Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Sillaotsal toimub kangakudumise suvekursus. Lk 2 Töötukassa tuleb Märjamaale nõustama. Lk 4 Ha

Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Sillaotsal toimub kangakudumise suvekursus. Lk 2 Töötukassa tuleb Märjamaale nõustama. Lk 4 Harri Jõgisalu raamatu esitlus oli rahvarohke. Lk 5 Vana foto: Märjamaa hariduselu. Lk 7 Raamatukogude suvised lahtiolekuajad. Lk 8 Nr 21 (937) Hind 0,32 eurot Taidlejad tegid peaproovi enne esinemisreisi Lätti Laupäeva õhtul oli Varbola rahvamajas rohkem taidlejaid kui muidu. Peeti suurt kevadkontserti, mis oli peaprooviks enne Lätimaale esinema sõitmist. Olgugi, et samal päeval oli mitmeid teisi üritusi, olid oma hinnangut ülesastumisele andmas ka külaelanikud. Aprilli keskel oli suur ühislaulmine Sipas, kus võõrustajaiks sealne naisansambel. Nüüd olid Varbolasse kokku tulnud kõik need kollektiivid, kes juuli keskel neljaks päevaks Lätimaale Latgalesse ja Kuramaale esinema sõidavad. Kokku antakse kaks täispikka kontserti Ventspilsis ja Kironi mõisas. Tänane kontsert on nagu peaproov ja küpseksam enne suurele peole sõitmist. Tervitame nii esinejaid, kui ka pealtvaatajaid ja usume, et tuleb meeldiv laupäevaõhtu laulude ja tantsude meeleolus, tervitas kõiki Varbola naisansambli laulja Tiiu Elfenbein. Kõigepealt laulsid üheskoos Varbola ja Sipa naisansambel. Loodna rahvatantsurühm Kaareke esitas lustilise ja hoogsa kava, mis nakatas kõiki pealt vaatajaid. Sama rõõmsameelsed ja humoorikad olid Vigala meeskvinteti mehed, kes siinkandis juba varemgi esinenud ning nende ilus laul lummas kuulajaid seegi kord. Oma tantsuoskusi näitas ka Varbola eakate rahvatantsurühm Kanarbik. Lisaks ühisele, Lätis esitatavale kavale, oldi laval ka muu Tantsuhoos on Sipa rahvatansturühm Kaareke. reper t uaa r iga. Piret Linnamägi foto Eraldi sai kuulda hoides suudame end maksma panna. Kena naisansamblite kauneid viise. Varbola naisansamblile oli selgi kor- õhtupoolik lõpetati ühises peolauas. Vägisi kaldus ühises peomeeleolus jututeema kultuurisummade kärpimisele ja valla väikeste ral appi tulnud tubli laulutüdruk Nancy Buht, kelle eestlaulmisel rahvamajade sulgemisele. Kas on see lihtsalt regilaulu veeretati ja rahvast taas kuulujutt või on mustad pilved taas väikese Varbolasse kutsuti. Suurele kontserdile anti ilus lõppakord ühis- Varbola ja Valgu maile kerkinud, et rahvamajade sulgemine Märjamaa vallas kõne alla on laulu ja tantsuga Kungla rahvas. tulnud? Üks Varbola naisansambli liige, kes Mitmed laulud esitatakse naabervabariigis ka läti keeles. kõikidel rahvamaja üritustel aktiivselt käib, ütles vahvasti: No kui ma pärast tööd enam Tublid juhendajad olid taidluskollektiividega suure töö teinud, ringides käia ei saa ja kolm-neli korda aastas peol, mis siis üldse maakoha mõte enam on! kuid leiti, et enne Lätti minekut Ma ei kujuta ette, et kogu rahvamaja tegevus tuleb veel palju harjutada. Kõik peaks koolimajas toimuma. Veel vähem hakkab meie rahvas Märjamaal pidudel käima. olid väga tublid, kuid eks alati saab veel tublim olla. Vaid suur ja Kultuurielu peab käima kodukoha lähedal! ennastsalgav töö viib heade tulemusteni, sõnas pärast kontserti Enamikku Lätti sõitvaid kollektiive saab esinemas näha augustikuus Varbola puupäevadel laulu- ja tantsuetenduses Puude taga särtsakas ja temperamentne dirigent Ülle Tammearu. Ilusa kontserdi eest tänu nii juhendajatele on mets, mille lavastajaiks on Piret Linnamägi ning vend ja õde Iris Haiba ja Hannes kui ka taidlejatele! Sassi. Taas tõestati, et väikestes rahvamajades osatakse taidlust teha ja vaid ühte hoides ja üksteist Piret Linnamägi

2 Sillaotsa suvekoolis tuleb kangakudumiskursus Foto Sillaotsa Talumuuseumilt. Iga muuseumi unistuseks on tema poolt kogutud esemete kestmine läbi aegade. Sellel kestmisel on kaks viisi. Esimene on tavapärane asja allesjäämine muuseumis, milleks on tarvilikud head hoiutingimused ja hooldus. Teine edasikestmise viis on hoopis põnevam: kui museaal (nii me neid asju muuseumirahva hulgas kutsume) inspireerib nüüdisaegset meistrit, kes nii eset ennast kui tema valmistamise saladusi põhjalikult tundma õpib, uutes meistritöödes kasutab või kõigele eelnevale krooniks laiemale huviliste ringile tutvustab. Just sel eesmärgil ongi teoks saanud LEADER-programmi poolt toetatavad käsitöökursused Sillaotsa Talumuuseumis, mida me tahame suvekooliks kutsuma hakata. Möödunud aastal toimusid Piret Marksi juhendamisel keraamikakursused, kus 19. sajandil ümbruskonnas tegutsenud meistrite loomingu vormid ja mustrid endale uue elu said. Nüüd on järg kangaste käes. 14. 17. juulini toimuvad tasuta kangakudumiskursused Velisel. Tegemist on osaga suuremast programmist Pärimus läbi mälu, käe ja tantsu, mille eesmärgiks on ametnike kõnepruuki kasutades maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine. Kursustel on kavas pöörata tähelepanu Sillaotsa Talumuuseumis olevale etnograafiliste tekstiilide kogule. Süvitsi uuritakse fondis olevaid suurrätte ning kuulatakse juhendaja ettevalmistatud loenguid. Lisaks sellele omandab osaleja hulgaliselt vajalikke tehnilisi ja loomingulisi oskusi alates kangastelgede kokkupanekust kuni traditsiooniliste kudumismeetodite rakendamiseni uudisloomingu tarvis. Kursusi juhendavad tekstiilidisainer Eva-Liisa Kriis ja kangastelgede tehnoloog ja puitkonstruktsioonide spetsialist Teet Tiits. Neid toredaid inimesi on Sillaotsa varad inspireerinud juba pikemat aega. Teoks on saanud mitmed näitused, kursused ja DVD-d, lisaks sellele head nõu ja praktilist abi muuseumile. Kursustele on veel mõned vabad kohad. Registreerida saab e-posti aadressil eva@iidadesign.eu. Enam infot juhendajate kohta võib leida aadressidelt http://blog.iidadesign.eu/ ja http://suvekool.iidadesign.eu/ Seega on muuseumirahval kindel lootus, et sügiseks on meie hulgas tublisti enam neid, kelle kaasabil saab kultuuripärand endale igavikku otsida. Sillaotsa Talumuuseumi juhataja Kalju Idvand Velise KHS liidab aruandekoosoleku ja hariva loengu OLED OODATUD MÄRJAMAA RAHVAMAJJA teisipäeval 31. mail kell 10 13 Räägime teemadel: Tööturuolukorrast Raplamaal ja Eesti Töötukassa tegevuse tutvustus Maakonna ettevõtluskeskkonna ja -toetuste tutvustus (Raplamaa Arendus- ja 11. mai õhtupoolikul kogunes Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi liikmeskond Sulu külakeskusesse aruandekoosolekule. Pärast põgusat tutvumist möödunud aasta ehitustöödega (valmisid saun ja keraamikaahi ning külakeskuse hoone sai siseviimistluse) andis juhatus ülevaate möödunud tegevusaastast. Seda täitsid lisaks ehitustegevusele mitmed igal aastal korduvad ettevõtmised, millest selle lehe veergudel on ka jooksvalt kirjutatud. Täiendavalt on lisandunud keraamikakursuste läbiviimine, mis on Piret Marksi tegevusvaldkond. Seltsi juhtorganite valimine järgmiseks kolmeaastaseks tegevusperioodiks muudatusi ei toonud, juhatuses jätkavad Aile Pajula, Meida Oidram, Kalev Tihkan, Mikk Vaarmann ja Jürgen Kusmin ning revisjonikomisjonis Raili Viljas, Terje Erkma ja Vello Vaarma. 2011. a tegevuste elluviimiseks on juba esitatud mitmed projektitaotlused, ka Märjamaa vallavalitsus on eraldanud summad meie ürituste elluviimiseks, samuti kavandab selts jätkata kirjastamistegevust. Et piirkonna ajalugu saaks kaante vahele talletatud võimalikult mitmekesiselt, siis palume avaldamist väärivatest materjalidest juhatusele teada anda. Üheks suuremaks ettevõtmiseks kujuneb ilmselt ka Märjamaa valla külade spordipäeva läbiviimine. Märksõnad loengust Ikka pakume üldkogule ka hariva loengu. Seekord oli lektoriks kutsutud psühholoog ja suhtlemistreener Anu Virovere, kes sattus siiakanti esmakordselt 2009. aasta mõttetalgute ajal. Vaatamata argipäeva hilisele õhtutunnile oli esinejat jälgida lihtne. Järgnevalt kuuldust mõned märksõnad. Kuulumise vajadus. Mingitesse seltsidesse, sõpruskondadesse jm kuulumine on osa inimese eneseteostusest. Kui aktiivne noor võib kuuluda enam kui kümnesse erinevasse gruppi, siis vananedes see arv väheneb, alla kolme puhul on tegemist üksiku inimesega. Organisatsiooni suhted. Mõte, et ühegi Ettevõtluskeskuselt) Karjääri planeerimine kui oma elutee teadlik kavandamine Tööotsingu, kandideerimisdokumentide ja töövestluse alane teavitamine Mobiilne (kohapealne) nõustamine MOBI 2011 toimub Eesti Töötukassa ja kohalike omavalitsuste koostööna. Vt ka lk 5 organisatsiooni suhted väljapoole ei saa olla paremad kui organisatsioonis sees, ilmselt lisaselgitusi ei vaja. Suheldes me anname partnerile silmad ehk sellisena nagu me laseme end välja paista, kui palju me peame lugu endast, sellisena meid ka võetakse Väärtused elu lõpus kahaneb asjade väärtus nulli, kahetsetakse tegemata jäetut, mitte tehtut ja kõige hinnalisemaks jäävad inimsuhted. Seltsi eesmärgid Velise kultuuri ja hariduse seltsi põhikirjaline eesmärk on edendada Eesti rahvakultuuri, kohalikku kodu-uurimist, piirkondlikku külaelu ning muinsus- ja loodusväärtuste kaitset endise Velise valla territooriumil. Et selle eesmärgi täitumine jõuaks oma tegevusega pindalaliselt 185 km2 ja 26 küla inimesteni, siis on selts nn katusorganisatsiooniks kohapealt tulevatele algatustele. Pikemalt lahti seletades tähendab see, et idee viib kohapeal ellu selle autor, seltsi juhatus aitab nõuga ja annab võimaluse kasutada selleks MTÜ kui juriidilise isiku laiemaid võimalusi ning teostab raamatupidamist. Selline teguviis on ennast õigustanud, tegutsemishoo on sisse saanud Sulu ja Velisemõisa piirkond ning algatused teistest küladest on teretulnud. Pikemalt meist aadressil www. velise.ee/khs. Jürgen Kusmin, Velise KHS

Märjamaa Vallavalitsuse istung 3. mail Keskkonnaspetsialist 1. Korraldatud jäätmeveo taotluste läbivaatamine. 2. Nõustuda Nõmmeotsa külas asuva Jüriniidu katastriüksuse (katastritunnus: 50403:003:0202) jagamisega alljärgnevateks uuteks katastriüksusteks: Jüriniidu, sihtotstarve 100% elamumaa; Jüriplatsi ja Niidumetsa, mõlema sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Abivallavanem 1. Vallavalitsuse autode märgistamine. Kleebised teostab ja paigaldab Adograaf OÜ. 2. Otsustati soetada vallale domeen marjamaa.ee (see on võimalik alates 13. juulist), maksumus on 60 eurot. Ehitusspetsialist 1. Välja anda ehitusluba: lauda täielikuks lammutamiseks aadressil Männa laut, Haimre küla; Oniar OÜ laoplatsi rajamiseks aadressil Pargi 16, Märjamaa; täielikuks lammutamiseks aadressil Kalmu, Mõisamaa küla. 2. Välja anda kirjalik nõusolek abihoone püstitamiseks aadressil Männiku, Purga küla. 3. Välja anda ehitise kasutusluba puukuuri ja abihoone püstitamisel aadressil Pirma, Nurme küla; garaaži, pumbamaja ja abihoone püstitamisel aadressil Kase, Nurtu-Nõlva küla; saun-suvila püstitamisel aadressil Mustu Mõisamaa küla. 4. Välja anda projekteerimistingimused abihoone laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimiseks üksikelamuks aadressil Kase, Nurtu-Nõlva küla. Õigusnõunik 1. Kinkelepingu sõlmimine Märjamaa alevis Pärnu mnt 12 asuva korteriomandi omanikud esitasid Märjamaa Vallavalitsusele avalduse, millega nad loobuvad nende emale kuulunud korterist Märjamaa Vallavalitsuse kasuks. 17. mai istung Maakorraldus ja omandireform 1. Alustada kompenseerimismenetlust tagastamata jääva 0,25 ha maa eest; määrata vara võõrandamisaegne maksumus ja kinnitada kompensatsiooni summa. 2. Katastriüksuse nime ja maa sihtotstarbe määramine 1) Nõustuda Põlli külas asuva Ees-Külmaste katastriüksuse jagamisega uuteks katastriüksusteks Ees-Külmaste ja Külmasteallika, mõlema sihtotstarve 100% maatulundusmaa; 2) Nõustuda Teenuse külas asuva Männitaguse katastriüksuse jagamisega katastriüksusteks Männitaguse (100% maatulundusmaa) ja Teenuse mast (100% ärimaa); 3) Nõustuda Sõtke külas asuva Taaramäe katastriüksus jagamisega uuteks katastriüksusteks Taaramäe ja Udupargi, mõlema sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Tunnustada Märjamaa valla tänukirjaga Valgu Raamatukogu direktorit Ave Kusminit seoses 40. sünnipäevaga. Majandusosakonna juhataja 1. Securitas Eesti AS liitumistasu hinnapakkumine videovalveteenuse osutamiseks Märjamaa gümnaasiumis, Sipa külas ja Varbola külas.tegemist on ühekordse liitumistasuga summas 563,80 eurot, mis sisaldab kolme kaamera liitumist. Esitada vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjonile seisukoha võtmiseks ja vallavolikogule kinnitamiseks eelarve muutmise ettepanek: katta liitumistasu hajaasustuse veeprogrammist ülejäävate rahaliste vahendite arvelt. 2. Hinnapakkumised Tehnika tänava tänavavalgustuse lahendamiseks. Need esitasid Triger-E OÜ (kaetud töödele summas 8389,66 eurot koos käibemaksuga) ja AS Eltel Networks hinnapakkumus maapealsetele töödele summas 5 374, 72 eurot koos käibemaksuga. Tööde algus mai viimane nädal. Rahandusosakonna küsimused 1. Üksikisiku tulu maksu laekumine seisuga 30.04.2011 Tänavu on nelja kuuga laekunud üksikisiku tulumaksu 868 779 eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulumaksu laekumine 4,2 % võrra suurem ning võrreldes möödunud aasta aprillikuuga on kasvuks 5,0 %. Haridus- ja kultuurinõunik 1. Avatud menetlusega riigihanke Koolibussi liinidele vedaja leidmine algatamine. 2. Jooksvad küsimused Ülevaade raamatukogude küsitlusest. Tellida vallavalitsusele 30 eksemplari H. Jõgisalu raamatut Lummus. PILTUUDIS Tulijat tervitavad lapitekid Usun, et on mõnusam koolipäeva alustada, kui koolimajja sisenedes jäävad pilgu ette värviküllased lapitekid. Märjamaa gümnaasiumi 9. klassi neiud valmistasid need lõppema hakkava õppeaasta jooksul. Lapitekk on praktilise väärtusega, aga ka nii väärtuslik ese, mida mõnigi vanem kooliõde veel ei kasuta, vaid hoiab oma tulevase kodu ajaks, teab käsitööõpetaja Anne Heinaru. Õpetaja õhutas esmalt üle vaatama kodused materjalivarud ja taaskasutuseks sobivad riidetükid, alles siis minna uut riiet ostma. Enamasti kasutati õmblemisel palkmaja-tehnikat. Huvitav etapp olnud siis, kui lapid olid valmis ja hakati neid kokku sobitama. Mõned piirdusid nädala ainsa käsitöötunniga koolis, teised õmblesid lisaks ka kodus. Oma nime ei soovinud tegijad töö juurde panna ja õpetaja arvestas sellega. Tüdrukud jäid oma kätetööga rahule ja tulid tekke paitama, kui neid saali ja fuajeesse üles riputasime, aga mahuka töö tegemise ajal kippus mõnelgi vahepeal tüdimus tulema, jutustas õpetaja Anne Heinaru. Täna paistab välja vaid värviküllane loomisrõõm.

Algus lk 3 Seoses 2011. aasta valla eelarves rahaliste vahendite puudumisega hinnapakkumusi mitte kinnitada ja kirjeldatud töid mitte teostada; vahetada välja vaid amortiseerunud elektripostid. Rahandusosakonna küsimused 1. Seoses Kasti lasteaia pesumasina töökõlbmatuks muutumisega taotleb asutus reservfondist lisaraha 274 eurot uue pesumasina hankimiseks. Nõustuda. 2. Lasteaed Midrimaa esitas taotluse metallist aiaväravate soetamiseks. Taotluse kogumaksumus on 1275 eurot. Teha lasteaia juhatajale ettepanek võtta veel kaks hinnapakkumist koos vanade väravate eemaldamise ja uute paigaldamisega, et oleks võimalik esitatud hindu võrrelda. Seejärel esitada eelarve muutmise ettepanek juunikuu volikogu istungile arutamiseks. 3. Ülevaade Märjamaa valla alaeelarvete täitmisest seisuga 30.04.2011. 4. Ülevaade Märjamaa vallavalitsuse kulude alaeelarve täitmisest seisuga 30.04.2011. Ülekulu on küttekulude ja sõidukite ülalpidamiskulude osas. Viia läbi töökoosolek, arutada kulude kokkuhoidu ning leida lahendus ülekulude osas. Sotsiaalosakonna küsimused 1. Sidekulude hüvitamine sotsiaalhooldustöötajatele. 2. Sotsiaalteenuste osutamine toimetulekuvahenditest. 3. Toetuste maksmine. 4. Peretoetuste peatamine ja maksmise jätkamine teisele isikule. Haridus- ja kultuurinõunik 1. Info laste ja õpilaste arvust ja lõpetamisest. Õigusnõuniku küsimused 1. Korteriühistule Tehnika 7 võla tasumise küsimus. Vallasekretäri küsimused 1. Hajaasustuse veeprogrammi aruannete heakskiitmine. Järta rajal tehti ajalugu 15. mail peeti Märjamaa külje all paiknevas, alles mullu sügisel valminud radadega Järta tervisespordikeskuses esimene jalgrattavõistlus, mille rahvarohke avalöök anti koos Läänemaa jalgratturitega. Et Raplamaal peetava KOMO maastikurataste sarja avaetapp liideti Marimetsa sarjaga, tuli kohale arvukalt Läänemaa rattahuvilisi. Kokku lõpetas 25 km pikkuse põhivõistluse 213 sõitjat, millega püstitati ka piirkonna rattavõistlustel osalejate rekord. Kõigepealt aga tuiskasid oma 1,2 km pikkusele rajale kuni kümneaastased lapsed, kuus tüdrukut ja 14 poissi. Tüdrukutest olid kiiremad Indra Kutser, Anett Pajur ja Brigitta Jõekäär, poistest Kermo-Henri Tõnov, Egert Nei ja Henry Tiitus. Pjedestaali kõrgeimale astmele kutsuti tunnustamiseks ka võistluse noorim osaleja, viieaastane Jaan Seller, kes oma sõidus ei olnud mitte viimane. Marimetsa ja KoMo jalgrattasarja ülesehitus on erinev. Läänlaste etapid on rohkem poolmaratonid (matkasõit), Raplamaal on krossid. Ka võistlusklassid on moodustatud erinevalt. Meil on noorteklassis vanusegrupid kaheaastaste tsüklitena. Läänemaal on täna kuni 13-aastased kõik ühes grupis, järgmine aste on 13 16. Nii pikad vahemikud pole nooremate sõitjate suhtes õiglased, kommenteeris EJL B-kategooria kohtunik Andres Jõessar. Seetõttu võivad sõitjate kohad mõlema sarja protokollides erineda, aga võitjate järjestust see ei muuda. Meeste klassis jäi võit koju: KOMO klubi liige Peeter Pruus lõpetas ajaga 46.36, olles kahest järgmisest, peaaegu üheaegselt lõpetanud mehest üle kahe minuti kiirem. Teiseks tuli Sten Saarnits (KJK) ajaga 48.42 ja kolmandaks Karl Aru (Cosmos) ajaga 48.44. Naisteklassis oli kiireim Viktoria Randalainen (Skype) ajaga 52.20, mis oli üldjärjestuses 22. tulemus. Järgnesid Maarja Kuuskvere (TÜSK) ajaga 59.07 ja Hiie Laimets (SUKL Jõulu) ajaga 1:05.3. Vorm oli väga hea, tõmbasin end kohe teistest lahti ja kontrollisin sõitu kogu aja. Seekord ei olnud väga tugevaid vastaseid, näiteks Janari-Joel Jõessar jäi vigastuse tõttu kõrvale. Edaspidi tahan sõita raskemaid maastikusõite, sellel etapil oli liiga palju kruusa- ja asfaldilõike, kommenteeris võitja Järtas peetud etapi võitis KOMO klubi liige Peeter Pruus. Reet Saare foto Täname KoMo jalgrattasarja Märjamaa etapi kohalikke toetajaid: Märjamaa Spordiklubi koos Märjamaa Vallavalitsusega; Timberston OÜ; Agu Kirsipuu; Orgita Põld OÜ, Sulev Mölder; Timberston Ehitus OÜ; Aivi Tarvis; Andres Jõessar; Avo Pruus Peeter Pruus, kes loodab KOMO sarja lõpetada esikolmikus. Naiste võitja Viktoria Randalainen pidas aga seekordset rada isegi raskemaks kui Elioni etapil. Viimane pingutus oli võistlejatel paarsada meetrit enne finišit, kui tuli sõita üle tehismäe, sellele järgnesid veel viimased looked, mida pealtvaatajad said kunstmäe kõrgeimast tipust jälgida. KoMo sarja avaetapil sõitis palju noori, neid oli küigist osalejatest koguni 34%. CFC klubi treener Mallor Türna tuli koos 18 hoolealusega ja sõitis koos nendega distantsi läbi. Reet Saar Korraldaja Mart Tilk Laupäeval, 28.mail kell 12.00 Märjamaa raamatukogu lastekogus (Tehnika 11) PIRETI MUINASJUTUTUND Jutustame lugusid putukatest. * Meisterdamiseks palume kaasa võtta käärid ja liim. Oodatud on kõik väikesed ja suured muinasjutuhuvilised! 1. juunil, lastekaitsepäeval Märjamaa skatepargis kell 14.00 Ekstreemspordipäev Võistlejad: bmx, rulluisk (inline), tõukeratas. Parimatele auhinnad. LASTEKAITSEPÄEVA sündmused 1. juunil Märjamaal 13.00 keskväljakul tegevused lastele 17.00 rahvamajas etendus Täna teeme teatrit NB! Rahvamajas saab tellida hõbelusikapeo pilte.

5 Harri Jõgisalu Lummus on noortele, et minevik ei ununeks Harri Jõgisalu on aastaid olnud õpetaja. Aastaid on ta olnud ka kirjanik. Sestap pole ehk imestada, et tema tekstides on ikka sees õpetlik iva. Paljud Jõgisalu raamatud on suunatud nooremale lugejale, aga neid on huvitav lugeda ka vanematel. Nüüd on 88aastane kirjanik välja andnud uue raamatu Lummus, millel viide romaan noortele. See alapealkiri jäi minul sinna juhuslikult ja kirjastus seda ka maha ei võtnud, ütles autor esitlusel. Raamat põhineb tõestisündinud lool, kus 13aastane poiss kodunt Venemaale küüditatakse, ta läbielamistel nii seal kui kodumaale tagasi jõudes. Autor on lisanud vahele ja juurde omapoolseid täiendusi, mis põhinevad tema enda ja teiste tollel ajal elanud inimeste kogetul. Poiss näeb Siberis pidevalt unes oma kodu, aga Eestisse jõudes hakkab Siberit unes nägema. Sealne koht sai talle omamoodi armsaks, aga süsteem, mis teda ümbritses, oli ebaloogiline. Soovin, et saaksime üle noorte hulgas levivast ükskõiksusest meie rahvaga juhtunu pärast. Sellepärast on kirjutatud ka see raamat, avas autor taustu. Ta soovib lugejatelt vastukajasid, kuidas selline läbisegi kirjutamislaad neile meeldib, aga selle kohta esitlusel veel arvamusi ei olnud raamat alles ootab lugemist. Märjamaa rahvamaja Ly galeriisse kogunes raamatu esitlusele oma poolsada huvilist. Kohal olid kauaaegsed kolleegid Märjamaa gümnaasiumist, kohalik kirjutamis- ja kirjandusuviline publik ja lihtsalt austajad. Huvi uus raamat endale osta ja sellesse ka pühendus saada oli nii suur, et raamatuid kõigile soovijatele ei jätkunudki. Kuulajate hulgast küsis Rein Saar: taoline kirjandus on tihti juhtunu konstateering, aga kas poiss jõuab arusaamisele, miks ta kodust ära viidi? Neid mikse võib palju olla. Mingil määral see peas koidab, kui inimene teab oma rahva ajalugu. Siis ta mõistab, et väik rahvas on jäänud suurte vahel ajaloo veskikivide vahele, kust suurte ohvrite ja ärapudenemiste hinnaga jõuab lõpuks koju tagasi, juurte juurde. Eesti geograafiline asukoht on selline, kus tiirleb palju võõraid. See seletab, miks meiega nii on tehtud, aga oleme suutnud jääda alles. Aeg pole ka praegu soodus, paljud kolivad ära, aga usun, et elame sellegi aja üle, lõpetas H. Jõgisalu lootusrikkalt. Mina lugesin seda raamatut mitte miksina, vaid kuidas : toimunu koledus avaneb ilmekate detailide kaudu, jagas oma muljeid Märjamaa raamatukogu direktor Viivi Hallik. Siinkirjutajal on raamat käsil, see on huvitav lugemisvara. Valitud kirjutamislaad selle teose puhul õigustab end. Olles läbi lugenud Jõgisalu kõik raamatud ja autoriga Autogrammi oma uude raamatusse Lummus annab kirjanik Harri Jõgisalu. Teose väljaandmist toetas kohalik ettevõtja Eedi Taganõmm. Reet Saare foto ka mitmeid kordi vestelnud, võib kohati isegi aimata, missugused on tema poolt juurde lisatud episoodid ja detailid, aga see kõik on ajastut ja teemat avav, seega pole oluline, kelle mälestused on raamatusse talletatud. Kõlab ka kriitikat tollase režiimi kohta, aga seda tehakse Jõgisalule omases rahulikus ja vaoshoitud laadis. Faatumi kirjastuse juhatuse esimees Sulev Raudsepp avaldas heameelt, et kirjandusel on veel sõpru, kui nii palju inimesi kokku tuli. See raamat on välja antud sellepärast, et noored saaksid teada, mis on toimunud ja ei unustaks, ütles Raudsepp. Ta tutvustas väikese Faatumi tegemisi, kust alates 1990. aastast on lugemislauale jõudnud üle saja trükise. Sensatsioonimaigulisi raamatuid pole meil kavas välja anda, rohkem keskendume memuaaridele, ka elulugudele ja ilukirjandusele, aga tiraažid on nii väikesed, mis võimaldab vaevu kulud katta, rääkis Raudsepp. Paljude raamatute väljaandmist toetab kultuurkapital, aga Lummuse ilmumist Inimestel on sageli ebapiisavalt informatsiooni töötusest, Eesti Töötukassa poolt pakutavatest teenustest ning suundumustest. Paremini on toimuvaga kursis töötukassa teenuste kasutajad. Selle lünga vähendamiseks tuleb töötukassa kohapeale, et rääkida järjest enam meie elu mõjutavatest tõsistest teemadest töötuse valdkonnas. Samuti selleks, et tutvustada võimalusi ja prognoose tulevikuks. Me ei paku seda teavet ainult töötutele, vaid oodatud on kõik, kes on huvitatud oma teadmiste täiendamisest ja kõikvõimalike tööturusituatsioonide vastu ettevalmistamisest. Nõustamine on tasuta. Oleme kokku pannud alljärgneva teemaderingi, mida soovime teiega jagada. 1. Tööturuolukorrast Raplamaal ja Eesti Töötukassa tegevuse tutvustus 2. Maakonna ettevõtluskeskkonna ja - toetas ka kohaliku ettevõtja Eedi Taganõmme tulundusühistu Sild. Nii toimida pole tal esimene kord. Arutelus jõuti ka kultuuripoliitikani. Raudseppp ei pidanud õigeks kultuuriminister Langi mõtet, et raamatukogud saaksid uusi trükiseid viitajaga, et siis ehk ostetaks neid rohkem. Raamatukogud ostavad tiraažist kolmandiku, nad on meie head partnerid. Veel olulisem on, et raamatukogudes on meie minevik, olevik ja tulevik, toonitas Sulev Raudsepp. Kohtumine lõppes tõdemusega, et Lummusest jõudsime kultuuripoliitikani, mis on üks osa Eesti poliitiliste valikute tagajärgedest. Reet Saar Töötukassa tuleb Märjamaale nõustama toetuste tutvustus (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuselt) 3. Karjääri planeerimine kui oma elutee teadlik kavandamine 4. Tööotsingu, kandideerimisdokumentide ja töövestluse alane teavitamine Peale teemade läbimist on võimalus ka individuaalsete küsimustega pöördumiseks, CV koostamiseks, karjäärinõustamiseks. Kaasa aitaks oma soovist teada andmine elektronposti aadressil reelika.pregel@ tootukassa.ee, mis aitaks aega ühtlasemalt kavandada. Oleme 31. mail kell 10.00 13.00 Märjamaa rahvamajas. Tere tulemast kohapealsele nõustamisele! Eesti Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Hetti Kask

VANA FOTO 123 Märjamaa hariduselu Jätkame 20. aprillil pooleli jäänud Märjamaa hariduselu lugu. 1917. aasta tõi kaasa suured segadused ja muutused nii ühiskonnas tervikuna kui ka hariduselus. Kõigepealt hoogustus mitmesuguste kutsealade inimeste koondumine oma seltsidesse. Üle maa tekkis rohkesti ka kooliõpetajate seltse. 19. mail 1917 tulid 14 Märjamaa piirkonna õpetajat kokku ja asutasid Märjamaa Kooliõpetajate Seltsi (MKÕS). Eeskujuks võeti Tallinna Kooliõpetajate Seltsi põhikiri. Seltsi asutajaliikmete hulgas olid ka Märjamaa õigeusu kihelkonnakooli õpetajad A. Laredei ja M. Preimann ning kroonualgkooli õpetaja Anna Ristkok. 1919. aastal reorganiseeriti selts Läänemaa Õpetajate Liidu Märjamaa osakonnaks. Kui vallavalitsuse asemel asus tööle valla saadikute nõukogu (esimees Jaan Aas), valiti Jaan Sihver oma liikmeks ja Märjamaa valla koolivanemaks. Muuhulgas tehti koolide suhtes kaks radikaalset korraldust: õppekeeleks sai vene keele asemel eesti keel ja usuõpetus jäeti õppeplaanist välja jätta (kuigi MKÕS tervikuna ei olnud usuõpetuse vastu). Viimase ettepaneku vastu protesteeris ägedalt ka Märjamaa kirikuõpetaja G. Meder. Ta tulnud kohe järgmise päeva hommikul, kui Sihver oli usuõpetuse väljajätmise õppeplaanist õpetajatele ja õpilastele teatavaks teinud, koolimajja ja nõudnud usuõpetuse jätmist õppeainete hulka. Leidmata koolijuhatajaga ühist keelt, ilmus ta paari päeva pärast vallamajja rahvakoosolekule, soovides usuõpetuse küsimust panna koosoleku päevakorda. Vallanõukogu liikmed vastasid, et neil ei ole õigust seda lubada, kui Märjamaa algkooli vanemad klassid tegutsesid koolihoones, mida täna tunneme vana koolisööklana. pastor soovib, rääkigu rahvaga õues omal riisikol. Pastor Meder tegigi seda, korraldades koosoleku vaheajal õues rahvahääletuse. Tõusnud vallamaja trepile, agiteeris ta rahvahulka usuõpetuse õpetamise poolt ja pärast pani hääletusele: kes on koolides usuõpetuse õpetamise poolt, kes vastu. Poolt olid peaaegu kõik, vastu ainult üks kroonualgkooli juhataja Jaan Sihver. Muidugi ei saanud pastor sellise hääletamisega usuõpetust uuesti koolide õppekavva viia. Kui Märjamaale jõudis saksa okupatsioonikord, vabastati ametist kõik senised õpetajad. Kui keegi tahtis õpetajana jätkata, pidi ta läbima spetsiaalsed saksa keele kursused. Ennetades arreteerimist, lahkus J. Sihver 14. märtsil 1918 Märjamaa kroonualgkooli juhataja kohalt ja koos perekonnaga Märjamaalt. Tema asemel määrati kooli juhatajaks A. Ojasson, kes jätkas ühtlasi ka usuõpetuse õpetamist. Kirikuõpetaja Mederist sai koolide inspektor. 1918. aasta sügisel liideti Märjamaa kroonualgkooliga senine õigeusu kihelkonnakool ja üle tulid ka õpetajad. Kahest koolist moodustunud kool hakkas tööle Märjamaa algkooli nime all. 1920. aastal tegutses kool kahes hoones: 1. 3. klass töötas kroonualgkooli hoones, 4. 7. klass koolihoones, mida täna tunneme vana koolisööklana. Tegelikult oli tollal koolikohustus neli klassi ja vanematesse klassidesse astusid need, kes soovisid edasi õppida. Tõnu Mesila Hajaasustuse veeprogrammi taotlusvoor avatud Märjamaa Vallavalitsus annab teada, et 16. maist 2011 algas hajaasustuse veeprogrammi taotluste vastuvõtt. Programmdokumendis kehtestatud nõuetele vastavad taotlused tuleb esitada 16. juuniks 2011. OÜ NETSEST Reisijate vedu 19-kohaliste bussidega kodu- ja välismaal. 524 4315, info@netsest.ee, Vahur Palu Taotleda saab hajaasustuspiirkondades asuvate majapidamiste jaoks toetust kaevude ja joogiveetorustike ehitamiseks ning kaevude varustamiseks vajalike tehniliste seadmetega. Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning taotlemise tingimused leiate regionaalministri 28.01.2011 käskkirjast nr 18 Hajaasustuse veeprogrammi programmdokument, mis on kättesaadav Rapla Maavalitsuse veebilehel http://www. raplamv.ee/kl/index.php?page=hajaasustuseveeprogramm Kõik, kes tahavad kauplema tulla 22. juunil Varbola linnusel toimuvale suvelaadale, palun registreeruda tel 502 7322. Sihtasutuse Loodna Vabaajakeskus nõukogu võtab tööle juhatuse liikme (juhataja). Töötamine osalise tööajaga. Põhiülesandeks on sihtasutuse tegevuse juhtimine ja nõukogu otsuste elluviimine, töö projektijuhtidega Märjamaa valla hajaasustusega Loodna piirkonnas elanikkonna vaba aja ürituste korraldamiseks. Kandidaadilt ootame sooviavaldusi ja CVd 5. juuniks 2011 aadressidel: Sihtasutus Loodna Vabaajakeskus Sipa sjk Märjamaa vald 78102 Raplamaa või kaare.tammaru@mail.ee. Info telefonidel 5663 8082; 5615 6196

K 25.05 kl 17; 19; 21 POLAARJOONE SANGARID Soome - Rootsi seikluskomöödia 1.30 R 27.05 kl 17; 19; 21 KARJE - 4 USA õudusfilm 1.43, alla 14aastastele keelatud P 29.05 kl 17; 19; 21 PAUL USA komöödia 1.44, alla 12aastastele keelatud K 1.06 kl 15; 17; 19; 21 RANGO USA kogupere-joonisfilm 1.47 EESTI keeles Pilet 2.56 eurot Sooduspilet 1.60, alla seitsmeaastased lapsed 0,64 eurot Lastelaagrite kordusinfo Hobulaiu suvepäevad lastele vanuses 7 15 a: I vahetus 27. 30. juuni (kohad on täitunud) II vahetus 8. 11.august. Osavõtumaks on 20 eurot. Puuetega laste perelaager Hobulaiul: 1. 4.august. Laagris osavõtutasu ei ole. Laagrisse ootame lapsi koos vanemaga. Soodustuusikutega Kloogaranna Noortelaager: 1. 8.august. Tuusiku maksumus on 66 eurot ja 40 senti. Tuusikuid pakume eelkõige kolme- ja enamalapseliste peredele, üks tuusik pere kohta. Lisainfo ja registreerumine sotsiaalosakonna telefonile 489 8845 (Sirje Praks) või e-posti aadressile sirje.praks@ marjamaa.ee. Kellel on soov minna omal käel mujale laagrisse, siis info erinevate laste- ja noortelaagrite kohta saab interneti aadressidelt: http://www.lastelaagrid.eu/?id=10864 ja http://www.noortelaagrid.edu. ee/?id=23&keel=ee Ilusat algavat laagrisuve soovides vallavalitsuse sotsiaalosakond Valgu rahvamaja parklas 28. mail kell 9.00 12.00 KEVADLAAT Tule, osta, müü, vaheta! Info ja kauplejate registreerimine tel 5302 1959 28. mail algusega kell 12 MÄRJAMAA MUUSIKA- JA KUNSTIKOOLIS LOOMELAAT Tule tutvuma erinevate pillidega Tule joonistama pilti Tule osalema uurimismängus Tule kuulama väikest kontserti *** Märjamaa rahvamaja Ly galeriis 26. mail kell 16 Märjamaa muusika- ja kunstikooli LÕPUTÖÖDE KAITSMINE Käsitööhimulised! Saame kokku 26.05 kell 18. Tikime nagu alati, maalime portselantaldrikuid ja ehteid. Eve Tiina Liina Neljapäeval, 26. mail kell 19 Märjamaa rahvamajas KEVADKONTSERT Esinevad Karini tantsurühmad UUTE ÕPILASTE VASTUVÕTT Märjamaa muusika- ja kunstikooli KONSULTATSIOONID muusikakoolis 30. ja 31. mail kell 13 18 VASTUVÕTUKATSED muusikakooli 1. ja 2. juunil kell 13 18 VASTUVÕTUKATSED kunstikooli 30. ja 31. mail kell 13 18 Vajalikud dokumendid ja andmed: - Lapsevanema avaldus (kooli blanketil) - Lapse isikukood - Lapsevanema isikukood Info tel 482 1627, 5340 8255; muusika.kunstikool@marjamaa.ee Seoses töötajate puhkustega on Märjamaa sotsiaalabikeskus 23.05 5.06 ja 28.06 1.06 avatud tööpäeviti ajutiselt 9.00 13.00. Keskuse telefon: 482 1139 Märjamaa raamatukogu suvised lahtiolekuajad 1. juunist kuni 31. augustini Põhikogu (Pärnu mnt 22) avatud E, K, R 11.00 17.00 T 12.00 18.00 N 12.00 19.00 L ja P suletud Lõuna E, K ja R 13.00 13.30 Lastekogu (Tehnika 11) avatud E, K, R 11.00 17.00 T, N 12.00 18.00 L ja P suletud Lõuna E, K, R 13.00 13.30 Valgu raamatukogu lahtiolekuajad 1. juunist 31. augustini E, T, N, R 9.00 17.00 lõuna 12.00 12.30 K 16.00 19.00 lõuna 12.00 12.30 L, P suletud Teenuse raamatukogu lahtiolekuajad kuni direktori naasmiseni: E 12.00 18.00 K 16.00 18.00 R 11.00 18.00 Mälestame 12.01.1958 17.05.2011 Avaldame sügavat kaastunnet Elvile poja Velda, Asta, Meida ja Margit peredega

Mis tulema peab, see tuleb, kel otsa saab aeg, see läheb. Minnes võtab ta kambrist tule ja süütab taevasse tähe. Armas Marika perega! Oleme leinas teiega, kui saadate viimsele teekonnale oma armsa ema, ämma ja vanaema Marge Toomase 39. lennu B klass Kallis Marika! Oleme mõttes Sinuga, kui jätad hüvasti oma ema MARGE TOOMASEGA. Südamlik kaastunne kõigile Su lähedastele. Reet, Andres, Kait, Andres, Marika, Elari Päike tõuseb ja vaob inimene elab ja kaob. Luule! Oleme leinas sinu perega, kui jätate hüvasti abikaasa, isa ja vamaisa GA. Ada, Laine, Inge, Marika Südamlik kaastunne Luulele lastega Klassikaaslased Valgu kooli päevilt Avaldame kaastunnet Ellele venna Töökaaslased Kuuda Hooldekodust Kallis Elvi! Meie siiras ja sügav kaastunne kalli POJA kaotuse puhul. Valgu rahvamaja eakad tantsijad ja lauljad, Kadri ja Mervi Läbi käia ei jõua me kõiki teid, aga jääb meist endast kord maha, hõõguvaid lõkkeid ja sädemeid ja üks väikene vingerdav rada. J. Tätte Kallid Hille ja Karl! Oleme teiega leinas kalli SANDER TABERLANDI ootamatu kaotuse puhul. Külli, Aivar, Astrid, Rain Valge päeva on varjanud mure kivine sein. Tõde valus on uskuda, raske kaotuse lein. Sügav kaastunne Luulele perega Haimre koolipere Kallis Luule perega! Südamlik kaastunne abikaasa, isa, äia ja vanaisa Ülle, Asta, Velda, Meida ja Margit peredega Südamlik kaastunne Elvile, Luulele, Raidole ja Railile peredega Perekond Nõlvak Südamlik kaastunne Lainele kalli abikaasa PAUL UUSTALLO kaotuse puhul. Ruth, Linda, Merje, Tiina, Õilme, Viive, Eha, Maie, Asta, Ainu ja Erna Kallis Õie koos laste ja lastelastega! Oleme teiega, kui saadate viimsele teekonnale head kaaslast Kalju Simmermanni. Sõbrad ja naabrid Russalu külast EELK Märjamaa Maarja kogudus Kolmapäev, 25. mai 17.00 Pihiaeg (kogudusemajas) 18.30 Missa (kirikuhoones) 19.00 Piiblitund (kogudusemajas) Neljapäev, 26. mai 7.30 Missa (kirikuhoones) Reede, 27. mai 7.30 Missa (kirikuhoones) Pühapäev, 29. mai ÜLESTÕUSMISAJA 6. PÜHAPÄEV 11.00 Leeripüha (kirikuhoones) Pärast jumalateenistust kirikukohv kogudusemajas Esmaspäev, 30. mai 7.30 Missa (kirikuhoones) 18.00 Palvetund (kogudusemajas) Teisipäev, 31. mai MAARJA KÜLASKÄIGU PÄEV 11.00 Missa (kirikuhoones) EELK Kullamaa kogudus Laupäeval, 28.05 Helisev Kullamaa Kell 12 konverents kultuurimajas, kell 16 C.A. Tantoni mälestustahvli avamine ja orelikontsert kirikus. Pühapäeval, 29.05 kell 11.00 jumalateenistus, pühapäevakooli õppeaasta lõpetamine. Kallis Laine ja Pille perega! Avaldame kaastunnet abikaasa, isa ja vanaisa PAULI Eve perega Avaldame kaastunnet Anu Lõõrile kalli EMA Valgu kooli ja lasteaia pere Lõppes aeg ja elu ja valgus, otsa sai päikese sära, lõppes tee ja valu, lõppes mõte ja otsa sai hing. Mälestame kunagist töökaaslast ja kauaaegset naabrit AGNES LÕÕRI. Avaldame kaastunnet Anule ja Jaanusele ema kaotuse puhul. Perek. Juhkam, Kollom, Roops, Verbak, Laasner, Kallaste, Vassar, Pikk, Kask, Sirel, Jõgiste, Laine, Ilmar, Reet ja Jaak

10 MÜÜK HAUAKIVID Märjamaal Rohu 3 Tel 56 681 861, 48 21 927 Raplas Alu tee 8 50 86 715 www.kivitaks.ee Müüa lõhutuid küttepuid lepp, sanglepp, haab, metsakuiv (30, 40, 50, 60 cm). Hinnad soodsad, küsi julgelt tel 5615 7788, kuttelepp@hot.ee Lõhutud küttepuud 50, 40, 30 cm. Küsi hinda! Tel 5550 5574, 600 5323, Holmes&Meyers Müüa 3-toal korter Märjamaa alevis. Hind 23 950 EUR. 5342 7494 Müüa 1-toal krt Märjamaal. 5554 3855 Müüa uus maja Märjamaal. 5323 2039 Müüa küttepuid. 5190 6548 Müüa sõnnikut. 5190 6548 Müüa laudu ja prusse. 5664 2995 Müüa soodsalt 3toal korter Tehnika 7. 5191 0074 Müüa tupiktänava viimane krunt, elamumaa 100%, Märjamaa Liiva 6a, pindala 2668 m 2. 87 Hugo Murre 23.05 Märjamaa alev 82 Õilme Viisut 27.05 Sulu küla 80 Linda Nirgi 23.05 Vaimõisa küla 80 Asta Jalakas 25.05 Valgu küla 78 Evi Pajula 25.05 Käriselja küla 76 Värdi Malm 29.05 Aruküla küla 75 Enda Märjel 23.05 Sõtke küla 65 Heino Vikat 27.05 Märjamaa alev 65 Mai Hallik 28.05 Orgita küla 65 Marje Juhani 29.05 Märjamaa alev OÜ Mau&Pojad teostab hoonete mõõdistamisi ja geodeetilisi töid. Tel: 5301 9216; e-mail: andres@mau.ee www.mau.ee Ekskavaatorlaaduri teenus. 51968841 Hind 35 000 EUR Kontakt: 52 52 477 Müüa kinnistu Oru tn 16 (1191 m 2 ) Märjamaal. Hind 10 700. Tel 523 0375 Müüa lille-, kapsa- ja kasvuhoonetaimi Moka külas. 5690 4836, 482 6766 Müüa kartulit. H: 0,30 /kg. 5698 7846 Müüa kartulit Maret. Söögikartul 25 kg võrgus 10, seemnekartul 25 kg võrgus 5. 5668 7275 Anni poes Pärnu mnt 69 saadaval rahvuslik leht Rahvuslik Koguja. MITMESUGUST Torutööd. 51 47 900 Kolmapäeval, 25. mail kell 18.00 kõneleb psühholoog ja õppejõud ENNO SELIRAND teemal Millest saavad alguse suured teod? Enno Selirand on psühholoog, koolitaja ja õppejõud, Eesti esimese usaldustelefoni rajaja ja Hingeabi Assotsiatsioon Usaldus juhatuse liige. Kohtumisõhtu toimub Ruut 66 Pub (Pärnu mnt 44 Märjamaa) II korrusel. Õhtu on osalejatele tasuta, söögidjoogid võimalik endale kohapeal ise osta. Võta sõbrad kaasa ning tule kuulama! (Osalemine ei ole piiratud MEPÜ liikmelisusega.) OÜ Timberston * OSTAME metsakinnistuid ja kasvavat metsa kuuse- ja männipalki kase-, kuuse-, männi- ja haavapaberipuud Tel 528 4932 Riho Alavee info@timberston.ee Pakitud TURBABRIKETT PUIDUBRIKETT. Kojuvedu. 514 9745, 5359 2794 Pubi Ruut 66 pakub tööd kokale. Info tel 5037997 Kanalisatsiooni- ja veetorustike, drenaaži ehitus. Septikute-kogumismahutite müük ja paigaldus. Teeme Teie maamajja korraliku joogivee ja reoveesüsteemi. Konsultatsioon hajaasustusprogrammi raames. Buldooseri, ekskavaatori ja kalluritööd.töid teostame üle Eesti. www.jyritoru.ee email: jyritoru@ jyritoru.ee Tel 5814 5117, 515 1985 Puurkaevude rajamine, projekteerimine, pumbad. www.puurkaevud.ee 51912748 Teen maamõõtmistöid. 5564 7913 Ehitus- ja remonttööd mõistliku hinnaga. 525 8738 Rendin puulõhkujat. 5648 3300 MÄRJAMAA NÄDALALEHT www.marjamaa.ee Trükiarv 1030 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842 Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee