlmab kõigi tasemete staape ja osalevate riikide esindajaid. HNSi planeeritakse samaaegselt ja kooskõlastatult logistilise ja operatiivplaneerimisega. Eestis toimub HNSi planeerimine kooskõlas NATOs välja töötatud planeerimisprotsessi etappidega. 3. HNSi planeerimine 3.1. NATO planeerimisprotsessi etapid Operatsioonide ja õppuste planeerimine toimub viies etapis.
3 1. etapp HNSi taotluse esitamine ja vastastikuse mõistmise memorandumi (Memorandum of Understanding MOU) koostamine: NATO väejuhataja määrab põhiülesannet analüüsides kõige üldisema HNSi vajaduse, mis toetab tema staabis välja töötatud valmisolekuplaane, arvestades saatvate riikide (Sending Nation SN) vajadusi HNSi osas; NATO väejuhataja saadab vastuvõtvale riigile (Host Nation HN) HNSi taotluse (HN Support Request HNS REQ); NATO väejuhataja kohtub vastuvõtva riigi esindajatega, et leppida kokku HNSi vajaduse üldistes põhimõtetes, nagu vajamineva toetuse tüüp ja ulatus, vastuvõtva riigi üldine võime ja soov vajalikku toetust osutada; vastastikuse mõistmise memorandumi väljatöötamine toimub juhul, kui alalist vastastikuse mõistmise memorandumit ei ole sõlmitud; tegevusplaani/õppuse plaani (Operational plan OPLAN/ Exercise plan EXPLAN) väljatöötamine ja kinnitamine; vastuvõtva riigi volitatud ametiisik ja NATO väejuhataja allkirjastavad vastastikuse mõistmise memorandumi; saatvad riigid saadavad vastastikuse mõistmise memorandumiga ühinemise teate (Note of Accession NOA) või täpsustatud ühinemisteate (Statement Of Intent SOI ). 2. etapp vajaduste kavandi väljatöötamine: saatev riik saadab vastuvõtvale riigile vajaduste kavandi (Concept of Requirements COR). Enne vajaduste kavandi saatmist võivad saatvad riigid teha esmase tutvumiskäigu; eelplaneerimiskonverentsil (Initial Planning Conference IPC) juhendab NATO väejuhataja NATO üksuste ja saatvate riikide (SN) vajaduste märgukirja (Statement of Requirements SOR) väljatöötamist, milles käsitletakse kõiki toetusfunktsioone (toetus maa-, õhu- ja mereväele; julgeolek; transport; side; infrastruktuur jne); vajaduse korral külastavad NATO üksuste staapide ja saatvate riikide logistikud kooskõlastatult vastuvõtva riigiga vajaduste märgukirja koostamiseks vastuvõtvat riiki. Vajaduste märgukiri esitatakse NATO väejuhile ja selle koopia vastuvõtvale riigile. 3. etapp tehnilise kokkuleppe (Technical Arrangement TA) HNSi puudutava osa väljatöötamine: finantskokkulepete, üldtoimingute ja HNSi vajadustega tegelemiseks moodustatakse HNSi ühendjuhtkomitee (Joint HNS Steering Committee JHNSSC), kelle töö toetamiseks moodustatakse vajadusel tehnilised ja/või väeliikide alamkomiteed. Lisaks koostab komitee üldise plaani selle kohta, millist toetust on vajaduste kavandi järgi võimalik osutada. Töötatakse välja tehniline kokkulepe. 4. etapp vajaduste märgukirja täpsustamine: operatiivplaani arenedes ja pärast seda, kui riigid on määranud üksused, koostab JHNSSC koostöös vastuvõtva riigiga programmi tegevuspaikadega tutvumiseks eesmärgiga täpsustada vajaduste märgukirja. JHNSSC tegevust juhib selleks määratud NATO piirkonna väejuhataja (Regional Commander RC) või allpiirkonna ühendväe juhataja (Joint Sub-Regional Commander JSRC). Pärast vastuvõtva riigi poolse informatsiooni lisamist võimaliku toetuse kohta moodustavad need aluse ühise rakenduskokkuleppe (Joint Implementation Agreement JIA) väljatöötamiseks. 5. etapp ühise rakenduskokkuleppe taotluse väljatöötamine:
4 koostöös vastuvõtva riigiga koordineerib asjaomase NATO väejuhataja logistikastaap rakenduskokkulepete väljatöötamist. Täpsustatud vajaduste märgukirjas nimetatu põhjal kinnitab vastuvõttev riik oma suutlikkust taotletud HNSi osutamiseks ja loetleb kõik puudujäägid. Vastuvõttev riik täidab ühise rakenduskokkuleppe lisad, näidates ära, millistel alustel taotlusi täidetakse, ja lisades teabe täitmise maksumuse kohta. Ühises rakenduskokkuleppes kirjeldatakse ka tegevuspaikadest sõltuva toetuse osutamise toimingute üksikasju. Rakenduskokkuleppe allkirjastamine lõpetab HNSi planeerimise protsessi. 3.2. HNS juhtkomitee, NATO väejuhataja ja saatvate riikide ülesanded NATO planeerimisprotsessis 3.2.1 NATO väejuhataja ülesanded planeerimisel: teatab vastuvõtvale riigile ja saatvatele riikidele protsessi võimalikult varajases staadiumis vastuvõtva riigi toetuse kokkulepete (Host Nation Support Arrangement HNSA) väljatöötamisel osaleva kontaktisiku (Person of Contact POC); alustab HNSi planeerimist valmisolekuplaanide ja teiste operatiivplaanide väljatöötamisega. Nendel juhtudel NATO väejuhataja: a) alustab HNSi planeerimise protsessi, koostades HNSi taotluse (HNS Support Request); b) peab vastuvõtva riigiga läbirääkimisi vastuvõtva riigi toetust käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseks; vastutab HNSi planeerimise eest, kui saatvaid riike ei saa konkreetselt nimetada, samuti peab läbirääkimisi vastuvõtva riigiga ja sõlmib vastastikuse mõistmise memorandumi; koordineerib saatvate riikide ühinemist vastastikuse mõistmise memorandumi tingimustega; peab protsessi alguses teada olevate saatvate riikide nimel viimaste eelneval nõusolekul läbirääkimisi vastuvõtva riigi toetuse kokkulepete üle; moodustab koostöös vastuvõtva riigi ja saatvate riikidega JHNSSC, kes omakorda peab vajadusel läbirääkimisi tehnilise kokkuleppe ja rakenduskokkuleppe(lepete) üle; toetab kogu planeerimisprotsessi jooksul sõbralikke alliansiväliseid riike; kaasab võimalikult varakult planeerimisprotsessi vajalikud õigus- ja finantsnõunikud; määrab kindlaks need planeeritavad kulud, mis kuuluvad NATO ühisrahastamisele, tagab nende rahaliste vahendite piisavuse ja otsib puudujäägi puhul lisarahastamise võimalusi. Samuti määrab kindlaks need planeeritavad kulud, mida riigid on kohustatud rahastama ise või ühiselt; koondab kõik kulud, mis kuuluvad NATO ühisrahastamisele, ja esitab eelarvetaotluse vastavatele rahastuskomiteedele; omab õigust nõuda ettekandeid nende HNSi varude kohta, mille on määranud vastuvõttev riik ja mille kasutamise kohta NATO juhitavate vägede toetamiseks on sõlmitud vastavad kokkulepped; määrab HNSi prioriteedid ja lahendab toetuse osutamisega seotud konfliktsituatsioone. 3.2.2 Vastuvõtva riigi HNS riikliku juhtkomitee (HNS Steering Committee HNSSC) ülesanded planeerimisel: peab vastuvõtva riigi toetuse kokkulepete väljatöötamiseks läbirääkimisi NATO väejuhataja ja saatvate riikide esindajatega; tagab kõigi vastuvõtva riigi toetuse osutajate ja kasutajate osalemise HNSi planeerimise ja täideviimise korraldamisel; on kursis pidevalt täieneva operatiivplaaniga, et tagada selle vastavus HNSi kontseptsioonile;
5 jälgib HNSi osutamise käiku operatsioonide ja õppuste ajal, et tagada lepetest kinnipidamine ja reageerida prioriteetide muutumisele. 3.2.3 Saatvate riikide ülesanded planeerimisel: panustavad HNSi käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimise protsessi; teavitavad vastuvõtvat riiki ja asjaomast NATO väejuhatajat või tema määratud HNSi planeerijat oma HNSi vajadustest ja võimalikest muudatustest oma taotlustes; kutsuvad võimalusel kahepoolsetele läbirääkimistele ka NATO esindajad ja teavitavad vastavat NATO väejuhatajat käimasolevate läbirääkimiste käigust; ühinevad võimalusel NATO väejuhataja poolt läbi räägitud ja sõlmitud HNSi käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumiga ning osalevad tehnilise kokkuleppe ja rakenduskokkuleppe koostamises, määrates oma esindaja(d) loodavasse HNS ühendjuhtkomiteesse; vastutavad otsestest riiklikest vahenditest kaetava toetuse kokkulepete sõlmimise eest vastuvõtva riigiga. Hüvitavad kulud, kui HNS on eraldi kahepoolselt kokku lepitud väljaspool NATO väejuhataja poolt läbi räägitud või koordineeritud vastuvõtva riigi toetuse korraldust. 4. Eesti ametiasutuste kohustused ja ülesanded HNSi planeerimisel: 4.1 HNS riiklik juhtkomitee: koordineerib tsiviilressursside planeerimist ja kasutamist HNSi jaoks; tagab HNSi osutamisse kaasatud ministeeriumide vahelise kooskõlastamise HNSi eesmärkide püstitamisel, planeerimisel ja elluviimisel; tagab sidususe HNSi ning riiklike kriisiohjemehhanismide ja -kavadega; kooskõlastab HNSi läbirääkimisi ja osaleb HNSi läbirääkimistel vägesid saatvate riikide ja NATO väejuhatajaga ning vajadusel määrab moodustatavatesse ühiskomisjonidesse oma esindaja(d), sh teeb vajadusel ettepanekuid rahvusvaheliste HNSi kokkulepete sõlmimiseks, täiendamiseks või muutmiseks; tagab vajadusel Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni, Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ning teiste koordineerimise ja kriisiohjega seotud riiklike kehamite informeerimise HNSi ressursivajadustest ning toetuse planeerimise ja elluviimisega seonduvatest aspektidest. Teavitab vajadusel Riigikantselei valitsuse kommunikatsioonibürood ja Riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektori bürood HNSiga seotud tegevusest; korraldab HNSi osutamise kohta järelduste ja kokkuvõtete koostamist ning nendest lähtuvate muudatuste elluviimist. 4.2 HNS riikliku juhtkomitee liikmed: vastutavad HNSi kooskõlastamise ja HNSi eest vastutavate isikute nimetamise eest oma valitsemisalas; tagavad oma valitsemisalas väljatöötatavate õigusaktide eelnõude kooskõlastatuse HNSi põhimõtete ja vajadustega, lähtudes käesolevast kontseptsioonist; tagavad vastavalt püstitatud eesmärkidele HNSi ettevalmistavate tegevuste kooskõlastatuse oma ministeeriumi üldeesmärkidega; tagavad vajadusel oma valitsemisala esindaja osalemise kaitseväe moodustatavas toetavas staabis (tagalastaabis).
6 4.3 Kaitseministeerium: koostab HNSi poliitilised juhised ning määrab lõppeesmärgi ja ülesanded; töötab välja HNSi planeerimise ja täideviimise Eestit puudutava osa põhimõtted ja toimingud. Teeb järelevalvet oma valitsemisala HNSiga seotud tegevuse üle; loob HNS riikliku juhtkomitee, kinnitab selle koosseisu ja määrab Kaitseministeeriumis HNSi kontaktisiku ning HNSi haldamise eest vastutava struktuuriüksuse; koostab HNS riikliku juhtkomitee töökorra; peab läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks Eestisse saabuvatele sõbralike riikide vägedele HNSi osutamiseks; koostab Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu ja eelarve muudatusettepanekute eelnõud, mis toetavad HNSiga seotud tegevust; kogub teistelt ministeeriumidelt andmeid HNSi osutamisel nende valitsemisala ning seal tegutsevate eraõiguslike juriidiliste isikute kulude kohta ja koostab vajadusel taotluse nimetatud kulude hüvitamiseks Vabariigi Valitsuse reservist; esitab Vabariigi Valitsusele soovitusi selle kohta, milline kaitseväe ja tsiviilinfrastruktuur on vajalik HNSi osutamiseks ning mis parendusi tuleb teha infrastruktuuri vastavusse viimiseks NATO standarditega; vaatab üle õigusaktide muutmise ja plaanide koostamise vajaduse, et kaasata tsiviilressursse HNSi ülesannete planeerimisse ja täitmisse; osutab NATO väejuhatajale abi õigusküsimustes; haldab HNSi andmekogu, sh tagab selle toimimise ja andmete uuendamise; planeerib ja hangib oma valitsemisala rahu- ja sõjaaja varustuse ning ressursid logistika infrastruktuuri vajaduste toetamiseks. See hõlmab ka HNSi, operatsioonidel olevate vägede jätkusuutlikkuse prioriteetide määramist ja kooskõlastamist sõbralike riikidega ning vastutavate ametivõimudega; määrab koostöös Sotsiaalministeeriumiga HNSi raames taotletava meditsiinilise toetuse osutamise põhimõtted, mis lähtuvad NATO meditsiiniabi standarditest; kooskõlastab HNSi tegevust, sealhulgas tsiviil- ja militaarkoostööd valitsusasutustega, sõbralike riikide valitsustega ja vabaühendustega; planeerib ja toetab HNSi õppuste korraldamist; tagab väljatöötatavate õigusaktide eelnõude kooskõlastatuse HNSi põhimõtete ja vajadustega. 4.4 Kaitsevägi: koostab Kaitseministeeriumi antud HNSi poliitiliste juhiste, lõppeesmärgi ja ülesannete põhjal kaitseväe tegevuskava; peab läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks Eestisse saabuvatele sõbralike riikide vägedele HNSi osutamiseks. See hõlmab ka Eesti võimete ja piirangute hindamist, et toetada HNSi taotlusi. Samuti peab kaitsevägi hindama, kas olemasolev HNSi suutlikkus on piisav muutuvate sõjalise tegevuse nõuete rahuldamiseks, ning tegema vajadusel ettepanekuid kokkulepete täiendamiseks; valib, planeerib ja kooskõlastab vastuvõtukohad, toimingud ja tegevused, mis on vajalikud HNSi osutamiseks; planeerib ja kooskõlastab vägede tagalaalasid ja muid alasid, mis on vajalikud HNSi tagamiseks; esitab Kaitseministeeriumile hinnanguid ja ettepanekuid HNSi tagamiseks vajalike ressursside ja infrastruktuuri kohta;
7 planeerib HNSi kavade väljatöötamist ja tagab nende täitmise; määrab planeerimisel HNSi vajadused valmisolekuplaanide jaoks ning töötab välja ettepanekud vajaliku infrastruktuuri planeerimiseks ja arendamiseks; töötab välja ühtlustatud juhtimise ja juhtimistoimingute eeskirjad; töötab välja vägede jätkusuutlikkuse prioriteedid ja selle tagamiseks vajalikud ressursid; planeerib ja tagab määratud struktuuriüksustele HNSi väljaõppe HNSi ülesannete täitmiseks; kogub ja edastab HNSi andmekogu jaoks vajalikku informatsiooni kaitseväe kasutuses oleva infrastruktuuri ja tehniliste ressursside kohta; planeerib HNSi tagamiseks vajalikku pioneeritoetust; planeerib, kooskõlastab ja viib ellu: a) saatvate riikide vägede lõimimist; b) kaitseväe transpordi ja kaitseväega seotud transpordi liikumist; c) kohalike hangete tegemist, teenuste osutamist, tööjõu värbamist, infrastruktuuri kasutamist, kinnisvara haldamist, keskkonnakaitsenõuete täitmist jne. 4.5 Siseministeerium: kooskõlastab kriisireguleerimise süsteemi toimimist; tagab HNSi osutamise ajal Eesti Vabariigi territooriumil avaliku korra kaitsmise, sh aitab kaasa olulise infrastruktuuri ja ühendusteede (Lines of communication LOC) kaitsel; toetab ja julgestab liitlasvägede liikumist Eestis ja Eesti kaudu; aitab korraldada tagalaala julgeolekut; korraldab sõbralike vägede isikkoosseisu riigipiiri ületamist; tagab HNSi osutamise ajal Siseministeeriumi vastutusalasse kuuluvate hädaolukordade lahendamise juhtimise ja osalemise muude hädaolukordade lahendamises; määrab esindaja(d) HNS riiklikusse juhtkomiteesse ning vajadusel oma valitsemisala esindaja muudesse HNSi planeerimis- ja juhtimisüksustesse; toetab HNSiga seotud tsiviil- ja militaarkoostööd; korraldab HNSi osutamise ajal oma valitsemisala elutähtsate teenuste toimepidevust Hädaolukorra seaduse 34 lõike 3 kohaselt; kogub ja edastab HNSi andmekogu jaoks vajalikku Siseministeeriumi valitsemisala informatsiooni inim- ja tehniliste ressursside kohta. 4.6 Välisministeerium: tagab diplomaatilised kontaktid NATO ja saatvate riikidega ning vajadusel sõjaliste operatsioonidega seotud kolmandate rahvusvaheliste osapooltega; määrab esindaja(d) HNS riiklikusse juhtkomiteesse ning vajadusel oma valitsemisala esindaja muudesse HNSi planeerimis- ja juhtimisüksustesse. 4.7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: kooskõlastab oma valitsemisalas HNSiga seotud tegevust, sh tsiviil- ja militaarkoostööd valitsusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ettevõtetega; arvestab võimalusel oma valitsemisala transpordiinfrastruktuuri (sadamad, lennuväljad, maanteeja raudteerajatised) arendamisel HNSi vajadusi vastavalt Kaitseministeeriumi ja kaitseväe sisenditele. HNSi tagamiseks vajalikud investeeringud tagab Kaitseministeerium;
8 kooskõlastab HNSi osutamise ajal oma valitsemisala elutähtsate teenuste toimepidevust Hädaolukorra seaduse 34 lõike 2 kohaselt; määrab esindaja(d) HNS riiklikusse juhtkomiteesse ning vajadusel esindaja muudesse HNSi planeerimis- ja juhtimisüksustesse; kogub ja edastab HNSi andmekogu jaoks vajalikku tsiviilsektori informatsiooni infrastruktuuri (nagu tehased, sadamad, raudteejaamad ja lennuväljad), transpordivahendite, telekommunikatsioonivõrkude, transpordiliinide, posti ja muude teenuste, toiduainete valmistamise võimekuse, energia tootmise ja ladustamise võimekuse jne kohta. 4.8 Sotsiaalministeerium: kogub ja edastab HNSi andmekogu jaoks informatsiooni tervishoiuteenuse osutajate, ravimivarude ja meditsiinipersonali kohta; vajadusel valmistab ette tsiviilmeditsiini toetuse osutamise Eesti vägedele ja sõbralikele vägedele alates NATO meditsiiniabi tasemest ROLE 2; kooskõlastab tsiviilmeditsiini varude kasutamist HNSiks; kogub tervishoiuteenuse osutajatelt andmeid HNSi osutamise käigus tekkinud kulutuste kohta, kontrollib neid ja edastab Kaitseministeeriumile kompenseerimiseks; määrab esindaja(d) HNS riiklikusse juhtkomiteesse ning vajadusel oma valitsemisala esindaja muudesse HNSi planeerimis- ja juhtimisüksustesse; tagab HNSi osutamise ajal Sotsiaalministeeriumi vastutusalasse kuuluvate hädaolukordade lahendamise juhtimise ja osalemise muude hädaolukordade lahendamises; kooskõlastab HNSi osutamise ajal oma valitsemisala elutähtsate teenuste toimepidevust Hädaolukorra seaduse 34 lõike 4 kohaselt. 4.9 Rahandusministeerium: aitab ette valmistada HNSi osutamisega kaasnevate kulude katmise kokkuleppe sõlmimist; vajadusel koostab ja esitab Vabariigi Valitsusele riigieelarve muutmise seaduse eelnõu; määrab esindaja(d) HNS riiklikusse juhtkomiteesse ning vajadusel oma valitsemisala esindaja muudesse HNSi planeerimis- ja juhtimisüksustesse; kooskõlastab oma valitsemisala asutuste HNSiga seotud tegevust, sh Maksu- ja Tolliameti poolt liitlasvägede relvastuse ja varustuse toimetamist üle Eesti riigipiiri; kooskõlastab HNSi osutamise ajal oma valitsemisala elutähtsate teenuste toimepidevust Hädaolukorra seaduse 34 lõike 7 kohaselt. 5. HNSi rakendamine: Kaitseministeerium on HNSi planeerimisel juhtministeerium ning kannab HNSi rakendamise ja kooskõlastamise eest üldist vastutust; Kaitseministeeriumil on kohustus kooskõlastada HNSi planeerimist ja täideviimist kõigi asjaomaste ministeeriumide ja institutsioonidega; kaitseminister kutsub kokku HNS riikliku juhtkomitee; kaitseminister algatab HNSiga seotud tegevusi rahu ajal õppusteks, rahvusvahelisteks operatsioonideks valmistumiseks ja seoses kolmandate liitlasriikide toetamisega liitlasvägede toimetamisel Eesti kaudu;
9 HNSiga seotud tegevuse kooskõlastamiseks liitlasvägede vastuvõtu korral Põhja-Atlandi lepingu 4. ja 5. artikli alusel antakse Vabariigi Valitsuse otsusega kaitseministrile volitus HNSi osutamiseks. 6. Kontseptsioonis kasutatud mõisted ja terminid: Kriisiolukord käesoleva kontseptsiooni kontekstis mõeldakse kriisiolukorra all hädaolukorda, eriolukorda või erakorralist seisukorda. Tagalaala mis tahes juhtimistasandi puhul ala, mis ulatub selle tasandi vastutusala tagumisest piirist ettepoole järgneva madalama juhtimistasandi vastutusala tagumise piirini. Seda ala kasutatakse peamiselt lahinguteeninduseks. NATO meditsiiniabi tase ROLE 2 meditsiiniline tegevus, mis hõlmab vigastatute vastuvõtmist ja triaaži korraldamist, elustamist ja šokist taastumiseks vajalikku ravi, kirurgilisi operatsioone eluspüsimise tagamiseks, esmase ja/või edasise meditsiinilise abi tagamist, elutähtsate funktsioonide taastamist ja stabiliseerimist eesmärgiga saavutada piisav füüsiline vorm edasiseks evakuatsiooniks, kergemate vigastustega isikute lühiajalist majutust teenistusse naasmiseni või evakuatsioonini, erakorralist hambaravi. Vastuvõtva riigi toetus (Host Nation Support HNS) vastuvõtva riigi poolt rahu-, kriisi- või sõjaajal antav tsiviil- ja sõjaväeline toetus NATO ja/või teistele vägedele ja NATO struktuuridele, mis paiknevad vastuvõtva riigi territooriumil, tegutsevad seal või sealt lähtudes või on läbimas vastuvõtva riigi territooriumi. NATO standardikokkulepe (STANAG Standardization Agreement) mitme liikmesriigi või kõigi liikmesriikide vaheline kokkulepe sama või sarnase sõjalise varustuse, laskemoona, tagavarade ja varude kasutusele võtmiseks ning töö-, logistilise ja halduskorra kehtestamiseks. Standardikokkuleppena tähistatakse NATO standardiameti poolt välja antud NATO publikatsiooni, mis on riiklikul tasandil heaks kiidetud. Tegevusplaan/õppuse plaan (Operational plan OPLAN/ Exercise plan EXPLAN) plaan üksiku operatsiooni või mitme seostatud operatsiooni samaaegseks või järjestatud elluviimiseks. Plaan põhineb tavaliselt kindlatel eeldustel ning kõrgem juhtkond kasutab seda sõjalise suunisena, mille alusel alluvad ülemad saavad koostada toetavad plaanid ja käsud. Tavaliselt kasutatakse nimetust plaan termini käsk asemel, kui tegevuseks hakatakse valmistuma tükk aega varem. Tegevusplaan võib jõustuda ettemääratud ajal või vastava märguande peale ning muutub seejärel tegevuskäsuks. HNSi taotlus (HNS Request HNS REQ) taotlus, millega väljendatakse vajadust vastuvõtva riigi poolseks toetuseks NATO juhitavale õppusele või operatsioonile. Vajaduste kavand (Concept of Requirements COR) arvamus või mõtteavaldus selle kohta, kuidas midagi teha või täide viia; tulemuseks võib olla heakskiidetud toiming. Vajaduste märgukiri (Statement of Requirement SOR) NATO väejuhataja või saatva riigi märgukiri, milles edastatakse täpsustatud andmed (operatsioonil/õppusel) kasutatavate üksuste ja
10 nende varustuse kohta ning infrastruktuuri, varustuse ja teenuste kohta, mille tagamiseks vajatakse vastuvõtva riigi toetust. Tehniline kokkulepe (Technical Arrangement TA) kahe- või mitmepoolne kokkulepe konkreetse operatsiooni või õppuse kohta. Kokkulepe määrab vastuvõtva riigi toetuse (HNS) osutamise ja kontseptsiooni, vastutusalad, protseduurid ning täpsed rahandus- ja õigusküsimused. TA täiendab vastastikuse mõistmise memorandumit (MOU) ja aitab luua ühiseid rakenduskokkuleppeid (JIA). Ühine (ühised) rakenduskokkulepe (lepped) (Joint Implementation Agreement JIA) kokkulepe(lepped), milles on välja toodud detailne informatsioon vastuvõtva riigi poolt liitlasvägedele osutatava toetuse kohta, kirjeldatud selle osutamise toiminguid ning esitatud rahastamise üksikasjad. Vastuvõtva riigi toetuse kokkulepped (Host Nation Support Arrangements HNSA) dokumentide kogum, mis sisaldab osutatava toetuse ulatust reguleerivaid poliitilisi, juriidilisi ja/või finantskokkuleppeid NATO ja vastuvõtva riigi vahel ning mis on vajalik, et vastuvõttev riik saaks toetada NATO õppusi või operatsioone nõutaval määral. NATO piirkonna väejuhataja (Regional Commander RC) NATO sõjalise juhtimisstruktuuri teise tasandi väejuhataja, kes vastutab alliansi kogu sõjalise tegevuse planeerimise ja täideviimise eest, sealhulgas: a) Euroopa strateegilises väejuhatuses delegeeritud kohustuste täitmise eest talle määratud piirkonnas ja väljaspool seda, nii nagu kästud; b) Atlandi strateegilises väejuhatuses delegeeritud kohustuste täitmise eest Atlandi strateegilise väejuhatuse vastutusalas ja väljaspool seda, nii nagu kästud. Allpiirkonna ühendväe juhataja (Joint Sub-Regional Commander JSRC) NATO sõjalise juhtimisstruktuuri kolmanda tasandi ühendväe juhataja. Jaak Aaviksoo Kaitseminister