I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk... 4 3.1. Kehtivad planeeringud... 5 3.2. Maakasutust kitsendavad tingimused... 6 3.3. Linnaehituslik situatsioon ja analüüs, olemasoleva olukorra kirjeldus... 6 3.4. Kinnistu kirjeldus... 8 4. Planeeringuga kavandatav... 9 4.1. Linnaehituslikud seosed ja lahenduse kirjeldus... 9 4.2. Krundi jaotus... 9 4.3. Krundi ehitusõigus... 9 4.4. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele... 10 4.5. Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted... 10 4.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted... 10 4.7. Tehnovõrkude ja rajatiste paigutus... 11 4.8. Tuleohutuse tagamine... 11 4.9. Keskkonnakaitse abinõud... 12 4.10. Kuritegevuse ennetamine... 12 4.11. Servituutide vajadus... 12 4.12. Detailplaneeringu realiseerimise võimalused ja realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine... 12 V LISAD... 14 VI JOONISED... 15
II Menetlusdokumendid 1. Harku Vallavalitsuse 13.05.2013 korraldus nr 359 Muraste külas Hansu 5 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine ; 2. Harku Vallavolikogu 25.04.2013 otsus nr 51 Muraste külas Hansu 5 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ; 3. Leping detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks, rahastamiseks ja detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks 12.03.2013 4. Harku Vallavolikogu 25.10.2012 otsus nr 78 Harku Vallavolikogu seisukoht detailplaneeringu algatamise võimalikkuse osas Muraste külas Hansu 5 maaüksusel ; 5. detailplaneeringu algatamise taotlus. Lk 2 / 15
6. III Seletuskiri 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud 1.1. Koostamise alused Detailplaneeringu eskiisi koostamise alusteks on: - Harku valla ehitusmäärus; - Harku Vallavolikogu 25.04.2013 otsus nr 51 Muraste külas Hansu 5 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine. - Harku Vallavalitsuse 13.05.2013 korraldus nr 359 Muraste külas Hansu 5 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine. 1.2. Lähtedokumendid Detailplaneeringu eskiisi koostamise lähtedokumentideks on: - Harku valla kehtiv üldplaneering, kehtestatud Harku Vallavolikogu otsusega nr 21 26.märtsil 1996; - Harku Vallavolikogu poolt 27.08.2009 otsusega nr 71 vastu võetud uus Harku valla üldplaneering; - Harju maakonna teemaplaneering Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ; - Harku valla arengukava; - algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud; - Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava; - EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine; - EVS 843:2003 Linnatänavad; - EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - EVS 840:2009 Radooniohutu hoone projekteerimine; - EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides; - teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. 1.3. Uuringud Detailplaneeringu koostamiseks on tehtud järgmised uuringud: - planeeritava ala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas OSAÜHING G.E.POINT 10.04.2012, töö nr: 12-G049; Lk 3 / 15
2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused jagada olemasolev, maatulundusmaa sihtotstarbega Hansu 5 (katastriüksuse tunnus 19801:001:0887) maaüksus üheks elamumaa, üheks maatulundusmaa ja üheks transpordimaa krundiks ning määrata elamumaa krundile ehitusõigus üksikelamu rajamiseks. Transpordimaa krundi moodustamine on vajalik selleks, et ühendada planeeringualast põhjasuunda jääv Eeriku tee planeeringualast lõunasse jääva Palkoja teega. Planeeritava ala suurus on ca 1,2 ha. Lk 4 / 15
3. Linnaehituslik situatsioon ja analüüs, olemasoleva olukorra kirjeldus 3.1. Kehtivad planeeringud Kehtiva Harku valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala hajaasustuspiirkonnas, kus paiknevad talumajapidamised, üksikelamud, väiksemad elamugrupid, tootmisobjektide ja ladude maa-alad. Uute hoonete ehitamine toimub suurematel elamugruppidel ning tootmismaa-aladel kehtestatud detailplaneeringu alusel ning üksikute hoonete puhul projekteerimistingimuste alusel. Harku valla uus üldplaneering on vastu võetud Harku Vallavolikogu poolt 27.08.2009 otsusega nr 71. Selle kohaselt jääb enamus planeeritavast kinnistust (keskmine osa suurusega ca 7020 m 2 ) leebe režiimiga loodusliku haljasmaa alale, kus on võimalik arendada elamuehitust üldplaneeringuga määratud tingimustel: - Krundi kasutamise juhtfunktsioon on pereelamumaa, kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa. Kõrvalfunktsiooni väljaarendamine võib toimuda eeldusel, et ärilise tegevusega kaasnevad mõjud ei häiri elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete mahtudele; - Minimaalseks ehitusõigust taotleva katastriüksuse suuruseks on leebe režiimiga looduslikul haljasmaal 2 hektarit (või hoonete vahekaugus vähemalt 150 meetrit); - Soovituslikuks asustusmustriks on eluasemekohtade kobarad - üksikelamud koos kõrvalhoonetega on hajaasustuses paigutatud suhteliselt üksteise lähedale, võimaldades rajada ühise juurdepääsutee ning tehnovõrkude koridori. Nn kobarate minimaalseks vahekauguseks arvestades äärmise elamukrundi piirist on 300m; - Aiaga tohib piirata ainult eluasemekoha õueala (mitte üle 10% algse katastriüksuse suurusest, kuid mitte suurem kui 3000m²), et säilitada avatud looduslikku maastikku; - Hoonestuse väljaehitamisele eelnevalt on vaja rajada väljapääsud avalikele teedele ning infrastruktuurirajatised; - Kõrghaljastusega kaetud elamumaadel jätta vähemalt 70 % territooriumist looduslikuks, üldkasutatavaks haljasalaks või planeerida parkmetsaks. Elamukruntidel tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala vähemalt 70 % ulatuses; - Parkimine lahendatakse omal krundil, arvestada tuleb 2 kohta eluasemeühiku kohta. Põhjapoolne osa kinnistust (ca 468 m 2 ) asub elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal. Lõunapoolne osa (ca 2620 m 2 ) on määratud range režiimiga looduslikuks haljasmaaks, see asub rohevõrgustiku tuumala (peafunktsiooniga elustiku mitmekesisuse hoidmine), mis on perspektiivne (Sõrve) looduskaitseala, äärealal. Lk 5 / 15
Koostatava detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat ning koostatavat Harku valla üldplaneeringut, ent nimetatud muutus ei ole üldplaneeringute seisukohast olulise tähtsusega. Planeeringuga soovitakse nihutada tiheasustusala piiri Hansu 5 kinnistu osas. Järgnevalt on toodud põhjendused üldplaneeringu muutmiseks: - Planeeringulahendus pakub Eeriku tee tupikotsa koondunud elamutele alternatiivse väljapääsu mööda Palkoja teed. - Enamus planeeritavast kinnistust säilib loodusliku alana; - Planeeritava ala ümbruses on välja kujunenud kompaktse asustusega ala ning väikeelamu lisandumine olemasolevat maastikumustrit ei muudaks; - Planeeritava ala naabruses on juba vajalik infrastruktuur olemas; - Üldplaneeringu järgselt jääb väike osa kinnistust tiheasustusalale - mille ehitusõigust muul viisil ei saaks realiseerida; 3.2. Maakasutust kitsendavad tingimused Lõunapoolne osa planeeringualast jääb Harju maakonna teemaplaneeringuga Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, määratud rohevõrgustiku piirkondliku tasandi tuumala (peafunktsiooniga elustiku mitmekesisuse hoidmine, Sõrve tuumala) äärealale, mis on perspektiivne kaitseala (Sõrve looduskaitseala). Selles planeeringuala osas ehitustegevust kavandatud ei ole. Planeeritava ala maakasutust kitsendavad veel: - Harku oja (keskkonnaregistri kood VEE1094100) kallasrada 4 m (Veeseaduse 10 lõige 2 p. 2 järgi); - Harku oja veekaitsevöönd 10 m (Veeseaduse 29 lõige 2 p. 2 järgi); - Harku oja ehituskeeluvöönd 50 m (Looduskaitseseaduse 38 lõige 1 p. 4 järgi); - Harku oja piiranguvöönd 100 m (Looduskaitseseaduse 37 lõige 1 p. 2 järgi); - Muraste maardla - kohaliku tähtsusega turbamaardla (KPO väline tunnus: M187); - Sidekanalisatsiooni trassi kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m. 3.3. Linnaehituslik situatsioon ja analüüs, olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeritav ala asub Harku vallas Muraste külas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest lõuna pool Harku oja kaldal Muraste raba serval. Juurdepääs planeeritavale alale toimub Eeriku tee või Palkoja tee kaudu, millel praegu otsest ühendust planeeritava kinnistuga ei ole. Lähimad bussipeatused ( Ranna tee ) jäävad Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteele, planeeritavast alast ca 600-700 m kaugusele. Tallinna linna piirist asub ala ca 8,5 km kaugusel. Vaata joonis nr 2 Kontaktvöönd. Planeeritava ala kontaktvööndi maakasutuses domineerivad 2 funktsiooni maatulundusmaa ning elamumaa. Elamumaa funktsiooniga kinnistute vahel paikneb hajusat ka sotsiaalmaa Lk 6 / 15
kinnistuid. Mõned ärimaa kinnistud paiknevad Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres. Planeeritava ala kontaktvööndi hoonestust iseloomustavad väikeelamud, mis on kuni 2- korruselised. Hooned on ehitatud erinevatel ajaperioodidel. Vanemaid hooneid iseloomustab ebaregulaarne paigutus krundi suhtes ja mitmete abihoonete olemasolu. Uuemad hooned on enamasti paigutatud krundi suhtes regulaarselt ning abihooneid on vähem või pole üldse. Uuemad hooned on enamasti 2-korruselised, rohkelt on kaksikmaju. Kindel arhitektuurne stiil (katusetüüp, välisviimistlusmaterjalid jm) enamasti puudub (välja arvatud Tuhkru tn hoonetel). Ehitusjooned üldiselt puuduvad. Kinnistute suurused jäävad varem hoonestatud elamumaa kruntide puhul vahemikku 0,1 ha-1,2 ha, olles sagedamini ca 0,4 ha suurused. Uuema hoonestusega on kinnistute suurus enamasti ca 0,2 ha. Planeeritava ala kontaktvööndis on algatatud, vastu võetud ja kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid: Kehtestatud detailplaneeringud: 1. Muraste küla Hindreku maatükk I ja Mardi maaüksuse detailplaneering. Kehtestatud 17.02.2005 Harku Vallavolikogu otsusega nr 16; 2. Muraste küla Hindreku maaüksuse detailplaneering. Kehtestatud 29.06.2006 Harku Vallavolikogu otsusega nr 63; 3. Muraste küla idaosa detailplaneering. Kehtestatud 21.06.2001 Harku Vallavolikogu otsusega nr 50; Algatatud detailplaneeringud: 4. Muraste küla Küla-Jüri mü detailplaneering. Algatatud 20.07.2004 Harku Vallavalitsuse korraldusega nr 770; 5. Muraste küla idaosa (veevarustuse ja kanalisatsiooni) detailplaneering. Algatatud 05.11.2002; 6. Muraste küla Küla-Jüri III detailplaneering. Algatatud 26.02.2002; 7. Muraste küla Loovälja maaüksuse detailplaneering. Algatatud 19.08.2003; 8. Muraste küla Hansu 4, Eeriku III, Ristiväli kinnistute detailplaneering. Algatatud 24.05.2007 Harku Vallavolikogu otsusega nr 49; 9. Muraste küla Mardi V, Hansu 8 ja Hansu 9 mü detailplaneering. Algatatud 4.01.2005 Harku Vallavalitsuse korraldusega nr 17. Kontaktvööndis paiknevad kultuurimälestised (arheoloogiamälestised): - Kivikalme "Mardi suured kalmed" (reg nr 17504); - Kivikalme "Mardi suured kalmed" (reg nr 17505); - Kivikalme (reg nr 17502); - Lohukivi (reg nr 17508); - Lohukivi (reg nr 17509); - Lohukivi (reg nr 17507); Lähim kauplus jääb planeeringualast ca 4,5 km kaugusele Rannamõisa külla, lähim lasteaed (Pangapealse lasteaed) jääb Muraste küla põhjaossa, ca 2 km kaugusele ning lähim kool jääb ca 7 km kaugusele Tabasalu alevikku. Lk 7 / 15
Planeeritavast alast edelas asub Muraste raba, mis on kasutusel turbamaardlana. Lähtuvalt eeltoodud kontaktvööndi iseloomust võib väita, et üksikelamu kavandamine on kooskõlas ümbritseva ruumiga. 3.4. Kinnistu kirjeldus Planeeritavasse alasse jääb eraomandis kinnistu, mille suurus, sihtosttarve ja katastritunnused on alljärgnevad: Kinnistu nimi Suurus Sihtotstarve Katastritunnus Hansu 5 10 168 m² Maatulundusmaa 100% 19801:001:0887 Ehitisteregistri andmetel on kinnistu hoonestamata. Kinnistu lõunaosa on laiguti kaetud kõrghaljastusega. Kinnistult voolab läbi Harku oja (keskkonnaregistri kood VEE1094100). Maapind tõuseb Harku ojast põhja suunas (maapinna absoluutkõrgus jääb vahemikku 27,04 35,82 m). Kinnistut läbib sidekanalisatsiooni trass. Juurdepääs planeeritavale alale on võimalik Eeriku teed (ca 3 m lai pinnasetee) mööda läbi Kase, Eeriku IV ja Hansu 6 kinnistute. Kinnistu idaosast kulgeb mööda Palkoja tee (ca 3 m lai pinnasetee). Eraldi kergliiklusteid ning jalgteid sõiduteede ääres ei ole. Vaata joonis nr 3 Tugiplaan. Lk 8 / 15
4. Planeeringuga kavandatav 4.1. Linnaehituslikud seosed ja lahenduse kirjeldus Planeeritav ala asukoht on logistiliselt soodne, looduskeskkonna poolt väärtuslik ja olemasolevat hoonestust arvestades kuni 2- korruseliste väikeelamutega kvaliteetne elukeskkond. Planeeritav ala jagatakse kolmeks krundiks, millest ühele antakse ehitusõigus 1 põhihoone ja kuni 2 abihoone rajamiseks. Maa-ala planeerimisel on arvestatud olemasoleva asustuse paiknemisega ning kinnistu loodusväärtustega. Üksikelamu paigutatakse selliselt, et see moodustab juba olemasolevate elamutega kompaktse hoonestusega ala. Vt Planeeringu põhijoonis. 4.2. Krundi jaotus Detailplaneeringus nähakse ette olemasoleva kinnistu jagamine kolmeks krundiks, mille suurused ja maakasutuse sihtotstarbed on järgnevad: Krundi plan Osade senine Krundi Moodustatakse Liidetavat sihtotstarve sihtotstarve Pos. plan. kinnistutest/ e osade Aadress (vastavalt (vastavalt nr suurus ajutistest suurus katastriüks katastriüksuse (m²) kruntidest (m²) use liigile) liigile) 1 Krunt nr 1 2000 100% E Hansu 5 +2000 maatulundusmaa 2 Krunt nr 2 6847 100% M Hansu 5 +6847 maatulundusmaa 3 Krunt nr 3 1321 100% L Hansu 5 +1321 maatulundusmaa Detailplaneeringu alal krunditud maa bilanss: - elamumaa 2000 m² (20%) - maatulundusmaa 6850 m² (67%) - transpordimaa 1317 m² (35%); - 4.3. Krundi ehitusõigus Planeeringu lahendus näeb ette järgmise ehitusõiguse: Pos Hoonete alune nr pind, m² Krundi aadress või aadressi ettepanek Hoonete arv krundil (põhihooneid/ abihooneid) Maksimaalne korruselisus/ katuseharja kõrgus maapinnast, m (absoluutkõrgus) Suletud brutopind, m² Lk 9 / 15
1 Krunt nr 1 300 1/2 2/ 9 (44 m) 450 2 Krunt nr 2 - - - - 3 Krunt nr 3 - - - - Märkus: abihoonetel on lubatud 1 korrus. Kinnistul tuleb maksimaalselt säilitada olemasolev kõrghaljastus. 4.4. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele Rajatavad hooned peavad olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega. Olulisemad arhitektuurinõuded on: - Põhihoone korruselisus - kuni 2 korrust, abihooned - kuni 1 korrus. - Lubatud sokli kõrgus kuni 0,5 m. - Katuse tüüp - viil- või kaldkatus, kaldega 10 kuni 30 kraadi. - Harja joon peab arvestama ümbritsevate hoonete harjajoontega. - Välisviimistlus - puitlaudis (vertikaal- ja/või horisontaal), kivi (nii looduslik kui ka keraamiline), krohv, klaas, metallelemendid. Korraga ei ole lubatud kasutada üle 3 erineva materjali. - Piirdeaed - on lubatud rajada kinnistu piirile, materjalina kasutada puitu või elavtara. - Keelatud ehitusmaterjalid: ümarpalk, imiteerivad ehitusmaterjalid - Abihoonete asukoht täpsustub ehitusprojektiga. Abihooneid ei ole lubatud rajada ehituskeeluvööndisse. Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada vallaarhitektiga. Hoone projekteerimisel lähtuda EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine nõuetest. 4.5. Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted Juurdepääs planeeritavale kinnistule on tagatud Palkoja teed ning Eeriku teed ühendava planeeritud ühendustee kaudu, mis antakse avalikku kasutusse. Teemaa laiuseks on 8 m, ja sõidutee laiuseks 4,4 m. Eraldi kõnniteid ei planeerita. Planeeritud transpordimaa on mõeldud avaliku kasutusega. Parkimine on lahendatud krundil, nähes ette min 2 parkimiskohta. Parkimine võib olla lahendatud nii hoone mahus, varjualuses kui ka avatud hoovis. Tagada tuleb avalik juurdepääs Harku oja kallasrajale. 4.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Krundi nr 1 maa-ala osas, mis jääb Harku oja ehituskeeluvööndisse, tuleb säilitada looduslik taimkate. Lk 10 / 15
Planeeringualal ei ole kavandatud olulist maapinna kõrguse muutmist. Hoone ehitusprojekti koostamisel on soovitav koostada haljastusprojekt. Ehitustööde ajal tuleb olemasoleva kõrghaljastuse kaitseks kasutada tüvekaitset ning juurekaitsemeetmeid (kaitsetsooni raadius meetrites = tüve läbimõõt cm-tes x 0,12) ning vältida pinnase tihenemist puujuurte alal. Elamukrundil tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala vähemalt 70 % ulatuses. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2003 tabel 9.13 nõuetele. Ehitus- ja/ või haljastusprojektides kavandatud istutusmaterjal peab vastama Eesti Standardi EVS 778:2001 esitatud nõuetele. Krundile on ette nähtud omaette jäätmekonteinerid. Jäätmed on soovitav koguda eelsorteeritult. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud selleks vastavat luba omava ettevõtte poolt vastavalt kehtivale korrale. Rekreatsioonivõimalusi pakub planeeringualast ca 2,5 km kaugusele jääv Rannamõisa pank vaatetorni ja matkarajaga ning mererand. 4.7. Tehnovõrkude ja rajatiste paigutus Tehnovõrkude ning rajatiste paigutus täpsustub detailplaneeringu koostamise käigus. Tehnovõrkude ja rajatiste paigutus lähtub võrguvaldajate tehnilistest tingimustest. Vee- ja kanalisatsioonilahendus on mõeldud lokaalse lahendusena. Kütteks on lubatud kasutada hakkepuitu, õhk-soojus jm kaasaegseid ja keskkonnasõbralike küttelahendusi. 4.8. Tuleohutuse tagamine Planeeritud eluhoone minimaalne tulepüsivusklass on TP2, tulemüüride rajamise vajadus puudub. Tuletõrje veevõtu vajadus lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 812-6:2012. Kõik hooned ehitatakse vastavalt Eesti Vabariigi määrusele nr 315 2004. a. Lk 11 / 15
4.9. Keskkonnakaitse abinõud Vastavalt Keskkonnaameti 21.03.2013 kirjale nr HJR 6-8/13/5537-2, ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine antud detailplaneeringu osas vajalik. Planeeritaval alal tekkivad jäätmed tuleb koguda kokku sorteeritult ja paigutada selleks ettenähtud kogumiskonteineritesse, mis paigutatakse hästi ligipääsetavasse visuaalselt varjatud kohta krundil. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on Harku valla haldusterritooriumi piires kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele. Ehitistealuse huumusmulla käitlemine peab toimuma vastavalt jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Rajatiste ja hoonete ehitusprojektid tuleb enne ehitusloa taotlemist kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. 4.10. Kuritegevuse ennetamine Kuritegevuse ennetamise abinõud on määratud Eesti Standardi EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur soovituste alusel. Planeeritav ala asub mitme olemasoleva ja varemplaneeritud elamugrupid vahetus läheduses, mis loob eeldused naabrivalve tekkeks ja toimimiseks. Planeeritava elamukrundi juurdepääs tänavalt on turvalisuse huvides ette nähtud valgustada ja krunt on lubatud ümbritseda piirdeaiaga. 4.11. Servituutide vajadus Servituutide seadmise vajadus täpsustub detailplaneeringu staadiumis koos tehnovõrkude lahendusega. 4.12. Detailplaneeringu realiseerimise võimalused ja realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine Hoonestuse väljaehitamisele eelnevalt on vaja rajada väljapääsud avalikele teedele ning infrastruktuurirajatised. Detailplaneeringu lahendus on koostatud hinnanguga, et planeeritav lahendus realiseerub (taotletakse ehitusluba) 5 aasta jooksul. Lk 12 / 15
Detailplaneeringu kehtestamisega ei kaasne otseseid kahjusid. Detailplaneeringu realiseerumisel (ehitusperiood) tekkivad võimalikud kahjud tuleb hüvitada vastavalt kehtivatele seadustele ette nähtud korras, võimalike kahjude hüvitajateks määratakse kinnistute igakordsed omanikud. Seletuskirja koostajad: Projektijuht:.../ Angela Kase / Assistent:.../ Eleriin Tekko / Kuupäev:.. Lk 13 / 15
V Lisad 1. Kinnistusraamatu väljavõte Lk 14 / 15
VI Joonised Joonis 1. Asukoha skeem, 17.05.2013 Joonis 2. Kontaktvööndi plaan M 1:4000, 17.05.2013 Joonis 3. Tugiplaan M 1:500, 17.05.2013 Joonis 4. Planeeringu põhijoonis M 1:500, 17.05.2013 Joonis 5. Planeeringulahenduse illustratsioon, 17.05.2013 Lk 15 / 15