Kahepaiksete seire Elin Soomets elin.soomets@ut.ee 8.april 2019 Tallinn 15. april 2019 Tartu Foto: Ü. Soomets
Millest tuleb juttu. Kes on kahepaiksed ja nende levik Eesti kahepaiksete eristamine Kahepaiksete seire metoodika Kuidas pildistada konnasid?
Kes need kahepaiksed õigupoolest on? Üldiselt elavad maismaal, sigivad veekogus Nahk soomusteta, sageli niiske Kõigusoojased loomad kehatemperatuur sõltub ümbritsevast temperatuurist Kopsuhingamisele lisaks ka nahahingamine, vastsestaadiumis lõpused Sigimiseks vajavad vett v. niisket keskkonda Munad kaetud limaskestadega (koor puudub) Areng moondega
Miks meil üldse on vaja kahepaikseid? = oluline lüli toiduahelas (kullesed, täiskasvanud) = looduslik kahjuritõrje = olulised looduse seisundi näitajad Foto: internet 4 Foto: internet R. Savisaar
Sissejuhatus teemasse Selgroogseid = 62305 liiki Kalad = 31300 liiki puukonnad Kahepaiksed = >7000 liigi Roomajad =9084 liiki Linnud = 9998 liiki Imetajad=5490 liiki tömpsuulised siugkonnalised vesilikud Kärnkonnad salamandrid Fotod: internetist https://et.wikipedia.org/wiki/liik_(bioloogia)#liikide_arv 350 mln a.t. - kalad kahepaiksete arengu algusaeg
Kahepaiksete klassifikatsioon Sabakonnad Päriskonnad Siugkonnad Fotod: internet
Kahepaiksete liigirikkus maailmas Kahepaiksete liigirikkus (The global pattern of amphibian richness; Buckley and Jetz PRSb, 2007)
Mitu liiki kahepaikseid on Eestis? 11 liiki Eestis Kõik LK all Enamik oma levila põhjapiiril! Rabakonn Rohukonn Harilik kärnkonn Rohe-kärnkonn Tähnikvesilik Harivesilik Järvekonn Mudakonn Veekonn* Juttselg-kärnkonn ehk kõre Tiigikonn Fotod: ja internet
Oled sa raba- või rohukonn?
Kuidas teha vahet pruunidel konnadel? ERISTAMISTUNNUSED Rabakonn kuni 8cm Rohukonn kuni 11 cm * suurus (suhteline!) * ninamiku kuju * kõhu värvus ümar ninamik * pöiaköbrukese suurus terav ninamik Kirju kõht Valkjas mustrita kõht Fotod: internet ja suur tagajala kannakühm e pöiaköbruke väike pöiaköbruke Joonised: Adrados et al, 2010
Pulmarüü Hallikas-sinakas isane rabakonn Telliskivipunane rohukonn Isastel pruunidel konnadel on mustad pulmatüükad
Eristamine kudupallide järgi Rohukonna kudulaam Rabakonna kudupallid Piimjas kokkusulanud mass vee pinnal Raske eristada kudupallide piire Läbipaistev kudupallimass Vees taimede vahel hõluv Konkreetsemad piirid pallide vahel
Eristamine kulleste järgi. Keeruline! Rohukonna pruun kulles Adrados et al, 2010
Milline laul ja kust võiks leida? Rabakonn (supipaja mulisemine, koerte haumukine kauguses) Rohukonn (kasside nurrumine) Adrados et al, 2010
Mis tüüpi veekogude lähedusest otsida? tiikide kaldaalad kopra üleujutusalad looduslikud märgalad rattarööpad 20-30cm veega kraavid luhaalad
Millal otsida? Häälitsuse järgi: pruunid konnad alustavad sigimist aprilli lõpus, mai alguses Täiskasvanud isendid: alates aprillist kuni oktoobri alguseni Kullesed: juuni lõpp-juuli algus jne moonde läbinud konnad lahkuvad veekogust Foto: internet
Fotonäited, kuidas pildistada.
Vesilikud ehk sabakonnalised Viide:Wikipedia Tähnikvesilik Harivesilik
Tähnik- ja harivesilik ERISTAMISTUNNUSED Tähnikvesilik 11 cm Harivesilik 15 cm *selja värvus *kõhu värv + muster Allikas:Wikipedia Rohekas-pruunikas selg, sile nahk * hari Allikas:internet Ebasümmeetrilised täpid lainjas katkematu hari Mustjas pärlendav selg, külgedel ja kurgualusel valged tähnid, krobeline nahk hambulise servaga hari, katkeb väljalõikega saba tüvikul ning jätkub sabal. Suuremad mustad laigud Foto: internet
On see vesilik nüüd kahepaikne või hoopis roomaja? Vesilik (kahepaikne) Sile nahk (sametine) Segamisel vantsivad rahulikumal sammul minema 4 varvast vs sisalik (roomaja) Soomuseline nahk, krobeline Segamisel vudivad kiirel sammul minema 5 varvast + küünised
Eristamine munade ja vastsete järgi ERISTAMISTUNNUSED * vastne= väike sarviline draakon * saba tähniline Foto: internetist Harivesiliku vastne Foto: internet Tähnikvesiliku vastne * saba pikkus (harivesilikul niitja otsaga) * varvaste pikkus (harivesilikul pikad harali varbad, tähnikvesilikul lühemad) M. Linnamägi Tähnikvesiliku ja harivesiliku munad (raske eristada)
Kust võiks leida? Tähnikvesilik Lissotriton vulgaris Harivesilik Adrados et al, 2010
Ei laula, hoopis tantsivad Tähnikvesilik Harivesilik Foto: internet https://www.youtube.com/watch?v=ms9xoji0gsc https://www.youtube.com/watch?v=fnizzxh-1mu
Mis tüüpi veekogude lähedusest otsida? tiikide kaldaalad kopra üleujutusalad looduslikud märgalad madalaveelised kraavid karstijärved spetsiaalselt kaevatud veekogud
Millal otsida? Vesilikud alustavad aktiivsemat liikumist ja sigimist aprilli lõpus Moonde läbinud isendid lahkuvad veest alates juulist (tähnikvesilik) või augustist (harivesilik).
Fotonäited, kuidas pildistada.
Kärnkonnad Foto:internet Kõre ehk juttselg-kärnkonn Harilik kärnkonn Foto:internet Rohekärnkonn
Harilik kärnkonn ja kõre ERISTAMISTUNNUSED Harilik kärnkonn *pikkus Kuni 15cm Kuni 7-8cm Pruunikas, krobeline + mürginäärmed Väävelkollane pikitriip, krobeline + mürginäärmed, laigud ja täpid, värv varieerub hallikasrohelisest pruunini *selg R. Rannap Silma vikerkest oranž või punakas *kõht * aktiivsus Kõre ehk juttselg-kärnkonn Valkjas, marmorjas ebakorrektsete tumedate täppidega Valkjas, marmorjas Päeval, öösel R. Rannap Öösel
Hariliku kärnkonna kudunöörid ja kullesed ERISTAMISTUNNUSED Kudunööris kuni 4 reas tumedad munad Kullesed mustad ja tihedalt koos
Kõre kudunöör ja kullesed ERISTAMISTUNNUSED Kudunööris kuni 2 reas tumedad munad Kullesed mustad ja lõua all valge täpp M. Wilson U. Lauri (Lääne Elu)
Lauluhääl ja kust võiks leida? Harilik kärnkonn Kõre (pulseeriv kõrin) NB: Kõre laulu mitte segi ajada öösorriga! (piuksumine) Adrados et al, 2010
Mis tüüpi veekogude lähedusest otsida harilikku kärnkonna? tiigid looduslikud märgalad kopra üleujutusalad järveluhad kraavid
Kust leiame kõre? Foto: internet Foto: internet Lääne-Eesti rannaniidud ja liivakarjäärid (mõned näited kaardil) Foto: internet Soomets, 2013
Millal otsida? Harilik kärnkonn on üks esimesi kevadkuulutajaid (sigimine aprillmai) Kõre sigimisperiood jääb maisse ja sealt edasi
Fotonäited, kuidas pildistada. R. Rannap R. Rannap
Rohe-kärnkonn * Levila: Ida-ja Lõuna-Eesti, peamiselt Peipsi järve rannik, Piirissaar, Võrumaa. * Silmatorkavad tumerohelised laigud * Tihedalt inimasustusega seotud liik. * Kõige mürgisem kahepaikne Eestis. Eestis tõenäoliselt välja surnud
Mudakonn ERISTAMISTUNNUSED *kumerus *pupilli kuju *pöiaköbruke Kuni 8cm Märgatav kumerus silmade vahel Piklik kassi silm päevasel ajal, öösel laienenud pupillid Foto: internet * aktiivsus Pöia-köbruke suur, kõva ja teravaservaline öösel Adrados et al, 2010
Mudakonna kudu Munad asetsevad korrapäratult 5-8 reas, mis moodustab kuni 8cm jämeda vorstja nööri (sätitult taimede vahele) Foto: internet
Erilised kullesed ERISTAMISTUNNUSED max 13cm haprad! punnis suured silmad ovaalne keha sabal hästimärgatav kalasabamuster hallikasrohelised või hallikaspruunid
Kuidas laulab ja kust mudakonna leida? Mudakonn (koputamine) Adrados et al, 2010
Mis tüüpi veekogude lähedusest otsida? Erinevad tiigid Looduslikud märgalad (karstijärved)
Millal otsida? Sigimist alustavad mai kuus, kuid öise aktiivsuse tõttu on väga harv juhus kohtuda täiskasvanud isenditega. Juunis-juulis suured kullesed looduslikes väikeveekogudes (tiigid, karstijärved)
Fotonäited, kuidas pildistada. Täiskasvanud isendid näitavad end päevasel ajal väga harva pigem on (liivase) pinnase sisse kaevunud Mudakonn = ümmargune konn * Isasloomad on enamasti emastest väiksemad Foto: internet * Iseloomulik tugev küüslaugu lõhn
Rohelised konnad Tiigikonn kuni 8cm Veekonn* kuni 12cm kollane seljatriip valged kõlapõied valge kõht suur pöiaköbruke * tagajalgade sääreluud ei puutu kokku, kui tagumisi reieluid kõverdada Võib esineda kollane seljatriip Valkjas-hallid kõlapõied täppide-laikudega kõht keskmine pöiaköbruke * tagajalgade sääreluud puutuvad täpselt kokku, kui tagumisi reieluid kõverdada Järvekonn kuni 15cm hallid kõlapõied mustalaiguline kõht väike pöiaköbruke * tagajalgade sääreluud ristuvad, kui tagumisi reieluid kõverdada
Roheliste konnade pulmatüükad Isastel rohelistel konnadel on sigimisperioodil hallikad pulatüükad Foto:internet
Hübridiseerumine LL tiigikonn RR järvekonn LR veekonn
Kudupallid ja kullesed Roheliste konnade kudupalle pole liigiti võimalik eristada Noortel kulleste silmi ümbritsevad kollased prillid Foto: internet Foto: internet Foto: internet
Kuidas laulavad ja kust rohelisi konnasid leida? Tiigikonn kõrin) (käre Veekonn* Järvekonn ( oigav vanamees ) (naermine) Adrados et al, 2010
Mis tüüpi veekogude lähedusest rohelisi konnasid otsida? Rohelised konnad alustavad sigimistegevust mai teises pooles kraavid Erinevad tiigid looduslikud märgalad
Fotonäited, kuidas pildistada.
Abiks määramisel
Kahepaiksete seire metoodika ja andmesisestus
Kahepaiksete seire metoodika Jälgimine sigimisveekogudes + juhuvaatlused maismaal (k.a. kevadine ränne ja talvitumiskohtadesse liikumine); Korduv sigimisveekogude külastamine kahepaiksete aktiivsusperioodil (Tabel 1) kahepaiksete liigirikkuse tuvastamine Kui piirduda 2 seirekäiguga, tuleks need rihtida aprilli ja mai teise poolde, kusjuures mais võiks kahepaikseid otsida nii päeval kui pärast päikeseloojangut; Sobiva seireaja tuvastamine distantsilt etalonveekogud sihtveekogu juurde minna hiljemalt nädal pärast esimese kudu või häälitsevate isasloomade täheldamist;
Tabel 1. Liigirühm Liik Rohukonn Vaatluskäikude aja valik olenevalt liigist ja arengujärgust: h häälitsevad isasloomad, m munad ja kudu. Pruunid konnad Rabakonn Tiigikonn Rohelised konnad Veekonn Järvekonn Harilik kärnkonn Tähtede paigutus näitab kuu lõikes, millal vastavat arengujärku leida võib, kas pigem kuu alguses (h ), lõpus ( h) kuu vältel (hhh) Kärnkonnad Kõre Rohekärnkonn Vesilikud Mudakonn Tähnikvesilik Harivesilik aprill _hh _m _hh m _hh m _hh _mm _hh mai m h m hh m _hh m h m h m hhh mmm hhh juuni hhh mmm hhh mmm hhh mmm hhh mmm juuli h m mm mmm h hhh m mmm m mmm mmm mmm mmm
Täiskasvanud isendite loendamine Veekogule lähenetakse vaikselt Kui kahepaikseid ei ole näha ning on kuulda vaid häälitsused, määratakse häälitsevate isasloomade liik ja arv (ohtrusklass) 1 isendeid saab eristada, s.t. häälitsuste vahel on pausid 2 isendeid saab eristada, kuid häälitsused kattuvad mõningal määral 3 pidev koor
Mittehäälitsevate isendite loendamine Mittehäälitsevad täiskasvanud (registreerimise viis: täiskasvanu vees või täiskasvanu maal) Noorjärgud (registreerimise viis: kulles või noorloom vees või noorloom maal) Tavalisim leiukoht: sigimisveekogus või selle kaldavööndi Ohtrusklass määratakse nähtud isendite arvu põhjal: 1 üksikud ehk 1-3 isendit 2 keskmiselt ehk 4-10 isendit 3 ohtralt ehk >10 isendit NB: Kui noorloomi või täiskasvanuid leidub nii vees kui maismaal, ei ole vaja liiki topelt esitada, vaid piisab vastavasisulisest märkusest (näiteks lisaks kullestele on näha ka moonde läbinud konni )
Kahepaiksete kudu loendamine Kahepaiksete kudu või munad ja nende ohtrusklass (registreerimise viis: kudu) 1 üksikud ehk 1-3 eraldi kudupalli või -nööri 2 keskmiselt ehk 4-10 eraldi kudupalli või -nööri 3 ohtralt ehk >10 kudupalli või -nööri (kudu moodustab eraldamatu laama) määratakse sigimisveekogu kaldalt vaadeldes
Nullvaatlus ON KA vaatlus! Sigimisveekogu vaatlemine päikeselise ilmaga vahemikus aprilli lõpp juuni lõpp nähtud/kuuldud kahepaiksete arv = 0, siis: edastatakse vastav info seire koordinaatorile (Ragne Oja, email: ragne.oja@envir.ee) koos vaatluse aja ja koordinaatidega. NB: vaatlusele tuleb lisada ka foto sigimisveekogust.
Kohtumine kahepaiksete isenditega sigimisveekogudest eemal Täiskasvanud isendid ja moonde läbinud noorloomad Periood = kevadest sügiseni, kuid pigem kevad-sügisrände ajal Suveõhtutel peale pimeduse saabumist taskulambiga otsides Täiskasvanud kahepaiksete registreerimise viis: täiskasvanu maal Moonde läbinud noorloomade registreerimise viis: noorloom maal Ohtrusklass määratakse nähtud isendite arvu põhjal: 1 üksikud ehk 1-3 isendit 2 keskmiselt ehk 4-10 isendit 3 ohtralt ehk >10 isendit
Määramistäpsus Võimalusel määratakse kahepaiksed liigi tasemeni, kuid kui see ei ole võimalik, võib esitada vaatlusi ka liigirühma tasemel (n. pruunid konnad, rohelised konnad etc.). Liigirühma tasemel andmeid edastades ON OLULINE lisada juurde ka foto, millel on näha vajalikud määramistunnused.
Loodusvaatluste andmebaas: http://lva.eelis.ee tekib elektrooniline vaatluspäevik vaatlusandmed Eesti liikide levikupilt täiendamine + LK Vaatluse juurde on vajalik märkida: keda? kus? millal? kes vaatlesid? foto liigist (rangelt soovituslik!) Vaatlusandmete sisestamine on kiire ja mugav, enamuse andmetest (nt vaatlusaja, vaatluskoha ja vaatleja) pakub rakendus vaikimisi juba ette.
Loodusvaatluste nutirakendus (App Store / Google play)
Infomaterjalid: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/ kahepaiksete-vabatahtlik-seire Konnalaulu saad kuulata siit: http://loodusheli.ee/et/loomaliigid/kahepaiksed/ https://www.pinterest.com/pin/238479742745950445/ Aitäh! elin.soomets@ut.ee
Viidete loetelu Internet (sh kõik fotod, mis ei ole autorifotod (, Ü.Soomets) on pärit internetist). Adrados, L. C., Rannap, R ja Briggs, L. 2010. Eesti kahepaiksete välimääraja. Tallinn. Soomets, E. 2013. Kõre populatsioonidünaamika ja seda mõjutavad tegurid. Magistritöö. Tartu.