EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 10 (28) Oktoober 2010 LEHES Mõõda neid, kes kummardavad Francis Frangipane... lk 2 Taevaline mees Paul Hattaway... lk 2 10 nõuannet kuidas võidelda hirmu vastu Jentezen Franklin... lk 5 Märtrite Hääl... lk5 Nelipühiliikumine Saaremaal Tõnu Paju... lk 6 KANDES ROHKEM VILJA Viis õppetundi-.. lk 7 Kas kurjus... lk 7 Alur Õunpuu, pastor Tere armsad sõbrad. Kätte on jõudnud ilus sügis oma küllusliku värvidekollektsiooniga. Vaadates ja mõtiskledes selle ilu üle, mis meid ümbritseb, leiame, et oleme oma mõttelõngaga jõudnud sinnamaale, kus taas tõdeme ja saame kinnitust Kõikvõimsa Looja suurest täiuslikkusest. Jumal on loonud kõik väga hästi. Kui oskame seda tähele panna, siis võime öelda, et iga väiksemgi detail on Tema poolt hoolikalt läbi mõeldud ja toimib kooskõlas Tema Sõnaga. Sügis on aastaaeg, kus kogume tänulikkusega kokku saagi oma põldudelt ja aialapikestelt. Ja ikka on see nii, et saad lõigata ja koguda seda, mida oled külvanud. Saagi rohkus või suurus, oleneb suuresti sellest millised on olnud kasvutingimused. On asju, mida meie saame selleks teha, et saak võiks olla külluslik, näiteks juurviljapõldudel õigel ajal rohimine, viljapuudel okste lõikamine, kasvavate andide kastmine, väetamine ja võibolla veel mõningad toimingud ja see on see, mis meil tuleb teha, kui loodame saada head saaki. Kes on hoolas see seda teebki. Samas tuleb tõdeda, et siiski mitte kogu protsessi ei suuda me juhtida selliselt nagu seda ehk sooviksime. On perioode, mil on suured vihma- ja rahesajud, lõõskav päikene, tormituuled, üleujutused jne. Miks need vajalikud on, ei oska alati öelda, kuid arvan, et neil on puhastav toime, selleks et valmistada ette maad uuele külvile ja lõikusele. Eks meiegi elus on perioode, kus tunneme tugevaid tormituuli ja kõrbekuumust. Alati ei ole need selleks, et sind hävitada ja teha viljatuks, vaid hoopis tõsta uuele tasemele ja, et sa võiksid kanda veel rohkem vilja! Küsimus, mis sellistes olukordades meis esile võib tulla on: kas ma pean vastu sellele puhastusele? Jeesus jutustas järgmise õpetliku loo viljakandmisest, Johannese evangeeliumi 15:1-5 Mina olen tõeline viinapuu ja minu isa on viinamäe aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, tema kõrvaldab ja igaüht, mis kannab vilja, tema puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad selle sõna pärast, mis mina teile olen rääkinud! Jääge minusse ja mina jään teisse. Nagu oks ei või vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minusse. Mina olen viinapuu, teie olete oksad; kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma minuta ei või te midagi teha! Armsad sõbrad olgem julged laskma Tema sõnal ennast puhastada, et kanda rohkem vilja! Tervitades, Alur Õunpuu Ülistusõhtu 15. okt. kell 19 LASTEKESKUS Sinu toetus on väga oodatud, annetada saad: MTÜ Kaks Kala a/a 221044984819 meie telefonid: Kai 5373 6152 Kati 509 7878
2 Prohvetlik sõna Francis Frangipane Ajastu lõpul on kahte liiki kristlasi: need, kes kummardavad siseõues ning need, kes kummardavad südamesõpruse (läheduse) paigast. Mulle anti varda sarnane pilliroog ja öeldi: Tõuse ja mõõda ära Jumala tempel ja altar ning need, kes seal kummardavad! Väljaspool templit olev õu jäta välja ning ära mõõda seda, sest see on antud paganaile (Ilm 11:1-2). Mistahes muud see salm lõplikult tähendab, räägib see meile praegu, et Jumala Vaim on mõõtmas kummardajaid neid inimesi, kelle aare on Taevas, kes püsivad Jumala Templi siseõues. Armsad, need kes tõeliselt kummardavad Jumalat, elavad mõõdetud ja kaitstud paigas. Mõtle: meie terrori, survete ja traumade maailmas, on meie ainus varjupaik Jumala elavas ligiolus. Me ei tohi võtta vastu religiooni, mis räägib Jumalast, Jumala ligiolu asemel. Kui me tahame tõeliselt elada selles jumalikus ligiolus, siis viib meid sinna ehk üks asi enam kui kõik muud: Meil tuleb saada tõelisteks Jumala kummardajateks. Tõeline Kummardamine Jeesus õpetas, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões. Teisisõnu, nende ülistus Isa ees voolab nende südamest ning seda ei takista rasked välised tingimused. Kummardamine vaimus ja tões on ehtne kummardamine. Tõepoolest on Isa praegu planeedil Maa otsimas neid, kes teda nõnda kummardavad. (Jh 4:23). Mõtle hästi järele, mis on Jumala prioriteet. Ta ei otsi seda, et me oleksime imetegijad või Mõõda neid, kes kummardavad suured apostlid ja prohvetid. Ta igatseb meilt rohkemat kui heade juhtimisoskuste kasvatamist. Mida ta otsib? Ta igatseb, et meist saaksid tema kummardajad vaimus ja tões. Ehe kummardamine toob esile ehedaks kristlaseks saamise Kui me keskendume sellele, et meie kummardamine oleks tõeline, siis ka meie Piibli uurimine, palve ja kõik muu Jumala teenimine, mistahes see ka poleks, saavad samuti tõeliseks. Tõepoolest, kummardav süda teeb kõik muud vaimulikud distsipliinid kehtivaks ning annab neile sisu. Kui me kummardame ülistuses enne Jumala Sõna uurimist, siis tema Sõna tungib sügavamalt meie hinge; meie vili on magusam ning püsivam. Kui me austame Jumalat ülistuses enne seda kui avame oma suu palveks, siis meie eestpalve tõuseb taevasse teesklematu usalduse ja ootusrikka usuga. Kummardamine päästab meie vaimulikud pingutused rutiinist, religioossusest, uhkusest ja süütundest; see viib meie mõtted täielikult kõrvale meist endist ning viib meid ülivõimsasse Jumala ellu. Me oleme kõik kuulnud õpetusi sellest, et Jumal igatseb suhet meiega ning see on tõsi. Kuid see vihjab sellele, et tema suhe meiega on väga järeleandlik, peaegu juhuslik oma loomu poolest ning seda defineerivad peamiselt meie tingimused ja vajadused. Jah, Jumal igatseb seda, et meie ühendus temaga oleks täielik ja imeline. Kuid siiski on tema laskumisel meie ellu, tema pühendumisel meid lunastada ja taastada, üks teine eesmärk: tema ligiolu reaalsus muudab meid kummardajateks. Tõepoolest, muudetud elu tõenduseks on kummardamine (ülistus). Kummardust saab väljendada rõõmupisarates või vaikses aukartuses; see võib luua püsiva tänulikkuse Jumala suhtes või inspireerida laule öösel. Vaatamata selle väljenduse vormile, on kummardamine, mida Isa otsib, absoluutselt tähendusrikas. See pöörab meie terve olemuse Jumala poole armastuses. Kuid kui see kummardamise idee tundub olevat võõras, kui see tundub mehaaniline või väljendatud sõnad õõnsatena, siis on see selle tõttu, et inimese hing ei ole esmalt saanud muudetud. Mida lähemale me tuleme Jumalale, seda enam me saame muudetud; seda suurem on meie transformatsioon, seda täielikumalt me reageerime ülistuses. Tõeline kummardus süveneb ja küpseb kui me kõnnime edasi koos Jumalaga. Meenuta eaka apostli Johannese tunnistust. Ta oli üle üheksakümne, kui kirjutas: Me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu (1Jh 4:16). Kuula seda esimest fraasi: me oleme tunnetanud (saanud tundma i.k.). Kui me tuleme alguses Jumala juurde, siis paratamatult peame tulema nii nagu oleme oma patu ja häbiga. Jah, me püüame parandada meelt oma silmnähtavatest pattudest, kuid Jumala töö on määratud minema palju sügavamale. Noorte kristlastena kanname ikka uhkust, ambitsiooni, kartust ja paljusid teisi patte, mis põhjustavad selle, et me moonutame tegelikku Jumala loomust teiste ees. Kuigi me oleme patused, ei hülga Jumal meid. Selle asemel tema töö jätkub. Tema valgustav tuli siseneb Nelikaare / Oktoober 2010 / nr 10 meie südame pimedatesse koobastesse. Siin, selles jumalikus puhastavas ahjus, kus meid on lahti riietatud meie teesklustest ja uhkusest, vaimulikult alasti olles, ilma eneseõiguse räbalateta, millega ennast katta selles ilmses reaalsuses, saame tundma Jumala tingimusteta armastust ja vastuvõtmist. See, mis kord kõlas kui võimatu käsk: Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! (Mt 22:37), saab muudetud tõotuseks, mis on täis lootust ja ootust, et ta muudab meid täielikult ning selle protsessi käigus, loob kiituse meie huulilt. Ta justkui ütleks, et sa armastad mind kogu oma südamega, sest just nii armastan mina sind kogu oma südamega. Meie kummardus on selle tulemus, et tema tuleb meie ligi; ta omab sellist mõju lunastatute üle. Kuid ometi on see ka valik mille me teeme. Ma valin kummardamise näitamaks oma usaldust Jumala suhtes, kui mu olukorrad näivad vaenulikud; Ma valin kummardamise kui vahendi, et kaevuda Jumala südamesse, kui kõik mu ümber on keerises. Kui mind tõstetakse tema ligiollu, siis olen ma ka teadlik, et minu elu iseloomu mõõdetakse ning seda mõõdetakse minu kummardamise kaudu tema altaril. Issand, tule minu ellu ja täida oma muutuse tõotus. Loo kiitus minu huultel ning aita mul kummardada sind vaimus ja tões. Francis Frangipane Ministries of Francis Frangipane Elijah List 15.august 2010 Tõlkis Tiina Usin Paul Hattaway JÄRJEJUTT Seitsmes peatükk Arreteerimisi ja põgenemisi Meil lääne inimestel on tähtis mõista, et halvakspanukriitika Kolme ise- kiriku vastu ei ole mõnede meeste tuju, vaid see on paljude hiina kristlaste mõtete ja Taevaline mees ilmutuste summa. Pärast 1980 aastat oli Yun ist saanud üks juhtivamaid kõnelejaid kes paljastas Kolme ise- kiriku tõelise tagamõtte. Peagi sai talle osaks julm kohtlemine oma tegude pärast. Järgmised 18 aastat olid ta elus täis jutlustamisi, põgenemisi, hülgamisi, vanglaid ja piinamisi. Ta on palju kannatanud ja nutnud selle pärast, kuidas ta on oma perekonna heaolu ohtu pannud. Kuid ikkagi ta ütleb: -Armastus Jeesuse vastu sundis mind jätkama. Kord 1981 aasta juulikuus oli Yun Henani maakonna lõunapoolses külas. Tal oli seal kohtumine selle territooriumi kodukoguduse võrgustiku paljude hinnatud ja ustavate töökaaslastega. Nende vestlus keskendus vajadusele paljastada Kolme ise- kiriku tõeline olemus ja samuti kuidas ehitada tõelist Kristuse kogudust kuulutades evangeeliumi. Nad planeerisid uusi mooduseid kuidas evangeeliumi edasi viia. Oli pime ja tuuline õhtu, ning pilved peitsid tähtede sära. Yun jutlustas suure andumusega Kristuse ristist ja sellest, kuidas Jee-
Nelikaare / Oktoober 2010 / nr 10 3 Kristlik elu sus oli valmis kandma oma risti. Esimeste apostlite viisil nemadki peaksid olema valmis kannatama ja surema märtritena evangeeliumi eest. Koos oli üle saja uskliku. Sõnad puudutasid kuuljaid sügavalt. Äkki lõikasid mootorsõidukite hääled ööõhku ja kandusid tuppa, kus nad oli koos. Mitmest relvast kuuldus laskmisi. Üle kolmekümne nuiade, köite ja püstolitega varustatud politseinike tungis maja õuele. Nad tundsid kohe ära vend Yun i, selle tülitseja. Nad haarasid temast kinni, sidusid ta raudahelaisse ja sundisid ta põlvili põranda keskele. Abielupaar, kes elas kogunemiskohana kasutatud majas, pandi samuti käeraudadesse. Hiina politseinikud on kuulsad oma julmuse ja vägivalla poolest. Nad ei pelga ka kahtlusaluseid kohela ebainimlikult või isegi maha lasta! Paljud koosolnud kristlased avaldasid protesti, mispeale neid löödi kohe jalaga ja nii kõvasti, et nad kukkusid põrandale. Siis seoti nad kinni. Yun i peksid politseinikud mitu korda rusikatega ja jätkuvasti üritasid saada temalt teada, kes selle koosoleku oli organiseerinud. Ta ütles et tema on ainuke kes kannab selle eest vastutust, aga siis astus ette teine mees ja võttis kogu vastutuse endale. Politsinikud metsistusid sellest ja hakkasid kristlasi armutult peksma. Ainult mõni vanem naine pääses metsikust peksmisest. Saanud kõikide nimed ja aadressid, päästsid politseinikud kõik inimesed peale Yun i ja mõne teise vabaks. Neid aga paisati politseiauto kongi et neid kaasa võtta. Politseinikud olid suures kiirustamises sundinud liiga palju inimesi ronima autosse, nii et autokummidest hakkas õhku välja tulema. Politseinikud ei tahtnud sugugi jääda maakohta ööpimeduse lõksu, nii kamandasid nad Yun i ja mõned muud veel autost välja käskides neid viibimata ilmuda politseijaoskonda. Politseinikud uskusid, et Yun il ja ta kaaslastel ei ole julgust põgeneda, seepärast tõukasid nad neid autost välja ja jätkasid ise teekonda. See oli Jumala poolt organiseeritud põgenemisvõimalus! Käies pimeduses hakkas ta Issandale kurtma: -Mu,Jumal, küll miks mind on niimoodi koheldud? Miks Sina mind ei kaitsnud? Siis meenutas Jumal talle piiblikohta: Selleks te olete kutsutud, sest Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes (1Pt 2:21). Ja uuesti tõusid samad sõnad ta südamesse: Sa pead minema läände ja lõunasse kuulutama evangeeliumi. Parandage meelt, sest taevariik on tulnud lähedale...kui teid ühes linnas taga kiusatakse, põgenege teise. Muidugi Yun ei läinud politseijaoskonda. Hiina kodukoguduse juhtlause on, et te peate olema valmis aina põgenema, kuulutama ja kannatama evangeeliumi pärast. Yun nõustus sellega see oli osa tema elust. Ta reisis teise kohta jätkama vaimulikku tööd. Peagi sealne politsei tundis teda kui meest, kes põhjustab raskusi ja korralagedusi ühiskonnas kogu territooriumil. Kui politseinikele sai selgeks, et paljud arreteeritutest ei ilmunud politseijaoskonda, nad läksid raevu ja läksid nende kodudesse, ka Yun i koju. Kõiki otsiti läbi ja nende vara konfiskeeriti. Yun i abikaasa kartis nii, et ta ei julgenud minna koju. Ametnikud olid viinud juba Yun i ema politseijaoskonda ülekuulamisele. Kui kristlane või pastor arreteeritakse Hiinas, kannatab kogu ta pere. Tihti politsei lahkudes viisid nad endaga kaasa kogu pere varanduse, isegi toidu kapist, nii et pere jäi puupaljaks. Ka koolis õpetajad ja õpilased kohtlesid nende perede lapsi ebaõiglaselt. Yun ist tuli üks politsei poolt enim jahitud kurjategija. Plakatid tema pildiga kaunistasid seinu, telefoniposte ja teadetetahvleid. Kuigi ta oli natuke üle kahekümne, uskusid politseinikud et ta juhib maakonna ebaseaduslikku kodukirikut. Teda süüdistati inimesi rahutustele õhutamises ja väideti et ta on revolutsiooniline aktivist, kes keeldub kuuletumast ametlikule kirikule ega nõustu olema Kolme ise- kiriku süsteemile alluv. See oli tõesti tõsi. -Meie jutlustajad on täiesti teistsugused kui need, kes teenivad Kolme ise- kirikus, ütles Yun. -Ei ole sugugi ime, et turvapolitsei süüdistab meid ühiskonnas rahutuste õhutamises ja teise Jeesuse kuulutamises, mida ametlik kirik kuulutab. Jeesus on meile öelnud: Ärge kartke te väike kari. Kuulutage Elu Sõna kõikjal hiina maameestele, ka siis kui peate kannatama. Usku tulemise järel esimese kümne aasta jooksul vangistati Yun i mitmeid kordi, aga alati pääses ta põgenema, enne kui politsei jõudis teda üle kuulata ja saada milleski selgusele. Ühel jõuluõhtul oli Yun koos abikaasa Deling iga ja veel mõne teisega teel tähtsale koosolekule. Bussijaamas tundis üks politseinik Yun i ära, haaras ta pintsaku kraest kinni ja käskis: -Tulge minuga kaasa! Politsei krahmas ka Deling i käekoti oma kätte, milles oli ta Piibel. Äkki kuulis Yun väga selgelt Püha Vaimu häält, mis käskis teda: -Jookse! Yun vastas endale hüüdes kõva häälega: -Jookse! Samal hetkel kiskus ta lahti end politsei haardest. Tal oli juba väike edumaa, enne kui politsei jõudis taibata, mis oli juhtunud. -Appi! Võtke spioon kinni! hüüdis politsei. Ringivaatavad inimesed olid üllatunud kõigest juhtunust. Yun il ja Deling il õnnestus pääseda põgenema. Kahju vaid et politseile jäi Deling i käekott. Isiklike asjade hulgas leidus nende kohtade aadresse, mida nad planeerisid külastada. Politsei käis kiiresti tuulutamas kõigis mainitud kodudes. Yun i ei leidunud kusagilt, aga tema korvamiseks arreteeriti paljusid kohalikke juhtivaid kristlasi tema asemel. Kaheksas peatükk Jälle paos - Peetruse Jumal on sinugi Jumal 1983 aastal käivitas Hiina valitsus maal kampaania jõudude vastu, kellede kohta nad kasutasid silti vaimulik saast. Valitsus kuulutas avalikult, et siia kuuluvad kõik ohtlikud sektid. Kuidas siis määratleti nii öelda ohtlikke sekte? Kahju et valitsuse vaatevinklist kõik Kolme ise- isamaalise kirikust väljaspool olevad kogudused kuuluvad ohtlikeks vaimulikeks saastajateks. Kõikjal arreteeriti kristlasi, ja juhidele määrati karmid karistused. Kampaania ulatus ka Yun ini ja paljude ta sõprade ja töökaaslasteni Henani maakonnas. Vahetevahel Yun tunnetas tugevat pahaendelist tunnet, et midagi ebameeldivat on sündimas. Ühel päeval ta palvetas rühma sõpradega et Jumal kinnitaks oma juhtimist ta vaimulikus töös. Need sõbrad rääkisid et on saanud kirja Hananist läände jäävast Shaanxi maakonna kristlastelt. Nad palusid, et keegi tuleks neid aitama uute koguduste rajamisel ja evangelistide koolitamisel. Üks Yun i sõpradest ütles talle, et kui sul on juba kord kutse minna läände kuulutama ja tunnistama, siis see evangeliseerimisreis Shaanxi i oleks täitsa loomulikult sinu töö. Yun vastas et on kohe valmis minema. Õhtul, enne kui järgmine päev minna teekonnale, palvetas ta pikalt sõpradega koos. Äkki ilmus nägemuses ta ette hirmus pimedus. Olend, kel oli vabisev nägu, lähenes talle. Samaaegselt Yun hüüdis: -Halleluja! Me seome su Jeesuse verega. Jeesus on võitja! Pärast nägemust küsisid teised Yun ilt, mis oli juhtunud. Yun rääkis neile, et koletis oli sundinud ta pikali ja istunud talle peale. -Ta üritas mu suu sulgeda kätega. Siis kui ma olin peaaegu hinge heitmas, nägin ma inglit lendavat mu poole. Võttes kokku kõik oma jõuvarud ma pistsin sõrmed koletise silmadesse. Ta kukkus maha, ja mina lendasin ingliga minema. Järgmisel päeval läks Yun reisile bussiga sihtkohaks Shaanxi i maakond. Paljude kohalike piirkondade kristlikud juhid pidid kogunema kolmeks päevaks maakonna mäestikus. Kogunemise teisel päeval Yun il ei olnud enam häält ja nii pidi ta puhkama. Teda juhatati kogunemiskoha lähedal asetsevasse majja. Ta läks voodisse puhkama. Põmm! Raksatas toa uks põrandale. Kolm politseinikku tulid joostes sisse ja sidusid Yun i köitega kinni. Hoonest lahkuma hakates märkasid nad hoone seinal punast puuristi. Sellele oli kirjutatud Jumal armastab kõiki inimesi. Poltseinikud naersid kõval häälel- neile tuli idee! Ehk peaks siduma selle risti Yun i selga. Maja omanik tuli kohale ja ütles neile, et Yun ei ole teinud midagi valesti ja nad peaksid kinni võtma hoopis teda Yun i asemel. Politseinikud vastasid jalalöökide ja rusikahoopidega mehele. See juhtus päris isoleeritud mäestikualal. Seal elavail inimestel ei olnud peaaegu kontakte välismaailmaga. Nad ei olnud kunagi rändavaid evangeliste näinud. Seepärast politseirongkäik valvatava vangi ja köitega seotud võõraga, kelle seljale oli kinnitatud suur punane rist, oli päris kummaline vaatepilt, ja paljud järgnesid neile. Nende ees sõitis aeglaselt auto, mille valjuhäälditest kuuldus: -See mees on tulnud Henanist rääkima Jeesusest. Ta on kõigutanud ühiskonna alustugesid ja hirmutanud paljusid inimesi. Nüüd on ta arreteeritud, ja me kavatseme teda karmilt karistada! Just nii nad tegidki. Kasutades toorest jõudu peksid nad teda rusikatega igale poole, ka jalgadega. Yun oli peaaegu teadvust kaotamas. Varsti kattus ta nägu verega. Kui ta pilgu tõstis, nägi ta tee servas seisvaid inimesi, kes nutsid ja tundsid talle kaasa, nähes kui halvasti teda koheldi. Yun ütles, et nad ei nutaks tema pärast vaid
4 Kristlik elu Nelikaare / Oktoober 2010 / nr 10 rahva hinge pärast. Politseijaoskonnas heideti ta suurde ülekuulamistuppa, kus akendel ja uksel olid raudtrellid ees. Püha Vaim tuletas talle õrnalt meelde: Sinu Isa kaitseb sind. Kaks politseiametnikku alustasid ülekuulamist. Yun ütles et on Henani maakonnast. Põhiküsimustele vastanud, mõmises ta ainult vastuseks ja jõllitas neile üksisilmi otsa. Politseinikud uskusid et mees on täitsa hull. Politsei õuele oli kogunenud rühm uudishimulikke pealtvaatajaid, kes kaelad õieli piilusid akendest sisse kui näidendi pealtvaatajad. Üks politseinikest lahkus toast et helistada Henani maakonna politseile et teada saada rohkem Yun i kohta. Peagi lahkus teinegi politseinik. Yun jäi nüüd üksi. Püha Vaim rääkis Yunile: Peetruse Jumal on sinugi Jumal. Samas meenus talle, kuidas inglid olid vangla väravad avanud Peetrusele. Mõned Yun i ümber keeratud köitest katkesid ime väel, kuigi käed jäid veel kokkuseotuks. Ta tõusis püsti ja kõndis ukse juurde, mis ei olnud lukus. Ta võttis ukselingist suuga kinni ja tõmbas ukse lahti. Järgmisel hetkel kõndis ta juba politseijaoskonna õuel olevast rahvamurrust läbi põhjapoole, meelde tuletades iseendale et Kristuse veri kaitseb teda. Keegi inimestest teda ei näinud. Ta oli nähtamatu. Põhjapoolsest osast leidis ta pesuruumi ja seal õnnestus tal käed köitest vabastada. Pikka aega kinniseotud käed olid tundetud. Kuidas ma nende abiga võiksin üle müüri põgeneda? Püha Vaim langes ta peale, kasutades Jeesuselt Kristuselt saadud autoriteeti käskis ta käelabasid ja -varsi taastuda nii nagu nad olid enne. Samal hetkel ta südames ja kehas sündis ime. Nüüd mõistis Yun täielikult, et Peetruse Jumal on temagi Jumal! Siis hüppas ta üleloomuliku jõuga kõrgele, klaasikildudega kaetud müüri peale, nii kui ingel oleks teda tõstnud õhku, ja siis alla teisele poolele. Selleks ajaks oli pimedus laskunud juba selle jalgraja peale, mida mööda ta hakkas minema. Ta käis ära pika teekonna komistades ja kukkudes vahel pimeduses. Ta ületas paljusid künkaid ja õnnestus jõgigi ületada. Mitme tunni möödudes kuulis Yun äkki nagu keegi oleks hüüdnud ta nime. Hüüdjaks osutus kohalik kristlane. Temagi oli osalenud koosolemisel aga jõudis enne ära minna, kui politseinikud viisid Yun i ära. Ta väetas parajasti põlde. Ta tahtis viia Yun i kohta, kuhu olid kogune- nud inimesi. Kui nad olid käinud pimeduses paar tundi, kuulsid nad metsa keskel inimeste nuttu ja palveid. Seal palvetati parajasti Yun i pärast. Selgus, et nad olid palvetanud Yun i vabanemise pärast sellest ajast alates, kui ta vangistati. Nüüd kui ta seisis seal nende keskel, nad ei tahtnud uskuda oma silmi! Kõik oli sündinud täpselt nii nagu Yun oli ilmutuses näinud enne reisile minemist läände. Koletis oli saanud kaotuse osaliseks. Jumal oli ta vabastanud kurjade meeste küünte vahelt imelisel moel. Vennad aitasid tal pesta haavu ja siis ta läks jätkama kuulutamist, õpetamist ja uute põgenemisseikluste läbielamist. Üheksas peatükk Pööra oma pilk Jeruusalemma poole -Neil aegadel, kui ma rändsin kuulutades ja vahel politsei eest põgenedes, andis Jumal mulle tohutut tuge ja lohutust! Seepärast olin võimeline teisigi töökaaslasi lohutama ja innustama, meenutab Yun. Üheskoos nõu pidades rahustasime ja julgustasime ning palvetasime üksteise eest. Sedamoodi Kristuse ihu tegutseb. See oli armee kes oli teel hävitamaks Saatana tegusid ja kuulutamas Jumala riiki. Evangelistidele see tähendas ennekõike lahusolemist perekondadest, tagakiusu, alandusi ja vägivalda. Koos olles nad kõik rõõmustusid Issandas, kes oli nendega- ja nad kogesid ehtsat kokkukuuluvust vaimulikus töös olevate vendade ja õdedega. Paljude prohvetlike sõnumite kaudu me tuleme võitma evangeeliumile uusi territooriume. 1982 ja 83 aastatel põles evangeeliumituli vägevalt Shaanxi ja Hubeini maakondades. Samaaegselt lähenesid uued tagakiusu lained. Hiina evangelistid liiguvad tihti ühest kohast teise jalgratastega. 1982 aastal sõitis Yun jalgrattaga lõunasse Hubeini maakonna poole koos mõnede töökaaslastega. Üks neist, õde Ding, oli saanud Pühalt Vaimult palju laule. Üks neist kõlas niimoodi: Pööran pilgu läände ja näen tühjaksjäänud laie põlde. Issanda südames on kurbus iga päev. Kes läheks tööle Issanda heaks? Silmad täituvad pisaratest, veri kohiseb soontes, kanname rasket risti. Minge! Päästke eksinud lambad. Jälle kuuldus käsk minna läände. Laul ilmutas Jumala tahtele selge suuna. Nad peaksid pöörama pilgu läände, Jeruusalemma poole. Noor õde laulis sellest, mida Jumal on kutsunud neid tegema. Yun tundis kuidas Jumal õhutas teda ütlema oma töökaaslastele seda: -Selle vähese jõuga, mis meil on, me peame järgima Filadelfia koguduse eeskuju. Nad ei säästnud iseendid levitades evangeeliumi päästvat sõnumit. Usklike hulga kasvades jätkas Saatan uute riugaste väljamõtlemist. Henani ja Hubeini vahelisel piiril vangistati mõned evangelistid. Salapolitsei kontrollis piiripunkte, busse ja raudteejaamu. Sellest hoolimata jätkas Yun töökaaslastega evangeeliumi levitamist. Nad laulsid seda laulu: Edasi! Käi Issanda järel, ära kunagi tagasi vaata. Edasi! Järgi Jeesust, edasi, mitte kunagi tagasi. See, kes paneb käe adra külge ja vaatab tagasi, ei kõlba Jumalariigi tööle! Turvapolitsei hakkas ründama veelgi enam kodukogudusi kõikjal Hubeini maakonna aladel. Kõikjale kinnitati kuulutusi, kus oli kirjutatud, et kodukogudused tuleb purustada. Raadiojaamad kuulutasid rahvale, et kõik Henanist tulnud evangelistid kuuluvad kinnivõtmisele. Ilm oli justkui võrdluspillt neid ees ootavatest tagakiusudest. Puhus jäine tarretamapanev tuul Siberi poolt mis vaibus alles Põhja-Hiinas. Paljud neist, kes võtsid oma kodudesse vastu reisivaid evangeliste, sattusid samuti politsei arestikambritesse. Siiamaani oli evangeliste soojalt vastu võetud tavalistes kodudes, kus nad said süüa ja katuse pea kohale. Aga nüüd hakkasid paljud kartma oma pere turvalisuse pärast. Mõnedesse küladesse oli evangelistidel sissepääs täielikult suletud, kuna neid aidanud inimesed langesid politsei julmuste ohvreiks. Kord üks naine laskus põlvili nende ette ja anus et nad lahkuksid. -Meie kodu ei või teid võtta vastu. Olge head ja minge kusagile mujale! Yun küsis temalt pisarsilmil, kas naine saaks anda neile vähemalt tekigi et nad saaksid endid sellega katta. Nad vajaksid mingit soojakatet talve metsiku tuule vastu. Naine aga pelgas neile anda midagi, sest ta kartis, et politsei võib välja nuuskida teki andja. Evangelistid ei leidnudki ööbimispaika. Mitmete järgnevate ööde ajal üritasid nad leida tuulevarju keset lagendikku- külmas, kerges riietuses ja näljastena. Tormise öö külmas pimeduses laulsid nad vaimulikke laule julguse säilitamiseks. Üks naistest leidis tuulevarju heinapalli seest. Yun koos ühe teise mehega peitsid endid põõsastesse järve rannal. Natukene oli sellest abi, aga siiski külma eemale peletada neil ei õnnestunud. Temperatuuri langedes tuul kogu aeg tugevnes. Tormine veemöll peksis nagu jäiseid naelu luude ja üdini läbi õhukestest riietest. Sõbrad surusid teineteise vastu ja üritasid saada kuidagi sooja. Lebades seal näljastena ja hammaste plagisedes palvetasid nad rahva eest. -Oo, Issand! Me palvetame, et Sina ajaksid Hiina pealt ära sünged pilved. Heida armu oma püha vere pärast meie maale ja rahvale! Koos lauldes tundis Yun viha ja kibedust südames kasvavat. Lõpuks ta hüüatas: -Mu Jumal! Mul on kodus ema ja naine. Kuidas Sa võid kohelda mind niimoodi? Kuigi Yun valas Talle välja kogu kogunenud viha, oli Jumal vait. Yun tahtis minna tagasi koju, siiski läks ta edasi. Pikapeale ta mõistis, et Issand kasutas ebaõnne tema kujundamiseks. Et ta suudaks võita kibedaid mõtteid ja tundeid. Üks uus laul hakkas moodustuma ta meeles ja südames: Nii kaua kui elan, armastan vaid Issandat. Kõigest südamest, kogu jõust, kõikide annetega ainult Issandat armastan. Juhtugu mis tahes, mina armastan vaid Issandat. Sõnades ja tegudes, läbi kogu elu, ma armastan vaid Issandat. Kujutlused ristil rippuvast Kristusest tulvisid Yun i mõtetesse, ja ta kuulis Issanda hääle ütlevat: -Ma olen armastanud sind igavese armastusega ega jäta sind kunagi. Yun jättis hoolikalt meelde kõik saadud laulud ja kõik kogetu. Ta meenutas tihti kõike seda, mida Jumal oli talle öelnud ja teinud ta heaks. Sel põhjusel mäletab ta kõike veel tänapäevalgi elavalt, palju aastaid hiljem. Yun tsiteerib seda piiblisalmi tihti: Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa. (Jh12:26) Järgneb
Nelikaare / Oktoober 2010 / nr 10 5 Kristlik elu / Märtrite Hääl 10 nõuannet kuidas võidelda hirmu vastu Jentezen Franklin 1. Jutlusta iseendale Kui Jumal on palunud mul teha midagi, mis mulle tundub võimatu, siis pean jutlustama endale, et saaksin võitu hirmust ja ebakindlusest, mis tahavad mind kontrollida. 2. Ära anna alla Suhetes? Äris? Oma eesmärke saavutades? Kas annad alla, kartes ebaõnnestumist ja ei üritagi enam? Kui oled milleski ebaõnnestunud, siis on tähtis meeles pidada mitte alla anda ja pooleli jätta. Ajalugu näitab, et läbikukkumine võib sind hoopis uuesti edule viia. 3. Ole julge Sul peab jätkuma vaprust igas olukorras. Sa pead olema valmis vastu seisma hirmutavatele häältele ja võtma riske liikudes ikka edasi oma määratud elueesmärgi poole. Sa ei saa tagasihoidlikkusele alla anda ja tagasi tõmbuda, kui raskeks läheb. 4. Riski Hirmuga võideldes ei saa sa olla mingi tavaline üritaja. Hirmuga võitlejad haaravad võimalustest kinni. Nad ei oota, et neid rünnataks, nad kaitsevad end kohe, kui võimalus tekib. Kui sa laulad, siis astu kooriliikmeks. Kui sa kaalud uue ettevõtte alustamist, siis uuri välja, mis võimalused sul on. Kui tunned end üksikuna, anna omaltpoolt kõik, et võiksid arendada sõprussuhteid. 5. Tunnistamine Saatana jutt toob saatana kohale, Jumala jutt toob Jumala kohale. Alati on asju, mis uritavad sind runnata ja Jumala ligiolust ning Tema kaitse alt eemale tommata. Kuid Jumala Sona toe tunnistamine hoiab sind vaenlase valedele alla andmast. 6. Ülistus Apostel Paulus rääkis Kristusest: Tema sees meie elame ja liigume ja oleme (Apostlite teod 17:28). Jumal tahab, et sa elaksid Temaga pidevas osaduses. Niimoodi saad sa osa Tema pidevast varustusest ja kaitsest. Ja sa arendad osadust õppides Jumalat ülistama vaimus ja tões. Kiites Jumalat ning tänades Teda Tema armastuse ja hoole eest see hoiab sind lootmas Tema peale. Sa pead mõistma, et Tema on sinu eluallikas. See paneb sind jätkuvalt Teda otsima ning elama Tema kaitse all. 7. Võitle usuga Piibel ütleb meile, et võitleksime head usuvõitlust (1 Ti 6:12). Ei ole alati lihtne olla usku täis, kui hirm sind rünnata üritab. Oled sa usuvõitluses oma tuleviku, abielu, rahaasjade pärast? Siis sa tead, et kui sa ei võida usuvõitlust, siis see, mida sa kardad, võib saada reaalsuseks ning võib sind Jumalaga käimisel halvata. 8. Ära usu seda, mis sa näed Kas sa oled alla andnud selle pärast, mida sa oma silmadega nägid? Kas Jumala tõotus on tühistatud, kuna sa otsustasid pigem uskuda seda, mida sa nägid, selle asemel, et uskuda Jumala tõotust? Sa võid selle tagasi saada, kui sa keeldud uskumast seda, mida su meeled sulle ütlevad, ning usud Jumala tõotustesse. 9. Sa ei pea laskma negatiivsetel tunnetel enda üle valitseda Mitte ükski su viiest meelest ei ole vääriline vastane usuväele, mis su elus valitseb. Usk kiidab Jumalat vastuse eest enne, kui see tuleb. See võtab kinni iga vale, mis seisab vastu Jumala eesmärkidele su elu jaoks. Usk võib liigutada mägesid ning teeb alati Jumala tahtmist sinus ja sinu jaoks. 10. Pea meeles, et Jumal on meister katastroofis Kui kriisiolukorrad tekivad, siis hea on teada, et Jumal on meister kriisiaegades. Kas see on põhjustatud siis sinu enda kehvade valikute tõttu või lihtsalt olukordadest, mille üle sul ei ole kontrolli, kui sa hüüad Jumala poole, siis Ta lahendab sinu olukorra. Isegi kui su mure on su enda põhjustatud, on Jumalal sulle plaan sellest väljatulekuks. Sa ei pea laskma hirmul ennast piinata. Tõlkis Riina Karik IDOP: November 14 Kogudustele tuletatakse meelde, et nad palvetaksid tagakiusatute eest. Kogudused üle maailma on valmistumas 14.novembril toimuvaks Rahvusvaheliseks Palvepäevaks Tagakiusatud Koguduse eest (IDOP), et pidada meeles neid, kes on vangis (Hb 13:3). IDOP sai alguse 1996. aastal ning see on eestpalve tegemise ja kodaniku algatuse päev ülemaailmsete tagakiusatud kristlike kogukondade heaks. Märtrite Hääle meedia arenduse direktor, Todd Nettleton, räägib: Kui meie meeskond kohtub tagakiusatud kristlastega üle maailma, siis nende esimeseks palveks on see, et me palvetaksime nende eest. IDOP on päev, kui Kristuse Ihu kollektiivselt liitub seda tegema. Mõned kogudused pühendavad terve päeva tagakiusatud kristlaste meelespidamisele, teised vaid palvetavad nende eest oma tavapärase jumalateenistuse käigus. Alates 1996. aastast on IDOP tegevustes osalenud hinnatavalt 100 000 kogudust ning neid on 130 riigist. Meie tagakiusatud perekond ei ole palunud, et me palvetaksime selleks, et tagakius lõppeks, räägib Nettleton. Nad paluvad meil palvetada, et nad jääksid ustavaks Kristusele vaatamata tagakiusule ning survele, mida nad kogevad. Märtrite Hääl on arendanud välja spetsiaalse IDOP ressursi komplekti kogudustele. Selles on neljaminutiline video presentatsioon, mis julgustab kogudusi palvetama ning annab praktilisi ideid, kuidas tagakiusatud kristlasi aidata. Inglisekeelsed materjalid ja informatsioon on saadaval www.persecution.com/idop, et aidata kogudust efektiivselt palvetada. Nettleton räägib: See on oluline päev kiriku kalendris. Kuid me ei taha, et see oleks midagi, mille järel kogudus teeb nimekirjas linnukese, kui see on tehtud ning ei mõtle siis sellele enam järgmised 12 kuud. Me loodame, et see üks palvepäev viib järgmise 364 palve- ja tegutsemise päevani meie tagakiusatud vendade ja õdede kasuks. Pakistan: Moslemid põletasid Piibleid Märtrite Hääle (MH) kontaktide andmeil, murdsid islami äärmuslased 19.septembril sisse Philadelphia Nelipühi koguduse hoonesse Sharif Town is, Karachi linnas, Pakistanis ning süütasid põlema Piiblid, laulikud, ühe muusika riista ja laua. Kogudus, mida juhivad pastorid George Rakha ja Peter Shahzad, rajati kuus aastat tagasi. MH kontaktisikud teatasid: Kell neli hommikul murdsid mõned fanaatikud kiriku ukse luku ning sisenesid hoonesse. Nad põletasid 4 risti, 9 Piiblit, 5 laulikut, laua ja muusika instrumendi Tabla (kohalik trumm). 20.septembril panid kristlased välja suure loosungi, mis protestis Piiblite põletamise vastu. Kristlased usuvad, et see juhtum oli reaktsioon Ameerika pastori laialdaselt avalikustatud ähvardusele põletada 11. septembril avalikult koraani. Kristlikud juhid USAs kõnelesid pastori koraani põletamise plaani vastu ning lõpuks otsustas ta seda mitte teha. Kuid tundub, et ükski moslemi juht pole tegeliku Piibli põletamise vastu Pakistanis sõna võtnud. MH julgustab sind palvetama usklike eest Pakistanis, kes elavad julgelt Kristusele ka keset vastuseisu. Palu, et usklike tunnistused ja armastus Kristuse vastu tõmbaks nende moslemist naabreid osadusse Kristusega. Iraan: üheksa usklikku arreteeriti Farsi Christian News Network (FCNN) andmeil arreteeriti hiljuti Hamedan is, Iraanis, üheksa kristlast, keda süüdistatakse ajakirjanduslikes tegevustes. Iraani riiklik televisioon teatas, et neist arreteeritud inimestest kahte toetasid USA ja Suurbritannia organisatsioonid, kuid nende endi rahvus on teadmata. Teisi seitset inimest süüdistati kristlik-sionistlike organisatsioonidega koostöö tegemises. Iraani valitsus kasutab seda terminoloogiat, et kirjeldada kristlasi, kellel on ligipääs mitmetele evangeelsetele võrgustikele ja televisiooni satelliitprogrammidele. FCNN teatas, et see on esmakordne juhtum kolme aastakümne jooksul, mil riiklik televisioon andis eetrisse uudised kristlaste arreteerimise kohta. Palveta, et Jumal aitaks varustada neid usklikke jagama evangeeliumi vanglas olemise ajal ning palveta nende vabanemise eest. Palveta, et kasvanud tagakius Iraanis tooks kaasa kasvava kartmatuse kristlaste hulgas. Tõlkis Tiina Usin
6 Ajalugu Tõnu Paju 2.2 Kuressaare Vaba Evangeeliumi koguduse rajamisele eelnenud sündmused Kuressaare Vaba Evangeeliumi koguduse (nelipühikogudus) rajamisega on peamiselt seotud kaks inimest, Herbert Södeholm ja Hans Mirka. Mõlemad on olnud nimetatud Kuressaare Vabaevangeeliumi koguduse pastorid ja neid võib nimetada Saaremaa nelipühiliikumise võtmeisikuteks. Herbert Söderholm sündis Läänemaal Riguldi vallas eesti-rootslasena 14. augustil 1906. aastal. Söderholm sai päästetud ja Püha Vaimuga ristitud oma kodutalus 1923. aastal Rootsi nelipühi koguduste misjonäri Yngve Valdemar Ölvingssoni evangeeliumi kuulutuse tagajärjel (Kiil 1986:45). Tundes endas Jumala kutset saada jutlustajaks, läbis ta kuuajalise kursuse 1925. aastal Stockholmi Filadelfia nelipühi koguduse piiblikoolis ning hiljem 1926. aasta sügisel Tallinnas Eesti Vaba Evangeeliumi koguduste piiblikoolis (Kiil 1976:115). Kui Viljandisse rajati 18. veebruaril 1931. aastal Viljandi Vaba Evangeeliumi kogudus, siis Herbert Söderholm valiti selle koguduse pastoriks (Kiil 1986:46). Viljandi koguduse pastorina töötas ta kolm aastat. Esimest korda külastas Herbert Söderholm Saaremaad 1933. aastal, kus ta osales mitmel vaimulikul koosviibimisel. Sellel korral ei viibinud Söderholm Kuressaares pikemat aega, kuid tundis selgesti kutset tulla tagasi Saaremaale vaimulikule tööle. Oma mälestustes on ta kirjutanud: Mäletan kui ma jalgrattaga Kuressaarest välja sõitsin, et tagasi minna oma Viljandi tööpõllule, siis tundsin, nagu oleks tugev köis sidunud mind koos jalgrattaga selle vana suvituslinna külge. Päris raske oli selle tagasitõmbava köie tõttu ratast tallata. See oli väga selge Issanda kutse, et asuksin Saaremaale tööle (Kiil 1997:61). Koguduse tööd jätta ei olnud kerge, ta usaldas Viljandi Vaba Evangeeliumi koguduse juhtimise Voldemar Mirkale. Sisemise käsu sunnil sõitis Herbert Söderholm 1934. aasta algul Kuressaarde võttes enesega kaasa Nelipühiliikumine Saaremaal Voldemar Mirka noorema venna Hans Mirka. Hans Mirka on sündinud 8. veebruaril 1912, pärit Viljandimaalt Tarvastust. Esmakordselt oli Hans Mirkal, veel mitte kristlasena, võimalus Herbert Söderholmi näha ja kuulata Viljandis Tallinna tänaval Lappermanni majas toimunud vaimulikul koosolekul. Hans Mirka (1979:10) mäletab esimesest kohtumisest Herbert Söderholmi, kes kõneles eesti keeles rootsipärase aksendiga. Veidi hiljem, ühel sarnasel koosolekul, oli ta kohanud koguduse uksel Herbert Söderholmi, kelle tervitus oli väga armastusväärne ja südamlik (ibid). Nende vahel tekkis sõprus ja Hans Mirka käis tihti isiklikult Söderholmi kodus. Hans Mirka sai päästekindluse 3. aprillil 1932. aastal oma kodus üksinda palvetades (Mirka 1994:120). Ta on veega ristitud 16. mail 1932. aastal Viljandi järves Herbert Söderholmi poolt. Püha Vaimuga ristimise kogemus toimus Hans Mirkal oma kodus koos 12 aastat vanema venna Voldemar Mirkaga, kus nad kogesid glossolaliat, ehk teistes keeltes kõnelemist (Mirka 1979:19). Need sündmused leidsid aset vahetult enne kaitseväe teenistusse asumist. Noorsõdurina teenis Hans Mirka kolm kuud kodulinnas Viljandis, ülejäänud kaitseväe teenistus kestis Narvas. Peale kaitseväe teenistust naases Hans Mirka kodulinna, olles taas igatsetud kodu koguduse osaduses. Herbert Söderholmi poolset kutset tulla Saaremaale, mäletab Hans Mirka järgnevalt: Aastavahetusel tegi koguduse vanem Herbert Söderholm mulle ettepaneku, et tuleksin temaga evangeeliumikuulutus reisile Saaremaale. Arvata võib, et temal oli selgus Issandalt selles asjas, sest ta soovitas tungivalt, et tuleksin temaga Jumala sõna kuulutama Saaremaale (Mirka 1994:1). Ühist teed Saaremaale alustati 24. jaanuaril 1934. aastal. Kuressaarde saabuvaid külalisi võeti vastu südamlikult. Tervitama tulid kohalikest usklikest Feodor Koddu, Aleksander Meriste, vend ja õde Kelderid, Vally Sohn oma õega ja mitmed teised (Kiil 1997:62). Herbert Söderholmile olid kõik need inimesed juba tuttavad. Hans Mirka ei olnud varem külastanud Saaremaad ja seetõttu kohalikud usklikud olid talle võõrad. Kuressaares üüriti ühiste jõdudega palvesaal koos üürikorteriga, kuhu asusid elama Herbert Söderholm, Hans Mirka ja Feodor Koddu. Üüritud palvesaal asus aadressil Pikk tänav 29 ja kuulus Parun Güldenstubbele, kes oli noore elujõulise mehena usklikuks saanud. Koos kohalike usklikega korrastati ruumid, muretseti sisustus ja tehti ettevalmistused, et alustada vaimulike koosolekutega. Vastavalt esimese Eesti Vabariigi Siseministeeriumi sundmääruse nr 7 punkt 5 kohaselt (RT39/40-1925), registreeriti koosolekute pidamise koht ja taotleti luba koosolekute pidamiseks. Peale ettevalmistusi oldi valmis avajumalateenistuseks. Avajumalateenistusega algasid äratuskoosolekud, mis kestsid kaks nädalat igal õhtul. Osavõtjaid oli palju, palvesaal ei mahutanud juba esimesel koosolekul kõiki kohaletulnuid, suur osa pidi väljas kuulama. Tervitajaid oli mitmeid, nende hulgas ka maja peremees Güldenstubbe, kes oma tervituskõnes tundis rõõmu, et tema maja võib olla paigaks, kus Jumala Sõna kuulutatakse. Koosolekutel käis palju noori inimesi. Hans Mirka (1994:3) mäletab nende koosolekute kestvust hilisõhtuni ja öötundideni. Ka mitmed Metodisti ja priikoguduse liikmed võtsid nendest koosolekutest osa. Juba esimesel nädalal said mitmed hinged uuestisünni kogemuse. Enne koosolekute algust lauldi palju. Tunnistuse sõna oli vaba ja seetõttu mitmed kohalikud vennad (kristlased nimetavad üksteist ka vendadeks ja õdedeks Kristuses) aitasid kaasa Jumala Sõnaga teenimisel. Mitmelt poolt Saaremaa küladest tulid usklikud vaatama ja kuulama ning palusid Herbert Söderholmil ja Hans Mirkal tulla maale, küladesse, talutubadesse koosolekuid pidama. Nendel koosolekutel sündis ka mitmeid tervekssaamisi. Kuna nelipühiliikumine oli Kuressaares uus üritus, siis kogunes nendele koosloekutele palju rahvast. Alati aga ei olnud koosolekutele tulijate hulgas siiraste kavatsustega inimesi. Eevald Kiil, kes on kirjutanud nelipühi ärkamisest Eestis, kirjutab: Mõnikord püüdsid poisid ukse juures ka koosolekut segada ja ühel korral Nelikaare / Oktoober 2010 / nr 10 isegi Söderholmile peksa anda, kuid sellest hoolimata kuulutasid vennad suure julgusega täit evangeeliumi päästmisest, Püha Vaimuga ristimisest, pühitsusest ja haigete tervekssaamisest usupalvete läbi (Kiil 1982:130). Herbert Söderholm oli tõsine, alandlik ja suure usujulgusega palvetaja, uskudes, et Jumal seisab oma sõna taga ja teeb seda, mida ta on lubanud. Elades koos ühises üürikorteris meenutab Hans Mirka oma tähelepanekuid Söderholmi palveelu kohta, ta palvetas ja paastus tihti. Sagedasti leidis ta Söderholmi öötundidel põlvedel Issanda ees palvetamas (Mirka 1994:5). 1934. aasta ülestõusmispühade ajal kinkis Issand suurema ärkamisliikumise. Paljud inimesed nii Kuressaare lähiümbrusest kui ka kaugemalt Saaremaa paikadest said nende ülestõusmispühade ajal sellest ärkamisest haaratud. Koosolekud kestsid hiliste öötundideni, võideldi ja palvetati hingede eest, kes ootasid pääste kindlust oma südametesse. Koosolekuid oli raske lõpetada, sest inimesed ei raatsinud lahkuda heast vaimulikust atmosfäärist, mis koosolekutel valitses. Koosoleku ruum Pikal tänaval jäi järjest suureneva osalejate arvu tõttu kitsaks. Peagi üüriti suurem palvesaal koos korteriga Kiriku tänav 3 hoones (Kiil 1997:63). Alanud vaimulik töö kasvas ja arenes, mitmed, kes olid usule tulnud, avaldasid soovi veega ristitud saada. Selleks, et ristimise mõte saaks selgemaks, korraldati piiblitunde, kus ristimise teemat käsitleti põhjalikult. Veeristimisega seoses tekkis päevakorda ka küsimus, mis saab neist, kes ristitud saavad, nad peaksid Piibli õpetuse järgi Issanda kogudusega ühendatud saama (Mirka 1994:8). Tekkinud küsimus jäi esimesel korral lahendamata, kuna mitmed soovisid tungivalt esimesel võimalusel ristitud saada. Veeristimiseks, kui rahva kogunemiseks oli samuti vaja taotleda luba. Esimene veeristimise jumalateenistus toimus varakevadel Roomassaares. Ristimisteenistusel lauldi, palvetati ja loeti sellekohast Jumala sõna. Ristitavaid oli 20 inimest. Sellele pühalikule sündmusele oli hulk inimesi vaatama ja kaasa elama tulnud (ibid). Järgneb
Nelikaare / Oktoober 2010 / nr 10 7 Kristlik elu Viis õppetundi, mis panevad sind mõtlema sellele, kuidas me kohtleme inimesi Ülikooli professor esitas oma õpilastele küsimuse Kas Jumal lõi kõik olemasoleva? Üks õpilane vastas julgelt: Jah! Jumal tegi kõik? küsis professor. Jah, härra! vastas õpilane. Professor vastas: Kui Jumal valmistas kõik, siis Jumal lõi ka kurjuse, sest kurjus on olemas ja vastavalt põhimõttele, et meie teod defineerivad selle, kes me oleme, on Jumal kuri. Kuuldes seda vastust, jäi õpilane vait. Professor oli enesega väga rahul ning kiitles õpilaste ees, et oli taaskord tõestanud seda, et kristlik usk on müüt. Üks teine õpilane tõstis käe ja küsis: Kas ma võin teilt midagi küsida, professor? Muidugi, vastas too. Professor, kas külm on olemas? Mis küsimus see selline on? Muidugi on külm olemas! Kas sinul Kas kurjus on olemas? pole kunagi külm olnud? Õpilased itsitasid selle küsimuse peale. Noormees vastas: Tegelikult, härra, pole külma olemas. Füüsika seaduste põhjal, on see mida meie peame külmaks, tegelikult soojuse puudumine. Igaüks ja iga asi on aldis uurimisele, kui sel on või kui see annab edasi energiat. Absoluutne null (-273,15* C) on täielik soojuse puudumine; kogu mateeria muutub sellel temperatuuril jõuetuks ja reaktsiooni võimetuks. Külma ei ole olemas. Me oleme loonud selle sõna, et kirjeldada tunnet, mis meil tekib, kui on liiga vähe soojust. Professor, kas pimedus on olemas? jätkas õpilane. Professor vastas: Loomulikult on see olemas. Õpilane vastas: Taaskord te eksite, härra. Ka pimedus ei eksisteeri. Pimedus Esimene oluline õppetund Koristaja Minu ülikooli õpingute teisel kuul, tegi professor meile tunnikontrolli. Mina olin kohusetundlik õpilane ning tulin raskusteta toime kõigi küsimustega kuni hetkeni, mil lugesin viimast küsimust: Mis on selle naise eesnimi, kes koristab kooli? See pidi mingi nali olema. Ma olin näinud seda naist mitmeid kordi. Ta oli pikka kasvu, tumedate juustega ning umbes 50 aastane, aga kust pidin ma tema nime teadma? Andsin oma töö ära jättes viimasele küsimusele vastamata. Enne tunni lõppu, küsis üks õpilastest, et kas ka viimane küsimus mõjutab tunnikontrolli hinnet. Muidugi, vastas professor. Oma karjääri jooksul kohtute te paljude inimestega. Kõik neist on tähtsad. Nad väärivad sinu tähelepanu ja hoolt isegi kui sa vaid naeratad ja ütled Tere! Ma ei ole kunagi seda õppetundi unustanud. Ma sain ka teada, et naise nimi oli Dorothy. Teine oluline õppetund abi vihmas Ühel hilisõhtul kell 23.30, seisis üks vanem afro-ameerika naine Alabamas kiirtee ääres, püüdes tugevat vihmasadu trotsida. Auto oli läinud katki ning ta vajas hädasti, et keegi ta peale võtaks. Läbimärjana, otsustas ta järgmise auto viipega peatada. Noor valgenahaline mees peatus, et teda aidata, üldiselt oli see ennekuulmatu neil konfliktsetel 60ndatel. Mees viis ta turvalisse paika, aitas tal saada abi ning viis ta siis taksoni. Naisel tundus olevat väga kiire, kuid kirjutas siiski üles noormehe aadressi ning tänas teda. Möödus seitse päeva ja äkitselt koputati noormehe uksele. Tema üllatuseks toodi talle tohutu suur värvi televiisor. Selle küljes oli kiri: Tänan väga, et aitasite mind seal kiirteel tol õhtul. Vihm ei leotanud läbi mitte ainult mu riideid vaid ka mu enesetunde. Siis tulid sina. Tänu sinule, jõudsin ma oma sureva abikaasa voodi kõrvale just enne seda, kui ta lahkus.. Jumal õnnistagu sind selle eest, et aitasid mind ning et teenid teisi isetult. Siiralt, proua Nat King Cole Kolmas oluline õppetund pea alati meeles neid, kes teenivad See oli siis, kui jäätise kokteil maksis veel palju vähem, sisenes 10-aastane poiss ühe hotelli kohvikusse ning istus laua taha. Ettekandja asetas klaasi veega tema ette. Kui palju maksab jäätise kokteil? küsis poiss. Viiskümmend senti, vastas ettekandja. Väike poiss võttis käe taskust ning uuris sellel olevaid münte. Aga, kui palju maksab tavaline jäätis? uuris ta. Inimesed olid juba ootamas lauda saamist ning ettekandja oli muutumas kannatamatuks. Kolmkümmend viis senti, vastas ta järsult. Poiss luges uuesti oma sendid üle. Ma võtan selle tavalise jäätise, ütles ta. Ettekandja tõi talle jäätise, pani arve lauale ning kõndis minema. Poiss lõpetas jäätise söömise, maksis kassapidajale ning lahkus. Kui ettekandja tagasi tuli, hakkas ta lauda pühkides nutma. Tühja kausi kõrvale oli korralikult asetatud kaks viiesendist ja viis ühesendist.. Poiss ei saanud endale jäätise kokteili lubada, sest tal pidi jätkuma ka jootraha ettekandja jaoks. Neljas oluline õppetund takistused meie teel Vanal ajal lasi üks kuningas keset teed panna suure kivirahnu. Siis peitis ta end ära ning vaatas, kas keegi eemaldab selle suure kivi. Mõned kuninga rikkaimad kaupmehed ja õukondlased mõõdusid sealt ning lihtsalt kõndisid ümbert läbi. Paljud süüdistasid valjuhäälselt kuningat, et ta ei hoia teid puhtana, kuid ükski neist ei võtnud midagi ette, et kivi teelt kõrvaldada. Siis tuli üks talupoeg kandes hunnikut aedvilju. Jõudes suure kivirahnuni, pani talupoeg oma koorma maha ning püüdis kivi tee äärde lükata. Peale pikka tõukamist ja pingutust, see tal lõpuks ka õnnestus. Talupoeg korjas jälle oma aedviljade koorma üles, kuid märkas siis rahakotti tee peal just seal, kus suur kivirahn oli olnud. Kotis oli palju kuldmünte ning sõnum kuningalt, mis ütles, et see kuld on inimesele, kes eemaldab kivirahnu tee pealt. Talupoeg õppis sel päeval midagi, mida paljud meist iialgi ei mõista. Iga takistus esitab meile võimaluse parandada oma olukorda. Viies oluline õppetund anna ka siis, kui see sulle maksma läheb on valguse puudumise reaalsus. Valgust me saame uurida, aga mitte pimedust. Tegelikult me saame kasutada Newtoni prismat, et murda valgust paljudeks värvideks ja uurida iga värvi erinevaid lainepikkusi. Sa ei saa mõõta pimedust. Üks lihtne valguse kiir võib murda sisse pimeduse maailma ja seda valgustada. Kuidas sa tead, kui pime mingi koht on? Sa mõõdad sealoleva valguse hulka. Kas pole nii? Pimedus on termin, mida inimene kasutab selleks et kirjeldada, mis juhtub siis, kui valgust ei ole. Lõpuks küsis noor meed professorilt: Härra, kas kurjus eksisteerib? Nüüd vastas professor ebakindlal häälel: Muidugi, ma juba ütlesin. Me näeme seda iga päev. See on igapäevaselt meie ees inimese ebainimlikkuses Aastaid tagasi, kui töötasin vabatahtlikuna ühes haiglas, õppisin tundma üht väikest tüdrukut, kelle nimi on Liz ning kes kannatas harvaesineva ja tõsise haiguse käes. Ilmnes, et tema ainus paranemise võimalus oli vereülekande läbi tema 5-aastaselt vennalt, kes oli imekombel paranenud sellest samast haigusest ning tema organism oli tootnud antikehasid selle haigusega võitlemiseks. Arst selgitas tüdruku väikesele vennale olukorda ning küsis siis, et kas ta oleks nõus oma verd andma oma õele. Nägin, kuidas ta vaid hetkeks kõhkles, kuid hingates sügavalt sisse, vastas: Jah, ma teen seda, kui see mu õe päästab. Kui vereülekannet alustati, lamas ta oma õe kõrval voodis ja naeratas. Me kõik naeratasime, kui nägime et tüdruku põsedele tuli jälle värvi. Kuid siis muutus poisi nägu kahvatuks ning ta naeratus kadus. Ta vaatas arstile otsa ja küsis väriseva häälega: Kas ma hakkan kohe ära surema? Olles nii noor, oli ta arstist valesti aru saanud ning arvas, et ta peab kõik oma vere õele ära andma selleks, et teda päästa. Tööta nii nagu sa ei vajaks raha, armasta nii nagu sa poleks iial haiget saanud ja tantsi nii nagu siis, kui keegi ei vaata. Ole ise selleks muutuseks, mida sa soovid maailmas näha - Gandhi Autor teadmata Tõlkis Tiina Usin inimeste vastu. Näeme seda kuritegevuses ja vägivallas kõikjal maailmas. Need ilmingud ei ole midagi muud, kui kurjus. Sellepeale vastas noor õpilane: Kurjus ei eksisteeri, või vähemalt ei eksisteeri iseenesele. Kurjus on lihtsalt Jumala puudus. See on sama, mis pimeduse ja külma puhul. See on sõna, mille inimene on loonud, et kirjeldada Jumala puudumist. Jumal ei loonud kurja. Kuri ei ole nii nagu usk või armastus, mis eksisteerivad nii nagu valgus ja soojus. Kuri on selle tulemus, mis juhtub, kui inimese südames ei ole Jumala armastust. See on nagu külm, mis tuleb sinna, kus pole soojust või pimedus, mis tekib sinna, kus pole valgust. Professor istus maha. Noore mehe nimi Albert Einstein Tõlkis Tiina Usin
8 Koguduse info / Reklaam / Kuulutused Nelikaare / Oktoober 2010 / nr 10 TÄHTPÄEVAD Ära karda, sest sul ei ole vaja häbeneda, ja ära tunne piinlikkust, sest sa ei jää häbisse... Jesaja 54:4-5 Oktoober 02. 10. Ain Leemet 06. 10. Almi Arge 06. 10. Leida Org 20. 10. Janos Usin 20. 10. Silvia Parts 22. 10. Aave Aagver Rohket Jumala õnnistust! SÜNDMUSED 03. OKTOOBER, pühapäev Tunnistused, kõneleb Valdo Maamägi 10. OKTOOBER, pühapäev Kõneleb Alur Õunpuu; tunnistus; Issanda surma mälestamine 17. OKTOOBER, pühapäev Kõneleb Tõnu Usin; tunnistus 24. OKTOOBER, pühapäev Kõneleb Kalmer Koppel; tunnistus 31. OKTOOBER, pühapäev Kõneleb Aivar Arge; tunnistus 03.10. algab pühapäevakool kiriku II korrusel laste- ja noortetoas algusega kell 11.30 15.10. ülistusõhtu, kell 19.00 suures saalis 16.10. pühapäevakoolilaste päev Haapsalus 17.10. Alur Õunpuu teenimas EMK Reeküla koguduses, algusega kell 11.00 24.10. Alur Õunpuu koos noortega teenimas EKNK Lihula koguduses, algusega kell 11.00 30.10. Noorte üheöölaager Nelikaare Kirikus RISTIMINE 01.10.2010 SPA Hotellis Saaremaa Valss sai risititud Jane Medri Ristija: pastor Alur Õunpuu Soovime koguduse poolt rohket Jumala armu ja juhtimist sellel imelisel teel. NELIKAARE KIRIKU TEGEVUS Koosolekud toimuvad Kaare tn. 6, I korruse saalis Jumalateenistus igal pühapäeval algus kell 11.00 Pühapäevakool alustab 03. oktoober Osadusõhtu igal teisipäeval algus kell 19.00 Osadusgrupp igal kolmapäeval algus kell 19.00 Palvehommik igal kolmapäeval algus kell 10.00 (koos Issanda surma mälestamisega) Vendade osadus igal reedel Palveõhtu igal reedel algus kell 18.00 algus kell 19.00 Noortekas igal laupäeval algus kell 19.00 Pastori kõnetunnid toimuvad eelneval kokkuleppel. Alur Õunpuu 533 16153, alur.ounpuu@gmail.com Iga kuu teisel pühapäeval Issanda surma mälestamine Iga kuu kolmandal pühapäeval misjoniohver Toetatakse EKNK Keskuse misjonäre, Kuressaare Pereraadiot ja kohaliku Nelipühi koguduse misjonitööd. Igal pühapäeval avatud kohvik, müügil vaimulik kirjandus ja avatud raamatukogu. Koguduse koduleht: www.nelikaare.ee Koguduse juhatus Pastor: Alur Õunpuu. Juhatuse esimees: Tõnu Usin. Juhatuse liiked: Vello Usin, Kalmer Koppel, Aivar Arge, Ain Vares Ülistus: Aivar Arge, Kalmer Koppel, Virge Siirak, Karin Reisko Lastetöö: Angela Koppel, Marvi Õunpuu, Sirli Kallas, Aave Aagver, Kristel Arge Noortetöö: Janos Usin, Liis Usin Nelikaare teenistused Pildiraadios pühap.15.00 www.pereraadio.com või igal ajal koguduse kodulehel www.nelikaare.ee Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kuressaare Koguduse kuukiri Toimetus: Helle Piisk, Kalmer Koppel, Tiina Usin, Veljo Puujalg, Ain Vares Info: tel. 507 0563, 520 3537 e-mail: ajakiri@nelikaare.ee Trükk, küljendus: Väljaandmist toetab: Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kuressaare Kogudus, Kaare tn. 6, Kuressaare, tel. +372 454 9479, 5331 6153 e-mail: info@nelikaare.ee www.nelikaare.ee a/a 221011046162 Hansapank Koguduse sekretär: Helle Piisk Tel. 507 0563, e-post: helle.leib@tt.ee