Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: IIIc luuletused õpetajast. Lk 3 Küsimused valimisnimekirjadele. Lk 4 ja 5 30. alevijooksu tulemused. Lk 4 Noortevahetus Prantsusmaal. Lk 6 Aadressimuutus tekitab küsimusi. Lk 9 Nr 36 (1053) 2. oktoober 2013 Hind 0,32 eurot Konuvere uue silla avamisest möödub 20 aastat 6. oktoobril 1993. aastal avati Konuvere uus sild, mida mööda toimub liiklus praegu. Miks ettevalmistused nii pikalt aega võtsid, sellest saab lugeda silla avamiseks koostatud voldikust, mida on kasutatud selle loo kirjutamisel (teksti autorid A. Lass ja J. Linno), kus on kirjas silla pikk saamislugu ja viivituste põhjused. Õnneks ei ole ka 1861. aastal ehitatud Konuvere vana sild muutunud äravisatud asjaks, vaid sellest on saanud pilkupüüdev objekt. 2007. aasta 16. oktoobril tähistas maanteeamet piduliku tseremooniaga Konuvere vana silla renoveerimise lõppu. Vana sild on Märjamaa valla vapi üks tunnuselemente ja silla ilu toob hästi esile ka valgustus. Vana ja uus sild on Konuveres kõrvuti nagu aegade side. Uue silla pikk eellugu 1975. aastal tegi projektee rimisinstituut Eesti Velisel 13. sügislaat 5. oktoobril kell 10 15 OODATUD ON: käsitööd talukaup (loomad, linnud) ja aiasaadused mesi ja maiustused kala ja kalatooted loodustooted - ravimtaimed raamatud LAADAPLATSIL taidlejate kontsert kell 11:30 6. oktoobril 1993 avati uus Konuvere sild. See on neljaavaline (avade vahe 18 + 24 + 24 + 18 meetrit), üldpikkus 87,9 m. Silla sõidutee laius on 11,5 m, kõnniteed kahel pool laiusega 1,5 m. Foto Reet Saar Maan teeprojekt esimesed väli uuri mistööd, pannes paika silla praeguse asukoha koos pealesõitudega, aga projekteerimiseni siis ei jõutud. 1979. a värskendati väliuurimise tordioksjon kell 12:00 popsub mootor Sillaotsa Talumuuseumist käsitöö- ja kultuuritänav avatud on Velise seltsimaja kangakudumise suvekool ja kirik INFO: 5302 1959; valgu.klubi@marjamaa.ee www.velise.ee NB! Kauplejate pääs laadaplatsile laupäeva hommikul alates kell 6:00 materjale ja koostati silla projeekteerimise lähteülesanne. Projekteerimine soikus kuni 1986. aastani, mil koostati uus lähteülesanne ja valmis esimene projekt. Kaks aastat hiljem valmis silla töödokumentatsioon. 1990. aastal koostas Eesti Maanteeprojekt sillale uue töödokumentatsiooni, mille järgi sild lõpuks ka ehitati. Projekteerimise igas staadiumis muudeti sillakonstruktsiooni nii avade kui sammaste osas. Venimise ja muudatuste peamiseks põhjuseks on silla asukoha keeruline geoloogiline ehitus. Kandev pinnas (paas) asub keskmisest jõevee tasemest umbes 5 m allpool ja pae peal asuv kivine savilivmoreen on selline, millesse pole võimalik vaiu rammida. Ehitajad tõrkusid töid alustamast, pidades 6 7 m sügavuste kaevikute või vajukaevude rajamist ülitülikaks. 1990. a tekkis võimalus kasutada tolleaegse Silla ehi tustrusti nr 5 (asukohaga Riias) sillasalga teenuseid. Nemad paigaldasid agregaadiga KATO sillasammaste tugedena puurvaiad. Mõlemale kaldasambale rajati kolm puurvaia pikkusega 12 m, igala jõesambale kaks puurvaia pikkusega 6 m. Vaiade läbimõõt on 1,5 m. Kontruktsioonilt on sild nn Žuravljovi raam. 1991. aastal ehitati silla sambaid, 1992 monteeriti paigale talad, 1993 tehti talade monoliitimistööd ja valmis silla pealisehitus. Silla ja selle pealesõitude ehitamisel oli peatöövõtjaks Rapla Teedevalitsus. Alltöövõtjana tegutses Märjamaa EPTst väljakasvanud AS Tala (vahepeal AS MATS) töödejuhataja Ülo Altmetsa juhtimisel.
2 Märjamaa Nädalaleht Ruhnu maalilaagris läheb loovus valla Leian end 23-ndat suve Märjamaa kunstikooli õpilaste maalilaagrit korraldamas taas sooviga sõita meid kaheksandat korda ootavale Ruhnu saarele. 15. juulil tulime lastevanemate autodega Pärnu sadamasse, kus meie reisiseltskonna saatjad said saarele sõidutava Runö interjööriga tutvuda ning lapsed ja pakid leidsid laevas kohad. Ka meiega ühineda soovinud Narva kunstikooli õpilased ning õpetajad olid kenasti kohale jõudnud. Meid on 17. Kas Kihnus peatust ei olegi? Kas kõik need 60, kes siin laevas on, sõidavad Ruhnu saarele? Kas keegi seda laeva juhib? Need ja veel mitmed küsimused leidsid vastused. Sõit läks rahulikult ning tabasime aknast vaadates hetke, kui Ruhnu saare kõrgeimad paigad silmapiirile kerkisid. Suur rõõm oli näha sadamasse vastu tulemas Luise bussi ja väikest kastiautot ning toimekat Luiset, kelle abil jõudsime koolile lähemale. Meid oodanud Ruhnu põhikooli direktor Ants Pirso oli uksed avanud. Juhan Liivi luuletustega sai tänada direktorit sõbraliku avatuse eest, mis on aidanud läbi suvede kõiki Märjamaa kunstilapsi Ruhnu saarel end hästi tunda. Seda ka siis, kui lapse jaoks on mõnikord tundunud kodu kaugel või tekkinud iseloomu väljendamise vajadus. Kõigil lastel on siin saarel avaldunud eneseväljendamise vaimustus, mida on aimata loodud maale ja joonistusi vaadates. Esimese õhtu jalutuskäigu algus kulges Ruhnu külapoest möödudes liivast teed pidi kirikuteni. Kohtusime kirikuõpetajaga, kes andis võimaluse astuda pühakodadesse. Järgnes jalutuskäik Korsi Ruhnu muuseumis on tööhoos Diana Vanker. Foto erakogust talu hoovi. Juba mitmel aastal õpilaste töödel kujutatud Korsi talu katus on nüüd kaetud hoonet ilmastiku eest kaitsva materjaliga. See on hea üllatus. Talu hoov tundus värskelt korrastatud, peahoone välisseinal oli fotonäitus. Jääb loota, et nähtavad head arengud on järjepidevad ja on tulemas aeg, mil talumuuseumi idee teostub. Varasematele ärkajatele sobis hommikuti hästi väike pallimäng kooli ees. Proua Elvi tegi taas lastele süüa. See on nii olnud alates 2003. aastast, mil tulime saarele maalilaagrisse esimest korda. Proua Elvi kodune toit lisab kodususe tunnet saarel keset merd. Söögikohast saab otse edasi Kuunsi randa, kus Märjamaa lapsed maalisid kivirannas ja Narva kunstikooli lapsed Kuunsi tipus. Igaüks leiab paiga, kus hea lauda toetada ning kivide vahel maalida. Hiljem tagasi küla poole kõndides kohtasime heinamaa ja mere vahelisel rajal erinevaid liblikaid lendlemas, õhtul õnnestus Märjamaa Vallavalitsus kuulutas välja toetuste taotlusvooru noortespordi pearaha saamiseks ja mittetulundusliku tegevuse projektide rahastamiseks 2014. aasta valla eelarvest. Vormikohased taotlused koos vajalike lisadokumentidega esitada hiljemalt 1. oktoobriks (projektid) või 10. oktoobriks (pearaha) Märjamaa vallavalitsuse kantseleisse või valla üldmeilile marjamaa@marjamaa.ee. 2. oktoober 2013 tutvuda metsaga meeliülendava vaatenurga alt. Kogetud hetked olid väga erilised. Kolmapäeval puukiriku ees istudes õnnestus kõigil maalimine väga hästi. Kirke (14) kasutas tundlikke maalähedasi toone puukiriku vaate jäädvustamiseks. Õhtuseks maalimiseks valisime Norrkeldi ranna merevaate kõrkjapuhmaste vahel. Heledal liival istudes ning pilguga üle vee liivase saarekese poole vaadates tekkisid ekspressiivsed maalid ja värv haaras endasse peened liivaterad. Neljapäeval joonistasime puukirikus. Kadi (11) soovis joonistada vaadet rõdult, kuhu pääseb mööda redelit ronides. Noore kunstniku pilku püüdsid Ruhnu meeste ehitatud laevade väiksemad mudelid. Kõigil tulevad detailsed joonistused. Pärast lõunat maaliti Limo rannas värviliste tuššidega ning toimus hoogsa maali loomine. Eriti sulav ja hoogne sai Maria Eliisa (11) värviliste tuššidega loodud pilt. Neljapäeva õhtul saime end sõbraliku pere saunas pesta. Tundub üllatav, et kui otse küsitakse, siis võib olla raske sõnastada, mis on meeldinud saarel kõige rohkem. Õhtul kirjutasime koolis tahvlile üles kõik käidud paigad ning olulised tegemised kui järgmine kord küsitakse, siis on kindlasti mitmeid vastuseid. Reedel oli joonistamiste võimalus Ruhnu väikeses muuseumis. Pilk jäi peatuma erinevatel huvitavatel esemetel. Diana (10) joonistusel on kujutatud suur puulusikas. Ruhnu saarest loodud filme vaadates nägime neid lusikaid kokkade puulusikatantsu ajal. Maria Eliisa valis kujutamiseks puukiriku tuulelipu, Kadi väikesed hülgenahast papud, Kirke nööbitangid. Loomulikult on kompositsioonile valitud motiive rohkem. Laupäeva hommikul jalutab Ruhnu kooli akendest mööda metskits koos kahe tallega. Talvel olevat nad sagedased maiustajad kooli taga kasvavate õunapuude juures. Laupäeval lõid ja esitasid Diana ja Kadi kooli väikeses saalis omaloomingulisi lugusid. Kadi klaveripala 45 sekundit Ruhnu puukirikule kõlab 11aastase autori esituses. Lapsed mängisid sel päeval õues kivimängu ja ka pallimängudeks jäi aega. Ruhnu kooli õpilase Joosepi küpsetatud vahvlid on maalilaagrilistele väga maitsvaks tavaks kujunemas. Asjade pakkimine oli õhtune tähtis toiming, kuna hommikul tuli tõusta väga vara. Meri Ruhnule lähemal näitab sõidu ajal hüppavat lainetust, kuid kolmest sõidutunnist kaks on meri sõitjaid toetavalt tasane. Tänan kõiki, keda Ruhnu saarel kohtasime. Kõigi Ruhnu saare maalilaagrite õnnestumised on seotud just saare inimeste päikeselisusega. Eriti täname Luiset, Elvit, Ants Pirsot, Kristelit, Joosepit, Madist, Andret, kirikuõpetajat ja Runö meeskonda. Anne Muinaste Ruhnu VIII maalilaagri tööd on alates 19. septembrist eksponeeritud Rapla Keskraamatukogu lastegaleriis. Kõik huvilised on oodatud vaatama!
2. oktoober 2013 3 Märjamaa Nädalaleht Midrimaa mihklilaadale toodi heldelt sügisande Eelmisel neljapäeval toimus Midrimaal taas mihklilaat juba kaheksandat korda. Mihklipäevale eelnenud nädalal tõid kõik pered vahvaid eksponaate näitusele Meie pere sügisvigur. Siin sai imetleda nii looduse kui ka inimeste poolt loodud vigurid: porganditest tehtud elevanti, õuntest putukat, kallistavaid porgandeid, erikujulisi suvikõrvitsaid, vigurkartuleid, eestimaiseid kreeka pähkleid, põnevaid kompositsioone ja palju muud. Suurim nunnu oli 29 kg kaaluv kõrvits ja väikseim 4 mm läbimõõduga tomat. Mihklilaada pikkade lettide taga müüsid kaupa vahvate loomapeakatetega lasteaiatöötajad. Kaubeldi sügisandide ning omavalmistatud küpsetiste, hoidiste ja käsitööga. Mõnele tootele oli ka retsept lisatud, millega sai kohapeal tutvuda või soovi korral koju kaasa võtta. Väga populaarne oli lasteaia köögi kohvik Ampsukas, kus lisaks traditsioonilistele lihapirukatele ja muudele küpsetistele pakuti kohapeal valmistatud mahlu ja erinevaid smuutisid. Tervisliku toitumise nädala raames valmistati rühmades erinevaid salateid ja sellest kasvas välja mõte tutvustada laste tehtut ka teistele ja leida parim salat. Laadapäeval korraldati rühmades valmistatud toorsalatite degusteerimine ja Midrimaa parima salati konkurss. Võitjaks osutus krõmpsuv kapsahoidis ja vaid ühe punktiga kaotas sellele kapsaporgandi toorsalat (retseptid on saadaval Midrimaal). Alati on Midrimaa laadal olnud võimalus midagi ise meisterdada. Sel korral oli võimalik valmistada looduslike vahenditega kaunistatud käevõrusid ning tõrudest ja kastanimunadest loomi. Kahjuks oli ilm vilu ja kinnastega meisterdamine pisut keeruline ning seetõttu osalesid siin vaid vapraimad. Lasteaiatöötajad andsid laadamelu tekitamiseks väikese etenduse, kus olid tegelasteks konn, part, rott, notsu ja jänes. Etendus vaadatud ja kõht headparemat täis söödud, said lapsed veel õues koos konnaga osavust ja täpsust proovida. Pardi ja lehma III c luuletab õpetajast Minu õpetaja Karoliina Kingisepp III c Õpetaja väga hea, õpetab meid lugema. Õpib vahel ise ka, kuidas lapsi kohelda. Arvutamist selgitab, kohe aru me ei saa. Laseb veel kord proovida, varsti arvud õigeks saab. Kui me teeme pahandust, siis me peale pahandab. Kaheksandat korda peetud Midrimaa mihklilaadale oli toodud rikkalikult hoidiseid. Foto Virve Toimetaja Varsti jälle naeratab. See me õpetaja hea. Õpetaja Merily Peterson III c Õpetajal on raske amet, vahel on õpetajal kleidi peal samet. Õpetaja käib peaaegu iga päev tööl, Peab meid õpetama päeval, mitte ööl. eestvedamisel said nii suured kui väikesed võistelda kartuli ja õunakoorimises ning porgandi viilutamises. Pikima õunakoore koorija au pälvis üks osav isa, väikesed tüdrukud olid väga kiired kartuli koorijad ja porgandi tükeldajad. Kõiki võistlejaid autasustati laste valmistatud medalitega. Kiitus ilmataadile, kes kuni laada lõpuni ilusat ilma hoidis ja tuhat tänu kõigile, kes kauba toomise ja ostmisega laada heale kordaminekule kaasa aitasid! Laadalt saadud tulu plaanitakse kasutada ühe toreda perepäeva korraldamiseks. Mai Toimetaja Õpetaja väga tore õpetab meid oi mis kole. Selgeks tähed, numbrid said, siis saab mitu pikka pai. Õpetaja amet Liis Jansen III c See õpetaja amet on üks raske amet, seda ma iga päev tähele panen. Hea ettevõtlik inimene! Kutsume Sind 16. oktoobril kell 18.00 Märjamaa raamatukokku koolitusele Isiksuste maagiline maailm- meie erinevuste põhjused ja sellest tulenevalt inimeste mõjutamine. Koolitus on kõigile TASUTA. Registreerumine e-mailil sekretar@mepy.ee või tel 5625 3288 Politseiteated 20. septembril kella 20.30 paiku tungiti Märjamaa vallas Orgita külas korterisse. 27. septembril avastati, et Märjamaa vallas Kohtru külas on sõidukist varastatud kütust ning valvekaamera. Kahju on 230 eurot. 27. septembril avastati, et Märjamaa alevikus Tehnika tänaval on poolhaagiselt varastatud rehvid koos velgedega. Kahju on 800 eurot. Kallid õpetajad tänasel päeval ja endistel aegadel! Soovime head õpetajate päeva, tervist ja vastupidavust! Märjamaa vallavolikogu ja vallavalitsus
4 Märjamaa Nädalaleht Kaks küsimust nimekirjadele Märjamaa Nädalaleht jätkab 25.09 numbris algustatud küsimuste esitamist valimisnimekirjadele. 1. Märjamaa alevi ja valla ning Loodna valla ühinemisest on möödas kümme aastat, aga ikka on tunda, et ühendvald pole tegelikult kokku kasvanud. Mida tuleks selleks teha, et lõppeks vastandumine Märjamaa alevi ja külade vahel? 2. Missuguseid lahendusi pakute selle olukorra lahendamiseks, kus ühistransport ei kata eriti just väiksemates kohtades elavate inimeste, aga ka keskuste elanike liikumisvajadust? Kas vajaksime lisaks ka vallasisest nö sotsiaaltransporti? Või tuleks käima panna tööliste bussid, mis viivad inimesi Pääskülla, et oleks võimalik linnas tööl käia. Märjamaa alevijooks on 30aastane 18. septembril toimus kolmekümnes Märjamaa alevijooks. Üritust, mis algas 1984. aastal, on elus hoitud ja see on saanud Märjamaa üheks firmamärgiks. Parimatel aegadel osales jooksudel üle neljasaja inimese, tänavu 210 jooksuhuvilist. Kalle Kollin Vanusegruppide parimad Kuni 6aastased Tüdrukud 1. Tuuli Kruusmägi 3.33,0 2. Gerda Kallau 3.40,0 3. Alis Sõlg 3.42,0 Poisid 1. Tom Robert Ojand 3.22,6 2. Martin Tunnel 3.28,2 3. Aaron Parker Järveoja 3.36,8 Kuni 8aastased Tüdrukud 1. Riin Voolaid 2.57,0 2. Agnes Pool 3.03,0 3. Karmen Viirsalu 3.06,0 Poisid 1. Kristofer Alex Jeanty 2.44,0 2. Ralf Krausberg 2.45,6 3. Marten Kägo 2.46,1 Kuni 10aastased Tüdrukud 1. Getter Lehtsaar 13.45,0 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 1. Külavanematel ja külavanemate ühendusel peaks olema suurem otsustusõigus ja külavanemate töö peaks saama kompenseeritud 2. Vallasisene sotsiaalne transort tuleks korraldada ja ka inimeste tasuta vedu Tallinna ja tagasi võiks olla korraldatud ja seda oma valla elanikele tasuta. 30. Märjamaa alevijooksu võitjad Risto Ütsmüts ja Kadri Jägel. Foto erakogust 2. Egle Pärmik 13.47,0 3. Eda Riin Reinok 14.22,0 Poisid 1. Hans Erik Metsis 10,18,1 2. Romet Nurming 11.18,4 3. Steven Zagurski 12.14,3 Kuni 12aastased Tüdrukud 1. Katrin Tänav 11.43,0 2. Maria Eliisa Metsis 12.20,0 Eesti Keskerakond 1. Niikaua kui me arvame, et vald on jagamatu tervik, mida saab ainult liita, kokkukasvamist ei toimu ja iga järgnev liitmine ainult suurendab vastandamisi. Märjamaa vallas on inimesi lisaks Märjamaa kihelkonnale veel Kullamaa, Nissi, Rapla ja Vigala kihelkonnast. Nii nagu ei tekkinud ühtset nõukogude rahvast, nii ei saa tekkida ühtset märjamaa rahvast. Vastandumise lõpetamiseks tuleks mittemärjamaalastele anda võimalus võimalus liituda nendega, kelle hulgast nad pärit on. Arvan, et alevi ja valla liitumine oli õige (vallale tagastati 1945. aastal ärastatud suur küla). Liitumine Loodna vallaga oli liigne kiirustamine liitumise nimel. Ühinemisest on möödas 11 aastat. Vastuolud maapiirkondade ja alevi vahel ei ole kadunud. Valla keskust on eelisarendatud, kuid sellel on omad ajaloolised põhjused. Kolm koosseisu tegutsenud 23 liikmelises volikogus on jõudude vahekord 14 : 9 maa kasuks. Uus 17 liikmeline volikogu tuleb ilmselt palju võrdsema vahekorraga, aga see tähendab, et maalt valitud saadikute arv jääb volikogus vähemaks. Juba praegu pole volikogus Velisel, Tollil, Paekülas, Sulul, Konuveres jne 3. Elina Soosaar 12.40,0 Poisid 1. Andres Sõlg 10.02,4 2. Rando Kristal 10.06,3 3. Johannes Kirsipuu 10.36,1 Kuni 14aastased Tüdrukud 1. Kaidi Koltsin 18.14,0 2. Anette Maria Olgo 18.35,0 3. Kerttu Lehes 21.35,0 Poisid 1. Marten Kuusemets 14.14,2 2. Mario Kuum 14.22,3 3. Martin Reinok 14.33,0 Kuni 16aastased Neiud 1. Ribaana Horm 17.31,0 2. Anita Voropajev 17.53,0 Noormehed 1. Kristjan Kõuts 12.48,8 Maadlusuudised 2. oktoober 2013 elavaid saadikuid. Peale valimisi kaob veel mõne koha esindatus volikogus. Elame näeme. Võib olla tuleks järgmistel valimistel kasutada valimisringkondade võimalust, et tagada nii alevi kui maa esindatus volikogus. Sellega on kolm aastat aega tegeleda, kuid ilmselt sellega tegelema peab, tahame seda või ei taha. 2. Ühistransport on maapiirkondades hääbumise teel. Vaja oleks teha uuring transpordivajaduste kohta. Siis selgub, millist transporti me vajame ja saab otsustada, kuidas seda korraldada. Praegusel ajal on otsustajaid mitu (riik, maakond, suured linnad, bussifirmad) ja seda hunnikut torkima minna, kui ise ei tea mida tahad, pole otstarbekas. 2. Silver Lepik 13.12,4 3. Kaspar Inso 14.08,9 Naised 17 34a 1. Kadri Jägel 14.50,0 2. Kertu Saare 16.37,0 3. Kertu Reimann 18.14,0 Mehed 17 39a 1. Andrian Niinemets 12.37,6 2. Ahti Nuga 13.11,7 3. Tarvi Kleesmann 13.37,3 Naised 35 ja vanemad 1. Ülle Kokla 16.29,0 2. Tiina Holmberg 16.51,0 3. Reet Reimann 16.53,0 Mehed 40 ja vanemad 1. Risto Ütsmüts 11.54,9 2. Riho Ment 12.44,4 3. Vambo Oolberg 12.53,4 28. septembril peeti Lihulas III G. Vahari mälestusvõistlused kreekarooma maadluses noortele, millest võttis osa 80 maadlejat kümnest klubist. Märjamaa poistest läks kõige paremini Kristo Kaljumaal, kes võitis esikoha 65 kg kehakaalus. II koha saavutas Jarmo Vanmik 52kg kaalus, III kohale tulid Sander Roosileht 45 kg ja Lembit Loodus 86 kg kaalus. Silver Roosileht oli oma kehakaalus neljas ja Jarmo Järviste viies. Vigala poistest võitis esikoha 58 kg kaalus Andreas Välis. II koha said oma kehakaalus Aron Aun ja Kalju Torri. III koha võitsid Markus Pilv, Heily Tiitus ja Ismail Meshoul. Harri Koiduste
2. oktoober 2013 5 Märjamaa Nädalaleht Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 1. Isamaa ja Res Publica Liit ei nõustu väitega, et Märjamaa vallas vastanduvad külad alevile. Leiame, et investeeringute kavandamine ja jagamine vajaks põhjalikumat eel ja järelanalüüsi, aga kindlasti ei saa väita, et peale ühinemist on eelisarendatud ainult valla keskust. Tsiteerin üht külas elavat inimest: Kaks erinevat elulaadi külades ja alevis ei peagi kokku kasvama, vastuolu tekib võrdlusest investeeringute rea paikapanekus. On objektiivne, et kõige mahukamad investeeringud tehakse alevis, sest siia on koondunud kõige rohkem elanikke. Kui vaadata tulevikku, siis ka kavandatav omavalitsuste haldusterritoriaalne reform tähtsustab tugevaid keskusi, mille ümber ühineda. Arenenud keskuse ümber on ka küladel võimalik end kindlamalt tunda. Kui vaadata, kuidas vallas ühtsetel alustel toetatakse külasid projektide omaosaluse katmisel, külavanemate ühendust, piirkonna ettevõtjate ühendust, mittetulunduslikke ühinguid, seltse, noori jt, siis ei ole küll põhjust öelda, et tegu oleks vastandumisega. Kindlasti peame tähtsaks, et teedele mõeldud investeeringud jõuaksid ka kõige väiksematesse küladesse. Kõige raskem on lahendada inimestevahelisi konflikte ja probleeme, mille puhul omavalitsuse käed tihti lühikeseks jäävad. IRL kutsub kõiki, kes tunnetavad vastandumist, sellest teada andma valla juhtkonnale ja volikogu liikmetele, et võimalikke probleeme tõhusamalt lahendada. 2. Ühistranspordi korraldus on üks keerulisemaid teemasid kohaliku omavalitsuse ülesannetes. Senine praktika on näidanud, et ühtse juhtimisskeemi ja logistika puudumine ühistranspordis tekitab reisijatele palju probleeme. Paraku pole ka omavalitsusel piisavalt võimu ja ressursse, et neid probleeme üksi lahendada. Näeme, et vallasiseselt võiks tulevikku olla nn vajaduspõhisel transpordil. See võiks sarnaneda rohkem taksoteenusega kui statsionaarse bussiliiniga. Linnadevahelised ja maakonna bussiliinid (üle valla piiride) on paraku maanteeameti ja maavalitsuse pärusmaa ning Märjamaa omavalitsus saab nendega seotud probleeme lahendada ainult koostöös nimetatud asutuste ja bussifirmadega. IRL i saadikud on senini ka selles osas pingutanud, kuid paraku tundub praegu kohalik huvitatus midagi ära teha olevat suurem kui riigiasutuste ja firmade huvi. Hoovad on aga just viimaste käes. Sellise korralduse puhul ei jää omavalitsusel muud üle kui jätkata senist teed: oma nõudmiste esitamine, läbirääkimised ning koostöö. Alternatiiv oleks ka nendele liinidele nn vallabussid sõitma panna, aga see käib hetkel omavalitsusele selgelt üle jõu. Kas vajaksime lisaks ka vallasisest nö sotsiaaltransporti? Märjamaa vallas on sotsiaaltranspordi kasutamine võimalik. Selleks tuleb vastava sooviga pöörduda valla sotsiaalosakonda. Kui sotsiaaltranspordi all mõelda nn tööliste busse, siis peaks ka siin lähtuma vajadusest ja enne tegema uuringu või pilootprojekti, mis seda vajadust kinnitaks. Kindlasti peaks omavalitsus mõtlema nende inimeste peale, kelle töökoht on vallast kümnete kilomeetrite kaugusel, sest maksumaksjana panustavad kõik koduvalla heaolusse. Valimisliit Valla Rahva Eest 1. Vastandamine lõppeb peale ametkonna suhtumise muutmist valla elanikkonda. Täna enamik ametnikest elab alevis ja peavad ennast paremateks, kuna alev on tänastele vallajuhtidele tähtsam. Investeeringud ja elukeskkonna paremaks muutmine käib seetõttu samuti alevikeskselt, mis tekitab ülejäänud vallarahvas trotsi ja see ei tule kasuks ühtekuuluvustunde loomisele. 2. Sotsiaalbussi oleks vaja kultuuriüritustele sõiduks ja võimaldamaks inimestel sõita korra nädalas Märjamaale oma asjatoimetusi ajama (arsti juurde, kauplusesse, vallavalitsusse jne). Töölisbussi sisseviimine Tallinna piirile ja tagasi peaks olema ennekõike Tallinnas tööl käivate inimeste ühine soov, et buss oleks piisavalt koormatud. Pealinnas tööl käimisele tuleks leida alternatiive ja soodustada ettevõtlust kodukohas. Valimisliit Märjamaa Valimisliit Märjamaa on seisukohal, et vastandumine 10 aastat tagasi ühinenud valdade vahel ei ole enam see teema, mida peaksime täna taaskord esile tõstma ja selle taustal alustama uuesti vaenu õhutamist. 10. aasta jooksul on tehtud tööd selle nimel, et teenused oleks kogu valla ulatuses kättesaadavad ning tõmbekeskus suudaks rahuldada kõikide vallaelanike vajadusi. Vallavolikogu komisjonide moodustamisel on arvestatud erinevate piirkondade esindajate kaasamisega, Külavanemate Ühendus on ellu kutsutud operatiivsema informatsiooni vahendamiseks, ühtlustatud on MTÜ de rahastamine kogu valla territooriumil, need on tegevused, mille arendamist Valimisliit Märjamaa jätkab ka edaspidi, et kaasata otsustusprotsessi võimalikult lai huvigruppide ring. Vastandumisest saavad rääkida võib olla veel need üksikud, kes ei suuda näha valda tervikpilguga. Tuleviku perspektiivis peame enam keskenduma üle valdade piiride ulatuvatele teemadele ja püüdma kohaneda meid mõjutavate väliste teguritega. Kui soovime edaspidi olla jätkusuutlik tõmbekeskus, siis peame olema valmis võimalikeks uuteks liitumisteks. 2. Valimisliit Märjamaa üheks eesmärgiks järgneval perioodil on ühistranspordialane koostöö naabervaldadega ning õpilastranspordi ja ühistranspordiliinide ühtlustamine. Õpilastranspordi korraldamisel peame edaspidi arvestama huvikoolide ning ringide tegevusaegadega, sest õhtusel ajal ei ole väljaspool keskusi elavatel lastel võimalik vallapoolse transpordiga koju tagasi saada. Sotsiaaltransporti vajavate elanike arv on viimastel aastatel järjest suurenenud, mistõttu tuleb selle probleemi lahendamiseks välja töötada eraldi kord ja reeglistik. Ettevõtluse Arendamise Siht asutus ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor koostöös Raplamaa Arendusja Ettevõtluskeskusega korraldavad KOOLITUSE ALUSTAVA TELE ETTEVÕTJATELE Koolitus annab vajalikud baasteadmised oma ettevõtte käivitamiseks ja edukaks jätkamiseks Koolituse teemad: ettevõtluse alused äriidee määratlemine äriplaan ja selle koostamine toode ja turundus finantsplaneerimine meeskonna komplekteerimine väikeettevõtte raamatupidamise ja maksustamise alused tööõigus Koolituse viivad läbi kogenud õppejõud ja tugevad spetsialistid. Individuaalsed konsultatsioonid kogu kursuse vältel. Koolituse käigus valmib äriplaan. Koolitus toimub: 28. oktoobril, 1., 4., 7., 11., 14. ja 18. novembril kell 9.30 16.45 Rapla Kultuurikeskuses (Tallinna mnt 17a, II korrus kammersaal). Osalemistasu 39 eurot, milles sisalduvad koolitusmaterjalid ja kohvipausid. Koolitusele kandideerimiseks tuleb esitada sooviavaldus, mille leiate www.raek.ee või meie kontorist aadressil Tallinna mnt 14, Rapla. Täidetud ankeedi palume saata hiljemalt 25. oktoobriks aadressile tatjana@raek.ee või Tallinna mnt 14, Rapla 79513. Lisainfo Tatjana Kuiva 520 6300.
6 Märjamaa Nädalaleht 2. oktoober 2013 Noortevahetus viis Märjamaa noored Prantsusmaale Märjamaa noortevahetuse grupp Prantsusmaal. Märjamaa Valla Noortekeskuse grupp oli augustikuus noortevahetusel Prantsusmaal Radoni linna lähedal. 5. 15. augustini toimunud projektis Its good to slide on interculture osalesid noored vanuses 13 16 aastat. Kokku oli 34 noort koos juhendajatega Portugalist, Itaaliast, Türgist, Prantsusmaalt ja Eestist. Märjamaalt osalesid Kristo Kaljumaa, Aho Roosiorg, Henry Vinogradov, Anita Voropajev, Hanna Riin Karu, Meeri Vainola ja Pille Rokk. Eesmärgiks oli kokku tuua erineva taustaga noori, et jagada spordi, kunsti ja kultuurikogemust. Toimusid kunsti, meedia/ fotograafia, näitlemise ja ekstreemspordi töötoad. Kõik tegevused viidi läbi multikultuurses Elektrooniline sigaret kogub üha enam populaarsust ja seda reklaamitakse kui tavalise sigareti ohutut alternatiivi. Ka noorte seas leiavad e sigaretid aina rohkem kasutamist. Aastal 2003 leiutas Hiina farmatseut Hon Lik elektroonilise sigareti ja aasta hiljem algaski selle tootmine. 2005.a. jõudis e sigaret Euroopasse. 2013.a. oligi reklaami ja e sigarettide tootefirmadele buumiaastaks. E sigareti kasulikkust põhjendatakse sellega, et ta aitab suitsetamisest loobuda. Kas tõesti E-sigaretid ei ole ohutud on tegemist nii süütu ja ohutu seadmega, nagu väidavad e sigarettide müüjad? E sigarettide toimet on uuritud veel vähe, kuid senised uuringud on tõestanud, et e sigaret kahjustab tervist. Ta ahendab hingamisteid ja tekitab põletikku. E sigareti vedelikus sisalduv propüleenglükool (80 92%) on sedavõrd ohtlik, et suures koguses võib ta tekitada aju, maksaja neeruhälbeid, närvisüsteemi häireid; esineda võib iiveldust, peapööritust, nahaärritust jpm. Nikotiini (e sigareti vedelikus Kudumisgrafiti ja traditsiooniline grafiti. Fotod erakogust keskkonnas, kus inimeste inglise keele oskus oli väga erinev, kuid siiski said kõik teemad arutatud ja probleemid lahendatud. Töötubade tulemusena korraldati eelviimasel päeval festival, kus näidati kohalikule kogukonnale tulemusi. Üritusel olid esindatud kudumisgrafiti ja traditsiooniline grafiti, sotsiaalse sõnumiga lühietendused, skatepargis show ratastel, ühislaulmine. Hanna Riin Karu muljed noortevahetuses osalemisest. Otsustasin osaleda noortevahetuses, sest riigid, kust teised noored tulid, oli huvitavad ja see tundus võimalusena, mida peab kindlasti kasutama. Ootused enne reisi olid küllaltki suured ja enamjaolt need täitusid. Kui millegi kallal nuriseda, siis töötoad oleksid võinud veidi rohkem uut pakkuda, aga asja tasakaalustas mõnus seltskond ja muud üritused ning tegevused. Kogesin seal olles teiste rahvaste kombeid ja ka temperamentsust ning kuidas hakkama saada meeskonnatöös, kui tiimikaaslasteks on välismaalased ja loomulikult oli see hea võimalus praktiseerida inglise keelt. Meeldejäävamateks hetkedeks oli Le Mansi siseskatepargi külstamine, suur valgusshow, kanuumatk, väljasõidud teistesse linnadesse, õhtusöök Prantsuse peres ja kultuuride tutvustamise õhtud. Projekti toetas Euroopa Noored Prantsusmaa Büroo. Pille Rokk 0 5,4%) leidub ka tavalises sigaretis ja ta tekitab kergesti sõltuvust. Nikotiin on inimese organismile laiaulatuslikult mõjuv mürk. SA Eesti Tervise Fond ja lastekaitseliit tegid sotsiaalministrile ettepaneku võrdsustada e sigaret tubakatoodetega, keelata toote reklaam, müük alaealistele ja avalikes kohtades suitsetamine ning maksustada nikotiinivedelik aktsiisimaksuga. Sotsiaalministeeriumis ongi valmimas sellekohane eelnõu. Lisaks kaalutakse lisapiirangute sisseseadmist ka Euroopa Liidu tasandil. Märjamaa Gümnaasiumi kodukorras punktis 2.2 on öeldud: Õpilastel on keelatud kooli territooriumil omada, tarbida ja levitada alkohoolseid jooke, tubakatooteid (sh e sigarette) ja narkootilisi aineid. Lugupeetud vanemad! Palun ärge lubage oma lastel suitsetada e sigarette, sest on ju meie lapsed ja nende tervis meile kõige olulisemad! Märjamaa gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Maie Pikani
2. oktoober 2013 7 Märjamaa Nädalaleht Tulevikutalendi stipendiumikonkurss ootab õpilaste taotlusi 10. oktoobrini saavad kõik Eesti koolide 5.-12. klassi õpilased taotleda Tulevikutalent 2013 stipendiumi. Kolmandat korda toimuva konkursi stipendiumifond on kokku 12 000 eurot. 2011. aastal Maxima poolt ellu kutsutud Tulevikutalendi stipendiumikonkursi eesmärk on premeerida tublisid ja andekaid õpilasi. Maxima Eesti OÜ esindaja Ty Lehtmäe sõnul on eelnevad kaks aastat näidanud, et Eestis on väga palju andekaid ning tegusaid õpilasi, kes stipendiumi väärivad ning seda oma huvialadega tegelemiseks kasutada soovivad. Nende noorte märkamine ja toetamine on ülioluline, pakkumaks stipendiumi näol võimalust enesetäienduseks huvialal või valitud õppesuunal, lausus ta. Õpilasi hinnatakse lõppenud kooliaasta tulemuste ning silmapaistvate saavutuste eest ühes viiest kategooriast ühiskondlik tegevus; teadus; humanitaarteadus; kunst, muusika ja kultuur; sport ja tervis. Laekunud avaldusi hindab asjatundjatest koosnev žürii. Igas kategoorias valib žürii välja viis laureaati, kellest parimaid premeeritakse Tulevikutalendi tiitli ning 600 euroga. Igas kategoorias antakse välja ka neli teist kohta, keda premeeritakse 450 euro suuruse stipendiumiga. Stipendiumi kasutamise saavad noored ise otsustada ning piiranguid rahakasutamisele ei seata. Tulevikutalent 2013 stipendiumifond on 12 000 eurot. Kuna me ei sea ühelegi stipendiaadile tingimusi raha kasutamise osas, saavad noored ise selle kasutamise üle otsustada ja valida stipendiumile just endale sobivaima rakenduse, kirjeldas Lehtmäe Tulevikutalendi konkursi tingimusi. Mitmed stipendiaadid on raha kasutanud oma ülikooliõpinguteks, aga ka eneseharimiseks laiemas mõttes. Näiteks mullune võitja ühiskondlike tegevuste kategoorias Kauri Romet Aadamsoo kasutas stipendiumi filmiõpingute jätkamiseks Londonis, humanitaarteaduste kategooria Tulevikutalent Mirjam Leesalu käis aga oma tulevaste romaanide jaoks inspiratsiooni ammutamas kaua unistatud reisil, samuti Londonis. Taotlusi saab esitada 10. oktoobrini Tulevikutalendi kodulehel: www.tulevikutalent.ee. Samal lehel on kättesaadavad ka konkursi tingimused ning nõutavad dokumendid. Stipendiumi saajad kuulutatakse välja novembri alguses toimuval pidulikul galaüritusel. Mullu sai 620 taotleja seast stipendiaadiks ka Valgu põhikooli õpilane Kristin Riiberk. Noored hakkavad genereerima ettevõtlikkusideid ENTRUM on Eesti Energia algatatud ning koostöös majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Kaubandus Tööstuskojaga ellu viidav üleriigiline noorte ettevõtlikkusideede konkurss ja arenguprogramm. ENTRUM on kolmeaastase tegutsemise jooksul arendanud ettevõtlust rohkem kui tuhandes noores. Ida Virumaa ja Lõuna Eesti noored on programmi raames välja pakunud 346 sotsiaalse ettevõtluse, tehnoloogia, öko ja loomemajanduse valdkonna ideed. ENTRUMi ideede genereerimise minikoolitus toimub juba sellel nädala Raplamaal. 3. oktoobril on esindajad Märjamaa gümnaasiumis kell 12.25 13.10
8 Märjamaa Nädalaleht Märjamaa rahvamajas tegutsevad ringid 2013/ 2014 2. oktoober 2013 Esmaspäev 11.00 Sipa naisansambel Hõbelõng, juhendaja Reelika Haidla, lauluklassis 13.15 Laste Muusikastuudio, juhendaja Marika Kosubenko, lauluklassis 13.40 Laste näitering, juhendaja Eve Burmeister, saalis 15.00 Puhkpillistuudio, juhendaja Raivo Piirisalu, pilliruumis 16.00 7. 9. kl segarahvatantsurühm Tindar juhendajad Darja Lehtsalu ja Tiina Kokemägi, saalis 16.00 Laulustuudio BestSingers, juhendaja Monica Arme, lauluklassis 16.30 Võistlustants edasijõudnutele, tantsuklubi Mustang, galeriis 17.30 Võistlustants algajatele, tantsuklubi Mustang, galerii 17.30 Seenioride naisrühm Lilli Lillekesed, juhendaja Lilli Teesalu, 19.00 Aeroobika, juhendaja Marilin Kosubenko, galeriis 19.00 Naisrühm Luiskajad, juhendaja Karin Andesalu, saalis 19.00 Naiskoor Paula, juhendaja Maiu Linnamägi, lauluklassis 20.00 Bodybalance, juhendaja Monika Vinni, galeriis Teisipäev 12.15 Laste Muusikastuudio, juhendaja Marika Kosubenko, lauluklassis 15.00 Puhkpillistuudio, juhendaja Raivo Piirisalu, pilliruumis 15.15 Laulustuudio BestSingers, juhendaja Monica Arme, galeriis 16.00 Laste Muusikastuudio, juhendaja Kulla Aavik, lauluklassis 16.20 Laste muusikaring eelkooliealistele, juhendaja Eve Olgo, mängutoas 16.30 C segarühm Tantsurõõm, juhendaja Darja Lehtsalu, saalis 17.00 Saviring, juhendaja Piret Marks, keldrikorrusel 18.00 Eelkooliealiste rahvatantsuring, juhendaja Karin Andesalu, saalis 17.30 Tervisevõimlemine, juhendaja Elviira Aruksaar, galeriis 17.30 rahvapilli õpituba, eestvedaja Eve Burmeister, kunstiklassis 18.30 Segaansambel Ceres, juhendaja Marju Plamus, lauluklassis 19.00 Naisrühm Ülejala Sussisahistajad, juhendaja Karin Andesalu, saalis Kolmapäev 14.00 2. 3 kl laste segarahvatantsurühm Greteene II, juhendajad Ene Klaus ja Grete Polding, saalis 15.00 5. 6. kl laste segarahvatantsurühm Greteene I, juhendajad Ene Klaus ja Grete Polding, saalis 14.15 Laste Muusikastuudio, juhendaja Kulla Aavik, lauluklassis 15.00 Puhkpillistuudio, juhendaja Raivo Piirisalu, pilliruumis 16.00 1. 2. kl laste segarühm Hops, juhendajad Darja Lehtsalu ja Tiina Kokemägi, saalis 16.30 Võistlustants edasijõudnutele, tantsuklubi Mustang, galeriis 17.00 Saviring, juhendaja Piret Marks, keldrikorrusel 17.00 3. 5. kl laste segarühm Hops, juhendajad Darja Lehtsalu ja Tiina Kokemägi, saalis 17.30 Võistlustants algajatele, tantsuklubi Mustang, galerii 18.30 Võistlustants edasijõudnutele, peeglisaalis 18.30 Segakoor Rello, juhendaja Thea Paluoja, galeriis 18.30 Segarahvatantsurühm Hopsani, juhendajad Ilona Noor ja Riho Pohla, saalis Neljapäev 14.30 Puhkpillistuudio, juhendaja Raivo Piirisalu, pilliruumis 14.00 Käsitööring lastele, juhendaja Eve Burmeister, käsitööklassis 18.00 Käsitööring täiskasvanutele, juhendaja Eve Burmeister, käsitööklassis 18.30 Line tants, juhendaja Gairy Salk, saalis 19.00 Aeroobika, juhendaja Marilin Kosubenko, galeriis 19.00 Näitering, juhendaja Iris Haiba, peeglisaalis 20.00 Seenioride segarühm Laaberjalg, juhendaja Lilli Teesalu, saalis Reede 12.30 Puhkpillistuudio, juhendaja Raivo Piirisalu, pilliruumis 12.30 Laste Muusikastuudio, juhendaja Kulla Aavik, lauluklassis Pühapäev 10.00 Puhkpilli orkester, juhendaja Raivo Piirisalu, saalis 13.00 Segarahvatantsurühm Tantsurõõm I, juhendaja Darja Lehtsalu, saalis 13.00 Hip hop suurematele, MTÜ Free Flow Studio, juhendaja Agnes Ihoma, galeriis 15.00 Segarahvatantsurühm Tantsukas, juhendaja Tiina Kokemägi, saalis 16.00 Hip hop väiksematele, MTÜ Free Flow Studio, juhendaja Agnes Ihoma, galeriis 17.00 Segarahvatantsurühm Tantsurõõm II, juhendaja Darja Lehtsalu, saalis Täpsem info ringide kohta: tel 5656 4614, 482 0075; marjamaarahvamaja@marjamaa.ee; www.marjamaarahvamaja@ marjamaa.ee Märjamaa rahva maja ringid ootavad huvilisi Tantsuklubi Mustang ootab uusi 4 6aastaseid ja 7 12aastaseid tantsuhuvilisi poisse ja tüdrukuid, igal esmaspäeval ja kolmapäeval kell 17.30 Märjamaa rahvamaja Ly galeriisse võistlustantsu tundi. Tantsutunnid täiskasvanutele algavad 2. oktoobril kell 18.30 Märjamaa rahvamaja peeglisaalis. Rahvatantsurühma oodatakse 2. 3. klassi lapsi kolmapäeviti kell 14.00 ja 5. 6.klassi lapsi kolmapäeviti kell 15.00. Proovid toimuvad rahvamaja saalis. Line-tantsijad ootavad uusi liikmeid neljapäeviti kell 18.30 20.00 Märjamaa rahvamajja.
2. oktoober 2013 9 Märjamaa Nädalaleht Loterii korraldamiseks ei antud luba Muutunud aadress tekitab segadust Velise laat 1928. aastal. Foto Heinrich Ots. VANA FOTO 221 Ajalehe Virulane 9.01.1910 rubriigis Kodumaalt leiame muuhulgas nupu Vigalast ja täpsemalt Veliselt. Ei antud luba Kohalik põllumeesteselts palus 1910. aasta suveks omale seltsimaja ehituse raha nõutamiseks kohalikult kubernerilt loterii luba. Nüüd on seltsi eestseisusele teada antud, et loterii luba ei anta, sest et niisugust luba ainult heategevateks otstarveteks antakse. Niimoodi olid asjalood pea 100 aastat tagasi. Aga tänasel päeval on Märjamaa vallavalitsus andnud loa Velise rahvale korraldada järjekordne Velise sügislaat, mis toimub sel nädalavahetusel. Seepärast siinkohal pildimeenutus sarnasest sündmusest aastate tagant. Tõnu Mesila Varbola Lasteaed Algkool kutsub 12. oktoobril kõiki Põlli, Ohukotsu, Pajaka ja Varbola koolide endiseid õpilasi ja töötajaid Varbola piirkonna hariduselu 130. aastapäeva aktusele ja vilistlaste kokkutulekule. Päevakava: 13.00 14.00 - registreerimine 14.00 15.30 aktus 15.30-19.00 avatud maja Haimre rahvamajas 5. oktoobril kell 17.00 TEEMAÕHTU Rapla politseijaoskonna töötajad esitavad interaktiivse ohutusalase näidendi ÜKS ELU Stsenaarium: Õie Kopli, Margut Jõgisoo Lavastaja: Margut Jõgisoo Osades: Eit Margut Jõgisoo Vanamees Juhan Malmberg Pätid Priit Langi, Rain Saar Konstaabel Jaan Sildoja Päästetöötajad Näidend on kirjutatud politsei- ja päästetöös ette tulnud juhtumite põhjal. Pääse 1 Laval toimuvat vaatame teelauas istudes. LUgEJA KüSIb Mis ajast hakkasid valla keskustes kehtima uued lähiaadressid? Kes peab uuest aadressist lepingupartnereid teavitama? Kes vahetab majade numbrid? Teemat avab Märjamaa vallavalitsuse geoinfospetsialist Kirsti Mau. Lähiaadresside muutmise vajadus tuleneb kohanimeseadusest ja Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusest nr 251 Aadressiandmete süsteem. Kohalik omavalitsus vastutab selle eest, et aadressiandmete süsteem oleks loogiliselt üles ehitatud ja koha aadressid vastaksid nõuetele. Sellega seoses kehtestas Märjamaa vallavolikogu 19.03.2013 määruse Kohanimede määramise kord ja otsuse Kohanimede määramine. Külades, kus on hajaasustusega piirkond, ei tohi kasutada lähiaadressis krundinumbreid, juhul kui ei ole aadress määratud tänava või väikekoha (meil keskused) järgi. Tänava järgi nummerdades tuleb järgida nõudeid, kus paarisnumbrid on ühel pool tänavat ja paaritud numbrid teisel pool tänavat. Vallavalitsus otsis viisi, et seda küsimust kõige valutumal viisil lahendada. Sestap lisati Kastis, Orgital, Valgus, Varbolas ja Lauknal senisele aadressile Eesti Rahvaluule Arhiiv algatas kultuuripärandi aasta puhul lastemängude kogumise võistluse. Kogumisvõistluse koordinaatori, mängu uurija Astrid Tuisu sõnul muutub mängutraditsioon kiiresti ning see on tihedalt seotud konkreetsete mängijate ja ajastuga. Seetõttu on oluline ühelt poolt fikseerida praegune seis erinevate põlvkondade mängu teadmises ja mäletamises, teisalt propageerida vanade ja unustatud mängude uuskasutust, selgitas Tuisk. Lastemängude juurde sõna keskus. Kõige suuremad muudatused aadressides tekkisid siiski Valgus ja Lauknal, kus majanumbrid külas olid läbisegi ja nüüd said paljud majad uue, loogilises järjestuses numbri. Vallavalitsus võttis vastavad korraldused nr 719, 720, 725 ja 726 vastu 6. augustil 2013 ja need jõustusid vastuvõtmisest. Korralduse väljavõte saadeti korteriühistu / kortermaja esindajale või maaüksuse omanikule kas posti või e postiga. Uue süsteemile üleminekuga kõik andmebaasid automaatselt omavahel ei haaku. Küsimuse esitanud vallaelanik tõi välja asjaolu, et näiteks PRIA ei suutnud seostada endist ja praegust aadressi. Maaomanik peab teavitama uuest aadressist teenusepakkujaid ja lepingupartnereid (nt telefonioperaator, Eesti Energia jne). Märjamaa vallavalitsus sisestab vastavad muudatused ehitisregistrisse, elanikeregistrisse, maamaksuregistrisse, Maa ameti aadressiandmete süsteemi ning sealt edastatakse andmed kinnisturegistrisse. See on nii vallale kui ka inimestele veel nii uus olukord ja asjade laabumine võtab pisut aega. Vallavalitsus on tellinud nendele majadele uued numbrid, kus numeratsioon muutus. Numbrid saab kätte lähiajal ja elanikud ise sätivad uue numbri paika. Kestab lastemängude kogumise võistlus kogumisvõistlus ei ole sel korral suunatud ainult lastele: eriti teretulnud on mängukirjeldused täiskasvanutelt ja noortelt, kel kõige tegusam mänguaeg seljataga. Oodatakse nii meenutusi oma lapsepõlve mänguvõimalustest, paikadest ja seltskondadest kui ka mängukirjeldusi ja õpetusi. Kogumisvõistlus kestab kultuuripärandi aasta lõpuni ning töid saab esitada Eesti Rahvaluule Arhiivi uue kogumismooduli Kratt kaudu aadressil http://kratt.folklore. ee/.
10 Märjamaa Nädalaleht T 1.10 kl 17; 19; 21 KUST TULEB TOLM JA KUHU KAOB RAHA EESTI dokumentaalfilm 1.39 K 2.10 kl 17; 19; 21 DON JON USA komöödia 1.30 (MS -12) R 4.10 kl 19 21 MOODUST ABIELU TUKSI KEERATA SOOME komöödia 1.29 (MS -12) R 4.10 kl 17; 21.00 ja P 6.10 kl 17; 19; 21 BLING RING USA noortedraama 1.30 (K -12) K 9.10 17; 19; 21 VEREGRUPP EESTI RÜHM + NULL dokumentaal sõda 1.07 (K -12) Täiskasvanud 2.60 eurot Õpilased, üliõpilased, pensionärid 1.60 Lapsed alla 7 aasta 0.60 Filmide tutvustus Kasti lasteaias Karikakar neljapäeval, 3. oktoobril kell 16-18 MIHKLILAAT JA LAHTISTE USTE PÄEV Kõik huvilised on oodatud! Don Jon Jon Martello (Joseph Gordon Levitt) on nägus seelikukütt. Mees on nii osav murdja, et sõbrad kutsuvad teda tunnustavalt Don Joniks, kuna tema skoorimisvõime on lihtsalt imetlusväärselt muljetavaldav ta suudab mängleva kergusega 10 palliseid tšikke rajalt maha võtta. Igal nädalavahetusel. Hoolimata tohutust menust lihast ja luust naiste seas on Jonil üks väike salapahe: ta on lootusetult sõltuvuses netipornost. Ka kõige kuumem voodikaaslane ei suuda talle pakkuda sellist taevalikku õndsust nagu internetiavarustes vohav porr. Seda seni kuni ta kohtub Barbaraga (Scarlett Johansson), iseteadliku noore naisega, kes osutub meistermurdjale parajaks väljakutseks. bling Ring Sofia Coppola (lavastatud ja tõsielusündmustel põhinev kriminaalne lugu süüdimatust noortekambast, kes röövisid Hollywoodi staaride kodudest Teisipäeval, 8. oktoobril kella 9 16 toimub Vardi Erametsaseltsi konsulendi Liivi Ehrpaisi Euroopa Liidu metsameetme toetuse taotluste vastuvõtt Märjamaa Vallavalitsuses toas nr 20 Lisainfo: Liivi Ehrpais 5390 4120 või 48 69 140, liivi.ehrpais@mail.ee www.eramets.ee/toetused/ Haimre rahvamajas 8. oktoobril kell 18.00 KOHTUME KASTI HAIMRE PIIRKONNA SAADIKUKANDIDAATIDEGA Inga Artel, Urmas Kristal, Hanno Marrandi, Maario Hansman, Ants Arula ja Heino Oja. * K uulame, milline on ne nde nä gemus j a s oov t egutseda kodukandi eluolu paremaks muutmise nimel. * Kallis valija, kui hoolid kodukohast ja oma riigist, siis tuleb minna valima ja valida oma külast oma inimene. * Tule, kuula, esita küsimusi ja tee oma valik! * Sulle on antud võimalus! miljonite dollarite väärtuses väärisesemeid. Peaosas Harry Potteri saagast tuntud Emma Watson ning lisaks teevad kaasa ka mõned noorte varaste ohvriks langenud kuulsused nt. Paris Hilton. Neile meeldib kõik, mis hiilgab. Nad joovad palju ja teevad koolist poppi. Nende eeskujudeks on Hollywoodi staarid ning nende eesmärgiks eksklusiivsed brändikaubad, millega kaunistavad end ainult kõige kuulsamad ja ilusamad. See on noortekamp nimega Bling Ring, kes käib kuulsuste kodudes vargil. Jälgides oma iidoleid Twitteris ja Facebookis, teavad nad täpselt, kuhu minna ning kui palju neil röövide sooritamiseks aega on. Pakun eakale koduhooldust. 5668 8030 Pakitud TURBABRIKETT, PUIDUBRIKETT. Kojuvedu. 514 9745, 5359 2794 * Tööriistade ja kaubikute rent * Akende müük, mõõtmine ja paigaldus * Kasutatud kodumasinate müük. Märjamaa Pärnu mnt 68 5566 9903 Avatud iga päev 10 19 www.dracula.ee Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga) ja kasvavat metsa (raieõigust) Tel 528 4932 Riho Alavee info@timberston.ee 2. oktoober 2013 Kallid pensionärid! Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 13.00 toimub Märjamaa sotsiaalkeskuses PENSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK Päevakorras: 1.Aruanne pensionäride tööst. 2. Märjamaa Pensionäride Ühenduse juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine. Seltsingu Märjamaa Pensionäride Ühenduse juhatus Vanametalli ost lihulas Vanaauto kampaania 120 eur/tk kuni 30. okt. transport kokkuleppel. Vaata lisa: www.taeblaauto.ee lisainfo tel 5684 4145 Kirstuvedu alates 75 eurost, krematooriumitransport alates 95 eurost. 5660 1548 Anda üürile äripinnad 23 m 2 ja 62 m 2 aadressil Pärnu mnt13, Märjamaa alev. 1 m 2 üüri hind 3 + 20 % käibemaks. Tel 505 3120
2. oktoober 2013 11 Märjamaa Nädalaleht Haimre rahvamaja kutsub Haimre rahvamaja oktoobrikuus kooskäimist alustav lauluansambel Aovalgus (vanem) ootab lauljaid II häälde (alt). Juhendab Taimi Kingisepp. Seltsielu ja ühised esinemised mitmekesistavad meie argipäeva. Info: 5561 6926 Laste lauluring (3-5aastastele) alustab esmaspäeval, 7. oktoobril kell 16.30. Õpetab Kadri Burmeister. Märjamaa Valla Rahvamajas Neljapäeval, 3. oktoobril kell 11.00 Viljandi Laste ja Noorteteater Reky etendus SÖÖBIK JA PISIK, pilet 5 Laupäeval, 12. oktoobril kell 19.00 Peeter Oja monoetenduses Nüüd tõesti aitab jamast, piletid 13 /16 Laupäeval, 19. okoobril kell 15.00 Puhkpilliansambel Brassical, piletid 3 / 5 Teisipäeval, 22. oktoobril kell 19.00 Endla teatri etendus Koht sigade seas piletid 8 /10 Laupäev, 26. oktoober on üleriigiline sündmus 24 tundi avatud rahvamaja. Toimuvad kontserdid, teatrietendused, näitused, töötoad ja näidatakse kino Ly galeriis Nikolai bleskovi maalide näitusmüük Märjamaa Folgi ajal savist valmistatud kilpkonnad on valmis ja ootavad omanikke Märjamaa rahvamaja administraatori ruumis. EELK Märjamaa Maarja kogudus Kolmapäev, 2. oktoober 17.00 Pihiaeg (kogudusemaja) 18.30 Missa (Maarja kirik) Neljapäev, 3. oktoober 7.30 Missa (Maarja kirik) Reede, 4. oktoober 7.30 Missa (Maarja kirik) Pühapäev, 6. oktoober 20. PÜHAPÄEV PÄRAST NELIPÜHA 11.00 Missa (Maarja kirik) Esmaspäev, 7.oktoober 7.30 Missa (Maarja kirik) 18.00 Palvetund (kogudusemaja) Teisipäev, 8. oktoober 7.30 Missa (Maarja kirik) Juhime tähelepanu, et suvekuudel sõitis SEBE liin nr 187 Tallinnasse iga päev kell 16.35, alates 1. septembrist on buss käigus vaid reedel ja pühapäeval kell 16.35. Aeg läinud nii, et ema lahkunud on ära, teda enam hoida me ei saa. Jääb tühjaks tuba, päike kaotab sära, ta põrmu pärib kalmuliste maa Mälestame REGINA PEDOSKIT ja avaldame südamlikku kaastunnet Aimile, Marjule, Heikile ja Urmasele perekondadega neile kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Kaare ja Felix Tublid vesivõimlejad! Alustame 3. oktoobril kell 11. Nii igal teisipäeval ja neljapäeval. Sirje Avaldame kaastunnet Heikile ja Urmasele peredega kalli ema, vanaema ja vanavanaema REGINA PEDOSKI kaotuse puhul. Perekonnad Ilumäe ja Veimann Avaldame kaastunnet Heikile ja Urmasele peredega ema ja vanaema REGINA PEDOSKI kaotuse puhul. Õilme ja Andrus Need armsad, kellest äkki jääme ilma, on tegelikult alles meie sees. Nad on meie ligi, ei torka silma, nii nagu valgus tolmukübemes. L. Tungal Siiras kaastunne Kajale elukaaslase REIN LUHAÄÄRE kaotuse puhul Märjamaa lasteaed Pillerpall REGINA PEDOSK Sügav kaastunne Urmasele ja Heikile peredega. Perekond Hiiemaa EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 Kantselei avatud kolmapäeviti kell 11-16. Õpetaja kõnetunnid kantseleis kolmapäeviti kell 11-16 Telefon: 553 0045 Koduleht: http://eelk.ee/kullamaa/ Laupäeval, 5. oktoobril kell 11 on Kullamaa kirikus sügisene koristuspäev. Võta hari, ämber, kühvel ja lapp kaasa. Talgupäeval näeme! Koguduse juhatus EELK Vigala Maarja kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 Päev õhtule laskus ja lõppes elurada... Avaldame kaastunnet Kaja Kirsile elukaaslase REIN LUHAÄÄRE kaotuse puhul. Ülle, Kaja, Kaja, Eve, Luule Avaldame kaastunnet Heiki Pedoskile perega REGINA PEDOSKI surma puhul. Vanad ja noored Kaldlaurid Üks tee on lõpuni käidud, üks süda vaikinud... Tunneme Sulle, Heiki, ja Su perele kaasa ema REGINA PEDOSKI kaotuse puhul. Laane Jahimeeste Selts Avaldame sügavat kaastunnet Heiki ja Urmase perele ema REGINA PEDOSKI surma puhul. Töökaaslased Kohatu Farmerist
12 Märjamaa Nädalaleht 2. oktoober 2013 83 Laine Lemmik 2.10 Märjamaa alev 82 Laine Talinurm 1.10 Vanamõisa küla 79 Valder Jusilo 4.10 Märjamaa alev 79 Olga Kängsepp 5.10 Märjamaa alev 78 Arnold Jõelaan 2.10 Maidla küla 70 Evi Minnik 30.09 Märjamaa alev 65 Anne Vunk 3.10 Lokuta küla 65 Evi Vainsalu 5.10 Konuvere küla MÜÜK KARSERVI GARAAŽ Sõiduautode remont, varuosad Rehvitööd, diagnostika Pleki- ja keevitustööd Tel 554 7270 Orgita II paekarjäär müüb soodsa hinnaga killustikku. Asume Märjamaa vallas Orgita külas. Limestone OÜ, kontakttelefon 5635 6256, info@limeston.eu Müüa kuivad küttepuud alates 2,5 rm. 5633 5305 Lõhutud küttepuud. 509 2933 Lõhutud küttepuud. 5190 6548 Kvaliteetne puitbrikett ja pelletigraanul Kuusikul. 5887 7330 Müüa või anda üürile 2-toal keskk krt Pärna tn. 5340 3880 3toaline Tehnika 7. 5595 8682 Müüa 2toaline korter Orgital, 52m 2. Hind 12 500. 523 1186 Müüa Valgus 1toal rem-tud mööbliga krt, 39 m 2, II k, rõdu, aknad vahetatud. H 3000. 5647 0574 Müüa 2toaline remonditud ahik Õhksoojuspumbad ja paigaldus alates 770 eurost. Lisainfo ja hinnapakkumine: http://www. õhksoojus.eu või tel 5388 4884 * Ehitus-ja remonditööd * Vanade palkmajade renoveerimistööd * Katuste ehitus Tehtud tööle garantii. ormstunkujundus@gmail. com Tel: 5557 5268 25. septembrist on meie uus kontor aadressil Veski tn 6 (postimaja II korrusel). AS Matsalu Veevärk C-G Berg Metal OÜ pakub tööd KEEVITAJALE. Info tel 482 1785 korter Sauna tn. Õhksoojuspump, boiler, gaasipliit, wc ja duśiruum koos, suur köök. 5360 9999 Müüa taliküüslauku ja lambaliha. Toon koju kätte, Küsi hinda! 5105221 TEENUSED Ohtlike puude langetamine, arboristitööd. 5663 2968 Raamatupidamisteenus ettevõtetele soodsalt ja kvaliteetselt. Tel: 5342 7458, e-mail: liis@ kancord.ee Kancord OÜ Transportteenus multilift autoga. kuni 8 t. 524 9311 KAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, hind 1,09 /min, Metsanurga võimlas algavad JU-JUTSU JA ENESEKAITSE TREENINGUD nii noortele kui täiskasvanutele Ju-jutsu on vana Jaapani sõjakunst, mis on saanud mõjutusi karatest, judost, kick-boxing`ust ja aikidost. Esimene kokkusaamine reedel, 27. septembril kell 18.30 Teadmiseks uutele tulijatele: võta kaasa T-särk, dressipüksid ja valged sokid. Vanad olijad: võta kaasa täisvarustus. Info 5265315, 5651923 www.estjutsu.ee Arvutite hooldus ja remont Elektroonikaseadmete remont Liivapritsitööd, keevitustööd Märjamaa Jaama 5 E R 9 18 Info tel 5807 2620 Reedel, 4. oktoobril algusega kell 21 KULDKõrI KArAOKe AVALööK Jagame tublimatele lauljatele kingitusi Pilet 3 eurot Sissepääs alates 18. eluaastast vaata ka: ennustus.ee Kui sul on liha, siis tee sellest poolsuitsuvorsti. Õ 5345 0989 Lõikan hekki, võsa, teen saetöid. 5554 7291 ÜÜRILE ANDA JA VÕTTA Üürile anda 1toal ahik möbl krt 3. korrusel Märjamaal. 54588445 Võtan üürile kaugemalt koo lis käiva õpilase. Olemas inter neti võimalus. Tingimused kokkuleppel. 5686 1484 Pärnu mnt 67 Märjamaa kaupluse Mets ja Aed 2. korrus Juuksuritööd Kulmude-ripsmete värvimine-modelleerimine Ripsmete püsipikendamine Juustepikendused Vertikaalne kiirsolaarium Üürile anda 1toaline mugavustega korter. 5698 6759 Soovin üürile võtta 2-3toalist korterit Märjamaal. 5668 7275 TÖÖ T R 10 17 L 10 15 Info tel 5620 3912 Vajatakse töölist, kelle tööüles annete hulka kuulub tootmisettevõtte territooriumi, lao ja tootmisseadmete korrashoid; valmistoodangu pakkimine ja vajadusel liinitöölise oskuste oman damine. Soovijatel võtta ühendust emailil: peeter.lehe@joutsen. com või telefonil 5699 4421 Tallu vajatakse lüpsjat. 56772006 MÄRJAMAA NÄDALALEHT www.marjamaa.ee Trükiarv 980 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842 Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee