Elis Nõgel EESTIS TEKKIVAD LAHUSTIJÄÄTMETE KOGUSED DESTILLEERIMISSEADME KASUTUSELEVÕTUKS LÕPUTÖÖ Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Keskkonna

Elis Nõgel EESTIS TEKKIVAD LAHUSTIJÄÄTMETE KOGUSED DESTILLEERIMISSEADME KASUTUSELEVÕTUKS LÕPUTÖÖ Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Keskkonnatehnika ja juhtimise eriala Tallinn 2017

Mina, Elis Nõgel, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor Elis Nõgel.... (allkiri ja allkirjastamise kuupäev) Üliõpilase kood 130820136 Õpperühm KT 81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendaja Monica Vilms.... (allkiri ja allkirjastamise kuupäev) Kaitsmisele lubatud.. mai 2017 a. Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna dekaan Hindrek Kesler.. (allkiri)

SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. DESTILLEERIMINE... 5 2. KASUTATUD ÕLI TAASRAFINEERIMINE... 7 2.1. Kasutatud õli tekkimise ja käitlemise võimalused... 7 2.2. Ekstraheerimine... 7 2.3. Kasutatud õli taasrafineerimise etapid... 8 2.4. Lahusti ekstraheerimise ja vaakumdestillatsiooni võrdlus... 9 3. LAHUS JA LAHUSTID... 10 3.1. Lahus... 10 3.2. Lahustid... 11 3.2.1. Etanool... 11 3.2.2. Atsetoon... 12 3.2.3. Tolueen... 12 3.2.4. Ksüleen... 12 4. AS EPLER & LORENZ... 14 5. DESTILLEERIMISSEADE EV400... 16 6. EESTIS TEKKIVATE LAHUSTIJÄÄTMETE KOGUSED... 19 6.1. Ettevõtetes tekkivad lahustijäätmed... 19 6.2. Jäätmearuannetes kajastatud lahustijäätmete kogused aastatel 2010-2015... 20 KOKKUVÕTE... 25 SUMMARY... 27 VIIDATUD ALLIKAD... 29 LISAD... 31 Lisa 1. Uuringu küsimustik... 32 Lisa 2. 2010-2015. aastal käitlusesse viidud lahustijäätmete kogused tonnides... 33

SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on palju tähelepanu pööratud ringmajandusele. Kui siiani on toode valmis tehtud, kasutatud ja sellest vabanetud, siis nüüd püütakse leida viise, kuidas pikendada toodete eluiga, säästa ressursse ja kasutada materjale võimalikult kaua ning tänu nendele meetmetel tekitada jäätmeid vähem. Jäätmekäitlusettevõtted on ringmajanduses üheks oluliseks lüliks, sest tekkinud jäätmed peaksid jõudma kõik jäätmekäitlusesse. Jätkusuutlikusele suunatud jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtted üritavad leida uusi võimalusi käitluse parendamiseks. Näiteks AS Epler & Lorenz on üks nendest ettevõtetest, kes arendab oma tegevuse käigus just jäätmehierarhia esimesi astmeid. Kuna tegemist on ohtlike jäätmete käitlejaga, siis jäätmehierarhia kõige esimene aste ehk jäätmetekke vältimine saab toimuda ettevõtetes, kuid korduskasutuseks ettevalmistamine ja materjali ringlussevõtt on just need astmed, mida ettevõte saab arendada ja seda ka teeb. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastuse kaasabiga toob ettevõte kasutusele tehnoloogia, tänu millele on võimalik lahustijäätmeid taaskasutada. Lahusti on vedelas olekus aine, mis on võimeline teisi vedelaid, tahkeid või gaasilisi aineid lahustama. Lahustid on väga kergesti süttivad ning inimese tervisele ohtlikud ained ning seetõttu peab neid sisaldavaid jäätmeid käitlema kui ohtlikke jäätmeid. Hetkel käideldakse Eestis kõik lahustijäätmed (sisuliselt lahused) jäätmehierarhia eelviimase taseme ehk põletamise teel. Sellele käitlusviisile on olemas alternatiiv lahuse destillatsiooni kaudu eraldada komponendid ja saada tagasi puhas lahusti. Käesoleva lõputöö eesmärk on tutvustada Eesti ainukest destilleerimisseadet, mis suudab taasväärtustada lahustijäätmeid, kirjeldada protsessi teoreetilist poolt ning analüüsida koguseid, mida konkreetne seade Eestis võiks töötlema hakata. Lõputöö käigus viidi läbi küsitlus erinevate ettevõtete seas, selgitamaks millised lahustijäätmed erinevatel ettevõtetel tekivad, nende kogused ja huvi taasväärtustatud suhteliselt puhta lahusti kasutamise kohta. Erinevaid lahusteid on turul väga palju, ning iga sellest tekkinud lahuse destilleerimisprotsess sõltub selle lahusti omadustest ja komponentidest lahuse koostises, mis kasutamisprotsessis lahustisse 3

lisandusid. Käesolevas töös tutvustatakse lühidalt enamlevinud lahusteid, mis küsitluse tulemusel ettevõtetes kasutust leiavad. Jäätmearuannetes kajastuvad jäätmekoodid näitavad küll lahusti kasutuse tekkekohta, kuid ei kirjelda täpselt tekkinud lahuse koostist. Selleks, et teada lahuse koostist, tuleb teha analüüsid või koostööd ettevõttega, kellelt jäätmed saadakse, ning kes omab teadmisi või ohutuskaarti konkreetsele lahustile. 4

1. DESTILLEERIMINE Destillatsioon on protsess, kus kahe või enama aine vedeliku ja/või gaasi segu (lahus) eraldatakse komponentideks soovitud puhtuseni, muutes protsessil segu temperatuuri, mille tagajärjel eralduvad esmalt madalama keemistemperatuuriga ained. Eraldamine baseerub destilleeritava segu komponentide eraldamisel nende keemistemperatuuride erinevusel. Gaasis on kergemini lenduva aine sisaldus suurem kui vedelas faasis, destillaadi koostis kondenseerimisel aga sama kui gaasil. See on kõige paremini tuntud ning laialdaselt kasutatud meetod. Keemilises töötluses kasutatakse 95% kordadest vedelike eraldamiseks destilleerimist. See protsess on väga energiakulukas ning kasutab 3% kogu maailma energia mahust. [1] Toornafta töötlemisel on see protsess väga levinud. Kõigepealt eraldatakse destilleerimiskolonnis nafta kergemad komponendid normaalrõhul ning seejärel raskemad naftafraktsioonid vaakumis. (Joonis 1) Järelejäänud masuut pumbatakse vaakumdestillatsioonikolonni, kus õlifraktsioonid aurustuvad ja eralduvad. [2] Vedelike segu, kus aurufaasi koostis on sama kui vedelfaasi koostis, nimetatakse aseotroopseks seguks. See segu keeb kindla temperatuuri juures ning sealjuures segu koostis ei muutu. Samuti pole võimalik seda rektifitseerida (destilleerimise vorm). Näiteks on etanooli ja vee segu aseotroopne, kuna neid ei ole võimalik destilleerimise teel täielikult eraldada (saadakse vaid ~96%-line etanooli lahus). [3] Destillatsiooni saab läbi viia kas veeauruga, vaakumis või normaalrõhul. (Joonis 1) Ained, mille keemistemperatuur ei ole liiga kõrge ja nad sellel temperatuuril ei lagune, destilleeritakse normaalrõhul. Need ained, mis tavalise destillatsiooni käigus sellisel temperatuuril ja normaalrõhul laguneksid, tuleb destilleerida vaakumis või veeauruga. Vaakumdestillatsiooni puhul sõltub vedeliku keemistemperatuur rõhust ning vähendades rõhku poole võrra, alaneb keemistemperatuur ca. 15 K võrra. Võimalusel valitakse rõhk selliselt, et destillatsioon saaks toimuda optimaalses temperatuurivahemikus, milleks on 40-150ºC. Asjaolul, et omavahel vähelahustuvate ainete segu summaarne aururõhk on võrdne komponentide aururõhkude summaga, põhineb veeaurdestillatsioon. Selline segu keeb natukene madalamal temperatuuril kui segu kergemini 5

lenduv komponent. Destillaadi koostis, mis sellel viisil saadakse, ei sõltu ainete sisaldusest lähtesegus. Sel puhul on oluline komponentide aururõhkude ja molekulmasside suhe. Näiteks jääb aurude temperatuur alati alla 100ºC, kui ühe komponendina on kasutatud segus vett. Veeaurdestillatsioon on asendamatu vabanemiseks näiteks vaigustest lisanditest, kuna see meetod puhastab pehmetes tingimustes vees halvasti lahustuvad kõrge keemistemperatuuriga ained. [1][3] Joonis 1. Nafta töötlemise lihtsustatud skeem.[2] 6

2. KASUTATUD ÕLI TAASRAFINEERIMINE Destilleerimisseadmed suudavad lisaks lahustitele eraldada ka õlisid, rasvasid, pigmente. Siinkohal ongi toodud näitena Egiptuses läbi viidud uuring kasutatud õlide taastamise kohta. 2.1. Kasutatud õli tekkimise ja käitlemise võimalused Määrdeõlisid lisatakse tööstustes seadmete metallist pindade vahele, et vähendada hõõrdumist. Normaalse kasutuse käigus segunevad ained nagu vesi, sool, mustus, metalli puru määrdeõliga või satuvad sinna termilise lagunemise või oksüdeerumise tagajärjel. Seetõttu õli kvaliteet järk-järgult väheneb kuni see lõpuks tuleb uue vastu välja vahetada. [4] Keskkonna kaitsmine muutub üha enam vajalikumaks ning reeglid jäätmetest vabanemiseks ja nende taaskasutamiseks ainult karmistuvad. Õlijäätmete ebakorrektne käitlemine saastab keskkonda suurel määral ning keskkonna säästmiseks on taaskasutus hea lahendus. Õlijäätmed vajavad aga korralikku töötlemist, et lõpp-produkt oleks taaskasutatav ning omaks seeläbi väärtust. [4] Kasutatud õlide taaskasutamine on üle neljakümne aasta vanune traditsioon. Idee taaskasutada määrdeõlisid esitati aastal 1930. Taaskasutuseks on mitu erinevat viisi: ümbertöötlemine, taastamine ja taasrafineerimine. Taasrafineerimise kasutamisel mängivad olulist rolli õli omadused. [4] Taasrafineerimisel kasutatakse keemilist ja füüsikalist töötlemist. Kõikidel tehnoloogiatel on erinevad tootlikkuse ja produkti kvaliteedi ning rakendamis- ja opereerimishinnad. Kuna keemiline töötlus on keskkonnale kõige ohtlikum, siis füüsikaline töötlemine sai põhiliseks alternatiiviks. Viimastel aastatel on tähelepanu pööratud just destillatsioonile. [4] 2.2. Ekstraheerimine Vedelate segude ekstraheerimisel kasutab meetod kahes mittesegunevas lahustis ainete erinevat lahustuvust või siis tahkete segude ekstraheerimisel sobivalt valitud lahusteid. Viimase puhul mingi aine väljalahustamiseks kasutatakse lahustit, 7

mis vajalikku komponenti lahustab võimalikult hästi ning teisi seejuures võimalikult vähe. Kontaktpinna suurus ning kontakti kestus on väga olulised. [3] Kahes vedelas faasis aine jaotumist iseloomustab jaotusseadus C I = k, (1) C II kus k on jaotuskoefitsient ning C I ja C II vastavalt aine kontsentratsioon faasis I või II. [3] Suurema jaotuskoefitsiendi puhul toimub eraldamine paremini juhul, kui I on ekstraheeriv lahusti. See on ka põhjuseks, miks ekstraheerimiseks valitakse lahusti, mis ekstraheeritava lahustiga ei segune aga ekstraheeritavat ainet lahustab võimalikult hästi. Mitmesuguseid süsivesinikke või nende halogeenderivaate ning dietüüleetrit kasutatakse ekrstraheerimisel veekeskkonnast. [3] Ekstraheerimist korratakse 3-4 korda, et parandada eraldamist. Samuti võib kasutada spetsiaalseadmeid, kus seadme konstruktsiooniga on juba tagatud protsessi kordumine. [3] 2.3. Kasutatud õli taasrafineerimise etapid Taasrafineerimisel on võimalik kasutada kahte moodust lahuse ekstraheerimine või vaakum destilleerimine (Joonis 2). Mõlemal puhul eelneb eeltöötlus ehk dehüdreerimine, kus õlist eemaldatakse vesi ning samuti kerged saasteained (nt roostetükid, tolmu- ja liivaterakesed, muud abrasiivosakesed). Seda tehakse filtreerimise teel. Seejärel on võimalik lahuse ekstraheerimine või vaakumdestilleerimine ning lõpuks hüdrogeenimine. Joonisel 2 on näha kahe erineva taasrafineerimise etapid. [4] 8

Joonis 2. Taasrafineerimise etapid [4] 2.4. Lahusti ekstraheerimise ja vaakumdestillatsiooni võrdlus Enamik metalliosakesi satuvad lahusesse silindri seintelt või kolvist. Need on näiteks raud, vask, magneesium, kaltsium jt. Ülejäänud metalliosakesed on sattunud mootoriõlisse juba lisandite lisamisega, selleks on näiteks tsink. Samuti on leitud korrosiooni tagajärjel tekkinud metalliosakesi. [4] Hangumispunkt on väga oluline neile, kes kasutavad määret madalate temperatuuridega keskkondades. Kasutades määrdeõli, mille pikad sirged ahelad on ühendatud aromaatsete tuumadega, lagunevad need oksüdeerimise tagajärjel. Oksüdeerimise saadused nagu aldehüüdid ja ketoonid on madala hangumispuntiga. Kasutatud määrdeõli hangumispunkt on (-16ºC) madalam kui kasutamata õlil (-8ºC). Töötlemise käigus oksüdeerimis-saadused eemaldatakse või pikad ahelad reformeeruvad nagu ka hüdrotöötlusprotsessis. Selle tõttu hangumispunkt tõuseb lahusti ekstraheerimise puhul -7ºC-ni ja vaakum destillatsiooni puhul -11ºC-ni. Taasrafneeritud õlis lahusti ekstraheerimisel on küllastunud ja aromaatsete ühendite kontsentratsioonid vastavalt 84% ja 14% ning vaakum destillatsioonil 78% ja 20%. Uuringu tulemused näitasid, et lahusti ekstraheerimise käigus töödeldud õli viskoossuse indeks oli kõrgem kui vaakumdestillatsiooni puhul. Üldiselt on mõlemad tehnoloogiad head kasutatud õli taastamiseks. [4] 9

3. LAHUS JA LAHUSTID 3.1. Lahus Lahustatav aine ehk individuaalaine koos lahustiga või seguga moodustab varieeruva koostisega homogeense lahuse. Süsteemis, kus on vedelik koos gaasi või tahke ainega, on lahustiks just vedelik. Süsteemis, kus on aga kaks erinevat vedelikku koos, loetakse lahustiks seda, mille kogus on suurem. Tehnikas on lahustiteks vedelikud, mis peale hea lahustamisvõime on ka kergesti tarnitavad ja ka odavad. [3] Lahustite üldises klassifikatsioonis saab arvestada ainult üksikuid põhitunnuseid. Põhjuseks on lahustitena kasutatavate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete omaduste mitmekesisus. Igal rakendusalal on ainetele erinõuded. Näiteks ekstraheerimisel on oluline selektiivusese nõue, kuid sünteesis on vajadus suurendada reaktsioonikomponentide vastastikust lahustuvust. Rakenduslikust seisukohast lähtudes on olulisemad füüsikalised omadused nagu keemistemperatuur, polaarsus ja lenduvus (Tabel 1). [3] Madala keemistemperatuuriga lahustiteks nimetatakse vedelikke, mis keevad alla 100ºC. Nendeks on näiteks etanool ja metüülatsetaat. Kõrge keemistemperatuuriga lahustiteks nimetatakse vedelikke, mis keevad üle 100ºC. Nendeks on tolueen ja ksüleen. [3] Lahusti lenduvust määratleb tema aururõhk. Lahustid jaotatakse suhtelise lenduvuse alusel kergesti lenduvateks, keskmiselt lenduvateks ning raskesti lenduvateks. Esimese puhul jääb suhteline lenduvus alla 10, teise puhul 10 ja 35 vahele ning viimase puhul üle 35. Lahustid, mida nimetatakse mittelenduvateks, on eriti madala aururõhuga. Neid kasutatakse näiteks külmakindluse suurendamiseks. [3] Dielektrilise läbitavuse arvväärtus ɛ määrab ära lahusti polaarsuse. Mittepolaarsetel lahustitel jääb see arvväärtus alla 15 ning nende hulka kuuluvad süsivesinikud. Polaarsetel lahustitel on arvväärtus üle 15 ning nendeks on vesi, dimetüülformamiid, atsetoon jt. [3] 10

Tabel 1 Orgaaniliste lahustite põhiomadused [3] Lahusti Kt ( C) ɛ (25 ) (Polaarsus) Aururõhk (25 C, Tr 2 ) Leekpunkt ( C) LPK (mg m 3 ) Heksaan 68,8 1,9 121,2-25,7 300 Benseen 80,1 2,3 74,8-16 5 Tolueen 110,6 2,4 22,3 4,4 50 Kloroform 61,2 4,7 160-10 Metanool 64,5 32,6 95,7 15,6 5 Etanool 78,3 24,3 44 12,2 1000 Etüüleeter 34,6 4,2 442,4-40 300 Etüülatsetaat 77,1 6 74-2,2 200 Atsetoon 56,2 2,7 181,7-17,8 200 Äädikhape 117,2 6,2 11,8 41,7 5 Süsinikdisultiid 46,3 2,6 297,5-30 1 Lühend LPK tähendab lubatud piirkontsentratsiooni. Töökohtade õhus on kindlaks määratud lahustite piirkontsentratsioonid, kuna naha või kopsude kaudu võib lahusti sattuda organismi ning hiljem tekivad mürgituse sümptomid. Leekpunkt on minimaalne temperatuur, mille puhul kuumutatava vedeliku pinnal eralduv aur moodustab leegiga kokku puutudes hetkeks süttiva keskkonna. [3] 3.2. Lahustid Lahusteid, mida ettevõtted oma töös kasutavad, on väga palju erinevaid. Töö raames läbi viidud uuringust tulid välja mõned põhilisemad, mida soetatav destilleerimisseade töötlema hakkab. Seadme tööks on oluline teada lahusti omadusi ning eriti selle keemispunkti. Järgnevalt on kirjeldatud nelja põhilist lahustit ning nende omaduseid. 3.2.1. Etanool Etanooli molekulvalem on C 2 H 5 OH. Oma olemuselt on see vedel, värvitu, alkoholile sarnase lõhnaga aine. Sulamispunkt on -117 C, keemispunkt 78 C ning leekpunkt 17 C. Veega seguneb etanool kõikides vahekordades. Tavatemperatuuri ja rõhu korral on etanool ladustamisel ja käitlemisel stabiilne. Ägedalt reageerib ta leelismetallidega, leelismuldmetallidega, etaananhüdriididega, peroksiididega ning fosforoksiididega. [5] 11

Näitena võib tuua etanooli reageerimise naatriumi või kaltsiumiga, mille tulemusena eraldub vesinik, mis on plahvatusohtlik (Valem 2 ja 3). Etanool ei sobi kokku ka plasti ja kummiga. [5] 2C 2 H 5 OH + 2Na 2C 2 H 5 ONa + H 2 (2) 2C 2 H 5 OH + Ca (C 2 H 5 O) 2 Ca + H 2 (3) 3.2.2. Atsetoon Atsetooni molekulvalem on CH 3 CO CH 3. Atsetooni põhilised kasutusalad on tootmises, töötlemises, värvitööstuses, kasutatakse kummi tootmises ja töötluses ning polümeeride töötluses. Oma olekult on atsetoon selge värvitu ja tugeva iseloomuliku lõhnaga vedelik. Sulamispunkt on -95 C, leekpunkt (minimaalne temperatuur, mille puhul kuumutatava vedeliku pinnal eralduv aur moodustab leegiga kokku puutudes hetkeks süttiva keskkonna) -17 C ning keemispunkt 56 C. 20 C vees lahustub atsetoon täielikult ning samuti lahustub enamikes orgaanilistes lahustites. [6] Atsetooni vahetus läheduses ei tohi suitsetada ega tekitada staatilist elektrit. Käitlemise juures peab olema tagatud piisav ventilatsioon ning seda tohib teha ainult suletud süsteemis. Vältima peab nii aurude sisse hingamist kui ka aine sattumist silma, nahale ning riietele. [6] Atsetooni sisaldavad konteinerid peavad olema tihedalt suletud ning hoiustatud külmas ning hästi ventileeritavas ruumis. Lahustit peab hoidma eemal alustest, oksüdeerivatest ühenditest ning amiinidest. [6] 3.2.3. Tolueen Tolueeni molekulvalem on C 6 H 5 CH 3. Omadustelt on see vedel, värvitu ja iseloomuliku lõhnaga aine. Normaaltingimustes on tolueen tavatemperatuuril ja rõhul stabiilne. Reageerib ägedalt mineraalhapetega ja plahvatusoht tekib perkloraadi, väävelhappe, äädikhappe ja lämmastikhappega kokku sattumisel. Ei sobi kokku kummi ja plasttoodetega. Inimese tervisele võib olla narkootiline toime. [7] 3.2.4. Ksüleen Ksüleen on tuleohtlik, selge, värvitu vedelik, mis õhuga segunedes võib moodustada plahvatusohtlikke segusid. Aine keemiline valem on C 6 H 4 (CH 3 ) 2. Aine lõhnab iseloomulikult süsivesinikühenditele. Keemispunkt on 136 C ning isesüttimispunkt jääb 432-528 C vahele. Nahale sattudes kui ka sissehingamisel on võimalus ägedale mürgisusele. Käitlemisel tuleb hoida ainet 12

eemal süttimisallikatest ning ka staatilisest elektrist, mis võib põhjustada sädeme tekkimist. Vältima peab aurude sissehingamist ning samuti aine sattumist nahale, silma või riietele. Ainet käitlevad inimesed peaksid pesema käsi töövaheaja alguses ja tööpäeva lõpus. [8] 13

4. AS EPLER & LORENZ Baltimaade esimese jäätmepõletusseadme ehitas 1991. aastal ettevõte AS Epler & Lorenz. Esmane ettevõte tegevussuund oli õlijäätmete kogumine ja põletamine. Hiljem lisandusid ka teised ohtlike jäätmete liigid. Tänaseks on AS Epler & Lorenz laienenud ka Põhja-Eestisse, olles üheks Eesti suurimaks ohtlike jäätmete käitlejaks. [9] Ettevõtte Lõuna-Eesti osakonnas olev põletusseade on võimeline põletama 255 kg jäätmeid tunnis ehk 1620 tonni/aastas. Põletamine toimub 12-tunnistes vahetustes ning kohapeal on koguaeg vähemalt kaks inimest. Seade võimaldab põletada samaaegselt nii vedelaid (lahused, fotograafiajäätmed, taimekaitsevahendid, kemikaalid jne), tahkeid (tahked kemikaalid, õlifiltrid, ravimid, pakendijäätmed, bioloogilised jäätmed jne) kui ka pastalaadseid jäätmeid (kütteõlijäätmed, värvi-, laki- ja liimijäätmeid jne). [9] Vedelate ohtlike jäätmete puhul on käitlusvõimalused laienenud tänu AS Kunda Nordic Tsemendile (KNT). KNT keskkonnakompleksloas on käideldavate jäätmete liike palju ning nende hulgas on ka paljud lahustijäätmete koodid, mis antakse sinna AS Epler & Lorenz poolt lõppkäitlemiseks: 1. 04 02 14* - Orgaanilisi lahusteid sisaldavad viimistlusjäätmed; 2. 09 01 03* - Lahustitel põhinevad ilmutite lahused; 3. 14 06 02* - Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud; 4. 14 06 03* - Muud lahustid ja lahustisegud; 5. ning kõik 07 01, 07 02, 07 03, 07 06, 07 07 algusega koodid. [10] AS Epler & Lorenz eesmärgiks on edendada jäätmete taaskasutamist, säästes sellega ressursse ja vähendades keskkonnasaastet. Eesmärgist tulenevalt taotles ettevõte aastal 2016 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) raha uudse tehnoloogia kasutuselevõtuks. KIK i nõukogu otsusel rahastatakse 75 jäätmekäitluse projekti, nende hulgas ka AS Epler & Lorenz. [11] 14

AS Epler & Lorenz juhatuse liikme Janis Lorenzi sõnul soetatakse projekti raames destilleerimisseade EV400, mis eraldab lahustijäätmetest lisaained ning seejärel saab puhastatud lahustid uuesti kasutusele võtta. Projektist saadud rahalise toetuse suurus on 43255 eurot. [11] Mujalt maailmast on teada erinevaid lahendusi lahustite destillatsiooniks, näiteks Kanadas tegutsev Maratek Environmental Inc. on auhindu võitnud tööstus, mis on tegutsenud üle 40 aasta. Ettevõtte eesmärk on aidata printimis, värvimis, trükindus ja paljudel teistel sarnastel ettevõtetel jääda konkurentsivõimeliseks, vähendades kulutusi ja säästes raha. Selleks loovad nad keskkonnateadlikke tooteid, mis aitavad nendel ettevõtetel taasväärtustada lahustijäätmeid ning neid taaskasutada. [12] Maratek i seadmeid kasutades võib eeldada 95% lahustijäätmete taasväärtustamist. Nende lahusti ümbertöötlemisseadmed töötlevad jäätmeid automaatselt kasutades destillatsiooni meetodit. Kõik Marateki seadmed integreeritakse tootmisprotsessi, mille tõttu saab seadet kasutada ainult kindla tööstuse lahustijäätmete taastamiseks. Kõik tootmises kasutatavad lahustid destilleeritakse nende algsele kujule. [13] Ettevõtte väitel, kasutades õiget töötlemisseadet, mis on spetsiaalselt mõeldud kindlatele jäätmetele ja nende hulgale, näitavad labori katsetused kuni 98% puhtust taasväärtustatud tootes. See on võrdväärne uuele toormele. [14] Kuna AS Epler & Lorenzi eesmärk on käidelda võimalikult palju erinevaid tekkinud lahusteid, siis Kanadas kasutusel olev süsteem kasutamiseks ei sobi. Seetõttu valiti soetamiseks seade EV400, mis paigaldatakse käitlusettevõtte territooriumile ja mis võimaldab käidelda erinevate ettevõtete poolt tekitatud lahustijäätmeid. 15

5. DESTILLEERIMISSEADE EV400 Konkreetset lahusti jääkide destilleerimisseadet EV400 võib kasutada kõikidel aladel, kus on vajalik erinevate lahustite baasil tekkinud lahuste käitlemine. Destillatsioonitsükli temperatuur ja aeg sõltub töödeldava segu tüübist ja kogusest. Näiteks võib tuua kahest lahustist koosnev segu, atsetoon ja tsükloheksanoon, mille lahutamise töötsükli aeg on kokku umbes 4-4,5 tundi. Regeneratsioonitsükli süsteem on automaatne ning töötab seni, kuni puhastus on lõpule viidud. Operaatoril pole võimalust sekkuda seadme töösse ning sellega ennetatakse õnnetuste esinemist. Seadet ei pea kasutama jäätmete tekkimisega samas kohas, mis võimaldab tööd optimiseerida. Seade suudab korraga töödelda 425 liitrit lahust. Destillatsiooni tank on tehtud roostevabast terasest, mis pole tefloniga kaetud (atsetoon ja teflon ei sobi kokku). Seadmele on võimalik juurde lisada vaakumseade, et laiendada erinevate lahustite taasväärtustamist. [15] Seade koosneb järgnevatest põhiosadest (Joonis 3): raam; boiler; mootori reduktor segistiga; aluspõhi; sette trumli kinnituskaas; poolvedela sette mahalaadimisklapp; ujuk settetrumlis, mis hoiatab ülekoormuse eest; soojendusseadmed; jahutusseadmed; kondensaator; kinnipidamisklapp, mis kontrollib elektrilisi ventiile; õli temperatuuri näidik; elektri paneel. [15] 16

Joonis 3. Seadme EV400 tehniline joonis [16] Seadme töötsükli võib jagada viieks faasiks: 1. Segamine ja laadimine hoiustamispaagist seadmesse valatud lahust segatakse enne töötsükli alustamist, kuna see aitab hoida destillatsiooni väärtused ühtlasena. Kui seade on täidetud ja lisatud aine segatud, hakkab destillatsiooniprotsess automaatselt peale. 2. Destilleerimise alustamine selles faasis masin eel-soojendatakse ning kontrollitakse temperatuuri ja toidet, et ära hoida lahusti ülekeemist ning liiga kiiret aurustumist. Selle faasi aeg sõltub lahusti omadustest. 3. Destilleerimine selles faasis pole kuumuse jälgimine nii oluline ning siin võib kuumust lisada 40ºC kuni 50ºC rohkem kui on lahusti kõrgeim keemispunkt. Töötsükkel lõpeb siis, kui seatud aeg on täis saanud ning lahusti auru temperatuur on jõudnud maksimumini. 4. Kuivainejäägi väljutamine kui tsükli lõppedes tekkinud jäägi temperatuur on alanenud, siis see kallatakse jäägi kogumise mahutisse. Destillaat pumbatakse spetsiaalset toru mööda, mis läbib jahutussüsteemi, müügiks valmis olevasse kuupmeetrisesse mahutisse. 17

5. Viies faas Kui masin on seatud ainult ühte töötsüklit läbima, jääb ta puhkerežiimi seniks kui ta uuesti käivitatakse. Kui aga masin on seatud läbima mitut tsüklit, hakkab iga järgnev automaatselt tööle peale eelmise lõppemist. Masina seisundit ja tingimusi saab jälgida ekraanilt igal ajal. [15] Seade peab olema paigaldatud tööstuslikku hoonesse või ilmastikukindla varju alla, kus on kindel tasane pind (maksimum kalle võib olla +/- 2º). Valgustus peab hoones olema seadustele vastav ning võimaldama head nähtavust seadme igale küljele, ilma ohtlikke peegeldusi tekitamata (võimaldab lugeda manuaale paneelil ning märgata hädaolukorra nuppu). Vibratsioon suure tõenäosusega ei tekita mingeid ohtlikke olukordi, kui töötajad käisitlevad seadet selleks ettenähtult. Seadme helitugevus on alla 70 db, mis ei nõua isikukaitsevahendite kasutamist. Seade ei tekita mingit kiirgust, ei ioniseerivat ega mitte-ioniseerivat. Kuna lahustid on kergesti süttivad, peavad olema läheduses korralikult hooldatud kustutusvahendid. [15] 18

6. EESTIS TEKKIVATE LAHUSTIJÄÄTMETE KOGUSED 6.1. Ettevõtetes tekkivad lahustijäätmed AS Epler & Lorenz on esimene ettevõte Eestis, kes toob turule taasväärtustatud lahusti. Selle tõttu ei ole hetkel teada, palju on ettevõtteid, kelle tegevuse käigus tekib lahustijäätmeid ning kui paljud neist on huvitatud taasväärtustatud toote kasutamisest ja ostmisest. Töö raames teostati uuring, mille käigus küsiti autoremondi- ja värvimistöökodadelt, puidu-; mööbli-; metalli- ja trükitööstustelt küsimusi (Lisa 1) tekkivate lahustijäätmete ja taasväärtustatud toote kasutamise kohta. Küsimustikule oli võimalik vastata interneti keskkonnas. Küsimustik saadeti 70-le ettevõttele. Kuna interneti keskkonnas vastas küsimustikule väga vähe ettevõtteid, siis otsustati paremate tulemuste saamiseks küsitleda ettevõtteid ka intervjuu vormis. Kahjuks, 15-st külastatud ettevõttest oli nõus vastuseid andma ainult kolm. Keeldumise põhjused olid erinevad ja neid ei ole antud lõputöös käsitletud. Uuringut koostades sooviti saada vastuseid vähemalt 30 ettevõttelt, kuid lõpuks saadi vastused vaid kaheksalt. Saadud ettevõtete vastuste arv ei ole piisav, et teha järeldusi Eestis tekkivate koguste kohta ja seda eriti erinevate tekkivate lahusti koguste kohta. Samuti ei saa teha järeldusi valdkonna põhiselt tekkivate koguste või enimkasutatud lahustite kohta. Käesolevas lõputöös on siiski lühidalt kirjeldatud ja analüüsitud vastuseid ja kirjeldatud enamkasutatud lahusteid (Peatükis 3.2). Kaheksast ettevõttest kolm olid remonditöökojad, kolm trükikoda ning kaks muudest valdkondadest dekoreeritud metalltaara tootja ja materjalide müügiga tegelev ettevõte. Viis ettevõtet tegutsevad Harjumaal, kaks Tartumaal ning üks Viljandimaal. Remonditöökodadel tekib väidetavalt aastas 50-1500 liitrit lahustijäätmeid, trükinduses jääb lahustijäätmete kogus 100 liitrist kuni 14000 liitrini, materjali müügiga tegeleval ettevõttel on see kogus 20 liitrit ning dekoreeritud metalltaara toojal pea 55000 liitrit. Remonditöökojad kasutavad lahusteid värvimistöödel, trükikojad ning ka metalltaara tootmisega tegelev ettevõte on märkinud protsessiks trükindustööd ning trükimasina värvide pesu ja materjali müügiga tegelev ettevõte kasutab lahusteid toonide kokku segamisel ja töövahendite puhastamisel. Lahustid, mida ettevõtted kasutavad, on peamiselt atsetoon, tolueen, etanool, ksüleen. Protsesside käigus on lahustid segunenud kas värvi, pigmentide, trükivärvide või 19

veega. Kõik ettevõtted ütlesid, et on jäätmed üle andnud jäätmekäitlejale või viinud kogumispunkti. Kolmel ettevõttel oli koostööpartner, kellel nad väidavad olevat destilleerimisseade (teadaolevalt on lähim lahustite destillatsiooniks mõeldud seade Lätis). Kõik ettevõtted on huvitatud taasväärtustatud toormest, kui selle hind on odavam uue toorme hinnast. Viis ettevõtet ei osanud vastata, mis tingimustele peaks taasväärtustatud lahusti vastama, et nad seda kasutaks. Kaks ettevõtet ostaks ainult uue toote väärtusele vastavat lahustit ning üks ettevõte ostaks toodet, kui see oleks 70% sama efektiivne kui uus toode. Kuna küsitlusele vastamises aktiivsus oli väga madal, otsustati antud lõputöös hinnata tekkivaid ja võimalikke taasväärtustamisteks olevaid lahustijäätmete koguseid Keskkonnaagentuuri jäätmearuannete põhjal. 6.2. Jäätmearuannetes kajastatud lahustijäätmete kogused aastatel 2010-2015 Keskkonnaagentuuri andmete alusel toodi 2010. aastal Eestis jäätmekäitlusesse 171,8 t lahustijäätmeid. Aastast 2009 oli jäänud käitlemata jäätmeid 128,5t. 300,2 t-st lahustijäätmetest läks taaskasutusse 155,6 t ning kõrvaldamisele 11,9 t. 155,6 t taaskasutatud lahustijäätmetest taasväärtustati (kood R2) kõigest 21 t. Taasväärtustamise kohta ega viisi ei selgu allikast. (Lisa 2, Joonis 1) 2011. aastal suurenes jäätmekäitlusettevõtetesse toodav lahustijäätmete kogus võrreldes eelneva aastaga 55% - 377,9 t. 2010. aastast jäi jäägina vaheladustamisele 131,7 t lahustijäätmeid. Võrreldes eelmise aastaga on aruannetes alates aastast 2011 kuni käesoleva ajani kajastatud rohkem erinevaid võimalikke taaskasutamise- ja kõrvaldamistoimingud (R ja D koodid), mida lahustijäätmetega on Eestis tehtud. Enamik jäätmeid, 186,3 t, läksid just toimingu koodi R12 alla /.../jäätmete vahetamine või eeltöötlus, mille lõppsaaduseks on jäätmed, ühendid või segud, mis taaskasutatakse mis tahes koodinumbriga R1-R11 märgitud toiminguga [17]. Taaskasutusse jõudis sellest 59,5 t (ülejäänud R-koodid), kõrvaldamisele 7,9 t ja mingi muu käitlustoiming toimus 0,9 t lahustijäätmete puhul. 5t lahustijäätmetest taasväärtustati. (Lisa 2, Joonis 2). 2012. aastal oli jääk eelnevast aastast 236,6 t ning sissetulevate jäätmete kogus 305,2 t. Suurenes jällegi taaskasutatud jäätmete hulk 98,3 t. Toiminguga R12 käideldi 307,1 t ning kõrvaldamisele läks 0,4 t jäätmeid. Taasväärtustatud lahustite kogus kahanes 1 t-ni. (Lisa 2, Joonis 3) 2013. aastasse jäi eelnevast aastast jääk 190,7 t ning sissetulevate jäätmete kogus suurenes 501,6 t- le. Sellel aastal toodi välismaalt sisse 91,5 t lahustijäätmeid, kuna näiteks Lätis oli sel hetkel 20

lahustijäätmete käitlemine kallim kui Eestis. Taaskasutati 74,4 t ning toiminguga R12 käideldi 399,6 t. Taasväärtustatud lahustite kogus kahanes 0,9 t-ni. (Lisa 2, Joonis 4) 2013. aastast jäi jääk 309,8 t ning 2014. aastal koguti 445,7 t. Imporditi 121,2 t, taaskasutusse läks 2t ning 678,5 t jäätmetest käideldi R12 toiminguga. Sellel aastal enam ei ole välja toodud taasväärtustatud lahustite kogust. (Lisa 2, Joonis 5) 2015. aastal koguti 471,2 t lahustijäätmeid, 2014.aastast jäi lattu 194,1 t. Lisaks imporditi 74,2 t. Taaskasutati ainult 0,6 t ning 501,3 t käideldi R12 toiminguga. (Lisa 2, Joonis 6) Näitena võib tuua, et 2015. aastal toodi jäätmekoodi 07 01 04* ettevõttesse OÜ Kesto 181,1 t. Käitlusesse suunati 192,6 t. Rohkem läks käitlusesse selle tõttu, et eelnevast aastast oli jäänud lattu jääk. Jäätmekoodi 07 07 04* toodi ettevõttesse 72,7 t, 09 01 03* - 46,9 t, 14 06 03* - 1,4 t, 20 01 13* - 4,2 t. Kõik jäätmed käideldi aasta jooksul tingimustele vastavalt. Aruandluse põhjal on alates 2011. aastast kõige rohkem jäätmeid pärit orgaanilistest keemiaprotsessidest. 2010. aastal oli põhiliseks lahustijäätmeks orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja propellentide jäätmed. Nagu näha jooniselt 4 on nende kahe jäätmegrupi kogused vaadeldud perioodil kasvanud kõige rohkem. Fotograafiast pärit lahustijäätmete kogused on püsinud 50 76 tonni ning olmejäätmetest pärit lahustijäämete kogused 9 41 tonni vahemikus. Jäätmearuandes kajastatud vastavate jäätmekoodide kogused ei pruugi olla tõesed, sest vastava koodi toodud jäätmetele määrab vastuvõtja või jäätmetekitaja. Kuna jäätmenimistus ei pruugi olla iga jäätme päritolu kohta eraldi jaotist või ei oska inimene seda määrata, võivad ühe jäätmekoodi all olla kajastatud hoopis teise jäätmekoodi jäätmed või sellele kõige sarnasema koodiga jäätmed. 21

Jäätmete kogus (tonni) Jäätmete kogus (tonni) 350 300 250 200 Orgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed Fotograafiajäätmed 150 100 50 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Aasta Orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja propellentide jäätmed Olmejäätmetes tekkinud lahustijäätmed Joonis 4. Lahusti jäätmete teke tonnides aastatel 2010-2015 Nende viie aasta jooksul on lahustijäätmete kogus (Joonis 5) kasvanud ligi 3 korda 171 tonnilt 545 tonnini. 2015. aastal on 545 tonnist 74 tonni imporditud. Jäätmete sissetulek ja eeltöötlus/taaskasutus on 2015. aastal vägagi võrdne - 545,4 t tuli jäätmeid sisse ning sellest 502 t läksid põletusse. Kõige halvem seis käitluse poolelt oli 2011. aastal, mil sissetulevaid jäätmeid oli 377,9 t ning ainult 258 t sellest töödeldi. 680 640 600 560 520 480 440 400 360 320 280 240 200 160 120 80 40 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Jääk Sissetulek Sissetulek import Jäätmete eeltöötlus/taaskasutamine Taasväärtustatud lahustid Kõrvaldamine Aasta Joonis 5. Lahustijäätmete statistika jäätmearuande põhjal tonnides 2010-2015. aastal 22

Jäätmete kogus (tonni) Vaadeldud perioodil on igal aastal jäänud lattu jääk, mida ei ole käideldud ega kõrvaldatud. (Joonis 6) Keskmiselt on see kogus iga aasta 190,6 t lahustijäätmeid. Kõige suurem oli kogus 2014. aastal, mil käitlust ei leidnud lausa 309,8 t jäätmeid. Orgaanilistes keemia protsessidest pärit jäätmeid tekib kõige rohkem ning neid jääb ka palju käitlemata. 2012-2015. aastal oli viimati mainitud jäätmete käitlemata kogus 94-118 tonni. Samuti jäi suur hulk orgaaniliste lahustite jäätmeid käitlemata 2014. aastal 154 t. Kuna orgaaniliste lahustite ja orgaanilistest keemia protsessidest pärit jäätmeid jääb kõige rohkem käitlemata, siis see on lisaks muudele jäätmekogustele potentsiaalne hulk lahustijäätmeid seadmele EV 400. 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Aasta Orgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed Fotograafiajäätmed Orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja propellentide jäätmed Olmejäätmetes tekkinud lahustijäätmed Joonis 6. 2010-2015. aastal laos olnud eelmiste aastate käitlemata lahustite kogused tonnides 2015. aasta kogu käitlusesse viidud jäätmetest jõudis 305 t OÜ-sse Kesto. See tähendab, et ühte ettevõttesse viidi üle poole kogu riigis tekkivad lahustijäätmed. Nüüd kui OÜ Kesto ja AS Epler & Lorenz ühinesid, on kõik need jäätmed AS Epler & Lorenzi käidelda. Võttes aluseks eelpool kirjeldatud Eestis tekkivate lahustijäätmete koguste andmeid, võib eeldada, et kui seade iga tööpäev ühe masina töötsükli koguse ehk 425 l lahust ära destilleerib, siis 254 tööpäevaga oleks võimalik taaskasutusse suunata 108000 l lahustijäätmeid. Kuna masina ühe töötsükli aeg on umbes 4 tundi, siis ööpäevas suudaks masin töödelda 6x425=2500 liitrit lahust. Liiter lahustit kaalub üldiselt vähem kui 1 kilogramm (näieks 1 liiter atsetooni kaalub 0,78 kg, 1 liiter etanooli 0,78 kg, 1 liiter tolueeni 0,86 kg), siis täpset kogust kilogrammides, mida masin suudab töödelda, ei saa välja tuua. Töö raames kaaluti ära 1,5 liitrit nitrolahusti baasil tekkinud lahust, mis koosneb erinevatest lahustitest (50% tolueen, 20% butanool, 20% etanool, 5% atsetoon ning 5% butüülatsetaat) ning see kaalus 1,316 kg. Nitrolahustit kasutatakse nitropõhiste (-NO2) 23

viimistlusmaterjalide eemaldamiseks ja lahjendamiseks. Kuid lahused, mis seadmesse jõuavad, ei ole puhtad ning nende kaal on kindlasti suurem. Eeldades, et 1 l lahuse kaal on võrdväärne 1 kg, siis 254 tööpäeva juures suudaks masin töödelda 635 t lahust aastas. See on pea kuuendiku võrra rohkem, kui 2015. aastal käitlusesse jõudis. [18] 24

KOKKUVÕTE Kahe või enama aine vedeliku segu eraldamist komponentideks tänu temperatuuri muutmisele nimetatakse destilleerimiseks. Ainete keemistemperatuuride erinevuse tõttu on segu destilleerimine võimalik. Madalamatel temperatuuridel destilleeritakse välja madala keemistemperatuuriga vedelikud ning seejärel temperatuuri tõustes, destilleeruvad välja kõrge keemistemperatuuriga vedelikud. Destilleerimisseade EV400 töötab samal põhimõttel nagu teised destillaatorid. Erinevatest lahustitest moodustuv segu valatakse seadmesse ning kuumutatakse seda niikaua, kuni kindlatel temperatuuridel hakkavad erinevad lahustid segust välja aurustuma. Aur läbib kondensaatori, kus see kondenseerub ning edasi liigub mööda toru kogumismahutisse. Tulemuseks on taasväärtustatud lahusti, mida saab erinevates protsessides uuesti kasutada. Käesoleva lõputöö raames viidi läbi küsimustik erinevate ettevõtete seas (autoremondi-ja värvimistöökojad, trükikojad ja metalltaara tootjad), et uurida millised on lahustijäätmete koostised ja kogused ettevõtetes ning kui suur on huvi asutustel taasväärtustatud toote kasutamise vastu. Läbiviidud küsitlus ei andnud loodetud tulemusi. Vastuseid saadi kahjuks ainult kaheksalt ettevõttelt 70-st ning nende tulemuste põhjal ei saa teha järeldusi Eestis tekkivate lahustijäätmete kohta. Siiski sai välja tuua mõned konkreetsed lahustid, mida seade tulevikus töötlema hakkab. Kõik vastanud ettevõtted olid huvitatud taasväärtustatud toorme ostmisest, kuid konkreetseid väärtusi, millele see vastama peaks, tõid välja ainult kolm ettevõtet kas samaväärne uuele või 70% samaväärne uuele toormele. Kuna ettevõtted ei andnud vastuseid küsimustikule siis analüüsiti Keskkonnaagentuuri kodulehelt leitavaid jäätmekäitluse aasta-aruandeid. 2010-2013. aasta aruannete andmetel on toimunud lahustite taasväärtustamine, 2010. aastal oli see kogus 21 t ning järgnevatel aastatel jäi kogus alla 5 t. 2014. aastast alates on kõik lahustijäätmed aruandluse järgi leidnud käitlust põletuse teel. 2015. aastaks on jäänud käitlemata 194 t lahustijäätmeid, mis võiks leida käitlust destillatsiooniseadmes. 25

Iga aasta jääb käitlemata ehk lattu keskmiselt 190 t lahustijäätmeid. Vaadeldud perioodil jõudis käitlusesse keskmiselt 378 t lahustijäätmeid aastas. Kogus, mida seade suudaks aastaga töödelda on 635 t, mis on ligi kuuendiku võrra suurem, kui 2015. aastal käitlusesse jõudis. See, et üks seade suudaks Eestis ära käidelda kõik tekkivad lahustijäätmed, on väga positiivne teadmine. See tähendab, et järgitakse jäätmehierarhiat ning jäätmete ringlussevõtuks on loodud erinevaid võimalusi. 26

SUMMARY Solvent Waste Quantities in Estonia for Distillation Unit Introduction Circular economy has attracted much attention in recent years from consumers and manufacturers alike. People have become more aware of the byproducts and wastes that manufacturing and consumption produce, which is where circular economy comes into play. The idea is to extend the life of products by improving designs, repairing, reusing and recycling, thus creating less waste and using less resources. Waste management companies have a crucial role in this as well, since they are responsible for proper and sustainable recycling. For example, AS Epler & Lorenz is one of those companies that daily focuses on improving recycling and reusing. Thanks to financial support from Environmental Investment Centre, the company is now able to reclaim solvent waste by distilling it instead of incinerating it as before. This graduation thesis has introduced the only solvent waste distilling unit in Estonia, explained the processes that occur in order to distil solvents and analysed the amounts that the distillation unit will treat. For this graduation thesis a study among car repair shops, printing houses and different paint shops was conducted to find out the compositions and amounts of used solvents as well as the interest in buying reclaimed solvents. The study was conducted via the internet and the expected number of respondents was 70, but only few companies were willing to participate in the study. To get better results, the author of this thesis went on-site of 15 companies to take an interview. For different reasons, most of them were not willing to answer any questions. In conclusion, only 8 companies responded to the questionnaire, and it is not enough to make adequate conclusions about solvent wastes in Estonia. However, the author got to know some certain solvents that the distillation unit will reclaim in the future. In addition to the study, the author analysed the waste management companies annual reports of years 2010-2015. The reports revealed that in years 2010-2013 there was some kind of solvents reclamation, but the amounts were under 20 tonnes per year. Every year there is about 190 tonnes of solvent wastes that stay in warehouses and do not find its way to proper treatment. The solvent reclamation unit that AS Epler & Lorenz bought is able to reclaim 635 tonnes of solvent waste per 27

year. For example, that amount is about 1/6 times more than the amount that came in for treatment in the year 2015. It is very positive to know that one distilling unit is able to manage all the solvent wastes in Estonia. It means that Estonian waste managers are following more and more the waste hierarchy, providing new ways to reuse and recycle wastes. 28

VIIDATUD ALLIKAD [1] Z. Fonyo, J. Szabo, and P. Földes, Study of Thermally Coupled Distillation Systems, Acta Chim. Acad. Sci. Hungaricae, vol. 82, no. 2, pp. 235 249, 1974. [2] K. Ritslaid, Destillatsioon. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.eava.ee/opiobjektid/ mto/aerokytus/191_destillatsioon.html. [Kasutatud: 05. Veebruar 2017]. [3] A.-T. Talvik, Orgaaniline keemia, 289th ed. Greif, 1996. [4] E. A. Emam and A. M. Shoaib, Re-Refining of Used Lube Oil, I- By Solvent Extraction and Vacuum Distillation Followed By Hydrotreating, vol. 55, no. 3, pp. 179 187, 2013. [5] Carl Roth, Etanooli ohutuskaart, 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https:// www.carlroth.com/downloads/sdb/et/6/sdb_6724_ee_et.pdf. [Kasutatud: 24. Aprill 2017]. [6] Ingle, Atsetooni ohutuskaart. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.ingle.ee/atsetoon/. [Kasutatud: 24. Aprill 2017]. [7] Carl Roth, Tolueeni ohutuskaart, 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https:// www.carlroth.com/downloads/sdb/et/9/sdb_9558_ee_et.pdf. [Kasutatud: 24. April 2017]. [8] K. R. V Ohutuskaart, Oü kemet rv ohutuskaart, no. 1907, 2012. [9] N. Kukk, Vanaõli käitlusviisid Eestis (AS-i Epler & Lorenz näitel) ja teistes riikides, 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://taurus.gg.bg.ut.ee/loputood_2015/ KKP_rak/Kukk_Nele.pdf. [Kasutatud: 20. Märts 2017]. [10] Keskkonnaamet, Keskkonnakompleksluba. [Võrgumaterjal]. Available: http:// www.keskkonnaministeerium.ee/sites/default/files/kundant.pdf. [Kasutatud: 20. Aprill 2017]. [11] KIK, Riik toetab 75 jäätmekäitluse projekti enam kui 900 000 euroga. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kik.ee/et/artikkel/riik-toetab-75-jaatmekaitluse-projekti-enam-kui- 900-000-euroga. [Kasutatud: 25. Märts 2017]. [12] Maratek. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.maratek.com/about. [Kasutatud: 20. Märts 2017]. [13] Automated and Continuous Solvent Recycling Equipment. [Võrgumaterjal]. Available: https:// www.maratek.com/batch-solvent-recycling-units-continuous. [Kasutatud: 20. Märts 2017]. 29

[14] What is the Purity of Recycled Solvents? [Võrgumaterjal]. Available: https:// www.maratek.com/blog/what-is-the-purity-of-recycled-solvents. [Kasutatud: 20. Märts 2017]. [15] Irac Tech, Key : EV400 Technical Details, pp. 1 16. [16] EV400.pdf.. [17] Vabariigi Valitsus, Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud, 2011. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 121062016036? leiakehtiv. [Kasutatud: 26. Veebruar 2017] [18] Liquids - specific gravities. [Võrgumaterjal]. Available: http:// www.engineeringtoolbox.com/specific-gravity-liquids-d_336.html. [Kasutatud: 26. Aprill 2017]. [19] Keskkonnaagentuur, 2010 a. ohtlike jäätmete käitlus tekkepõhise nimistu järgi, 2011. [Võrgumaterjal]. Available: https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2010_2_ewc_hazard.pdf. [Kasutatud: 25. Aprill 2017]. [20] Keskkonnaagentuur, 2011 a. ohtlike jäätmete käitlus tekkepõhise nimistu järgi, 2012. [Võrgumaterjal]. Available: https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2011_2_ewc_hazard.pdf. [Kasutatud: 25. Aprill 2017]. [21] Keskkonnaagentuur, 2012 a. ohtlike jäätmete käitlus tekkepõhise nimistu järgi. [Võrgumaterjal]. Available: https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2012_2_ewc_hazard.pdf. [Kasutatud: 25. Aprill 2017]. [22] Keskkonnaagentuur, 2013 a. ohtlike jäätmete käitlus tekkepõhise nimistu järgi. [Võrgumaterjal]. Available: https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2013_2_ewc_hazard.pdf. [Kasutatud: 25. Aprill 2017]. [23] Keskkonnaagentuur, 2014 a. ohtlike jäätmete käitlus tekkepõhise nimistu järgi. [Võrgumaterjal]. Available: https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2014_2_ewc_hazard.pdf. [Kasutatud: 25. Aprill 2017]. [24] Keskkonnaagentuur, 2015 a. ohtlike jäätmete käitlus tekkepõhise nimistu järgi. [Võrgumaterjal]. Available: https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2015_2_ewc_hazard.pdf. [Kasutatud: 25. Aprill 2017]. [25] Jäätmenimistu. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/ aktilisa/1181/2201/5014/kkm_m70_lisa.pdf#. [Kasutatud: 25. Aprill 2017]. 30

LISAD Lisa 1. Uuringu küsimustik Lisa 2. 2010-2015.aastal käitlusesse viidud lahustijäätmete kogused tonnides 31

Lisa 1. Uuringu küsimustik 1. Ettevõtte tegevusvaldkond 2. Jäätete tekke-koht/maakond 3. Kui palju tekib keskmiselt lahustijäätmeid aastas? 4. Mis protsessis lahustit kasutatakse? 5. Mis on lahusti koostiseks? Võimalusel palun lisada ohutuskaart 6. Milliste ainetega on protsessi käigus lahusti segunenud? 7. Kuidas on seni lahustijäätmeid käideldud? 8. Kas ettevõttel on olemas koostööpartner või ettevõttel endal seade lahusti destilleerimiseks? Kui jah, siis kas see täidab ettevõtte kogu vajaduse? 9. Kas oleksite huvitatud destillerimise teel saadud puhta jäägi uuesti kasutusse võtmisest, kui selle hind oleks odavam kui uue toorme ostmine? 10. Mis tingimustele peaks taasväärtustatud/puhastatud lahusti vastama? 32

Lisa 2. 2010-2015. aastal käitlusesse viidud lahustijäätmete kogused tonnides 2010 Jäätmekood Jäätmenimetus Jääk eelmisest aastast Sissetulek Väljaminek - Taaskasutamine Väljaminek - Kõrvaldamine 04 02 14* 07 01 03* 07 01 04* 07 05 04* 07 06 03* 07 06 04* 07 07 04* 09 01 03* 14 06 02* Orgaanilisi lahusteid sisaldavad viimistlusjäätmed Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused Lahustitel põhinevate ilmutite lahused Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud 12,461 2,579 0 0,005 12,707 38,491 30,53 11,952 0,105 0 1,029 1,029 0,14 7,981 14,93 6,321 15,471 50,334 39,456 5,149 9,166 6,85 14 06 03* Muud lahustid ja lahustisegud 20 01 13* Lahustid 11,543 46,594 17,781 62,897 8,656 53,6 2010. aastal käitusesse viidud lahustijäätmete kogused tonnides [19] 2011 Jäätmekood Jäätmenimetus Jääk eelmisest aastast Sissetulek Väljaminek - taaskasutami ne Väljaminek - Jäätmete sortimine Väljaminek - Kõrvaldamine Väljaminek - Määratlemata käitlus 04 02 14* 07 01 03* 07 01 04* 07 05 04* 07 06 03* 07 06 04* 07 07 04* 09 01 03* 14 06 02* Orgaanilisi lahusteid sisaldavad viimistlusjäätmed Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused Lahustitel põhinevate ilmutite lahused Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud 15,04 0,023 5,573 1,088 0,005 8,561 137,797 0,033 53,168 0,858 0,105 1,016 1,016 0,14 16,59 30,889 3,469 0,225 26,349 75,99 85,132 7,465 11,895 11,182 5,727 14 06 03* Muud lahustid ja lahustisegud 40,357 82,606 33,096 17,977 0,9 20 01 13* Lahustid 17,053 37,748 16,343 18,845 2011. aastal käitusesse viidud lahustijäätmete kogused tonnides [20] 33

Jäätmekood 04 02 14* 07 01 04* 07 05 04* 07 06 03* 07 06 04* 07 07 04* 09 01 03* 14 06 02* Jäätmenimetus Orgaanilisi lahusteid sisaldavad viimistlusjäätmed Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused Lahustitel põhinevate ilmutite lahused Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud Jääk eelmisest aastast 2012 Sissetulek Sissetulek - import Väljaminek - Taaskasutus Väljaminek - Jäätmete sortimine või muu eeltöötlus (toimingud R12) 8,402 8 0,402 Väljaminek - Jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks (toimingud D13, D14,D15) 92,299 99,921 181,157 0,444 0,105 0,105 0,048 0,048 0,14 0,14 25,68 35,833 4,299 27,848 16,907 51,627 40,024 2,451 7,959 4,821 14 06 03* Muud lahustid ja lahustisegud 20 01 13* Lahustid 70,989 97,612 84 30,839 19,612 12,188 98,335 98,715 21,81 2012. aastal käitusesse viidud lahustijäätmete kogused tonnides [21] 2013 Jäätmekood Jäätmenimetus Jääk eelmisest aastast Sissetulek Sissetulek - import Väljaminek - Taaskasutus Väljaminek - Jäätmete sortimine või muu eeltöötlus (toimingud R12) 07 01 04* 07 06 03* 07 07 03* 07 07 04* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 10,619 176,389 155,584 6 0,42 6,42 48 0,194 50 36,3 29,366 66,426 89,281 09 01 03* 14 06 02* Lahustitel põhinevate ilmutite lahused Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud 14 06 03* Muud lahustid ja lahustisegud 20 01 13* Lahustid 28,51 71 79,571 5,586 10,429 5,931 53,052 145,467 54,076 9,61 31,255 41,481 38,131 8,729 2013. aastal käitusesse viidud lahustijäätmete kogused tonnides [22] 34

2014 Jäätmekood Jäätmenimetus Jääk eelmisest aastast Sissetulek Sissetulek - import Väljaminek - Taaskasutus Väljaminek - Jäätmete sortimine või muu eeltöötlus (toimingud R12) 07 01 04* 07 02 04* 07 06 03* 07 07 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 31,424 193,01 192,45 0,95 0,182 0,182 61,894 46,407 41,941 07 07 04* 09 01 03* 14 06 02* Lahustitel põhinevate ilmutite lahused Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud 14 06 03* Muud lahustid ja lahustisegud 20 01 13* Lahustid 6,511 45,221 2 34,157 19,939 66,847 72,008 10,084 8,644 10,59 144,443 89,258 198,37 35,476 41,611 74,807 128,761 2014. aastal käitusesse viidud lahustijäätmete kogused tonnides [23] 2015 Jäätmekood Jäätmenimetus Jääk eelmisest aastast Sissetulek Sissetulek - import Väljaminek - Taaskasutus Väljaminek - Jäätmete sortimine või muu eeltöötlus (toimingud R12) 07 01 04* 07 02 03* 07 02 04* 07 06 03* 07 07 03* 07 07 04* 09 01 03* 14 06 02* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused Lahustitel põhinevate ilmutite lahused Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud 31,984 230,848 207,472 2 0,95 0,11 0,11 66,36 26,828 43,121 15,575 82,129 76,669 14,558 53,374 63,578 8,138 6,716 0,555 4,308 14 06 03* Muud lahustid ja lahustisegud 20 01 13* Lahustid 35,331 81,686 73,007 21,177 14,36 47,369 33,019 2015. aastal käitusesse viidud lahustijäätmete kogused tonnides [24] 35