Lisa detailplaneeringu lähteseisukohtade juurde Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise juhend 1. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine kohalikule omavalitsusele Detailplaneeringu koostamise protsessis on vajalik kõigepealt koostada eskiislahendus, mis hõlmab olulisemaid aspekte ja põhimõttelisi planeeringulahendusi. Planeeringu koostaja esitab detailplaneeringu eskiislahenduse kohalikule omavalitsusele läbivaatamiseks, sh avalikuks tutvustamiseks. Pärast eskiislahenduse läbivaatamist hakatakse koostama detailplaneeringu eelnõud (edaspidi detailplaneeringut). 1.1. Detailplaneeringu eskiislahenduse koosseisus esitatakse: 1) Eskiislahenduse seletuskiri, milles on kirjeldatud, selgitatud ja põhjendatud planeeringulahendust ja valikuid. Eskiislahenduse tiitellehel näidatakse eskiislahenduse kohalikule omavalitsusele esitamise kuupäev. 2) Joonis "Planeeritava maa-ala lähipiirkonna ruumiliste ja funktsionaalsete seoste analüüs". 3) Joonis nimetusega "Eskiislahendus", mis sisaldab: maa-ala kruntideks jagamist, hoonestusalasid, kruntide ehitusõiguseid; põhimõttelist liikluse ja parkimise lahendust; põhimõttelist haljastuse lahendust; vajadusel põhimõttelist tehnovõrkude lahendust. 4) Kohaliku omavalitsuse poolt määratud juhul ka mahuline illustratsioon ja/või makett, mille eesmärk on anda ettekujutus, kuidas planeeritud hooned paiknevad, kuidas sobituvad keskkonda. 5) Planeeringu lähteseisukohad (nende olemasolul). 1.2. Joonised vormistatakse mõõtkavas 1:500. Erandjuhtumil antakse ülevaatlikud plaanid mõõtkavas 1:1000 või teistsuguses mõõtkavas, kui selline nõue on sätestatud lähteseisukohtades. 1.3. Detailplaneeringu eskiislahendus esitatakse ühes eksemplaris koos kaaskirjaga kohalikule omavalitsusele paberkandjal ja digitaalselt pdf ja dwg formaadis.
2. Detailplaneeringu esitamine kohalikule omavalitsusele Pärast eskiislahenduse parandamist ja täiendamist esitab planeeringu koostaja detailplaneeringu lahenduse kohalikule omavalitsusele: 1) läbivaatamiseks ja kooskõlastuste hankimiseks, vastuvõtmiseks ja avalikustamiseks; 2) pärast avalikustamist korrigeeritult ja parandatult kehtestamiseks. 2.1. Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest (asendiskeem, tugijoonis, põhijoonis, tehnovõrkude joonis, vajadusel täiendavad joonised). Seletuskirjas ja joonistel kajastatud andmed peavad olema identsed. 2.2. Eraldi vormistatakse detailplaneeringu lisamaterjalide kaust. 2.3. Detailplaneeringu juurde esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse mahuline illustratsioon, et avalikkusel ja otsustajal tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. 2.4. Enne avalikku väljapanekut esitab planeeringu koostaja koos kaaskirjaga detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele läbivaatamiseks, ametkondadega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks kahes identses eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt pdf- ja dwg- või dgn-formaadis. 2.5. Juhul, kui kohalik omavalitsus teeb detailplaneeringu kohta kirjalikke märkusi või täiendusi, saadetakse need koostajale kuu aja jooksul alates planeeringu esitamisest. Paranduste või täienduste tegemise ja planeeringu esitamise uus tähtaeg lepitakse kokku koostöös planeeringu koostajaga. 2.6. Planeeringu koostaja esitab detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamiseks koos kaaskirjaga viies eksemplaris paberkandjal, ühes eksemplaris digitaalselt pdf ja dwg või dgn formaadis. 2.7. Planeeringu koostaja esitab koos detailplaneeringuga lisamaterjalide kausta ühes eksemplaris paberkandjal. 3. Detailplaneeringu koosseis ja vormistamine Tiitelleht Tiitellehele kantakse: 1) planeeringu nimi, mis on fikseeritud selle algatamise haldusaktis (valitsuse korralduses või volikogu otsuses); 2) töö number ja KOV planeeringute registrinumber; 3) planeeringu koostaja nimi, registrikood ning allkiri, olemasolul planeerija logo; 4) planeeringu koostaja postiaadress, telefon ja e-posti aadress; 5) tellija nimi ja/või huvitatud isiku (kinnistu omanik või volitatud isik) nimi koos allkirjaga (juriidilise isiku nimi vastavalt äriregistri kandele); 1
6) planeeringu kehtestamise aasta ja koht. Sisukord Sisukorras antakse planeeringu koosseisus olevate kõikide materjalide, sealhulgas jooniste nimetused koos viitega leheküljenumbrile. Joonised nummerdatakse. 3.1. Detailplaneeringu seletuskiri Seletuskirjas kirjeldatakse planeeringu koostamise aluseid ja eesmärki, analüüsitakse olemasolevat olukorda, esitatakse planeeringu lahendus koos põhjendustega ning hinnatakse planeeringu vastavust üldplaneeringule. Planeeringu seletuskiri peab olema selge, konkreetne ja üheselt mõistetav ning sisaldama vaid seda, mida saab ja on vajalik kehtestada. Seletuskirjas antakse lühiselgitus ja põhjendused ka joonistele kantud andmete kohta. Kogu planeeringu ulatuses kasutatakse ühtset kirjastiili. Seletuskiri trükitakse lehtedel ühepoolselt ja leheküljed nummerdatakse. Iga lehekülje päises näidatakse planeeringu nimi. Planeeringuga esitatavad nõuded on otstarbekas anda tabeli kujul joonisel (nt ehitusõigus, arhitektuursed tingimused jm). Seletuskirjas peab andma viite konkreetsele joonisele, kus kirjeldatud info on kajastatud. Vältida andmete dubleerimist nii seletuskirja siseselt kui ka planeeringus tervikuna (joonistel ja seletuskirjas). Seletuskirjas märkida täpne viide kooskõlastuste asukohale (joonistel, lisamaterjalide kaustas). Seletuskirja ülesehitusel järgida käesolevas juhendmaterjalis toodud osade järjestust. 3.1.1. Detailplaneeringu koostamise alused Seletuskirjas tuuakse erinevate dokumentide ja tööde loetelu, millest planeeringu koostamisel on lähtutud või mida kasutati planeeringulahenduse koostamisel abimaterjalina. Juhul kui peetakse vajalikuks planeeringu juurde lisada mõni töö, dokument või väljavõte nendest, siis tuleb viidata nende tööde ja dokumentide täpsele asukohale planeeringu lisamaterjalides. Detailplaneeringus tuuakse välja järgmised alusandmed: 1) Planeeringu koostamise aluseks olevad haldusaktid (nimetus, nr ja kuupäev); 2) Olemasolul planeeringu lähteseisukohtade kinnitamise dokument (nimetus, nr ja kuupäev); 3) Viide teistele planeeringu koostamise käigus kogutud materjalidele, nt kirjad, allkirjadega joonised jm, mis tõendavad tehtud koostööd vastavalt PlanS 16-le; 4) Tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud eritingimused (viide dokumendile); 5) Kehtiv geoalus, töö teostaja, töö number, koostamise aeg. 6) Loetletakse planeeringulahenduse koostamise aluseks olnud materjalid või dokumendid, milleks võivad muuhulgas olla: muinsuskaitse eritingimused; arheoloogiliste tööde aruanne; planeeritaval maa-alal tehtud ehitusgeoloogilised uurimistööd; planeeringu aluseks olevad keskkonnaseisundi uuringud ja analüüsid või piirkonna kohta tehtud üldised keskkonnaseisundi uuringud ja analüüsid; 2
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne või keskkonnamõju eksperthinnang; loodus ja muinsuskaitsekaitsealused objektid; dendroloogilised uuringud; hoonestusõiguse lepingud hoonestusõigusega koormatud maa planeerimise puhul; servituudid, kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta, isikliku kasutamisõiguse lepingud; planeeritaval alal kehtiv üldplaneering; planeeritaval alal kehtiv detailplaneering; planeeringualaga külgnevatel aladel või vahetus läheduses kehtivad planeeringud; planeeringu koostamisel arvesse võetud teised strateegilised dokumendid; õigusaktid, sh kehtivad normid ja standardid; muud materjalid. Nimetatud materjalid tuuakse detailplaneeringus välja ainult sellisel juhul, kui neid on reaalselt aluseks võetud. 3.1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid Planeeringus sõnastatakse selle eesmärgid. Selgelt tuleb sõnastada põhiline eesmärk, miks planeering algatati. Loetletakse teemad, mida planeering käsitleb. 3.1.3. Planeeringuala asukoht Kirjeldatakse planeeringuala paiknemist ruumis, kaugusi olulisematest piirkondadest, objektidest ja teenustest. Kirjeldus peab olema võimalikult selge, asjakohane ja konkreetne (ilma liigsete ilustusteta). Alustatakse olulisematest struktuursetest teguritest, mis annavad piirkonnale põhilise karakteri või mõjutavad selle keskkonda ning seejärel kirjeldatakse olulisuselt järgnevaid omadusi. Iseloomulikud tegurid võivad olla tähtsamad inimeste ja autode liikumissuunad, sõlmpunktid, liiklusohtlikud kohad, bussipeatused. Suuremate planeeritavate alade puhul, tuleb välja tuua ka andmed liikluskoormuse kohta või põhjalikum kirjeldus olemasolevast liiklussituatsioonist ja probleemidest. 3.1.4. Olemasoleva olukorra analüüs Iseloomustatakse planeeritavat maa-ala eesmärgiga luua üldine ja arusaadav pilt planeeritavast alast ja selle seostest ümbritseva ruumiga. Vajadusel lisatakse ka fotod olulistest vaatepunktidest. Iseloomustatakse olemasolevat elukeskkonda. Analüüsitakse esmavajalike teenuste kättesaadavust. Vajadusel tuuakse eraldi loeteluna (tabelina) välja piirkonna positiivsed ja negatiivsed tegurid. Antakse ülevaade planeeringuala maakasutusest ja olemasolevast hoonestusest (hoonete kasutusotstarve ja hoonete arhitektuur) ja vajadusel hinnang hoonestuse seisukorrale. Antakse ülevaade planeeringuala haljastusest, hinnatakse haljastuse olukorda. Tuuakse välja kõrghaljastuse osakaal ja vajadusel ülevaade kõrghaljastuse liigilisest koosseisust ja selle seisundist. Kirjeldatakse, kuidas paiknevad tehnovõrgud planeeringualal ja selle kontaktalal kuni liitumispunktideni. Antakse ülevaade ja hinnang tehnovõrkude olukorrale. 3
Tuuakse välja keskkonnatingimused vastavalt üldplaneeringule. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul tuuakse välja keskkonnatingimused ka vastavalt Pärnu maakonna teemaplaneeringule Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. 3.2. Vastavus üldplaneeringule ja arengukavale Kirjeldatakse piirkonna arengut lähtuvalt üldplaneeringust ja arengukavadest. Selgitatakse üldplaneeringukohast maakasutust, üldtingimusi piirkonna arenguks jm olulist koostatava planeeringu kontekstis, vajadusel ka tulevikus ette tulla võivaid olulisemaid arengumuudatusi. 3.3. Detailplaneeringu lahendus Selles peatükis iseloomustatakse koostatud planeeringu lahendust ja põhjendatakse valitud ruumilahenduse sobivust, vajadust ja otstarbekust antud asukohas. 3.3.1. Planeeringuala kruntideks jagamine Juhul, kui planeeringuga nähakse ette kinnistu jagamine, uute kruntide moodustamine ja/või olemasolevate kinnistupiiride muutmine, antakse seletuskirjas krundistruktuuri moodustamise või muutmise põhimõtete kirjeldus. Krundijaotuse ja maakasutuse andmed on soovitav esitada koondtabelis planeeringu põhijoonisel. Tabelis tuua välja planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed ja kitsendused jms. Seletuskirjas anda viide konkreetsele joonisele. 3.3.2. Krundi ehitusõigus, hoonestusala ja põhilised arhitektuursed nõuded hoonetele Antakse selgitused ja põhjendused planeeritud kruntide/krundi ehitusõiguse ja hoonestusala kohta. Tuuakse välja olulisemad arhitektuursed nõuded, mis väljendavad planeeringu arhitektuurset ideed ja arvestavad üldplaneeringus ja teistes asjakohastes dokumentides sätestatuga. Kirjeldatakse planeeringualal asuvaid kultuurimälestisi ja väärtuslikku arhitektuuri, analüüsitakse planeeritud hoonestuse sobivust antud asukohta. Kaitsealuse objekti puhul antakse viide kasutamistingimusi kehtestavale õigusaktile, Kirjeldatakse muinsuskaitse eritingimustest tulenevaid arhitektuurseid nõudeid planeeringus. 3.3.3. Haljastus, heakord ja piirded Tuuakse välja nõuded haljastusele, heakorrale ja piiretele. Kirjeldatakse nii eraomandis oleva krundi kui ka avalikus kasutuses oleva maa-ala haljastuse ja heakorrastamise üldpõhimõtteid. Haljastuse põhimõtted võib anda tabelina planeeritud maaüksuste (kruntide) kaupa. Vajadusel antakse asendusistutuse nõuded ja selle võimalikud asukohad kas planeeringualal või väljaspool seda. Antakse säilitatavate puude kasvutingimuste tagamise nõuded ning nõuded istutatava kõrghaljastuse parameetrite kohta. Eraldi tuuakse välja juhud, kus istutatavate puude liik, arv ja asukohad, võimaliku madalhaljastuse lahendus, hekkide kõrgus, muud parameetrid (liigid, istutusskeem jms) lahendatakse eraldi haljastusprojekti või ehitusprojekti mahus. 4
Kirjeldatakse planeeritud piirdeid (kõrgus, materjal, läbipaistvus) ja nende sobivust antud piirkonda. 3.3.4. Teed ja parkimine Tuuakse nõuded teedele, tänavatele ja parkimisele, võttes aluseks üldplaneeringu ning projekteerimisstandardi Linnatänavad EVS 843:2003 jt arengudokumendid. Igale krundile peab olema juurdepääsutee. Antakse lühike ülevaade liiklus- ja parkimislahendusest ning viited vastavatele joonisele, kus teed, liiklus- ja parkimiskorraldus on kajastatud. Põhjendatakse eraõiguslikul maal asuva, olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadust. Kirjeldatakse võimalikke liiklusohutuse tagamise ja liikluse rahustamise võtteid planeeringualal. Analüüsitakse, kuidas muutub liikluskoormus planeeringu rakendamisel. Esitatakse parkimiskohtade arvutus. Suuremate planeeringualade puhul võib parkimiskohtade arvutuse anda tabelina, kus on näidatud normidekohane ja planeeritud parkimiskohtade arv, arvestada ka jalgrataste parkimist. Kirjeldada tuleb ka seda, kuidas parkla on liigendatud ja milliseid teekatte materjale kasutatakse, millist haljastust kasutatakse jne. Määratakse kergliiklusteede asukohad ja parameetrid, seejuures peab arvestama detailplaneeringu kontaktalal või lähialal kehtivate planeeringutega. Kergliiklusteede asukoha põhjendamiseks võib lisada planeeringu lähiala liiklusskeemi. Antakse nõuded puuetega inimeste liikumise tagamiseks ja arvestatakse universaalse disaini põhimõtetega. 1 3.3.5. Vertikaalplaneerimine ja sadevee kanaliseerimine Kirjeldatakse vertikaalplaneerimise üldpõhimõtteid, sh olemasolevad ja kavandatavad maapinna kõrgusmärgid nii hoonestusalal kui ka väljaspool seda, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise kirjeldus kuni eesvooluni (sadeveekollektorini), et välistada valguva vee hulga suurenemine naaberkruntidele. Maaparandussüsteemi olemasolul kirjeldatakse selle toimimist tagavaid meetmeid. 3.3.6. Tehnovõrgud ja -rajatised Antakse ülevaade ja iseloomustatakse planeeritud tehnovõrke ja -rajatisi. Eraldi käsitletavad alateemad on: veevarustus; reovee kanaliseerimine; sadevee kanaliseerimine; maaparandussüsteem; soojavarustus; gaasivarustus; elektrivarustus; tänavavalgustus; sidevarustus. 1 Universaalne disain on toodete ja keskkonna kujundamine nõnda, et seda saavad kasutada kõik inimesed võimalikult suurel määral vajamata kohandusi või erilahendusi. 5
Otstarbekas on lähtuda põhimõttest, et kõik mitme krundi kasutuseks planeeritavad tehnovõrgud ja -rajatised jääksid teede ja tänavate kinnistutele. Juhul, kui tehnovõrgud läbivad krunte, viidatakse krundivaldajate nõusolekutele selle kohta (nõusolekud lisada planeeringu lisamaterjalide kausta). Tänavavalgustus lahendatakse tänava maa-alal. Seletuskirjas antakse viide joonisele, kus tehnovõrkude ja rajatiste asukohad on kajastatud. Vajadusel tuuakse välja tehnovõrkudega varustamise võimalikud variandid (mitu varianti). Hoonete tehnovõrkudega varustamise arvestuslikud põhinäitajad tuuakse välja seletuskirjas juhul, kui teenindatakse rohkem kui ühte krunti. Kui planeeritakse puurkaev, reoveepuhasti, sadeveepuhasti, alajaam jms, siis lisatakse selle iseloomulikud näitajad. Seletuskirjas (loetavuse korral ka joonisel) fikseeritakse tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndite ulatused ja nende määramise alused ning antakse viide vastavale joonisele. Juhul, kui tehnovõrgu ühenduskoht jääb väljapoole planeeringuala, näidatakse see eraldi joonisel (nt kontaktvööndi skeem) ning seletuskirjas esitatakse rajatava/rekonstrueeritava võrgu pikkus jt üldtehnilised andmed. Nii ametkondade tehnilistes tingimustes kui kooskõlastamisel seatud nõuded/tingimused peab kandma planeeringu seletuskirja. Seletuskirjas antakse viide kooskõlastuskirjale või samalaadsele dokumendile. 3.3.7. Tulekaitse abinõud Määratakse planeeritavate hoonete kasutusviis ja kasutamisotstarve lähtudes VV määrusest nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. Hoonetevahelised kujad. Kirjeldatakse kas hoonete planeerimisel on tagatud 8 m kuja (vahekauguse) nõue. Kui kuja nõue pole täidetud, siis selgitatakse, mis on ette võetud tuleleviku tõkestamiseks (tuletõkkesein, tulemüür). Hoonete/hoonestusala vahelised kaugused peavad joonistel olema selgelt eristatavad. Juhul kui kuja nõuet ei ole võimalik täita, siis peab olema joonisel näidatud tulemüüri/tuletõkkeseina asukoht koos tulepüsivusajaga. Tuletõrjevesi. Seletuskirjas tuuakse välja, kui palju on planeeritava hoonestuse veevajadus l/s ja m³/h, mitme tunni jooksul tuleb kustutusvesi tagada, veevõtukoha kasutusraadius ja mis liiki veevõtukohaga on tegemist (looduslik/tehislik/mahuti). Joonisel näidatakse veevõtukoha asukoht ja juurdepääs sellele. Olemasoleva veevõtukoha puhul peab selguma, kas veevõtukoht vastab hetkel kehtivatele nõuetele või see viiakse vastavusse kehtivate nõuetega (lisada kirjeldus, mida tuleb muuta olemasoleva veevõtukoha puhul). Vajadusel lisatakse seletuskirja märge, et enne veevõtukoha rajamist/uuendamist tuleb tuletõrje veevarustuse projektile saada kooskõlastus kohalikult päästeasutuselt. Juhul kui planeeritakse uus veevõtukoht, siis tuleb planeeringu seletuskirjas fikseerida tingimus, et arendaja saab taotleda ehitiste kasutusloa alles pärast seda, kui päästekeskus on veevõtukoha kasutusloa kooskõlastanud. Juurdepääsuteed tuletõrjeveevõtu kohale. Seletuskirjas kirjeldatakse teede laiust ja kandevõimet, samuti sildade/viaduktide kandevõimet, ristmike pöörderaadiused ja manööverdusplatside, möödasõidukohtade parameetreid. Juurdepääsuteed tuletõrje veevõtukohale peavad olema selgesti eraldatud haljasaladest ja kergliiklusteedest. Seletuskirjast peab selguma, kas planeeritavale alale on ette nähtud ohtlik ettevõte või asub see mõne ohtliku ettevõtte ohualas, lähtuvalt kemikaaliseaduse -st 14. Vajalikku 6
infot ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohta on võimalik leida Maa-ameti geoportaalist. Kui planeeritav ala asub üleujutuse alal, peab seletuskirjast selguma, milliseid abinõusid kavandatakse hoonete kaitseks. Vajadusel kirjeldatakse asula või rajatiste kaitseks õhusaaste, müra, tuule või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks või puhkamiseks määratud metsamaa-ala, kus lageraie tegemisel kohalik omavalitsus võib planeeringuga seada piiranguid langi suurusele ja raievanusele. 3.3.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Tuuakse välja nõuded ja meetmed planeeringuala turvalisuse (elanike turvatunde) suurendamiseks. Kirjeldatakse kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks kavandatud olulisi planeeringulisi aspekte ning kuidas neid detailplaneeringus rakendatakse (nt hoonete paigutus, läbipääsud, piirded, valgustus, suuremate alade jagamine väiksemateks osadeks, eri funktsioonide põimumine, avalikult kasutatava ruumi jälgitavus jms). Vastavad meetmed ja nõuded on välja toodud kehtivas standardis EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. 3.3.9. Keskkonnatingimused Tingimuste seadmisel peab arvestama planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonna eripäraga ja väljakujunenud tavadega, üldplaneeringus jt arengudokumentides kavandatud eesmärkide ja sätestatud tingimustega. Juhul kui detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud mõni keskkonnatingimusi käsitlev dokument (nt keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne, eksperthinnang vms), siis antakse selles osas keskkonnatingimused koos tehtud tööst tulenevate lühikeste põhjendustega. Vajadusel määratakse täiendavad nõuded negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ja/või ennetamiseks ning detailplaneeringu või ehitusprojekti mahus teostatavate uuringute või edaspidi keskkonnamõju hindamise (KMH) koostamise vajadus. Vastavalt planeeringuala asukohale käsitletakse ja analüüsitakse täpsemalt järgmisi väärtuslikke objekte ja alasid: kaitstavad loodusobjektid ja -alad; muinsuskaitseobjektid ja -alad; miljööväärtuslikud alad; roheline võrgustik; maastikuliselt väärtuslikud objektid/alad, nagu kaunid tee- ja veelõigud ja ilusa vaatega kohad; avaliku kasutusega alad, sh pargid, veekogude kaldaalad jne. Analüüsi tulemusena antakse tingimised planeeringualal olevate väärtuste säilimiseks, kasutamiseks ja eksponeerimiseks. Kirjeldatakse planeeringu rakendamisega võimalikku kaasnevat kahjulikku keskkonnamõju (mõju looduskeskkonnale, kultuuriväärtustele ja inimese tervisele): vee, pinnase või õhu saastatus; 7
jäätmeteke; müra; vibratsioon; valgustingimuste muutumine sh olemasolevate hoonete insolatsioonitingimuste (otsese päikesevalguse ruumi paistmine) muutumine planeeringuga kavandatavast ehitustegevusest tulenevalt; soojus; kiirgus; lõhn; maalihkeoht, rüsijää oht; üleujutusoht. Elamualadel nähakse ette maa-alad liigiti kogutavate jäätmete konteinerite/jäätmemajade paigaldamiseks. Majandustegevusest tekkivaid jäätmeid käsitletakse olmejäätmetest eraldi. Määratakse avalikud juurdepääsud kallasrajale. Planeeringuga võib põhjendatud vajaduse korral seada tingimusi hoone energiatõhususe kohta (nt asend, päikesepatareide paigaldamine katusemaastikul, energiatõhususe klass jne) ja sademevee korduvkasutuse põhimõtete kohta. 3.3.10. Piirangud Tuuakse välja ainult asjakohastest õigusaktidest ja strateegilistest dokumentidest tulenevad piirangud. Joonistele kantakse planeeringualale jäävatele kinnistutele kinnistusraamatus seatud piirangud. Tehnovõrkude kaitsevööndite ulatus määratakse lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest alljärgnevate tehnovõrkude planeerimisel: veevarustus; reoveekanalisatsioon; sadeveekanalisatsioon; maaparandussüsteem; soojavarustus; gaasivarustus; elektrivarustus; tänavavalgustus; sidevarustus. Teede kaitsevöönd ja sanitaarkaitsevöönd määratakse lähtuvalt teeseadusest ja muudest dokumentidest. Kui planeeringualale jääb riikliku kaitse all olev geodeetiline märk, kirjeldatakse selle asukohta. Kui märki ei ole võimalik säilitada, nähakse ette märgi taastamine. Looduskaitselised piirangud kohalduvad kui planeeritavale maa-alale jääb kaitstav loodusobjekt (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala, hoiuala, kaitsealune liik, kaitsealune kivistis või mineraal, püsielupaik, kaitstav looduse üksikobjekt, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt) või selle kaitsevöönd. Piirangute sätestamisel 8
arvestatakse kaitstava loodusobjekti kaitsekorda määrava kaitse-eeskirjaga ning kaitsekorralduskavaga. Muinsuskaitselised piirangud kohalduvad kui planeeritavale maa-alale jääb muinsuskaitseala või -objekt, antakse ülevaade kehtivatest piirangutest. Vajadusel saab teha kaitstava objekti või kaitseala kaitsereziimi täpsustamise, muutmise või lõpetamise ettepaneku. Kui planeeritavale maa-alale jääb miljööväärtuslik ala või pärandkultuuri objekt, siis kirjeldatakse vastavaid tingimusi ja piiranguid. Kui planeeritavale maa-alale jääb avalik või avalikult kasutatav veekogu või selle kallasrada, arvestatakse kallasraja ulatusega lähtuvalt veeseadusest ning avaliku juurdepääsuga kallasrajale lähtuvalt looduskaitseseadusest. Planeeringulahendusest tulenevad piirangud Seletuskirjas loetletakse planeeritud servituudid ja põhjendatakse nende määramise vajadus. Nimetatakse, kelle kasuks servituut määratakse. Antakse viide, millisel joonisel servituut on kajastatud. Kui planeeringuga antav lahendus seda tingib, siis tuleb planeeringuga sätestada, enne millist planeeringujärgset toimingut (kruntide moodustamine, hoonele ehitusloa väljastamine jne) tuleb servituudileping sõlmida. 3.3.11. Detailplaneeringu elluviimine Tuuakse välja riigi, kohaliku omavalitsuse ja arendaja või huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel. Põhjendatud vajadusel peab arendaja või huvitatud isik enne planeeringu kehtestamist sõlmima omavalitsusega lepingu planeeringukohaste avalikult kasutatavate teede, haljastuse, puhkealade, mänguväljakute ning tehnovõrkude ja -rajatiste ja muu sellise väljaehitamise kohta. Kui soovitakse planeeringut ellu viia ehitusetappide kaupa, siis on vajalik planeeringu koosseisus esitada tegevuskava. 3.3.12. Detailplaneeringu vastavus kehtivale üldplaneeringule Juhul, kui planeering sisaldab kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, tuuakse planeeringus eraldi välja: 1) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepaneku sisu ja muutmise vajaduse põhjendused; 2) kehtestatud üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Juhul, kui planeeringuga tehakse ettepanek samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringu täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, lisatakse kehtiva detailplaneeringu nimetus, kehtestamise otsus ja kehtetuks tunnistamise põhjendused. 4. Detailplaneeringu joonised Planeeringu koostamisel võetakse alusplaaniks aktuaalne L-EST 97 koordinaatsüsteemis digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on toodud andmed planeeringu koostaja kohta (firma nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg. Alusplaan koostatakse Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.augusti 2007 määruse 9
nr 70 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord kohaselt. Juhul, kui planeeringu lähteseisukohtadega nõutakse täiendavaid mõõdistusi (nt olemasolevate hoonete räästa ja harja kõrgus, üksikud puud, veekogu põhja mõõdistus vms.), tuleb need geodeetilisel alusplaanil kajastada. Kõikidele joonistele kantakse planeeringuala piir, leppemärkide seletused, põhjasuund ning planeerija kirjanurk, originaalallkiri ja kuupäev. Planeeringulahenduse väljatrükk peab olema värviline. Joonised (va asendiskeem) vormistatakse reeglina mõõtkavas 1:500. Detailplaneeringu joonised on: asendiskeem; tugijoonis; põhijoonis; tehnovõrkude joonis; illustratsioon; vajadusel koostatakse täiendavaid jooniseid. 4.1. Asendiskeem Detailplaneeringu asendiskeemi aluseks on üldplaneeringu kaart. Täpsemate selgituste vajadusel lisatakse väljavõte tiheasustuse tingimustes põhikaardist 1:2000 ja hajaasustuse tingimustes põhikaardist 1:10000. 4.2. Tugijoonis Detailplaneeringu tugijoonis kajastab olemasolevat olukorda. Joonisele kantakse muuhulgas planeeringuala kinnistute, samuti naaberkinnistute lähiaadressid ja katastriüksuse tunnused. 4.3. Põhijoonis Põhijoonis kajastab planeeringu lahendust ja sellele kantakse: kavandatav krundijaotus (krundid nummerdada); likvideeritavad krundipiirid ; vajadusel kohustuslik ehitusjoon, katusetüübid, -kalded või katusekallete vahemik, katuse harja suund, materjal; välisviimistluse materjalid, vajadusel nõuded avatäidetele (uksed aknad jms.), piirete materjal, kõrgus, tüüp- ±0.00 sidumine; hoonestusalad; vajadusel ehituskeelualad; ranna või kalda vööndid, kallasrada ja juurdepääs kallasrajale; keskmine maapinna kõrgusmärk, millest loetakse hoonete kõrgusi; planeeringualale jäävate kruntide kasutamise sihtotstarbed (soovitavalt tabelina); olemasolevad hooned ja rajatised, samuti ehitisregistris olevad hooned 10
haljastuse alla jääv pind, millest tuuakse eraldi välja kõrghaljastuse ja madalahaljastuse osakaal, kohustuslikult säilitatavad puud; kruntide ehitusõigus koondtabelina, milles on toodud andmed iga krundi kohta; kaitsealuste alade või objektidega või miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimustega seonduv; parklate asukohad, suurus ja kuju, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav parkimiskohtade arv; krundile pääsu asukohad jalakäijatele ja sõidukitele, vajadusel hoonete sissepääsud; liikluskorralduse põhimõtted (autoliikluse, ühissõidukite liikluse, kergliikluse ning liikluse rahustamise põhimõtted). Krundi ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste tabel Planeeritud kruntide ehitusõigus antakse tabeli kujul. Tabel esitakse põhijoonisel, viide tabelile antakse seletuskirjas. Erinevate tingimuste (ehitusõigus, arhitektuursed tingimused, parkimiskohtade arv jms) kajastamine on otstarbekas ühes tabelis. Kui planeering näeb ette üldplaneeringu põhilahenduse muutmise, lisatakse ka planeeritav üldplaneeringukohane maakasutuse juhtotstarve. Vajadusel lisatakse tabelisse täpsustavaid andmeid. Kajastatavad andmed (näidetega): Positsiooni number, aadressi ettepanek Pos 1, Roosi tee 2 Krundi suurus 2500m² Krundi lubatud suurim ehitusalune pind m² 250m² Krundi kasutamise sihtotstarbed, mitme sihtotstarbe korral osakaal % ühepereelamumaa 70-80% majutusasutuse maa 20-30% Üldplaneeringu juhtotstarve Hoonete lubatud suurim kõrgus (m) arvestatuna keskmisest ümbritsevast maapinnast väikeelamumaa 9 m põhihoone 5 m kõrvalhoone Keskmine maapinna kõrgus olemasolev / planeeritav (m) 4.30/4.60 Hoonete vähim - suurim korruselisus, 2-4, sellest maaaluseid korruseid 1 Lubatud suurim hoonete arv krundil ½ (põhihoone/kõrvalhoone) Lubatud väikseim tulepüsivusklass TP3 põhihoonel, TP3 kõrvalhoonel Piirangud Kasutusvaldus on seatud elektrivõrgu valdaja kasuks Kuni 20 m² väikeehitised (ehitusseaduse 16 lg 6) Parkimiskohtade arv (tk) 4 Lubatud ehitusala sees (tk) või lubatud ehitusalast väljaspool (tk) või ei ole lubatud Olulisemad arhitektuurinõuded: katusetüübid, -kalded või katusekallete Katuse tüüp: viilkatus (30 45 ), harja suund paralleelne tänavaga 11
vahemik, katuse harja suund, materjal välisviimistluse materjalid, nõuded avatäidetele (uksed aknad jms), piirete materjal, kõrgus, tüüp, ±0.00 sidumine. (tänavapoolse krundipiiriga). Katusekatte materjal: valtsplekk, valtsprofiilplekk, bituumensindel. Avatäited: puidust. Akende puhul kasutada vähemalt ühte jaotust. Fassaadimaterjal: puit, krohv, fassaadikivi. Piirded: kõrgus maks. 1,3 m. Piirded kavandada puidust arvestades piirkonnas levinud piirdetüüpe. Piirdeid võib kombineerida haljastusega (hekk), mille kõrgus sarnane piirdega. Ehitusõigus antakse eraldi kõikidele planeeritud ja planeeringualale jäävatele olemasolevatele kruntidele. Maapealsete korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui vähemalt 2/3 korruse kõrgusest jääb maapinnast kõrgemale. Lubatud suurima hoonete arvu määramisel krundil tuleb näidata uued ning olemasolul ja vajadusel säilivad, renoveeritavad, restaureeritavad, lammutatavad hooned, samuti hooned, mille puhul on lubatud juurde- ja pealeehitamine (märkida maksimaalsed lubatud mahud). Lühendite kasutamisel (nt krundi kasutamise sihtotstarvete puhul) tuleb anda ka lühendite tähendused. Erisus: Juhul, kui planeering on koostatud lihtsustatud korras, võtab kohalik omavalitsus naaberkinnisasjade omanike nõusoleku planeeringu põhijoonisele. Sellel tuleb näidata planeeringule nõusoleku andnud isiku nimi, temale kuuluva krundi lähiaadress, nõusoleku andmise kuupäev ning allkiri ja selgitus, et isik on nõus planeeringus esitatuga. 4.4. Tehnovõrkude joonis Detailplaneeringu tehnovõrkude joonisele kantakse: kavandatav krundijaotus, olemasolev ja kavandatud hoonestus ja haljastus, tänavate ja teede nimetused, olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad; tehnovõrkudele servituutide seadmise vajadus; parklate asukohad, suurus ja kuju, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav parkimiskohtade arv; krundile pääsu asukohad jalakäijatele ja sõidukitele, lubatavad pöörded juurdesõiduteelt või piiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud, vajadusel hoonete sissepääsud. Igale krundile tuleb tagada juurdepääs; liikluskorralduse põhimõtted (autoliikluse, ühissõidukite liikluse ja kergliikluse sõidurajad ja sõidusuunad, liikluse rahustamise põhimõtted; vajadusel tänavate ristlõiked; vajadusel info avalikus kasutuses olevate ja eravaldusesse jäävate teede kohta; 12
kujad (tuleohutus jm); seadusjärgsed ja planeeritud kitsendused, servituudialade asukohad ja ulatused; kaitsevööndid ja nende muutmise ettepanek; planeeritav, säilitatav ja likvideeritav kõrg- ja madalhaljastus, vajadusel vaatesuunda varjava kõrghaljastuse rajamise keeluala. Kui magistraaltehnovõrgud kavandatakse teede/tänavate maa-alale, siis näidatakse võrguelementide asukohad ka tänava ristlõikes. Tänavavalgustuse, hüdrantide ja tuletõrje veevõtukohtade paiknemine tänava või juurdesõiduteel näidatakse koos teenindusraadiusega. Fikseeritakse vertikaalplaneerimise põhimõtted, samuti sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine kuni eesvooluni. Geodeetilise märgi asukoht näidatakse koos kaitsetsooniga. Erisus: planeeritavalt maa-alalt välja jäävate, kuid seda teenindavate tehnovõrkude skeem näidatakse kuni ühenduskohani olemasoleva tehnovõrguga. 4.5. Täiendavad joonised Planeeringu algatamisel määratakse täiendavate jooniste vajadus. Täiendavad joonised võivad olla: haljastuse joonis, liikluskorralduse joonis, vertikaalplaneerimise joonis, kontaktvööndi skeem, muu joonis sõltuvalt planeeringu spetsiifikast. Väga suure mahuga planeeringute puhul võib tekkida vajadus jagada põhijoonise maht mitmeks osaks või vormistada täpsemad joonised erilist tähelepanu vajavate teemade või väiksemate alade kohta, nt kruntimine, hoonestus, liikluskorraldus, haljastus jms. 4.6. Illustreerivad materjalid Illustreerivateks materjalideks võivad olla kolmemõõtmelised vaated, fotomontaažid, maa-ala vaated, lõiked olulistest kohtadest, makett vms. 5. Detailplaneeringu lisamaterjalide kausta koosseis Planeeringu lisamaterjalide kaust sisaldab dokumente, mis on seotud otseselt planeeringulahenduse koostamisega või põhjendavad koostatud planeeringulahendust ning planeeringu ellurakendamist. Lisamaterjalide kaust koosneb: 1) Esilehele kantakse planeeringu nimetus ja töö number ning kohaliku omavalitsuse ja planeerija andmed. 2) Sisukorras antakse loetelu kõikidest lisamaterjalide kaustas olevatest materjalidest (nimetus koos viitega lehekülje numbrile) 13
3) Lisamaterjalide kaustas esitatakse materjalid kronoloogilises järjekorras: planeeringu koostamise aluseks olev haldusakt; kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud planeeringu lähteseisukohad; koopia planeeringu koostamise ja rahastamise lepingust; muinsuskaitse eritingimused (nende vajaduse korral); kooskõlastused, kooskõlastuste koondtabel. Originaalkooskõlastustele, mis asuvad seletuskirja sees või joonistel, anda sellekohane viide kooskõlastuste koondtabelis; eskiisi tutvustuse ja arutelude protokollid; dokumentatsioon, mis tõestab, kuidas on tehtud koostööd (kirjad, lepingud, kokkulepped); võrguvaldajate ja ametkondade tehnilised tingimused; koopia eellepingutest servituutide seadmiseks, tänavate, haljastuse välisvalgustuse sademevee torustike vms rajamiseks; muud planeeringu koostaja hinnangul asjakohased materjalid. Märkus: Lisamaterjali kausta komplekteerib planeeringu koostaja 6. Lõppsäte Käesolevat juhendit saab kasutada kuni planeerimisseaduse 2 lg 3 kohaste nõuete kehtestamiseni regionaalministri poolt. 14