Konstantin Rõbkin KUNSTI JA DIGITAALMEEDIA KESKUS LÕPUTÖÖ Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Rakendusarhitektuuri eriala Tallinn 2014

Konstantin Rõbkin KUNSTI JA DIGITAALMEEDIA KESKUS LÕPUTÖÖ Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Rakendusarhitektuuri eriala Tallinn 2014

Käesolevaga tõendan, et antud lõputöö on minu, Konstantin Rõbkini poolt kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja loome- ja teadustööde seisukohad on viidatud. Lõputöö koostamine, kaitsmine ja selles sisalduv informatsioon on prima facie õppeotstarbeline ja töö on kaitstud autoriõiguse seadusega, mille kohaselt on autoril töö suhtes mittevaralised õigused. Juhul kui selle lõputöö kasutamine leiab aset muudel põhjustel kui reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel, mis ei ole ajendatud ärilistest huvidest, siis laienevad lõputöö autorile lisaks mittevaralistele õigustele ka varalised õigused. Diplomand: Konstantin Rõbkin... (allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood: 100820128 Õpperühm: EA-81 Lõputöö vastab ülesandele ja kehtivatele nõuetele. Juhendajad: Ott Kadarik... (allkiri ja kuupäev) Mihkel Tüür... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmisele lubatud...... 2014 a Arhitektuuriteaduskonna dekaan H. Kesler... (allkiri)

SISUKORD 1. TEOREETILINE OSA... 3 Sissejuhatus... 3 1.1 Teemavalik ja selle põhjendus... 3 1.1.1 Probleemi püstitus... 3 1.1.2 Asukoha valik... 4 1.2 Linnaehituslik analüüs... 5 1.2.1 Kontaktvööndi linnaehituslik analüüs... 5 1.2.2 Planeeritava ala iseloomustus ja lühike ajalooline ülevaade... 10 1.2.3 Kehtivad planeeringud... 16 2. PROJEKTILAHENDUSE SELETUSKIRI... 18 2.1 Mahuline linnaehituslik visioon... 18 2.1.1 Planeeritava ala tutvustus... 18 2.1.2 Planeeringuline idee... 18 2.1.3 Hoonete kõrgus ja funktsioonid... 19 2.1.4 Jalakäiad, kergliiklus ja avalik ruum... 22 2.1.5 Haljastus... 23 2.1.6 Autoteed ja liiklus... 24 2.2 KUNSTI JA DIGITAALMEEDIAKESKUS... 24 2.2.1 Asukoht... 24 2.2.2 Asendiplaaniline lahendus... 25 2.2.3 Meediakeskuse struktuur... 28 2.2.4 Hoone arhitektuur... 29 1

2.2.5 Esimene korrus... 30 2.2.6 Teine korrus... 31 2.2.7 Kolmas korrus... 31 2.2.8 Maa-alune korrus... 32 2.2.9 Materjalid... 33 2.2.10 Konstruktiivne osa... 33 2.2.11 Veevarustus ja kanalisatsioon... 34 2.2.12 Küte ja ventilatsioon... 34 2.2.13 Tulekaitse... 34 2.2.14 Keskkonnakaitse... 35 2.2.15 Energiatõhusus... 35 2.2.16 Tehnoloogia... 35 2.2.17 Hoone tehnilised näitajad... 36 KOKKUVÕTE... 37 SUMMARY... 38 VIIDATUD ALLIKAD... 39 LISAD... 43 2

1. TEOREETILINE OSA Sissejuhatus Käesolev diplomitöö on kirjutatud Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõpetamiseks. Diplomitöö ülesandeks on koostada eskiisprojekt tulevasele Tallinna kunsti ja digitaalmeedia keskusele, leida hoonele sobiv asukoht ja ideelahendus ning luua arhituurne-mahuline visioon ümbritsevale maa-alale. Projekti loomisel on lähtutud autori isiklikust arhitektuursest nägemusest, mis baseerub ühiskondliku arengu analüüsil ja ümbruskonna ajaloolisel taustal, lähtudes kontekstist ning Tallinna linnaplaneerimise visioonist. Tausta ja ajaloolise konteksti avamiseks on kasutatud Tallinna linnaplaneerimise ameti, ahitektuuri- ning linnamuuseumi arhiivmaterjale, sellel teemal ilmunud meediatekstide, planeeringute ja muude avalike materjalide analüüsi. 1.1 Teemavalik ja selle põhjendus 1.1.1 Probleemi püstitus Terve maailm liigub tänapäeval aina rohkem digitaalse suhtlusviisi, kui mitte lausa elulaadi, poole. Millist teist progressi tunneb keskmine inimene omal nahal rohkem kui mitte digitaal, meedia ning IT maailma valdkondades? Tänu nendele aspektidele areneb teiste alade tehnoloogia viimasel ajal uskumatu kiirusega. Meie väike riik on alati üritanud saavutada edu ja olla teerajaja mainitud sfäärides. Näitena võib välja tuua maailmatuntud Skype tehnoloogia. Kahjuks on ajad hetkel karmimaks muutunud ning kordades raskem on väiksemate start-up projektidega maailmaturule tungida, kuna suurte 3

korporatsioonide pärast hinnatakse üha rohkem töötavat valmisprodukti. Selleks, et unikaalsest kontseptsioonist saaks valmis kvaliteetne toode on vaja tugevat meeskonnatööd, kus iga liige on erineva valdkonna esindaja. Tänu veebipõhilistele ressursidele nagu kickstarter või hooandja on tänapäeval rohkem võimalusi saada investeeringuid tugevale start-up ile. Samas on hea tiimitöö oluline aspekt, millest Eesti digitaal- ning meediakeskkonnas on suur puudus. Andekad verivärsked spetsialistid tihti ei tea, kuidas organiseerida oma tööd ning panna endale kokku suurepärast meeskonda. Vaadates paljudele kaasaegse kunsti ja digitaalmeedia probleemidele veidi eelmalt ja eri vaatenurkadest, otsustasin võtta enda diplomitöö ülesandeks luua läbi arhitektuurse hooneprojekti unikaalne ruumiline multifunktsionaalne keskkond, kus tavalised inimesed, sõltumata vanusest, saaksid endale selgeks teha, kuidas töötab kaasaegne digitaalne maailm, leida meelelahutust ning õppida. Kus professionaalid ning asjatundajad saaksid koolitada nii ennast kui ka teisi, teha produktiivset tööd, suhelda teiste valdkondade spetsialistidega, eksponeerida oma loomingut ning pakkuda kvaliteetseid teenuseid. 1.1.2 Asukoha valik Tallinn, nagu paljud märkimisväärse ajaloolise taustaga Euroopa linnad, püüab iga aastaga tuua rohkem elukvaliteeti oma keskkonda, et areneda ning ajaga kaasas käia. Juba rohkem kui nelikümmend aastat püütakse linna järk-järgult merele avada. Selle pika aja jooksul on mõndagi ära tehtud. Alates Moskva olümpiamängude purjeregati ansamblist Pirital, Linnahallist ning lõpetades kaasaegsete Kalaranna installatsioonidega, Kultuurikatlaga, Kalaturu ja jahisadamaga. Tänapäeval püüab linn eelkõige avada Põhja-Tallinna rannajoont kesklinnast Paljasaareni ning vastassuunas tekitada katkestuseta promenaadi kuni Piritani välja. Tihti hõlmavad need merele avamise plaanid enamat, kui lihtsalt kergliiklusteede ning rannapromenaadi välja ehitamine. Patarei ja Lennusadama piirkond on ala, mis pakub huvitavaid ja mitmekesiseid võimalusi ning millega linn seostab mastaapseid plaane ja suuri ootusi. Minu kui autori arvates ei kasuta kehtiv detailplaneering ning eksisteerivad linnaehituslikud ja arhitektuursed lahendused selle piirkonna potentsiaali täies mahus ära. Tegemist ei ole kesklinnaga, kuid tänu oma väärtustele ja asukohale tekib viimasega üsna tugev side. Jõustunud detailplaneerigu järgi (Patarei ja Lennusadama 4

detailpaneering, kehtestatud 25.08.2011; DP030970) on plaanis projekteerida hetkel olevale tühermaale (Küti tn 17) ja osaliselt ka Noblessneri laevatehase territooriumile büroo- ja administratiivhoonete ansabel, mille maamärkideks oleksid olemasolev miljööväärtuslik hoonestus ning tulevane 3- kuni 5-korruseline Justiitspalee hoone. Antud arhitektuurse lahenduse puhul võib tekkida oht, et õhtuti on kvartal tühi, vaatamata sellele, et peaaegu kõikides hoonetes on esimese korruse pind planeeritud ärifrondina ja mõned hooned töötavad osaliselt ka elumajadena. Inimesed, kes tulevikus jõuavad kesklinnast sellesse piirkonda, liiguvad kas võmalikult kiiresti sellelt alalt läbi Paljasaare poole, tulevad kvartalisse üksnes administratiivsete teenuste järgi või piirduvad ainult Meremuuseumi või Patarei kompleksi külastamisega. Sellise ohu vältimiseks ja tagamaks kvartali toimimine tervikuna, on vaja kontsentreeritumat linnaruumi koos suurema rõhuasetusega ühiskondliku arhitektuuri otstarbekale kasutusele, sh integreerida valdavalt andministratiivseid funktsioone täitvad alad ka elu ja vabaaja konteksti. Peetrisadama, Kalaranna ja Vesilennuki piirkonna linnaehitusliku potentsiaali avamiseks on diplomitöö raames projekteerida Justiitspalee perspektiivsele krundile Kunsti ja digitaalmeedia keskus ning see siduda ümbritseva miljööga. Ideeks on luua alale terviklik arhitektuurne lahendus, et piirkond töötaks oma funktsiooni poolest hästi seotud ja töötava linnaosana, kuhu inimesed lähevad aega veetma, otsima meelelahutust, tegema tööd või hoopis elama. 1.2 Linnaehituslik analüüs 1.2.1 Kontaktvööndi linnaehituslik analüüs Planeeritav maa-ala asub Eesti pealinna põhjaosas ning külgneb põhjast ja loodest Tallinna lahega. Lõunast hoiab ranget piirkonna joont endine raudteetamm (tulevane Kalaranna tänav), läänes asub Balti Laevaremonditehase territoorium, idast külgneb miljööväärtuliku piirkonnaga, ehk vesilennukite angaaridega (praegune Meremuuseum) ja Patarei vanglaga. Maa-ala asub unikaalses pealinna piirkonnas, täpselt tänapäevasel kultuurikilomeetri teljel. 5

Joonis 1. Situatsiooni skeem Joonis 2. Planeeritav ala Planeeritava piirkonna kontaktvöönd on oma linnaehituslikult iseloomult üsna mitmekesine. Siin kohtuvad väga erineva ilmega vabaplaneeringulised lahendused. Fuktsiooniliselt on enamus nendest elamu-, äri- või tootmiskvartalid. Kehtivate või algatatud detailplaneeringute järgi püütakse anda piirkonnale uut kvaliteeti. 6

Joonis 3. DP002040 Kagusse planeeritavast alast, praegusele raudteeharu ja mere vahelisele tühermaale, on algatud detailplaneering elamu- ja äripiirkonna rajamiseks (Kalasadama ümbruse detailplaneering, vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008 korraldusega nr 1729. DP002040) [1]. Joonis 4. DP002770 Raudteetammist lõuna pool paiknevad Kalamaja väikesemahulised puit- või paekivist elumajad. Nende seas esinevad ka mõned 2-3-korruselised tööstushooned. Küti, Vana-Kalamaja, Noole ning 7

Kalaranna tänavate vahelisel alal asuvad tänapäeval logistikakeskus ja tolliladu. Nimetatud alale on kehtestatud planeering korterelamute rajamiseks (Küti tn, Noole tn, Vana-Kalamaja tn ja Kalaranna tn pikenduse vahelise maa-ala detailplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 13.04.2000 otsusega nr 124. DP002770) [2]. Joonis 5. DP022230 Planeeritavast alast edelasse jääb väärtusliku kõrghaljastusega kaetud Kalamaja kalmistupark. Uus- Kalamaja tänava, Noole tänava, Kalamaja kalmistupargi ja raudteega piirneval maa-alal paiknevad hetkel kaks elamut, hoonete varemed, garaažid ning tühjad asfaltplatsid. Nimetatud alale on algatatud detailplaneering korterelamute rajamiseks (Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 28. jaanuari 2010 otsusega nr 11. DP022230) [2]. 8

Joonis 6. DP019130 Läände jääb Balti laevaremondi tehasele kuuluv ajaloolise tähtsusega tsaari Venemaa ajal rajatud Noblessneri laevaehitustehas, kus hetkel paiknevad tööstus- ja laoehitised, peamiselt laevaremondidokid ja hallid. Lähitulevikus planeeritakse sinna samuti rajada äri-ja elamukvartalit (Tööstuse tn 48 kinnistu ja lähiala detailplaneering, algatatud Tallinna Linnavalitsuse 07.oktoobri 2009 korraldusega nr 1625. DP019130) [2]. Piirkonna tähtsamateks tänavateks on Tööstuse, kus kulgeb regulaarselt bussiliin nr 3, ning perspektiivne raudteetammi asemele rajatav Kalaranna tänav, mis on samuti planeeritud varustada pideva ühistranspordiliiniga - bussiga. Kontaktvööndi lähipiirkonna tähtsaimad transpordirajatised Tallinna Sadama reisilaevade terminaal ning Balti jaam - jäävad planeeritavast alast ligikaudu 1 km kaugusele. Lähim suurim kuid hetkel mitte toimiv kultuurikeskus Tallinna Linnahall jääb planeeringualast ligikaudu 850 meetri kaugusele. [2] 9

1.2.2 Planeeritava ala iseloomustus ja lühike ajalooline ülevaade Piirkond on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1374 Tallinna eeslinnana. Keskajal ja hiljemgi oli Kalamaja Tallinna suurim eeslinn. Tegu on ka ühe vanima Tallinna piirkonnaga, see oli kalurite, mündrikute, lootside asula, mis paiknes loode pool vanalinna Tallinna lahe kõrgel rannikul [3]. Foto 1. Üldvaade kesklinna poolt ule Kalamaja linnaosa. 1920. aastad Enamus praeguseni säilinud Kalamaja hoonestusest, mis mõjutas järgnevatel aastakümnetel ning mõjutab oluliselt praegugi sealset olustikku, on pärilt 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest [3]. Planeeritaval alal paiknevad hetkel erinava suuruse ja väärtusega hooned. Hoonestus on oma tüpoloogia poolest väga mitmekesine. Ala keskosas on hetkel tühermaa, kus varem asusid 1938. aastal projekteeritud Eesti Metsatööstuse lauatehas ning sellega seotud hooned ning laoplatsid. 10

Joonis 7. Lauatehase asendiplaan Joonis 8. Lauatehase esimese korruse plaan 11

Joonis 9. Lauatehase vaade ja lõige Tühermaast idaosas paiknevad erinevad muinsusväärtusega arhitektuurimälestised Patarei merekindlus, Vesilennukite angaarid, staabihoone ning kasarmu. Kompleksidega külgnevad erinevatest ehitusaegadest ja erineva väärtusega abihooned. Foto 2. Patarei 1925 12

Patarei merekindlust hakati ehitama Nikolai I korraldusel 1828. aastal. See oli esimene suursugune hoone, mis ehitati antud piirkonda. Peale valmimist 1840. aastal hakkaski see tööle suurtükipatareina. Neljal hektaril paikneval ehitisel on olnud mitmeid funktsioone 1867. aastast kasarm, 1920. aastast vangla ja 2007. aastast kultuuripark [4]. Angaarid rajati osana Peeter Suure merekindlusest, mille abil sooviti kaitsta Peterburgi suunduvat mereteed. Järgmine hoone on maailma esimene suur raudbetoonkoorik ehitis, mis ehitati aastatel 1916-1917. [5]. Foto 3. Vesilennukite angaarid 1916 Vesilennukite angaaridest põhjas asub Lennusadam, mis tänapäeval toimib muuseumlaevade ning külalislaevade sadamana. 13

Foto 4. Patarei, angaarid ja lennusadam Planeeritava ala lõunapiiril paikneb raudtee koridor Tallinna Kesklinna sadamasse, millest tulevikus on plaanis teha Kalaranna tänava pikendus. Tühermaast läänesuunas asub Peetri sadam ja Noblessneri laevatehase territoorium. Kvartali hoonestuse mastaap on varieeruv, kõrgeimad hooned on ~30 m kõrgused. Balti Laevaremonditehas oli asutatud 1913. aastal ning selle peamiseks eesmärgiks oli allveelaevade ehitamine. Kogu merekopleks töötas väga hästi nii tsaari Venemaa, Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude ajal. 14

Joonis 10. Ajaloolised laevatehase hooned Olulisemad Noblessneri laevatehasele kuuluvad hooned ja rajatised (1914-1915) mis jäävad planeeritavasse alasse: A. Elling (6 rööbasteed, 2 tugiraami, liikuvsild slippalusraamiga, slipi muulid, masinaruum ülekandemehhanismiga). B. Laevasüsteemide tsehh. C. Laevaehitustsehh ja valukoda. D. Värvilise metalli valukoja korsten. E. Ladu. F. Raudtee viadukt. 15

1.2.3 Kehtivad planeeringud Diplomitöö projekti alal eksisteerib kehtiv Lennusadama piirkonna detailplaneering (Patarei ja Lennusadama detailpaneering). Töö oli tehtud linnakeskuse laiendamise eesmärgiga, et taastada ajaloolised sidemed linna ja mere vahel ja kavandada alale kvaliteetne linnakeskkond. Detailplaneeringu algatamise ja koostamise põhjuseks oli soov määrata planeeritavale alale ehitusõigus büroo- ja administratiivhoonete ning Eesti Meremuuseumi ja Justiitspalee rajamiseks [6]. Joonis 11. Detailplaneeringu hoonestuskava Lennusadama ja Patarei detailplaneeringu asendiplaanilise lahenduse ja võimaliku hoonestuskava mahulise eskiisi autor on OAAS Arhitektid OÜ. Noblessneri mahuline ettepanek on teostatud ARS Projekti poolt. Planeeritaval alal kehtib Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneering, mis on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 9.12.2004 otsusega nr 54 [7]. Üldplaneering hõlmab Tallinna linnas ca 20 km pikkuse mereäärse ala ning selle koostamise peamiseks eesmärgiks oli Tallinna linnaruumi sidumine merega ning Tallinna kui merelinna maine taastamine. 16

Koostatud üldplaneering näeb Patarei kaitsekasarmu ala ning Lennusadama ala lõuna-, kesk- ja idaosa üldkasutatavate ehitiste maana. Lennusadama ala põhjaosa on kavandatud jahi- ja reisisadama maaks, kuhu võib rajada sadamat teenindavaid hooneid ja rajatisi. Olulisemad detailplaneeringuga kehtivad kitsendused mis käivad planeeritava ala kohta: o Planeeritav ala jääb vanalinna kõrgusepiirangu alasse [8]. o Planeeringuala asub osaliselt arheoloogiamälestise nr 2628 kaitsevööndis (asulakoht 13-16 sajandil). "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10, (RTL 1997, 5, 27) [8]. o Planeeringuala asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määrusega nr 155 (RT I 2003, 44, 303), jõustunud 02.06.2003 [8]. o Küti tn 17 krundil asub arhitektuurimälestis nr 3115 Tallinna vesilennukite angaarid (rajatud 1916-1917). Mälestise kaitsevöönd on 50 meetrit hoonest [8]. o Küti tn 15a krundil asub arhitektuurimälestis nr 27354 Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone (rajatud ~1916). Mälestise kaitsevöönd on 50 meetrit hoonetest [8]. Planeeritavale maa-alale laienevad järgmised vööndid: Läänemere piiranguvöönd 200 m vee piirist, Looduskaitseseadus 37 Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd kuni 50 m vee piirist, Looduskaitseseadus 38 [8]. 17

2. PROJEKTILAHENDUSE SELETUSKIRI 2.1 Mahuline linnaehituslik visioon 2.1.1 Planeeritava ala tutvustus Mahuline linnaehituslik visioon hõlmab Noblessneri laevatehase territooriumist ning Vesilennukite angaarideni jäävat maa-ala. Diplomitöö ülesandeks on projekteerida krundile aadressiga Küti tänav 17 kaasaegne Kunsti ja digitaalmeediakeskus ning luua arhitektuurne mahuline ettepanek ümbritsevast kontekstist. 2.1.2 Planeeringuline idee Plaaneeringuline töö on tulevikku vaatava iseloomuga. Ideelahenduse peaeesmärgiks on väärtustada olemasolevat miljööd ning anda kogu piirkonnale tugev tõuge uue perpektiivse linnaosa tekitamiseks. Tähtsamaks ülesandeks on avada kvartal linnale ning luua erinevad võimalused funktsionaalse avaliku ruumi kasutamiseks. Arhitektuurses lahenduses on säilitatud ajalooliste ansmblite tänavajooned ning uue moodsa kvartali projekteerimises on arvestatud olemasolevate hoonete asendiplaanilise paigutuse ja omavahelise tihedusega. Dialoogi loomine olemasoleva miljöö ning kaasaegse arhitektuuri vahel annab võimaluse väärtusliku keskkonna tekitamiseks. Planeeringuliselt on arvestatud naabruses asuva kuivdoki suunaga ning Vesilennukite angaar oleks nii merelt kui ka linnast vaadeldav. Linnaehituslikust poolest on kvartal loodud sellisel viisil, et uus hoonestus ei varjaks oma suure mahuga alal paiknevaid arhitektuurimälestisi ning võimaldaks vaba liikumist mere ääres. 18

2.1.3 Hoonete kõrgus ja funktsioonid Tallinn on tänapäevani kasvanud kõrgemaks enamasti Maakri piirkonnas. Vaadates antud skeemile, mis kirjeldab vanalinna kõrgusepiirangu kohaldamist, kerkib küsimus, ehk tasub pealinnal ümber mõelda linnaehituslikud üldprintsiibid kõrghoonete suhtes. Vaadates linna merelt, väärib kaalumist idee, et järgmiseks potentsiaalseks piirkonnaks pärast kesklinna, kuhu sobiks ehitada kõrgem ansambel, võikski olla Peetri sadama ümbruskond. Käesoleva diplomitöö raames pakun projekteerida Noblessneri piirkonda üks kõrgem maht, mis oma lihtsa kuju ning vormiga suudab täiendada Tallinna panoraami merelt ning tuua kvartalisse uut arhitektuurset kvaliteeti. Joonis 12. Vannalinna kõrgusepiirangu ala ja linnaehituslik ettepanek Vormiline aktsent, ehk 15. korruseline hoone koos üleval oleva vaateplatvormiga moodustab 70m kõrguse kaare. (Pos 2). Sümbolistlik maamärk on nii äri, ühiskondliku kui ka elamisfunktsiooniga hoone, mis oma asendiplaanilise lahendusega arvestab nii päikese liikumisega kui ka arhitektuurse kontekstiga. Planeeritava ansambli võimalik kõrguse ja hoonestuse kompositsioon oli tuletatud olemasolevast ala väärtuslikust arhitektuurist, Tallinna Kesklinna arengu ja ilmakaarte analüüsist ning pealinna panoraamvaatest merelt. Lahenduseks oli, austades ümbritsevad konteksti ja keskkonda, parandada linnapilt nii vaates kui ka plaanilisel tasandil ning pakkuda kogu linnale terviklikum planeeringuline lahendus. Selle eeliseks oleks ka konkreetse elukvaliteedi parandamine avaliku ruumi tasemel. 19

Joonis 13. Mahuline ettepanek. Joonis 14. Mahuline ettepanek. Kaarest läänes, ajaloolise Noblessneri leavatehase elligu kohal, on ühe korruse võrra tõstetud esindusväljak. Mijööväärtuslik elling on osaliselt pandud kompleksi esimesele korrusele, kus tänu selle ruumilistele omadustele saab kasutada interaktiivse eksponaadina ning võtta omaks selle ruumilisi omadusi sisearhitektuursete lahenduste loomisel. 20

Peale Kaare ning Kunsti ja digitaalmeedia keskuse kujundavad kvartalit erinavate segatud funktsioonidega hooned. Enamus nendest on moodustatud aktiivse ärifrondiga büroo ja elufunktsioonidega hoonetest. Lisaks on ansablis hooneid nii avatud ühiskondliku kui ka administratiivse otstarbega. Joonis 15. Hoonete positsioonid Positsioon 1 Kunsti ja digitaalmeedia keskus. Positsioon 2 Kaar. Multifunktsionaalne kõrkhoone, esinduslik väljak, ellingu muuseum ning kaubanduskeskus. Positsioon 3 Büroo- ja kaubandushoone aktiivse ärifrondiga. Positsioon 4 Jahtklubi, aktiivne ärifront. Positsioon 5 Kaubandus- ja meelelahutuskeskus. Esinduslik väljak. Positsioon 6 Büroo- ja eluhoone, aktiivne ärifront. Positsioon 7 Büroo- ja eluhoone, aktiivne ärifront. Positsioon 8 Eluhoone, aktiivne ärifront. Positsioon 9 Administratiiv- ja büroohooned, konverentsikeskus, aktiivne ärifront. 21

Positsioon 10 Urban park. Positsioon 11 Loft-tüüpi stuudiod ja bürood, aktiivne ärifront. Positsioon 12 Loft tüüpi ateljeed ja kaubandus. Positsioon 13 Büroo-ja eluhoone, aktiivne ärifront. Positsioon 14 Loft tüüpi ateljeed ja kaubandus. Positsioon 15 Parkimismaja, bürood ja aktiivne ärifront Kalaranna tänava tasandil. 2.1.4 Jalakäiad, kergliiklus ja avalik ruum Kvartali ning piirkonna funktsioonidest tulenevalt on prioriteediks jalakäijad ja kergliiklus. Planeeritav ning olemasolev hoonestus nõub head jalgsi ligipääsu. Olulisemaks kergliiklustsooniks on Tallinna üldplaneeringu järgi kavandatav rannapromenaad. Järgmine rajatis on ülelinnalise tähtsusega ning jalakäijte ja kergliiklejate eelistamine on igati õigustatud [9]. Planeeritaval alal ei ole rannapromenaad lihtsalt mööda mere äärt kulgev tee, vaid täiuslik multifunktsionaalne avalik ruum koos oma väljakute ja platsidega. Keskkond on planeeritud nii, et mõjule pääseksid planeerigu alal olevad hooned ning nende hoovide funktsioonid. Olgu see kohvik, galerii või ärifront kõik laieneb tänu hästi läbimõeldud linnaruumile. Nii perpektiivsel Kalaranna tänaval kui ka mööda mereäärset promenaadi kulgeb kaherealine kergliiklustee aktiivse eluviisi toetamiseks. Projekteeritava kvartali siseselt on ette nähtud jalgrattateed koos avatud rattaparklatega. Meremuuseumist põhjas paikneb Lennusadam, mis tulevikus hakkab toimima muuseumisadamana. Port Noblessner aga väikelaevade- ja külalislaevade sadamana. Kaarest idasse jääval väljakul saab eskponeerida kõike, mis kannatab väliskliimat. Kunsti ja digitaalmeedia keskuse konsoolse osa alla jääva, avatud väliekspositsiooni alale saab välja panna seda, mis siseruumidesse ei mahu või korraldada avalikke üritusi ja kontserte. 22

Meediakeskuse ümber jääb Tallinna jaoks unikaalne ruumiline maastik, mis ulatub rannapromenaadist merejooneni välja. Sellel saab jalutada, geomeetrilistel kujudel istuda ning nautida kaasaegse keskuse avalikke funktsioone. Antud väljak on suunatud kõikidesse ilmakaartesse ning on kogu planeeringuala avaliku ruumi üks olulisematest elemendidest. Edelast, kagust ning loodest avanevad peamised sissepääsud kompleksi. Selleks, et muuta majadevahelist ruumi inimsõbralikumaks, on hoonete positsioonidega 6, 7, 8 vahelised ruumid kujundatud mugavateks sisehoovideks koos haljastuse ja osaliselt ka laste mänguväljakutega. Need alad toimivad nii rekreatsioonikohtadena kontoritöötajatele kui ka elanikele ning ühendavad kvartali ümbrust Kalaranna tänavaga ja Kalamaja pargiga. 2.1.5 Haljastus Planeeritava ala olemasolev haljastus on suuremas osas kaootiline. Kõige levinumad puud on planeeritaval alal kased, kuid kohtab ka kuuski, remmelgaid ja papleid. Haiged puud likvideeritakse, terved puud harvendatakse, et tagada väärtuslikematele vajalik kasvukeskkond [10]. Planeeritud on rajada lisahaljastust minimaalselt 8%-10% kvartali hoonestuselt. Olulisemad perspektiivsed haljastusalad on Noblessneri sadamahoonete ning modertsete äri- ning elukvartalite vahel. Mõeldud rohelised kvartalisisesed alad muudavad majadevahelist ruumi hubasemaks ja inimsõbralikumaks. Kunsti ja digitaalmeedia keskuse läänehoovi on planeeritud istutada väiksemad kasepuud, et tekitada mõnus avatud ruum. 23

2.1.6 Autoteed ja liiklus Autode liiklemine on piiratud optimaalselt, tagades piisava juurdepääsu hoonetele, kuid vältides liigset autode domineerimist [10]. Planeeritavale alale on ette nähtud neli autode juurdepääsu neist kaks Kalaranna tänavalt, üks naaberalalt ning üks Noblessneri kvartali poolt. Sisemisi peamisi jaotustänavaid on kaks. Üks kulgeb paralleelselt Kalaranna tänavaga ida-lääne ja kagu-loode suunas, ühendades Patareid, Meremuuseumi, Meediakeskust ning jätkudes Noblessneri kvartalis. Teine kulgeb piki planeeritava ala läänepiiri, tagades juurdepääsud ühtlasi nii Port Noblessnerisse kui ka moodsasse kvartalisse. Selleks, et vältida piirkonna ummistamist parkivate autodega, on osa parkimisest lahendatud maaalusena või parkimishoones. Suuremad parklad paiknevad Kunsti ja digitaalmeediakeskuse (Pos 1) all, Kaare kompleksi (Pos 3, 2), hoonete (Pos 5, 7, 8, 9, 15) all ning Meremuuseumi ja Patariei parkimishoones. Samuti on ette nähtud külalisparklad paraleelparkimisega tänava tasapinnas. 2.2 KUNSTI JA DIGITAALMEEDIAKESKUS 2.2.1 Asukoht Käesoleva diplomitöö korral valitud Kunsti ja digitaalmeedia keskuse asukohaks praegune Vesilennukite angaaridest läände jääv tühermaa. Kunagi AS Eesti Metsatööstule kuulunud krunt on piiratud põhjapoolt Meremuuseumile kuuluva Lennusadamaga. Lõunasse jääb Kalaranna tänav (praegune raudteetamm) ning läände Noblessneri laevatehehase territoorium. Tühermaa, ehk potentsiaalne krunt on hetkel kasutuseta. Kehtiva detailplaneeringu järgi on plaanis ehitada sinna suuremas osas administratiivse kasutusega hooneid. Olles läbi vaadanud Patarei ja Meremuuseumi piirkonnad, ei ole külastajatel rohkem põhjuseid kvartalisse jääda, kuna vahetus läheduses asuvad teised hinnalisemad vaatamisväärsused nagu Kultuurikatel ja Linnahall. Tulevane linnajagu vajab perfektseks toimimiseks selget tuuma avatud ühiskondliku kasutusega hoonet, mis ühildub olemasoleva kontekstiga ning kutsub inimesi mööda maa-ala ja rannapromenaadi edasi liikuma. Linnaehituslikust seisukohast on asukohavalik õigustatud. On väga oluline, et projektis 24

arvestatakse ka perspektiivsete kvartali elanikega ja sellega, kuidas oleks võimalik uue hoonega suhestuda neil, kes ei ole huvitatud Meediakeskuse külastamisest. 2.2.2 Asendiplaaniline lahendus Meediakeskuse asendiplaaniline lahendus on tuletatud koha spetsiifikast ning hoone sisestruktuuri funktsionaalsusest. Kvaliteetse kohtkindla arhitektuuri loomisel on võetud arvesse olulisemad konteksti faktorid, ehk päikese liikumine ning sellega seotud ilmakaarestik, tuulte suunad, rahvavoog, võimalikud hoone sissepääsude asukohad ning arhitektuurne suhestumine nii olemasoleva kui ka plaaneritava keskkonnaga. Vaatamata sellele, et projekteeritava kunsti ja digitaalmeediakeskuse hoone moodustab kogu krundist 27%, toimib kogu krunt tänu funktsionaalsele ruumilisele hoovile ühtse tervikuna. Joonis 16. Rahvavoog Suuremas osas hakkavad inimesed jõudma Kunsti ja digitaalmeedia keskusesse lõunast mööda perspektiivset Kalaranna tänavat, kirdest läbi merepromenaadi ja idast Meremuuseumi poolt. Väiksem rahvahulk tuleb loodest ning edelast. 25

Joonis 17. Võimalikud sissepääsude asukohad Lähtudes ülaltoodud analüüsi tulemustest peaks keskuse peasissepääs olema krundi kirdeosas. Selleks, et tagada hoone ning selle hoovide mugavat kasutust, peavad lisasissepääsud olema põhjas, edelas ja loodes. Joonis 18. Ehituslikud jooned Hoone asendiplaaniline lahendus arvestab arhitektuurse kontekstiga ning naabermajade ja tänavate üldilmega. naabermajadest ja tänavatest tingitud ehituslike joontega. Lõunapool annab suunab 26

vormi uus jaotustänav ning sellest teisel pool olev hoonestus. Peasissepääsu kasutamise muudab mugavamaks kagusse avanev väljak. Põhjapoolne vormiline külg arvestab tuulte suunaga ning jätkab Kaare väljakuga ühe telje, mis vormipõhiselt kasvab kokku angaaridest tuleneva ehitusjoonega. Läänes tehtud vormiline sisselõige on mitmetähenduslik. Esimeseks on lahti lüüa masiivne arhitektuurne kujund ja teiseks tekitada krundile avarust ning õhtu päikesele suunatud väljakud. Joonis 19. Päike ja lihtne vorm Joonis 20. Päike ja projekteeritav vorm 27

Antud hoone puhul on väga oluline, et päikesega arvestaks nii hoone sisearhitektuur kui ka eksterjöör. Käesolev vormiline lahendus võimaldab kontrollida päikest paremini kui näiteks lihtsa asendiplaanilise kujuga ehitis. Võib tekitada vormi abil kordades rohkem konkreetse hommiku, päeva või õhtu päikesega külastatud ruume. Teistpidi, meediakeskuse vormiline lahendus võimaldab paremini kaitsta olulisi ruume nagu meediateeki ja ateljeesid otsese päikese eest mitte minnes teiste ruumidega selle puhul kompromissi. Joonis 21. Avalik ruum Projekteeritava keskuse asendiplaaniline lahendus võimaldab paremini kontrollida hoonet übritsevat linnaruumi. Tänu hoone erinevatele funktsioonidele soodustavad mitmed sisse- ja väljapääsud nende laienemist hoovi, tekitades sellega terviklikuma lahenduse. 2.2.3 Meediakeskuse struktuur Hoone sisu ning vajalik ruumiprogramm on tuletatud Eesti vajadustest ja potentsiaalsete külastajate arvust. Kompleks on moodustatud kolmest ideelisest osast. Nendeks on kaasaegne meediateek, kunsti ja digitaalmeedia õppekeskus ehk inkubaator ning avalike toetavate funktsioonidega keskkond. 28

Mediateegi alla kuuluvad erinevad digi- ja meediaarhiivid, installatsioonide alad, laste ja täiskasvanute miniraamatukogu, avalikud koosolekute ja kohtumiste ruumid. Õppekeskuse moodustavad disaini inkubaatorile kuuluvad töökojad, õppeklassid, ekspositsiooni ruumid ning renditavad stuudiod ja ateljeed. Toetavate funktsioonidena töötavad avatud galeriid, universaalne kontserdi või kino saal, performansitele ning interaktiivsetele üritustele mõeldud ruumid. Hoone on moodustatud kolme asümmeetrilise korrusega, mis tagavad paremini kasutus ja funktsionaalset poolt. Joonis 22. Hoone funktsioonaalne skeem. 2.2.4 Hoone arhitektuur Meediakeskuse arhitektuuri määrab suuresti ära asendiplaaniline lahendus, hoone funktsionaalne programm ja ruumidele esitatud nõuded. Struktuuris on voolava ja orgaanilise plaanilahendusega püütud tekitada funktsioonide tsüklid. Ehk külastaja saaks liikuda hoones unikaalset teed pidi ning kordamatu trajektooriga. Interjööri funktsionaalne pool seotakse välismaastikuga. Tänu krundi suurusele ning kvartali linnaehituslikele põhimõtetele on antud arhitektuurse lahenduse puhul võimalikud suursugused vormid. Projekti kandvaks ideeks on unikaalse vormi loomine Tallinna merepanoraami, mis oma arhitektektuursest poolest oleks kontekstiga sulanduv ning arvestatav. Loodav maht kerkib maastikust välja nagu lendu tõusev laev, koosnedes kahest osast, mis on ühendatud voolava plaanilahendusega. Maksimaalne kõrgus koos ruumilise maastkuga jääb 30 meetri piiresse. Vaatamata sellele, et Vesilennukite angaar on oma uuest naabrist 2.5m madalam, ei paista meediakeskus agressiivse kvartali dominandina. 29

Paljud hoone funktsioonid nõuvad kõrgemaid lagesid. Selleks, et hoone kasutamine keskmiselt 7m korrustega kõrguste oleks optimaalne on plaanis kasutada peale liftide ka eskalaatoreid. Sisearhitektuursest poolest võtab hoone paljuski eksterjöörist ning jätkab voolava ümbritseva geomeetrilise maastiku temaatikat. Tugev inspiratsioon arhitektuurse ideelahenduse leidmisel on saadud Noblessneri laevatehases ellingul seisvast laevast ning Mart Pordi ja Malle Meelaku Tallinna 1968 eksperimentaalprojektist [11], kus antud piirkonda iseloomustavad suured linnalikud vormid ehk kaubakraanad. Nende kohalike motiivide sümbioos andis suures osas hoone vormilise keele. Joonis 23. Tallinna 1968 eksperimentaalprojekt. 2.2.5 Esimene korrus Esimese korruse projekteerimisel on lähtud sellest, et võimalukult palju avatud ühiskondlikud funktsioonid oleksid külastajale vabalt juurdepääsetavad. Peasissepääs hoonesse asub kagus. Korruse südamiku moodustavad 180 kohaga saal, akvaarium ja näitusteks avatud fuajee koos 30

infoleti, garderoobide ja baarinurgaga. Heade ilmadega avab fuajee oma uksed intiimsemasse lääne hoovi, kus on meeldiv õhtupäike ning, mis on kaitstud külmade meretuulte eest. Plaani põhjaossa jääb suur galerii, mis võib kasvada välisele ekspositsioonialale ning seeläbi siduda interjööri ja eksterjööri funktsionaalsust. Antud ruum sobib suurepäraselt erinevate ürituste korraldamiseks. Galeriist paremal asuvad teenindavad ja personali ruumid. Suurest saalist edelasse jääb restorani osa, mis samal printsiibil võib laieneda hoovi. Restorani ja saali vahel paikneb köök ja erivad personaali-, saali teenindus- ja külalisesinejate ruumid. 2.2.6 Teine korrus Meediakeskuse teisele korrusele saab mööda hoone keskel asuvaid eksalaatoreid ning üldkasutatavaid lifte. Korruse südamiku moodustab meediateegi ja õppekeskuse interaktiivne ekspositsiooni ala, kaks universaalset black-box tüüpi saali ja itta jääv administratiivne plokk. Black-box tüüpi saalide eelis on selles, et suurust, avarust ning loomulikku valgustust saab transformeerida igal ajal vastavalt vajadustele. Olgu see audio-visuualne installatsioon, performance, moe show, väike expo, kino või presentatsioon. Saalidest läände jääb kunsti ja digitaalmeedia õppekeskus. Asutus koosneb inkubaator-tüüpi töökodadest, õppeklassidest ning koolitava personaali ruumidest. Teise korrussepõhja ossa jääb mediateegi lasteosakond koos teenindavate ruumidega. Põhiideeks oli kujundada mediateek ühe orgaanilise ruumina, mis oleks tsoneeritud ruumiliste pinnakatete ning sisustuse abil. Laste mediateek koosneb viiest osast. Kohe leti juures asub pood ja ajakirjade sektsioon. Edasi jaguneb ruum kaheks: mööda klaasfassaadi paiknevad lauad arvutitega, kust saab ligi meediateegi digiarhiivile ning vasakut kätt asub väike raamatukogu. Lõpus on raamatud ja ajakirjad kõige väiksematele ning ruumilised künkad millest on moodustatud mängunurk. 2.2.7 Kolmas korrus Hoone lõunatiiva kolmandal korrusel jätkuvad õppekeskusele kuuluvad töökojad, stuudiod erineva otstarbega meediasisu tegemiseks ning renditavad ateljeed. Läände jääb suur avalik katuseterrass. 31

Heade ilmadega saab siin avada kohvikud ning nautida lisaks päikesele ka vaadet Noblessneri sadamale. Kolmanda korruse põhjatiivas jätkub täiskasvanutele mõeldud meediateegi osakond koos oma digiarhiivi, ajakirjade ja raamatukoguga. Meediakeskuse põhjapoolses tipus asuvad avatud vestlus- ning koosolekuruumid. 2.2.8 Maa-alune korrus Parkla, kauba laadimisjaam ja tehnilised ruumid -1 korrusel asub keskuse parkla, mis mahutab (lisaks parelleelparkimisele) vastavalt pealinna parkimisnormatiivile 129 autot ja 4 invaliidi parkimiskohta. Pandus parklasse algab krundi lääne küljest. Korruse kõrguseks on 4.5m, et ei tekiks probleemi teenindavate autode ligipääsuga. Panduse kõrguse languse kaldeks on 8%. Parklasse sissesõidu osas on maastiku nurk tõstetud oma lääne serva tipus kahe meetri võrra tänavajoonest. Maa-alusest korrusest esimesele viib külastajaid 4 lifti ja 3 suitsuvaba trepikoda. Parklas on kasutatud nii klassikalikst kui ka 45 o nurga all parkimisskeemi, mis võimaldab sujuvat liiklust ja mahutab optimaalse arvu sõidukeid. Maa-alusest parklast on võimaldatud ligipääs nii kaubalattu, tehnoruumidesse, prügimajandusele ning personaliplokki. Kauba laadimine ja prügimajandus toimub korruste eraldi tsoonides. Laadimisjaama ja laoruume ühendavad esimese korrusega kaubaliftid ja suitsuvabad trepikojad. On oluline, et sissetulev kaup ning kaubaliftid asuks saalidele, restoranile, galeriile ja meediateegile võimalikult lähedal, et selle ülesse transportimisel oleksid võimalikult lühikesed vahemaad. Kaubajaama kõrval asuvad hoone tehnilised ruumid ehk ventilatsioonikamber, sooja- ja veemõõdusõlm. Korruse ida osas asub akvaariumi teenindusplokk. 32

2.2.9 Materjalid Kunsti ja digitaalmeedia keskuse fassaadis on kasutatud kolme tüüpi ehitusmaterjale. Põhimetallkonstruktsioon on kaetud helehalli tsement-kiudplaadiga. Omaduste poolest meenutab see materjal keraamilist plaati, kivi ja betooni, mis miljööväärtuslikku naabrit ehk Vesilennukite angaare austades aitab nendega paremini suhestuda. Suurem osa akendest on kaetud tekstureeritud kanga abil mustaks toonitud klaasiga. Esimese korruse akende rütmi moodustav rippuv kirgas klaasfaasaad on kaetud madala soojust läbilaskva nanokihiga. Hoonet übritsevas maastikus on kasutatud valget graniiti, vastupidavat terrassilaudist ja klaasi. Haljastuse moodustavad piirkonnale iseloomulikud kasepuud ja murukate. Interjööris on materjali valik üsna minimalistlik ja jätkab eksterjööriga sama temaatikat. Selleks, et paremini lahti selgitada hoone ruumilisi omadusi, on kasutatud enamasti monokroomset värvipaletti. Materjalidena on kasutatud valgeks või tumedaks peitsitud puitu, graniidile sarnaseid tumehalle ja valgeid keraamilisi plaate, erinevaid klaase, betooni, valget krohvi ning kohati ka värvilisi aktsente. 2.2.10 Konstruktiivne osa Tallinna ning krundi piirkonna pinnase ehitusgeoloogiliste omaduste tõttu ehitatakse hoone sügavale vaivundamendile. Meediateegi konstruktiivne skelett koosneb kahest koostöötavast süsteemist: ruumilistest terasraamidest ja raudbetoonkonstruktsioonist. Pikemate sillete ning konsoolsete osade puhul on kasutatud kolmemõõtmelisi metallferme ja eelpingestatud raudbetooni. Üldine konstruktiivne jäikus tagatakse fassaadi kehandit kandva ruumilise metallsõrestikuga, trepikodade, liftišahtide ning hoone kandvate seintega. Tänu vormi moodustavate fermide ning metallsõrestike jõu kolmnurkadele on tagatud ühtlasi hoone koormuste ülekandmine maapinnale. Joonis 24. Konstruktiivne skeem. 33

Kandvad siseseinad on tehtud raudbetoonist. Mittekandvad vaheseinad ehitatakse vastavalt nõuetele kas kipskarkassil, klaasist või kivist. 2.2.11 Veevarustus ja kanalisatsioon Hoone veevarustus ühendatakse Tallinna linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Jahutussüsteemides kasutatakse merevett. 2.2.12 Küte ja ventilatsioon Tehnilised ruumid (sooja- ja veemõõdusõlmed, jms.) asuvad maa-alusel korrusel. Tänu krundi suurusele ja selle omadustele on hoones lisaks keskkütele kasutatad maakütet. Suure mahutavusega vertikaalsed akumulatsioonipaagid paiknevad maa-alusel korrusel. Lisaks maasoojuspumbale on võimalik kasutada ka teisi alternatiivseid energiaallikaid nagu PV paneele ning päikesekollektoreid. Hoones on õhk- ja põrandaküte. Vastavalt normidele ehitatakse kõikidesse ruumidesse soojustagastussüsteemiga ventilatsioon. Jahutussüsteem on analoogne Vesilennukite angaarides paigaldatule, kus kasutatakse puhastatud merevett. Hoone ventilatsiooniagregaadid asuvavad maaalusel korrusel ning õhu sissepuhe ja väljatõmme toimuvad läbi krundi teritooriumil asuvate kaevude. 2.2.13 Tulekaitse Maksimaalne arvutuslik inimeste arv hoones: 840. Hoone kuulub tulepüsivuklass TP-1. Kasutatavad teraskonstruktsioonid kaetakse tulekaitsevõõba või muu piisavat tulekindlust tagava materjaliga. Ruumid varutatakse automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja sprinklerkustutussüsteemiga ning tagatakse tuletõrjeveevarustus. 34

2.2.14 Keskkonnakaitse Projekteeritav hoone ei tekita ohtu ümbritsevale keskkonnale. Hoone ühendatakse tsentraalse veevarustusega tänavatrassist, vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele. Hoone juurde paigaldatakse veepuhastusseadmed keskkonna hoidmiseks ja tarbevee säästlikuks kasutamiseks. Sadeveed kogutakse ning juhitakse linna sadevee kanalisatsiooni võrku. Parklast juhitakse sadeveed trassi läbi õli-liivapüüduri. 2.2.15 Energiatõhusus Energiatõhususe miinimumnõuete [12] määruse järgi avalikes hoonetes energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi: 250 kwh/(m 2 a); Hoone arhitektuurne ning funktsionaalne lahendus soodustab küte ja jahutuskulude vähendamist pasiivsete meetoditega. Enamus hoone klaasfassaadist on tekstureeritud kangaga või kaetud madala soojusläbilaskva nanokihiga. Hoone lõunaküljel moodustab klaas 54% ning põhjaosas 37% fassaadi kogupinnast. Väliskeskonnaga otseses kokkupuutes olevate klaasraamide ning metallelementide arv on viidud miinimumini. 2.2.16 Tehnoloogia Hoone ehitusprotsess algab süvendi kaevamisega ning vaiade tampimise või puurimisega. Samal ajal algab tehases monteeritavate tererasfermide valmistamine. Vundamendi ja maa-aluse korruse valmimisel alustatakse ehitusplatsil kolmemõõtmeliste metallelementide monteerimisega ning hoone karkassi rajamisega. Paralleelselt metallitöödele toimub raudbetoonmonoliidi valamine ning valminud metallosade katmine. Kui hoone skelett on püsti, alustatakse hoone karkassi isoleerimisega, soojustamisega, avade täitmisega ning alustatakse maastikuga seotud ehitustöödega. Järgnevalt hoone soojustatakse, paigaldatakse tehnovarustus, ühendatakse lõplikult kõik komunikatsioonid. Samaaegselt või pärast ülalmainitud protsesside lõppemist alustatakse hoone viimistlustöödega ja rajatakse haljastus. 35

2.2.17 Hoone tehnilised näitajad Krundi pindala 34 563 m2 Ehitusalune pindala 9 160 m2 Täisehitusprotsent 27 % Brutopind 19691 m2 Netopind 17509 m2 Korruselisus 3 maapealset ja 1 maa-alune. Parkimiskohtade arv 129 + 4 parkimiskohta -1 korrusel + 21 ja 2 bussi paralleelparkimisega. 36

KOKKUVÕTE Lõputöö ülesandeks on projekteerida Tallinna Meremuuseumi ehk Vesilennukite angaaride kõrvale Kunsti ja digitaalmeedia keskus ning pakkuda ette arhitektuurne visioon ümbritsevast maa-alast. Käesolev töö on suunatud kogu Eesti tulevikule. Planeeringulise ideelahenduse peaeesmärgiks on väärtustada olemasolevat miljööd ning anda kogu piirkonnale tugev tõuge uue perpektiivse linnaosa tekitamiseks. Oluliseks ülesandeks oli avada kvartal linnale ning luua erinevad võimalused funktsionaaalse avaliku ruumi kasutamiseks. Meediakeskuse kandvaks ideeks on luua Eesti jaoks nii funktsionaalselt kui ka arhitektuurselt unikaalne hoone, mis suudaks koos oma kontekstiga teha jõulisemaks Tallinna panoraami merelt ning parandada mereäärse promenaadi piirkonda. Hoone asendiplaaniline lahendus on tuletatud koha spetsiifikast ning hoone sisestruktuuri funktsionaalsusest. Kvaliteetse kohtkindla arhitektuuri loomisel on võetud arvesse olulisemad konteksti faktorid, ehk päikese liikumine ning sellega seotud ilmakaared, tuulte suunad, rahvavoog, hoone sissepääsude võimalikud asukohad ning arhitektuurne suhestumine nii olemasoleva kui ka planeeritava keskkonnaga. Loodav maht kerkib maastikust välja nagu lendu tõusev laev, koosnedes kahest osast, mis on ühendatud voolava sisearhitektuurse plaanilahendusega. Kompleks on moodustatud kolmest ideelisest osast. Nendeks on kaasaegne meediateegi kompleks, kunsti ja digitaalmeedia õppekeskus ehk inkubaator ning toetavate funktsioonidega avalik keskkond. Hoone konstruktiivne osa on teostatud terasest ja raudbetoonist. Kunsti ja digitaalmeedia keskuse fassaadis on kasutatud helehalli tsement-kiudplaati, tekstureeritud kangaga klaasi. Interjööris on kasutatud valgeks või tumedaks peitsitud puitu, graniidile sarnaseid tumehalle ja valgeid keraamilisi plaate, erinevaid klaase, betooni, valget krohvi ning kohati ka värvilisi aktsente. 37

SUMMARY The thesis is to design next to Tallinn's Maritime Museum, or the Seaplane hangars from their former use modern center of art and digital media, and to provide the architectural vision of the surrounding land. This work is targeted at the entire future of Estonia. The main objective of the plan is a temporary solution to the idea of value of the existing atmosphere and give the entire region a strong chance to create a new district perspective. An important task was to open the quarter of the city, and create various opportunities for its functional use of public space. The idea is to create a media center for Estonia, both functionally and architecturally unique building, which would be able to do with the context of its more robust in the panorama of the sea and the seaside promenade to improve the area. The building layout solution is derived from the specifics of the site and the functionality of it's internal structure. To create high quality architecture were taken into account important contextual factors, such as solar, compass related, wind directions, the flow of the people, the possible locations of the entrances to the building and the architecture for both the existing and planned environment. The intended volume of the terrain corresponds to the vessel scheduled as the ascending flight, consisting of two parts, which are connected to the internal flowing architectural plan. The complex is formed by the idea of the three part. These include a modern mediateque, the arts and digital media training center or an incubator, and onpen public environment with supporting functions. The building structure is made from steel and reinforced concrete. As finishing materials were used cement fiber, textile textured glass, white granite, concrete and different types of wood. 38

VIIDATUD ALLIKAD [1]. Patarei ja Lennusadama detailpaneering, kehtestatud 25.08.2011; DP030970. Seletuskiri lk. 3. [2]. Patarei ja Lennusadama detailpaneering, kehtestatud 25.08.2011; DP030970. Seletuskiri lk. 4. [3]. www.wikipeedia.com, Wikipedia [Võrgumaterjal], Available: http://et.wikipedia.org/wiki/kalamaja [Kasutatud 25. aprill, 2014]. [4]. www.patarei.org, Patarei [Võrgumaterjal], Available: http://www.patarei.org [Kasutatud 25. aprill, 2014]. [5]. www.lennusadam.eu, Lennusadam [Võrgumaterjal], Available: http://www.lennusadam.eu/et/tutvu-muuseumiga/valiala-ja-laevad/vesilennukite-angaarid/object/2 [Kasutatud 25. aprill, 2014]. [6]. Patarei ja Lennusadama detailpaneering, kehtestatud 25.08.2011; DP030970. Seletuskiri lk. 5. [7]. Patarei ja Lennusadama detailpaneering, kehtestatud 25.08.2011; DP030970. Seletuskiri lk. 11. [8]. Patarei ja Lennusadama detailpaneering, kehtestatud 25.08.2011; DP030970. Seletuskiri lk. 6. [9]. Patarei ja Lennusadama detailpaneering, kehtestatud 25.08.2011; DP030970. Seletuskiri lk. 19. [10]. Patarei ja Lennusadama detailpaneering, kehtestatud 25.08.2011; DP030970. Seletuskiri lk. 20. [11]. Tallinna keskosa eksperimentaalprojekt, 1968. Mart Port, Malle Meelak. Arhitektuurimuuseum. [12]. www.riigiteataja.ee, Riigiteataja [Võrgumaterjal], Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/124012014007 [Kasutatud 25. aprill, 2014]. 39

KASUTATUD ILLUSTRATSIOONID Joonis 1. Aerofoto Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee, illustratsioon autori poolt kujundatud. Joonis 2. Aerofoto Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee, illustratsioon autori poolt kujundatud. Joonis 3. Aerofoto Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee, illustratsioon autori poolt kujundatud. Joonis 4. Aerofoto Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee, illustratsioon autori poolt kujundatud. Joonis 5. Aerofoto Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee, illustratsioon autori poolt kujundatud. Joonis 6. Aerofoto Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee, illustratsioon autori poolt kujundatud. Joonis 7. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiiv. Dokument: AS Eesti metsatööstus. Tallinna lauatehas. Küti tn. 17. Autori poolt digitaliseeritud. Joonis 8. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiiv. Dokument: AS Eesti metsatööstus. Tallinna lauatehas. Küti tn. 17. Autori poolt digitaliseeritud. Joonis 9. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiiv. Dokument: AS Eesti metsatööstus. Tallinna lauatehas. Küti tn. 17. Autori poolt digitaliseeritud. Joonis 10. Aerofoto Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee, illustratsioon autori poolt kujundatud. Joonis 11. Patarei ja Lennusadama detailpaneering, kehtestatud 25.08.2011; DP030970. Lisa DP030970159183. Joonis 12. Autori poolt kujundatud. 40

Joonis 13. Autori poolt kujundatud. Joonis 14. Autori poolt kujundatud. Joonis 15. Autori poolt kujundatud. Joonis 16. Autori poolt kujundatud. Joonis 17. Autori poolt kujundatud. Joonis 18. Autori poolt kujundatud. Joonis 19. Autori poolt kujundatud. Joonis 20. Autori poolt kujundatud. Joonis 21. Autori poolt kujundatud. Joonis 22. Autori poolt kujundatud. Joonis 23. Tallinna keskosa eksperimentaalprojekt 1968. Autorid: Mart Port, Malle Meelak. Allikas: Arhitektuurimuuseum. Joonis 24. Autori poolt kujundatud.. Foto 5. Üldvaade kesklinna poolt üle Kalamaja linnaosa põhja suunas. Silmapiiril meri. (AM F 5497:95); Eesti Ajaloomuuseum; Faili nimi: f5497_95.jpg http://muis.ee/museaalview/2035584 Foto 2. Vangla, nn Patarei (Keskvangla) (AM N 5631:518); Eesti Ajaloomuuseum; Faili nimi: n5631_518.jpg http://muis.ee/museaalview/2073849 Foto 3. Hangarer i Reval, 1916. Allikas: http://m.register.muinas.ee/?menuid=monument&action=viewimage&id=3115&image=63009 [Kasutatud 27. mai, 2014]. 41

Foto 4. Autor: Arne Maasik. Allikas. https://www.flickr.com/photos/europanostra/8534710788/ [Kasutatud 27. mai, 2014]. 42

LISAD 1. Essee. Mõistes arhitektuuri mõistame maailma. 2. Asendiplaan. 3. Esimese korruse plaan. 4. Teise korruse plaan. 5. Kolmanda korruse plaan. 6. Maa-aluse korruse plaan. 7. Lõiked. 8. Vaated. 9. 3D visualisatsioonid. 10. Planšetid. 43

LISA 1 ESSEE MÕISTES ARHITEKTUURI MÕISTAME MAAILMA Idealoogilisest mõttest reaalsusesse. Arhitektuur... Arhitektuur on ruumiline kunst oma konktreetse ajavahemikuga. Arhitektid ei disaini hooneid füüsiliste objektidena, vaid loovad visioone ning tundeid inimestest, kes seal elavad. Igal isikliku arhitektuurikogemusega inimesel tekivad unikaalsed tunded seoses antud arhitektuuri meeleolu ja dimensiooniga. Et mõista konkreetse arhitektuurse teose tähtsust/tähendust, on vaja seda vaadelda ja tunnetada seest, väljast ning ümbritsevas keskkonnas. Arhitektuuri ning ruumi kogemus on sünteetiline ning baseerub mitmel tasandil korraga: mentaalne ja füüsiline, kultuuriline ja bioologiline, kollektiivne ning individuaalne... [1]. Vorm on iseenesest tähtsuseta, kuid suudab edastada oma mõtted tänu visioonidele, mis on rikastatud läbi ühenduse. Ruum toob arhitektuuri seest välja, sidudes omaette hoone fundamentaalseid ideid ümbritseva keskonnaga. Tavaliselt, ahritektuurse probleemi postitamise lähtepunktiks on kas koht, loodus, eluviis või ajalugu [2]. Tegelikkuses, meie kui arhitektid peame vaatama kõiki neid aspekte korraga, et tulemus oleks täisväärtuslik. Üks tugevamatest näidetest minimum intervention maximum result stseenis on alati olnud arhitekt Todao Ando, kes jälgib oma loomingus täpselt, et eluvajalik ühend abstraktse geomeetrilise vormi ning igapäevase inimese tegevuse vahel oleks tagatud. Terve maailm imestab, kuidas tänu läbipaistvale loogikale püüab ta siseneda loodusesesse rangema arhitektuuriga. Tema loomingus on selgelt nähtavad kõik looduse komponendid: vesi, tuul, valgus ja taevas [3]. Hoolikalt kasutades neid elemente ning mida nad endaga kaasa toovad on Ando looming tuletatud ideoloogilisest mõttest krundi reaalsussese koos sees oleva eluga. Jaapani kultuuris ei ole kindlat markeeringut sise- ja välisruumi vahel, vaid tähtis on just nende omavaheline koosmõju. Kuid mina isiklikult arvan, et see küsimus on palju raskem kui tegelikult tundub. See ei tööta hästi nendel, kes kopeerivad, see töötab nendel, kes tunnevad. Oht on hoone välis- ning siseruumi suhetes tasakaalustatud lahenduse otsimises. Kas või võtta kurikuulsa Venturi House for the mother kus 44