Pataljoniülem major Maidu Allikas Kuperjanovi jalaväepataljon kup@mil.ee Teie kuupäev nr [Seosviit] Õiguskantsler 30.08.2010 nr 7-7/091764/1005014 Pataljoniülem major Gunnar Havi Logistikapataljon logistikapataljon@mil.ee Baasiülem kaptenmajor Jüri Saska Mereväebaas navy@navy.mil.ee Pataljoniülem major Antti Viljaste Pioneeripataljon pio.pat@mil.ee Pataljoniülem major Veikko Kannel Staabi- ja sidepataljon sidepat@mil.ee Pataljoniülem major Toomas Väli Vahipataljon vahipat@mil.ee Pataljoniülem major Janno Märk Viru jalaväepataljon viru.yjp@mil.ee Pataljoniülem major Mati Tikerpuu Õhutõrjepataljon add@mil.ee Pataljoniülem kapten Vahur Kütt Suurtükiväepataljon stvg@mil.ee Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise osas Lugupeetud ülemad Alustasin omaalgatusliku menetluse uurimaks, milliseid andmeid küsivad väeüksused ajateenijatelt ning kuidas neid andmeid kasutatakse ja säilitatakse.
2 Olles tutvunud teabe nõudmiste vastuste, 14.04.2010 Õiguskantsleri Kantseleis toimunud ümarlaual saadud informatsiooni ning asjakohase õigusliku regulatsiooniga, asun seisukohale, et väeüksuste praktika ajateenijate isikuandmete töötlemisel on mõnes osas õigusvastane. Soovitan teil ajateenijate isikuandmete töötlemisel lähtuda käesolevas kirjas toodud soovitustest. Asjaolud ja menetluse käik Vahipataljon 1. 13.11.2009 teabe nõudmise vastuses nr 0.1-2/3000-2 selgitas Põhja Kaitseringkonna ülem, et Vahipataljonis täidavad kõik ajateenijad ankeedi ning lisaks täidetakse teenistuse jooksul jooksvalt ajateenijate teenistuslehte. Kaitseringkonna ülem lisas, et uute ajateenijate saabumisel tuleb Kaitseväe Peastaabile kutsealuste kohta edastada järgmine teave: 1) arv; 2) rahvus; 3) riigikeele oskus; 4) haridustase; 5) kohtulik karistatus; 6) juhilubade olemasolu ja 7) teenistuskõlblikkuse aste. 2. Kaitseringkonna ülem märkis, et Vahipataljonis kasutatava ankeedi puhul küsitakse ajateenijalt täiendavalt järgmist informatsiooni: 1) religioosne kuuluvus ülema hinnangul soovivad nad kohelda ajateenijaid vastavalt nende usulisele kuuluvusele ning kaitsta nende usulisi veendumusi. Ülem lisas, et usulise veendumuse avaldamine ei ole kohustuslik, kuid osad ajateenijad peavad sellega arvestamist tähtsaks. 2) vanemate töökoht ülema hinnangul on see teave vajalik erandlikel juhtudel, kui kusagilt mujalt ei ole võimalik lähedastega kontakti saada; 3) probleemid alkohoolsete või narkootiliste ainetega ülema hinnangul peavad nad vastavat informatsiooni koguma, sest siis on kompanii ülematel võimalik ajateenijaid paremini jälgida ning vajadusel ravile suunata. Logistikapataljon 3. 13.11.2009 teabe nõudmise vastuses nr LogP-0.5-3/21406-2 selgitas Logistikapataljoni ülem, et ajateenistusse saabumisel täidavad ajateenijad tervise deklaratsiooni ja tervisekontrolli ankeedi. Küsitud info on vajalik selleks, et hinnata ajateenijate tegevteenistusest osavõtmiseks vajalikku terviseseisundit ning saada informatsiooni nii vaktsineerimiste kui ka regulaarselt tarvitatavate ravimite ning muu taolise kohta (nt kas kantakse prille). Kirde Kaitseringkond 4. 27.11.2009 teabe nõudmise vastuses nr KK-3.13/7171-2 kirjutas Kirde Kaitseringkonna 1 ülem, et ajateenistusse saabumisel täidab ajateenija ankeedi, milles mh küsitakse andmeid tema vanemate, harrastuste ning probleemide kohta. Ülem selgitas, et andmed vanemate kohta on vajalikud juhtudeks, kui ajateenijaga on probleeme või kui temaga midagi juhtub. Teave harrastuste kohta võimaldavat aga ülema hinnangul planeerida ajateenijate vaba aega nende huvisid arvestades. Informatsiooni võimalike probleemide kohta küsitakse aga ülema sõnutsi 1 Kuigi teabe nõudmise vastuses ei ole seda sõnaselgelt öeldud, järeldan, et Kirde Kaitseringkonna ülema teabe nõudmise vastuses sisalduv informatsioon käib nii Viru jalaväepataljoni, Suurtükiväepataljoni, Õhutõrjepataljoni kui ka Pioneeripataljoni kohta, sest vastavad väeüksused kuuluvad kaitseministri 23.12.2008 määruse nr 42 "Kirde Kaitseringkonna põhimäärus" 12 lg 1 punktide 2 5 järgi Kirde Kaitseringkonna rahuaja koosseisu.
3 selleks, et ennetada võimalikke raskusi ajateenistuse käigus ning võimalusel ajateenijat probleemide lahendamisel toetada. Mereväebaas 5. 30.11.2009 teabe nõudmise vastuses nr MB-11-6/2759-2 selgitas Mereväebaasi ülem, et mereväes kasutatakse ajateenijate isikuandmete kogumiseks ankeeti, mille iga ajateenija teenistusse asumisel täidab. Ajateenijate käest küsitakse ülema sõnutsi nende keeleoskuse kohta eesmärgiga vähese või puuduliku riigikeele oskusega ajateenijaid aidata. Lisaks eelnevale palutakse ülema sõnutsi ajateenijatel ankeedis välja tuua: 1) eelnev merealane töökogemus ning autojuhilubade olemasolu, samuti ajateenijate endi eelistused ajateenistuse jätkamise valdkonna osas (et paremini planeerida ajateenija edasist teenistust); 2) huvialad ja harrastused ning saavutused erinevatel spordialadel (andmed võimaldavad komplekteerida erinevaid spordivõistkondi); 3) võimalikud probleemid alkoholi või narkootiliste ainetega, politsei või finantsasutustega (seda infot omades on ülema sõnutsi võimalik vajadusel valmis olla ja ajateenijate tekkinud muredega tegeleda kas siis kaplani, rühma juhtkonna, usaldusisiku või muu tugisüsteemi abil). Lisaks on ülema sõnul jäetud ajateenijale ankeedis ka võimalus loetleda probleemid, mis võivad teenistusse astumisel muret tekitada. Staabi- ja sidepataljon 6. 30.11.2009 teabe nõudmise vastuses nr 1.2-20/6275 selgitas Staabi- ja sidepataljoni ülem, et erinevalt kaadrikaitseväelaste teenistuslehtedel kajastatust küsitakse ajateenijate käest: 1) rahvust (aitab arvestada kultuurilise eripäraga ning võimaldab aruande esitamist Kaitseväe Peastaabile); 2) tegelikku elukohta (linnaloa väljastamisel ning selle kestuse määramisel arvestatakse ajateenija tegeliku elukohaga, samuti olevat ülema sõnul tegeliku elukoha teadmine vajalik olukorras, kus ajateenija puudub omavoliliselt teenistusest); 3) telefoninumbrit (ülema sõnul on telefoninumbri teadmine vajalik selleks, et ajateenija oleks kättesaadav mh õppuste käigus (nt juhul, kui ajateenija eksib ära orienteerumisõppel)); 4) e-posti aadressi (alternatiiv isiku kättesaamiseks ning peale reservi arvamist vajadusel pataljoni informatsiooni edastamiseks); 5) info ID kaardi olemasolu kohta (ajateenijatele on ülema sõnutsi ette nähtud tasuta ühistranspordi kasutamine Tallinna linnas ning ID kaardi olemasolu kohta saadetakse andmed Transpordiametile); 6) andmeid juhilubade kohta (info vajalik väljaõppe planeerimiseks); 7) infot perekonna kohta (lähedaste kontaktandmed on vajalikud erakorraliste juhtumite puhul); 8) andmeid keeleoskuse kohta (keeleoskust arvestatakse ajateenijate tubadesse jaotamisel selliselt, et vene keelt kõnelevatel ajateenijatel oleks võimalik eesti keelt kõnelevate ajateenijatega tuba jagades riigikeelt õppida); 9) infot IT alaste teadmiste kohta (oluline info väljaõppe planeerimisel); 10) infot eelnevate spordiharrastuste ning saavutuste kohta (võimalusel lubatakse ajateenijatel oma spordialaga ka ajateenistuse jooksul tegeleda); 11) andmeid võimalike probleemide kohta 2 ; 12) infot vaba aja sisustamise kohta (võimalusel arvestatakse vaba aja sisustamisel ajateenijate soovidega); 13) muu informatsioon 3. 2 Pataljoniülem selgitas teabe nõudmise vastuses, et: "Vastavalt "Kaitseväe sisemäärustiku" punktile 36 on ülem kohustatud tundma võimalikult hästi alluvate igapäevaelu ja teenistust, toetama alluvaid nende teenistuses ja püüdlustes, ergutama neid saavutama paremaid tulemusi ja neid õiglaselt hindama ning alluvate kasvatamisel jälgima, et alluvad oskaksid oma eraelu, sõbralikke ja isiklikke suhteid eraldada teenistuslikest. Probleemid eraelus võivad mõjutada teenistust ning probleemide korral ajateenija saab pöörduda murega oma rühmaülema/vanema või kompaniiülema poole. Antud välja täitmine on vabatahtlik ning selle täitmist ei nõuta. Praktikas on olnud vajalik pataljoni juristiga konsulteerimine kohtutäiturite või laenulepingutest tulenevate probleemide lahendamiseks, lubatud erandkorras linnaloale isiklikust elust tulenevaid probleeme lahendama, panka, kohtutäituri juurde, pensioniametisse, hooldaja invaliidist vanemale vms juhtumid." 3 Ülem selgitas, et: "Töökogemusi küsitakse, et rakendada ajateenijat teenistuses vastavalt tema oskustele ning kogemustele. Varasemad kokkupuuted Eesti Kaitseväe/Kaitseliiduga võivad näidata isiku motiveeritust ning kuivõrd
4 1. Jalaväebrigaad 7. 11.12.2009 teabe nõudmise vastuses nr 1JVBr-1.2-1/19120-3 märkis 1. Jalaväebrigaadi ülem, et 1.Jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljonis täidavad ajateenijad teenistusse saabumisel küsitluslehe. Ülema hinnangul seisnevad peamised erinevused kaadrikaitseväelaste teenistuslehtedele märgitu ja ajateenijate käest küsitu vahel selles, et ajateenijate käest küsitakse nende harrastusi, tervist, karistusi ja varalisi kohustusi puudutavat informatsiooni. Ülema hinnangul on nimetatud küsimuste eesmärk anda ülemale teavet alluva teenistusele eelneva perioodi kohta ja ennetada võimalikke probleeme teenistuses. Kaitseministeerium 8. 25.01.2010 pöördusin teabe nõudmisega nr 7-7/091764/1000486 kaitseministri poole saamaks mh teada, kas väeüksustel on ligipääs kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikule registrile (register). 9. Kaitseminister vastas 10.02.2010 teabe nõudmise vastusega nr 10.6-1/317 ning selgitas, et registrile on ligipääs kaitseringkondadel ja Kaitseväe Peastaabil. Minister lisas, et väeüksuste personaliarvestusega tegeleb kaitseringkonna staap ning väeüksustel eraldi ligipääs registrile puudub. Minister selgitas ka, et registri digitaalsetele andmetele juurdepääsu andmisel lähtutakse teenistuslikust vajadusest. 10. 19.02.2010 pöördusin kaitseministri poole lisateabe nõudmisega nr 7-7/091764/1001003 ning palusin mh hinnata, kas väeüksustel oleks vaja teada ajateenistuse läbiviimiseks registris sisalduvaid andmeid ning kui on, siis milliseid andmeid. Samuti palusin selgitada, millised väeüksused on taotlenud registrile ligipääsu ning palusin hinnata mõnede loetletud 4 andmete vajalikkust ajateenistuse läbiviimiseks. Lisaks palusin ministril hinnata seda, kas on põhjendatud see, et erinevad väeüksused küsivad ajateenijatelt erinevaid andmeid. 11. Kaitseminister vastas 24.03.2010 teabe nõudmise vastusega nr 10.6-1/317 ning selgitas, et ajateenistuse läbiviimiseks on vajalik teada ajateenija isikuandmeid, mis hõlmavad inimese kontaktandmeid, antropomeetrilisi andmeid ja andmeid hariduskäigu ning dokumentide kohta. Nimetatud andmed edastatakse ministri sõnutsi väeüksustele registrist. Minister lisas, et registrile ligipääsu on taotlenud üksnes Staabi- ja sidepataljon. Minister lisas: "Loetletud andmeid registris ei kajastata, mistõttu on väeüksused pidanud vajalikuks koguda väljaõppe läbiviimiseks olulise tähtsusega täiendavaid andmeid. Ajateenijatelt saadud isikuandmed (töökogemus, hobid jm) kasutatakse vajadusel nende teenistuse korraldamisel, erialaväljaõppe andmisel, huvigruppidesse kaasamisel jne. Nt Mereväebaasis saab suunata mereharidust ja meresõidukogemust omavad ajateenijad teenistuse jätkamiseks Miinilaevade Divisjoni või võimalusel muule nende erialale vastavale ametikohale. Samuti ei ole registris kajastatud andmeid ajateenija lähedaste kohta (elukaaslane, vanemad), mis on aga vajalik teave juhul, kui peaks tekkima vajaduse nendega kiirelt kontakteerumiseks. Küsimused sõltuvuste ja finantskohustuste ja muude tsiviilelus tekkinud ta kaitseväe süsteemi tunda võiks. Kui ajateenija avaldab soovi peale ajateenistuskohustuse täitmist astuda tegevteenistusse, arvestatakse seda erialakursustele saatmisel. Juhul kui ajateenistuse jooksul soov muutunud ei ole, saadetakse võimalusel ajateenija kursustele, mis tegevteenistuses olles kasuks tulevad." 4 Loetletud andmed olid järgmised: 1). ema, isa, abikaasa või elukaaslase elu- ja töökoht ning ametikoht; 2). ajateenija rahvus; 3). religioosne kuuluvus; 4). andmed tätoveeringute ja armide kohta; 5). kuulumine erinevatesse organisatsioonidesse (religioossetesse, poliitilistesse või kultuurilistesse); 6). eelnev töökogemus; 7). kuuluvus äriühingu juhatusse; 8). andmed sõltuvuste kohta (hasartmängud jmt); 9). andmed finantskohustuste kohta (pangalaen, võlg tuttavatele, korteriüür, maksmata trahvid jmt).
5 probleemide kohta annab väeüksusele võimaluse vajadusel valmis olla ja aidata ajateenijatel tekkinud muredega tegeleda. Seda kaplani, rühma juhtkonna, usaldusisiku või muu tugisüsteemi abil." 12. Minister lisas veel, et ankeete on püütud ühtlustada ja informatsiooni kogumist optimeerida, kuid mõneti erinevate andmete küsimine tuleneb väeüksuste väljaõppe spetsiifikast ning vajadusest leida ametikohtadele kõige sobivamad ajateenijad. Ümarlaud Õiguskantsleri Kantseleis 13. 14.04.2010 toimus Õiguskantsleri Kantseleis ümarlaud, millel osalesid Kaitseministeeriumi, Põhja Kaitseringkonna, Kaitseressursside Ameti ja Andmekaitse Inspektsiooni esindajad. Järgnevalt annan ülevaate asutuste esindajate seisukohtadest. Kaitseministeeriumi seisukoht 14. Kaitseministeeriumi esindaja selgitas, et lisaks registriandmetele on väeüksustel kindlasti vaja teada ka lähedaste kontaktandmeid, sest võib tekkida vajadus lähedastega ühendust võtta. Lisaks nägi ministeeriumi esindaja vajadust küsida ajateenijatelt ka andmeid nende varasema töökogemuse kohta, kuna see võimaldab määrata ajateenija kõige sobivamale ametikohale. 15. Ministeeriumi esindaja nentis veel, et registrisse kantavad andmed isiku religioosse kuuluvuse kohta on vajalikud ennekõike selleks, et Kaitseressursside Amet saaks selle märkida identifitseerimisplaadile. Samas märkis ministeeriumi esindaja, et väeüksustel on ajateenijate religioosset kuuluvust vaja teada selleks, et tagada religioonialaste vajaduste rahuldamine ajateenistuse käigus. Seetõttu pidas ministeeriumi esindaja vajalikuks ajateenijate religioosse kuuluvuse täpsustamist väeüksusesse jõudmisel. Põhja Kaitseringkonna seisukoht 16. Põhja Kaitseringkonna esindaja selgitas, et rahvuse küsimine toimub vähemalt Põhja Kaitseringkonnas üksnes statistilistel eesmärkidel ning esindajale teadaolevalt Kaitseväe Peastaap nimetatud andmete esitamist järjepidevalt nõudnud ei ole. Kaitseringkonna esindaja selgitas, et ajateenistuse korraldamise seisukohalt on vajalik küsida ajateenijate lähedaste kontaktandmeid, nende varasemat töökogemust ning andmeid usuliste veendumuste kohta. Samuti on kaitseringkonna esindaja hinnangul tarvilik teada ajateenijate pangakonto numbrit ning sportlikke harrastusi ja saavutusi (selleks, et komplekteerida spordivõistkondi ning tagada ajateenijatele võimalus harrastatud spordialaga tegelemise jätkamine). Lisaks leidis kaitseringkonna esindaja, et ajateenistuse korralduse seisukohalt on lisaks eelnevale vajalik teada ka ajateenijate haridustaset ja keeleoskust. Samuti pidas kaitseringkonna esindaja vajalikuks andmeid selle kohta, kas ajateenijal on soov ajateenistuse ajal sooritada kõrgkooli sisseastumiseksameid ning nendeks valmistuda. Viimase teadmist pidas kaitseringkonna esindaja väeüksuse jaoks oluliseks infoks, kuna väeüksusel peab olema võimalus valida ajateenijate seast teotahtelisemaid ning võimekamaid isikuid ning neid kaadrikaitseväelasteks värvata. Soov kõrgharidust omandada on kaitseringkonna esindaja hinnangul üks indikaator sellest, et vastav ajateenija võiks olla sobiv kaadrikaitseväelase kandidaat.
6 Kaitseressursside Ameti seisukoht 17. Kaitseressursside Ameti (KRA) esindaja selgitas, et ühelgi väeüksusel ega isikul, kellel on teadmisvajadus, ei ole takistust registrile ligipääsuks. Ka väeüksustele on KRA esindaja sõnutsi selgitatud, et teenistusliku vajaduse korral ei ole takistust registriandmetele ligipääsuks. Eelduseks on vormikohase taotluse esitamine ja vastava koolituse läbimine enne juurdepääsuloa väljastamist. Samas selgitas KRA esindaja, et väeüksustele ei võimaldata ligipääsu kutsealuste, vaid üksnes ajateenijate andmetele ning sedagi teenistuslike vajaduste ulatuses. KRA esindaja lisas, et kuna kutsealuste väeüksustesse saabumise ning registris kutsealuse ajateenija staatusesse muutumisel võib tekkida teatav ajaline viivitus, võib juhtuda, et väeüksused ei saa saabujate registriandmetele ligipääsu samal päeval. KRA esindaja lisas ka, et tema hinnangul ei ole samal päeval registriandmetele ligipääs ka vajalik, kuna väeüksustesse saabuvate kutsealustega on alati kaasas KRA esindaja, kes annab väeüksusele üle iga kutsealuse kohta käiva informatsiooni, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) kutsealuse nimi; 2) isikukood; 3) elukohaandmed; 4) kontaktandmed (e-post, telefon) 5) tervisekaardid. Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht 18. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) esindaja rõhutas, et kehtib põhimõte, mille kohaselt on keelatud ühtesid ja samasid andmeid eraldi andmekogudesse koguda. AKI esindaja hinnangul ei ole põhjendatud see, et väeüksused koguvad andmeid, mis registris juba sisalduvad. AKI esindaja asus seisukohale, et ei ole põhjendatud see, et ajateenijatelt küsitakse nt vanemate töökohta, kuna neid andmeid ei ole väeüksusel ajateenistuse korraldamiseks vajalik teada. AKI esindaja hinnangul piisaks sellest, kui ajateenijad märgivad võimalusel töökoha kontaktid, kuna töökoha kaudu informatsiooni edastamine ei ole lubatud. AKI esindaja selgitas, et ka vabatahtlikult kogutavate andmete puhul tuleb selgitada iga küsimuse puhul eraldi, kellele nimetatud andmed kättesaadavaks tehakse, mida kogutavate andmetega tehakse, kus hoitakse ning millal hävitatakse. AKI esindaja lisas, et vabatahtlikult antud andmete puhul võib inimene andmete kogumise loa igal ajal tagasi võtta ning sellisel juhul tuleb andmed kohases korras hävitada. Samuti selgitas AKI esindaja, et ka vabatahtlikult andmete kogumiseks peab väeüksusel olema teenistuslik vajadus vastavate andmete järele, st isegi vabatahtlikult ei tohi koguda andmeid, mida väeüksus ajateenistuse läbiviimise korraldamiseks ei kasuta. 19. Lisaks eelnevale nõustusid kõik ümarlaual osalenud asutuste esindajad käsitlusega, mille kohaselt võib isikuandmete kaitse seaduse (IKS) regulatsiooni ja mõtet silmas pidades väeüksus ajateenijate kohta koguda üksnes selliseid andmeid, mille kogumine on ajateenistuse korraldamise seisukohalt vajalik. Ühisele arusaamale jõuti ka selles, et andmete kogumine pelgalt statistilistel eesmärkidel ei ole põhjendatud ja selliste andmete kogumine tuleb lõpetada. Samuti pidasid ümarlaual osalejad võimalikuks kaitseväeülese ankeedi koostamist vajaminevate andmete kogumiseks. Ümarlaual osalejad nõustusid ka sellega, et usuliste tõekspidamiste avaldamine saab ja peab olema vabatahtlik st ajateenija võib nimetatud andmete avaldamisest keelduda. Õiguskantsleri seisukoht 20. Kõnealusel juhul tuleb leida vastus küsimusele, milliseid andmeid on väeüksustel vajalik oma ülesannete täitmiseks ajateenijatelt küsida. Analüüsi eesmärgiks ei ole välja tuua erinevate väeüksuste praktika kitsaskohti, vaid pigem aidata kaasa ajateenijate isikuandmete töötlemise õiguspärasuse tagamisele kaitseväe üleselt.
7 21. Annan kõigepealt ülevaate isikuandmete töötlemise õiguslikust regulatsioonist (I) ning seejärel analüüsin, milliseid andmeid võiks väeüksusel ajateenistuse korraldamiseks minu hinnangul vaja minna (II). I 22. Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) tagab igale inimesele õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS 26) ning enesemääramisele (PS 19). Viimase üheks osaks on ka nn informatsioonilise enesemääramise õigus. Mainitud põhiõigused peavad tagama, et isik saaks võimalikult palju ise otsustada, kas ja millises ulatuses enda kohta käivaid andmeid levitada ning see omakorda seab olulised piirid ka riigi tegevusele isikuandmete töötlejana. 23. Riik ei tohi isiku kohta käivaid andmeid koguda, kasutada ning levitada rohkem kui möödapääsmatult vajalik seaduses sätestatud õiguspärase eesmärgi saavutamiseks. Lisaks tuleneb PS -st 11, et põhiõigusi ei tohi piirata ebaproportsionaalselt. See tähendab, et riigi poolt tarvitatav meede (näiteks antud juhul isikuandmete töötlemine) peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, inimest võimalikult vähe koormav ning saavutatav hüve peab üles kaaluma riivatava põhiõiguse. Nendest põhimõtetest peab lähtuma ka ajateenija isikuandmete töötlemisel. 24. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) 4 lg 1 järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Pole kahtlust, et isikuandmete ankeedis, millele ajateenija märgib mh ka oma nime, sisalduv informatsioon on konkreetse ajateenijaga üheselt seostatav ning seetõttu käsitletav isikuandmetena. Seega tuleb pidada kõiki andmeid, mida ajateenija isikuandmete ankeeti märgib, isikuandmeteks. 25. Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming mh isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, juurdepääsu võimaldamine, päringute teostamine, väljavõtete tegemine, kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine või mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest (IKS 5). Juhul, kui ajateenija märgib ankeeti teavet enda haridustaseme, harrastuste jmt kohta ning edastab ankeedid väeüksusele, tegeleb väeüksus isikuandmete töötlemisega. 26. IKS -s 6 sätestatakse isikuandmete töötlemise põhimõtted, millest kõnealusel juhul võib olulisimateks pidada: seaduslikkuse põhimõtet (isikuandmeid võib koguda ausal ja seaduslikul teel (p 1)); eesmärgipärasuse põhimõtet (isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning isikuandmeid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkide saavutamisega kooskõlas (p 2)) ja minimaalsuse põhimõtet (isikuandmeid ei tohi koguda rohkem, kui see ei ole vältimatult vajalik teatud ülesannete täitmiseks (p 3)). 27. Üldreeglina võib isikuandmeid töödelda üksnes isiku nõusolekul (IKS 10 lg 1). Vastava nõusolekuga seonduvat reguleerib IKS 12. IKS 12 lg 1 järgi kehtib andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda (edaspidi nõusolek), üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjekti vabal tahtel. Teaduskirjanduses 5 ning ka isikuandmete kaitse seaduse eelnõu seletuskirjas 6 rõhutatakse mitte üksnes nõusoleku vabatahtlikkust (millest tulenevalt on ilmselge, et mingit sundi nõusoleku andmiseks olla ei tohi), vaid ühtlasi ka seda, et nõusoleku andmine peab olema teadlik. Seega peab ajateenija nõusoleku andma vabatahtlikult ning ta peab olema teadlik sellest, et ta annab loa oma isikuandmete töötlemiseks. 5 vt nt Tikk, E., Nõmper, A. Informatsioon ja õigus. Juura. Tallinn, 2007, lk 97 jj. 6 Kättesaadav aadressilt: www.riigikogu.ee.
8 28. Ülemad on mitmete andmete kogumise vajaduse selgitamisel märkinud (nt andmed harrastuste, hobide või sportlike saavutuste kohta), et nende avaldamine on vabatahtlik (ehk toimub üksnes ajateenija nõusoleku alusel). Samas ei leia mitte ühestki ankeedist kirjalikult ei otsest ega kaudset viidet selle kohta, et teatud andmete avaldamine on vabatahtlik ega ka selgitusi selle kohta, millisel eesmärgil andmeid kogutakse, kellele nimetatud andmeid edastatakse, kus säilitatakse jmt. Seetõttu võib vähemalt teatud määral kahelda selles, et ajateenijad nimetatud andmete avaldamisel on oma nõusoleku teadlikult andnud või sellisel kujul nõusoleku alusel andmete kogumisel on järgitud IKS 12 lõikest 1 tulenevaid nõudeid. 29. Ei piisa pelgalt sellest, et ajateenija ankeeti sirvides jõuab arusaamisele, et teatud hulgast ankeedis küsitud andmete avaldamisest võib ta osaliselt või täielikult keelduda või seada tingimusi vastavate andmete töötlemiseks (vt lisaks IKS 12 lg 1). Seadusandja tahet silmas pidades ei saa isikuandmete töötlemise nõusolekuna käsitleda aga seda, et ajateenija vastavad andmed avaldab. Näiteks ei saa lugeda ajateenija nõusolekuks seda, et ta on vastavasse ankeedi lahtrisse märkinud enda hobid, harrastused jmt ja seda isegi juhul, kui vastava küsimuse ees on sõnaselgelt kirjas, et sellele vastamine on vabatahtlik. 30. Selleks, et oleks täidetud IKS 12 lõikes 1 sätestatud tingimused nõusolekule, peab nõusolekus olema selgelt määratletud: a) andmed, mille töötlemiseks luba antakse; b) andmete töötlemise eesmärk; c) isikud, kellele andmete edastamine on lubatud; d) kolmandatele isikutele edastamise tingimused; e) andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Lisaks peab enne andmesubjektilt isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimist isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed (IKS 12 lg 2). Delikaatsete isikuandmete 7 töötlemiseks nõusoleku võtmisel tuleb ajateenijale lisaks eelnevale veel selgitada, et kogutavad andmed on delikaatsed isikuandmed, mille kaitstuse tase on kõrgem (IKS 12 lg 4). Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 1026 SE seletuskirjas (seletuskiri) märgitakse järgmist: "[E]elkõige tuleb andmesubjektile teatavaks teha töötlemise eesmärk ja tingimused, isikuandmete töötleja andmed ning selgitada andmesubjekti seadusest (eelkõige eelnõu 3. peatükk) tulenevaid õigusi seoses tema isikuandmete töötlemisega. 8 " 31. Nõustun AKI esindajaga selles, et isikuandmete töötlemise nõusoleku võtmisel peab väeüksus iga küsimuse puhul eraldi selgitama IKS 12 lõikes 1 nõutut. Teisisõnu peab väeüksus nt juhul, kui ta küsib ajateenija harrastusi selgitama mh milline on nende andmete kogumise eesmärk, kellele neid edastatakse jne ning kui väeüksus küsib samas ankeedis veel nt ajateenija spordisaavutusi, peab ta uuesti selgitama, millise eesmärgiga, kellele edastamine on lubatud jne. Samas ei ole minu hinnangul päris välistatud see, et juhul, kui küsitavate andmete töötlemise eesmärk, isikute ring, kellele nende edastamine on lubatud jmt tingimused on samad, võib väeüksus ajateenijale selgitusi jagada ka kõikide sarnastele tingimustele vastavatele andmetele ühiselt. Samas peab väeüksus aga kindlasti selgitama piisavalt seda, milliste andmete kohta ta parasjagu selgitusi jagab. Kui aga andmed ei vasta sarnastele tingimustele (nt edastatakse andmed harrastuste kohta kaplanile, aga andmed spordisaavutuste kohta spordiinstruktorile), tuleb andmete 7 IKS 4 lg 2 punktide 1 8 järgi on delikaatsed isikuandmed: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta; 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed); 6) andmed seksuaalelu kohta; 7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. 8 Kättesaadav Internetis: www.riigikogu.ee.
9 kogumist selgitada ajateenijale harrastuste kui ka spordisaavutuste kohta eraldi tagamaks seda, et ajateenija siiski üheselt aru saaks, milliste andmete kohta selgitustööd tehti ning saaks selle alusel langetada teadliku otsuse nõusoleku andmise või mitteandmise kohta. 32. IKS 12 lg 1 järgi võib nõusolek andmete töötlemiseks olla osaline või tingimuslik. 9 Nii näiteks võib ajateenija anda nõusoleku koguda andmeid tema harrastuste või hobide kohta, kuid keelduda nõusoleku andmisest tema spordisaavutuste kohta käiva informatsiooni töötlemisest. Samuti võib ajateenija seada nõusolekuga tingimusi nt sellele, kellele vastavad andmed edastatakse keeldudes nt lubamast oma andmete edastamist väeüksuse kaplanile vmt. 33. Ajateenijalt nõusoleku võtmisel tuleb silmas pidada, et nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, v.a juhul kui selle tagamine ei ole võimalik (IKS 12 lg 2). Eelnõus sedastatakse, et: "Nõusoleku kohta ei ole kehtestatud mingeid konkreetseid vorminõudeid ja igal üksikjuhtumil on isikuandmete töötlejal õigus otsustada sobiva vormi valiku üle. Vorm peaks olema selline, et see võimaldaks tuvastada, et nõusolek on selge ja teadlik." Siinkohal tuleb ka tähele panna, et vaikimisi nõusolekut tahteavalduseks ei loeta (IKS 12 lg 1). Seadusandja tahte kohaselt tähendab viimane seda, et välistatud on olukord, kus nt andmesubjekti teavitatakse nt kirjaga IKS 12 lõike 1 kohaselt, kuid selgitatakse ka, et kui andmesubjekt ei ole nõus enda andmete töötlemisega, peab ta sellest töötlejale teada andma 10. Nimelt on seadusandja tahte kohaselt keelatud olukord, kus andmesubjekt peab teostama mingi täiendava toimingu (nt teada andma, et ta ei ole nõus enda andmete töötlemisega) takistamaks enda isikuandmete töötlemist 11. 34. Nõusoleku kohta vajab veel märkimist, et IKS 12 lg 7 kohaselt võib mh ajateenija igal ajal oma nõusoleku tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu (IKS 12 lg 7). Seega võib ajateenija igal ajal teatada, et soovib enda nõusoleku alusel töödeldavate andmete töötlemise lõpetamist. Nõusoleku tagasivõtmine ei pea olema täielik isikuandmete töötlemise lubamisest keeldumine, vaid võib samuti olla tingimuslik või osaline. Näiteks võib ajateenija piirata seda, millisel eesmärgil andmeid töödeldakse, kellele edastatakse vmt või loobuda teatud andmete töötlemise lubamisest sootuks. Tagasiulatuva jõu puudumine nõusoleku tagasivõtmise puhul tähendab seda, et enne nõusoleku tagasivõtmist toimunud isikuandmete töötlemine ei muutu nõusoleku tagasivõtmise puhul õigusvastaseks. 12 35. Siinjuures tuleb tähele panna, et vaidluse korral selle üle, kas nõusolek andmete töötlemiseks on antud või mitte, eeldatakse, et nõusolekut ei ole antud ning selle olemasolu tõendamiskohustus lasub töötlejal (IKS 12 lg 8). Teisisõnu peab vaidluse korral olema väeüksus võimeline tõendama, et ajateenija andis nõusoleku ning nõusolek vastab IKS 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Seetõttu on igati mõistlik, et väeüksus võtab ajateenijatelt nõusoleku kirjalikul kujul vaatamata sellele, et kindlaid vorminõudeid nõusolekule ette nähtud ei ole. 9 Seletuskirjas sedastatakse, et: "Lisaks on 12 lõikes 1 välja toodud, et andmesubjekti nõusolek tema isikuandmete töötlemiseks võib olla osaline ja tingimuslik. See tähendab, et andmesubjekt võib näiteks anda nõusoleku oma andmete töötlemiseks üksnes ühel eesmärgil mitmest või lubada andmeid üle anda vaid teatud isikutele või nende kategooriatele (osaline nõusolek). Samuti võib andmesubjekt anda nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks näiteks ajalise piiranguga või tingimusel, et andmeid ei anta üle kolmandatele isikutele vms (tingimuslik nõusolek)." Kättesaadav: www.riigikogu.ee. 10 Vt lisaks seletuskirja. Kättesaadav: www.riigikogu.ee. 11 Samas. 12 Seletuskirjas märgitakse, et: ""[ ] andmesubjektil on täielik voli oma nõusoleku üle. Üldjuhul kehtib nõusolek andmesubjekti eluajal ning 30 aastat pärast tema surma [ ], kuid andmesubjektil on õigus oma nõusoleku kehtivust piirata ning nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine ei muuda juba toimunud isikuandmete töötlemist õigusvastaseks, sellel puudub tagasiulatuv jõud [ ]."
10 36. Samas tuleb tähele panna, et isegi juhul, kui andmesubjekt annab nõusoleku isikuandmete töötlemiseks, tuleneb IKS 10 lõikest 2, et haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. See seab haldusorganitele (mh ka väeüksustele) isikuandmete töötlemisel piirangud. Haldusorganil on IKS 10 lg 2 kohaselt õigus isikuandmeid töödelda üksnes oma ülesannete täitmiseks vajalikes piirides. Seletuskirjas märgitakse IKS 10 kohta järgmist: "Samuti on lõikes 2 säilitatud nõue, et haldusorganid ei või suvalistel põhjustel küsida isikute nõusolekut nende andmete töötlemiseks ja töödelda andmeid lihtsalt huvi pärast, vaid isikuandmete töötlemine haldusorgani poolt peab alati olema vajalik temale pandud ülesannete täitmiseks (ulatuslikum töötlemine oleks õigusvastane) [ ]." Seega võib ka väeüksus koguda ajateenijate isikuandmeid üksnes mahus, mis on vajalik väeüksuse ülesannete täitmiseks ning seda isegi juhul, kui ajateenija on andnud nõusoleku andmete töötlemiseks. 37. Samas nähakse IKS 14 lõikes 1 ette juhud, millistel ei ole vaja andmesubjekti nõusolekut isikuandmete töötlemiseks. Üheks erisuseks on nt see, kui isikuandmete töötlemine toimub seaduse alusel (p 1). Teisisõnu võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda juhul, kui see tuleneb õigustloovast aktist (töötlemisel on selge õiguslik alus). 38. Eelneva kokkuvõtteks võib leida, et väeüksus võib ajateenija isikuandmeid töödelda (kas siis nõusoleku alusel või õigustloovast aktist tulenevalt) üksnes seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning ülesannete täitmiseks vajalikus mahus. II 39. Küsimusele, milliseid andmeid on väeüksustel vajalik ajateenistuse läbiviimiseks ajateenijate kohta teada, võib vastust otsida erineval viisil. Üheks võimaluseks oleks analüüsida kõiki neid andmeid, mida väeüksused praegusel hetkel koguvad ning hinnata, kas nende kogumiseks on õiguslik alus või nõusoleku alusel kogumiseks teenistuslik vajadus. 40. Teine võimalus tõstatatud küsimusele vastata on analüüsida neid andmeid, millede kogumist on väeüksuste ülemad või asutuste esindajad põhjendanud. Palusin kõikidel väeüksustel põhjendada ankeetides selliste andmete küsimist, mida kaadrikaitseväelaste teenistuslehtedele ei märgita. Seetõttu on minu hinnangul asjakohane lähtuda eeldusest, mille kohaselt analüüsimist väärivad üksnes andmed, mille kogumise vajalikkust on väeüksused või asutuse esindajad põhjendanud ning lugeda kõikide teiste andmete kogumine üldjuhul mittevajalikuks 13. 41. Ajateenijatelt küsitavate andmete hulk ja koosseis erinevad väeüksuseti mõneti. Siiski näitas ankeetide analüüs seda, et üsna arvestatavas osas ühtivad ankeetides küsitud andmed registris sisalduvate andmetega. Näiteks küsitakse mõnedes ankeetides andmeid juhilubade, hariduskäigu, usuliste veendumuste jmt kohta, mille kohta tegelikult registris on andmed juba olemas. 42. Nõustun AKI esindaja seisukohaga selles, et andmeid, mis riigil juba olemas on, ei tohi uuesti enam inimese käest küsida. Avaliku teabe seaduse 43 3 lg 2 järgi on keelatud ühtede ja samade andmete kogumiseks luua eraldi andmekogusid. Nimetatud sättes väljendub üldine andmekogude reformi eesmärk, mille kohaselt tuleb vältida isikuandmete topeltkogumist. Samast 13 See iseenesest ei tähenda, et mistahes muude andmete, mille kogumise vajadust väeüksused või asutuste esindajad põhjendanud ei ole, on igal juhul õigusvastane, vaid kõikide andmete kogumise õiguspärasust peab eraldi hindama ja põhjendama.
11 põhimõttest tuleks minu hinnangul lähtuda ka ajateenijate isikuandmete kogumisel. Seega tuleb minu hinnangul pidada õigusvastaseks seda olukorda, kus registris sisalduvaid andmeid kogutakse väeüksusesse saabunud ajateenijatelt uuesti. Andmete topeltkogumise vältimiseks peaksid väeüksused vajaduse korral taotlema ligipääsu registrile ning KRA esindaja seisukohti silmas pidades suure tõenäosusega ligipääs vajalikele andmetele ka tagatakse. 43. Järgnevalt analüüsin neid andmeid, millede küsimist väeüksused ja/või asutuste esindajad oluliseks pidasid, tuues kõigepealt välja küsitavad andmed ning analüüsides nende küsimise õiguspärasust. Nimi, isikukood ja kontaktandmed 44. Tuleb tähele panna, et registrisse kogutavate andmete hulgas leidub ka selliseid andmeid, millede taasküsimata ei ole väeüksusel võimalik mh aru saada, kelle kohta nende poolt ankeetides kogutud andmed käivad. Selliste andmete hulka tuleb kahtlemata lugeda Vabariigi Valitsuse 23.09.2005 määruses nr 249 "Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riikliku registri pidamise põhimäärus" (põhimäärus) 12 lg 1 punktides 1, 2, 8 ja 9 loetletud isikuandmed 14. 45. Isikukoodi ja nime küsimine ankeedis on ilmselgelt vajalik. Elukoha andmete ning sideandmete üle küsimine võib olla vajalik selleks, et need võivad olla muutunud ning kahtlemata on väeüksusel tarvis teada nii ajateenija tegelikku elukohta kui ka täpseid sideandmeid 15. Ka ülemad on elukoha andmete ning sideandmete ankeetide abil täpsustamise vajadust selgitanud ning minu hinnangul on nende andmete täpsustamine põhjendatud. Andmed perekonna ja lähedaste kohta 46. Samas on kaheldav, kas väeüksustel on tarvis ajateenija kohta koguda andmeid tema perekonnaseisu ja laste arvu kohta. Leian, et kuna nimetatud andmed on registris kajastatud, ei ole väeüksustel vajadust neid üle küsida. Kuna väeüksusel ei ole seadusest tulenevat alust nimetatud andmete küsimiseks ning ülemad ei ole ka ise põhjendanud nende andmete üle küsimise vajadust, leian, et ajateenijate perekonnaseisu ja laste arvu kohta ei ole väeüksusel vajadust andmeid ankeediga üle küsida. 47. Ankeetides küsitakse ka andmeid ajateenijate lähedaste ja perekonna 16 kontaktandmete, töökoha, ametikoha ning mõningatel juhtudel ka eriala kohta. Nii ülemad kui asutuste esindajad selgitasid, et perekonna kontaktandmete teadmine on vajalik selleks, et nendega ühendust võtta juhul, kui ajateenijaga väljaõppe käigus midagi juhtub või olukorras, kus ajateenija on omavoliliselt väeüksusest või teenistuskohast lahkunud või ei ole saabunud puhkuselt või linnaloalt õigeaegselt. 48. Nõustun ülemate ja asutuste esindajate seisukohtadega selles, et perekonna ja/või lähedaste kontaktandmete (telefoninumbrid, e-posti, elukoha) küsimine on põhjendatud ning väeüksuse jaoks vajalik teave. 14 Põhimääruse 12 lg 1 järgi kantakse registrisse järgmised andmed: 1) isikukood; 2) nimed (eesnimed ja perekonnanimed; kui on teada, siis ka isanimi); 3) sugu; 4) sünniaeg; 5) kodakondsuse andmed; 6) andmed perekonnaseisu kohta; 7) laste arv; 8) elukoha andmed; 9) sideandmed. 15 Ajateenija sideandmetena tuleks mõista nii telefoninumbreid kui ka e-posti aadressi. 16 Valdavalt ema ja isa vastavad andmed.
12 49. Küsitav on see, kas väeüksustel on ajateenistuse läbiviimiseks vajalik teada vanemate või lähedaste töökohta. Ülemad on nimetatud andmete küsimist põhjendanud sarnaselt muude kontaktandmete küsimise vajadusega. Nimelt on ülemad leidnud, et töökohta on vajalik teada selleks, et perekonna või lähedastega kontakti saada juhul, kui see muudmoodi ei ole võimalik. Nõustun AKI esindaja seisukohaga selles, et põhjendatuks võib lugeda seda, kui ajateenija käest küsitakse perekonna või lähedaste töökoha kontaktandmed, kuid töökoha kohta andmete küsimist mina vajalikuks ei pea. Kuidagi ei saa ka leida, et väeüksusel on vajalik informatsiooni perekonna või lähedaste ametikoha või eriala kohta. Minu hinnangul ei ole väeüksustel selliste andmete järele vajadust ning nende andmete küsimine tuleb lõpetada. Seega piisab minu hinnangul üksnes sellest kui ajateenija annab oma lähedaste või perekonna kohta vabatahtlikult kontaktandmed (pean silmas peamiselt telefoninumbrit). Kontakti astumise seisukohalt võib olla ka oluline see, et ajateenija märgib lisaks kontaktandmetele ka selle, kelle kontaktandmed (ema, isa, sõber vmt) ta edastas. 50. Kuna õigustloovatest aktidest ei tule väeüksusele alust perekonna või lähedaste kontaktandmete küsimiseks, tuleb vastavad andmed koguda vabatahtlikkuse alusel. Hariduskäik ja töökogemus 51. Ankeetides küsitakse ajateenijatelt andmeid ka nende hariduskäigu, töökogemuse ja keeleoskuse kohta. Põhimääruse 12 lg 2 p 1, 11 ja 13 kohaselt märgitakse registrisse andmed omandatud või omandatava haridustaseme 17 (mh sõjalise hariduse) ning töökoha kohta. Kuna andmed haridustaseme jmt kohta saadakse põhimääruse 15 p 2 kohaselt andmete ristkasutuse alusel riiklikust registrist "Eesti Hariduse Infosüsteem," on vähetõenäoline, et registris sisalduvad andmed ei ole paikapidavad või on vananenud. Seetõttu ei ole minu hinnangul vajalik, et väeüksused küsiksid ankeetides ajateenijate haridustaseme kohta. 52. Registrisse märgitakse ka andmed ajateenija töökoha kohta. Siiski leidsid nii ülemad kui ka asutuste esindajad, et vajalikud ei ole üksnes andmed töökoha, vaid töökogemuse kohta üldiselt. Ülemate sõnutsi võimaldab ajateenija varasema töökogemuse teadmine paremini talle sobivamat ametikohta valida. Nõustun asutuste esindajate ning ülemate seisukohtadega, et töökogemuse teadmine on ajateenistuse läbiviimise seisukohalt oluline ning registris sisalduvad andmed üksnes töökoha kohta ei pruugi olla parimale ametikohale määramise otsustamisel piisavad. Seega on minu hinnangul põhjendatud, et ajateenijate käest küsitakse ankeetides ka varasemat töökogemust. Kuna aga õiguslikku alust nimetatud andmete küsimiseks ei ole, saab selliste andmete küsimine toimuda üksnes vabatahtlikkuse alusel. Keeleoskus ja rahvus 53. Ülemad on rahvuse küsimist põhjendanud sellega, et Kaitseväe Peastaap tahab nimetatud andmeid teada. Tuleb samas tähele panna, et mitte kõik väeüksused ei küsi ajateenijate rahvust. Ka kaitseringkonna esindaja selgitas ümarlaual, et temale teadaolevalt ei nõua Kaitseväe Peastaap väeüksustelt rahvusliku koosseisu kohta andmeid. Kuna väeüksuste praktika on rahvuse küsimisel erinev ning ebaselge on see, kas ja millisel õiguslikul alusel Kaitseväe Peastaap väeüksustelt selliste andmete esitamist nõuab, tuleb leida, et rahvuse küsimine ei ole asjakohane. Ka 17 Põhimääruse 12 punktide 1 10 järgi märgitakse registrisse järgmised andmed hariduse kohta: 1) omandatud ja omandatav haridustase; 2) õppeasutuse liik; 3) õppeasutuse nimi; 4) õpingute algus ja lõpp; 5) andmed eriala omandamise kohta; 6) andmed õppeasutuse akrediteeringu kohta; 7) õppekava kood; 8) õppekava nimetus; 9) andmed kooli lõpetamise/katkestamise kohta;10) õppevorm.
13 õigustloovatest aktidest ei tulene väeüksusele alust nimetatud informatsiooni küsimiseks ning teenistuslikku vajaduse puudumise tõttu tuleb selle küsimine lõpetada. 54. Andmetest rahvuse kohta olulisemaks pidasid asutuste esindajad informatsiooni keeleoskuse kohta. Nimelt selgitasid asutuste esindajad, et ühte allüksusesse ei ole väljaõppe eesmärkide paremaks saavutamiseks mõistlik paigutada liiga palju selliseid ajateenijaid, kellel on eesti keelest arusaamisel raskusi. Seetõttu leidsid asutuste esindajad ning ülemad, et andmed keeleoskuse kohta on olulised ning aitavad väeüksusel väljaõppe paremaks planeerimiseks ajateenijaid allüksustesse paigutada. Nõustun ülemate ning asutuste esindajate seisukohtadega ning leian, et väljaõppe seisukohalt on ülemal oluline teada, kas ning kuivõrd ajateenija mh käskudest, ohutuseeskirjadest jmt aru saab. Väljaõpet läbiviival kaitseväelasel peab olema väljaõppe ettevalmistamisel ning läbiviimisel informatsioon selle kohta, millistele ajateenijatele valmistab eesti keelest aru saamine mõningaid raskusi ning kuna keeleoskuse kohta registris informatsioon puudub, on põhjendatud see, et väeüksus küsib seda ankeetidega. Kuna õigustloovatest aktidest ei tulene väeüksusele alust vastavate andmete küsimiseks, tuleb keeleoskuse kohta andmeid küsida vabatahtlikkuse alusel. 55. Siinkohal tahaksin lisada, et kuna ajateenijate keeleoskuse kohta andmete teadmine on väeüksuses väljaõppe planeerimisel, ettevalmistamisel ning läbiviimisel olulise tähtsusega ning pidades silmas, et vastavaid andmeid kogutakse mh ka kaadrikaitseväelaste kohta (küll mitte riigikeele oskuse kohta), võiks minu hinnangul kaaluda keeleoskuse kohta käivate andmete märkimise vajadust ka registrisse (vajadusel lisaks riigikeelele ka võõrkeeled) või luua õiguslikud alused vastavate andmete ajateenijatelt (sarnaselt kaadrikaitseväelastele 18 ) küsimiseks. Andmed ajateenijate rahaliste kohustuste kohta 56. Väeüksuste ülemad on pidanud vajalikuks küsida andmeid ajateenijate laenude, liisingute jmt kohta. Ülemate hinnangul on vastavat teavet tarvis teada võimalike probleemide ennetamiseks ning vajadusel nende kõrvaldamiseks. Nimetatud informatsiooni küsimise vajadust on ülemad selgitanud ka kontrollkäikude raames peetud suulistel vestlustel asudes seisukohale, et vajadusel võib väeüksuse kaplan või jurist ajateenijaid tekkinud probleemide osas aidata. Ka kaitseringkonna esindaja pidas vastava informatsiooni küsimist vajalikuks. Otsustamaks selle üle, kas nimetatud andmete küsimine väeüksuste poolt on õiguspärane, tuleb kõigepealt hinnata, kas väeüksustel on sellise informatsiooni kogumiseks õiguslik alus. Kaitseväealastest õigustloovatest aktidest selliste andmete küsimiseks õiguslikku alust ei tulene. Nimetatud andmeid ei kanta ka registrisse ega märgita kaadrikaitseväelaste teenistuslehtedele. Järgmisena tuleb hinnata, kas väeüksusel on selliste andmete küsimiseks teenistuslik vajadus. 57. Väeüksuste ülemad on näinud teenistuslikku vajadust peaasjalikult ajateenijate nõustamise ning igakülgse abistamise korraldamiseks. Teisisõnu on väeüksuste ülemad asunud seisukohale, et nimetatud andmeid on vajalik teada selleks, et väeüksus saaks ühelt poolt vältida võimalike probleemide tekkimist ning teisalt abistada ajateenijat tekkinud probleemide lahendamisel. 58. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse 18 lg 4 järgi peatub õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal mh ajateenistuses viibimise ajaks vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Nimetatud taotluse esitamiseks vajab ajateenija tõendit selle kohta, et ta on asunud ajateenistusse. Kõnesoleva tõendi annab ajateenijale väeüksus. Minule 18 Kaitseministri 30.11.2009 määruse nr 35 "Kaitseväelase teenistuslehe vorm ja pidamise kord" 7 lg 1 p 11 järgi märgitakse kaadrikaitseväelase teenistuslehele ka andmed tema keeleoskuse kohta. Sama määruse 16 punktide 1 4 järgi märgitakse keeleoskust tõendavate andmetena teenistuslehele: 1) võõrkeel; 2) testi nimetus; 3) testi tulemus ja 4) testi sooritamise kuupäev.
14 teadaolevalt on väeüksused valdavalt sisse seadnud praktika, mille kohaselt väljastatakse vastav tõend kõikidele õppelaenu võtnud ajateenijatele ning selgitatakse neile ka vastava taotluse esitamise korda ning vajadust. Pean sellist praktikat mõistlikuks ning ajateenijate õiguste tagamise seisukohalt vajalikuks, kuna ajateenijad ei pruugi teada, et neil on võimalus (kuid mitte kohustus) vastava taotluse esitamiseks. Seega on minu hinnangul asjakohane küsida ajateenijate käest informatsiooni selle kohta, kas nad on võtnud õppelaenu selleks, et väeüksus saaks väljastada vastavad tõendid. Kuna nende andmete küsimiseks aga ei ole õiguslikku alust, tuleb nimetud andmeid küsida vabatahtlikkuse alusel. 59. Tuleb aga tähele panna, et väeüksused ei küsi ajateenijatelt andmeid üksnes õppelaenu kohta, vaid valdavas osas on küsimus sõnastatud selliselt, et ajateenijad peavad 19 loetlema kõik enda pangalaenud või muud rahalised kohustused. Näiteks on mõnedes ankeetides palutud loetleda ka isiklikud võlad, millede all mõistetakse peaasjalikult maksmata korteriüüri, trahve või võlgu tuttavatele. Selliste andmete küsimiseks ei ole minu hinnangul väeüksusel teenistuslikku vajadust ning seda eelkõige seetõttu, et väeüksustel puuduvad õigustloovatest aktidest tulenevad võimalused aidata ajateenijat, kellel on korteriüür, eluasemelaen, trahv vmt maksmata. 60. Seetõttu ei ole minu hinnangul põhjendatud vastavate andmete küsimine kõikidelt ajateenijatelt. Samas ei välista ma võimalust, et väeüksus annab juriidilist nõu makseraskustesse sattunud ajateenijale juhul, kui ajateenija vastava probleemiga väeüksuse poole pöördub. Juhul kui väeüksus peab vajalikuks ajateenijaid aktiivselt nõustada, piisab minu hinnangul üksnes ajateenijate vastava võimaluse olemasolust teavitamisest. 61. Eelnevast tulenevalt ei ole minu hinnangul asjakohase nõustamise tagamiseks vajalik küsida andmeid kõikide ajateenijate käest nende rahaliste kohustuste kohta, vaid piisab sellest, kui väeüksus annab ajateenijatele teada, et probleemide korral on ajateenijatel võimalus pöörduda oma ülema, väeüksuse juristi vmt poole abi saamiseks. Probleemid alkoholi või narkootikumidega 62. Väeüksuste ülemad on nimetatud andmete küsimist peamiselt põhjendanud vajadusega teenistust mõjutavaid asjaolusid teada ning võimalusel neid ennetada. Nõustun ülematega selles, et probleemid alkohoolsete, narkootiliste või psühhotroopsete ainete (liig)tarvitamisega võivad oluliselt mõjutada ajateenija käitumist teenistuses ning asjakohase sekkumiseta kaasa tuua ettenägematuid tagajärgi. Samas tuleb tähele panna, et Vabariigi Valitsuse 11.11.2005 määruse nr 282 "Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud" lisa 1 "Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid" (kriteeriumid) ptk V järgi on mh kaitseväekohustuslane ajutiselt (1 2 aastat) tegevteenistuseks mittekõlbulik juhul, kui tal on ajutised (mööduvad) psüühikahäired psühhoaktiivsetest ainetest, kuid sõltuvus puudub. Kriteeriumite ptk V järgi on mh kaitseväekohustuslane tegevteenistuseks mittekõlbulik juhul, kui tal esineb emotsionaalsuse, kognitiivsete võimete, käitumise ning isiksuse püsiv muutus psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu ning tal on sõltuvus narkootilistest ainetest. Seega ei tohiks teenistusse sattuda ajateenijaid, kes on narkootilistest ainetest sõltuvad. 63. Mõistan ülemate muret seoses ajateenijatega, kelle käitumist teenistuse käigus võivad mõjutada erinevad sõltuvused (ainetest või tegevustest 20 ). Ajateenijat, kelle käitumine võõrutusnähtudest tingituna hälbib tavapärasest käitumisest on väljaõppetsüklis keeruline 19 Mitte üheski ankeedis ei ole viidet selle kohta, et vastavad andmeid kogutakse vabatahtlikkuse alusel. 20 Ühe näitena on ülemad kontrollkäikudel selgitanud, et mõnedel ajateenijatel on tavapärasest suurem vajadus igapäevaselt arvutit kasutada (nt mängimiseks, suhtlusportaalides suhtlemiseks vmt).
15 eesmärgipäraselt kaasata ning teatud juhtudel võib sellisele ajateenijale õpetamine tavapäraselt väljaõppega paratamatult kaasnevate ohtude realiseerumise riske olulisel määral suurendada. 64. Samal ajal tuleb aga meeles pidada, et sõltuvushäiretest tingitud tavapärase käitumismustri mõningane kõverdumine on ennekõike meditsiiniline probleem ning väljaõpet läbiviivatel kaadrikaitseväelastel, kellel puudub vajalik meditsiinialane ettevalmistus, ei ole teabega, et ühel või teisel ajateenijal on teatud sõltuvus, ajateenija abistamiseks suurt midagi teha. Teisisõnu ei ole informatsiooniga selle kohta, et ajateenija varasemalt nt alkoholi (kuri)tarvitanud on või et ajateenija alkoholi tarbimist vmt enda puhul problemaatiliseks peab, ülemal ametialaselt midagi teha, kuna tema pädevusse ei kuulu selle teabe alusel mõjusate meetmete kasutusele võtmine probleemi lahendamiseks. Samuti ei saa ülemalt ka nõuda, et ta lahendaks küsimusi, millede lahendamiseks puudub tal vajalik ettevalmistus. Seetõttu on minu hinnangul ebaõiglane nt rühmaülemalt nõuda, et ta lahendaks sõltuvushäirega ajateenija võimalikud distsipliiniprobleemid, vaid tõenäoliselt vajab selline olukord lisaks ka meditsiinilist sekkumist (nt psühholoogi poolt), kuna vajalikku õpet mittesaanu pingutused võivad küll teatud piirini võidelda tagajärgede, kuid mitte põhjusega. 65. Eelnevast tulenevalt asun seisukohale, et ajateenijatelt ankeetides küsida, kas neil on probleeme alkoholi, narkootikumide või psühhotroopsete ainetega, ei ole õigustatud juhul, kui see teave satub väljaõpet läbiviivate kaitseväelaste kätte. Mööndes, et väljaõpet läbiviivale kaitseväelasele võib kõnealune informatsioon teatud juhtudel õppe läbiviimise ohutuse tagamiseks olla näiliselt vajalik, kuid silmas pidades seda, et sõltuvushäire on ennekõike meditsiiniline probleem, mille peaksid lahendama meditsiinilisi eriteadmisi omavad inimesed, asun siiski seisukohale, et kaadrikaitseväelastel vastavat informatsiooni teenistuse korraldamiseks vajalik teada ei ole. 66. Kuna sõltuvuse näol on tegemist rangelt meditsiinilise probleemiga, tuleb seda lahendada meditsiinitöötajate poolt. Selleks, et meditsiinitöötajad saaksid tõhusalt ning õigeaegselt võimalikke probleeme ennetada, võib olla vajalik, et väeüksuse meditsiinitöötaja küsib ajateenijatelt vastavaid andmeid. 67. Teen ettepaneku lõpetada ajateenijatelt ankeetides senisel kujul informatsiooni küsimine nende võimalike sõltuvuste kohta. Samas möönan, et meditsiinitöötajatel võib olla vastavate andmete järele teenistuslik vajadus. Andmed harrastuste, hobide, sportlike saavutuste jmt kohta 68. On tervitatav, et ülemad on pidanud vajalikuks võimaluste piires ajateenijate teenistuseelsete hobide, harrastuste ja spordialadega tegelemise jätkamise võimaldamist teenistuse käigus. Ajateenijate vaba aja sisustamisel nende soovidega võimaluste piires arvestamine on kahtlemata üks moodus, mille kaudu vähendada nende uude keskkonda sisseelamisega kaasneda võivat ebamugavust ning teatud juhul ka stressi. Pean vajalikuks, et väeüksused võimaluste piires arvestaksid vabaajaürituste, vahendite jmt organiseerimisel ka ajateenijate soovidega ning minu hinnangul on hobide, harrastuste, sporditegemise eelistuste jmt küsimine vajalik. 69. Vähemtähtsaks ei pea ma ka seda, et ajateenijatelt küsitakse nende sportlike saavutuste taset, mis võimaldab väeüksustel komplekteerida erinevateks võistlusteks spordimeeskondi. Kuna hea sportliku taseme hoidmine ning teatud spordialadel (korvpall, jalgpall, võrkpall) meeskondliku ühtsustunde ning kokkumängu harjutamise seisukohalt on mõistlik ning igati eesmärgipärane, et väeüksus saab juba varakult teada, millised on võimalikud kandidaadid vastavasse meeskonda