Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg.nr 75025973) Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, 74202 Jõelähtme vald Huvitatud isik: Osaühing Jõelähtme Arendusgrupp (reg.nr 10465355) Viru väljak 2, 10111 Tallinn Planeeringu koostaja: OÜ Pärnu Instituut (reg.nr 11362232) Riia mnt 14-7, 80013 Pärnu Projektijuht: allkirjastatud digitaalselt Raimo Klesment maastikuarhitekt, diplomi nr BD 003241 Algatatud: Jõelähtme Vallavolikogu 25.09.2014 otsusega nr 118 Vastuvõetud: Kehtestatud: Töö nr: 15-05 Esitatud: 29.08.2015
2 Sisukord 1. SELETUSKIRI...3 1.1 Üldandmed...3 1.1.1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk...3 1.1.2 Detailplaneeringu lähteandmed...3 1.1.3 Alusmaterjalid...4 1.1.4 Olemasoleva olukorra kirjeldus...4 1.2 Detailplaneeringu planeerimise lahendus...6 1.2.1 Kontseptsioon...6 1.2.2 Kruntimine ja planeeritud ehitusõigus...6 1.2.2.1 Üldised põhimõtted...6 1.2.2.2 Ehitusõigus...6 1.2.2.3 Olulisemad arhitektuurinõuded...9 1.2.3 Teed ja liikluskorraldus...9 1.2.4 Haljastus ja heakord...9 1.2.5 Keskkonnatingimused...10 1.2.5.1 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine...11 1.2.6 Tehnovõrgud ja -rajatised...11 1.2.6.1 Elektrivarustus...11 1.2.6.2 Sidevarustus...12 1.2.6.3 Veevarustus...12 1.2.6.4 Reoveekanalisatsioon...12 1.2.6.5 Sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine...12 1.2.6.6 Soojavarustus...12 1.2.7 Tuleohutus...12 1.2.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine...12 1.2.9 Kinnisomandi kitsendused...13 1.3 Üldplaneeringu muutmise ettepanek...14 1.4 Detailplaneeringu elluviimine...15 2. KOOSKÕLASTUSED JA KOOSTÖÖ...16 3. JOONISED...17 4. LISAD...20
3 1. SELETUSKIRI Käesolev detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. 1.1 Üldandmed Käesolev detailplaneering on algatatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.09.2014 otsusega nr 118. Planeeritava ala moodustavad: Koertekooli (aadress: Männimäe tee 10, katastritunnus: 24505:001:0184, pindala: 47 526 m 2, sihtotstarve: ühiskondlike ehitiste maa 100%) kinnistu. Omanikuks on Eesti Vabariik. Jõelähtme Vallavalitsus omab antud kinnistul hoonestusõigust (nr 12848402) tähtajaga 50 aastat (vastavalt 30.04.2008 sõlmitud notariaalsele lepingule). AS EMT (AS Eesti Telekom) ja Jaotusvõrk OÜ (Elektrilevi OÜ) kasuks on seatud Koertekooli kinnistul isiklik kasutusõigus. Männimäe tee 20 (katastritunnus: 24505:001:1006, pindala: 1 709 m 2, sihtotstarve: jäätmehoidla maa 100%) maaüksus. Omanikuks on OÜ Loo Vesi; reformimata riigimaa (EHAK kood: 5389, pindala: ca 10 800 m2), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium, kelle volitatud isikuks on Maa-amet. Planeeritav ala asub Neeme poolsaare idakaldal, Neeme sadamast lõunas (üldplaneeringu kohasel tiheasustusalal). Juurdepääs on Ruu-Ihasalu teelt (tee nr 11262) mööda Männimäe teed. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6,4 ha. Jõelähtme Vallavolikogu jättis 25.09.2014 otsusega nr 118 algatamata detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise. Otsustuse langetamiseks koostas vallavalitsus keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (leitav planeeringu lisas 1). 1.1.1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu eesmärgiks on kavandada Neeme külla uus koolihoone ja lasteaia laiendamine ning võimaldada rajada külaplats ja päästedepoo. Selleks tuleb planeeritava ala üldplaneeringu kohast juhtotstarvet ulatuslikult muuta, moodustada krundid, määrata ehitusõigused, tehnovõrkude ja teede põhimõttelised lahendused ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet riigikaitsemaast ja jäätmehoidla maast ühiskondlike hoonete maaks. Üldplaneeringu muutmise ettepanek on esitatud ptk-s 1.3. 1.1.2 Detailplaneeringu lähteandmed Detailplaneeringu lähtedokumendid: Jõelähtme valla üldplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40); Neeme küla Männimäe tee 11 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 22.12.2011 otsusega nr 253); Neeme küla Pangari I kinnistu detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 30.03.2004 otsusega nr 98); Neeme küla Saigu I, Harjo, Saigu II, Saigu III, Saigu IV kinnistute ja lähiala
4 detailplaneering (algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse 17.01.2008 korraldusega nr 24); Planeeritavate maaüksuste katastriplaan; Seletuskirjas viidatud kehtivad õigusaktid (allikas Riigi Teataja: www.riigiteataja.ee) ja asjakohased projekteerimisnormid. 1.1.3 Alusmaterjalid Maa-ala geodeetiliseks alusplaaniks on 2014 suvel Ruutjuur OÜ (reg.nr 12109110 ja litsentsiga 744 MA) poolt mõõdistatud ja 2015 suvel OÜ K&J (reg.nr 10092032 ja litsentsiga 755 MA) poolt aktualiseeritud topo-geodeetilist plaani. Skeemide koostamisel on kasutatud väljavõtteid Jõelähtme valla üldplaneeringust ja Maa-ameti koduleheküljelt (www.maaamet.ee). 1.1.4 Olemasoleva olukorra kirjeldus Maakasutus. Planeeritava ala üldplaneeringu kohane maakasutus on riigikaitse- ja jäätmehoidla maa. Maad kasutatakse osaliselt üldplaneeringus kavandatust erinevalt: Koertekooli maaüksuse sihtotstarbeks on ühiskondlike ehitiste maa; lisaks on reformimata riigimaad. Männimäe tee 20 maaüksus jälgib üldplaneeringu kohast maakasutust (jäätmehoidla maa, kus paiknevad puhastusseadmed). Planeeritav maa-ala paikneb Neeme küla tiheasustusala kaguosas ja hõlmab kunagist teenistuskoertekooli territooriumi. Alale on rajatud Neeme lasteaed ja lisaks on osa alast kasutatud külaplatsina. Külas paiknev kool ja alal paikev lasteaed vajavad laiendamist ning külaplats täiendamist. Reljeef, pinnas ja veed. Planeeritav ala paikneb Kaberneeme lahe rannal. Reljeef on suhteliselt tasane, väikese kaldega mere suunas. Randa ääristab looduslik astang (ei ulatu üle ühe meetri). Pinnaseks on nõrgalt leetunud huumuslik, nõrgalt leetunud ja soostunud primitiivsed mullad. Ala katab valdavalt männimets, taimestik on rannamännikule omane. Olemasolevaid hooneid ümbritseb hooldatav haljastus. Keskkonna looduskaitseline, esteetiline ja rekreatiivne väärtus. Planeeritaval alal on olemas nii esteetiline kui ka rekreatiivne väärtus. Ala kujutab endast tüüpilist Põhja-Eesti liivast rannaala. Rekreatiivne väärtus ei seostu samas ujumisega, kuna alal paikneb reoveepuhasti, mille eesvooluks on Kaberneeme laht. Looduskaitselisi (s.h Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid) või kultuuriväärtuslikke objekte ei ole. Pärandkultuuri objektina on märgitud Neeme piirivalvekordon, kus tegutses ka teenistuskoertekool. Seosed kontaktalaga, juurdepääsud ning tehnovõrgud ja -rajatised. Planeeritava ala kontaktala moodustab Neeme küla tiheasustusala. Planeeritava ala kagu-edela piir on tiheasustusala piiriks. Neeme küla tiheasustusala on üsna kompaktne ja maaomanikeks on valdavalt eraisikud, mis muudab avalike objektide rajamise külla keerukaks. Küla ise on Jõelähtme vallas üks suuremaid ja rahvastiku näitajad viitavad kasvule. Juurdepääs planeeritavale alale on mööda Männimäe teed mis saab alguse Ruu-Ihasalu kõrvalmaanteelt (tee nr 11262). Täiendavalt on alalt pääs merele.
5 Ehitisregistri andmetel on planeeritaval alal järgmised hooned: kaks elamut, liikluslinnak, lasteaed, köök, saunaga, kuuriga, laudaga ja reoveepuhasti tehnilise hoonega. Täiendavalt on alal nii läbivad kui ka ala teenindavad tehnovõrgud ja rajatised, millest märkimisväärse ruumilise mõjuga on puurkaev ja sidemast.
6 1.2 Detailplaneeringu planeerimise lahendus Käesolev detailplaneering on kehtivat Jõelähtme valla üldplaneeringut muutev. Üldplaneeringu muutmise ettepaneku ja põhjendused koondab ptk 1.3. 1.2.1 Kontseptsioon Kavandada kaasaegne kompleks, mis koondaks endas nii haridusasutusi (lasteaed, kool, spordihoone koos välialadega) kui ka pakuks kohalikule kogukonnale kooskäimise ja ühistegevuste võimalusi (külaplats). Oluline on lahendada piirkonna vabatahtlike päästjate tegevuse kitsaskoht: kavandatud on päästedepoo rajamine koos merepääste võimekusega (pääs tehnikaga mereni). 1.2.2 Kruntimine ja planeeritud ehitusõigus Detailplaneeringuga on kavandatud viieks krundiks: üks ühiskondlike hoonete krunt kooli rajamiseks koos spordihoone ja välialadega ning lasteaia laiendamiseks koos välialadega; üks krunt külaplatsile; üks krunt päästedepoo rajamiseks; üks transpordimaa krunt; üks puhastusseadmete maa krunt. 1.2.2.1 Üldised põhimõtted Kruntimisel ja hoonestusala paigutamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest. Järgida olemasolevate teede, tehnovõrkude ja rajatiste paiknemist. Ehitised kavandada kompaktselt lagedamatele aladele piisava haljaspuhvriga ümbritsevatest elamutest. Kõik olemasolevad hooned Männimäe tee 10 maaüksusel, v.a lasteaed, nähakse ette likvideeritavatena. 1.2.2.2 Ehitusõigus Kruntide ehitusõigusega on määratletud: krundi kasutamise sihtotstarve. Kruntidele on määratletud kasutamise otstarve võimalikult täpselt sinna planeeritud valdava kasutuse ja ehitatavate ehitiste järgi. Krundi kasutamise otstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine krundil; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus. Kõrgus on määratud nii maapealsete korrustena kui ka meetritega olemasolevast maapinnast. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole määratletud hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust.
7 Alljärgnevalt on toodud ehitusõigus planeeritavale krundile (v.t ka joonis nr 3): Krunt Pos. 1 Männimäe tee 10 Kitsendused ja täiendav informatsioon Suurus (m 2 ) 45 660 * Tänavakaitsevöönd 0 m krundi piirist. Kasutamise otstarve Kooli ja lasteaia maa * Krundile ulatuvad ranna piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd ning Katastriüksuse sihtotstarbed* 100% Üh kallasrada. Suurim hoonete arv või 5 * Krundi kaudu on tagatud juurdepääs hoonete puudumine puhastusseadmetele (krundil Pos. 5). * Krundil asub puurkaev sanitaarkaitsevööndiga 50 m. Planeeringuga tehakse Hoonete suurim ehitusalune? pind (m 2 ) ettepanek sanitaarkaitsevööndi vähendamiseks 10-le meetrile. Hoonete suurim kõrgus: Kuni 2/ vastavalt korrused/ m (arvestatuna ehitusprojektile** * Krundile ulatub puhastusseadmete kuja. olemasolevast maapinnast) * Krunti läbivad olemasolevad tehnovõrgud (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised, elektripaigaldised, sidevarustus koos sidemastiga). * Krundil paikneb teenistuskoerte matmispaik. * Sihtotstarbed: Üh ühiskondlike ehitiste maa. ** Kooli ja lasteaia rajamiseks on vaja koostada ehitusprojekt, kus hoone tuleb siduda otstarbekalt maapinna kõrgustega. Krunt Pos. 2 Männimäe tee lõik 4 Kitsendused ja täiendav informatsioon Suurus (m 2 ) 2 290 * Tänavakaitsevöönd 0 m krundi piirist. Kasutamise otstarve Tänava maa * Krundile ulatuvad ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd. Katastriüksuse sihtotstarbed* 100% L * Krundile ulatub puurkaevu sanitaarkaitsevöönd. Planeeringuga tehakse ettepanek Suurim hoonete arv või 0 hoonete puudumine sanitaarkaitsevööndi vähendamiseks selliselt, et see ei ulatuks transpordimaale. Hoonete suurim ehitusalune - * Krunti läbivad olemasolevad tehnovõrgud pind (m 2 ) Hoonete suurim kõrgus: korrused/ m (arvestatuna olemasolevast maapinnast) - (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised, elektripaigaldised, sidevarustus). * Sihtotstarbed: L transpordimaa.
8 Krunt Pos. 3 Männimäe tee 15 Kitsendused ja täiendav informatsioon Suurus (m 2 ) 2 596 * Tänavakaitsevöönd 0 m krundi piirist. Kasutamise otstarve Päästedepoo maa * Krundile ulatuvad ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd. Katastriüksuse sihtotstarbed* 100% R * Krunti läbivad olemasolevad tehnovõrgud Suurim hoonete arv või 1 (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised, hoonete puudumine elektripaigaldised, sidevarustus). * Krundi kaudu on tagatud juurdepääs Hoonete suurim ehitusalune 425 Männimäe tee 13 maaüksusele. pind (m 2 ) Hoonete suurim kõrgus: korrused/ m (arvestatuna olemasolevast maapinnast) * Sihtotstarbed: R riigikaitsemaa. 2/ 10 Krunt Pos. 4 Männimäe tee 12 Kitsendused ja täiendav informatsioon Suurus (m 2 ) 7 777 * Tänavakaitsevöönd 0 m krundi piirist. Kasutamise otstarve Külaplatsi maa * Krundile ulatuvad ranna piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd ning Katastriüksuse sihtotstarbed* 100% Üm kallasrada. Suurim hoonete arv või 0 * Krundi kaudu on tagatud juurdepääs hoonete puudumine puhastusseadmetele (krundil Pos. 5). * Krundile ulatub puhastusseadmete kuja. Hoonete suurim ehitusalune - * Krunti läbivad olemasolevad tehnovõrgud pind (m 2 ) (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised, Hoonete suurim kõrgus: - elektripaigaldised, sidevarustus, maaküttetorustik). korrused/ m (arvestatuna olemasolevast maapinnast) * Krundile on lubatud rajada püsiva iseloomuga rajatisi (lava, pingid, tulease). * Sihtotstarbed: Üm üldkasutatav maa. Krunt Pos. 5 Männimäe tee 20 Kitsendused ja täiendav informatsioon Suurus (m 2 ) 1 709 * Krundi piire ja ehitusõigust ei muudeta. Kasutamise otstarve Puhastusseadmete maa * Krundile ulatuvad ranna piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd ning Katastriüksuse sihtotstarbed* 100% J kallasrada. Suurim hoonete arv või 1 * Krundile on tagatud juurdepääs kruntide hoonete puudumine Pos. 1 ja Pos. 4 kaudu. * Krundil olevatest ehitistest lähtub Hoonete suurim ehitusalune 37 puhastusseadmete kuja naaber kruntidele. pind (m 2 ) Hoonete suurim kõrgus: korrused/ m (arvestatuna olemasolevast maapinnast) * Sihtotstarbed: J jäätmehoidla maa. Kuni 1/ kuni 5
9 1.2.2.3 Olulisemad arhitektuurinõuded Oluline on ehitiste projekteerimisel ja rajamisel arvestada sobivust piirkonnaga. (Koostamisel.) 1.2.3 Teed ja liikluskorraldus Planeeringu kohane liikluskorraldus järgib kehtivaid norme ja olemasolevat olukorda. Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud mööda Männimäe teed mis saab alguse Ruu-Ihasalu kõrvalmaanteelt (tee nr 11262). Detailplaneeringuga on kavandatud Männimäe tee pikendus olemasoleval trassil (vähemalt 5 m laiune kõvakattega tee), mis lõppeb ümberpööramiskohaga (pöörde raadius 7,5 m). Tee äärde on planeeritud avalike objekte teenindav parkimine. Ümberpööramiskohast on kavandatud pääs kallasrajale ja juurdepääs Männimäe tee 13 maaüksusele (vähemalt 3,5 m laiune tolmuvabakattega teed). Pääs kallasrajale on kavandatud ka teenindama merepäästet. Täpsed lahendused selgitab projekteerimine. Parkimise korraldamiseks on kavandatud hoonestusaladelt väljaspool kuni 60 parkimiskohta, millest 30 on kavandatud rajada tolmuvabakattega säilitatava haljastuse vahele. Täiendavalt võib parkimiskohti rajada hoonestusaladele vastavalt ehitusprojektile. Väljaspool parkimiseks ettenähtud kohti ei tohi parkida. Tänavakaitsevöönd on planeeritud 0 m tänavamaa krundipiirist. 1.2.4 Haljastus ja heakord Planeeritavatel maaüksustel kasvab ranna männik. Hoonete paiknemine krundil tuleb lahendada vastavalt loodusesse ehitamise põhimõtetele: enne hoonete lõpliku asukoha määramist on soovitav kohapeal spetsialisti/maastikuarhitekti kaasabil selgitada välja kindlasti säilitamist väärivad puud, mille tüvele lähemale kui 5 m hooneid ei paigutata ja mida ehitustööde käigus kaitstakse võimalike kahjustuste eest. Valiku kriteeriumiteks on soovitav võtta: - esteetilisus (ka dekoratiivsus); - tuuletõke ja tuulekoridoride vältimine õueala mikrokliima kujunemisel; - ohutus teede ja hoonete suhtes (võimalikud tormiohtlikud puud, mis rühmast välja raiutuna püsima ei jää); täiendava haljastuse rajamise soovi korral väljaspoole õueala eelistada kohalikke ja antud looduslikule kasvukohale iseloomulikke liike. Täiendava haljastuse juurderajamiseks on soovitav koostada haljastusprojekt (või kavandada uusistutused hoone ehitusprojektiga). Ehitustegevuse jooksul tuleb hoiduda vigastamast säilitatavatel puudel tüveosa ja juurestikku. Vältima peab järske üleminekuid haljastuses, kuna metsana kasvanud kooslus võib olla tormiheite ja -murru suhtes vastuvõtlikum (nt säilitatav haljasriba on liiga kitsas). Planeeritud krunt Pos. 1 on lubatud piirata piirdeaiaga. Piirdeaed peab sobima loodusilmelisse keskkonda ja vastama haridusasutustele seatud nõuetele, nii kõrguse kui ka materjali valikul. Pärast ehitiste valmimist tuleb krunt heakorrastada (eemaldada s.h rajamistöödel ülejäänud
10 ehitusmaterjalid ja pinnas). Ehitusel tekkivad jäätmed sorteerida kohapeal ja käidelda nõuetekohaselt. Ehitustegevuse jooksul on keelatud jäätmeid ladustada viisil, mis võimaldaks nende laialikandumise ilmastiku mõjul. Prügikasti(de) koht (soovitavalt ühise prügimajana) tuleb lahendada hoonete projekteerimisel. Jäätmemajandus tuleb korraldada lähtudes Jõelähtme vallas kehtestatud reeglitele. 1.2.5 Keskkonnatingimused Käesoleva planeeringu algatamisel jättis Jõelähtme Vallavolikogu 25.09.2014 otsusega nr 118 algatamata detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise. Otsustuse langetamiseks koostas vallavalitsus keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (leitav planeeringu lisast 1), mille kokkuvõttes leiti, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju. Kavandatud tegevuse elluviimiseks on seatud järgmised keskkonnatingimused. Ehitustegevuseks rannal tuleb vähendada ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on ptk-s 1.2.5.1. Ehitustegevuse korral Männimäe tee 20 kinnistul tuleb põhjalikumalt uurida kasutuse varasemat otstarvet ning teha kindlaks, et nimetatud kinnistul ei ole käideldud jäätmeid, mis võivad kujuneda inimestele ohtlikuks. Vajadusel tuleb viia läbi ehitusprojektile keskkonnamõjude hindamine. Kavandatud tegevus ei nõua suuri veekoguseid ega too kaasa reovete teket. Kokkukogutavad ja krundil kasutamata jäävad sademed immutatakse ümbritsevatele haljasaladele. Detailplaneeringuga nähakse ette olemaolevat puurkaevu kasutada ainult krundi Pos. 1 teenindamiseks. Sellest lähtuvalt tehakse ettepanek vähendada sanitaarkaitsevööndit kümnele meetrile. Sanitaarkaitsevööndi vähendamisega ei ulatu vööndisse enam avalikult kasutatav tee (planeeritud Männimäe tee pikendus). Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks looduskeskkonna vastupanuvõime või loodusvarade taastumisvõime ületamist ega keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja mürataseme suurenemist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kahjustata inimeste tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vibratsiooni võib esineda ehitusperioodil. Arvestades planeeringuala lähiümbruses olemasolevate elamumaadega, siis rajatavad ehitised ning nende kasutamine ei põhjusta antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed. Käesoleval juhul kavandatavate ehitiste ehitamisega ei kaasne arendustöödele iseloomulikke suuremahulisi ehitustöid ega inimvoogude liikumist. Käesolev detailplaneering ei näe ette kavandatud tegevuste ellu viimisel olulise keskkonnamõju avaldumist. Planeeringuga ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. (Täiendamisel.)
11 1.2.5.1 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine Planeeritav ala paikneb Neeme küla tiheasustatud alal, kus ranna ehituskeeluvöönd on 50 m arvestatuna tavalisest veepiirist. Kohtades, kus rannal on metsamaa, laieneb ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini (200 m arvestatuna tavalisest veepiirist). Ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas. Käesoleva detailplaneeringu elluviimiseks on vajadus ehituskeeluvöönd vähendada krundil Pos. 1 planeeritud hoonestusalani, seda ümbritsevalt kuni ranna piiranguvööndi piirini planeeringu põhijoonisel märgitud ulatuses. Vähendamine on põhjendatud, kuna: planeeritav ala paikneb tiheasustusalal, mis eeldab intensiivsemat maakasutust. Selleks on rajatud ühine taristu (teed, tehnovõrgud ja rajatised, avalikku teenust pakkuvad ehitised). Planeeringuga on kavandatud täiendavalt vaba liikumine ja juurdepääsu tagamine rannale planeeritud objektid kannavad endas avalikku huvi (lasteaed, kool, külaplats, päästedepoo). planeeringulahendus säilitab valdavas osas rannal asuvast looduskooslusest kohas, mis on juba inimtegevusest mõjutatud (on olemasolevad ehitised). Planeeritav tegevus eeldab looduskoosluste säilitamist (kavandatud on looduskeskne ümbrus haridusasutustele ja kogukonna ühistegevusteks). Uute hoonete rajamiseks on võimalusel valitud metsast vabad alad või valitud kohad metsamaa servades (säilitades haljastust kompaktsete aladena v.t ka ptk 1.2.4). planeeritav ala paikneb tiheasustusalal kohas, kus asustus on kujunenud rannale lähemale kui piiranguvööndiga hõlmatud ala. Neeme külale omane asustus kujutab endas hoonestust, mille õuealasid ümbritseb kõrghaljastus. 1.2.6 Tehnovõrgud ja -rajatised Tehnovõrgud ja -rajatised on kavandatud koostöös erinevate võrguvaldajatega. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb koostada ehitusprojektid, kus määratakse täpsed projektlahendused. Projekteerimistingimused määrab võrguvaldaja (vajadusel koostöös Jõelähtme Vallavalitsusega). Hilisema projekteerimise käigus on lubatud mõningane tehnovõrkude ja rajatiste ümber paigutamine juhul kui see ei too kaasa kitsendusi väljapoole planeeritud krunte ja avalikku ruumi. Kõik muudatused tuleb kooskõlastada maaomanikuga kellele muudatus toob täiendavaid maakasutamise kitsendusi. 1.2.6.1 Elektrivarustus (Koostamisel.) 1.2.6.2 Sidevarustus (Koostamisel.)
1.2.6.3 Veevarustus (Koostamisel.) 12 1.2.6.4 Reoveekanalisatsioon (Koostamisel.) 1.2.6.5 Sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine (Koostamisel.) 1.2.6.6 Soojavarustus Soojavarustus tuleb lahendada ehitusprojektis. Soovitatav on rajada kombineeritud süsteeme, s.h taastuvenergiat kasutavaid. Planeeringuga on kavandatud krundile Pos. 1 ala maaküttetorustiku paigutamiseks. 1.2.7 Tuleohutus Tuleohutuse tagamiseks tuleb pidada kinni Päästeseadusest, Tuleohutuse seadusest, Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. a määrusest nr 315, Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded, ja standardist EVS 812. Tuletõrje veevarustuse tagamisel lähtutakse standardi EVS 812 nõuetest. Kohtades kui planeeritud hoone tuleohutuskuja on naaberhoonetega väiksem kui 8 m tuleb tuleohutus tagada ehituslike võtetega (tulemüür või tuletõkkesein) v.t planeeringu joonis nr 3 või 4. Hoone ümber peab olema tagatud krundipiirist vähemalt 3,5 m laiune läbipääs. Erandiks on vahetult tänavaga piirnev hoone osa. (Täiendatakse.) 1.2.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine (Koostamisel.)
13 1.2.9 Kinnisomandi kitsendused Järgnevalt on esitatud planeeritava ala kohta kehtivad ja planeeringulahendusest tulenevad maakasutamise kitsendused, s.h kitsenduse kehtestav õigusakt ja kitsenduse üldine sisu. Õigusakti täpsemaks rakendamiseks või kitsedustega põhjalikumalt tutvumiseks on vajalik aktidega vahetult tutvuda (nt internetis: www.riigiteataja.ee). (Koostamisel.)
14 1.3 Üldplaneeringu muutmise ettepanek Käesoleva detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Jõelähtme valla üldplaneeringut (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40). Üldplaneeringus muudetakse planeeringu joonisel kajastatud maakasutust vastavalt käesolevale detailplaneeringule. Joonis 1. Üldplaneeringus kavandatud riigikaitsemaad ja jäätmehoidla maad on vähendatud ning kavandatud on ühiskondlike hoonete -, üld- ja transpordimaad. (Joonis koostamisel.) Üldplaneeringu seletuskiri ei vaja täiendamist, täpsustamist või muutmist. Üldplaneeringu muutmise vajadus põhineb avalikul huvil. Neeme küla on valla üks suurimaid, mille elanike arv näitab ka kasvutrendi. Detailplaneeringuga kavandatav tagab valla elanikele paremad võimalused hariduse ja lastehoiuteenuse kättesaamiseks koduvallas. Neeme küla tiheasustatud alal ei ole piisavalt vaba maaressurssi, mida saaks kohalik omavalitsus kasutada piirkonna teenindamiseks vajalike haridusasutuste ja kogukonna ühistegevuste teenindamiseks. Jõelähtme vald on kasutanud Koertekooli kinnistule seatud hoonestusõigust lasteaia rajamiseks. Kinnistu on piisavalt suur, et mahutada Neeme küla ja lähialade teenindamiseks vajalikud haridusasutused (lasteaed koos välialadega ning kool koos spordihoone ja välialadega). Kogukondliku ühistegevuse edendamiseks on planeeritud Neeme külaplatsile krunt. Täiendavalt on võimalik luua planeeritavale alale vabatahtlikele päästjatele depoohoone (mis hetkel puudub) koos pääsuga merele (aitab luua tingimused merepääste korraldamiseks). Planeeritav ala on varustatud avaliku juurdepääsu ning tehnovõrkude ja rajatistega, mis muudab otstarbekaks ja perspektiivikaks kohalikule omavalitsusele antud kohta avalikes huvides kasutada. Puudub vajadus täiesti uue taristu rajamise järgi ja olemasolevaid hooneid saab osaliselt kasutada.
15 1.4 Detailplaneeringu elluviimine Tehnovõrkude ja -süsteemide rajamine toimub vastavalt kruntide valdajate ja võrguvaldajate kokkulepetele. Planeering ei tohi kolmandatele osapooltele tekitada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (s.h ehitamise aegselt). Tekitatavad kahjud tuleb hüvitada. Servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine toimub kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudid ja isiklikud kasutusõigused tuleb kanda kinnistusraamatusse, et igakordne omanik oleks teadlik kinnisasjale seatud piirangutest.
16 2. KOOSKÕLASTUSED JA KOOSTÖÖ Kooskõlastaja (Esindaja) [Kooskõlastamise kuupäev] Kooskõlastus Märkused Tabeli koostas:... Kuupäev:...2015 Koostöö (Esindaja) [Koostöö kuupäev] Koostöö tulemus Märkused Tabeli koostas:... Kuupäev:...2015
17 3. JOONISED Joonis 2. Tugiplaan (koos asukohaskeemi ja kontaktvööndi plaaniga) Joonis 3. Põhijoonis M 1:1 000 Joonis 4. Tehnovõrgud ja rajatised (koostamisel) Joonis 5. Illustratsioon (koostamisel)
See lk asendada Joonisega 2. 18
See lk asendada Joonisega 3. 19
20 4. LISAD Lisa 1. Detailplaneeringu dokumentatsioon (Koondamisel.)