MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6, Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus paragrahvi 22 lõigete 1 ja 3 alusel ning kooskõlas Maanteeameti peadirektori 31.01.2014 kirjaga nr 1-21/14-00024/013 ja autokaubaveo komisjoni 11.12.2013 toimunud koosolekul tehtud ettepanekuga: 1. Nimetan 25.09.2006 majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirja nr 164 alusel moodustatud autokaubaveo komisjoni liikmeks Maanteeameti esindajana Maanteeameti peadirektori asetäitja liiklusohutuse ja ühistranspordi alal Lauri Lugna. 2. Arvestades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna ja teede- ja raudteeosakonna ettepanekuid teha autokaubaveo komisjoni töökorras muudatusi, vastavalt 04.12.2011 rakendunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009, autoveoseaduse, ühistranspordiseaduse ja haldusmenetluse seaduse sätetele, kinnitan autokaubaveo komisjoni uue töökorra (lisatud käskkirjale) ning tunnistan kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.11.2013 käskkirjaga nr 13-0385 kinnitatud töökorra. (allkirjastatud digitaalselt) Urve Palo
Lisa Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164, mida on muudetud ministri 03.04.2014 käskkirjaga nr 14-0104 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine juurde Autokaubaveo komisjoni töökord 1. Autokaubaveo komisjon (edaspidi komisjon) lähtub oma tegevuses autoveoseadusest, ühistranspordiseadusest, rahvusvahelistest autoveo kokkulepetest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 ning muudest autoveo korraldust reguleerivatest õigusaktidest ning käesolevast komisjoni töökorrast. 2. Komisjon vaatab läbi ja kontrollib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) saadetud autoveoseaduse, ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse, teeseaduse, karistusseadustiku, Euroopa Liidu otsekohalduvate õigusaktide, rahvusvahelise autoveo kokkulepete ja muude autoveo korraldust reguleerivate õigusaktide autoveo- ja liiklusalase õigusrikkumise (edaspidi ka rikkumine) teated ning teeb asetleidnud rikkumiste osas ettepanekuid asjakohaste meetmete rakendamiseks, mis tagaksid autovedudel ausa konkurentsi, liiklusohutuse tõhustamise ja rahvusvahelise õiguse järgimise. Komisjon võib teha MKM-le ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile (ERAA) ettepanekuid järgmiste meetmete rakendamiseks ning juhtida teiste asutuste tähelepanu järgmiste meetmete rakendamise vajadusele: 2.1. vedaja vastavuse kontrollimine vedaja tegevusalal tegutsemiseks kehtestatud nõuetele (määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikkel 12 lõige 1, autoveoseaduse 14 lõige 3); 2.2. vedaja juures kontrolli teostamine autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle (liiklusseaduse 139, määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikkel 6 lõige 2); 2.3. vedajale ettekirjutuse või kirjaliku hoiatuse tegemine (määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikkel 13, määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikkel 12 lõige 1, määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikkel 22 lõige 1, autoveoseaduse 19, ühistranspordiseaduse -le 46, liiklusseaduse 139, rahvusvahelise autoveo kokkulepped); 2.4. juhitunnistuse kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatamine või kehtetuks tunnistamine (määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikkel 12 lõige 2, autoveoseaduse 19 1 ); 2.5. vedaja veokorraldaja kindlaksmääratud ajaks hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamine (määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikkel 14 lõige 1, autoveoseaduse 19 2 );
2.6. vedajale rahvusvahelisel autoveol vajaliku veoloa andmisest keeldumine või talle antud veoloa äravõtmine või kehtetuks tunnistamine (autoveoseaduse 21 lõige 9); 2.7. vedajale antud ühenduse tegevusloa või selle kinnitatud ärakirja/tõestatud koopia kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatamine (määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikkel 13 lõige 3, määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikkel 12 lõige 1, määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikkel 22, autoveoseaduse 19 1, ühistranspordiseaduse 46); 2.8. vedajale antud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja/tõestatud koopia kehtetuks tunnistamine (määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikkel 12 lõiked 1, määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikkel 22, autoveoseaduse 19 1, ühistranspordiseaduse 46); 2.9. vedajale antud ühenduse tegevusloa kehtetuks tunnistamine (määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikkel 13 lõige 3, määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikkel 12 lõiked 1 ja 2, määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikkel 22, autoveoseaduse 19 1, ühistranspordiseaduse 46). 3. Käesoleva töökorra punktis 2 nimetatud rikkumise kohta teate saamisel teavitatakse sellest vedajat või ettevõtjat või vedaja veokorraldajat järgmise korra kohaselt: 3.1. juhul kui MKM saab teate, et vedajat on karistatud autoveoseaduse 5 lõikes 5 või ühistranspordiseaduse 35 lõikes 4 toodud õigusrikkumiste eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui välisriigis toimepandud rikkumise kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse -s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg, saadab MKM vedajale 10 tööpäeva jooksul (alates rikkumise kohta teate saamisest) selgitustaotluse, milles küsitakse vedaja seletust nimetatud õigusrikkumise ja rikkumiste edaspidiseks vältimiseks tarvitusele võetud abinõude kohta; 3.2. juhul kui MKM saab teate, et vedaja veokorraldajat on karistatud autoveoseaduse 7 lõikes 2 või ühistranspordiseaduse 36 lõigetes 1 või 2 toodud õigusrikkumise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui välisriigis toimepandud rikkumise kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse -s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg, saadab MKM vedajale ja tema veokorraldajale 10 tööpäeva jooksul (alates rikkumise kohta teate saamisest) selgitustaotluse, milles küsitakse vedaja ja tema veokorraldaja seletust nimetatud õigusrikkumise ja rikkumiste edaspidiseks vältimiseks tarvitusele võetud abinõude kohta; 3.3. juhul kui MKM saab teate, et vedaja korraldatud autovedu teostanud autojuhti on korduvalt karistatud autoveoseaduse 19 1 punktis 5 või ühistranspordiseaduse 46 lõike 1 punktis 2 toodud õigusrikkumiste eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, saadab MKM vedajale 10 tööpäeva jooksul (alates rikkumise kohta teate saamisest) selgitustaotluse, milles küsitakse vedaja seletust nimetatud õigusrikkumiste ja rikkumiste edaspidiseks vältimiseks tarvitusele võetud abinõude kohta; 3.4. juhul kui MKM saab teate vedaja korraldatud autovedudel tuvastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 IV lisas nimetatud 2
raske autoveoalase õigusrikkumise kohta, mille eest on karistatud vaid vedu teostanud autojuhti ja mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui välisriigis toimepandud rikkumise kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse -s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg, teavitab MKM sellest vedajat kirjalikult (teatisega) 10 tööpäeva jooksul alates selle rikkumise kohta teate saamisest; 3.5. ettevõtjale, kes ei ole vedaja autoveoseaduse või ühistranspordiseaduse mõistes, saadetakse käesoleva töökorra punktis 3.4 sätestatud alustel teatis, kui järelevalve käigus on tuvastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 IV lisa punktis 5 nimetatud kõige raskem õigusrikkumine, mis puudutab tasulist autovedu ilma ühenduse tegevusloata. 4. Punktis 3 nimetatud teatise ja selgitustaotluse allkirjastab MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja või tema asetäitja või veondus- ja liiklustalituse juhataja. 5. Käesoleva töökorra punktides 3.1-3.3 toodud alustel saadetud selgitustaotlusele vedaja või veokorraldaja poolt antud seletuse vaatab läbi komisjon ja arvestades kaalutlusõigust, võib komisjon teha ettepaneku käesoleva töökorra punktis 2 nimetatud ühe või mitme meetme rakendamiseks järgmiselt: 5.1. juhul kui vedajat on karistatud ühel korral punktis 3.1 toodud rikkumise eest, rakendada käesoleva töökorra punktis 2.1, 2.2 või 2.3 nimetatud meetmeid; 5.2. juhul kui vedajat on karistatud kahel korral punktis 3.1 toodud rikkumise eest, rakendada käesoleva töökorra punktis 2.4, 2.6, või 2.7 nimetatud meetmeid; 5.3. juhul kui vedajat on karistatud kolmel või enamal korral punktis 3.1 toodud rikkumise eest, rakendada käesoleva töökorra punktis 2.8 või 2.9 nimetatud meetmeid; 5.4. juhul kui veokorraldajat on karistatud ühel korral punktis 3.2 toodud rikkumise eest, rakendada käesoleva töökorra punktis 2.1 või 2.2 nimetatud meetmeid; 5.5. juhul kui veokorraldajat on karistatud üle ühe korra punktis 3.2. toodud rikkumise eest, rakendada käesoleva töökorra punktis 2.5 nimetatud meetmeid; 5.6. juhul kui vedaja korraldatud autovedu teostanud autojuhti on karistatud kahel korral punktis 3.3 toodud rikkumise eest, rakendada käesoleva töökorra punktis 2.1 nimetatud meetmeid; 5.7. juhul kui vedaja korraldatud autovedu teostanud autojuhti on karistatud kolmel korral punktis 3.3 toodud rikkumise eest, rakendada käesoleva töökorra punktis 2.7 nimetatud meetmeid; 5.8. juhul kui vedaja korraldatud autovedu teostanud autojuhti on karistatud neljal korral punktis 3.3 toodud rikkumise eest, rakendada käesoleva töökorra punktis 2.8 nimetatud meetmeid; 5.9. juhul kui vedaja korraldatud autovedu teostanud autojuhti on karistatud viiel või enamal korral punktis 3.3 toodud rikkumise eest, rakendada käesoleva töökorra punktis 2.9 nimetatud meetmeid. 3
6. Iga meetme osas ettepaneku tegemisel arvestab komisjon, kas vedajal või veokorraldajal on eelneva meetme rakendumisest alates olnud piisavalt aega abinõude tarvitusele võtmiseks rikkumiste edaspidiseks vältimiseks. 7. Käesoleva töökorra punktis 2 nimetatud meetmete rakendamise kohta ettepanekute tegemisel vastavalt käesoleva töökorra punktis 5 toodud skeemile, tuleb komisjonil proportsionaalsuse põhimõtte tagamiseks arvestada vedaja kasutuses olevate mootorsõidukite, mille kohta on väljastatud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri/tõestatud koopia või sõidukikaart, arvuga, korrutades raskete rikkumiste arvu järgmise koefitsiendiga: 1-5 mootorsõidukiga vedaja meetmete rakendamise koefitsient 1, 6-10 mootorsõidukiga vedaja - meetmete rakendamise koefitsient 0,75 11-50 mootorsõidukiga vedaja - meetmete rakendamise koefitsient 0,5, 51 ja enama mootorsõidukiga vedaja - meetmete rakendamise koefitsient 0,25. Kuue või enama mootorsõidukiga vedaja osas rakendatava meetme väljaselgitamiseks korrutatakse rikkumiste arv vastava koefitsiendiga ning meetme rakendamise otsuse aluseks on korrutamise tulemuseks saadav täisarv. 8. Komisjoni esimees, tema asetäitja ja komisjoni liikmed nimetatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga. Komisjoni liikmed nimetatakse vastava komisjoniliikme nõusolekul ning selle asutuse või organisatsiooni ettepanekul, keda komisjoni liige esindab. Komisjoni esimehe või tema äraolekul esimehe asetäitja kutsel võivad komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluvad eksperdid või menetluse osapoole esindajad. Juhul kui komisjoni liikmel ei ole põhjendatud juhul võimalik komisjoni koosolekul osaleda, võib ta oma asutuse või organisatsiooni nõusolekul määrata enda asemele asendusliikme. 9. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul esimehe asetäitja. Komisjoni tavapäraseks töövormiks on koosolek. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul esimehe asetäitja. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Komisjoni liikmeid teavitatakse elektroonsel teel või kirjalikult komisjoni koosoleku toimumisest ja päevakorrast vähemalt 3 tööpäeva ette. Vajadusel võib otsuste tegemiseks komisjoni koosolekut kokku kutsumata kasutada ka elektroonilist töövormi. 10. Komisjoni sekretär koondab komisjoni koosolekul läbivaatamisele kuuluvad dokumendid, teatab elektroonsel teel või kirjalikult komisjoni liikmetele ja vajadusel komisjoni koosolekule kutsutud ekspertidele või menetluse osapoole esindajatele koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra ning koostab komisjoni koosoleku protokolli. Komisjoni sekretäri puudumisel korraldab tema tööd teede- ja raudteeosakonna veondusja liiklustalitus. 11. Komisjoni tegevusega seotud kirjavahetuse allkirjastab komisjoni esimees, tema äraolekul esimehe asetäitja. 12. Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtavad osa komisjoni esimees või esimehe asetäitja ja üle poole komisjoni liikmetest. Komisjoni otsused võetakse vastu lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl, esimehe puudumisel tema asetäitja hääl. Igal komisjoni liikmel on õigus põhjendatud eriarvamusele, mis kantakse protokolli. 4
13. Komisjoni otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees, tema äraolekul esimehe asetäitja, ja sekretär. Komisjoni sekretär saadab allkirjastatud protokolli koopia igale komisjoni liikmele. 14. Käesoleva töökorra punktis 9 nimetatud elektroonilise töövormi kasutamisel võib komisjoni otsuste vastuvõtmine toimuda ka ilma komisjoni koosolekut kokku kutsumata, kui on tegemist kiiret otsustamist nõudva juhtumiga ja komisjoni koosoleku kokkukutsumine ei ole otstarbekas. Otsustamiseks vajalike dokumentide edastamine komisjoni liikmetele toimub elektroonsel teel või kirjalikult. Oma otsusest peavad komisjoni liikmed teatama elektroonsel teel või kirjalikult eelnevalt teada antud tähtaja jooksul pärast komisjoni sekretäri poolt neile otsustamiseks saadetud dokumentide saabumist. Elektroonilise töövormi kasutamisel toimub komisjoni otsuse vastuvõtmine samadel alustel kui otsuse vastuvõtmine komisjoni koosolekul. Saabunud otsused ja arvamused protokollitakse ning komisjoni sekretär saadab eelnevalt kokkulepitud tähtaja jooksul pärast viimase otsuse laekumist allkirjastatud protokolli koopia igale komisjoni liikmele. 5