Kohila valla infoleht. Nr. 7 (140) TÄNA LEHES Ohtlike jäätmete kogumisring lk 2 Näpunäited veevärgija kanalisatsiooniga liitumiseks lk 3 Suvemeenutusi: ülimenukas kogukonnamuusikal Veterahva needus, vanas headuses lastelaager Mäng on väikese inimese töö ja Tohisoole naasnud Kaparock Volikogu ja vallavalitsuse majandushuvide deklaratsioonid lk 4, 5 Esimese klassi õpilaste nimekirjad lk 6 Keskkonnahariduse Keskuse suvi lk 7 Seltside elust ja seltsielust lk 8 Kaks uut eelkooli avavad uksed lk 9 Sünnipäevad ja sünnid lk 10 BIG Kuldliiga taas tulekul lk 11 Reklaam lk 12 Koolituskülg 13 lk Ettevõtjad pälvisid tunnustusi 14 lk Näkiliste naksis nelik (vasakult Ave Kala, Margit Aru, AveKontson, Sirje Kullerkupp) võlumas vana Säga (Rein Kontson) Foto: Raimo Pauser, vaata rohkem pilte: http://nagi.ee/photos/errrr/sets/354127/ Aespa perepark ootab külla lk 15 Lasteaedadest ja lastekeskusest lk 15 Sport lk 16, 17 Meelelahutus, kuulutused lk 18 Kuulutused, teated lk 19 Fotod: erakogust 1
VALLAVALITSUSES Ohtlike ja elektroonikajäätmete kogumisring 2 Kuupäev Asula Koht Kellaaeg 8. september Lohu Välja maja 10.00-10.20 8. september Mälivere Raudteejaama teeots 10.35-10.55 8. september Prillimäe Kaupluse juures 11.15-11.35 8. september Salutaguse Pärmitehase parkla 11.50-12.10 8. september Pahkla Endise kooli parkimisplatsil 12.35-12.55 8. september Kohila Side tn 2 13.15-13.40 8. september Kohila Raudteejaama juures 13.55-14.30 8. september Kohila Bussijaama juures 14.45-15.05 9. september Hageri Kaupluse juures 10.00-10.20 9. september Rabivere Mõisa juures 10.40-11.00 9. september Adila Mikori maja juures 11.15-11.35 9. september Sutlema Poe juures 11.55-12.15 9. september Aespa Turu juures 12.35-12.55 9. september Aespa Endise klaasitöökoja juures 13.10-13.30 9. september Vilivere Mäevana tee ots 13.50-14.10 9. september Vilivere AÜ Aasumäe lõunapoolne sissesõidutee 14.30-14.50 9. september Vilivere Metsakodu vana kauplus 15.15-15.35 Ohtlikud jäätmed on patareid, akud, värvid, lahustid, saastunud taara, olmekeemia, kraadiklaasid, vanad ravimid, meditsiinijäätmed, kemikaalid, päevavalguslambid ja muud ohtlikud jäätmed. Elektroonikajäätmed on pliidid, külmkapid, pesumasinad, televiisorid, arvutid ja nende lisaseadmed, telefonid, elektrilised tööriistad, kellad, kaalud, audio-videoseaded, elektrilised ja elektroonilised mänguasjad. Elektroonikajäätmetel peavad olemas olema olulised osad, seadme kvaliteet ei ole oluline. Lisainfo: Kadri Raus, keskkonnanõunik, tel 489 4764, 5556 0084 Pühendusega pink Heino Viliperele Vallavalitsuse ja Hageri muuseumi esindajate ühisel initsiatiivil otsustati Kohila staadioniesisele paigaldada pink tagasihoidliku loomuga, kuid samas ääretult mitmekülgsele ja pühendunud spordimehele ning kogukonna liikmele Heino Viliperele, kelle initsiatiivil valmis Kohila kooli juurde esimene arvestatav staadion aastal l970. Spordikompleksi juht Aavo Kergand tunnistab, et Heino on unikaalne inimene, kes oskab kõike ja on alati valmis asjade parandamiseks oma käe külge panema. 2010. aastal pälvis Heino Vilipere vallapoolse tunnustusena elutöö preemia. Tema süda kuulub ka praegu staadionile, kergejõustikule ja sportlikule eluviisile. Konsumi seinal võivad huvilised näha Heino akvarellide näitust. Elurõõmsal mehel jätkub aega ka laulukooris harjutamas käia. Koorikaaslase Adolf Kerno sõnul on Heino musikaalne ning õpib partiid kiiresti ära. Kuni teised harjutavad, lahendab tema ristsõnu. Heino Vilipere pingi ametlik paigaldamine saab teoks 29. augustil Bigbank Kuldliiga avatseremoonia järel. Vallavalitsus Kohila saab juurde 2,7 km valgustatud kergteed 2. juulil algasid Kohila alevis Lohu Kohila kergliiklustee ehitustööd. Kohilast, Tohisoo mõisapargist Lohu bussipeatuseni viiva teelõigu ehitust on vallarahvas oodanud ligi 8 aastat. Uue kergtee pikkus on 2,7 kilomeetrit ja vastavalt ehituskavale valmib see hiljemalt 31. oktoobriks. Vastavalt projektile saab teealune pind korraliku drenaaži, kindla aluskihi ja peale asfaltkatte. Tee saab täies ulatuses valgustuse, tee äärde paigaldatakse 9 istepinki ja prügikastid. Kergliiklustee ehitustöid teostab AS Järva Teed ning ehitus koos järelevalvega läheb maksma pisut enam kui 383 tuhat eurot. Tee ehituseks sai vald toetust Siseministeeriumi regionaaltoetuste valdkonna Kergliiklustee toetusskeemist, tänu millele kaetakse 80% ehituskuludest. Valla omaosaluseks kujuneb ligikaudu 75,5 tuhat eurot. Pukamäe ja Lohu küladest käib Kohila alevisse kooli ja tööle aasta ringi väga palju inimesi. Nii jalgsi kui jalgrattal liikumine pimedal ajal ja talvel on sellel teel eriti riskantne. Kohila vallavanema Heiki Hepneri sõnul on vallal ohutu ja mugava liiklemise tagamiseks lähema viie aasta jooksul kavas rajada vähemalt kolm kergliiklusteed, mis ühendavad Kohila-Urge-Prillimäe ning Prillimäe-Salutaguse piirkonnad, aga ka Kohila-Hageri, Hageri-Sutlema-Aespa, Kohila-Vilivere suunad Kiisa-Kohila tee trassil. Kuna teede ehitamise näol on tegemist väga kalli investeeringuga, on vajalik selle teostamiseks taotleda kaasrahastust kas Euroopa Liidu tõukefondidest või riigieelarvest, selgitas Heiki Hepner Vallavalitsus Lugusid Heinost ja tema elust kuulas ka ERR saate Pink saatejuht Vahur Kersna. Foto: Eeva Kumberg
KOHILA Ülevaade Kohila reoveekogumisala veemajandusprojekti kulgemisest Vesine suvi on lõppemas ja kooliaasta algamas Santeh Ehitus on Kohila Ülejõe piirkonnas tööd lõpetanud ning järelevalve on tööd vastu võtnud. Suur tänu Ülejõe piirkonna elanikele, kes suhtusid kaevetöödesse mõistvalt ning vapralt ebamugavusi talusid. Nordecon AS on Põhja- ja Lõuna Kohila piirkonnas oma ehitustöödega graafikus ning paigaldada on neil jäänud veel u 300 m torustikku. Augusti lõpuks peaks olema taastatud enamik teekatetest. Jäävad veel mõningad tänavad, mille alla paigaldatud torustike kvaliteet ei vasta nõuetele ning kus töövõtja tegeleb puuduste kõrvaldamisega. Ehitajal on lepinguline kohustus rikutud pinnakate (sh ka teekate, sissesõidud ning haljastus) taastada esialgsel kujul. Tõsi, lepingu tähtaeg on oktoobris. Kui juhtub, et sügisel ei ole enam ilmastikutingimustest johtuvalt võimalik taastustöid teha, tehakse need ilmade paranemisel kevadel. Taastamistööde kvaliteedi üle valvab meie järelevalveinseneri meeskond. Kuulujutt, et aiataguse haljasala taastamiseks tuleb teha avaldus, ei pea paika. Samas, kui elanikud märkavad taastamistöödes vajakajäämisi, palun neist kindlasti teada anda. Saame nii üheskoos Kohila heakorra projektieelse olukorra taastatud. Mitmel korral on elanikud küsinud taastamistööde kohta ka otse toru paigaldavatelt töömeestelt. Peatöövõtja on iga tööliigi jaoks sõlminud lepingud eraldi alltöövõtjatega ja torupaigaldajad ei tea midagi teekatte taastamisest, asfalteerijad ei tea midagi haljastuse taastamisest jne. Kordan veelkord kõikjal taastatakse töödeeelne olukord, see on töövõtja lepinguline kohustus. Lepaluku veehaarde ja veetöötlusjaama ehitus on lõpetatud. Kõik, kes on ühendatud Kohila alevi tsentraalsesse veevõrku, saavad nüüd vee uuest jaamast. Olete kindlasti märganud, et veevõrgu surve vastab juba nõuetele. Seoses sellega oleks soovitav üle kontrollida oma kinnistu (ja ka hoonete) siseste veetorude tehniline seisukord. Ka reoveepuhasti ehitustööd on lõpetamisel. 12. juulil sõlmiti hankelepingud Hageri, Prillimäe, Salutaguse ja Sutlema asumite ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustöödeks (Hange 12) vastavate osade riigihanke võitjatega: Osa1 Hageri ja Sutlema vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine - Santeh-Ehituse OÜ-ga; Osa2 Salutaguse ja Prillimäe vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ning reoveepuhastite likvideerimine - Santeh-Ehituse OÜ-ga; Osa 3 Joogiveerajatiste rekonstrueerimine (Sutlema ja Salutaguse puurkaev-pumplad) - AS-ga Nordecon. Ehitushanked korraldatakse nn FIDIC Kollase raamatu põhimõttel, ehk siis ehitaja ülesandeks on nii tööjooniste koostamine kui ka sellele järgnev ehitamine. Hetkel tegelevadki töövõtjad projekteerimisega. Meie järelevalveinseneri meeskonna juht on vahetunud. Uus juht on suurte kogemustega insener Peeter Puusta. Kontaktandmed: telefon 5035642 ja e-post peeter. puusta@telora.ee. Madis Maddison projekti juht Paistab, et ilmataat hoolitses eestimaalaste eest. Ilmad puhkuste kõrgperioodil olid jahedad ning vesised. See oli ka üheks põhjuseks, miks tänavu joobes olekust tingitud uppumissurmade ning liiklussurmade arv veidi vähenes. Meenub kunagise Kohila Keskkooli seinalt üks loosung õppida, õppida, õppida! Väikese muudatusega kõlbab see ka tänapäeva korrata, korrata, korrata! Maanteeamet küll pikendas rollerite registreerimise tähtaega 2012. a detsembri lõpuni (see kehtib ka nende rollerite kohta, millel ei ole säilinud ostujärgsed dokumendid). Sellise rolleri liikluses tabamise korral koostab politseinik vastavasisulise protokolli. Kahjuks liigub registreerimata ning kindlustamata rollereid veel tänavapildis üsna palju. Jalgratturid jalgratas peab olema tehniliselt korras (töökorras pidurid, ees valge helkur, taga punane helkur, kodarates oranžid helkurid ning signaalkell). Korras peab olema ka jalgratturi varustus alla 16-aastane jalgrattur on kohustatud kandma kaitsekiivrit. Reguleerimata ülekäigurada jalgrattal sõites ületades on eesõigus autojuhil. Liiklemine kergliiklusteedel. Need teed on küll ideaalsed kohad liikumisspordiga tegelemiseks, kuid jalakäijatega koos liikumisel on sportijatel seal kohustus liikuda jalakäija kiirusega. See kehtib nii jalgratturite kui ka rulluisutajate ja suusatajate kohta. Käes on augusti pimedad ööd. Pimedal ajal peab jalakäijal olema helkur. See ununeb aga suures puhkamise tuhinas ära. Näiteks Kapa Rocki lõppedes oli pime alev helkuriteta jalakäijaid täis. Seoses vihmarohke suvega on kätte jõudmas lisaks marjaajale ka seeneaeg. Tuletan meelde, et korilusega tegelemise ajal võtke kaasa täislaetud akuga mobiiltelefon. Siis on võimalik kutsuda abi ning abistajatel on võimalik telefoni asukoha järgi ka abivajajat kiiremini üles leida. Taas on algamas kooliaasta. Lapsed on kindlasti väga hästi puhanud ja nende mõtted tiirlevad ikka suves. Seetõttu palun autojuhtidelt suuremat tähelepanu eriti ülekäiguradade juures. Kindlasti kasutavad paljud lapsed kooliskäimiseks ka jalgrattaid. Lapsevanemad, palun kontrollige enne kooliaasta algust üle laste jalgrataste tehnoseisund ning turvavarustus. Soovin kõigile kuivema suve jätkumist ning turvalist elukeskkonda! Aivar Vaas politseikomissar Praktilised näpunäited vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks Kohila Maja OÜsse on vaja viia järgmised dokumendid: 1) Avaldus Taotlus kliendile (blanketi saab Kohila Maja sekretärilt või vallamajast) veevarustuse ja kanalisatsiooni tehniliste tingimuste saamiseks, mille alusel Kohila Maja OÜ väljastab tehnilised tingimused taotleja kinnistu jaoks 2) Avaldus liitumiseks (blankett Kohila Maja OÜ veebilehel http://www.kohilamaja.ee/images/stories/dokumendid/taotlused/eraisiku_taotlus_liitumiseks.pdf ) (WWW.kohilamaja.ee/Ettevõttest/Dokumendid/Eraisiku taotlus liitumiseks, saab ka Kohila Maja OÜst või vallamajast) 3) ID kaardi koopia (saab teha ka Kohila Majas) 4) Väljavõte kinnistusraamatust omandi tõestamiseks (saab teha ka Kohila Majas) 5) Maa ostu-müügileping ja asjaõiguslepingu koopia (saab teha ka Kohila Majas) 6) Veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumisprojekt (2 eksemplaris, kaante vahel (koostab kas arhitekt või taotleja ise vastavalt nõuetele, sealhulgas: Tiitelleht (kinnitab projekti koostaja allkirjaga) Sisukord ja seletuskiri Asendiplaan, millele on kantud vee ja kanalisatsiooni välisvõrgud kuni hoonesse sisenemiseni, tähistatud liitumiskaevud ja nende geodeetilised kõrgusmõõdud. (kinnitab projekti koostaja allkirjaga) 7) Kohila Maja OÜs kontrollitakse projekt üle ja kooskõlastatakse (1 eksemplar Kohila Maja OÜle, 1 eksemplar taotlejale peale kooskõlastust) ning valmistatakse ette liitumisleping 2-s eksemplaris (1 eksemplar Kohila Maja OÜle, 1 eksemplar taotlejale peale allkirjastamist), millele kirjutavad alla taotleja ja Kohila Maja OÜ esindaja. 8) Peale liitumislepingu sõlmimist väljastab Kohila Maja OÜ taotlejale arve, millel on kogu liitumistasu summa (vesi+ kanalisatsioon 855,60 eurot, ainult kanalisatsioon 330 eurot). Taotleja tasub arve kas korraga või osade kaupa vastavalt lepingu punktis 2 olevatele tingimustele. 9) Reaalselt saab taotleja liituda peale teenuselepingu sõlmimist Kohila Maja OÜga. Aeg tuleb Kohila Maja OÜs kokku leppida. Liitumise protsess on pikemalt ära toodud Kohila Maja OÜ veebilehel http://www.kohilamaja.ee/images/stories/dokumendid/taotlused/liitumisest_yhisveev2rgi_ja_kanalisatsiooniga_2012.pdf Üks liitunutest (autor toimetusele teada) 3
VOLIKOGUST Kohila vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmete majandushuvide deklaratsioonid Seadustest tulenevalt esitab vallavolikogu revisjonikomisjon koondi Kohila vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmete majandushuvide deklaratsioonidest. I. Üldandmed 1. Ees- ja perekonnanimi. 2. Isikukood. [Ei kuulu avaldamisele] 3. Ametikoht. 4. Asutus (tööandja). 5. Ametipalga aste ja ametipalk. II. Andmed vara kohta 6. Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad, deklareeritakse ka pooleliolevad ehitused, ühis- ja kaasomandiks oleva vara puhul näidatakse ametiisiku osa selles): otstarve, asukoha maakond, linn, kinnistuspiirkond, kinnistu number. [Aadressi märkimata] 7. Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid: sõiduki liik, mark, väljalaske aasta. 8. Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus. 9. Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv). III. Andmed varaliste kohustuste kohta 10. Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 eurot, kui ametikohal ametipalka ei maksta: võlausaldaja, võlajääk deklareerimise ajal. 11. Muud varalised kohustused, mille suurus ületab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 eurot, kui ametikohal ametipalka ei maksta (liisingud, käenduslepingud, hüpoteegid jms). IV. Andmed muude tulude kohta 12. Muud regulaarsed tulud (palk ja lisatasud põhitöökohal, kui ametiisikul puudub ametipalk, näidates nende suuruse; kompensatsioonid, sh nõukogudest saadavad hüvitised, nimetades nõukogu ja näidates hüvitise suuruse; intressid; pensionid; töövõtust ning teadus- ja õppetööst saadavad tasud; autoritasud; muud tulud või tuluallikad, näidates ära, mis liiki tuludega on tegemist). [Tulu suurust näitamata] V. Andmed maksustatava tulu ja dividenditulu kohta [Ei kuulu avaldamisele] VI. Andmed abikaasa, vanemate ja laste kohta [Ei kuulu avaldamisele] 4 1.1. Esne Ernits. 3. Vallavolikogu liige, Hageri teabetoa teenindaja. 4. Kohila vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Sõiduauto VW Vento 1992. 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole. 2.1. Juri Fjodorov. 3. Vallavolikogu liige. 4. SFK Projekt OÜ. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Mootorratas Suzuki GSX1300R 2008. 8. Ei ole 9. SEB arvelduskonto. 10. SEB õppelaen 4000 EUR. 11. Ei ole. 12. Juhatuseliikme töötasu, SFK Projekt OÜ dividendid. 3.1. Allar Haljasorg. 3. Vallavolikogu liige. 4. Stoneridge Electronics AS. 5. Ei ole. 6. Kaks kinnistut Kohila vallas. 7. Ei ole. 8. Ekspress Grupp AS 3 000 aktsiat 1 800 EUR, Silvano Fashion Group AS 4 000 aktsiat 1 600 EUR, Olainfarm AS 7 000 aktsiat 7 000 LVL, Grindeks AS 700 aktsiat 700 EUR, Mandatum Life Aggr Str 11,3 osakut 1 130 EUR, LHV pensionifondi XL 6 947 osakut 4 446 EUR. 9. SEB, arveldusarve ja pensionikonto; Swedbank arveldusarve, LHV arveldusarve, investeerimiskonto ja pensionikonto. 10. SEB eluasemelaen 19 542 EUR ja 4 464 EUR. 11. SEB hüpoteek 16 617 EUR, 14 380 EUR ja 12 463 EUR. 12. Stoneridge Electronics AS töötasu 4.1. Raivo Heinaru. 3. Vallavolikogu liige, Kohila Gümnaasiumi direktor. 4. Kohila Gümnaasium. 5. Ametipalk 1 472, lisatasu 361 EUR. 6. Korter Märjamaal, põllu- ja metsamaa Saku vallas. 7. Sõiduauto Mazda 3 (2006). 8. Ei ole. 9. Swedbank arveldusarve, SEB arveldusarve. 10. SEB eluasemelaen 11 500 EUR. 11. Ei ole. 12. Ei ole. 5.1. Heiki Hepner. 3. Vallavalitsuse liige, vallavanem. 4. Kohila vallavalitsus. 5. 1 933 EUR. 6. Kaheksa kaasomandis maatulundusmaad Kohila vallas, garaaziboks Kohila vallas. 7. Nissan Micra 2004. 8. SEB pensionikindlustus 1 818, 93 EUR, SEB Progressiivne Pensionifond 6 449, 41 EUR, Tark Mets OÜ osakud 2 556 EUR. 9. SEB arveldusarve, Danske Bank arveldusarve. 10. Ei ole. 11. DnB Nord Liising AS sõiduvahendi kasutusrent, Eesti Vabariik hüpoteek, 12. Autoritasud. 6.1. Hillar Kalmet. 3. Vallavolikogu liige. 4. Ei ole. 5. Ei ole. 6. Eramu Kohila vallas. 7. Ei ole 8. Lonholm OÜ osakud 2 556,47 EUR. 9. SEB arveldusarve, Danske Bank arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Kohila Maja OÜ nõukoguliikme hüvitis. 7.1. Ingrid Kangur. 3. Vallavolikogu liige, õpetaja. 4. Kohila Gümnaasium. 5. 736,07 EUR. 6. Kaks metsamaad Kohila vallas. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank ja SEB arveldusarved. 10. Swedbank 26 000 EUR. 11. Kohila Võrkpalliklubi käendusleping. 12. Ei ole. 8.1. Anneliis Kõiv. 3. Vallavalitsuse liige, kultuurinõunik. 4. Kohila vallavalitsus. 5. 892 EUR. 6. Korter Kohila alevis, Kinnistu ja elumaja Kohila vallas. 7. Maastur Toyota Hi-Lx 1991, sõiduauto Merzedes Benz 200 D 1991. 8. Ei ole. 9. SEB arveldusarve, Swedbank arveldusarve. 10. SEB eluasemelaen 12 356, 96 EUR. 11. Ei ole. 12. Eesti Kuluurkapital töötasu. 9.1. Inna Laanmets. 3. Vallavolikogu liige. 4. Haridus. ja Teadusministeerium. 5. Ei ole. 6. Korter Kohila vallas. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank arveldusarve, SEB arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Haridus- ja Teadusministeerium töötasu. 10.1. Argo Luik. 3. Vallavalitsuse liige, abivallavanem. 4. Kohila vallavalitsus. 5.1 426 EUR. 6. Maatulundusmaa Jõgeva vallas, elamumaa Kohila vallas ja Kiili vallas. 7. Sõiduauto Seat Cordoba Vario 2000. 8. Roniroos Projekt OÜ 50% osanik 1 278 EUR, Danske Bank Pensionifond 1 507,16 EUR. 9. SEB arveldusarve, Swedbank arveldusarve, Nordeapank arveldusarve. 10. SEB 41 619, 97 EUR. 11. SEB hüpoteegid, sõiduauto liising. 12. Kohila Maja OÜ nõukoguliikme hüvitis, volikogu komisjoniliikme tasu. 11.1. Väino Maasalu. 3. Vallavalitsuse liige, sotsiaalnõunik. 4. Kohila vallavalitsus. 5. 862, 81 EUR. 6. Elamumaa ja kaks maatulundusmaad Kohila vallas. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Nordea Finance Estonia AS liising sõiduauto Mazda. 12. Ei ole. 12.1. Edith Maasik. 3. Vallavolikogu liige, õpetaja. 4. Kohila Gümnaasium.
VOLIKOGUST 5. Ametipalga aste 25, 888, 88 EUR. 6. Korter Kohila vallas, maja Iisaku vallas. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. SEB arveldusarve, Swedbank arveldusarve. 10. Swedbank 15 083, 89 EUR. 11. Ei ole. 12. Bit AS litsntsitasu, REKK töövõtulepingutasu, TLÜ töövõtulepingutasu. 13.1. Margus Miller. 3. Vallavolikogu esimees. 4. Kohila vallavolikogu. 5. 402,64. 6. Elamumaa 1/6 osa Kohila alevis, elamumaa ½ osa Kohila vallas. 7. Ei ole. 8. Swedbank Pensionifond K3 5422 osakut 5 226 EUR., Arco Vara AS 141 aktsiat 804 EUR., Hoffmann & Partnerid OÜ 1 osa 2 556 EUR. 9. Swedbank 2 arveldusarvet, SEB arveldusarve, LHV arveldusarve. 10. SEB 114 904 EUR. 11. Ei ole. 12. Tervise Arengu Instituut töötasu. 14.1. Kristina Mägi. 3. Vallavolikogu liige, lasteaia direktor. 4. Lasteaed Sipsik. 5. 959 EUR. 6. Kaks kinnistut Kohila vallas. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. SEB arveldusarve, Swedbank arveldusarve. 10. SEB eluasemelaen 86 014 EUR, õppelaen 3834,70 EUR. 11. Ei ole. 12. Lasteaed Sipsik töötasu. 15.1. Tiit Paananen. 3. Vallavolikogu liige. 4. Skype Technologies OÜ. 5. Ei ole. 6. Eramu kaasomand Kohila vallas, eluase Tallinnas. 7. Sõiduauto Volvo V70 2003, Landrover Defender 2001. 8. Microsoft optsioon 421 170 USD, ISHS MSCI Europ 3 190 EUR, Premia Foods 2 308, 05 EUR, Veolia Envronn. 1 734 EUR, Apple Inc 4 304, ishares MSCI Singapore Index aktsia 1 964 EUR, Telefonica S.A. 1 833 EUR, Tesla Morors Inc 2 423 EUR. 9. Swedbank 2 arveldusarvet, LHV arveldusarve ja investeerimiskonto. 10. Swedbank 101 363 EUR. 11. Swedbank sõiduauto liising, käendus. 12. Skype Technologies OÜ töötasu ja preemia. 16.1. Katri Pajumets. 3. Vallavolikogu liige, lasteaia juhataja asetäitja majandusalal. 4. Lasteaed Männi. 5. 667,70 EUR. 6. Eluase Kohila vallas. 7. Sõiduauto Volvo 460, 1996. 8. Kogumispension 2 003,21 EUR. 9. SEB arveldusarve, Swebank arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole. 17.1. Riho Pihlapuu. 3. Vallavolikogu aseesimees. 4. Kohila vallavolikogu. 5. 77,90 EUR. 6. Majanduspind ja keldriboks Kohila alevis, põllumaa Vigala vallas. 7. Ei ole. 8. Vesiroos OÜ osa 4 422 EUR, Sigma Projekt OÜ osa 1 342 EUR, Kohila Energia osa 639 EUR, Hansatamm OÜ osa 1 278 EUR, SEB Progressiivne Pensionifond 9 840 EUR. 9. SEB kaks arveldusarvet, Swedbank arveldusarve. 10. SEB 10 000 EUR ja 31 000 EUR, 11. Ei ole. 12. Vesiroos OÜ töötasu, Kohila Maja OÜ nõukoguliikme hüvitis. 18.1. Piret Puun. 3. Vallavalitsuse liige, finantsnõunik. 4. Kohila vallavalitsus. 5. 920, 33 EUR. 6. Elamumaa Kohila vallas. 7. Ei ole. 8. SEB Aktiivne Pensionifond 41 485,38 kr. 9. SEB arveldusarve, väärtpaberi- ja kasutuskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu komisjoniliikme tasu. 19.1. Teet Raudsep. 3. Vallavolikogu liige. 4. Telefonica International Wholesale Services II S.L. Unipersonal Eesti filiaal. 5. Ei ole. 6. Elamumaa kaasomand Kohila alevis. 7. Sõiduauto VW, 1999. 8. Nordea pensionifond A+ osakud 9389, 27 EUR, TeTom OÜ 1 osa 19 500 kr. 9. Swedbank 2 arveldusarvet, laenukonto, väärtpaberikonto ja krediidikonto, Nordea Bank kogumispensionikonto. 10. Swedbank 93 086, 26 EUR. 11. Swedbank kaashüpoteek 2 000 000 kr ja 140000 kr. 12. Telefonica International Wholesale Services II S.L. Unipersonal Eesti filiaal töötasu. 20.1. Sven Rosenstok. 3. Vallavolikogu liige. 4. Dageida OÜ. 5. Ei ole. 6. Eramu Kõrgessaare vallas, Korter Kohila vallas. 7. Ei ole. 8. Mesika Kinnisvara OÜ 25% 639 EUR, Dageida OÜ 50% 1 276 EUR, Stok OÜ 50% 1 276 EUR, Kohila Kinnisvara OÜ 50% 1 276 EUR. 9. Swedbank arveldusarve, SEB arveldusarve, Danske Bank arveldusarve, Krediidipank arveldusarve. 10. Swedbank 67 495 EUR, krediidipank 26 400 EUR. 11. Ei ole. 12. Dageida OÜ töötasu. 21.1. Eha Sepping. Vallavolikogu liige. 4. Psühholoog-nõustaja. 5. 609,72 EUR. 6. Maatulundusmaa Kohila vallas, korter Kohila alevis. 7. Seat Ibiza, 2001. 8. Ei ole. 9. Swedbank arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Vallavolikogu komisjoniesimehe hüvitis. 22.1. Kalle Talviste. 3. Vallavolikogu liige. 4. Põllumajandusuuringute Keskus. 5. Ei ole. 6. Elamumaa ja maatulundusmaa Kohila vallas, kaks maatulundusmaad Kohila vallas, põllumaa ja elamumaa Kohila alevis. 7. Ei ole. 8. Narva-Jõesuu AS 40 aktsiat 256 EUR, SEB kasvuportfell pensioniks 16 745 EUR, SEB Aktiivne Pensionifond 1 597 EUR, SEB Aktiivne Fondifond 2 551 EUR, SEB Investeerimishoiused 7 500 EUR, Nordea EUR Fondid 7 612, SEB deluxe Multi ADPF 2 500 EUR. 9. SEB arveldusarve, SEB FIE erikonto, Nordeapank 2 arveldusarvet, LHV arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Põllumajandusuuringute Keskus töötasu, Rapla Haigla nõukogu tasu, pension. 23.1. Alger Tammiste. 3. Vallavolikogu liige. 4. Ei ole. 5. Ei ole. 6. Eluase Kohila alevis. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank arveldusarve. 10. Swedbank 18 900 EUR. 11. Ei ole. 12. Ei ole. 24.1. Martin Erich Torjus. 3. Vallavolikogu liige. 4. TLÜ üliõpilane. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. SEB arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole. 25.1. Jüri Vallsalu. 3. Vallavolikogu liige. 4. EELK. 5. Ei ole. 6. Pooleliolev elamu Kohila vallas. 7. Ei ole. 8. Harju Elekter AS 2000 aktsiat 1 400 EUR, Nordecom 9000 aktsiat 5 400 EUR, Silvano AS 2000 aktsiat 800 EUR, Tallinna Kaubamaja AS 3500 aktsiat 2 100 EUR. TEO 13 190 aktsiat 13 190 LTL, UKIO 25 000 aktsiat 25 000 LTL, SEB Progressiivne Pensionifond 3 608, 65 EUR. 9. SEB arveldusarve ja väärtpaberikonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. EELK vaimuliku töötasu. 26.1. Eugen Veges. 4 Vallavolikogu liige. 5 Ei ole. 6. Eramu ühisomand Kohila alevis. 7. Sõiduauto Honda CRV 2007. 8. Mandatum Life 18 837 EUR, Swedbank Pensionifond K3 5 397 EUR, Sampo Comapass 50 1 1582 EUR, Bank of Georgia 4 616 EUR, Danske Invest Uus Euroopa Fond 2 678 EUR, SEB Kasvufond 6 837 EUR, Swedbank pensionikindlustus 10 326 EUR, Swedbank Investeerimisplaan 9 745 EUR, Tallink Grupp 324 EUR. 9. Swedpank arveldusarve ja väärtpaberikonto, SEB arveldusarve ja väärtpaberikonto, Krediidipank arveldusarve, Danske Bank arveldusarve ja väärtpaberikonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Töötasu Kakao Disain OÜ, honorarid, intressitulu. 27.1. Virve Õunapuu. 3. Vallavolikogu liige. 4. Hageri muuseumi juhataja. 5. 575 EUR. 6. Kaks elamumaad Kohila vallas. 7. Sõiduauto VW Golf, 1988. 8. Tallink AS 300 aktsiat. 9. Swedbank arveldusarve ja krediidiarve, SEB arveldusarve. 10. Swedbank õppelaen 1 096,80 EUR ja väikelaen 1 678,01 EUR. 11. Ei ole. 12. Põhikoha töötasu ja renditulu. 5
GÜMNAASIUMIST Esimese klassi õpilaste nimekirjad 22. augusti seisuga 1. C õpetaja Merike Tiidrus 1. A õpetaja Kaie Riidak Georg Deivid Pillery Kalerija Lisandra Emili Lucia Alex Liis Jaan Lotta Eleanora Rigmor Kärtiin Lisete Hendrik Richard Georg Elisabeth Ott Kaarel Hendrik Laura Kristjan Lisaana Mirjam Ader Dorch Ehtmaa Enkvist Hupponen Ilumäe Jaanverk Jõgis Kaidme Kook Kosarv Kähar Lenk Leppiksaar Lest Markus Mäesalu Ojala Puhkan Schotter Sild Tiigirand Äkke 1. B õpetaja Ülle Pihlapuu Maiko Rando Rasmus Ralf Eneli Kristo Karl Kristel Markus Kert Eke Rolf Kea Kristiin Sander Egert Miia-Mari Rasmus Io Mattias Kerttu Marie Heigo Anette Rasmus Alari Hethe Foto: Ülle Verev Abih Alviste Blei Blei Evisalu Kaal Karp Kerno Kivi Koljada Laan Laanmets Nurm Piirmets Piisang Pukk Reinaas Rungi Sepp Tamberg Tamm Trostin Vitsberg Volkov Mia Rianna Aumeste Gertrud Grünthal Helen Haljasorg Robin Laanemets Lisette Liiker Sigrid Lindoja Silver Luik Marie Marcelle Martinson Marleen Miljand Magnus Moosar Arlet Janar Noobel Aron Palmsaar Kevin Raun Artur Rihhard Rikkinen Mihkel Salujõe Kristel Siemer Margarita Smirnova Karina Taukul Riinu Tiidrus Erkko Villem Tomson Jessika Tsõbulskaja Bogdan-Julian Vlasjuk Andrian Vätson 1. H õpetaja Elerin Loo Janete Laura Rasmus Natalia Andres-Laur Paul Liisi Alik Caspar Janeli Kertu Martha Juhkam Järve Kleinberg Lugovaja Peep Pärg Rump Skuratovitš Soomus Sunni Tamm Toom 6
KESKKOND Kohila Keskkonnahariduse Keskuse suvistest tegemistest Kohila Keskkonnahariduse Keskuse suvi on olnud töine. Juuni esimestel päevadel toimus gümnaasiumi õpilastele õppe-ekskursioon Kirde-Eestisse. Osales 25 kümnenda klassi õpilast ning viis kaheksanda klassi õpilast. Õppe-ekskursioonil tutvustati Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamist ja sellega seotud keskkonnaprobleeme. Tallinna Ülikooli õppejõud Margus Pensa juhendamisel vaadeldi erinevat tüüpi inimtekkelisi mägesid, tutvuti Kukruse poolkoksimäega, selle keskkonnaprobleemidega ning mõõdeti vee ph taset aheraine mägede juures. Külastati ka Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi. Edith Maasik tutvustas Iisaku-Illuka oosi, Ida-Virumaa keskkonnahariduse spetsialisti Anne-Ly Feršheli juhendamisel toimus eksklusiivne matk Peipsi järve luidetel ja samblikukaitsealal. Tagasisideküsitluses kirjutasid õpilased: Sain teada, et aheraine mägi seest põleb ja kohati on näha kuidas see suitsu välja ajab. Talviti on mäepeal lumevabad laigud. Ühel poolkoksi mäel lõpetati koksi juurde toomine 1960. aastatel ja sellele istutati palju puid. Praeguseks on mägi juba rohtu kasvanud aga seal on siiski näha mõnda musta jutti. Kiviõli ja selle läheduses asuvate asulate probleem on aga tänu rahvakeeli kutsutavatele tuhamägedele reostunud vesi. Sealne kaevudest tulev vesi pole joodav ja on väga reostunud, kuna kahjulikud ained jooksevad mäest otse põhjavette. Ma sain teada, mis oludes kaevurid maa all töötavad ja et põlevkivi on Eestile väga oluline maavara. Põlevkivist saadakse õli kätte utmise ehk madalal temperatuuril põletamise teel, ei pressitagi välja, nagu ma siiani arvasin. 18.-20. juunil avati keskkonnasõbraliku hüppega Toosikannu Puhkekeskuses maakondlik keskkonnaalane seminar-laager, kus osales neljast põhikoolist ja kuuest gümnaasiumist kokku 20 õpetajat ja 50 õpilast. Toimus viis õpituba: uurimusliku õppe õpituba gümnaasiumile teemal Toosikannu tehisjärve vee füüsikalised ja keemilised omadused ning liigiline koosseis ; põhikooli õpilastele õpitoad Ravimtaimede määramine, Puude lugu, Vee elustik, Rohttaimede määramine ja herbariseerimine. Juhendasid: Edith Maasik, Reet Merenäkk, Talvi Jusilo, Luule Linamäe, Kirsti Solvak. Õpetajatele toimus seminar, kus arutati koostöövõimalusi keskkonnahariduse edendamiseks Raplamaal. Otsustati kirjutada ühine projekt Keskkonnainvesteeringute Keskusele, et finantseerida ja läbi viia projektis osalevates koolides ühise skeemi kohaselt ja ka üheskoos läbi riiklikku õppekava toetavaid õppekäike. Laagrihommikud algasid hommikvõimlemisega looduses Kadi Adleri ja Riina Annilo juhendamisel. Matkati Toosikannu Matkarajal, kus määrati taimi, kuulati ja püüti ära tunda linde, kohtuti põdraga, õngitseti mudast jalanõusid, täiendati loodusteaduste valdkonnas oma teadmisi ning pesti seljas olevaid riideid. Paduvihm kastis märjaks nii väikesed kui suured, aga ega loodusesõber sellest heitu! Üllatuskülalisena esines seminar-laagris Martin Vällik, kes tegi ettekande Tähistaevas kui loodus, kultuur ja keskkond ning viis läbi päikesevaatluse. Oli väga põnev vaadelda päikeselaike reaalajas. Toosikannul õpitubades ja matkal omandatud teadmiste kohta tehti väike viktoriin ning viimase laagripäeva kurbust peletati õpitu kohta kokkuvõtete tegemisega, laagri maskoti Tuuzi, laagris tehtud laulude, luuletuste ja tantsude esitamisega. 9.-10. juulil võeti osa Kohila Vineeri emafirma Latvijas Finieris korraldatud rahvusvahelise võistluse Green Class (Zalā Klase) 2012 lõppvoorust, kus osales 14 Läti kooli, üks kool Leedust ja Kohila Gümnaasiumi õpilsed: Henri Jänes, Karl Heindrih Rikkinen, Karmo Kupits, Gerda Päri, Johanna Par- ve, Ehalill Mett, Jaanika Sunni, Marilin Juldop, Ailen Kesa ja Liisbeth Kuutok. Võistluse teemaks oli bioindikatsioon, eesmärgiks tõsta kooliõpilaste teadlikkust samblike mitmekesisusest ja õpetada õpilasi määrama samblike abil õhu saastatust. Võistlus oli kolme etapiline. Märtsikuus esitati loovtööd, milleks olid samblike teemalised joonistused, luuletused ja jutukesed. Teise etapina tuli läbi viia õhu puhtuse määramiseks mõõtmised bioindikatsiooni meetodil, esitada mõõtmisprotokoll ja presentatsioon mõõtmise sooritamise kohta. Tegelikult osalesid võistluse teises etapis kõik kaheksandad klassid ning mõned üheksandikud aga lõppvõistluse koosseisu valmistas võistlusteks ette bioloogia õpetaja Edith Maasik. Loovtöid aitas valida Anu Roosild ja presentatsiooni vormistada Tiina Toompuu. Aga suvi ei ole veel lõppenud! 20. augustil algas gümnaasiumi õpilastele Saaremaal looduslaager Ṁeie tegemistel saab silma peal hoida veebiaadressil www. kohila.edu.ee/khk. Täname omaltpoolt kõiki, kes ürituste läbiviimisel on nõu ja jõuga abiks olnud ja eriti kõiki üritusi finantseerinud Keskkonnainvesteeringute Keskust. Kirsti Solvak Kohila Keskkonnahariduse Keskuse projektijuht Õppe-ekskursioon Kirde-Eestisse. Kes kaevanduskopa sees, kes peal, kes mäe otsas. Tegevust, põnevust ja ruumi jätkus kõigile. Fotod: Kirsti Solvak Binokulaarmikroskoobiga putukat piilumas. 7
SELTSIELU Triip triibu kõrvale 8 Tänavu möödub 20 aastat kangatoa avamisest Tohisool. Selle kauni käsitöötraditsiooni kestmist läbi kahe aastakümne on kavas tähistada piduliku aastapäevaüritusega 27. oktoobril Tohisoo mõisas. Tuleme kokku, meenutame möödunud aegu, tutvume kangatoa tegemistega praegu ja vaatame tulevikku, joome kohvi ja imetleme valminud kangaid. Kangakudujaid on olnud arvukalt, kootud on nii lihtsaid triibulisi kaltsuvaipu kui ka keerulisi kudumeid linasest, villasest ja teistest materjalidest. Sünnipäeva puhuks plaanime avada ilusa ülevaatenäituse, selleks kutsume üles endisi kudujaid: otsige välja oma huvitavamad ja veel säilinud kudumid! Otsige fotosid ja tuletage meelde huvitavaid seiku, mis kangatoas juhtunud. Ootame teie aktiivset kaasalöömist! Alates 15. septembrist ootab igal laupäeva hommikul ja kolmapäeva õhtupoolikul kangatoas Piret (tel 56988410) teie tõid. Telefonil 53948197 ootab kontakti Aive. Loodame, et ühiselt suudame kokku panna vägeva näituse ja muuta kangatoa sünnipäev kõigile meeldejäävaks. Kudujate nimel Ilme Lukk Vaade väidetavalt Eesti suurimasse kangaklassi. Foto: Eeva Kumberg Kohila lasterühm käis Soome-Eesti ühisel tantsupeol 13.-17. juunini toimus Soomes Tamperes III Soome-Eesti ühine tantsupidu Vennassümfoonia/ Velisinfonia, kus osales ligi 5000 tantsijat, pillimängijat ja lauljat. See oli kahe naaberriigi ühine pidu, mis andis mõlema riigi tantsurühmadele taaskord koosolemise ja koostegutsemise rõõmu. 2012. aasta tantsupeo korraldasid Folklore Suomi Finland ry ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Koostööd tegid MTÜ Eesti Rahvatantsukeskus ja Soome Noorsooseltside Liit (Suomen Nuorisoseurojen Liitto), samuti kõik Soome tähtsamad folklooriorganisatsioonid. Kohila valla tantsurühmadest osales sellel peol ainukesena kooli 2.-4. kl. segarahvatantsurühm. Soome-Eesti tantsupeo nädal algas ühisproovidega Tallinnas. Järgmisel päeval sõitsid Eesti rühmad Tamperre, et jätkata proove juba koos Soome tantsurühmadega. Lisaks proovidele oli peonädalal võimalus osalejatel pärast treeninguid külastada veel erinevaid kultuuriüritusi. Paljudele lastele oli see pidu elu esimeseks tantsupeoks. Nii pikalt (5 päeva) polnud mitmed lapsed veel enne kodust eemal olnud, aga kuna positiivseid tegemisi ja ühispeoga seotud kultuuriüritustel käimisi oli nii palju, siis koduigatsust ei tekkinud. Laste säravad silmad, kilked ja naer saatsid meid kogu peonädala. Sõbralikud tantsukeerutused tantsuõhtul ja ühismängud ööbimiskoha mänguplatsil näitasid, et laste läbisaamine üksteisega on väga hea. Olime kui üks suur mesilaspere - töökad, heatahtlikud, abivalmid ja oma töövilju nautivad mesilased. Kohila kooli tantsurühm tänab Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgruppi ja Kohila Vallavalitsust noorte tantsijate tunnustamise ja rahvakultuuriga tegelemise toetamise eest! Suur, suur aitäh ka kõikidele tantsurühma lastevanematele toetuse ja abi eest! Tantsurühma juhendaja Ulvi Mägi Loomise väele valgest ööst jõudu ammutamas Selle suve kõige valgema öö hakul kogunesid Kohilas Omamoodi kohviku terrassile meie valla suure loomeanni ja -väega naised, kes tegutsevad MTÜs Kovanäpsel (Kohila valla näputööliste selts). Kaasa kutsuti ka sõbrad ja tuttavad ning need, kes käsitööst hingejõudu ammutavad. Käsitöö-öö eesmärgiks oli üheskoos näputööd tehes jõuda jälile saladustele, kuidas saab käega katsutavaks reaalsuseks igaühe sees olev, Loojalt ainult talle antud loomise võime. Alustuseks rääkis oma loometeest ja loomingust tuntud vaibakunstnik Ehalill Halliste. Praegu on tal käsil imeline missioonitöö: viieteistkümnest gobeläänist koosnev altarikatete sari Hageri kiriku heaks. Ehalille sõnul saab loomine alguse ikka headest ideedest, mille hulgast tuleb teostamiseks välja valida parim. Vaipade nauditavaks kunstiteoseks loomine nõuab lisaks Looja poolt antud tundlikule vaatele ka äärmist hoolikust ja kannatlikkust. Nii on see iga töö puhul - loomine nõuab täit pühendumist. Seejärel hakkasid huvilised õppima värvilise heegeldamise tehnikat kuidas erivärvi lõngadega tööpinna sisse mustrit teha. Õpetasid Maris Rosenthal ja Piret Kuutok. Kes õpitoas osaleda ei soovinud, nokitses oma kaasavõetud käsitööeseme kallal. Kõigi näpud liikusid vilkalt ja samaaegselt kuulati, mida esitasid Kohilas elavad laulja Kadi Toom ja luuleanniga õnnistatud Silvi Vingel. Silvi jutustas vahepaladeks luuletuste saamislugusid ja luges meile särasilmselt oma inspiratsioonipuhangute tulemusi ette. Õhtu edenedes ärgitas Kadi meid kõiki koos looma väelaulu. Igaühel oli paari lausega võimalus väljendada oma mõtteid, tunnet. Sellest sündiski kovanäpselite väelaul, mille mitu korda Kadi eestvedamisel regilaulu viisil ka läbi laulsime. Küllap see meeldejääv õhtu tekitas igas osalejas omamoodi inspiratsiooni ja palju ideid, mida teoks teha. Saame seda näha tulevastel näitustel, muudel koosolemistel ja üritustel. Aive Küünarpuu Kovanäpselite Väelaul. Siin me kõik nüüd oleme Kätte jõudnud õhtutund, Naised näevad mustrist und. Muster see on õige kirju. Üheskoos on tugev tunne. Keegi meist ei vaju unne. Sündimas on uus komme, Käsitööd siin koos teeme, üksteist ka siin õpetame, Uusi kogemusi saame. Uue loomise tundega kullakera veeretame. Valge öö meil peale paistab. Rõõmsasti siin koidikuni, kuni ao meid koju saadab. Loomingut meis külluses. Maris Rosenthal (paremal) näputöölisi juhendamas Foto: Esne Ernits
UUDISED Kohila mõisakool alustab oktoobris eelkooliga Augustis loodi mittetulundusühing Kohila Mõisakool eesmärgiga asutada Kohilasse eraüldhariduskool. 2013. aasta sügisel avab kool I klassid Kohila mõisahoones. Alustav kool lähtub oma tegevuses Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi ja MTÜ Miikaeli Ühenduse all tegutseva Püha Miikaeli Kooli kontseptsioonist, tehes koostööd erinevate osapooltega (www.vhk.ee). Õppetööd alustatakse järk-järgult, mitte korraga kõikides klassides või kõigil kooliastmetel. Kool peaks kasvama põhikooliks aastaks 2021. Avatavasse mõisakooli võivad tulevikus õppima asuda lapsed sõltumata perede elukohajärgsest omavalitsusest. Vanemad, kes soovivad oma last panna Kohila mõisakooli, peaksid valiku tegemisel lähtuma eeskätt kooli õppe- ja kasvatustöö põhimõtetest: kool lähtub üldisest inimväärikusest ja kristlikest väärtustest; lapsi võetakse kooli vastu vanemate soovi alusel, lähtudes ühistest kasvatusprintsiipidest; kool väärtustab iga lapse annet, mida igaühel on kohustus hoida ja toetada ning kasutada väärikalt; kaunitel kunstidel on kindel koht kooli kunsti-, käsitöö- ning muusikaprogrammis; kooliastujail peab olema valmisolek õppida inglise keelt süvatasandil alates I klassist; koolis on poiste ja tüdrukute arengutingimuste loomiseks eraldi poiste ja tüdrukute klassid. 2012. a oktoobrist alustab Tohisoo mõisas tööd vastloodud MTÜ Kohila Mõisakooli eelkoolirühm koostöös Miikaeli Ühenduse Eelkooliga. Õppetöö hakkab toimuma vastavalt tunniplaanile kaks korda nädalas (2,5 tundi korraga). Eelkool töötab Vanalinna Hariduskolleegiumis väljatöötatud õppekava alusel, mis on koostatud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtteid arvestades. Soodustame sujuvat sisseelamist kooliellu ning toetame lapse loomulikku huvi hankida uusi teadmisi. Püüame luua lapse igakülgset arengut soodustavat keskkonda, kus grupitöös oleks tagatud turvatunne ja koolieluga seotud esimesed eduelamused. Tähtis on, et lapsel tekiks eneseusaldus, positiivne hoiak kooli suhtes. Koolieeliku õppeprogramm sisaldab järgmisi õppeaineid: keel ja kõne, matemaatika, loodusõpetus käeline tegevus, muusika ja inglise keel. Õppeained on omavahel integreeritud. Kevadel tehakse soovi korral neile, kes on eelkoolis õppinud, kooliküpsuse uuring. Kõigil, kes on läbinud eelkooli programmi, on võimalus kandideerida Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi I klassi. Septembris alustab Hageris tööd Mängukool uus laste huvikool Kuigi suvi veel kestab, käib Saue linna Noortekeskuses asuvas eelkooliealiste laste huvikoolis Mängukool juba laste usin registreerimine erinevatesse huviringidesse. Algamas on järjekordne tore õppeaasta! Sel õppeaastal saavad ka Kohila valla lapsed Mängukooli huviringidest osa võtta. Esimest aastat alustab mängukool tegevust ka Kohila vallas Hageris, täpsemalt Hageri Majas: www.hagerimaja.ee, Sutlema tee 14/ Meierei tee 11. Mängukooli eesmärk on aidata lastel mängulise õppetegevuse abil valmistuda kooliks ja teha seda mugavalt oma kodu lähedal. Kooliks ettevalmistavaid huviringe on kaks: mängukool 4-5 aastastele lastele ja eelkool 6-7 aastastele lastele. Need hakkavad toimuma Hageris alates septembrist kord nädalas teisipäeviti. Mängukooli lapsed kohtuvad hommikul ja eelkooli lapsed õhtusel ajal. Mängukooli arendusringi ülesandeks on tutvustada lastele põnevate õppemängude abil tähti, numbreid ja kujundeid, arendada muinasjututunnis kuulamis- ja jutus- Õppetöö algab oktoobrist ja lõpeb aprillis. Eelkooli tunde ei toimu riiklike pühade ajal ja koolivaheaegadel. Õppemaksu suurus on 2012/2013 õppeaastal 55 kuus. Eelkooli registreerimine ja lastevanemate koosolek toimub 18. septembril kl 18 Tohisoo mõisas. Eelklasside lastega hakkab tegelema Vanalinna Hariduskolleegiumi vilistlane ja Püha Miikaeli Kooli õpetaja-eripedagoog Egle Matetski. Eelkooli õppetööd aitab koordineerida Püha Miikaeli Kooli õppealajuhataja Ruth Raudsep. Paralleelselt eelkooliga käivitame ka vanemakoolituse, kuidas ja millisel moel aidata last kooliks ette valmistada. Tutvustame loodava kooli kontseptsiooni ning nõustame vanemaid vastutusevõtmisel lapse hariduse eest. Koolil on võimalik oma missioonilist ülesannet täita vaid siis, kui kujuneb tugev koolikogukond õpilaste, õpetajate, vanemate ning kooli toetajate abil. Kellel on huvi ja soovi kooli tegemisi toetada ning aidata kaasa koolikogukonna kujunemisele, võib ühendust võtta kohilamoisakool@gmail.com. MTÜ Kohila Mõisakool juhatus: Angela Kase, Janika Volga, Uku Torjus, Siilas Kask, Maria Viikmaa, Eha Sepping, Ruth Durejko tamisoskust ning tutvustada käelise tegevuse abil loodust ja loomi, kunsti- ja käsitöömaailma. Kuni 10-lapseline mängukooli rühm on hea paik, kus kodused lapsed saavad kohtuda teiste omaealistega ning lasteaialapsed pisut rohkem tähelepanu ja juhendamist kui suures lasteaiarühmas. Eelkooli arendusring on juba veidi töisema iseloomuga, siin käib tõsisem ettevalmistus kooliminekuks. Eelkoolis kordame tähti, harjutame lugemist, kirjutamist ja jutustamist, käsitleme matemaatikat ja loodusõpetust ning maalime ja meisterdame. Ja loomulikult on ka eelkooli tundides palju kaasahaaravaid õppemänge. Iga 35-minutilise õppetunni järel on mängupaus, mil lapsed saavad üheskoos mängida Hageri Maja mängutoas. Muinasjutupaus toimub aga mõnusas padjanurgas, kus lapsed pikutades juttu kuulavad ning vestlusringis hiljem mõtteid vahetavad. Mängukool aitab harjutada last mõttega, et varsti on temalgi ees kooliminek. Treenime üheskoos tähelepanu ja harjutame püsivust, õpetaja kuulamist ja oma mõtete väljendamist. Ennekõike naudime aga toredat ühist aega, mängime ringmänge, saame uusi sõpru ja tähistame eesti rahvakalendri tähtpäevi. Mängukoolis on lahe! Pikemalt saab tutvuda kõikide selle aasta huviringidega meie kodulehel www. mangukool.ee või küsida lisa telefonil 51 20 730. Ootame kõiki mängukooli huvilisi Hageri Majja tutvumispäevale 4. septembril kell 16.00 4-5 aastased ja kell 17.30 6-7 aastased lapsed. Eelregistreerimine info@mangukool.ee. Ivika Suigusaar Mängukooli juhataja ja õpetaja 9
KOHILA Õnnitleme! Septembri sünnipäevad Maria Tugo 93 Leida Milvek 89 Richard Sinka 89 Ants Koldits 88 Irene Akkerman 86 Valve Tori 86 Virve Kasela 85 Sinaida Iljina 85 Salme Kanter 84 Hilda Kumm 84 Rimma Galimova 84 Asta-Agneta Sild 84 Edith-Loreida Riidas 83 Ülo Strandberg 83 Heldor Jäer 82 Vaike Andruškevitšene 82 Elvi Jääger 81 Leili Heinmäe 81 Vilma Tees 81 Viktor Nuia 81 Galina Gofman 80 Valentina Burdeinaja 80 Lianne Asveid 80 Helga Usai 80 Milvi Taevas 79 Vello Põldoja 78 Joann Sumin 78 Niina Smirnova 77 Milvi Rebbase 77 Tiiu Kikkas 77 Linda-Marie Leitalu 77 Evgeny Gordeev 77 Helgi Isak 77 Niina Korjus 76 Helvi Hallop 76 Heino Saarma 76 Ants Aru 75 Õnnitleme sünni puhul Kristofer Kennet Armand Aleksander Raiko Kenet Gregor Fred Oliver Loore Getter Karola Hanna Kätrin Harriet Helene Grete Helene Riive Teeääre Tobi Smirnov Laas Pirnpuu Pärnat Käär Kilk Halman Naber Taevas Vaarmets Schasmin Kuur 28.-29. augustil toimub turvakeskuse (Vabaduse 1a) ees suur kirbukas (KIRPPUTORI). Korraldajad sõbrad Soomest Karjalohjalt ja Emmaus Helsinkist. Kirbuturul kogutud raha läheb KATIKODU toetuseks. 31. augustil kell 19 Hageri kirikus kontsert Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha Esinevad: Atlan Karp (bariton) Elke Unt (orel) Saimi Ester Kortelainen (viiul) Lauriine Kalajas (viiul) Bibi Lotta Ladva (tšello) Kontsert on tasuta! Annetused Hageri koguduse heaks. Kontserti toetab Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp Kool algab 3. septembril! 10.00 2.-11. klasside õppeaasta avaaktus koolimaja ees 10.30 2.-11. klasside klassijuhatajatund 10.45 1. ja 12. klassid kogunevad Sipsiku lasteaia juurde 10.55 2.-11. klassid kogunevad Kooli tänavale 1. ja 12. klassi vastuvõtmiseks 11.00 1. ja 12. klassid alustavad rongkäiku koolimajja 11.30 1. ja 12. klasside õppeaasta avaaktus aulas 11.30 Väljuvad kõik I ringi koolibussid 13.30 Väljuvad kõik II ringi koolibussid Hageri kiriku teated Reede, 31. august, Kirikukontsert 19.00 Kirikukontsert. Orelil Elke Unt, viiulil Saimi Unt ja laulab bariton Atlan Karp Laupäev, 1. september, Leerikursuse algus 10.00 Leeritunnid kogudusemajas, 2 tundi. Leeri ootame ka neid, kes arvavad, et nende õige leeriaeg on juba möödas. Pühapäev, 2. september 12.00 Jumalateenistus, armulaud. Laupäev, 8. september 10.00 Leeritunnid kogudusemajas, 2 tundi Pühapäev, 9. september, Hageri kiriku 120. aastapäev 12.00 Jumalateenistus, armulaud. Orelimuusika, organist Mai Mänd Laupäev, 15.september 10.00 Leeritunnid kogudusemajas, 2 tundi 18.00 Palvetund Hageri palvemajas. Laulab koguduse segakoor, mängib pasunakoor Pühapäev, 16. september, Hageri palvemaja 193.aastapäev 10.00 Piiblitund palvemajas. Piiblitunni peab vennastekoguduse juhatuse liige õp. Marek Roots 12.00 Jumalateenistus, armulaud. Jutlustab EELK Keila koguduse õpetaja Marek Roots. Metsasarvega mängib Joel Ots 15.00 Hageri palvemaja 193. aastapäeva koosolek palvemajas. Laulavad koguduse segakoor ja kammerkoor Lambertus, mängib pasunakoor. Laupäev, 22. september 10.00 Leeritunnid kogudusemajas, 2 tundi 10
REKLAAM 11
REKLAAM Marika Kesa Massaažisalong Taas avatud Kohilas, Vabaduse 14, vana turuplatsi kõrval. Pangabuss peatub: Kohilas vana vallamaja parklas kell 15.30 18.00 III kvartalis 12. ja 26. september massaaž (klassikaline, kupu, mee, tselluliidi jne) depilatsioonid (sääred, käed, nägu jne) kulmude korrigeerimine ja värvimine Klassikaline massaaž 25 min. 8 eurot Info ja registreerimine tel. 55 15 735 Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid. Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310. Kiisa Haagiste Rent 24h = 10 Tel. 56 566 00 EHITUSTÖÖD REMONDITÖÖD SANTEHNILISED TÖÖD 56 159 680 www.eaststar.ee 12
KOOLITUSKESKUS Itaalia keel algajatele I (hommikuti) Kursus hakkab toimuma kord nädalas neljapäeviti kell 10.00-11.45. Tunnid algavad oktoobris (4.10, 11.10, 18.10) ja kestavad novembri lõpuni (1.11, 8.11, 15.11, 22.11, 29.11). Kestus 16 tundi + iseseisev töö. Maksumus 64. Itaalia keel algajatele I (õhtuti) Kursus hakkab toimuma kord nädalas neljapäeviti kell 18.30-20.15. Tunnid algavad oktoobris (4.10, 11.10, 18.10) ja kestavad novembri lõpuni (1.11, 8.11, 15.11, 22.11, 29.11). Kestus 16 tundi + iseseisev töö. Maksumus 64. Itaalia keel II (õhtuti) edasijõudnutele Kursus hakkab toimuma kolmapäeviti kell 18.30-20.15. Tunnid algavad oktoobris (3.10, 10.10, 17.10, 31.10) ja kestavad novembri lõpuni (7.11, 14.11, 21.11, 28.11). Kestus 32 tundi + iseseisev töö. Maksumus 64. Itaalia keel II: intensiivkursus (hommikuti) edasijõudnutele Kursus hakkab toimuma kaks korda nädalas teisipäeviti kell 11.00-12.45 ja kolmapäeviti kell 10.00-11.45. Tunnid algavad oktoobris (2.10, 3.10, 9.10, 10.10, 16.10, 17.10, 30.10, 31.10) ja kestavad novembri lõpuni (6.11, 7.11, 13.11, 14.11, 20.11, 21.11, 27.11, 28.11). Kestus kokku 32 tundi + iseseisev töö. Maksumus 128. Grupi suurus maksimaalselt 8 inimest. Kursuse juhendaja Heidi Grenzen (heidi.gr@gmail.com). NB! Lisainfo kursuse sisu kohta koolituskeskuse kodulehele www.tohisoo.edu.ee Info ja registreerimine tel. 48 33 887 või info@tohisoo. edu.ee Kursuse eest tasumine toimub esimesel koolituspäeval Kohila Koolituskeskuse administraatorile. Ülekandega tasumisel võtta kaasa pangaülekande koopia. Panga rekvisiidid: Kohila Vallavalitsus a/a SEB pangas 10802003808002, Swedpangas 1120222327. Sellel sügisel alustame Grundtvigi elukestva õppe programmi toetusel koostööprojekti partneritega Itaaliast ja Soomest, et töötada parema keeleõppe nimel. Kursusel osalejatel on edaspidi võimalus projektiga seotud tegevustest osa võtta. ÕMBLUSKLASS täiskasvanutele alustab tööd! Huviliste registreerimine 26. augustil 2012.a. kell 16.00. KERAAMIKAKURSUS septembris esmaspäeviti 10.09, 17.09, 24.09 laup. 29.09 (raku põletus alates 12.00). Kell 18.30-20.00. Kestus kokku 8 tundi. Maksumus 40.00 Teemad: Raku põletuseks tööde valmistamine Erinevates tehnikates käsitsi modelleerimine Potikedral treimine Tööde viimistlemine ja glasuurimine Grupi suurus maksimaalselt 12 inimest. Kursuse juhendaja keraamik Merike Hallik. Info ja registreerimine tel. 4833887, info@tohisoo.edu.ee Kursuse eest tasumine toimub esimesel koolituspäeval Kohila Koolituskeskuse administraatorile. Ülekandega tasumisel võtta kaasa maksekorralduse koopia. Arvelduskonto: Kohila Vallavalitsus a/a SEB pangas 10802003808002, Swedpangas 1120222327. Soome keele kursus Oodatud on kõik varem soome keelega kokku puutunud inimesed, kuid kursus sobib ka päris algajatele. Tunnid algavad oktoobris ja toimuvad laupäeviti. Esimene kokkusaamine on 6. oktoobril kl. 10.00. Kursuse kestus 16 tundi. + iseseisev töö. Maksumus 64 + õpik orienteeruva hinnaga 12. Koolitaja Aire Raud NB! Lisainfo kursuse sisu kohta paneme koolituskeskuse kodulehele www.tohisoo.edu.ee Info ja registreerimine tel. 48 33 887 või info@tohisoo.edu.ee Kursuse eest tasumine toimub esimesel koolituspäeval Kohila Koolituskeskuse administraatorile. Ülekandega tasumisel võtta kaasa pangaülekande koopia. Panga rekvisiidid: Kohila Vallavalitsus a/a SEB pangas 10802003808002, Swedpangas 1120222327. Sellel sügisel alustame Grundtvigi elukestva õppe programmi toetusel koostööprojekti partneritega Itaaliast ja Soomest, et töötada parema keeleõppe nimel. Kursusel osalejatel on edaspidi võimalus projektiga seotud tegevustest osa võtta. 15. septembril alustab kangatuba hooaega. Täpsem info telefonil Kohila Koolituskeskusest http://www.tohisoo.edu.ee (vaata õmblusklass) või telefonil 56649395 õpetaja Veera Lepik Ootame kõiki kudumishuvilisi registreeruma kl. 11-13.00 ni. Info tel. 48 33 887 või Piret Kuutok 56988410 13
ETTEVÕTLUS Raplamaa Äriteo 2011 tegi Salutaguse Pärmitehas 14. augustil toimunud Raplamaa Parimate Ettevõtjate tänuõhtul anti Salutaguse Pärmitehas AS juhile Tiina Valgule üle tunnustus Raplamaa äriteo kategoorias. Kohila vald on uhke, et siin asub nii eesrindliku tehnoloogiaga ettevõte, kus pingutatakse kõvasti, et pärmiaurud järjest vähem õhku reostaksid. Valla poolt kingiti pärmitehasele keraamik Külli Kõivu disainitud suur lauakell, mis lisaks aja näitamisele toimib ka kui kõikenägev silm ja kompass. Salutaguse Pärmitehase toodang on üle maailma tuntud. 99% toodangust eksporditakse ja erinevad pärmitooted jõuavad praktiliselt igale kontinendile kui Antarktika välja arvata. 2011. aastal laiendati tootmist looduslike taimekaitsevahendite tootmise osas. Lallemandi kontsernis, kuhu kuulub ka Salutaguse Pärmitehas AS, kaaluti üle maailma kohti, kus võiks eelpool nimetatud tootmist laiendada. Lõ- Kuusiku talu pälvis tunnustuse puks jäid kaalukausile Soome ja Eesti. Tänu paremale äriplaanile ja seni näidatud võimekusele otsustati teha investeering Eestisse. Tänaseks on investeering realiseeritud. Looduslikud taimekaitsevahendid, mida Salutagusel toodetakse, koosnevad kasulikest bakte ritest ja seentest. Täna toodetakse neid põhiliselt kahe valdkonna jaoks: a) metsandus - väga laialt levinud seenhaiguse, juurepessu, tõkestamiseks; b) golfiväljakute hooldus - tiheda muru nakatumise vältimiseks hallitusseente jt haigustega. Vallavanem Heiki Hepneri sõnul on Salutaguse Pärmitehas ASi näol on tegemist kõige edukama biotehnoloogia ettevõttega Raplamaal, mis tänu kaasaegsetele ja efektiivsetele puhastusseadmetele on ka keskkonnasõbralik ettevõte. Ettevõte on viimastel aastatel jõudsalt laienenud ja oma tootmismahtusid kasvatanud. Käesoleval hetkel töötab ettevõttes 78 inimest. 2011. aasta käive oli 15,3 mln eurot. Ettevõte on Kohila piirkonnale väga oluline tööandja ja seda ka teadmiste mahuka töö (mikrobioloogia, geenitehnoloogia) pakkumisel. Salutaguse Pärmitehase, Kohila Keskkonnahariduse Keskuse ja Kohila Gümnaasiumi vahel toimib hea koostöö, mis võimaldab korraldada õppeekskursioone tehasesse, et avada noortele tänapäevase mikrobioloogia maailma praktikas. Salutaguse Pärmitehas on alati rahaliselt toetanud kohalikke ettevõtmisi ja üritusi. Rapla Maavalitsus ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös Rapla Talupidajate Liidu, Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse, Rapla Ettevõtjate Ühingu, ühinguga Ettevõtlikud Naised Raplamaal ning turismiettevõtjate ühendusega Raplamaa Turism tunnustavad parimaid ettevõtjaid igal aastal kuues kategoorias: Äritegu, Ettevõtja sõber, Töötaja sõber, Väike ja tubli, Tubli talu ning Uustulnuk. Kandidaate saavad esitada kõik asutused, ettevõtted, kodanikeühendused ja eraisikud. Teised tunnustatud 2011 olid: Ettevõtja Sõber 2011 - Eesti Töötukassa Raplamaa Osakond, Hetti Kask Töötaja Sõber 2011- Akzo Nobel Baltics AS, Piret Minn Väike ja Tubli 2011 - Juurima Tall OÜ, Kristiina Raudnagel Tubli Talu 2011 - Tika talu, Sulev Seimann Uustulnuk 2011 - Minna Sahver OÜ, Siret Elmi (allikas: www. raplamaa.ee) Lisaks tänukirjale ja lillebuketile autasustati kõiki efektse Järvakandi Klaasistuudios õunapuu paku sisse puhutud klaasist pudeliga, mille andsid üle eelmise aasta võitjad. Vallavalitsus Eesti Talupidajate Liidu korraldatud parima Eesti talu konkursil 2102 pälvis alternatiivset suunda arendavate talude arvestuses kolmanda koha Mälivere külas asuv Kristiina ja Rainer Karivere Kuusiku talu. Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm kommenteeris hindamistulemusi: Kuusiku talu puhul on tegemist näitega, mis kummutab väga tihti levinud arusaamise sellest, et ettevõtte rajamiseks ja käigushoidmiseks on vaja suurt algkapitali. Kuna seda valdavalt rahval ei ole, ei kasva ka ettevõtlus. Halatakse töökohtade puuduse pärast, aru andmata, et töökoha võib tänapäeval igaüks endale ise luua peab oskama midagi teha, peab olema tahe seda oskust rakendada ja peab olema mingi äriidee, mis on eelnevaga seotud. Kuusikul on ettevõtlikku meelt ja vaimu ja olete leidnud äriidee, kus suhteliselt väikeste vahenditega on asi käima pandud. Et töötute programmi raames saadud ettevõtlustoetusega on mõni ettevõte tõepoolest tekkinud, on omaette väärtus mis vajaks laiemat avalikku tutvustust. Võistlustulemusi kajastavalt kodulehelt http://www.taluliit.ee/ võib lugeda: Kristiina ja Rainer Karivere pakuvad linnainimestele puhkust ehedas looduses. Privaatses asukohas Keila jõe kaldal asub korralikult hooldatud laagriplats koos abirajatistega. Külalisteks on tavaliselt 8-12 inimeselised grupid, tõmbenumbriks erineva raskusastmega kanuumatkad Keila jõel. Peale kanuumatka või loodusradu ootab külastajaid leil haagissaunas. Kõik olemasolev on valmis saanud oma pere töö tulemusena ja ilma laenudeta. Tänu heale koostööle teiste kohalike ettevõtjatega suudetakse vajadusel pakkuda toitlustamist ja mitmekesist meele lahutust suuremalegi selts- konnale. Veidi eemal jõekäärus on pererahva kena ja heas korras elamine, kuhu on muuhulgas rajatud ka väike mustikaistandus. Talu tegemiste ja vabaaja veetmise võimaluste kohta võib igaüks rohkem lugeda kodulehelt http://rantso.com/tooted. Eeva Kumberg 14
MITMESUGUST Aespal saab mängida võrkpalli ja perepargis aega veeta Aktiivsemad Aespa elanikud on kogu suve rassinud Entusiasti bussipeatuse taguses metsatukas, et rajada alevikku perepark. Tänaseks on perepark valmis ja pidulikult avatud. Väga vähese raha ja kohalike elanike väga suure panusega tehti ära suur töö. Perepargis on hetkel võrkpalliväljak, lastele turnimisatraktsioonid, liumägi ja kiiged, täiskasvanutele sportimiseks jooksurada ning lõuatõmbamise torud, jalgade puhkamiseks pingid. Atraktsioone nii sportimiseks kui ka puhkamiseks tahame rajada juurde. Kuna kogu park on rajatud võimalikult looduslähedasena, kirevaid värve ja kunstmaterja- Tänu Soome koostööpartneritele Pirkko Kanervale ja Anne Söder holmiöle, kogusid sealsed vabatahtlikud abistajad Erika Paasma juhitud Kohila lastekeskusele kokku sadu uusi koolikotte, mida nüüd nii Kohilas, Hageris, Raplas, Juurus ning mitmetes koolides lahkesti jagatakse. Lisaks koolikotile saavad esimesse klassi minejad ka pinaleid, kirjutusvahendeid, vihikuid jne. Koolikotte jagub veelgi! Kõik abivajajad on jätkuvalt oodatud Kohila lastekeskusesse Vabaduse tn 3 II korrusel. Eeva Kumberg Hetk talgutelt le ei ole kasutatud, ootame just kohalikelt elanikelt originaalseid ideid, kuidas lihtsatest materjali- Kohila lastekeskus jagab koolitarbeid 25. juuni hommikul algas Männi lasteaias lastelaager Noored kokad. Peale põgusat omavahelist tutvust said kõik laagrilised ette põlled, millele kirjutati kangavärvidega oma nimi ja mida tuuniti isukalt. Kokkamine on lahe ja põnev, juhendajatelt nõuab see aga kõrgendatud tähelepanu. Laagris oldud ajal õppisid lapsed kartuleid koorima, porgandeid puhastama, riivima ja tükeldama, segamist, määrimist, keetmist ja praadimist. Lapsed harjutasid võileibade/saiade määrimist, katmist ja ruutudeks lõikamist. Laste lemmikuks olid makaronid hakklihaga ja kaneelirullid. Viimaseid tehes õpiti lahti ja kokku Lastekeskuse töötaja Riina Lehtjõe aitab koolikotti täita. Noored kokad Männi lasteaias rullimist, määrimist, raputamist, ladumist. Põnev oli ka kala puhastamine ja praadimine. Kõik retseptid kirjutati vihikusse, et selle järgi kodus uuesti süüa teha. Üks noormees arvas, et teeb kohe ainult kaneelirulle ja ülejäänuid siis kui naise võtab. Viimasel laagripäeval sõitsime rongiga Tallinnasse Martsipani Galeriisse, kus vaatasime väga lahedat martsipankujude näitust. Kuulasime legendi martsipani saamisest, giid valmistas meile martsipani, mida kõik maitsta said. Lõpuks voolisime martsipanist kujukese, mille ära värvisime. Pidasime Tornide väljakul piknikku ja jalutasime pargis. Foto: erakogu dest toredaid asju valmistada. Olgu see siis roigastest hobune, kasepakust auto või juuremättast Lava katuse alla mahub terve rühm. Sellest päevast jäi mälestuseks kuulus martsipani retsept ja enda voolitud kujuke. Kuidas kodustes tingimustes martsipani teha: 50 g jahvatatud mandleid, 50 g tuhksuhkrut, väike nõid, mis laste fantaasiat arendavad. Ka sportimisala on kavas laiendada ning paigaldada parki korvpallirõngas ning miks mitte ka teisigi seadeldisi välitingimustes spordi harrastamiseks. Kuigi suvi oli vihmane ja jahe, paistis kõigil väljakuulutatud talgupäevadel päike. Lisaks tublidele aespalastele soosis ka ilmataat ettevõtmist. Aitäh kõigile abilistele ja toetajatele! Ragne Kõuts MTÜ Aespa Kodu juhatuse liige www.aespa.ee Sipsiku lasteaia lava-varjualune on valmis! Uut õppeaastat on rõõm alustada hea uudisega. Nimelt sai suvel valmis kauaoodatud lava-varjualune. Annetuste, laatade ja kohvikutega kogutud raha toel ehitas 25-ruutmeetrise lava-varjualuse valmis Silverehitus OÜ lapsevanema Andrus Schneideri juhtimisel. Sipsiku pere suur tänu kuulub kõikidele lastele, lapsevanematele ja personalile, kes andsid oma panuse heategevuslike laatade ja kohvikute õnnestumiseks. Kõik kogutud 2100 eurot kulus ehitusele. Täname Hageris asuvat firmat KMT Prefab OÜ, kes toetas ehitust puitmaterjaliga. Suur tänu valla arhitektile Rein Ailtile jooniste eest. Täname Ingrid Võrnot ja Toom Raudseppa ideede ja asjaajamise eest. Ning veelkord suur-suur tänu Andrus Schneiderile kogu projekti teostamise eest! Kristina Mägi Sipsiku lasteaia direktor Foto: erakogu 1 spl heledat siirupit. Täname väga toredaid lapsi, mõistvaid lapsevanemaid ja Kohila Vallavalitsust laagrit toetamast. Õpetajad Kersti Kuus ja Raili Bachmann Foto: erakogu 15
SPORT JA VABA AEG Võrkpalliuudised Kohila noored rannavõrkpallurid tõid Raplamaale 7 tiitlivõistluste medalit Eesti noorte karikavõistlused algasid juuni lõpus Tartus, järgnesid etapid Pärnus, Võrus ning Kohilas. Tublid noored võrkpallurid vanuseklassides U14, U16 ja U18 mängisid neli nädalavahetust järjest, üldvõitjate selgitamisel arvestati kolme parima etapi punktisummat. Kohila noored said igalt etapilt vähemalt mõnes vanuses esikolmikukoha, kõige medalirohkem oli Võru, kus kolmanda koha said nii U14 tüdrukud ja poisid kui ka U16 ja U18 tüdrukud.kokkuvõttes tulid pronksmedalile Andra Aavik- Reelika Piirsalu, Kristo Forsel- Eero Välik, Katleen Kangur- Kertu Laak Juuli lõpus toimusid Pärnus Eesti noorte meistrivõistlused rannavolles kõikidele vanuseklassidele U14 vanuses tulid Eero Välik- Kristo Forsel 2. kohale ning Andra Aavik- Reelika Piirsalu. 3. kohale. U16 vanuses said 3. koha Kertu Laak- Karmen Mereküla, kes karikasarjas pidid leppima 4. kohaga, nüüd aga näitasid väga head mängu ning jäid napilt alla neile, kes pjedestaalil eespool. U18 tüdrukud Katleen Kangur ja Kohilas on nüüd uuenenud rannavollekeskus 17. augustil avatud ranna vol lekeskuse liivale on oodatud mängima kõik soovijad, kui väljakud on klubi treeningutest/võistlustest vabad. Eelduseks on vaid heaperemehelik käitumine keskuse territooriumil. Võrkpalliklubi juhi Ingrid Kanguri sõnul on Kohila liivaväljakutel noorte tulemuslikul arengul ülimalt oluline osa. Kui saalihooaeg on läbi, siis jätkame mängimist liival, mis on kui ettevalmistav periood saalihooajale. Liikumine liival annab sügiseks uskumatult hea baasi, esimesed alagrupimängud saalis on neil, kes suvel randa mänginud, oluliselt tugevamad kui neil, kes pole rannavollel osalenud. Kohila rannavollest Kohila Võrkpalliklubi rajas esimesed kaks liivaväljakut 2005. aasta suvel klubi liikmete ühiste jõududega ning Kohila Vallavalitsuse toel, kes eraldas klubile nii rahalisi vahendeid kui ka kena maalapi Keila jõe kaldal. See paik sai hingelähedaseks kõigile klubi noortele, 16 Katleen Kangur ja Kertu Laak Pärnus Kertu Laak tulid pronksmedalile. Margus Miller ja Katleen Kangur võitsid Kohila Suvevolle ning olid vabariigi üldarvestuses neljandad! Möödunud aastal algatas Eesti Võrkpalli Liit uue suvise võistlussarja ühendamaks erineva tasemega võrkpallisõpru erinevatest Eestimaa nurkadest. Huvi oli suur ja sarja jätkumine kindel. Kandepinna suurendamiseks otsiti juurde uusi mängupaiku, Raplamaa mängude läbiviimist pakuti tänavu ka Kohila Võrkpalliklubile, kes sellest ettepanekust rõõmuga kinni haaras. Osavõtt oli ülimalt rahvarohke, 24. juulil lõppenud Credit24 Suvevolle teine hooaeg tõi üle Eesti võrkpalliväljakutele 965 harrastajat - 651 meest ja 314 naist. Sarja teise hooaja mänge peeti 15 erinevas võistluspaigas samaaegselt üle Eesti. Etapid toimusid 12. juunist 24. juulini, kaheksal järjestikkusel teisipäeval kell 17.45, samaaegselt Pirital, Taeblas, Kärdlas, Kuressaares, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis, Võrus, Tõrvas/ Otepääl, Põlvas, Paides, Kohilas ja Jõhvis. Naiste rohke osalusega paistis silma esimest aastat turniiri korraldanud Kohila, kus naiste arv ületas pea alati meesmängijate arvu. Rebimine reitingutabeli tipus oli kuni sarja lõpuni väga tihe. Pärast viimast etappi mahtus esinelik meestearvestuses nelja punkti sisse. Robert Täht (Võru) ja Jaak Kivend (Jõhvi) teenisid võrdselt 104 punkti, kuid kuna Robertil oli rohkem etapivõite, kuulus esikoht temale. Robert Täht oli kaheksast etapist võidukas koguni kuuel korral. Kolmanda koha sai Viljo Jüristo Paidest 100 punktiga (5 etapivõitu) ja neljas Foto: erakogu oli sama punktiarvuga Margus Miller Kohilast. Naistearvestuses oli parim mängija Kaia Mägi Saaremaalt, kes teenis kokku 104 punkti, teise koha saavutas eelmise aasta Credit24 Suvevolle naismängija Karin Birnbaum Põlvast 102 punktiga, kolmas oli 100 punktiga Aljona Tumanova Jõhvist ja neljas Katleen Kangur 99 punktiga Kohilast, kommenteeris sarja tulemusi Tiit Savason. Ingrid Kangur kes tegid seal nii trenni kui ka lugematuid tunde heakorratöid. Lisaks noortele lõid paljudel töödel kaasa ka lapsevanemad ja sõbradtuttavad. Mida aeg edasi, seda kitsamaks aga kahel väljakul läks, abihoone ihkas remonti, pingid kippusid lagunema. Laiendamist oli vaja. Lootuskiireks osutus Euroopa rahastusfond Leader, kust oli võimalik taotleda just selle tarbeks vahendeid, mida meile vaja. Otsustasime proovida. Palju tunde paberite taga, ohtralt koostööd vallaametnikega, jooniseid, hinnapakkumisi, viimased öised parandused ning siis kaks kuud närvilist ootamist kuni 3. mail saabus teade, et Kohila Rannavollekeskuse renoveerimiseks on eraldatud 35 976 eurot. Selle raha eest saime tehtud järgmised tööd: 1. Juurde on rajatud 2 uut liivaväljakut ja renoveeritud 2 olemasolevat väljakut. Väljakutele on paigutatud uued postid, võrgud ja piirid. 2. Väljakute äärtesse on paigutatud pingid ja prügikastid ning territooriumile rattahoidlad. 3. Territooriumile on paigaldatud tervisespordikompleks, kuhu kuuluvad lõuatõmbepuud ja rippredel ning tribüün, millel on kõhu- ja rinnalihaste ning hüppeharjutuste tegemise võimalused. 4. Olemasolev abihoone on renoveeritud riietus- ja laoruumideks. On tehtud sise- ja välisviimistlus, vahetatud katus, vajalikud puitosad, uuendatud korsten ja küttekolle. Keskuse rajamisega avarduvad kõigi vallaelanike sportimisvõimalused, väljakutel saavad üheaegselt treenida nii treeninggrupid kui ka harrastajad ning tervisespordikompleksis on võimalik harjutusi teha igas vanuses inimestel. Kaasaegne ja nõuetele vastav rannavollekeskus võimaldab korraldada nii kohaliku, maakondliku, vabariikliku kui ka rahvusvahelise tähtsusega võrkpalliturniire. Lisaks võrkpalliturniiridele on keskuses võimalik korraldada spordi- ja suvepäevi ning laagreid, viia läbi koolitusi (võrk- ja jalgpall, kergejõustik, eakatele suunatud kehalised harjutused jm). Lisavõimalusi annavad juurde keskuse kõrval olevad promenaad, rajatav Kohila- Lohu kergliiklustee ja jõgi. Uuel hooajal ootame võrkpallitreeningutele 1.-12. klassi tüdrukuidpoisse. Treeningud algavad 10. septembril, eelnevalt toimub kohtumine lapsevanematega ning lepingute sõlmimine. Täpne info toimumisaegade kohta www.kohilavk.ee. Treenerid: Ingrid Kangur (5213057), Paul Piirmets (56632216). Täiskasvanutele algab septembris Saalivolle.
SPORT Võidupüha korvpalliturniir 23. juunil korraldas Kohila Spordiklubi Kohila Spordikompleksis juba 11.korda korvpalliturniiri Võidupüha korvpall 3*3, kus võisteldi tänavakorvpalli reeglite järgi. Sel aastal osales kaheksa võistkonda. Meeste arvestuses võistlesid esikoha eest 5 meeskonda: Martin ja sõbrad, Raudmänd, Rungi sats, Järsku ning Lutsu sats. Kõik mängud võitis ja esikoha saavutas Lutsu sats koosseisus Kustas Kirsipuu, Sten Laane, Erik Luts, Tõnis Kadarik. Teise koha saavutas Rungi sats koosseisus Freddy Talts, Sven Rungi ja Marko Männiste. Kolmas koht võistkonnale Martin ja sõbrad koosseisus Kristjan Kallaste, Siim Kams ja Martin Roots. Naiste ja noorte turniiril pidasid tulised heitlused maha võistkonnad Knopka, poiste võistkonnad Märjamaa poisid ja Kohila tulevik. Naiste arvestuses tuli võitjaks Knopka koos- seisus Mariel Gregor, Pille Teder ja Jaanika Kurs. 1999.a. sündinud poiste võistkondadest oli parim Kohila tulevik koosseisus Eero Välik, Henri Heinmäe, Kevin Karhu ja Kristjan Lääne. 2001.a.sündinud poiste parim oli võistkond Märjamaa poisid koosseisus Elvis Toomistu, Johannes Kirsipuu, Joonas Riismaa ja Robi Vanem. Suur tänu toetajatele: Kohila Spordikompleks, Kohila Spordiklubi, Eiki Kärdi, Magus Kõrsik, Storent OÜ, Vesiroos OÜ, Superfox, Kallikontor OÜ, Veski baar, Tuhat1Kodumasinat, Bong Eesti OÜ, Elioni SK, Männiku pood, Taig AS, Krooni pood, Rapla Tarbijate Ühistu, Valge Roos, Substral, Tarmo Sikk, Tiit Pregel, Ott Reinaas, Heido Pärn, Kaido Mägi. Kohtumiseni järgmisel aastal samal ajal! Jüri Pritsin Spordiklubi alustab treeningutega septembris Kohila Spordiklubi annab teada, et alates septembrist jätkuvad täies ulatuses treeningud kõikides vanusegruppides kergejõustikus ja korvpallis (tüdrukud ja poisid), samuti jätkab ka laupäevane mudilaste treeningrühm. Treeningute ajad selguvad septembri alguses. Treeningud toimuvad Kohila Spordihoones ja Kohila staadionil. Info treeningute kohta: kergejõustik - 52 09 498 treener Maarek Laanmets; korvpall - 52 09 633 treener Kaur Heinaru, 55 673 886 Jüri Pritsin; mudilaste treening 55 673 886 treener Jüri Pritsin. Oodatud on kõik uued ja vanad tegijad! Kohila Kümp 2012 naiste 7-võistlus, meeste 10-võistlus veteranide 5-võistlus Kohila staadionil 8. septembril kell 10.00 Eelregistreerimine kuni 07.09. kell 20.00 Registreerimine kohapeal kell 9.00 9.30 Osavõtumaks: 10.- eurot Info : Jüri Pritšin 55673886, Aavo Kergand 5236932 Vanuserühmad: Naised kuni 21a; 22 ja vanemad, 36 ja vanemad Mehed kuni 35a; 36 ja vanemad Veteranid 45 ja vanemad Jüri Pritsin Liikumiskunsti ja moeshow stuudio JULIE STINETTE Hooaja avaüritus Kohila Gümnaasiumi aulas 12. septembril kell 18.30 Ootame kõiki huvilisi! Vaatame stuudio teatraalset tantsuetendust, kus esinevad ka Kohila rühmad. Registr. rühmadesse 5-15.a. 51 40 803 Loore Neimann www.juliestinette.pri.ee FOTO: Tantsuline moeshow Kohila rühma esituses. 17
MEELELAHUTUS MOOTORSÕIDUKITE TEHNOÜLEVAATUS Vabaduse 15a KOHILA Teostame mootorsõidukite, traktorite ja nende haagiste tehnoülevaatust. AVATUD: E-R 9-18 L 9-15 P suletud Kohila Tehno OÜ tel: 6704018, 55507377 www.kohilatehno.ee Kaalium Üks seitsmest pöialpoisist Kaame Hein ingl. k Esivanem Homerose eepos Härra... (tegelane Kättemaksukontoris) Käsitiivaline Väikeettevõte Autoregistrikeskus Ilmakaar Tonn Imbi ja Artur Ruttama, kiirustama Okay Raev Metsloom... ja video Hapnik Rand Põhja- Eestis Kadestama (ingl. k) Rhode Island Hiire... Järjestikused tähed Olümpiamängud Eesti kirjastus Väike auto Kõnetlussõna Kolmikvokaal... ja Margarita Purk ingl. k Saatega vokaalmuusika zanr Meeter Lennuvõimetu lind Ülikool Tallinnas Kõrvalhoone koduloomadele... päev (Rahvakalendris) Reede... anatoomia (TV seriaal) Raadiojaam Raplamaal Piirkond Kanadas Küla Nõo vallas Raadius Ungarlane Ameriitsium Briti laulja Või ingl. k Exempli gratia Vee sisaldus aines Hapnik Teostaja, looja Riik Euroopas Linnaosa Järjestikused tähed LAHENDUS Mehe nimi Daidalose poeg Täishäälik Ester ja Oliver Väljas Endine Wales'i printsess Automated teller machine Eesti lauljanna Sadamasild Pagaritoode Rühm, trobikond Taim Ivo Linna hüüdnimi Olümpiarekord Pindalaühik Mister Küsisõna Täishäälik Veelind Internet Archive Hobuveok Loomariik Neoon Valus Riigi tähis, kood Number United Kingdom 370 km pikkune matkatee Mehe nimi Hindu naise rõivaese Riideese Väävel Ristsõna koostas Evelin Künk. Lahendus on seotud peatselt algava kooliaastaga. 18
KUULUTUSED JA TEATED Kuulutused ja teated Pehme mööbli restaureerimine, renoveerimine, sadulsepa tööd, vedrude parandus ja kangavahetus. Teen ka autoistmekatteid. Kontakt: Andres, tel 56717705 Kutsetunnistusega, täiendkoolitused läbinud pottsepp-restauraator ehitab Teile uue küttekolde või remondib olemasoleva. 58369820 Ostame kasvavat võsa ja väheväärtuslikku puitu. Tel 56 88 11 35 Müüa küttepuud, võimalik ka väiksemad kogused.tel 58447429, 58446849 Otsime lapsehoidjat lasteaias käivale 3-aastasele tüdrukule haigestumiste ajal. Asukoht Kohila. Tel: 5342 7458, liisbett20@hot.ee Peolaud koju, tööle ja kontorisse. Helista ja küsi julgesti! Tel 5278187 Buss väljub Kohila bussijaamast kell 9.00. Kui on probleeme liikumisega palun anna teada, tel 4833574 või 56626102 siis teeme tesiti. Bong Eesti OÜ pakub tööd PAKKIJATELE Töö on graafikujärgne ja vahetustega, sh öötöö ja vajadusel nädalavahetustel. Pakkijaid vajame nii ümbrikumasinatele kui pakkeosakonda. Töö on tüki- ja tunnitasu alusel. Tööle asumise aeg kohe. TALLINNA PESUMAJA OÜ asukohaga Kohilas, pakub tööd: tehniliste seadmete ja süsteemide spetsialistile, vahetuse vastutavale töötajale, sisestaja-komplekteerijale, tootmistöölistele Väljaõpe kohapeal. Täpsem info kodulehel www.tallinnapesumaja.ee CV saata katrin@tallinnapesumaja.ee Tööle asumine kohe. Loomaarst RISTO RANDE Ambulatoorne vastuvõtt Kohila Südame apteegis Registreerimine tel: 5133804 (24 h) VAKTSINEERIMINE, RAVI, KIIBISTAMINE, KOJUKUTSED LOOMAARST Iris Aamissepp - koduvisiidid - vaktsineerimine - kiibistamine tel 55 10 623 - ravi www.loomaarstikoduvisiidid.ee Kontakt E-R 9:00-17:00 tel 48 90142 või 48 90140. E-post: bongeesti@bong.com Otsime oma töökasse kollektiivi ELEMENTMAJA EHITAJAID TOOTMISTÖÖTAJAID HÖÖVLIOPERAATORIT Töökoht asub Saku vallas, Tõdval CV palume saata aadressil: angelika@timbeco.ee Lisainfo telefonil 6737700 või 5031596 Ei ole lohutust, mis vaigistaks leina... Sügav kaastunne õpetaja Aitale poja kaotuse puhul. Pääsukese rühma lapsed ja lapsevanemad Mälestame kauaaegset sõbralikku ja toredat majanaabrit Eduard Luuki avaldame omastele siirast kaastunnet. Posti 6 (maja)elanikud. Südamlik kaastunne Aitale ja tema perele poja ja venna surma puhul. Helle Mälestame lahkunuid Eduard Luuk 1918 Leonhard Tombak 1931 Vaino Ojari 1941 Ants Jaanson 1942 Marko Todi 1981 Marek Tart 1985 Leida Kask 1920 Froleida Susi 1928 Heldi Põldaas 1938 Marie Hammer 1949 Ilma Kaljuraag 1949 Ulvi Volas 1957 Vilve Viljamaa 1922 19
Kopp-laadur teenused * KAEVETÖÖD * LAADIMISTÖÖD * PLANEERIMISTÖÖD * TÕSTETÖÖD * PUUDE ja PÕÕSASTE * LUMEKORISTUS, lume lükkamine Info ja tellimine tel: 5378 5222 E-mail: info@bestkop.ee www.bestkop.ee (vundamendid, kraavid, maaküte jne) (muld, kruus, liiv jne) Vanad head juhid ja nüüd veel uuem ning parem tehnika (kauba maha- ja pealetõstmine - Fibo, tsement jne) väljajuurimine KOHILA ARVUTISALONG Sõiduautode ja kaubikute keretööd värvimine poleerimine klaasivahetus õlivahetus remont rehvitööd sildade reguleerimine Posti tn 2 (endine side hoov), Kohila Avatud: E R 9 17; L 9 14, P kokkuleppel Info: 5322 6470; 483 3040 Järgmine leht ilmub SEPTEMBRIS 2012. a. Väljaandja: Kohila Vallavalitsus Küljendus ja trükk: Spin Press Toimetaja: Eeva Kumberg tel 489 4797, e-post: eeva.kumberg@kohila.ee Tiraaž 3000