EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL INFRARAJATISTE MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID INFRABIM 2015 Osa 3: Lähteandmed
STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Infrarajatiste mudelprojekteerimise üldjuhendid Infrabim 2015. Osa 3: Lähteandmed" on avaldatud Standardikeskuse juhendmaterjalina vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Standardikeskuse vahelisele kokkuleppele. Juhendmaterjali koostamist on korraldanud ja selle korrektsuse eest vastustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Juhendmaterjal on kättesaadavaks tehtud Eesti Standardikeskuse poolt. TÄHELEPANU! Standardikeskuse juhendmaterjal ei ole Eesti standard ega ole võrdsustatav Eesti Standardiga. Ühelgi juhul ei teki käesoleva juhendamaterjali kasutamisest standardi kasutamisega võrdväärseid õiguslikke tagajärgi. Eesti Standardikeskus Akadeemia tee 21/6, 12618 Tallinn, Eesti; www.evs.ee; telefon 605 5050; e-post info@evs.ee
2 (22) Dokumendi versiooniajalugu Versioon Kuupäev Autor Selgitus 1.0 5.5.2015 Juuso Virtanen Juhend
3 (22) SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 4 1.1. Juhendist... 4 1.2. Mõõdistusmudel ja hetkeolukorra mudel... 4 1.2.1. Vajadus ja eesmärk... 4 1.2.2. Struktuur... 6 1.2.3. Mõõdistusmudeli valmimisprotsess... 8 2. ALGTEAVE... 9 2.1. Algteabe tellimine... 9 2.2. Varasemad projekteerimisstaadiumid... 9 2.3. Päritolu- ja metaandmete dokumenteerimine... 9 2.4. Failide paigutamine kataloogidesse... 10 3. LÄHTEANDMED... 12 3.1. Failide ja kataloogide nimetamine... 12 3.1.1. Üldnõuded... 12 3.1.2. Kataloogide nimetamine... 12 3.1.3. Failide nimetamine... 13 3.2. Failide paigutamine kataloogidesse... 13 3.3. Teisendustoimingud... 13 3.4. Teisendustoimingute dokumenteerimine... 14 3.5. Nõuded... 15 3.5.1. Koordinaat- ja kõrgussüsteem... 15 3.5.2. Andmevahetusformaadid... 15 3.5.3. Teabe täpsusaste... 15 3.5.4. Klassifikaator... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 3.5.5. Teabe- ja mudelipõhised nõuded... 15 4. LÄHTEANDMETE VISUALISEERIMINE... 18 5. KVALITEET... 19 5.1. Dokumenteerimine... 19 5.1.1. Üldist... 19 5.1.2. Infomudeli kaaskiri, lähteandmed... 19 5.2. Kvaliteedi tagamine... 19 5.2.1. Algteave... 19 5.2.2. Lähteandmed... 20 5.2.3. Tellija roll kvaliteedi tagamisel... 21 6. ÜLEANTAV TEAVE... 22
4 (22) 1. SISSEJUHATUS 1.1. Juhendist Käesolevas juhendis esitatakse taristuhangeteks modelleeritava mõõdistusmudeli sisu ning mudeli sisule ja modelleerimisprotsessile esitatavad nõuded. Taristuhanked on näiteks tee-, tänava-, raudtee- ja laevateehanked, planeeringuhanked, pargid, spordirajatised jms. 1.2. Mõõdistusmudel ja hetkeolukorra mudel 1.2.1. Vajadus ja eesmärk InfraBIM-i sõnastikus on defineeritud nii mõõdistusmudel kui ka hetkeolukorra mudel. Mõõdistusmudel: digitaalsel kujul esitatud rühmitatud lähteandmed toodete, tegevuste ja teenuste kavandamiseks, mis on saadud või mõõdetud eri allikatest näiteks maastikumudel, planeeringumudel, pinnasemudel ja olemasolevate rajatiste mudel ning viiteinfo (näiteks load ja otsused). Mõõdistusmudel täieneb hanke käigus. Hetkeolukorra mudel: taristumudeli infosisu nõuetele vastav andmekoosseis, mis kajastab objekti tegelikku hetkeolukorda. Mõõdistusmudel on erineva teabe kogum, kuid ühtlasi teatud vorm hanke lähteandmete kogumiseks, töötlemiseks ja haldamiseks. Protsessis on äärmiselt tähtis nii lähteandmete päritolu- ja metaandmete kui ka lähteandmete teisendustoimingute hoolikas dokumenteerimine. Eesmärk on harmoniseerida mõõdistusmudeli algteave võimalikult suures ulatuses niisugusel kujul, mis toetab mudelipõhist projekteerimist. Joonis 1. Mõõdistusmudel kui projekteerimisstaadiumi osa Eesmärk on koostada mõõdistusmudel võimalikult vara enne projekteerimisprotsessi algust, et projekteerijal oleks vajalikud lähteandmed kohe olemas. Hanke kogu elukaare jooksul värskendatakse mõõdistusmudelit eri projekteerimisstaadiumite uute lähteandmetega (vt jooniseid 1 ja 2 leheküljel 5). Värskenduste aluseks võivad olla näiteks hanke käigus läbi viidud pinnaseuuringud või maastiku mõõdistamisel saadud täpsemad andmed.
5 (22) Joonis 2. Mõõdistusmudel kui hankeprotsessi osa Osad lähteandmetest on rakendusliideste kaudu loetavad otse erinevatest andmebaasidest. Nende kohta ei ole konkreetseid juhendeid koostatud. Probleemkohaks on näiteks teabe värskenemine. Rakendusliideste kasutamine lepitakse kokku hankepõhiselt. Tulevikus võib eesmärgiks pidada olukorda, kus hanke käigus värskenevad lähteandmed automaatselt erinevates registrites ja andmebaasides, kust neid on rakendusliideste kaudu lihtne järgmise hanke mõõdistusmudelisse kanda.
6 (22) 1.2.2. Struktuur Mõõdistusmudeli jaoks luuakse kolm peakataloogi (vt joonist 3): varasemate projekteerimisstaadiumite kataloog (VARASEMAD_STAADIUMID); mõõdistusmudeli lähteandmete kataloog (ALG_TEAVE); harmoniseeritud algteabe kataloog (LÄHTE_ANDMED). Harmoniseerimiseks nimetatakse teabe teisendamist võimalikult suures ulatuses sellisesse vormingusse, mida saab kasutada mudelprojekteerimisel. Joonis 3. Mõõdistusmudeli struktuur
7 (22) Peakataloogide esimese tasandi alamkataloogid luuakse joonise 3 ja tabeli 1 kohaselt. Tabel 1. Lähteandmete alamkataloogide sisu Alamkataloog A_Maastikumudel B_Pinnasemudel C_Tarindid D_Temaatilised E_Viiteinfo Näited (sõltuvalt projekteerimisstaadiumist) Maapinnamudel Pinnaveeteave ja/või -mudel Täpsustavad maastikuandmed (puud ja muu taimestik) Jms Pinnaseuuringu andmed Skaneeritud kaljupinnas ja pinnaseliikide piirid Põhjaveeteave Pinnasekaardid Olemasolevate tarindite ja süsteemide andmed, näiteks: veevõrgud, kaevud ohutusrajatised ja viidasüsteemid andmed tehnovõrkude ja seadmete kohta sillad kaid valgustus viidad ja infotahvlid laevateede ohutusseadmed tarad ja piirded põhjaveekaitse jms Sisaldab nii füüsiliselt olemasolevat teavet (näiteks muistised) kui ka mittefüüsilist teavet (näiteks planeeringuandmed või lendorava kaitse piirangualad). Teave on näiteks: kaardimaterjal (aluskaardid jms) aerofotod plaanimaterjal keskkonnateave (loodus, ohustatud liigid, kultuuripärand jms) liiklusteave olemasolev transpordivõrk erivedude marsruudid jms saastunud pinnas kinnistupiirid ja maaomand ehitisregister tööga seotud maakasutusõigused (tee-, tänava- ja raudteeala piirid, puistangualad, ajutised kasutusõigused, äravoolualad, kaitsetsoonid ja -vööndid) laevateede alad Muud hankega seotud projektid Maastiku ülevaatused ja fotod MÄRKUS. Varasemate juhendiversioonide kohaselt salvestati näiteks keskkonnateemalised raportid viiteinfosse (Ekataloog) ja nendega seotud ruumiandmed kaardi- ja ruumiandmete kataloogi (D-kataloog), kuid see on tunnistatud keeruliseks. Seetõttu on mõnede mõõdistusmudeli-hangete puhul otsustatud salvestada kõik keskkonnaandmed D- kataloogi. Nende hangete kaardi- ja ruumiandmete all puudub ruumiandmete kataloog ja selle asemele on loodud keskkonnaobjektide ja liiklusteabe alamkataloogid. D-kataloogi nime kohta on keskkonnaala töötajatelt tulnud tagasisidet, et peakataloogi praegune nimi on ebamäärane. Juhendi käesolevas versioonis on lähtutud Norra
8 (22) Maanteeameti käsiraamatust Håndbok V770. Modellgrunnlag. Krav til grunnlagsdata og modeller ja kataloogile on antud uus nimi Temaatilised andmed. Alamkataloogidesse luuakse algteabe ja lähteandmete jaoks vajalik arv teise tasandi alamkatalooge. Teise ja kolmanda tasandi alamkatalooge ei ole standardiseeritud ja juhendi soovitusest (lisa 1, lähteandmete klassifikaator) võib sõltuvalt hankest ja teostajatest kõrvale kalduda. 1.2.3. Mõõdistusmudeli valmimisprotsess Joonisel on mõõdistusmudeli valmimisprotsessi lihtsustatud skeem (joonis 4). Joonis 4. Mõõdistusmudeli valmimisprotsessi Mõõdistusmudeli modelleerimise aluseks on modelleerimisülesanne. Mudeli võib luua projekteerimishanke käigus enne projekteerimise algust või eraldi modelleerimisülesandena. Mõõdistusmudeli modelleerimiseks tellitakse kõik hanke seisukohalt tähtsad hetkeandmed ja viiteinfo (algteave), mille kõik olulised päritolu- ja metaandmed dokumenteeritakse hanke lähteandmete klassifikaatoris. Algteave kontrollitakse üle ning puudused jms kõrvaldatakse või dokumenteeritakse lähteandmete klassifikaatoris. Pärast kvaliteedi kontrollimist harmoniseeritakse algteave võimalikult homogeensel ja mudelipõhist projekteerimist võimaldaval kujul. Teisendustoiminguteks võivad olla näiteks koordinaadistiku muutmine või 2D-teabe modelleerimine 3D-teabeks. Toimingud dokumenteeritakse lähteandmete klassifikaatoris ja teisendatud teave kontrollitakse üle. Koostatakse ka mõõdistusmudeli kaaskiri, mida täiendatakse modelleerimise käigus. Kui lähteandmed on koostatud ja dokumenteeritud, võib need tellijale üle anda. Kogu protsessi on täpsemalt kirjeldatud peatükkides 2 (algteabe hankimine), 3 (algteabe harmoniseerimine lähteandmeteks), 5 (kvaliteedi tagamine ja tellija roll kvaliteedi tagamisel) ja 6 (mõõdistusmudeli üleandmine).
9 (22) 2. ALGTEAVE 2.1. Algteabe tellimine Juba mõõdistusmudeli algteabe tellimisel tuleb arvesse võtta, et eesmärk on teabe võimalikult ulatuslik ühtlustamine mudelipõhist projekteerimist võimaldaval kujul. Võimaluse korral tuleb algteave hankida mudelipõhistes vormingutes, õiges koordinaat- ja kõrgussüsteemis. Kui tellitud algteavet ei saada hankelepingus kokkulepitud vormingus ja süsteemides, tuleb see teisendada lepingujärgsesse formaati. Erinevate materjalide territoriaalne ulatus tuleb kindlaks määrata teabepõhiselt. Näiteks müraarvutusteks on sageli vaja suurema ala maapinnamudelit. Maastikumudeli jaoks on vaja teavet vähemalt 500 meetri laiuselt alalt kahelt poolt teed. Täpsemast maastikumudelist väljapoole jäävatel aladel võib kasutada näiteks maamõõduameti kõrgusmudeliteavet. Algteabe tellimisel tuleb järgida olemasolevaid juhendeid, näiteks Liikenneviraston ohjeita 23/2011. Maastotietojen hankinta. Toimintaohjeet ( Soome Transpordiameti juhend 23/2011. Maastikuandmete hankimine. Tegevusjuhendid ) ja Liikenneviraston ohjeita 21/2014. Taitorakenteiden suunnittelun lähtötieto ( Soome Transpordiameti juhend 21/2014. Teerajatiste projekteerimise lähteandmed ). 2.2. Varasemad projekteerimisstaadiumid Varasemate projekteerimisstaadiumite peakataloogist kopeeritakse kõik mõõdistusmudeli seisukohalt olulised andmed kas algteabesse või lähteandmetesse sõltuvalt sellest, kas andmeid tuleb töödelda või mitte. Need andmed kantakse lähteandmete klassifikaatori tavapärasel viisil. 2.3. Päritolu- ja metaandmete dokumenteerimine Et mudelipõhises projekteerimisprotsessis pööratakse suurt tähelepanu andmete usaldusväärsusele ja täpsusele, tuleb tellitavast algteabest märkida olulised päritolu- ja metaandmed hanke lähteandmete klassifikaatori. Need andmed on esitatud järgnevas tabelis.
10 (22) Tabel 2. Lähteandmete klassifikaatori kantavad andmed Teave ALGTEAVE Osa ehk teabekood Teave Tellitud/saadud Vastuvõtja Allikas Koordinaatsüsteem Saadud teave Kommentaarid Selgitus Päritolu- ja metaandmete lahtrid Tähest ja numbrist koosnev teabe või teabekogumi kood Teabe sisu kajastav nimetus Millal teave on tellitud / millal teave on vastu võetud ja projektikataloogi salvestatud Kes teabe on tellinud / vastu võtnud Kust ja kellelt teave on saadud: ettevõte või osaline, isik ja isiku kontaktandmed, register või teenus Saadud teabe koordinaat- ja kõrgussüsteem vastuvõtmisel Teabe lühikirjeldus: failid ja failivormingud. Kui teabekogum koosneb paljudest failidest, võib neid täpsemalt kirjeldada teistel lähteandmete klassifikaatori vahelehtedel. Eesmärk on, et lähteandmete klassifikaator oleks suhteliselt lihtne ja mõistetav, kuid siiski usaldusväärne Tellitud lähteandmete tähelepanuväärsed aspektid ja riskid Varasemate projekteerimisstaadiumite andmed märgitakse lähteandmete klassifikaatori lõppu, E-kataloogi (viiteteave) järele. 2.4. Failide paigutamine kataloogidesse Tellitud ja tarnijatelt vastu võetud algteave salvestatakse mõõdistusmudeli klassifikaatori kohaselt algteabe peakataloogi alla, mis on mõõdistusmudeli-hanke töökataloog. Teave salvestatakse ettenähtud alamkataloogidesse originaalnimega. Algteave on mõõdistusmudeli lähteteave ja seda tuleb hoida muutmata kujul. Teise tasandi alamkataloogid nimetatakse põhimõttel: mudelikood, jooksev järjekorranumber, alakriips ja teabetüübi nimetus. Teise tasandi alamkataloogidesse salvestatavad failid tuleks nimetada otse või paigutada kolmanda tasandi alamkataloogi, mis nimetatakse ülemkataloogi tunnuse ja sidekriipsuga eraldatud teise jooksva järjekorranumbriga. Näide Projekteeritaval alal asuvate sidekaablite andmed salvestatakse algteabe alamkataloogi Cr_Rakenteet teise tasandi alamkataloogi Cr3_Johdot_ja_laitteet kolmanda tasandi alamkataloogi Cr36_Tele (vt joonist 5 leheküljel 11).
11 (22) Joonis 5. Telekaablite andmete salvestuskoht Teise ja kolmanda tasandi alamkatalooge ei ole standardiseeritud ja juhendi soovitusest (lisa 1, lähteandmete klassifikaator) võib sõltuvalt hankest ja teostajatest kõrvale kalduda.
12 (22) 3. LÄHTEANDMED 3.1. Failide ja kataloogide nimetamine 3.1.1. Üldnõuded Kataloogide ja failide nimetused võivad sisaldada järgnevaid märke: a z, A Z, sidekriips (-) ja alakriips (_). Tühikuid, täpitähti ja erimärke ei tohi kasutada. Et operatsioonisüsteemides ja tarkvaras on kataloogitee märkide arv piiratud, peaksid kataloogide ja failide nimed olema võimalikult lühikesed. Näiteks operatsioonisüsteemis Windows ei tohi kataloogitee märgireas olla rohkem kui 256 märki. Failile antakse sisu kajastav lühike nimi, kuid nimest jäetakse välja kogu üleliigne teave, mille võib esitada lähteandmete klassifikaatoris. Niisuguseks teabeks on näiteks koordinaatsüsteem. 3.1.2. Kataloogide nimetamine Algteabe kataloogide nimi koosneb teabekoodist, sellele järgnevast r-tähest ja teabekogumi nimest. Lähteandmete kataloogi alamkataloogide nimesse r-tähte ei lisata. Nii eristatakse kataloogide tasandil algteave ja mõõdistusmudeli teave. Joonis 6. Mõõdistusmudeli modelleerimisprotsessi peakataloogid ja esimese tasandi alamkataloogid Teise tasandi alamkataloogid nimetatakse põhimõttel: mudelikood, jooksev järjekorranumber, alakriips ja teabetüübi nimetus. Teise tasandi alamkataloogidesse salvestatavad failid tuleks nimetada otse või paigutada kolmanda tasandi alamkataloogi, mis nimetatakse ülemkataloogi tunnuse ja sidekriipsuga eraldatud teise jooksva järjekorranumbriga.
13 (22) Näide Projekteeritaval alal asuvate olemasolevate sildade andmed salvestatakse algteabe alamkataloogi Cr_tarindid teise tasandi alamkataloogi Cr01_sillad. Siia võib luua kõigile sildadele eraldi kataloogid ( Cr01-1_sild_nr1, Cr01-2_sild_nr2 jne). 3.1.3. Failide nimetamine Sarnaselt kataloogidele nimetatakse failid tavaliselt alamkataloogi tunnustähe ja teise ning kolmanda tasandi alamkataloogide numeratsiooni kohaselt. Koodi ja alakriipsu järele lisatakse teavet kajastav nimi. Kui teabekogum sisaldab palju üksikfaile või ümbernimetamine muudab faili kasutuskõlbmatuks, võib teabekoodi üksikfailide nimest ära jätta. Selliseks ulatuslikuks linke sisaldavaks teabeks võivad olla näiteks keskkonnaalased ruumiandmed. Kui mõõdistusmudeli jaoks on teavet teisendatud, lisatakse teabekoodi järele väike m-täht. Näide Sillast modelleeritakse PDF-väljatrükkide põhjal kolmemõõtmeline dwg-vormingus mudel, millele antakse nimi C01-3m_sild_nr3.dwg. Nii faili kui ka kataloogi kood peab ühtima lähteandmete klassifikaatoris märgitud teabekoodiga. 3.2. Failide paigutamine kataloogidesse Kui algteave on harmoniseeritud lähteandmeteks, salvestatakse see ettenähtud peakataloogi ja samadesse alamkataloogidesse, kus see paikneb algteabe osas. Teise ja kolmanda tasandi alamkatalooge ei ole standardiseeritud ja juhendi soovitusest (lisa 1, lähteandmete klassifikaator) võib sõltuvalt hankest ja teostajatest kõrvale kalduda. 3.3. Teisendustoimingud Algteabe teisendamisel harmoniseeritakse ja ühtlustatakse teave võimalikult suures ulatuses niisugusel kujul, mis toetab mudelipõhist projekteerimist. Projekteerimise lähteandmeid on nii kahe- kui ka kolmemõõtmelisel kujul ja seetõttu võib teabe modelleerimist mõista erinevalt. Harmoniseerimismeetmed on näiteks koordinaat- ja kõrgussüsteemide ühtlustamine; failivormingute ühtlustamine; mitme teabe või faili ühitamine ühte faili; teabe kärpimine teatud piirangu alusel; võrgu- ja pinnamudelite koostamine (Inframodel); tarindite mudelprojekteerimine (näiteks sillad vanade paberväljatrükkide põhjal); keskkonnaalaste piirangute koostamine keskkonnaraportite alusel.
14 (22) Näide Algne GT-vormingus maastikumudel konverteeritakse XML-vormingusse (Inframodel). Näide Mitmest DWG-failist koosnev 2D-veevõrgukaart konverteeritakse üheks Inframodel-vormingus võrgumudeliks. Näide Mitmest tif-vormingus ortofotost moodustatakse üks ortofoto, millest eraldatakse väiksem foto projekteeritavast alast. Uuele ortofotole antakse uus eristatav nimi. Andmete ühendamisel tuleb tähelepanu pöörata uue faili mahule. Liiga suuri faile tuleks vältida, sest need võivad arvutile probleeme tekitada. 3.4. Teisendustoimingute dokumenteerimine Algteabe teisendustoimingud ja -põhimõtted dokumenteeritakse nii lähteandmete klassifikaatoris kui ka infomudeli kaaskirjas. Tabelis 3 on esitatud lähteandmete klassifikaatori lähteandmete väljadele märgitavad andmed. Tabel 3. Teisendustoimingute väljad lähteandmete klassifikaatoris Teave LÄHTEANDMED Faili nimi pärast teisendamist Teabe teisendustoimingud Teostaja ja vastutav isik Kommentaarid, tähelepanekud, probleemid, riskid Ettevõttekohased märkused Selgitus Väljad teisendustoimingutele ja täpsematele teisendusandmetele Lähteteabe nimi pärast teisendamist Lähteteabe harmoniseerimistoimingute kirjeldus Teisendustoimingute tegija(d) Teisendatud lähteteavet puudutavad märkused, probleemid ja riskid Võimalik lahter näiteks ettevõtete vaheliseks andmevahetuseks, kui hankel on mitu teostajat Lähteandmete klassifikaatori mõõdistusmudeli lahtritesse pannakse hoolikalt kirja, mida teabega on tehtud, kuidas toiming on teostatud, millise tarkvara või tööriistaga kõnealused muudatused on tehtud ja millist tarkvara- või tööriistaversiooni on kasutatud. Näide Operaatori X sidekaablite andmed võetakse vastu mitme dwg-failina. Need koondatakse projekteerimistarkvara abil ühte faili, mille nimeks pannakse C36-1m_OperaatorX.dwg. Lisaks failide ühendamisele vähendatakse kaabliteavet projekteeritavast alast väljapoole jäävate kaablite võrra, paigutatakse objektid faili siseselt CAD-juhendi kohastele kihtidele ning kaablid langetatakse murdepunktidest teatud nominaalsügavusele maastikumudeli maapinnast ja määratakse neile arvestusliku ristlõike põhjal teatud ruumivaru. Lähteandmete klassifikaatorisse märgitakse nimetatud toimingud, viimistlus- ja modelleerimispõhimõtted ning kõik oletused ja ebamäärasused.
15 (22) 3.5. Nõuded 3.5.1. Koordinaat- ja kõrgussüsteem Koordinaat- ja kõrgussüsteemide puhul järgitakse InfraBIM-i 2. osas ( Üldnõuded ) esitatud juhiseid ja nõudeid. 3.5.2. Andmevahetusformaadid Andmevahetusformaatide puhul järgitakse InfraBIM-i 2. osas ( Üldnõuded ) esitatud juhiseid ja nõudeid. 3.5.3. Teabe täpsusaste Et mõõdistusmudel oleks kasutatav, peab andmete täpsusaste olema võimalikult kõrge. Probleemiks kujuneb mõõdistusmudeli algteabe heterogeensus ja mitmepalgelisus. Andmete täpsusaste mudelite ja valdkondade kaupa tuleb kokku leppida hanke algul. Mõõdistusmudeli usaldusväärsuse tagamiseks tuleb andmete täpsusaste võimalikult hoolikalt dokumenteerida nii lähteandmete klassifikaatoris kui ka mõõdistusmudeli kaaskirjas. Andmetest peab selguma nende täpsusaste ja eri päritoluga andmed peavad olema üksteisest eristatavad. Näiteks maastikumudeli üldteave peab olema maastikumudeli andmetest eristatav. Et seni puudub tehnika metaandmete lisamiseks otse teabesse, tuleb teabe täpsust kirjeldada mõõdistusmudeli dokumentatsioonis (lähteandmete klassifikaator, infomudeli kaaskiri). 3.5.4. Klassifikaator Klassifikaatoride puhul järgitakse InfraBIM-i 2. osas ( Üldnõuded ) esitatud juhiseid ja nõudeid. 3.5.5. Teabe- ja mudelipõhised nõuded Maastikumudel Maastikumudelite puhul esitatakse nõudeid näiteks mõõtebaasi punktidele; ühemõisteliste objektide keskmisele mõõteveale; pinna kõrguse keskmisele interpoleerimisveale; murdejoonte ja hajapunktide vahele.
16 (22) Maastikumudeli ja mõõtebaasi koostamisel järgitakse üldjuhendeid või tellija juhendeid. Need on näiteks väljaanded Liikenneviraston ohjeita 18/2011. Tie- ja ratahankkeiden maastotiedot. Mittausohje ( Soome Transpordiameti juhend 18/2011. Tee- ja raudteehangete maastikuandmed. Mõõdistusjuhend ) ja nende tellimist käsitlev Liikenneviraston ohjeita 23/2011. Maastotietojen hankinta. Toimintaohjeet ( Soome Transpordiameti juhend 23/2011. Maastikuandmete hankimine. Tegevusjuhendid ). Laevateedel tehtavatest uuringutest on kirjutatud väljaandes Liikenneviraston ohjeita 18/2013. Vesiväylätutkimusten yleisohjeet ( Soome Transpordiameti juhend 18/2013. Laevateede uuringud. Üldjuhend ). Pinnasemudel ja pinnaseuuringud Pinnaseuuringuid tehakse projekteerimise eri staadiumites niisuguse täpsusega, mis vastab kõnealuse projekteerimisstaadiumi nõuetele. Et ehitusprojekt tehakse sageli vahetult enne ehitamist või ehitamise käigus, on oluline teha ulatuslikud pinnaseuuringud juba varasemates projekteerimisstaadiumites. Pinnaseuuringutele on nõudeid näiteks uuringupunktide väljamõõtmise osas. Pinnaseuuringutel ja nende tellimisel järgitakse üldjuhendeid või tellija juhendeid. Need on näiteks väljaanded Liikenneviraston ohjeita 23/2011. Maastotietojen hankinta. Toimintaohjeet ( Soome Transpordiameti juhend 23/2011. Maastkuandmete hankimine. Tegevusjuhendid ). Laevateedel tehtavatest uuringutest on kirjutatud väljaandes Liikenneviraston ohjeita 18/2013. Vesiväylätutkimusten yleisohjeet (Soome Transpordiameti juhend 18/2013 Laevateede uuringud. Üldjuhend ). Pinnasemudelis skaneeritakse pinnasekihtide piirpinnad topograafia ja pinnaseuuringute tulemuste põhjal eri pindadena (näiteks kaljupind või alussavi). Pinnasekihtide piirpinnad moodustuvad nii nagu maastikumudelidki punktidest ja joontest ning nendest moodustatud kolmnurkpinnast. Kaljupinnal tuleb eristada avakalju punktid ja jooned, puurimisega tuvastatud kaljupinna punktid ning skannitud punktid ja jooned. Pinnasemudeli teistel pindadel tuleb pinnaseuuringu käigus tehtud skaneeringud eristada lisaskaneerimisest. Näide Kaljupinna skaneerimispunktid eristatakse eri koodidega: avakalju, puurimisega tuvastatud kalju ja muus puurimispunktis tehtud skaneerimine. Tarindid ja süsteemid Tarindite modelleerimisel tuleb tasandid ja objektid kirjendada kehtiva Infra-klassifikaatori kohaselt. Erinevate objektide modelleerimistäpsus ja -viis märgitakse selgelt mudeli kaaskirja. Erineva täpsusega objektid esitatakse näiteks eri värvidega. Erinevate objektide kaardistamisel järgitakse kõnealuseid objekte käsitlevaid juhendeid. Tee- ja raudteehangete puhul on need näiteks Liikenneviraston ohjeita 23/2011. Maastotietojen hankinta. Toimintaohjeet ( Soome Transpordiameti juhend 23/2011. Maastikuandmete hankimine. Tegevusjuhendid ), Liikenneviraston ohjeita 18/2011. Tie- ja ratahankkeiden maastotiedot. Mittausohje ( Soome Transpordiameti juhend 18/2011. Tee- ja
17 (22) raudteehangete maastikuandmed. Mõõdistusjuhend ) ning Liikenneviraston ohjeita 3/2010 RATO 2. Radan geometria ( Soome Transpordiameti juhend 3/2010 RATO 2. Raudtee geomeetria ). Kaardi- ja ruumiandmed Kinnistuandmete ja aluskaardi tellimist on käsitletud näiteks väljaandes Liikenneviraston ohjeita 23/2011. Maastotietojen hankinta. Toimintaohjeet ( Soome Transpordiameti juhend 23/2011. Maastikuandmete hankimine. Tegevusjuhendid ). Aluskaardi mõõtmist on käsitletud väljaandes Liikenneviraston ohjeita 18/2011. Tie- ja ratahankkeiden maastotiedot. Mittausohje ( Soome Transpordiameti juhend 18/2011. Tee- ja raudteehangete maastikuandmed. Mõõdistusjuhend ). Muu teave Aerofotode tellimist on käsitletud väljaandes Liikenneviraston ohjeita 23/2011. Maastotietojen hankinta. Toimintaohjeet ( Soome Transpordiameti juhend 23/2011. Maastikuandmete hankimine. Tegevusjuhendid ). Ortofotode mõõtmist on käsitletud väljaandes Liikenneviraston ohjeita 18/2011. Tie- ja ratahankkeiden maastotiedot. Mittausohje ( Soome Transpordiameti juhend 18/2011. Tee- ja raudteehangete maastikuandmed. Mõõdistusjuhend ).
18 (22) 4. LÄHTEANDMETE VISUALISEERIMINE Hanke lähteandmeid saab visualiseerida mitmel moel. Teatud mõttes on ka lähteandmete tabel lähteandmete kogumit visualiseeriv esitusviis. Lähteandmeid või nende mastaapi saab visualiseerida ka kaardirakenduse või koondmudeliga. Neisse saab koondada nii varasema staadiumi projekte kui ka projekteerimisvaldkonna hetkeolukorda kajastavad andmed. Kasutusotstarbest lähtudes võib sellist koondmudelit nimetada vaatlusmudeliks. Vaatlusmudelis saab luua erinevaid vaateid, mis võimaldavad esitleda näiteks projektnägemusi, ainult hetkeolukorda ilma projektnägemusteta, keskkonnaobjekte jms. Vaatlusmudeli loomisel tuleb teada, milliseks otstarbeks ja kellele seda tehakse. Lähteandmete puhul tuleb arvesse võtta, et 3D-vaade ei võimalda esitada kõiki lähteandmeid ja osa neist on mugav esitada näiteks kaardivaates. Põhirõhk peab olema lähteandmete jagamist toetaval esitusviisil. Spetsiaalse vaatlusmudeli loomine tähendab tavaliselt lisatööd ja seetõttu tuleb selle vajalikkust hinnata juhtumipõhiselt. Joonis 7. Lähteandmete visualiseerimise võimalusi
19 (22) 5. KVALITEET 5.1. Dokumenteerimine 5.1.1. Üldist Mudeli kvaliteedi ja usaldusväärsuse eelduseks on hoolikalt koostatud dokumentatsioon. Mõõdistusmudeli dokumentatsiooni on käsitletud eelnevates peatükkides ja see koosneb järgmistest dokumentidest. Lähteandmete klassifikaator, kuhu märgitakse nii tellitud ja saadud algteabe olulised päritolu- ja metaandmed kui ka tehtud teisendustoimingud. Mõõdistusmudeli kaaskiri (vt järgmist punkti). 5.1.2. Infomudeli kaaskiri, lähteandmed Infomudeli kaaskirjast on täpsemalt kirjutatud modelleerimisnõuete teises osas ( Üldnõuded ). Lähteandmete osas on infomudeli kaaskiri mõõdistusmudelit ja selle sisu kajastav dokument. Sinna tuleb kirja panna kõik lähteteabe usaldusväärsust ja kasutamist mõjutavad asjaolud, sest kaaskiri toimib testamendina järgmise staadiumi projekteerijale. Kaaskirjast peavad selguma alltoodud asjaolud. Üldosa Hanke taust ja eesmärgid Töö sisu ja juhtimine Koordinaat- ja kõrgussüsteem Muud olulised asjaolud Mõõdistusmudeli kaaskiri Lähteandmete klassifikaator Teabepõhised selgitused Mida on tehtud Kuidas on tehtud Millist tarkvara ja tööriistu on kasutatud (ka tarkvara versioonid) Dokumentatsiooni koostamisel tuleb teada, et lähteandmete klassifikaator ja infomudeli kaaskiri on kaks teineteist täiendavat dokumenti. Lähteandmete klassifikaatori võib pidada täpseks ülevaateks mõõdistusmudeli lähteandmetest ja infomudeli kaaskirja pigem kirjelduseks, mida ja kuidas on tehtud ning millised on teabega seotud märkused ja riskid. Mittevajalikke ja kattuvaid kirjeid tuleks dokumentatsiooni koostamisel vältida. 5.2. Kvaliteedi tagamine 5.2.1. Algteave Algteabe vastuvõtmisel peab mõõdistusmudeli koostaja algteavet kontrollima. On oluline, et algteave on ajakohane; algteave ei ole puudulik (teavet ei ole füüsiliselt puudu); algteave vastab täpsusnõuetele; algteabe vead, probleemid ja puudused on kõrvaldatud või dokumentides ära märgitud.
20 (22) Lähteandmete klassifikaatori osas tuleb kontrollida, kas klassifikaator sisaldab kõiki olulisi algteabe päritolu- ja metaandmeid ning erimärkusi, puuduseid ja riske. 5.2.2. Lähteandmed Lähteandmete kontrollimisel tuleb läbi viia järgmised toimingud: teisendatud failid avatakse projekteerimistarkvaraga ning kontrollitakse visuaalselt teabe sisu ja vormi; teise koordinaadistikku üle kantud andmeid võrreldakse referentsandmetega; taustkaardi abil kontrollitakse territoriaalse piiritluse sobivust; veendutakse, et failid on paigutatud õigetesse kataloogidesse. Sarnaselt algteabele on ka teisendatud lähteandmete kvaliteedi tagamise aluseks tähelepanekute, puuduste ja teisendustoimingute dokumenteerimine. Maastikumudel Maastikumudeli kvaliteedikontroll algab maastikumudeli tarnija tehtavate ülevaatustega, mida on kirjeldatud näiteks väljaandes Liikenneviraston ohjeita 18/2011. Tie- ja ratahankkeiden maastotiedot. Mittausohje ( Soome Transpordiameti juhend 18/2011. Tee- ja raudteehangete maastikuandmed. Mõõdistusjuhend ). Mõõdistusmudeli koostaja viib läbi järgmised kontrolltoimingud: visuaalne kontroll, triangulatsiooni kontroll, juhuslikult valitud lõigete kontroll, maastikumudeli koodide kontroll. Pinnasemudel Pinnasemudeli puhul tuleb teha järgmised kontrolltoimingud: visuaalne kontroll, triangulatsiooni kontroll, lõigete ülevaatamine ja võrdlemine pinnaseuuringutega, Samakõrgusjoonte moodustamine ja kontroll, pinnaseliikide piirpindade ja kaljupinna piirpindade vastuolu- ja lõikekontrollid. Tarindid ja süsteemid Tarindite ja süsteemide puhul tuleb teha järgmised kontrolltoimingud: esialgsed vastuolukontrollid, nimetuste ja terminite kontroll, geomeetria kontroll. Vastuolukontrollil avastatud tarindite kattumisi ei hakata kõrvaldama, sest tarindite tegeliku paiknemise kindlakstegemine võib osutuda võimatuks. Kattumised aktsepteeritakse algteabe asukoha ebatäpsusena ning dokumenteeritakse lähteandmete klassifikaatoris ja infomudeli kaaskirjas.
21 (22) Temaatilised andmed Teisendatud failid avatakse ja neid kontrollitakse visuaalselt. Teise kõrgus- ja/või koordinaatsüsteemi üle kantud andmeid võrreldakse referentsandmetega. Muu teave Teisendatud failid avatakse ja neid kontrollitakse visuaalselt. Teise kõrgus- ja/või koordinaatsüsteemi üle kantud andmeid võrreldakse referentsandmetega. 5.2.3. Tellija roll kvaliteedi tagamisel Mõõdistusmudeli ja selle usaldusväärsuse eest vastutab eelkõige mõõdistusmudeli koostaja. Tellija ülesanne protsessis on mudeli koostaja kvaliteedidokumentatsiooni kontrollimine ja selle põhjal mõõdistusmudeli teabe kinnitamine või tagastamine mudeli koostajale täienduste tegemiseks. Vajaduse korral (näiteks mahukamate hangete puhul) võib kasutada ettevõttevälist kontrollijat. Kvaliteedidokumentideks on eelpool nimetatud lähteandmete klassifikaator ja mõõdistusmudeli kaaskiri.
22 (22) 6. ÜLEANTAV TEAVE Mõõdistusmudeli üleandmine ja avaldamine on projektipõhine ja lepitakse kokku hanke algul. Üleantavaks teabeks on harmoniseeritud algteave (st lähteandmete kataloog) ja kvaliteedidokumendid (lähteandmete klassifikaator ja infomudeli kaaskiri). Varasemate staadiumite teave ja mõõdistusmudeli algteave jäävad hankedokumentideks ja arhiveeritakse hanke tava kohaselt, kui nad on edaspidi vajalikud. Lähteandmete klassifikaator ja infomudeli kaaskiri koos lähteandmete kataloogiga peaksid moodustama usaldusväärse terviku ja sel juhul ei ole edaspidi vaja algteabe juurde tagasi pöörduda. Tulevikus saab eelmise projekteerimisstaadiumi teave (eelmise projekteerimisstaadiumi mõõdistusmudel) järgmise staadiumi mõõdistusmudeli aluseks ning kataloogide Algteave ja Varasemad projekteerimisstaadiumid tähtsus väheneb. Üleandmise viis lepitakse kokku eraldi. Mõõdistusmudeli võib üle anda näiteks DVD-l, välisel kõvakettal või veebiteenuste kaudu. Mõõdistusmudeli üleandmisteave dokumenteeritakse tellija juhise (näiteks Suunnitelmatiedon hallinta. Toimintaohje 23/2012 Soome Transpordiameti juhend 23/2012. Projektandmete haldamine. Tegevusjuhend ) kohaselt.
Infomudeli kaaskiri, lähteandmed, lisa 2 2 (7) SISUKORD 1. ÜLDIST... 3 1.1. Taust ja eesmärgid... 3 1.2. Töö sisu ja juhtimine... 3 1.3. Koordinaat- ja kõrgussüsteem... 3 1.4. Projekteerimise alused jms... 3 2. MÕÕDISTUSMUDEL... 4 2.1. Lähteandmete klassifikaator... 4 2.2. A Maastikumudeli teave... 4 2.2.1. A1 Maastikumudel... 4 2.2.2. A2 Täiendavad mõõdistused... 4 2.2.3. A3 Mõõtebaas... 4 2.2.4. A4 Maastiku üldmudel... 4 2.3. B Pinnasemudeli teave... 4 2.3.1. B1 Pinnase ja kaljupinnase kaardid... 4 2.3.2. B2 Kaljupinnase uuringud... 4 2.3.3. B3 Pinnaseuuringud... 4 2.3.4. B4 Laboratoorsed uuringud... 5 2.3.5. B5 Põhjavesi... 5 2.3.6. B6 Pinnasemudel (kaljupinnas, pinnaseliikide piirid)... 5 2.4. C Tarindid ja süsteemid... 5 2.4.1. C1 Hooned ja rajatised... 5 2.4.2. C2 Sillad... 5 2.4.3. C3 Kaabli- ja seadmeteave... 5 2.4.4. C4 Teed ja tänavad... 5 2.4.5. C5 Raudteed... 5 2.4.6. C6 Laevateed ja ohutusseadmed... 6 2.4.7. C7 Liikluskorraldus... 6 2.4.8. C8 Valgustus... 6 2.5. D Temaatilised andmed... 6 2.5.1. D1 Kaardimaterjalid... 6 2.5.2. D2 Planeeringuteave... 6 2.5.3. D3 Kinnistuandmed ja maaomand... 6 2.5.4. D4 Keskkond... 6 2.5.5. D5 Liiklus... 6 2.5.6. D6 Veeliiklusalad... 7 2.6. E Viiteinfo... 7 2.6.1. E1 Muud hankega seotud projektid ja kaaskirjad... 7 2.6.2. E2 Maastiku ülevaatused ja fotod... 7 2.7. Varasemad staadiumid... 7 2.7.1. Hanke varasema projekteerimisstaadiumi projektid ja kaaskirjad... 7 2.7.2. Seisukohad ja otsused... 7 Eskiisversioon 1.4 5.5.2015
Infomudeli kaaskiri, lähteandmed, lisa 2 3 (7) 1. ÜLDIST 1.1. Taust ja eesmärgid 1.2. Töö sisu ja juhtimine Mida lähteandmete modelleerimine hõlmab. 1.3. Koordinaat- ja kõrgussüsteem Projekti koordinaatsüsteem on X ja kõrgussüsteem Y. Sildade ja teiste teerajatiste mudelprojekteerimisel kasutatud lokaalsed koordinaatsüsteemid leiduvad vastava rajatise tootemudeli kaaskirjas. 1.4. Projekteerimise alused jms Eskiisversioon 1.4 5.5.2015
Infomudeli kaaskiri, lähteandmed, lisa 2 4 (7) 2. MÕÕDISTUSMUDEL 2.1. Lähteandmete klassifikaator 2.2. A Maastikumudeli teave 2.2.1. A1 Maastikumudel A1-1 Maastikumudeli teave 1 Selgitav tekst. A1-2 Maastikumudeli teave 2 Selgitav tekst. 2.2.2. A2 Täiendavad mõõdistused A2-1 Täiendav mõõdistamine 1 Selgitav tekst. A2-2 Täiendav mõõdistamine 2 Selgitav tekst. A2-3 Voolusängide mõõdistamine Selgitav tekst. 2.2.3. A3 Mõõtebaas 2.2.4. A4 Maastiku üldmudel 2.3. B Pinnasemudeli teave 2.3.1. B1 Pinnase ja kaljupinnase kaardid 2.3.2. B2 Kaljupinnase uuringud 2.3.3. B3 Pinnaseuuringud B31 Uuringud georadariga B31-1 Uuring 1 Selgitav tekst. B31-2 Uuring 2 Selgitav tekst Eskiisversioon 1.4 5.5.2015
Infomudeli kaaskiri, lähteandmed, lisa 2 5 (7) B32 Aluseuuringud B32-1 Aluseuuringud 1 Selgitav tekst. 2.3.4. B4 Laboratoorsed uuringud 2.3.5. B5 Põhjavesi 2.3.6. B6 Pinnasemudel (kaljupinnas, pinnaseliikide piirid) 2.4. C Tarindid ja süsteemid 2.4.1. C1 Hooned ja rajatised 2.4.2. C2 Sillad 2.4.3. C3 Trassi- ja seadmeteave C31 Kaabliuuringud C32 Tehnovõrgud C32-1 Tehnovõrgud, osa 1 Selgitav tekst. C32-2 Tehnovõrgud, osa 2 Selgitav tekst. C33 Elekter C34 Kaugküte C35 Maagaas C36 Side C36-1 Operaator X Selgitav tekst. C36-2 Operaator Y Selgitav tekst. C37 Drenaaž 2.4.4. C4 Teed ja tänavad 2.4.5. C5 Raudteed Eskiisversioon 1.4 5.5.2015
Infomudeli kaaskiri, lähteandmed, lisa 2 6 (7) 2.4.6. C6 Laevateed ja ohutusseadmed 2.4.7. C7 Liikluskorraldus 2.4.8. C8 Valgustus 2.5. D Temaatilised andmed 2.5.1. D1 Kaardimaterjalid D11 Põhikaardid D12 Alus-/baaskaardid D13 Ortofotod D14 Juhend- jms kaardid 2.5.2. D2 Planeeringuteave D21 Planeeringute kokkuvõtted D22 Maakonnaplaneering D23 Üldplaneering D24 Asulaplaneering 2.5.3. D3 Kinnistuandmed ja maaomand D31 Kinnistupiirid D32 Maaomand D33 Registrid D34 Kasutatavad pinnasmaterjali kaevandus- ja ladestusalad 2.5.4. D4 Keskkond D41 Kultuuripärand D42 Loodus D43 Pinna- ja põhjavesi D44 Saastunud pinnas D45 Müra D46 Kompensatsioonid 2.5.5. D5 Liiklus D51 Eriveod D52 Ühistransport D53 Liikluskoormus D54 Liiklusohutus D55 Jalakäijad ja jalgratturid Eskiisversioon 1.4 5.5.2015
Infomudeli kaaskiri, lähteandmed, lisa 2 7 (7) 2.5.6. D6 Veeliiklusalad 2.6. E Viiteinfo 2.6.1. E1 Muud hankega seotud projektid ja kaaskirjad 2.6.2. E2 Maastiku ülevaatused ja fotod 2.7. Varasemad staadiumid 2.7.1. Hanke varasema projekteerimisstaadiumi projektid ja kaaskirjad 2.7.2. Seisukohad ja otsused Eskiisversioon 1.4 5.5.2015