Maastik OÜ registrikood: 12197806 telefon: 5843 4843 Töö nr: 13.021 Asukoht: Valga maakond Valga linn Huvitatud isik: Toomas Laul Planeerija: Janika Raudsepp, Priit Paalo Valga linna Valli tn 34 krundi ja selle lähiala detailplaneering Algatatud vastavalt Valga Linnavalitsuse 21.05.2013 korraldusele nr 160 Seletuskiri ja joonised Tartu 2013
Sisukord 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK NING PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE OMANIKUD PLANEERINGU ALGATAMISEL...3 1.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED... 3 1.2 DETAILPLANEERINGU EESMÄRK... 4 1.3 KUULUVUS... 4 1.4 ALUSPLAAN... 4 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS... 4 3 PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED... 7 4 PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE... 9 5 KRUNDI EHITUSÕIGUS... 10 5.1 EHITUSÕIGUS... 10 5.2 LIKVIDEERITAVAD OBJEKTID... 12 6 KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE... 12 7 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS... 12 8 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED... 13 9 EHITISTEVAHELISED KUJAD... 14 10 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD... 15 11 KESKKONNAKAITSE ABINÕUD... 16 12 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE... 17 13 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED... 17 14 MUUD SEADUSEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED NING NENDE ULATUS... 18 15 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA... 18 16 PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED... 18 17 JOONISED... 19 KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTTE KOONDTABEL... 20 2
1 Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ning planeeritava ala kruntide omanikud planeeringu algatamisel 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused Detailplaneeringu koostamise aluseks on Valga Linnavalitsuse 21.05.2013 korraldus nr 160 u koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning algatamisotsuse juurde kuuluv lähteülesanne, mis algatab Valli tn 34 krundi ja selle lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi planeeringuid ja teisi dokumente: Valga maakonna teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 2003); Valga linna üldplaneering (kehtestatud 2007); Valga linna üldplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne (heaks kiidetud 2007); Valga linna ehitusmäärus (kehtestatud 2007); Valga linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 2008 2019 (vastu võetud 2008); Valga linna jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 2007); Valga linna Lõuna tn 11 krundi ja selle lähiala detailplaneering (kehtestatud 2012 korraldusega nr 249); Planeeritava ala lähiümbruses asuvate ehitiste kinnitatud ehitusprojektid ning väljastatud projekteerimistingimused; Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579); Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87); Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590); Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52); Teeseadus (RT I 1999, 26, 377); Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord (RTL 2007, 27, 482); Elektriohutusseadus (RT I 2007, 12, 64); Elektroonilise side seadus (RT I 2004, 87, 593); Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus (RTL 2005, 123, 1949); Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus (RT I, 1999, 25, 363); Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord (RT I 2008, 46, 260); Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord 1 lisa 2 Nõuded ülevaatuspunktile (vastu võetud 18.07.2011 nr 77); Eesti standard EVS 843:2003 Linnatänavad; Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine; Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013, Siseministeerium 2013; Soovitused detailplaneeringu koostamiseks, Keskkonnaministeerium 2003. 3
1.2 Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu eesmärgiks vastavalt algatamisotsusele on Valli tn 34 krundile autoteenindushoone ehitamiseks ehitusõiguse määramine ja juurdepääsutee lahendamine avalikult kasutatavale teele. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitaja soovib Valli tn 34 krundile olemasoleva hoone baasil planeerida autode teenindushoonet, milleks taotleb krundi kasutamise otstarbe ja ehitusõiguse määramist, parkimise ja juurdepääsutee planeerimist ning tehnotrassidega ühenduse loomist. 1.3 Kuuluvus Valli tn 34 maaüksuse, tunnusega 85401:009:0003, omanikuks on Toomas Laul. Nimetatud kinnistut ümbritseb jätkuvalt riigi omandis olev maa. Maa-alale ei ole esitatud tagastamise ega erastamise avaldusi. 1.4 Alusplaan Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Aabenest OÜ poolt mõõdistatud Valli tn 34 geodeetiline alusplaan (töö nr 13078G). Geodeetiline alusplaan on täpsusastmega M 1:500 ning mõõdistatud 2013.a juulikuus. 2 Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Valga maakonnas Valga linna kaguosas Valli tn 34 kinnistul katastritunnusega 65301:003:0248 ning seda ümbritseval jätkuvalt riigi omandis oleval maal. Planeeritav Valli tn 34 maaüksus on kogupindalaga 4039 m², millest 209 m 2 on ehitiste alune maa. Maatüki katastriüksuse sihtotstarve Maa-ameti geoportaali maainfo kaardirakenduse andmetel on 100% elamumaa (E). Planeeringuala piirneb Maa-ameti geoportaali andmetel põhjas Valli tn 34a (100% ärimaa), idas jätkuvalt riigi omandis oleva maa, lõunas Lõuna tänava (100% transpordimaa), edelas Lembitu tn 16 (100% elamumaa) ja Lembitu tänav T3 (100% transpordimaa), läänes Koidu tn 11, Koidu tn 9 ja Koidu tn 7 (100% elamumaad) ning loodes Koidu tn 5 (100% elamumaa) katastriüksustega. 4
Foto 1. Vaade planeeringuala lõunaosaga piirnevale Lõuna tänavale, millelt on planeeritud juurdepääsutee. Foto 2. Vaade planeeringualast läänes asuvale Lembitu tänavale, kus asub tuletõrjehüdrant. Planeeritavaks alaks on tasane rohumaa Lõuna ja Valli tänavate vahel. Ala on kaetud kõrghaljastuse ja võsa gruppidega kinnistu põhja- ja keskosas, planeeringuala lääneservas kulgeb ca 0,5 meetri sügavune kraav. Planeeringuala maapinna absoluutkõrgused jäävad 65.70 ja 68.00 meetri vahele. Planeeritav ala on ühtlase reljeefiga, maapind langeb õrnalt edelast kirde suunas. 5
Foto 3. Vaade planeeringualast ida poole jäävale rohumaale (üldplaneeringus määratud ärimaaks). Planeeritava ala keskosas paikneb Ehitisregistri andmetel 1-korruseline korterelamu 225 m 2 ehitusaluse pindalaga. Hoone katusekatte materjaliks on eterniit ja välisviimistluseks hele krohv. Hoone seisukord on mitterahuldav, selles puuduvad elanikud. Lisaks asuvad kinnistul lagunemisjärgus puidust kõrvalhooned. Olemasoleva hoonestuseni kulgeb Lõuna tänavalt ca 2,5 meetri laiune kruusakattega juurdepääsutee. Planeeritaval maaüksusel puuduvad piirded. Foto 4. Vaade planeeringualal asuvale korterelamule. Olemasolevatest tehnovõrkudest läbivad planeeringuala erinevad tehnovõrgud ja rajatised, millele kehtivad seadustest tulenevad kaitsevööndid. Maa-alal asuvad: elektri madalpinge õhuliin (kaitsevöönd 2 meetrit mõlemal pool piki liini telge, Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise korra määrus 2 lg 1 p 1); elektri keskpinge maakaabel (kaitsevöönd 1 meeter mõlemale poole liini äärmistest kaablitest, Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise korra määrus 2 lg 3); 6
sidekaabel (kaitsevöönd 2 meetrit liinirajatise keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni, elektroonilise side seadus 117 lg 2 p 1); isevoolne veetorustik (kaitsevöönd 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole, Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse määrus 2 lg 2 p 1); isevoolne kanalisatsioonitorustik (kaitsevöönd 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole, Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse määrus 2 lg 2 p 1). Planeeringuala olemasolevat olukorda saab näha joonisel Olemasolev olukord. 3 Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed Valga linn paikneb Eesti Vabariigi lõunaosas Valga maakonnas, olles ise maakonnakeskuseks. Linna lääne- ja lõunaosa piiritleb Eesti-Läti riigipiir ja piirilinn Valka. Valga asub maanteede ja raudteede sõlmpunktis, teda võib pidada Tartu järel Lõuna-Eesti teiseks transpordisõlmeks. Linnas on esindatud toiduaine-, puidu-, metalli- ja kergetööstus ning pakutakse mitmesuguseid teenuseid. Valgast mööda maanteed on Tartusse 89, Pärnusse 144, Tallinna 245, Riiga 175 ja Pihkvasse 170 kilomeetrit. Planeeringuala asub Valga linna kaguosas tiheasustusega piirkonnas. Planeeringuala piirneb lõunast Lõuna tänavaga, veidi eemal läänes kulgeb Lembitu ja põhjas Valli tänav. Planeeritava ala naabrusesse jäävad elamud, teenindushooned ja alajaam. Lähim tuletõrjehüdrant asub Lembitu ja Koidu tänava ristmikul, kanalisatsioonipumpla Lõuna ja Saviaugu tänava ristmiku lähedal. Planeeringualast põhjas Valli tn 34a kinnistul paikneb lähim teenindushoone KuldPark Auto OÜ, mille põhitegevuseks on autovaruosade müük ja autoremont. Foto 5. Valli tn 34a kinnistul asuvad teenindushooned. Planeeringualast ca 100 meetri kaugusele kirdesse jääb Valga Linnavalitsuse 04.09.2012 korraldusega nr 249 kehtestatud Valga linna Lõuna tn 11 krundi ja selle lähiala detailplaneeringuala. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistule alajaama hoone 7
ehitamiseks ehitusõiguse määramine. Nimetatud planeeringus on Lõuna tänava äärde planeeritud kergliiklustee, mis käesolevas detailplaneeringus on näidatud. Foto 6. Lõuna tn 11 kinnistul asub alajaam. Vastavalt Valga linna üldplaneeringule on planeeringuala planeeritud maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud väikeelamumaa, üldmaa ja ärimaa. Vastavalt detailplaneeringu algatamisotsusele ei ole piirkonnas planeeritava krundi kasutamise otstarve uudne ning maakasutuse juhtotstarbe muutmine ulatuslik. Seega ei ole käesolev detailplaneering üldplaneeringut muutev. Naaberkinnistute hoonestus on mitmekesine. Lähiümbruse kinnistute funktsioonideks Valga linna üldplaneeringu järgi on ärimaa, üldkasutatav maa, tootmismaa, transpordimaa ja väikeelamumaa. Lähiümbruskonna kinnistutel puudub ühtne ehitusjoon (v.a elamualad), krundistruktuur on ebakorrapärane ning kinnistud on erineva suurusega. 8
Skeem 1. Väljavõte Valga linna üldplaneeringu funktsionaalse tsoneerimise joonisest, kuhu on kantud lähipiirkonna maakasutuse juhtfunktsioonid. Üldplaneeringu järgsele väikeelamumaa, üldmaa ja ärimaa maakasutuse juhtfunktsiooniga alale planeeritakse ärimaa (POS 1, POS 2, POS 4) ja üldkasutatav maa (POS 3 ulatuses) maakasutus. Planeeringuala asukoht on märgitud joonisele Situatsiooniskeem. 4 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringuala suurus on kokku 11 699 m 2, millest Valli tn 34 katastriüksuse suurus on 4039 m 2 ning planeeringuala sisesel jätkuvalt riigi omandis maa-alal 7660 m 2. Käesoleva detailplaneeringuga moodustatakse Valli tn 34 kinnistust ja jätkuvalt riigi omandis olevast maast 3 maatehinguteks moodustatavat ajutist krunti (POS 1, POS 2 ja POS 4) ning lõppkrunt POS 3: POS 1 4039 m 2 krundi kasutamise sihtotstarbega 100% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK); POS 2 2051 m 2 krundi kasutamise sihtotstarbega 100% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK); POS 3 3002 m 2 krundi kasutamise sihtotstarbega 100% haljasala maa (HP); POS 4 2607 m 2 krundi kasutamise sihtotstarbega 100% kaubandus-, toitlustus- ja 9
teenindushoone maa (ÄK). Nimetatud kolm ajutist krunti on vajalik enne ehitusloa taotlemist liita üheks lõppkrundiks. Ehitusõiguse ja haljastuse tingimuste määramisel käesolevas planeeringus arvestatakse põhimõttega, et tegemist on ühe kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ning ühe haljasala maa krundi kasutamise sihtotstarbelise krundiga. Tabel 1. Planeeringuala maakasutus. Planeeritav katastriüksus Valli tn 34 Jätkuvalt riigi omandis olev maa Krundi aadress (ajutised krundid ja POS 1 POS 2 POS 4 POS 3 lõppkrunt) (Pärast maatehingute lõppu lõppkrunt POS 1) (Pärast maatehingute lõppu lõppkrunt POS 2) Katastriüksuse olemasolev suurus, m² 4039 Planeeringuala siseselt ca 7660 Krundi planeeritav 4039 2051 2607 Lõppkrunt 3002 suurus, m² (ajutised krundid ja lõppkrunt) Lõppkrunt 8697 Katastriüksuse olemasolev sihtotstarve* Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal 100% elamumaa (E) Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK) 100% - Haljasala maa (HP) 100% (%) ** * Katastriüksuse olemasolev sihtotstarve Maa-ameti andmete järgi (xgis.maaamet.ee) **Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve: Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013, Siseministeerium, 2013. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/ruumilise-planeerimise-leppemargid-2013/ 5 Krundi ehitusõigus 5.1 Ehitusõigus Ehitusõiguse määramisel arvestatakse põhimõttega, et planeeringus näidatud 3 maatehinguteks moodustatavat krunti (POS 1, POS 2, POS 4) on ajutised. Ehitusõigus määratakse liidetavate kruntide lõpptulemusena moodustavale krundile ning POS 3-le. Käesoleva detailplaneeringuga antakse planeeringuala piires ehitusõigus raskeveokite ülevaatuspunkti, sõiduautode ülevaatuspunkti ja teenindushoone ehitamiseks ning nimetatud hooneid teenindava juurdepääsutee ja parkla rajamiseks. Maa-alale kujundatakse kõrghaljastusega puhverala, mis on vajalik Valga linna üldplaneeringust tuleneva nõude (vähemalt 20% krundi pindalast tuleb haljastada) täitmiseks. Eskiisjoonisel on näidatud maksimaalne hoonestusala, mille piires on lubatud ehitusõigusega määratud hooneid rajada. Planeeritud hoonestusala on näidatud suuremana, et võimaldada ala piires hoonete asukohti vabamalt valida. Käesoleva detailplaneeringuga antud 10
maksimaalseid hoonete ehitusaluseid pindalasid ei tohi ületada ning projekteeritavad hooned peavad asuma hoonestusalaga määratud piirides. Väljaspool hoonestusala on lubatud ehitada tehnovõrke ja rajatisi, teedevõrku, piirdeaeda ning haljastust. Planeeritavad rajatised võib ehitada nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala. Kavandatud ehitiste täpne lahendus antakse projekteerimise staadiumis, mistõttu on joonisel esitatud lahendused illustreeriva iseloomuga. Krundi hoonestusala on näidatud joonisel Eskiisjoonis. Tabel 2. Moodustatavate kruntide ehitusõigus. Krundi aadress POS 1 POS 2 POS 4 POS 3 Krundi pindala, m 2 4039 2051 2607 3002 Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal (%) Hoonete suurim lubatud arv krundil Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, m 2 (raskeveokid/ sõiduautod/ teenindushoone) Hoonete suurim lubatud suhteline kõrgus maapinnast katuseharjani, m (raskeveokid/ sõiduautod/ teenindushoone) Suhtelisele kõrgusele 0.00 vastav absoluutkõrgus Planeeritud ehitiste lubatud kasutamise otstarve Planeeritud hoonestusala pindala, m 2 Maksimaalne korruselisus (raskeveokid/ sõiduautod/ teenindushoone Lubatud katusekalde vahemik Minimaalne tuleohutusklass Arhitektuurinõuded Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK) 100% Haljasala maa (HP) 100% 3 0 200/200/200-10/10/10-77.40-12332 Sõidukite teeninduse hoone, 24200 Muud rajatised 21120 Tänavad 4180-1/2/2-0-45º - TP 2 - Järgida nii traditsiooni-lise kui ka kaasaegse arhitektuuri häid näiteid - 11
* Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve: Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013, Siseministeerium, 2013. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/ruumilise-planeerimise-leppemargid-2013/ Planeeringualale on planeeritud kuni 200 m 2 suuruse ehitusaluse pindalaga raskeveokite ülevaatuspunkti hoone, sõiduautode ülevaatuspunkti hoone ja teenindushoone. Vastavalt ehitusseadusele peavad ehitised olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt. Ehitis ei tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Planeeritavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ning välisviimistlusmaterjalid kvaliteetsed. Rajatavad hooned peavad sobituma ümbritsevasse keskkonda ning omavahel harmoneeruma, et moodustuks visuaalselt esteetiline tervik. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada hoonete sobivusega ärilise iseloomuga piirkonda (planeeringuala ümber asuvale hoonestamata alale on Valga linna üldplaneeringuga ette nähtud ärihoonete ehitamise võimalus). Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutada nõuetele vastavaid ja linnakeskkonda sobivaid materjale. Soovitatav ei ole algupäraseid materjale matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Välisviimistluses järgida lähipiirkonna ärihoonete arhitektuurseid lahendusi, järgides nii traditsioonilise kui ka kaasaegse arhitektuuri häid näiteid. Modernsete detailide kasutamisel peavad need alluma traditsioonilisele põhilahendusele. Välisviimistluses on lubatud kasutada puit- ja kivimaterjale, klaasi ja krohvi. Ümarpalk, plekk ja teised matkivad materjalid pole välisviimistlusmaterjalidena lubatud. Valga Linnavalitsusel on edaspidiselt õigus väljastada lisatingimusi, mis täpsustavad arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida antud detailplaneering ei sisalda. Edasisel projekteerimisel lähtuda Valga linna ehitusmäärusest. Hoonete ehitusprojektid tuleb enne ehitamise algust kooskõlastada linnavalitsusega. 5.2 Likvideeritavad objektid Olemasolev korterelamu on kavas ümber ehitada raskeveokite ülevaatuspunktiks. Samuti lähevad likvideerimisele puud ja põõsad, mis jäävad ette teede, parkla ja hoonete ehitusele ning tehnovõrkude rajamisele. 6 Krundi hoonestusala piiritlemine Eskiisjoonisel on näidatud hoonestusala, mille piires on lubatud ehitusõigusega määratud hooneid rajada. Hoonestusala määramisel on arvestatud hoonete asukohtade, olemasolevate kitsenduste piirangute ja krundi piiridega. Planeeringualal rajatavate hoonete maksimaalne ehitusalune pindala on 600 m², mis moodustab 5,1 % planeeringualast (11 699 m 2 ). Planeeritud hoonestusala paiknemine on näidatud joonisel Põhijoonis. 7 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringualale juurdepääs on kavandatud Lõuna tänavalt, milleks on planeeritavate hooneteni viiv 7 meetri laiune kõvakattega tee. Vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord määruse lisale 2 Nõuded 12
ülevaatuspunktile peab ülevaatuse ruum olema läbisõidetav, millest on tingitud ühesuunalise tee planeerimise lahendus. Planeeringuala sõiduautode ja raskeveokite ülevaatuspunkti ning teenindushoone külastamiseks on planeeritud parkla POS 1, POS 2 ja POS 4 ajutisele krundile. Vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord määruse lisale 2 Nõuded ülevaatuspunktile peab ülevaatuspunkti territoorium võimaldama parkimiskohad kolmele ülevaatusele saabuvale ja ühele ülevaatuse läbinud sõiduautole iga sõiduautode ülevaatuse liini kohta ning kahele ülevaatusele saabuvale ja ühele ülevaatuse läbinud autorongile iga veoautode, busside (v.a trollide) või autorongide liini kohta. Vajalike parkimiskohtade arv ning paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt Eesti standard EVS 843:2003 Linnatänavad arvutustele. Hetkel on kavandatud 16 parkimiskohta sõiduautodele ülevaatusele minemiseks ja teenindusasutuse külastamiseks ning 3 parkimiskohta ülevaatusele minevatele raskeveokitele. Raskeveokite ülevaatuspunkt, sõiduautode ülevaatuspunkt, teenindushoone ja nende juurde kuuluv parkla on planeeritud ümbritseda kuni 1,5 meetri kõrguse piirdeaiaga. Piirdeaedade kavandamisel tuleb arvestada lähipiirkonna teenindusasutuste piirdeaedades kasutatud materjale (soovitavalt võrk, keevispaneel, metall), vältida kontrastseid materjale ja ehitusviise. Valga linna üldplaneeringuga on Lõuna tänava äärde kavandatud rajada jalgrattatee, mis hetkel on ehitamata. Jalgrattatee laiuseks on kavandatud 2,5 meetrit. Planeeringualal olemasolev kruusakattega juurdepääsutee on kavas likvideerida. Põhijoonisel näidatud parklate ja juurdepääsuteede asukohti võib täpsustada projekteerimise käigus ehitusprojektiga. Ülevaatuspunktini kulgevate juurdepääsuteede ja parkla paiknemine on märgitud joonisele Põhijoonis. 8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Haljastuse kavandamisel arvestatakse põhimõttega, et planeeringus näidatud POS 1-3 maatehinguteks moodustatavat krunti liidetakse planeeringu elluviimisel üheks krundiks. Valga linna üldplaneeringust tulenev krundi pindala vähemalt 20% haljastamise nõue, millest 60% peab arvestama kõrghaljastusena, määratakse autoteenindushoonete rajamise tarbeks moodustatavale lõppkrundile suurusega 8697 m 2. Krundi igakordne omanik on kohustatud hooldama krundil asuvat kõrg- ja madalhaljastust, et säilitada visuaalselt meeldiv vaade. Hoonete ehitamise käigus tuleb vältida mehaaniliste vigastuste tekitamist säilivatele puittaimedele. Ehitustegevusele ettejääv kõrghaljastus ja võsa on planeeritud likvideerida. Pärast planeeringuala ehitustööde lõppu kaetakse ehitistest vabad pinnad muruga. Planeeringuala olemasolev võsa ja kõrghaljastus säilitatakse ja heakorrastatakse võimalikult suures mahus, jättes alles väärtuslikumad puittaimed. Planeeringulahendusega on kavandatud kõrghaljastuse lisamise piirkond vajaliku puhverala loomiseks. Krundi haljastus lahendatakse eraldi haljastusprojektiga. Kõrghaljastuse protsent näitab täiskasvanud puude võra projektsiooni osakaalu krundi pindalast. Kõrghaljastuseks loetakse puud, mille tüvi on enam kui 2 meetri kõrgune. 13
Puude asukoha kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkudega. Vastavalt Eesti standard EVS 843:2003 Linnatänavad tabelile 11.2 peab madalpingekaabli, sidekaabli, veetoru ja survekanalisatsioonitorustiku kaugus puutüvest olema vähemalt 2 meetrit, isevoolsel kanalisatsioonitorustikul vähemalt 1,5 meetrit. Suurte puujuurte alt läbiminekul paigaldatakse kaabel kaitsetorusse. Haljastuse rajamine elektriõhuliini alla on lubatud kokkuleppel liini valdajaga. 9 Ehitistevahelised kujad Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusele nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded ning projekteerimisnormidega vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõuete tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. Hoonestusala kaugus krundi piirist on käesolevas planeeringus arvestatud minimaalselt 4 meetrit, et tagada piirinaabritega kokkuleppeliselt minimaalselt 8 meetri laiune tuleohutuskuja, kus hoonetele ei esitata lähedusest tingitud tuletõrjetehnilisi nõudeid. Kui ehitiste vaheline kuja on alla 8 meetri, tuleb tule levik takistada ehituslike (tulemüür, tuletõkkesein) või muude abinõudega. Antud planeeringus on krundi siseste hoonete omavaheline kaugus 13 meetrit. Hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks käesoleva detailplaneeringuga on määratud TP2 (tuldtakistav), samas on lubatud ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Piisav turvalisuse tase TP2 puhul saavutatakse püstitades nõudeid ehitise seinte, lagede ja põrandate pinnakihtide omadustele. Olenevalt kasutusviisist on korruste ja inimeste arv piiratud. TP2-klassi eriomaduseks on ranged nõuded sisepindadele. Hoonete täpsem tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus. Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ning veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tuletõrjetehnika ligipääsuks tuleb rajada sissepääsud kavandatavate hooneteni minimaalselt 3,5 meetri laiused. Tuletõrje veevarustus planeeringualal on lahendatud olemasoleva Lembitu ja Lõuna tänava ristmikul asuva tuletõrjehüdrandi baasil, mille kaugus planeeringuala lääneservast on ca 90 meetrit. 14
10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Planeeringuala vajalike tehnovõrkudega varustamiseks antakse käesoleva detailplaneeringuga põhimõttelised lahendused, mida on lubatud täpsustada vastavate projektidega. Tehnovõrkude planeerimise osas käsitletakse kanalisatsiooni, veevarustuse, sademevee, elektrivarustuse, tänavavalgustuse, kütte ja side lahendamist. Vastavalt Eesti standard EVS 843:2003 Linnatänavad tabelile 11.1 on tehnovõrkude paigutamise vähimaks sügavuseks kuni 300 mm läbimõõduga veetorude puhul 0,2 meetrit külmumispiirist madalamale, kuni 500 mm läbimõõduga kanalisatsioonitorude puhul 0,3 meetri võrra külmumispiirist kõrgemale, sõiduteeväliste sidekaablite puhul 0,4 meetrit ning kuni 20 kv pingega pikisuunalise elektrikaabli puhul 0,7 meetri sügavusele maapinnast. Soojustamise kasutamisel võib kokkuleppel tehnovõrgu valdajaga kanalisatsiooni ja veetoru paigutamissügavust vähendada kuni 1 meetrini. Eesti standard EVS 843:2003 Linnatänavad tabel 11.3 annab veetoru ja isevoolse kanalisatsioonitoru röökulgemisel vähimaks kujaks 0,5 meetrit. Plasttorude kasutamisel määratakse vähimad kujad tootja juhendi alusel. Kui veetoru paigutatakse kanalisatsioonitorust sügavamale, suurendatakse kuja paigutamissügavuste vahe võrra. Vee- ja kanalisatsiooniühenduse planeerimise aluseks on AS Valga Vesi poolt 01.07.2013 väljastatud tehnilised tingimused Liitumistingimused kinnistule Valli 34 Valga, mis kehtivad 2 aastat. Nii vee- kui kanalisatsioonivarustusega liitumine on kavandatud Lembitu tänava pikendusel asuvalt majaühenduspunktist (vesi) ja liitumispunktist (kanalisatsioon), millelt rajatakse ühendus planeeritavate raskeveokite ülevaatuspunkti, sõiduautode ülevaatuspunkti ja teenindushooneni. Täpne vee- ja kanalisatsioonitorustiku asukoht selgub edasise projekteerimise käigus vastava projektiga. Vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele 3 lg 2 määrab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri liitumispunkt. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni 1 meeter väljaspool kinnistu piiri. Planeeritavale alla 250 mm siseläbimõõduga torustikuga ja kuni 2 meetri sügavusele 15
paigaldatud maa-alusele vabavoolsele kanalisatsiooni- ja veetorustikule kehtib vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse määruse 2 lg 2 p 1 2 meetrit mõlemale poole torustiku telgjoonest. Vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele 5 lg 2 toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Planeeringuala elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Kagu-Eesti regiooni 18.10.2013 väljastatud tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 214095, mis kehtivad 2 aastat. Planeeringualal asub Ekstra 10/0,4 kv alajaama 0,4 kv õhuliin ja Valga-Lõuna I 10 kv maakaabel. Planeeringu realiseerimine on võimalik 10 kv maakaabli ümberpaigutamise teel, kus kulud kannab kinnisasja omanik. Elektripaigaldise ümberpaigutamiseks tuleb Elektrilevi OÜ-ga sõlmida ehitustööde teostamiseks lisateenuste leping. Elektri maakaabelliinile kehtib vastavalt Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemise korra määruse 2 lg 3 kohaselt elektripaigaldise kaitsevöönd 1 meeter mõlemale poole liini äärmistest kaablitest. Elion Ettevõtted AS telelekommunikatsioonialaste tehniliste tingimuste nr 22399621 alusel ehitada lähimast Elioni sidekaevust hoonetesse, mis sideühendust vajavad 1-avaline sidekanal. Paigaldada VMOHBU 10x2x0,5 kaabel jaotuskapist VAVK56/Lõuna tn 20 ees/ hoonesse. Hoonetevahelised ühendused projekteerida vastavalt vajadusele. Vajadusel on optiline kaabliühendus võimalik ehitada Võru tn 76a asuvast Elioni võrgusõlmest VAVJ01. Drenaaži-, pinna- ja sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Sademevesi tuleb planeeringuala piires juhtida kallakuga planeeritavatest hoonetest ja parkimisalast eemale haljasalale, kus toimub sademevee imbumine pinnasesse. Vastavalt Valga linna üldplaneeringule tuleb parkimisaladelt kogutav sademevesi juhtida läbi mudaõlipüüdurite juhul, kui parklas on rohkem kui 10 parkimiskohta. Tuleb vältida sademevee valgumist naaberkinnistutele. Täpne lahendus antakse edaspidise projekteerimise käigus. 11 Keskkonnakaitse abinõud Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lg 1 nimetatud tegevusi ning üldise määratlusena ei lähtuta ka 6 lg 2 sätestatust. Detailplaneeringuga kavandatakse tegevusi, mille jaoks on vajalik tegevusluba (ehitusluba), millest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus otsustada strateegiline planeerimisdokumendi koostamisel keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkuse üle. MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit on 2013. aastal koostanud dokumendi Valga linna Valli tn 34 krundi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju eelhinnang planeeringuala keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või alatamata jätmise otsustamiseks. Koostatud eelhinnang tuvastab, et kavandatavate tegevustega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Eelhinnangu tulemusena selgusid järgmised kriteeriumid: 16
detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei vähenda ala vastupanuvõimet, kuna see on antud piirkonnas olemasoleva otstarbega maakasutusega samane, detailplaneeringuga planeeritavate tegevustega parendatakse olemasolevat visuaalset olukorda, tehnilise kasutuseosas teostatakse läbi ehitustegevuse parendamine, planeeritavad tegevused on Valga linna arengusuundi järgivad ja üldplaneeringuga vastavuses, planeeringualal ei asu kaitstavaid loodusobjekte, samuti pole tuvastatud alal maavarade varusid ja ei esine Natura 2000 alasid, detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub oluline mõju valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee, pinnase, õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas, ehitusperioodil on täheldatavad võimalikud ajutised erisused, mis on leevendatavad ega oma püsivat mõju. Prügikäitlemine tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning Valga linna jäätmehoolduseeskirjale. Kõik hoonete ehitamise ja kasutamise käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda ning ära viia vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat tegevusluba omav ettevõte. Jäätmeid ei tohi paigutada väljaspoole krundi piire. Kogumismahutid tuleb paigaldada tasasele kõvale pinnale, mille täpsed asukohad määratakse edasise projekteerimise käigus. 12 Servituutide vajaduse määramine Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada servituutide vajadusega, mis seatakse asjaõigusseaduses ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduses ettenähtud korras. Servituut on piiratud asjaõiguslik kasutusõigus, mille esemeks on kinnisasi. Õigustatud isikute alusel eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus). Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Isiklikku servituuti saab seada ainult teatud kindla isiku kasuks. Planeeringualal on erakrunte läbivatele tehnovõrkudele ette nähtud seada isiklikud kasutusõigused, mis tekivad kinnistusraamatu sissekandega. Servituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. 13 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste koostamisel on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002. Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine. Planeeringut koostades on erinevad väliruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud järgmiste kuritegevust vähendavate meetmetega: Tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus, valgustatus ja jälgitavus, Konkreetselt määratud ja selgesti eristatavate juurdepääsude ja liikumisteede planeerimine, 17
Tagumiste juurdepääsude vältimine, Erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: Atraktiivse maastikukujunduse, arhitektuuri ja mööbli kasutamine, Atraktiivsete materjalide ja värvide kasutamine, Vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid), Valvesüsteemi, naabrivalve kasutamine, Krundi valgustuse rajamine, Valdusele sissepääsud arvu piiramine, Ala hooldamine ja korras hoidmine (kiired parandustööd, aia hooldus, jäätmevedu). 14 Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Käesoleva planeeringulahendusega kehtivad maa-alal edaspidiselt järgmised kitsendused: Lõuna tänava kaitsevöönd kuni 10 meetrit teemaa piirist (teeseadus 13 lg 5); planeeritava elektri madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1 meeter mõlemale poole liini äärmistest kaablitest (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise korra määrus 2 lg 3); planeeritava sidekaabli kaitsevöönd 2 meetrit liinirajatise keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni (elektroonilise side seadus 117 lg 2 p 1); planeeritava maa-aluse vabavoolse veetorustiku (torustiku siseläbimõõt kuni 250 mm ja paigaldatud kuni 2 meetri sügavusele) kaitsevöönd 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse määrus 2 lg 2 p 1); planeeritava maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku (torustiku siseläbimõõt kuni 250 mm ja paigaldatud kuni 2 meetri sügavusele) kaitsevöönd 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse määrus 2 lg 2 p 1). 15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu rakendumisega ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik, kelle krundilt kahju põhjustav tegevus lähtub. Planeeringu rakendumisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele. 16 Planeeringu elluviimise võimalused Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. 18
Krundi igakordsed omanikud kohustuvad välja ehitama ehitusloaga ehitusprojektis ette nähtu koos kinnistute heakorraga. Hoonete ja rajatiste ehitamine toimub ehituslubade alusel. Ehitusload väljastab Valga Linnavalitsus vastavalt detailplaneeringu alusel koostatud projektidele, kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele. Krundile jäävate ja väljaspool krundipiire olevate krunti teenindavate vajalike juurdepääsuteede jms väljaehitamise kohustus on krundi igakordsel omanikul. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundi valdaja ja võrguvaldajate kokkulepetele. Tehnovõrgud ehitatakse välja tehnilisi tingimusi arvestades liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Haljastuse rajamine toimub igakordse krundi omaniku kulul. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. 17 Joonised Käesoleva detailplaneeringu lahutamatuks osaks on: 1. Situatsiooniskeem M 1:2000 2. Olemasolev olukord M 1:500 3. Põhijoonis M 1:500 4. Tehnovõrkude joonis...m 1:500 5. Illustreeriv joonis 19
Valga linna Valli tn 34 krundi ja selle liihiala detailplaneering KooskOlastuste ja planeeringuga n6us;olekute koondtabel Kooskdlastav asutus kokkuv6tte Koosk6lastuse sisu Valga Linnavalitsus Kooskdlastaja nimi ja ametikoht.. Koosk6lastaj a kontaktnumber Krrrrndprr r\uqyqw Y Maa-amet Koosk6lastaja nimi ja ametikoht..... Koosk6lastaj a kontaktnumber. Kuupiiev. Y ati;4 aa Koosk6lastaja nimi ja ametikoht Koosk6lastaj a kontaktnumber Kooskdrastaja nimi j;;;ik"hi...faii44a. fa;/] Koosk6lastaj a kontaktnumber Kuupiiev. ::i:: 4/a/,/d 46.Qr/e/4 Kooskdlastaja Kooskdlastaja kontaktnumber......(... Kuupiiev { :H/ /r Maastik OU, too nr l'3.021 20
Valga lin4a Valli tn 34 krundi ja selle liihiala detailplaneering Koosk6la$taja nimi ja amotikoht Koosk6laEtaj a kontaktnumber Maastik 0u, toci ff 13.021 www.mahstik.ee 2l
MÄRKUSED 1. Detailplaneeringu situatsiooniskeemi alusplaanina on kasutatud Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse ortofotot. 2. Vastavalt planeerimisseaduse 2 järgi on detailplaneeringu seletuskiri ja joonised lahutamatud ning neid tuleb käsitleda kokkukuuluvatena. LEPPEMÄRGID Olemasolevad katastriüksuste piirid Valli tn 34 kinnistu piir Jätkuvalt riigi omandis oleva maaüksuse piir Planeeringuala piir Koostaja maastik oü logo.jpg Projektala asukoht Valga maakond Valga linn Planeerija Janika Raudsepp Kontakt Maastik OÜ registrikood 12197806 Töö nimetus Joonise nimetus raudsepp.janika@gmail.com, tel. 56 468 418 Valga linna Valli tn 34 krundi ja selle lähiala detailplaneering Situatsiooniskeem Töö nr. 13.021 Joonise mõõtkava M 1:2000 Joonise nr/kokku 1/5 Kuupäev 02.12.2013
Valli tn 34a 85401:009:2170 Transpordimaa Koidu tn 5 85401:009:0160 Koidu tn 7 85401:009:2570 LEPPEMÄRGID Planeeringuala Koidu tn 9 85401:009:2610 Valli tn 34 85401:009:0003 Valli tn 34 85401:009:0003 Olemasolev kinnistu piir Naaberkinnistu piir Katastriüksuse aadress Katastriüksuse tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Olemasolev juurdepääs Olemasolev hoone Olemasolev asfaltkattega sõidutee Olemasolev kruusakattega juurdepääsutee Tänava kaitsevöönd 10m Koidu tn 11 85401:009:1140 Lõuna tänav 85401:009:0005 Transpordimaa Lubatud sõidusuunad ja -pöörded Olemasolev veekogu Olemasolev rohumaa Olemasolev võsastunud ala Lembitu tänav T3 85401:009:0019 Transpordimaa MÄRKUSED 1. Vastavalt planeerimisseaduse 2 järgi on detailplaneeringu seletuskiri ja joonised lahutamatud ning neid tuleb käsitleda kokkukuuluvatena. 2. Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est 97 süsteemis ja kõrgused 1977.a Balti süsteemis 3. Geodeetiline alusplaan on mõõdistatud 2013.a juulikuus. Olemasolev üksik leht- või viljapuu, põõsas Olemasolev elektri madalpinge õhuliin Olemasolev elektri keskpinge maakaabel 4. Planeeringuala pindala on ca 11 699 m2, mis koosneb Valli tn 34 kinnistust ja sellega piirnevast jätkuvalt riigi omandis olevast maast. S Olemasolev sidetrass Lembitu tn 16 85401:009:2660 5. Planeeringuala kuulub Valga maakonna teemaplaneeringus "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" määratud Valga linna rohevööndi alale. Valga linna üldplaneeringus määratud maa-alaks "metsad, pargid, haljasalad". 6. Vastavalt Valga linna üldplaneeringule kulgeb Lõuna tänava ääres rohekoridor ja perspektiivne jalgrattatee. 7. Informatsioon planeeringualal paiknevatest hoonetest pärineb Ehitisregistrist. 8. Planeeringuala piir on joonise parema loetavuse huvides nihutatud 1 meeter krundi piirist väljapoole. V K Olemasolev veetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasoleva tehnovõrgu või -rajatise kaitsevöönd Tänava kaitsevöönd 10m 0 10 20 50 m K.Kivioja 10.07.2013 13078G Valli tn 34 Valli tn 34, Valga linn, Valgamaa Manglusson OÜ 1 1 500 Koostaja maastik oü logo.jpg Projektala asukoht Valga maakond Valga linn Planeerija Janika Raudsepp Maastik OÜ registrikood 12197806 Töö nimetus Joonise nimetus Valga linna Valli tn 34 krundi ja selle lähiala detailplaneering Olemasolev olukord Joonise mõõtkava M 1:500 Joonise nr/kokku 2/5 0 1 2 5 cm K.Kivioja 15.07.2013 K.Kasepuu 15.07.2013 geodeetiline alusplaan Planeerija Priit Paalo Töö nr. 13.021 Kuupäev 30.04.2014
Valli tn 34a 85401:009:2170 Transpordimaa 13,43 8,00 Koidu tn 5 85401:009:0160 18,71 Pos 2 Kaubandus-, toitlustusja teenindushoone maa (ÄK) 100% LEPPEMÄRGID 10,48 teenindushoone Planeeringuala piir Planeeritav krundi piir Naaberkinnistu piir Koidu tn 7 85401:009:2570 Koidu tn 9 85401:009:2610 Pos 3 Haljasala maa (HP) 100% 38,89 R 5,00 R 5,00 7,00 5,00 Pos 1 Kaubandus-, toitlustusja teenindushoone maa (ÄK) 100% 7,00 R 5,00 6,00 raskeveokite ülevaatuspunkt 5,00 p16+3 sõiduautode ülevaatuspunkt R 25,00 5,00 5,00 R 5,00 R 5,00 9,62 7,00 8,04 R 10,00 Lembitu tn 16 85401:009:2660 Pos 1 Kaubandus-, toitlustusja teenindushoone maa (ÄK) 100% 5,00 Katastriüksuse aadress Katastriüksuse tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Krundi aadress Katastriüksuse tunnus Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal (%) Planeeritav juurdepääs Planeeritav hoonestusala koos hoone orienteeruva asukohaga Hoonestusala sidumine krundipiiridega (kaugus antud meetrites) Olemasolev hoone Olemasolev asfaltkattega tee Planeeritav asfaltkattega juurdepääsutee Planeeritav kõvakattega parkla Lubatud sõidusuunad ja -pöörded Koidu tn 11 85401:009:1140 10,64 R 5,00 Pos 4 Kaubandus-, toitlustusja teenindushoone maa (ÄK) 100% Lõuna tänav 85401:009:0005 Transpordimaa Olemasolev veekogu Olemasolev rohumaa Olemasolev võsastunud ala Perspektiivne jalgrattatee EHITUSÕIGUS Lembitu tänav T3 85401:009:0019 Transpordimaa 7,00 37,96 Lembitu tn 16 85401:009:2660 MÄRKUSED 1. Vastavalt planeerimisseaduse 2 järgi on detailplaneeringu seletuskiri ja joonised lahutamatud ning neid tuleb käsitleda kokkukuuluvatena. 2. Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est 97 süsteemis ja kõrgused 1977.a Balti süsteemis 3. Geodeetiline alusplaan on mõõdistatud 2013.a juulikuus. 4. Planeeringuala pindala on ca 11 699 m2, mis koosneb Valli tn 34 kinnistust ja sellega piirnevast jätkuvalt riigi omandis olevast maast. 5. Planeeringulahendusga moodustatakse ajutised krundid POS 1, POS 2 ja POS 4, mis hiljem liidetakse kokku, ning POS 3 Valli tn 34 ja jätkuvalt riigi omandis olevale maa-alale. Planeeringuga kavandatakse krundile autoteenindushoonete ehitamist ning juurdepääsutee ja parkla rajamist. 6. Planeeringuala pindalast vähemalt 20% tuleb haljastada. Haljastusest 60% tuleb kavandada kõrghaljastusena (Valga linna üldplaneering). 7. Planeeritud tehnovõrkudele on ette nähtud normidekohased kaitsevööndid ja servituudid võrguvaldaja kasuks. 8. Joonisel kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 9. Planeeringuala piir on joonise parema loetavuse huvides nihutatud 1 meeter krundi piirist väljapoole. 0 10 20 50 m Koostaja Maastik OÜ registrikood 12197806 Töö nimetus Valga linna Valli tn 34 krundi ja selle lähiala detailplaneering 0 1 2 5 cm * Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve: Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013, Siseministeerium, 2013. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/ruumilise-planeerimise-leppemargid-2013/ Projektala asukoht Valga maakond Valga linn Planeerija Janika Raudsepp Planeerija Priit Paalo Joonise nimetus Põhijoonis Töö nr. 13.021 Joonise mõõtkava M 1:500 Joonise nr/kokku 3/5 Kuupäev 30.04.2014
Valli tn 34a 85401:009:2170 Transpordimaa 13,43 LEPPEMÄRGID Koidu tn 5 85401:009:0160 10,48 18,71 Pos 2 Kaubandus-, toitlustusja teenindushoone maa (ÄK) 100% teenindushoone 8,00 Lembitu tn 16 85401:009:2660 Pos 1 Kaubandus-, toitlustusja teenindushoone maa (ÄK) 100% Planeeringuala piir Planeeritav krundi piir Naaberkinnistu piir Katastriüksuse aadress Katastriüksuse tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Krundi aadress Katastriüksuse tunnus Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal (%) Planeeritav juurdepääs 5,00 Planeeritav hoonestusala koos hoone orienteeruva asukohaga Koidu tn 7 85401:009:2570 Koidu tn 9 85401:009:2610 Pos 3 Haljasala maa (HP) 100% 38,89 Pos 1 Kaubandus-, toitlustusja teenindushoone maa (ÄK) 100% 7,00 R 5,00 R 5,00 7,00 R 5,00 6,00 raskeveokite ülevaatuspunkt 5,00 p16+3 sõiduautode ülevaatuspunkt 5,00 5,00 R 5,00 R 5,00 9,62 7,00 8,04 R 10,00 5,00 Hoonestusala sidumine krundipiiridega (kaugus antud meetrites) Olemasolev hoone Olemasolev asfaltkattega tee Planeeritav asfaltkattega juurdepääsutee Planeeritav kõvakattega parkla Lubatud sõidusuunad ja -pöörded Olemasolev veekogu Perspektiivne jalgrattatee R 25,00 Olemasolev elektriõhuliin Olemasolev elektri maakaabel Olemasolev veetorustik Koidu tn 11 85401:009:1140 10,64 R 5,00 Pos 4 Kaubandus-, toitlustusja teenindushoone maa (ÄK) 100% Lõuna tänav 85401:009:0005 Transpordimaa Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev sidevõrk Planeeritav veetorustik Planeeritav kanalisatisoonitorustik Planeeritav sidevõrk Planeeritav elektrikaabel Tehnovõrkude kaitsevöönd Lembitu tänav T3 85401:009:0019 Transpordimaa 7,00 37,96 Lembitu tn 16 85401:009:2660 EHITUSÕIGUS MÄRKUSED 1. Vastavalt planeerimisseaduse 2 järgi on detailplaneeringu seletuskiri ja joonised lahutamatud ning neid tuleb käsitleda kokkukuuluvatena. 2. Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est 97 süsteemis ja kõrgused 1977.a Balti süsteemis 3. Geodeetiline alusplaan on mõõdistatud 2013.a juulikuus. 4. Planeeringuala pindala on ca 11 699 m2, mis koosneb Valli tn 34 kinnistust ja sellega piirnevast jätkuvalt riigi omandis olevast maast. 5. Planeeringulahendusga moodustatakse ajutised krundid POS 1, POS 2 ja POS 4, mis hiljem liidetakse kokku, ning POS 3 Valli tn 34 ja jätkuvalt riigi omandis olevale maa-alale. Planeeringuga kavandatakse krundile autoteenindushoonete ehitamist ning juurdepääsutee ja parkla rajamist. 6. Planeeringuala pindalast vähemalt 20% tuleb haljastada. Haljastusest 60% tuleb kavandada kõrghaljastusena (Valga linna üldplaneering). 7. Planeeritud tehnovõrkudele on ette nähtud normidekohased kaitsevööndid ja servituudid võrguvaldaja kasuks. 8. Joonisel kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 9. Planeeringuala piir on joonise parema loetavuse huvides nihutatud 1 meeter krundi piirist väljapoole. 0 10 20 50 m 0 1 2 5 cm * Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve: Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013, Siseministeerium, 2013. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/ruumilise-planeerimise-leppemargid-2013/ Koostaja Projektala asukoht Planeerija Priit Paalo Kontakt Maastik OÜ registrikood 12197806 Valga maakond Valga linn maastikou@gmail.com Töö nimetus Joonise nimetus Valga linna Valli tn 34 krundi ja selle lähiala detailplaneering Tehnovõrgud Töö nr. 13.021 Joonise mõõtkava M 1:500 Joonise nr/kokku 4/5 Kuupäev 30.04.2014