Taustateadmisi haiguste kohta Fakte Mali kohta Pealinn: Bamako Iseseisvus: 22. september 1960 (Prantsusmaast) President: Amadou Toumani Toure (alates 8. juunist 2002) Naaberriigid: Algeeria, Burkina Faso, Guinea, Elevandiluurannik, Mauritaania, Niger, Senegal Kliima: lähistroopilisest kuiva troopiliseni; kuum ja kuiv (veebruar-juuni); vihmane, niiske ja leebe (juuni-november); jahe ja kuiv (november-veebruar) Maastik: enamasti lame, kuid põhjapool on luidetega kõrbetasandikud; lõunas savann; kirdes järskude nõlvadega künkad Elanike arv: 12,3 miljonit Religioon: 90% islam, 1% kristlus, 9% traditsioonilised usundid Keeled: prantsuse keel (riigikeel), bambara keel (80%), erinevad Aafrika keeled Iive: +2,725% Laste suremus: 108,83 surma 1,000 elussünni kohta Eeldatava eluiga: 49,94 aastat HIV/AIDS i levimus: 1,9% täiskasvanutest Kirjaoskus: 46,4% elanikest (53,5% meestest, 39,6% naistest) oskavad lugeda ja kirjutada 10 peamist surma põhjust (2004) Väikese sissetulekuga riigid Surmade arv miljonites % kõikidest surmadest 1. Alumiste hingamisteede põletikud 2,94 11,2 2. Südame pärgarterite haigused 2,47 9,4 3. Looteperioodi haigused 2,40 9,1 4. Kõhulahtisusega kulgevad haigused 1,81 6,9 5. HIV/AIDS 1,51 5,7 6. Insult jt. peaaju veresoonte haigused 1,48 5,6 7. Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused 0,94 3,6 8. Tuberkuloos 0,91 3,5 9. Malaaria 0,86 3,3 10. Liiklusõnnetused 0,48 1,9 Maailmas Surmade arv miljonites % kõikidest surmadest 1. Südame pärgarterite haigused 7,20 12,2 2. Insult jt. peaaju veresoonte haigused 5,71 9,7 3. Alumiste hingamisteede põletikud 4,18 7,1 4. Looteperioodi haigused 3,18 5,4 5. Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused 3,02 5,1 6. Kõhulahtisusega kulgevad haigused 2,16 3,7 7. HIV/AIDS 2,04 3,5 8. Tuberkuloos 1,46 2,5
9. Trahhea-, bronhi- ja kopsuvähk 1,32 2,3 10. Liiklusõnnetused 1,27 2,2 Malaaria Malaaria on nakkushaigus, mis levib inimestele sääsehammustuste kaudu. Täpsemalt tekitab malaariat eosloomade hulka kuuluv algloom Plasmodium. Plasmodiumi liike on palju, kuid inimesel võivad malaariat tekitada 4 liiki. Neist kõige sagedasem ja ohtlikum on Plasmodium falciparum, mis õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada raskeid komplikatsioone ja koguni surma. Malaariatekitajate arengus on 2 peamist staadiumi: paljunemine emase sääse organismis ning inimese organismis. Sääse organismist satub malaariatekitaja sääsehammustusel inimese verre. Minutite jooksul liiguvad parasiidid maksarakkudesse, kus toimub nende paljunemine. Malaariatekitajad hävitavad maksarakke ning satuvad vereringesse või uutesse maksarakkudesse. See malaariastaadium võib kesta kuid või koguni aastaid. Vereringesse sattunud parasiidid tungivad punastesse verelibledesse ehk erütrotsüütidesse ning seal jätkub nende areng. Malaariatekitajad purustavad oma arengu käigus punavererakke ning tungivad uutesse. Sääsehammustusega sääse organismi tagasi sattudes saavad nad jätkata paljunemist ning kogu tsükkel algab otsast peale. Lisaks sääsehammustusele võib harvadel juhtudel malaariasse nakatuda ka vereülekandel või näiteks saastunud süstlanõelte kaudu. Väga harva võib esineda kaasasündinud malaariat. Malaaria tüüpilisem sümptom on hoogudena esinev palavik. Haigus algab külmavärinate ja kiire palaviku tõusuga. Kõrge palavik kestab paar tundi ning sellele järgneb higistamine ja palaviku kiire langus. Lisaks esineb palju teisi haigusnähte. Malaariat saab ennetada vaktsiini abil ning sääskede vältimise abil (magamine võrgu all, seisva veega veekogude vältimine jm). Rahvusvahelist malaaria vastu võitlemise päeva (World Malaria Day; varem Africa Malaria Day) tähistatakse 25. aprillil. Päeva eesmärk on pöörata kogu maailma tähelepanu malaaria epideemia levikut takistavale ennetustööle ning suurendada malaaria ennetuseks ning raviks vajalike vahendite ja abi suurust. Mõned olulised faktid malaaria kohta: Malaaria on ennetatav ning ravitav haigus. Malaaria on tervishoiuprobleemiks enam kui 100 riigis (kokku üle 2,4 miljardi inimese) ning ohutab seega ligi 40% maailma elanikest. Aastas esineb umbes 300-500 miljonit kliinilist malaaria juhtumit ja üle miljoni inimese sureb sellesse. Iga 30 sekundi järel sureb maailmas üks laps malaariasse. Aasta jooksul nakatub malaariasse umbes 10% maailma elanikest. Haigus kestab umbes 10-20 päeva. Lapsed on malaariale eriti vastuvõtlikud. Aafrikas, kus 80% malaaria juhtumitest ravitakse kodus, sureb iga kahekümnes laps enne viiendat eluaastat malaariasse. Ka rasedad naised on erilises riskirühmas. Haigus lõpeb sagedamini surmaga ning ohustab ka loodet (väike kaal sündides, väärarengud, nurisünnitused, surm sünnitamisel). Aafrikas on sageli 60% patsientidest malaaria. Saharaga piirnevasse Aafrikasse reisijatel on kõige suurem tõenäosus nakatuda
malaariasse ning surra nakkuse tagajärjel. Kuna selle nakkuse eest ei ole keegi kaitstud on väga oluline ennest enne reisi korralikult vaktsineerida ning rakendada muid ettevaatusabinõusid. Malaaria levikualad on Aafrika, Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Hispaniola saar (Haiti, Jamaika, Dominikaani vabariik), Aasia (sh. India poolsaar, Kagu-Aasia, Lähis-Ida), Ida-Euroopa ja Vaikse ookeani lõunaosa. HIV ja AIDS HIV (Human Immunodeficiency Virus) on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus hävitab halastamatult inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. AIDS (Acquired Immunodeficiency Syndrome) ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDS-i kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega. HIV levib kaitsevahenditeta seksi, vereülekande, jagatud süstalde ja terariistade kaudu. Samuti levib HIV emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu. Kindlasti ei levi HIV õhu või vee kaudu või koos viirusekandjaga töötades, õppides, kallistades, ühest tassist juues, ühist WC-d kasutades ja nii edasi. Peamised HIV-i nakatumise vältimise viisid on kondoomi kasutamine, seksist hoidumine või seksi edasilükkamine ehk abstinents, monogaamia, partnerite hoolikas valimine ning süstalde ja korduvkasutamise ja jagamise vältimine. 1988. aasta 1. detsembrist tähistatakse ülemaailmset AIDS-i vastu võitlemise päeva (World AIDS Day). Algatuse eestvedaja on Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Päeva eesmärk on pöörata kogu maailma tähelepanu HIV ja AIDS-i epideemia levikut takistavale ennetustööle ning olla solidaarne inimestega, kes on viiruse kandjad või haigestunud AIDS-i. Sel päeval kantakse punast solidaarsuslinti (Red Ribbon). Mõned faktid: HIV/AIDS "leiutati" 25 aastat tagasi. Mõnes Aafrika riigis nagu Svaasimaal, Botswanas ja Lesothos on iga kolmas täiskasvanu nakatunud HI-viirusesse. Hinnanguliselt sureb iga päev 6000 inimest AIDS-i tõttu. Eestis on aastate jooksul HI-viirus diagnoositud kokku enam kui 6200 inimesel, kuid tegelik nakatunute arv võib olla isegi kuni kaks korda suurem. 2006. aastal oli AIDS diagnoositud 111 inimesel. Uusi nakatumisi on umbes 600 aastas. Infektsioosne diarröa ehk kõhulahtisus Diarröa on üks sagedamini esinevaid haigusi maailmas, olles sageduselt teine surmapõhjus (3-5 miljonit surmajuhtu aastas, enamik arengumaades). Diarröa esineb kõige sagedamini arengumaade lastel ning alla 5-aastaste laste hulgas esineb aasta jooksul umbes 700 miljonit juhtu. Euroopas on haigestumine suurem vanurite ning noorte hulgas, kuid
hospitaliseerimisi on 35000 ringis ning surmajuhtumeid arengumaadega võrreldes väga vähe (<300). Diarröa on seedetrakti põletiku sümptom, mille võib põhjustada mitmed bakterid, viirused ning parasiidid, mis toidu, joogi või ebapiisava hügieeni tõttu inimese organismi satuvad. Väga sageli on haiguse põhjuseks puhta vee halb kättesaadavus (joomiseks, söögi valmistamiseks, hügieeniks) ning halb sanitaarsüsteem. Maailmas on üle 1,1 miljardi inimese, kellel puudub juurdepääs puhtale veele, ning 2,4 miljardi inimese (ligi 40% kõikidest maailma inimestest!), kellel ei ole elementaarset sanitaarsüsteemi. Diarröa esineb sageli koos düstenteeria, malaaria ning leetritega. Haigus võib kesta mõnest päevast mõne nädalani. Haigus on eriti eluohtlik lastele, alatoidetutele ja nõrga immuunsüsteemiga inimestele (sh. HIV-i nakatunutele). Diarröa ravimiseks on antakse haigele dehüdratsiooni vältimiseks ohtralt puhast vett (ka soolalahust), teda toidetakse ning võimalusel konsulteeritakse arstiga. Haiguse ennetamiseks on vaja juurdepääsu puhtale veele, korralikku sanitaarsüsteemi, hea hügieeni põhimõtete järgimist ning tervisekasvatust haiguse levimise põhjuste kohta. Vaesus Vastavalt ÜRO, Maailmakaubandusorganisatsiooni ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide resolutsioonidele on kõigi rahvaste ühiseks eesmärgiks on leida võimalusi vähendada nende inimeste arvu, kes on sunnitud elama vähem kui 1 USA dollariga päevas ja leevendada ning vähendada äärmuslikku nälga ja vaesust. Äärmuses vaesuses elavateks inimesteks loetakse neid, kes on sunnitud elama vähem kui 1 USA dollariga päevas. Vaesuse on tihti peamiseks põhjuseks, miks inimesed ei suuda end kergestiravitavatest haigustest terveks ravid või neid ennetada. Ravimid on tihti liiga kallid ning haiguse tõttu tegemata jääva töö tõttu suureneb tihti perekonna vaesus, mis tekitab suletud ringi, millest omal jõul välja murdmine ei ole võimalik. Globaalse vaesuse probleemi ilmstavad järgmised faktid: Peaagu pool maailma elanikkonnast (ligikaudu 2,5 miljardit inimest) elab vähem kui 2 dollariga päevas, üks miljard inimest elab vähem kui 1 dollariga päevas. 400 miljonil lapsel puudub juurdepääs joogikõlbulikule veele, 270 miljonil lapsel puudub ligipääs esmasele arstiabile. Vähem kui 1% rahast, mis on kulutatud relvastuse ostmiseks, piisaks selleks, et kõik lapsed saaksid koolis käia. 86% maailmas toodetud kaupadest tarbitakse 20% inimeste poolt. 500 maailma rikkaima inimese sissetulekud on palju suuremad, kui 416 miljoni vaesema inimese sissetulekud kokku. ÜRO aastatuhande arengueesmärgid ja rahvusvaheline abi 198 maailma riigi (sh. Eesti) juhid kinnitasid 2000. aastal ÜRO aastatuhande deklaratsioonis kõikide inimeste vastutust üksteise suhtes ning kinnitasid kaheksa konkreetset aastatuhande arengueesmärki (Millennium Development Goals, MDGs), mida peaks saavutama aasataks 2015. Ainult ühiste jõupingutustega saavad kõik inimesed maailmas elada tervelt, haritult ja kaitstult. Kuigi ükski ÜRO deklaratsioon ei ole seaduse jõuga, on maailma riigid end selle ajaloolise dokumendi väärtuste ja eesmärkidega sidunud ning peaksid ka vastavalt tegutsema. Deklaratsioonis on nimetatud kaheksat järgmist eesmärki:
1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg. 2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi. 4. Vähendada laste suremust. 5. Parandada emade tervislikku olukorda. 6. Võidelda HIV/AIDSi, malaaria jt haigustega. 7. Tagada loodussäästlikum keskkond. 8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. Eesmärkide saavutamiseks on ÜRO seadnud riikidele eesmärgiks arengukoostöö vahendite suurendamise 0,7%-ni rahvuslikust koguproduktist ehk RKP-st, samuti on vajalik doonorriikide tegevuste efektiivsem koordineerimine. Täna on analüütikute arvates siiski ebarealistlik arvata, et need eesmärgid täielikult saavutatakse. Peamisteks arengut pärssivateks teguriteks peetakse doonorriikide ebapiisavaid abisummasid ning antava abi ebaefektiivsust. ÜRO hinnangut eesmärkide täitmisele saab vaadata aadressilt http://www.un.org/millenniumgoals/2008highlevel/pdf/newsroom/mdg_report_2008_progre ss_chart_en_r8.pdf (inglise keeles). Allikad: Arengukoostöö Ümarlaud http://www.terveilm.net/et/teabekeskus/lugemist CIA Factbook. Mali. https://www.cia.gov/library/publications/the-worldfactbook/geos/ml.html Inimene.ee terviseportaal. Malaaria. http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=350&text_type=2&login=c2eaf68f55e145d61 7fac8c56aecf331 Malaria Foundation International. What is Malaria? http://www.malaria.org/index.php?option=com_content&task=section&id=8&itemid=32 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistus. Diarröa. http://www.kliinikum.ee/infektsioonikontrolliteenistus/doc/oppematerjalid/iv/diarroa.pdf Tervise Arengu Instituut. HIV Eestis. http://www.hiv.ee/ WHO. Top 10 causes of death. http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs310/en/index.html