Lõputöö Pindamistöödele kehtestatud nõuded ja nende toimimine praktilises töös1

Urmas Jõeveer PINDAMISTÖÖDELE KEHTESTATUD NÕUDED JA NENDE TOIMIMINE PRAKTILISES TÖÖS LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tallinn 2016

Mina, Urmas Jõeveer tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Üliõpilase kood e08210k Õpperühm KTE75/85 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Konsultandid Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Kaitsmisele lubatud..20.a.... teaduskonna dekaan.. Teaduskonna nimetus Nimi ja allkiri

SISUKORD SISSEJUHATUS... 7 1. MÕISTED... 9 2. EVS-EN 12271 PINDAMINE... 12 2.1. Käsitlusala... 12 2.2. Pindamisel kasutatavad materjalid... 12 2.2.1. Sideained... 12 2.2.2. Puiste... 13 2.2.3. Sideaine laotamine... 13 2.2.4. Puiste laotamine... 13 2.3. Pindamistüüp... 13 2.4. Projekteerimine... 13 2.5. Eeltööd... 14 2.6. Kvaliteedikontroll... 14 2.6.1. Toote jälgimine ja mõõtmine... 14 2.6.2. Pindamise vastavuse hindamine... 16 2.6.3. Materjalide vastavuse kontroll... 16 2.6.4. Toimimisnõuete kategooriad... 16 3. PINDAMISJUHIS... 18 3.1. Üldine... 18 3.2. Pindamisel kasutatavad materjalid... 18 3.2.1. Puiste... 18 3.2.2. Sideaine... 20 3.3. Projekteerimine... 21 3.3.1. Tehnoloogia valik... 21 3.3.2. Kasutatavate materjalide valik... 22 3.3.3. Soovituslikud kulunormid... 25 3.3.4. Projekt... 25 4

3.4. Eeltööd pindamisele... 26 3.4.1. Tolmuvaba kõvakatte hooldus... 26 3.4.2. Uue katte ehitus... 26 3.5. Pindamistöö käik... 26 3.6. Ilmastikutingimused... 27 3.7. Tööde üleandmine... 28 3.8. Kvaliteedi kontroll... 28 3.8.1. Makrotekstuur ja kasutatavad katsemeetodid... 28 3.8.2. Tööde hilisem kontroll... 29 4. TEE EHITAMISE KVALITEEDINÕUDED... 30 4.1. Materjalid... 30 4.1.1. Puiste... 30 4.1.2. Sideaine... 31 4.2. Eeltööd... 32 4.3. Ilmastikutingimused... 32 4.4. Tööde teostamine... 32 4.5. Kvaliteet... 33 5. TEE-EHITUSMATERJALIDELE JA TOODTELE ESITATAVAD NÕUDED JA NENDE NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMISE KORD... 34 6. TEETÖÖDE TEHNILISED KIRJELDUSED... 35 6.1. Tööde käsitlusala... 35 6.2. Materjalinõuded... 35 6.3. Tööde teostamine... 36 6.4. Kvaliteedi kontroll... 36 6.4.1. Killustiku ja sideaine laotamine... 36 6.4.2. Materjalide vastavuse tõendamine... 36 6.4.3. Kvaliteedi hindamine... 37 6.5. Ilmastikutingimused... 37 7. KERGKATETE EHITAMISE JUHIS... 38 7.1. Käsitlusala... 38 7.2. Ridakillustikuga pindamine... 38 7.2.1. Materjalid... 38 7.2.2. Eeltööd... 38 7.2.3. Ilmastik... 38 5

7.2.4. Tööde teostamine... 39 7.2.5. Kvaliteet... 39 7.3. Klaaskiu lisandiga pindamine... 39 7.3.1. Materjalid... 39 7.3.2. Ilmastik... 40 7.3.3. Tööde teostamine... 40 8. NÕUETE TOIMIMINE... 41 8.1. Pindamistööde projekteerimine... 41 8.1.1. Pindamistehnoloogia ja materjalide valik... 41 8.1.2. Kulunormid... 42 8.1.3. Materjalide hankimine... 42 8.1.4. Pindamistöö projekt... 42 8.2. Eeltööd... 43 8.3. Ilmastikutingimused... 43 8.4. Kvaliteet... 43 8.4.1. Sideaine ja puiste laotustäpsuse ja erikulu kontroll... 43 8.4.2. Toote vastavuse kontroll... 45 8.4.3. Tellijate ootused... 46 8.5. Pindamistööde tehnilised kirjeldused... 47 8.6. Kogemused Inglismaalt... 47 8.7. Normdokumentidest juhindumine pindamistööde teostamisel... 48 KOKKUVÕTE... 50 SUMMARY... 51 VIIDATUD ALLIKAD... 52 LISAD... 53 6

SISSEJUHATUS Pindamisel on teekatete säilitamisel ja kergkatete ehituses väga suur roll. Õigeaegsed korduspindamised pikendavad oluliselt teede eluiga ning pindamisega on võimalik suhteliselt odavalt rajada tolmuvabu katteid. Teede seisukord on tähtis igale liiklejale ning õigesti teostatud pindamistega aidatakse kaasa inimeste elukvaliteedi tõstmisele. Pindamine on toode, mis kuulub Euroopa ehitustoodete määruse 305/2011 käsitlusalasse. Määruse eesmärgiks on tagada ehitustoodete ohutus ja üldine sobivus ettenähtud kasutuseks ning kõrvaldada liikmesriikide vahelised tõkked toodetega kauplemisel. Pindamise kui toote omadused on kirjeldatud standardis EVS-EN 12271 ning see tagab samade katsemeetodite kasutamise ja tulemuste deklareerimise viisi. Eestis käsitletakse pindamist mitmetes juhistes ja õigusaktides Pindamisjuhis, Tee ehitamise kvaliteedinõuded, Teetööde tehnilised kirjeldused, Kergkatete ehitamise juhis. Selleks, et pindamine saaks toimida ning see toode täidaks kõikide ootusi, peavad normdokumendid olema üheselt ja lihtsasti mõistetavad, need ei tohi olla vastuolulised ja need peavad olema kõigile kättesaadavad. Lõputöö eesmärk on võrrelda erinevaid nõudeid pindamistööle, kuidas need toimivad töövõtja seisukohalt ning kuidas neid mõistavad erinevad tellijad. Lähtudes töökogemustest pindamisel ning erinevate normdokumentide võrdlemisest, selgitatakse välja millised nõuded on probleemsed, kas esineb vastuolusid ning mida parandada? Pindamistööde teostamisel, alates hinnapakkumise koostamisest kuni tööde üleandmiseni, tuleb ette erinevaid tõlgendusi nõuetest, neist ei ole üheselt arusaadud ning ei leita üles õigeid nõudeid ja normdokumente. Pindamine kui toode vajab selgitamist nii tellijatele kui ka töövõtjatele. 7

Teema valiti erialasest tööst tulenevatel põhjustel ning töös kõrvutatakse erinevad normdokumendid ja tuuakse välja vastuolud nõuetes. Probleeme käsitletakse töövõtja seisukohalt. 8

1. MÕISTED Pindamine maanteede ja muude liiklusalade pinnatöötlus viis, mis koosneb vähemalt ühest sideaine kihist ja vähemalt ühest puistekihist. [1] Sideaine - pindamise sideaineks on bituumenmaterjal. Bituumenmaterjaliks on näiteks [1]: bituumenemulsioon; pehmendatud bituumen; vedeldatud bituumen; teebituumen. Kõik eelnimetatud bituumenmaterjalid võivad olla polümeermodifitseeritud. Puiste - praktiliselt peenosisteta jäme kitsafraktsiooniline killustik. [1, p. 5] Mosaiik - killustiku paigutus, mille puhul killustiku terad puutuvad kokku ning on seega külgedelt toetatud. Killustikuterade kokku puutumine ning sobitumine tagab pindamise püsivuse. [1] Pindamise tootmisohje - pindaja poolt teostatav pindamise pidev sisekontroll, kui kõiki pindaja poolt kasutusele võetud elemente, nõudeid ja tingimusi dokumenteeritakse süstemaatiliselt kvaliteedi poliitika ja protseduuride kujul [1, p. 5]. Tagab: ühtse arusaamise kvaliteedi tagamisest; võimaldab saavutada nõutavaid tooteomadusi; võimaldab kontrollida tootmissüsteemi tõhusat toimimist. Projektkavand - soovitud toimimise tagamiseks pakutav projekt, mis kirjeldab kasutatavaid komponente ja meetodeid. [1] Pindamistüübi paigalduskatse (TAIT) - esmase tüübikatse sünonüüm, mis näitab, et pindamise omadused vastavad standardi EVS-EN 12271:2007 kohaselt deklareeritud omadustele. Pindamistüübi paigalduskatse koosneb määratletud lõigust, mis on pinnatud tootmisohje kohaselt

ning mis on läbinud aasta möödumisel käituskatsed. Toote, selle toimivuse ning otstarbekuse kasutuse kindlaksmääramiseks pannakse andmed üksikasjalikult kirja. [1] Tee liik otstarbe kohane kasutus, millele võivad olla kindlaks määratud katsesagedused ja/või toimivuskategooriad. [1] Tootepere kujutab endast ettenähtud kasutuste deklareeritud allrühma ja/või sellega seotud parameetreid, mida kirjeldab vastav tee liik. [1] Defekt pindamise seisund, mille puhul sideaine katab mosaiigi, näiteks uppumise, roobaste tekkimise ja higistamise korral, või mosaiik on katkendlik nagu irdumise ja killustiku lokaalse kao, murenemise või ribamurenemise korral. [1] Ühekordne pindamine - Ühe kihi sideaine ning ühekihilise puiste järjestikune laotamine. Sideaineks sobib bituumenemulsioon, teebituumen, põlevkivibituumen, polümeermodifitseeritud bituumen ning polümeermodifitseeritud bituumenemulsioon. Puistematerjaliks sobivad killustiku fraktsioonid 4-8, 8-12 ja harvem 12-16. Ühekordset pindamist kasutatakse enamasti väiksema liiklussagedusega teedel (R1, R2, R3). [1], [2] Ühekordne kahe puistega pindamine - Ühe kihi sideaine ning kahe kihi puiste järjestikune laotamine, kusjuures teine puistekiht on peenem. Sideaineks sobib bituumenemulsioon või polümeermodifitseeritud bituumenemulsioon. Puistematerjaliks sobivad killustiku fraktsioonid 4-8, 8-12 ja 12-16. Sobib raskema ja tihedama liiklusega teedele. Eeliseks ühekordse pindamise ees on parem nihkekindlus, väiksem müratase, on kulumiskindlam, higistab vähem ning tööde teostamisel ohutum liiklejatele kuna lahtist killustiku jääb teele vähem. [1], [2] Sändvitš pindamine - Otse kattele eelpuistatud jämedamale täitematerjalile laotatakse üks sideaine kiht, mille peale tuleb peenem täitematerjali kiht. Sideaineks sobib bituumenemulsioon, teebituumen, polümeermodifitseeritud bituumen ning polümeermodifitseeritud bituumenemulsioon. Puistematerjaliks sobivad killustiku fraktsioonid 4-8, 8-12 ja 12-16. Sobib kasutamiseks higistavatel teedel. [2] Kahekordne pindamine - Esimese kihi sideaine ning esimese kihi puiste järjestikune laotamine, millele järgneb teine kiht sideainet ja teine puistekiht, kusjuures teise kihi puistekillustik on peenem. Sideaineks sobib bituumenemulsioon, teebituumen, põlevkivibituumen, polümeermodifitseeritud bituumen ning polümeermodifitseeritud bituumenemulsioon. Puistematerjaliks sobivad killustiku fraktsioonid ülemistes kihtides 2-4, 3-6 ja 4-8 ning alumistes 10

kihtides 8-12, 8-16, 12-16 ning 16-20. Kahekordset pindamist kasutatakse väga lagunenud ja suures mahus lapitud mustkatete korral ning tolmuvaba katete ehitusel freespuru-, kruus- ning stabiliseeritud alustele. [1], [2] Ümberpööratud kahekordne pindamine - Esimese kihi sideaine ning esimese kihi puiste järjestikune laotamine, millele järgneb teine kiht sideainet ja teine puistekiht, kusjuures teise kihi puistekillustik on jämedam. Sideaineks kasutatakse bituumenemulsiooni, põlevkivibituumenit või teebituumenit ning puistematerjalideks alumises kihis killustik fraktsiooniga 4-8 ja ülemises kihis 8-12. Antud tehnoloogiat kasutatakse kuivade, urbsete ja lagunevate katete puhul kus peenem killustik täidab poorid ja jämedam killustikuga moodustatakse uus kulumiskiht. [1], [2] Eelpuistega kahekordne pindamine - Otse kattele puistatakse jämedama täitematerjali fraktsioon. Seejärel laotatakse esimene sideaine kiht ning kiilutakse peenema fraktsiooniga täitematerjaliga. Pärast seda laotatakse teine kiht sideainet ning peale puistatakse järgmine peenema täitematerjali fraktsioon. Sideaineks kasutatakse bituumenemulsiooni, põlevkivibituumenit või teebituumenit ning puistematerjalideks killustikufraktsioone 12-16, 8-16, 8-12 ja 4-8. Eelpuistega kahekordset pindamist kasutatakse tolmuvabade katete ehituseks pehmetel tolmustel alustel. [2] Ridakillustikuga pindamine - Ühele bituumenemulsiooni kihile puistatakse üks kiht fraktsioneerimata täitematerjali 0-16. Kasutatakse tolmuvabade katete ehituseks väiksema liiklusega teedel. Tehnoloogia eeliseks on soodne hind ning võimalus kasutada kohalikku täitematerjali. [2] Fiiberpindamine - Ühe läbikuga laotatava sideaine kihtide vahele lõigatakse ja puistatakse klaasfiiberkiud, mis aitab sideainel katte pragude avanemist vältida. Peale laotatakse üks või kaks kihti fraktsioneeritud täitematerjali. [2] Fogseal meetod pinnatud kattele pihustatakse C30B5 emulsiooni kulunormiga 0,4-0,9 kg/m 2 sõltuvalt pinna poorsusest ja suurema liiklusega teedel R3, R4, R5 (üle 1000 a/ööp, vajadusel ka mujal) puistatakse kate üle ka sõelmete või liivaga. [2] 11

2. EVS-EN 12271 PINDAMINE 2.1. Käsitlusala Pindamine on Euroopa ehitustoodete määruse 305/2011 käsitlusalasse kuuluv toode, mis peab lähtetingimuste täidetusel vastama harmoneeritud tootestandardile EVS-EN 12271. Euroopa standardit ei rakendata tellija poolt projekteeritud pindamistele, maanteedel eraldi esinevate alla 500 m 2 suurustele pindamistele ning pindamistele mida teostatakse tunnelites või kohtades kus kehtivad tuleohutuseeskirjad ning katetele kus kehtivad rahvusvahelised eeskirjad, näiteks lennuväljadele. [1] Standard kirjeldab pindamise toimimisnõudeid ja kontrollmenetlusi ning selle eesmärgiks on tagada, et need protseduurid toimiksid kõikides liikmesriikides samadel alustel. Standard seab pindajatele kohustuse koostada tehase tootmisohje ja see sertifitseerida tunnustatud asutuse poolt. Pindajad peavad oma toodetele teostama pindamistüübi paigalduskatsed, neile koostama toimivusdeklaratsioonid ning märgistama nad CE-märgisega. [1] 2.2. Pindamisel kasutatavad materjalid Pindamisel kasutatavate koostisosade sobivus peab olema tuvastatud järgnevatel alustel [1]: Euroopa standard; Euroopa tehniline kirjeldus; materjalid, mille spetsifikatsioonide vastavus antud Euroopa standardile on eelnevalt tõestatud. Nende sobivuse kohta esitatakse tõendusmaterjal, mis võib tugineda uuringutele kombineerituna tõendusega praktikast. 2.2.1. Sideained Pindamisel kasutatavad sideained ning nende tõendamine (Tabel 1). [1]: 12

Tabel 1 Sideainete tõendamine [1] Sideaine Standard Teebituumenid EVS-EN 12591 Katioonsed bituumenemulsioonid EVS-EN 13808 Polümeermodifitseeritud bituumenemulsioonid EVS-EN 14021 Põlevkivibituumenid EVS 901-2 2.2.2. Puiste Puistekillustik peab vastama standardi EVS-EN 13043 kohaselt ettenähtud kasutusele ja nõutavatele toimimisomadustele. [1] 2.2.3. Sideaine laotamine Pinnatavale pinnale laotatava sideaine koguse lubatud kõrvalekalded projektist ning sideaine põikjaotuse täpsuse variatsioonitegurite kategooriad deklareeritakse toimimisnõuete kohaselt (Joonis 1). [1] 2.2.4. Puiste laotamine Pinnatavale pinnale laotatava sideaine koguse lubatud kõrvalekalded projektist ning sideaine põikjaotuse täpsuse variatsioonitegurite kategooriad deklareeritakse toimimisnõuete kohaselt (Joonis 1). [1] 2.3. Pindamistüüp Pindamistüüp kirjeldatakse tootekirjelduse osana, enimkasutatavad pindamistüübid on eelpool kirjeldatud. [1] 2.4. Projekteerimine Pindamise projekteerimise protseduur tuleb dokumenteerida. Standardprotseduuride korral on standardile viitamine piisav. Liikluskategooria ja olemasoleva tee omaduste teabe võib anda tellija. [1] 13

2.5. Eeltööd Enne tööde algust objektil dokumenteerib pindaja, ning edastab pindamise meeskonnale järgneva [1]: objekti pindamiskava; tööga seotud erijuhised; projektkavandi; lisajuhised. Kontrollitavad tegevused [1]: aluspinna puhtus; ilmastik; materjalide vastavuse kontroll; materjalide identifitseerimine; laoturseadmete kasutamine kõrvalekallete piires; pädeva personali kasutamine; muudatuste menetlemine; pindamiseelse teepinna seisundi ja projekti kohalike iseärasuste dokumenteerimine; tööd mõjutada võivatest põhjustest tellijale teavitamise kord ning ajaskaala; pindamise korrashoid kuni tellijale üleandmiseni; projektist kõrvalekalded; ettenägematud probleemid; pindamise toimimise jaoks muu asjakohane teave; liikluskorraldus; märkmed tajutavate omaduste kontrollide kohta; kaebused. 2.6. Kvaliteedikontroll 2.6.1. Toote jälgimine ja mõõtmine Pindaja peab kehtestama korra tagamaks, et tootmise lubatud kõrvalekalded võimaldavad tootel toimida ning need on pindamistüübi paigalduskatsetest tuletatud väärtustega vastavuses. [1, p. 16] 14

Kontrollimise omadused ja meetodid (Tabel 2): Tabel 2 Toimimisomaduste hindamine [1] 1 2 3 Omadused Ülevaatuskord ja Märkmed miinimumsagedus, tabel standardist EVS-EN 12271 1 Sideaine nakkumine Tabel B.3 Tajutavate omaduste kontroll; killustikuga Tabel B.6 sideaine ja killustiku laotamise erikulu 2 Voolamisele/deformatsio onile vastupidavus Tabel B.4 Tajutavate omaduste kontroll ja tarnija dokumendi kontroll 3 Kõvastumis- ja Tabel B.4 ja ilmastik Tajutavate omaduste kontroll tardumisvõime pluss ilmastik 4 Kohesioon Tabel B.4 Tarnija dokumendi kontroll 5 Haardetugevus Tabel B.3 Tarnija dokumendi kontroll 6 Kulumiskindlus Tabel B.3 Tarnija dokumendi kontroll 7 Aluspinnaga nakkumine Tabel B.1 Tee puhtuse visuaalne kontroll 8 Müra Tabel B.3 Pindamistüüp 9 Sideaine ja killustiku Tabel B.6 Laotamise kogused ja lubatud nakkumise kestvus kõrvalekalle 10 Voolamisele/deformatsio Tabel B.4 Tarnija dokumendi kontroll oni vastupidavuse kestvus 11 Kohesiooni kestvus Tabel B.4 Tarnija dokumendi kontroll 12 Haardetugevuse kestvus Tabel B.3 Tarnija dokumendi kontroll 13 Kulumiskindluse kestvus Tabel B.3 Tarnija dokumendi kontroll 14 Aluspinnaga nakkumise Tabel B.4; Tabel B.1 Tarnija dokumendi kontroll; kestvus Tee puhtuse visuaalne kontroll 15 Müra kestvus Tabel B.6 Pindamistüüp 16 Ohtlikud ained Lähtematerjalid Andmebaas veebilehel Construction 15

2.6.2. Pindamise vastavuse hindamine Toote vastavus tõendatakse [1]: esmase tüübikatsetusega; pindamise tootmisohjega. 2.6.3. Materjalide vastavuse kontroll Materjalide vastavuse kontrollimise omadused ja meetodid (Tabel 2). [1] 2.6.4. Toimimisnõuete kategooriad Tootjad deklareerivad oma toodete omadused toimivusdeklaratsioonil ning tööde teostamisel peavad need ka vastama deklareeritud omadustele (Joonis 1). [1] 16

Joonis 1. Toimimisnõuete kategooriad [1, p. 11] 17

3. PINDAMISJUHIS 3.1. Üldine Pindamisjuhis on koostatud pikaajalistele praktilistele kogemustele tuginedes nii pindamistööde teostaja kui ka tellija perspektiivist vaadatuna ning on kehtiv Eesti Vabariigis teostatavate pindamistööde teostamise jaoks. [2] Pindamine on Euroopa ehitustoodete määruse 305/2011 käsitlusalasse kuuluv toode, mis peab lähtetingimuste täidetusel vastama harmoneeritud tootestandardile EVS-EN 12271 ja selle kohta peab olema koostatud nõuetekohane toimivusdeklaratsioon ning see peab olema CE märgistatud. Kui pindamine (näiteks kasutades põlevkivibituumeneid või fraktsioneerimata täitematerjali) ei kuulu EVS-EN 12271 käsitlusalasse, siis tuleb järgida pindamisjuhist ja pindamistööde teostaja koostab pindamise kohta vastavusdeklaratsiooni. [2] 3.2. Pindamisel kasutatavad materjalid 3.2.1. Puiste Täitematerjalid peavad olema tõendatud vastavalt harmoneeritud tootestandardile EVS-EN 13043. [2, p. 11] Täitematerjali fraktsioonide mõõdud on 2/4 (2/5), 3/6 (mitmekordse puiste ülemises kihis), 4/8 (5/8), 8/12 (8/11) ja 12/16 (11/16), (erandina 16/20 väljaspool asulaid väga pehmetel katetel). Kaheja enamakihilise pindamise alumises kihis võib kasutada ka teisi täitematerjali fraktsioone. [2, p. 10] Teedel, kus teostatakse libedusetõrjet kloriididega või kloriididega töödeldud materjalidega, on lubjakivist täitematerjali kasutamine keelatud. [2] Täitematerjal võib olla eelnevalt töödeldud bituumeniga või bituumenemulsiooniga (mustkillustik). Mustkillustiku terad ei tohi kokku kleepuda ja bituumen peab olema jaotunud killustiku pinnale 18

ühtlaselt. Puistamisel peab mustkillustik laoturist langema tera kaupa. Mustkillustiku valmistamiseks kasutatakse sitket naftabituumenit penetratsiooniga 25 ºC juures 60 100 või spetsiaalset bituumenemulsiooni. Bituumeni orienteeruv kulu on 1,0 2,0%. Mustkillustik segatakse sundsegamisega segistis, mille dosaatorite täpsus peab olema piirides ± 3% vastava segukomponendi massist. [2] Minimaalsed nõuded pindamisel kasutatavale täitematerjalidele (Joonis 2) [2, p. 11]: Joonis 2. Nõuded pindamisel kasutatavale täitematerjalidele [2, p. 11] Kruusakattega teede ridakillustikuga pindamisel kasutatakse fraktsioneerimata täitematerjali fr. 0/16 mm, mille terakoostis vastavalt standardile EVS-EN 13043 on G A 85. Ridakillustiku koosseisus olevale jämetäitematerjali osale (d 4mm) kehtivad tabel 1 nõuded v.a. peenosiste sisaldus. Fraktsioneerimata täitematerjali terakoostis peab vastama järgnevatele nõuetele (Tabel 3) [2] : 19

Tabel 3 Fraktsioneerimata täitematerjali fr 0/16 mm terastikuline koostis [2] Sõela Läbib sõela, % täitematerjali massist ava, mm 20 16 8 4 2 1 0,5 0,063 max 99 77 56 40 27 18 5 min 100 85 57 36 22 13 8 2 3.2.2. Sideaine Pindamisel kasutatavad sideained peavad olema tõendatud järgmiselt [2, p. 12]: teebituumenid vastavalt standardile EVS-EN 12591; katioonsed bituumenemulsioonid vastavalt standardile EVS-EN 13808; polümeermodifitseeritud bituumenid vastavalt standardile EVS-EN 14023; põlevkivibituumenid vastavalt standardile EVS 901-2. Pindamiseks sobivate sideainete omadused on standardis EVS 901-2. [2, p. 12] Sideaine valikuks on kolm kriteeriumi. Esiteks peab sideaine omama täitematerjaliga piisavat naket, teiseks peab sideaine olema kogu tööperioodi jooksul esinevatel temperatuuridel sobiva viskoossusega ning kolmandaks peab sideaine olema pindamise ajal töödeldav ja omandama pindamise lõppedes kiiresti ja püsivalt pindamiskihi nõutavad omadused. Primaarsed on esimesed kaks nõuet, kolmas tuleb valida võimalikult sobiv kahjustamata seejuures esimesi. [2, p. 12] Nake sõltub kasutatava täitematerjali ja bituumeni kombinatsioonist ning naket tuleb laboratoorselt hinnata. Pindamisel kasutatava sideaine nake täitematerjaliga rullpudeli meetodil (EVS-EN 12697-11) peab olema vähemalt 50 % pärast 24 tunni möödumist katse algusest või nake löögimeetodil (EVS-EN 12272-3) peab olema vähemalt 90 %. Vajadusel lisatakse bituumenile naket parendavaid pindaktiivseid aineid. Pindaktiivsed ained on reeglina temperatuuritundlikud, mis tähendab, et kuumas bituumenis nende aktiivsus kiiresti väheneb, mistõttu bituumen tuleb kohe pärast pindaktiivse aine lisamist ära kasutada. [2, p. 12] Sideaine valikul tuleb otsustada, kas kasutada pehmemat bituumenit riskides pindamiskihi suvise pehmenemisega või võtta talvel rabedaks muutuv sitkem bituumen. Talvel puhtana hoitavatel teedel on talvine oht suurem, seevastu talvel lumega kaetud teedel pole pindamisega erilist probleemi ja sideaine viskoossus tuleks valida suvisest temperatuurist lähtudes. [2, p. 12] 20

3.3. Projekteerimine 3.3.1. Tehnoloogia valik Pindamistehnoloogia valitakse lähtudes tee klassist vastavalt pinnatava tee liiklussagedusele (Tabel 4), olemasoleva katte seisukorrast ja poorsusest (Tabel 5). Lähtudes vastavatest tingimustest valitakse sobiv tehnoloogia (Tabel 6). [2] Tabel 4 Tee klassid [2] Liiklussagedus autot/ööpäevas 500 500-1000 1001-2500 2501-8000 >8000 R1 R2 R3 R4 R5 Tabel 5 Tee katte poorsus [2] Katte tüüp Liiva ring Kõvadus Katte tüübi kirjeldus (mm) (10mm) Kõva, urbne 60-100 Väga kõva, kõva Struktuur kuiv ja kivide vahe selgesti visuaalselt eraldatav Urbne, sile 90-140 Kõva, keskmine Kõikuv struktuur, urbne või osaliselt sile, erinevus märgatav eriti rattajälgede ja muu teeosa suhtes Sile 130-200 Pehme Tugevasti kulunud pindamine, rattajälg siledam kui muu teeosa Sile, pehme 150-220 Väga pehme Pealt bituumenirikas kate, kivid kattes vaevalt või aimatavalt nähtavad. 21

Tabel 6 Tehnoloogia valik [2] Tee klass Kerged aluskatted Tolmuvabad aluskatted, liivaring 10mm Tolmune, pehme Vahelduv alus Kõva, ühtlane Kõva, urbne Urbne, sile Sile Sile, pehme 60-100 90-140 130-200 150-220 R3,R4,R5 Ei pinnata 2x 1x(F) 1x(F) 1x(F) 1x(F) 1x Ei pinnata 1,5x(F) 1xK 1xV 1xV 1,5x Ei pinnata 2x 1,5x(F) 1,5x(F) 1,5x(F) 1xS 1,5xV 1,5xV R1,R2 2,5xE 2x 1x(F) 1x(F) 1x(F) 1x(F) 1x 2,5xE 1,5x(F) 1xK 1xK 1,5x(F) 1xS 1xS 2x 1,5x(F) 1,5x(F) 1,5x 1xO 2xÜ 3.3.2. Kasutatavate materjalide valik Sideaine ja täitematerjal valitakse sõltuvalt kasutuskohast [2] : tolmuvabad katted (Joonis 3); urbsed katted (Joonis 4); väga lagunenud tolmuvabad katted või kruus- ja freespuru alused (Joonis 5). 22

Joonis 3. Materjalide valik vastavalt kasutuskohale [2, p. 9] 23

Joonis 4. Materjalide valik vastavalt kasutuskohale [2, p. 10] Joonis 5. Materjalide valik vastavalt kasutuskohale [2, p. 10] 24

3.3.3. Soovituslikud kulunormid Pindamistööde teostamisel kasutatavate materjalide soovituslikud kulunormid (Joonis 6) [2] Joonis 6. Soovituslikud kulunormid [2, p. 14] 3.3.4. Projekt Pindamisprojekt peab sisaldama [2]: pindamistehnoloogia ja kasutatavad seadmed; pindamise toimivus; pinnatava tee liiklussagedus ja omadused vt joonis liiklussageduse klassid; ettevalmistustööd; materjalide omadused ja kulunormid; pindamise maht; 25

liikluskorraldus. 3.4. Eeltööd pindamisele 3.4.1. Tolmuvaba kõvakatte hooldus Enne pindamist peab kattel kõrvaldama suuremad defektid. Augud ja ratta roopad peavad olema täidetud ja tasandatud ülejäänud teega ühte tasapinda. Kõik praod mis on laiemad kui 6 mm tuleb enne pindamistöödega alustamist täita. Pragude täide ei tohi olla katte pinnast kõrgemal kui 5 mm. Võimalusel tuleb kasutada pragude täitmiseks spetsiaalseid mastikseid. Lisaks aukudele tuleb parandada ka katte servade murenemised ja muud lagunemised. Parandamiseks valitud materjalid peavad olema vastavuses antud katte liiklusintensiivsusega. Valede materjalide kasutamine teekatte parandamisel mõjutab hilisemat pindamise püsivust ja eluiga. [2] Enne pindamistöödega alustamist koostatakse kolmepoolne akt pindamisobjektide ettevalmistustööde vastuvõtmiseks Tellija, Teehooldaja ja Töövõtja vahel. 3.4.2. Uue katte ehitus Kui pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele või freesipuru kattele, siis peab alus olema korralikult profileeritud ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida. Kruusalus on soovitatav ette valmistada juba plaanitud pindamisele eelneval aastal. Selleks veetakse kruus teele, et see saaks piisavalt tiheneda ja paika vajuda. Seejärel profileeritakse kruuskate ja tihendatakse. Pindamine tuleks teostada 2-4 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist. [2, p. 15] 3.5. Pindamistöö käik 1. pindamise projekti koostamine; 2. tööaegse liikluse korraldamine; 3. katte ettevalmistamine; 4. sideaine teele valamine; 5. killustiku puistamine; 6. rullimine; 7. lahtise killustiku harjamine; 8. märkide eemaldamine; 26

3.6. Ilmastikutingimused Pindamistööd on lubatud, kui õhu temperatuur on nafta- või põlevkivibituumenite kasutamisel vähemalt +15 C ja bituumenemulsioonide kasutamisel vähemalt +10 C ning teekatte temperatuur on vähemalt +10 C. Madalamatel temperatuuridel on tellija nõusolekul pindamistööde tegemine lubatud juhul, kui töö tegija on tõendanud, et uute materjalide või tehnoloogia kasutamisel saadakse samaväärse kvaliteediga pindamine. Saju korral tuleb pindamistööd peatada. Pindamine tuleb reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu tuleb arvestada, et niiskem (üle 80%) ja külmem õhk (alla + 15 C) aeglustab tunduvalt emulsiooni lagunemiseaega ja pindamise formeerumist. Vältida tuleb nimetatud tingimustel suure liiklusega teede R4, R5 (üle 2500 autot/ööpäevas) pindamist. Sellises olukorras võib liiklus valmis pindamiselt killustiku enne emulsiooni lõplikku lagunemist minema sõita. Eriti kehtib see PMB emulsioonide korral, mis ei pruugi sügisel enam saavutada piisavat naket kivi või aluskatte pinnaga. [2] Pindamisel PMB bituumeniga peaks õhk olema vähemalt +25 C ning teekate üle + 40 C, soovitavalt ka kolmel päeval pärast pindamise lõpetamist. [2, p. 16] PMB emulsioonidega pindamisel peaks õhk olema vähemalt +20 C ning katte temp vähemalt +30 C ning seda ka soovitavalt kolmel päeval peale pindamise lõpetamist. [2, p. 16] Suure tuule korral (üle 12 m/s) võib tuul mõjutada sideaine lehvikut gudronaatoril ja selle tagajärjel ka teekattele laotatavat sideaine kogust. Selle vältimiseks tuleb kasutada tuule mõju takistavaid tuulekatteid. [2, p. 16] Pindamise tekkivate riskide (probleemide) minimeerimiseks tuleb pinnata tulenevalt tehnoloogiast ja liiklussagedusest parimal ajal. Minimaalsete lubatud töö teostamistemperatuuride kõrval mõjutab tulemust ka tööde teostamise periood hooajal. Kui kevadel ja suvel on pindamisel aega 1-1,5 kuud heade soojade temperatuuride käes formeeruda vastupidavaks pindamiskihiks, siis sügisel ei pruugi bituumen tungida läbi killustikutera tolmukihi piisavalt vastupidava sideme moodustamiseks. Eriti oluline on tööperioodi valik suurte liikluskoormustega teedel (Joonis 7). [2] 27

3.7. Tööde üleandmine Joonis 7. Pindamistööde teostamiseks sobivad perioodid [2, p. 16] Töö võetakse vastu tellija poolt kui lahtine täitematerjal on teekattelt korrektselt eemaldatud, sealhulgas on eemaldatud tee servas olevad täitematerjali kuhilad ja vaalud. Kõik pindamise käigus tekkinud defektid, mis pärast lahtise täitematerjali eemaldamist ilmsiks tulid, on kõrvaldatud. Lisaks on tehtud kõik vajalikud katsetused ning antakse üle täitedokumentatsioon, mis sisaldab muuhulgas ka pindamisprojekti. [2] 3.8. Kvaliteedi kontroll 3.8.1. Makrotekstuur ja kasutatavad katsemeetodid Liivaringi meetodiga (EVS-EN 13036-1) hinnatakse tehnoloogia valikul pinnatava katte makrostruktuuri sügavust 10ml klaaskuulidega (liivaga) ja valmis pindamise makrostruktuuri sügavust 30 ml klaaskuulidega (liivaga). Meetodi kohaselt hõõrutakse 10 või 30 ml klaaskuule - nn liiva (0,25 mm sõela läbib 90% massist) uuritava katte struktuuri sisse hõõrutiga kuni ümar liivaring enam ei suurene ja kogu liiv on struktuuri vahel. Seejärel tuleb mõõta liivaringi läbimõõt vähemalt 3-st erinevast kohast ja arvutada keskmine. [2, p. 18] Nihiku-meetodi puhul toimub nihikuga kivide kõrguse mõõtmine tipust bituumeni pinnani (mm). Mõõtmine toimub pindamisele iseloomulikes enim esinevates kohtades. Ühes kohas tuleb teha vähemalt 5-6 mõõtmist püüdes leida sügavaimat ja madalaimat struktuurisügavust antud lõigul. Kirja tuleb panna sügavaimate mõõdetud suuruste keskmine ja madalaimate mõõdetud suuruste keskmine ning neid tulemusi võrreldakse. 1,5x pindamise korral lähtutakse kasutatavate fraktsioonide keskmisest (Tabel 7). [2] 28

Tabel 7 Makrotekstuur nihikuga mõõtes [2] Killustiku fraktsioon, mm Tekstuuri sügavus nihikuga Liivaringi diameeter 30 ml mõõtes, mm liivaga, mm 4-8 2-4 150-190 5-11 2-5 150-170 8-12 3-6 125-160 12-16 4-8 100-140 3.8.2. Tööde hilisem kontroll Sügisel soovitatavalt septembri-oktoobrikuu jooksul tuleb määrata pindamise makrotekstuuri sügavus, kui avastatakse pindamine, kus makrotekstuuri sügavus ei vasta nõutule, siis informeeritakse sellest Töövõtjat. Töövõtjal tuleb teostada lahjendatud emulsiooni piserdamine fogseal meetodil. [2] 29

4. TEE EHITAMISE KVALITEEDINÕUDED 4.1. Materjalid 4.1.1. Puiste Pinnatud teel olev killustik peab olema piisava nakkega seotud bituumeniga ja vahetult pindamismaterjalide all olevate materjalidega. Pindamiseks kasutatakse fraktsioneeritud killustikke, mille omadused on esitatud käesoleva määruse (Tabel 8). Pindamise nõuded on kirjeldatud standardis EVS-EN 12271. Fraktsioneeeritud killustike omadused on kirjeldatud standardis EVS- EN 13043. Kruuskillustike kasutamisel peab purustatud terade osakaal olema vähemalt C50/30 või C50/10. [3] Tabel 8 Killustiku nõutavad omadused pindamisel [3] Omadus Olemasolev liiklussagedus, autot ööpäevas Standrard > 8000 2501-8000 501 2500 < 500 Terastikuline koostis Kategooria G c 90/15 EVS-EN 13043 Petrograafiline kirjeldus Määratud Määratud Määratud Määratud EVS-EN 932-3 Purunemiskindlus Kategooria LA 20 LA 25 LA 30 LA 30 EVS-EN 1097-2 Kulumiskindlus Kategooria AN 10 AN 14 AN 19 PN EVS-EN 1097-9 Külmakindlus Kategooria F 1 F 2 F 4 F 4 EVS- EN1367-1 Külmakindlus 1%-lises NaCl lahuses Kategooria F NaCl4 PN PN PN EVS-EN 1367-6 30

Tabel 8 järg Omadus Olemasolev liiklussagedus, autot ööpäevas Standrard > 8000 2501-8000 501 2500 < 500 Plaatsustegur Kategooria Fl 15 Fl 15 Fl 20 Fl 25 EVS-EN 933-3 Nake bituumensideainega % 90 % 90 % 90 % 90 % EVS-EN 12272-3 löögimeetodil Peenosiste sisaldus Kategooria f 0,5 f 1 f 1 f EVS-EN 933-1 Kruus- ja kergkattega tee pindamiseks võib kasutada fraktsioneerimata täitematerjale. Fraktsioneerimata täitematerjalide nõuded on kirjeldatud standardis EVS-EN 13043. Kasutatava ridakillustiku üle 4 mm mõõduga terad peavad vastama määruse (Tabel 8) esitatud nõuetele. Märgsõelumisel võib ridakillustiku peenosiste (alla 0,063 mm osiste) sisaldus olla kuni 5% (standardi EVS-EN 13043 järgi f5). Ridakillustiku terastikuline koostis peab vastama käesoleva määruse toodud nõuetele (Tabel 9). [3] Tabel 9 Ridakillustiku terastikuline koostis pindamisel [3] Segu Sõela ava, mm 20 16 8 4 2 1 0,5 0,063 Läbib sõela, % täitematerjali massist 0-16 100 85-99 57-77 36-56 22-40 13-27 8-18 2-5 4.1.2. Sideaine Sideainete omadused on kirjeldatud standardites EVS-EN 12591, EVS-EN 14023 ja EVS-EN 13808 ning sideainete soovituslik valik on kirjeldatud standardis EVS 901-2. Kasutatavate põlevkivibituumenite omadused on kirjeldatud standardis EVS 901-2. [3] Pindamisel kasutatava sideaine nake killustikuga peab olema vähemalt 90% katsetatuna löögimeetodil. Katsetustingimused on kirjeldatud standardis EVS-EN 12272-3. Rullpudeli meetodil 31

katsetatuna peab nake killustikuga olema vähemalt 50% pärast 24 tunni möödumist katse algusest. Rullpudeli meetodi tingimused on kirjeldatud standardis EVS-EN 12697-11. Kui nake on vastavalt alla 90% või 50%, kasutatakse pindaktiivseid lisandeid. Pärast pindaktiivse lisandi lisamist kontrollitakse naket uuesti ja see peab vastama eespool toodud nõuetele. [3, p. 14] Tee pindamiseks ei või kasutada vedeldatud bituumenit ning asustatud alal ei või pindamiseks kasutada ka põlevkivibituumenit. [3, p. 14] 4.2. Eeltööd Pindamiseks peab tee kate olema tasandatud. Tee kattes olevad augud ja ebatasasused, mis on sügavamad kui 30 mm, mõõdetuna 3 meetri pikkuse latiga tee pikisuunas, peavad olema täidetud ja tihendatud tee katte materjaliga vähemalt võrdväärse materjaliga. [3, p. 14] 4.3. Ilmastikutingimused Pindamistööd on lubatud, kui õhu temperatuur on nafta- ja põlevkivibituumenite kasutamisel vähemalt +15ºC ja bituumenemulsioonide kasutamisel vähemalt +10ºC ning teekatte temperatuur on vähemalt +10ºC. Madalamatel temperatuuridel on pindamistööde tegemine lubatud tellija nõusolekul juhul, kui tööde tegija on tõendanud, et uute materjalide või tehnoloogia kasutamisel saadakse samaväärse kvaliteediga pindamiskiht. Saju korral ei või pindamistöid teha. [3, p. 14] 4.4. Tööde teostamine Killustik puistatakse vahetult sideaine valamise järel. Killustikku rullitakse vahetult pärast puistamist, kuni killustikuterad on õigesse asendisse paigutunud. Kahekordse puistega ühekordset pindamist rullitakse ainult teise puiste järel. Eelpuistega pindamise esimest kihti ei rullita. Erandiks on pehmed must-, kruus- ja stabiliseeritud katted, kus esimese puiste killustik surutakse rulliga aluspinda. Metallvaltsidega võib rullida vaid pinnatud pehmeid must-, kruus- ja stabiliseeritud katteid. Katete rullimisel peab vältima killustikuterade purunemist valtside all. [3, p. 14] Pindamislõigu algus- ja lõpukohad peavad olema tasased ja ei tohi olla sideainega määrdunud. Pinnataval alal ei või olla terade ülekattega ja pindamata kohti. [3, p. 14] Pindamiskiht paigaldatakse arvestusega, et järgmist pindamist enne nelja aasta möödumist ei ole vaja teha. [3, p. 14] 32

4.5. Kvaliteet Pindamisohje tingimused on kirjeldatud standardis EVS-EN 12271. [3, p. 14] Fraktsioneeritud killustiku terade arv 10 10 cm pindalal peab pärast lahtiste killustikuterade eemaldamist erinevatel killustikufraktsioonidel olema järgmine: 4/8 > 160 tk; 8/12 > 60 tk; 12/16 > 40 tk. [3, p. 14] Pärast formeerumist ning lahtiste killustikuterade eemaldamist peab tekstuuri sügavus väljaspool sõidujälgi, mõõdetuna nihikuga killustikuterade tipust kuni sideaine kihini, erinevatel killustikufraktsioonidel olema järgmine: 4/8 2 kuni 4 mm; 8/12 3 kuni 6 mm; 12/16 4 kuni 8 mm. [3, p. 14] 33

5. TEE-EHITUSMATERJALIDELE JA TOODTELE ESITATAVAD NÕUDED JA NENDE NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMISE KORD Vastavalt määrusele tuleb suuremal alal kui 500 m 2 tehtava pindamise nõuetele vastavus tõendada hindamissüsteemi 2+ kohaselt. Pindamise põhiomadused vastavalt kasutusalale tuleb määrata ja deklareerida [4, p. 7]: Tee katte pinnatöötlemisel pindamisega deklareeritakse pindamise põhiomadused (EVS-EN 12271 kohane toode) [4, p. 7]: pindamistüüp vastavalt EVS-EN 12271; sideaine ja killustiku vaheline nake katsemeetod EVS-EN 12272-3; voolamiskindlus katsemeetod EVS-EN 12272-2; kõvastumine ja tardumine katsemeetod EVS-EN 12272-2; sideaine kohesioon (ainult modifitseeritud sideainete kasutamisel) katsemeetod EVS-EN 13588; haardetugevus katsemeetod EVS-EN 13036-1; kulumiskindlus katsemeetod EVS-EN 1097-9; nake alusega katsemeetod EVS-EN 12272-2; sideaine ja killustiku vahelise nakke kestvus katsemeetod EVS-EN 12272-2; voolamiskindluse kestvus katsemeetod EVS-EN 12271; kohesiooni kestvus (ainult modifitseeritud sideainete kasutamisel) katsemeetod EVS-EN 13588; haardetugevuse kestvus katsemeetod EVS-EN 13036-1; nakke kestvus alusega katsemeetod EVS-EN 12272-2. 34

6. TEETÖÖDE TEHNILISED KIRJELDUSED 6.1. Tööde käsitlusala Pindamise puhul on tegemist tootega ja ta peab vastama tootestandardile EVS-EN 12271 ning sellel peab olema nõuetekohane CE-märgis. [5, p. 57] Töö sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi tööde teostamist, kaasa arvatud segamine, transportimine, laotamine, tihendamine, hooldamine, liikluskorralduse muutmine, tee puhastamine ja katsetamine vastavalt lepingule. Tööd teostatakse vastavalt projektile või nagu insener ette näeb. Tööde tegemisel tuleb arvestada standardi EVS-EN 12271 nõudeid, Pindamisjuhis ning Tee ehitamise kvaliteedi nõudeid. [5, p. 57] 6.2. Materjalinõuded Pindamise sideaineks sobivad bituumenemulsioonid, põlevkivibituumenid (erandkorras), teebituumenid, polümeermodifitseeritud bituumenid ja viimastest toodetud emulsioonid. Sideained (sh põlevkivibituumen) peavad vastama EVS 901-2 või EVS-EN 13808 nõuetele. Kõik bituumensideained tuleb tuua objektile tsisternides. [5, p. 57] Pindamisel kasutatavad täitematerjalid peavad vastama tootestandardis EVS-EN 13043 ette nähtud kasutusalale ning nõutavatele toimivusnõuetele (nt kulumine naastrehvide toimel). Pindamisel kasutatakse purustatud kivimaterjale (fraktsioneeritud või ridakillustikud või kruuskillustik) ning fraktsioneeritud täitematerjal peab olema kitsa fraktsiooniga ning kuubilise tera kujuga. Sobivad fraktsioonid on 2/4 mm (mitmekordse puiste ülemises kihis), 4/8 mm, 8/12 mm, 12/16 mm ja (erandina) 16/20 mm. Sobivad ridakillustikud on 0/16 mm. [5, p. 57] Kasutatud sideainest võetakse vähemalt üks proov (liiter) vahetuses, mis säilitatakse vähemalt üks aasta töövõtja juures. [5, p. 58] 35

6.3. Tööde teostamine Pinnatav kate peab olema remonditud, puhas ja ühtlase struktuuriga ning liigse bituumeniga kohad eelnevalt kaetud killustikuga ja poorsed kohad kaetud bituumenemulsiooni ja sõelmetega. [5, p. 58] Vajadusel tuleb pindamiskihi alla vastavalt projektile paigaldada freesitud materjali kiht, mis tuleb ehitada vastavalt Kergkatete ehitamise juhis. Freesitud materjalikihi vajadus, ulatus ja transpordiulatus peab olema määratud lepingus. Freesitud materjali kiht paigaldatakse ja tihendatakse vajalikus ulatuses, laiuses ja paksuses, mis tagab olemasoleva rist- ja pikiprofiili säilimise. [5, p. 58] Loa pindamistööde alustamiseks annab insener objekti ülevaatusaktile allakirjutamisega. Tööde käigus kontrollitakse katte seisundit, materjalide kulunorme, katte ja õhu temperatuure, sideaine ja täitematerjali laotamise ühtlust; andmed kantakse pindamistööde päevikusse. [5, p. 58] 6.4. Kvaliteedi kontroll 6.4.1. Killustiku ja sideaine laotamine Gudronaator peab olema varustatud kontrollseadmega, mis reguleerib bituumenemulsiooni voolu vastavalt gudronaatori liikumiskiirusele ning võimaldama laotada sideainet täpsusega ±0,15 l/m 2. Pihustid peavad olema reguleeritud selliselt, et pihustist lähtuvad sideaine pihustuskoonused kattuvad vähemalt kahekordselt. [5, p. 58] Killustikulaoturid peavad võimaldama laotada killustikku täpsusega ±1 l/m 2. [5, p. 58] 6.4.2. Materjalide vastavuse tõendamine Töövõtja peab enne sideaine kasutamise algust esitama materjali vastavust tõendavad dokumendid ning labori katsetulemused täitematerjali ja sideaine vahelise nakke kohta. [5, p. 58] Töövõtja peab enne tööde algust tagama, et on tehtud kõik vajalik toote nõuetele vastavuse tõendamiseks ning esitama insenerile ja tellijale toodete materjali tõendavad dokumendid. [5, p. 58] 36

6.4.3. Kvaliteedi hindamine Fraktsioneeritud killustikuga pindamiskihi kvaliteeti hinnatakse killustikuterade laotustiheduse ja makrostruktuuri sügavuse alusel. Pindamiskillustiku põikjaotust kontrollitakse kolme paralleelmääranguga paani põiklõikes vähemalt ühes kohas igal 1000 meetrisel lõigul või iga 3000 m2 kohta. Vastavalt Kergkatete ehitamise juhis rajatud freesitud materjali kihi minimaalne paksus tihendatult peab olema 8 cm (freesitud materjali kiht tiheneb tihendamise käigus ca 50%). [5, p. 58] 6.5. Ilmastikutingimused Õhutemperatuur pindamistööde ajal peab olema nafta- ja põlevkivibituumenite kasutamisel vähemalt +15 C ja bituumenemulsioonide kasutamisel vähemalt +10 C ning teekatte temperatuur vastavalt +10 C ja +5 C. Pindamistöid ei tohi teha märjale alusele ega sademete korral. [5, p. 58, 6] 37

7. KERGKATETE EHITAMISE JUHIS 7.1. Käsitlusala Juhises käsitletakse kruuskatetele kergkatete ehitamise viise. 7.2. Ridakillustikuga pindamine 7.2.1. Materjalid Kasutada võib kruus- või graniitkillustikku, mille kulumiskindlus Los Angeles e trumlis on < 30% (Los Angeles e purunemiskindluse tegur 30 ja kategooria LA 30). Mõeldav on kasutada ka paekillustikku, kuid õige terastikulise koostisega paekillustikku on väga raske saada, eriti ohtlik on suur savisisaldus. Kui paekillustikku kasutatakse, siis tuleb kindlasti kontrollida killustiku savisisaldust metüleensinise katsega. Selle katsega määratud savi sisaldus ei tohi olla suurem kui 1,0%. Teedel, kus libedusetõrjeks kasutatakse kloriide paekillustikku kasutada ei tohi. Peenosiseid (< 0,063 mm) ei oleks rohkem kui 5%. Sideainena kasutatakse bituumenemulsiooni BE 60M/5000. [6] Sideaine kulu on 1,8-2,0 l/m 2 ja killustiku kulu 14 l/m 2 ehk 21 kg/m 2. [6, p. 6] 7.2.2. Eeltööd Enne tööde alustamist tuleb nõuetekohaselt ettevalmistatud kruusatee puhastada lahtisest tolmust ja kividest. Soovitav on tee pind enne pindamist kergelt niisutada, kuid selliselt, et teele ei tekiks enne pindamist veeloike. [6] 7.2.3. Ilmastik Õhu temperatuur pindamistööde ajal peab olema vähemalt +10 C ning teekatte temperatuur vähemalt +5 C. Sademete korral ridakillustikuga pindamistöid ei või teha. [6, p. 7] 38

7.2.4. Tööde teostamine Tööde alustamisel valitakse bituumeni kulunormiks 1,9 l/m 2 ja killustiku kulunormiks 14 l/m 2 ehk 21 kg/m 2. Pärast esimese 100 m pikkuse teelõigu pindamist ja pindamiskihi tihendamist hinnatakse killustiku ja emulsiooni kulunormi õigsust. Õige kulunormi korral tekivad pärast pindamiskihi tihendamist selle pinnale üksikud, 2-5 cm läbimõõduga, sideaine laigud. Kui laike on ühe ruutmeetri suuruse pinna kohta rohkem kui 10 võib sideaine kulunormi vähendada 0,1 l/m 2 võrra. Kui sideaine laike üldse ei teki, siis tuleb sideaine kulunormi 0,1 l/m 2 võrra suurendada. [6] Tihendamiseks sobib kõige paremini kombineeritud rull. Selle puudumisel võib kasutada koos kummi- ja kerget valtsrulli. Sel juhul tehakse kaks viimast rullikäiku valtsrulliga. Üksinda kummirulli kasutamine ei ole õige, kuna kattele jäävad kummirulli jäljed ja pikiroopad. [6, p. 7] 7.2.5. Kvaliteet Gudronaatorid peavad võimaldama pihustada sideainet kolmekordse ülekattega ja doseerida sideainet täpsusega ± 0,15 l/m 2. [6, p. 6] Killustik laotatakse killustikulaoturiga. Killustikku doseeritakse täpsusega ± 1,0 l/m 2 ehk 1,5 kg/m 2 ettenähtud kulunormist. Killustiku laotamine nn lehvikutega ei ole soovitav. [6, p. 7] 7.3. Klaaskiu lisandiga pindamine Võrreldes ridakillustikuga pindamisega on klaaskiu lisandiga pinnatud kate märgatavalt deformatsioonikindlam ja talub paremini pindamise aluskihist põhjustatud deformatsioone ning sobib seega kergkatete ehitamiseks suuremate liiklussageduste korral (kuni 800 autot/ööpäevas), kui ridakillustikuga pindamine. [6, p. 7] 7.3.1. Materjalid Kasutada võib fraktsioneeritud kruus-, lubjakivi või graniitkillustikku, mille kulumiskindlus Los Angeles e trumlis on < 30% (Los Angeles e purunemiskindluse tegur 30 ja kategooria LA 30), killustiku ülejäänud omadused peavad vastama asfaldinormide. Teedel, kus libedusetõrjeks kasutatakse kloriide paekillustikku kasutada ei tohi. [6] Sideaineks kasutatakse bituumenemulsiooni BE 65R või modifitseeritud bituumenemulsiooni. [6, p. 7] 39

Kiudaineks, nagu nimetuski ütleb on klaaskiud, mida turustatakse poolidel oleva niidina. [6, p. 7] 7.3.2. Ilmastik Õhu temperatuur pindamistööde ajal peab olema vähemalt +10 C ning teekatte temperatuur vähemalt +5 C. Sademete korral pindamistöid ei või teha. [6, p. 8] 7.3.3. Tööde teostamine Pindamise käigus keritakse klaaskiu niidid poolidelt gudronaatori lisaseadmesse, kus kiudaine niit lõigatakse 8-10 cm pikkusteks tükkideks ja puistatakse automaatselt koos sideainega gudronaatori ühe läbikuga selliselt, et klaaskiu tükeldatud niidid jäävad kahe bituumenikihi vahele. Klaaskiu kulu igas pindamise kihis on 40-70 g/m 2. Sideaine kahes kihis ja selle vahele klaaskiu automaatne laotamine tagab klaaskiu täieliku katmise sideainega. [6, p. 7] Pinnata võib ühe- või kahekordselt, nii eelpuistega kui eelpuisteta. Kahekordse pindamise korral on soovitav valida alumise killustiku fraktsioon pealmisest ühe astme võrra suurem. Näiteks kui pealmine killustiku kiht on 8-12 mm, siis alumises kihis peaks olema fraktsioon 12-16 mm. [6, p. 8] Kõik ülejäänud tööoperatsioonid tehakse ja tööde kvaliteeti kontrollitakse vastavalt pindamisjuhisele. [6, p. 8, 7] 40

8. NÕUETE TOIMIMINE 8.1. Pindamistööde projekteerimine 8.1.1. Pindamistehnoloogia ja materjalide valik Selleks, et pindamine toimiks kõige paremini, tuleb teostada pindamine õige tehnoloogiaga ja sobivate materjalidega. Sobiva tehnoloogia valimine peab toimima vastavalt Pindamisjuhisele ning see on kirjeldatud eelpool olevas punktis (3.3.1). Kohati tundub, et pindamistüübi valimine käib nii, et kopeeritakse tööde kirjeldused või siis valitakse tehnoloogia ja selle alusel tellitakse tööd või siis koostatakse teetöödekirjeldused, kus väga umbmääraselt ja mitmeti mõistetavalt esitatakse töödele tingimused. Murekohaks on tellijad, kes ei ole normdokumentidega ja erinevate tehnoloogiatega ning nende kasutusvõimalustega kursis. Tihti on raske aru saada, millist tehnoloogiat tahetakse tellida. Probleemid on mitmekihiliste pindamistega, näiteks tellitakse 2,5 kordset pindamist enamjuhtudel mõeldakse selle all eelpuistega kahekordset pindamist, aga sageli nähakse ette ka kahekordset pindamist, millel üks kiht on kiilutud peenema killustiku fraktsiooniga. Samas Pindamisjuhises ainuke 2,5 kordne tehnoloogia on 2,5xE. Ühekordsete pindamistega ja ühekordsete kahe puistega pindamistega on ebakõlasid vähem, probleem pigem selles, et ei teata kuhu milline tehnoloogia sobib. Pindamisel kasutatavate materjalide valiku probleem käib käsikäes tehnoloogia valikuga. Kasutatavate materjalide valimine vastavalt Pindamisjuhisele ja materjalide valik tööde tehnilistes kirjeldustes ei ühtki, kuigi viidatud on Pindamisjuhisele. Pindamisel kasutatavate materjalide valik vastavalt Pindamisjuhisele (3.3.2) ning soovituslikes kulunormides esitatavad materjalid (3.3.3) ei ühti, erinevused on puistematerjalide fraktsioonides tehnoloogiate lõikes. Sobiv tehnoloogia ja materjalid tuleb valida projekteerimise käigus. 41

8.1.2. Kulunormid Praegusel juhul on Pindamisjuhis ainuke normdokument, kus käsitletakse materjalide kulunorme, aga ainult soovituslikul viisil ning ette on antud küllaltki suured vahemikud. Töövõtjatel on kulunorme alandades võimalus riskida ning tekitada suur rahaline kokkuhoid. Normdokumentides peaksid olema selged juhised kulunormide arvestamiseks ning need ei tohiks sõltuda projekteerijast. Pindamise projekteerimisel peab ära märkima tegurid, mis mõjutavad kulunorme. Samuti tuleb ära märkida tegurist põhjustatud muutuste suurus. 8.1.3. Materjalide hankimine Materjalide hankimisel on topelt kontroll nii materjali tootja kui ka pindaja peavad materjali vastavuse tõendamiseks esitama katseprotokollid. Pindaja võib vastavalt standardile kasutada tootja poolseid katseprotokolle. Kui tootja esitab oma tootele toimivusdeklaratsiooni, siis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 305/2011 peab tootjat usaldama. Selline kontrollimise viis ei ole mõistlik. Pindamisel kasutatavaid materjalidele tuleks teostada kontrollkatsed kahtluse korral. [8] 8.1.4. Pindamistöö projekt Pindamisjuhises punkt 4.1 on töövõtja kohustuseks pindamisprojekti koostamine ja tellija kohustuseks on objektile sobiliku tehnoloogia ja materjalide valimine. Sellisel juhul on tellija suurema osa projekteerimistööst ära teinud, töövõtjale jääb sisuliselt projekteerida ainult materjalide kulunormid. Seega siin tekib suur vastuolu. Vastuolu tekib ka Pindamisjuhise 1.3 järgi, mis viitab pindamistööde teostamisel pindamise standardile EVS-EN 12271. Antud standardi punktis 1 on välja toodud, et Euroopa standardit ei rakendata tellija poolt projekteeritud pindamistele. Selle vastuolu sisu on tegelikkuses veel murettekitavam, kuna tellijad tellivad pindamistöid oma haldusalas olevatele teedele ühe ja sama pindamistehnoloogiaga, süvenemata teede olukorrale. Harvematel juhtudel lähtutakse liiklussagedusest ning valitakse tehnoloogia. Teed on erinevad ning ei ole õige sama tehnoloogiaga ja samade materjalidega pinnata kõiki teid. Teedel on omadused, millest tuleb lähtuda pindamistöö projekteerimisel: Liiklussagedus; liikluse iseloom ristmikud, kurvid, tõusud jne; kliimatilised eritingimused; 42

tee seisukord makrotekstuur, katte kõvadus, katte sideaine sisaldus; varjulisus. 8.2. Eeltööd Enne pindamistöödega alustamist peavad teel olema teostatud kõik eeltööd. Katted peavad olema puhtad ning suuremad defektid likvideeritud. Riigiteede seisukord on suhteliselt hea ning hooldelepingutega tagatakse pidev korrashoid. Eeltööde puhul probleemiks mahasõitude olukord mahasõidud on hooldamata. Selle lahenduseks on akt eeltööde vastuvõtmise kohta (3.4.1). Kehvem on olukord erateedega ja vähemal määral ka vallateedega. Teede pidev hooldamine on teostamata ja enne pindamist on eeltöid suhteliselt palju. 8.3. Ilmastikutingimused Eesti ei ole väga suur, aga ilmastiku tingimused saartel ja rannikualadel võivad suurel määral erineda sisemaast. Seetõttu tuleks Eesti jagada erinevateks piirkondadeks lähtudes kliimast ning seejärel saaks määrata sobilikud tingimused pindamistööde teostamiseks arvestades piirkondlikke ilmastiku iseärasusi. Kuna ilmastik on suhteliselt ebastabiilne, siis paljud tellijad soovivad oma tellimuste täitmist võimalikult hooaja alguses - ei arvestata tellitavate tööde sisuga ja tööde teostamiseks sobiliku perioodiga (Joonis 7) ning lepingutesse lisatakse tähtajad suve esimesse poolde. Töövõtjatel on seetõttu periood, kus töökoormus väga suur, kuigi oleks võimalik töid jaotada pikemale perioodile. Teiseks äärmuseks on see, kui hooaja lõpus avastavad tellijad, et eelarves on ülejääke ning siis teostatakse pindamistöid arvestamata ilmastiku tingimustega. 8.4. Kvaliteet 8.4.1. Sideaine ja puiste laotustäpsuse ja erikulu kontroll Tulenevalt standardist ja pindamisjuhisest tuleb teostada gudronaatorile sideaine laotamise (Foto 1) ning killustikulaoturitele puiste laotamise laotustäpsuse ja erikulu kontroll. Gudronaatoriga peab olema võimalik laotada sideainet ühtlaselt ja projekteeritud kogus peab jõudma teekattele. Puiste laotustäpsuse ja erikulu kontrollkatsed ei oleks vajalikud kuna vastavalt pindamise standardile EVS- EN 12271 peab pindamise mosaiik olema terviklik, kivid peavad paiknema laotatud kihis üksteise 43

kõrval (Foto 2). Puiste kulunorm tuleb seadistada visuaalse hindamise teel, seda ei saa doseerida etteantud koguse järgi, kuna puistekillustiku plaatsustegur ning mahukaal ei ole konstantsed suurused. Näiteks võrdlusmoment autori praktikast: ühe hooaja jooksul kasutava puiste maht on suur ning see tarnitakse laevadega. Võib juhtuda, et materjal tarnitakse erinevatest karjääridest. Ühel ja samal hooajal teostai pindamisi erinevatest karjääridest pärit puistematerjalidega. Selleks, et killustik paikneks pindamiskihis tera tera kõrval tuli ühekordse pindamise puhul ühe puistematerjaliga laotada 14 kg/m 2, samas teisest karjäärist pärit materjali puhul tuli kulunormiks 16 kg/m 2. Oluline vahe kulunormides erinevate materjalide puhul. Foto 1. Sideaine laotustäpsuse ja erikulu kontrollimine (autori foto) 44

Foto 2. Pindamise mosaiik tera tera kõrval (autori foto) 8.4.2. Toote vastavuse kontroll Suuremale osale Eestis teostavatele pindamistöödele leitakse töövõtja riigihangetel vähempakkumise põhimõttel. Töö maksumus võib muutuda kvaliteedist tähtsamaks. Eestis liikudes on näha mitmeid pindamisi, kus pindamise mosaiik ei ole terviklik - pindamise killustik on eemaldunud mosaiigist (Foto 3). Sellised pindamised on valesti projekteeritud ning tulemused on aasta möödudes näha. Pindamistöid teostades ei järgita nõudeid pindamistöödele ning tihti ei ole ka tellijad piisavalt pädevad, et nad suudaksid avastada ebakvaliteetse töö. Isegi kui see avastatakse, ei järgne sellele enamasti mingeid sanktsioone. Juhul kui tellitakse pindamistöid, mis peavad olema teostatud vastavalt standardile, esitab töövõtja ka toimivusdeklaratsiooni oma toote kohta. 45

Toimivusdeklaratsioonil on deklareeritud toote omadused, millele teostatav pindamine peab vastama ning lähtudes sellest tuleb välja selgitada, kas toode on vastav või mitte. Pindamise standard EVS-EN 12271 seab ka töövõtjatele kohustuse oma tooteid jälgida ning mittevastavuste korral tuleb need mittevastavuste registrisse kanda. Registrisse tuleb kanda ka edasine tegevus ning põhjused miks toode on mittevastav. Nähes, et mittevastavate toodetega üldjuhul midagi ette ei võeta ja vead jäetakse parandamata, järeldan, et standardi nõuded jäävad täitmata. Foto 3. Killustik eemaldunud pindamise mosaiigist. 8.4.3. Tellijate ootused Ei ole harv olukord, kui objekti ülevaatusel tekib küsimus kas pinnata? On teid, mille seisukord on väga kehva, neid ei ole pikka aega hooldatud. Rahanappuse tõttu ei ole võimalik alati suuremat remonti ette võtta ning siis soovitakse teed päästa pindamisega. Väiksemate tellijate, näiteks korteriühistud ja ettevõtted, ootused pindamise tulemusele on ideaalselt sile kate. Pindamise sisu ja eesmärk on teadmata ning siis seatakse endale kõrged ootused. 46

8.5. Pindamistööde tehnilised kirjeldused Pindamistööde teostaja valitakse üldiselt hinna alusel, küsitakse töövõtjatelt hinnapakkumused või korraldatakse riigihange. Pakkumuse saamiseks tuleb koostada teostavatele töödele tehniline kirjeldus. Enamasti üritatakse need dokumendid ise koostada, harvem pöördutakse projekteerimisega tegeleva ettevõtte poole. Tehnilisi kirjeldusi, kus on väga raske aru saada, milliseid töid soovitakse teostada, on suhteliselt palju. Isegi projekteerijate poolt koostatud töökirjeldused on mõningatel juhtudel arusaamatud ning tööde teostamine vastavalt neile praktiliselt võimatu või siis ebaratsionaalne. 8.6. Kogemused Inglismaalt Mõned aastat tagasi oli töö autoril võimalus tutvuda pindamistööde teostamise ja korraldamisega Inglismaal, kus talle tutvustati sealset pindamistööde korraldust nii tellija kui ka töövõtja seisukohalt. Seal toimis standardi EN 12271 järgne pindamine väga hästi. Töövõtja ja tellija koostöös valisid sõltuvalt teede olukorrast pindamist vajavad teed ning pindamistöö projekteerib täielikult töövõtja. Pindamistööde projekteerimiseks on neil väga hea juhendmaterjal Design guide for road surface dressing. Antud juhises on loodud kategooriad teede, liikluse, materjalide ja ilmastiku omaduste kohta. Tehnoloogia valimiseks on koostatud skeem, milles on pinnatavat teed iseloomustavad küsimused ning vastates neile küsimustele jõutakse sobiva pindamistehnoloogiani (Lisa 3). Materjalide baaskulunormid ning neid mõjutavad tegurid koos muudatuste suurustega on samuti juhises esitatud. Pindajad peavad arvestama kulunorme samadel alustel. [7] Tööde korralduslikult poolelt koostatakse ajagraafikud. Pindamise ebaõnnestumise vältimiseks, tuleb pinnata õigel ajal, sobivate materjalidega ja objekt tuleb korralikult ette valmistada. Selleks, et rutiinselt järgida neid tingimusi, kantakse erinevad tööoperatsioonid (Lisa 1) kalendergraafikusse (Lisa 2). [7] Oluliselt suurem tähelepanu pindamistööde teostamisel, võrreldes Eestiga, on ohutusel. Enne tööde alustamist objektil vaadatakse üle kogu meeskonna turvavarustus ning tutvustatakse objektil tehtavaid tõid meeskonnale. Tegevused fikseeritakse protokollidega. Liikluskorralduslikult poolelt kasutatakse palju Follow me juhtautosi, tänu sellele liiklusvood ja kiirused värskel pindamisel on ühtlased ning pindamist ei kahjustata liikluse poolt. Üleüldine pilt töödele tundub ohutu ja liiklejates ei tekitada ärevust (Foto 4). 47

Foto 4. Tööohutus Inglismaal (autori foto) 8.7. Normdokumentidest juhindumine pindamistööde teostamisel Lähtudes punktile 3.1 tuleb teostada pindamistöid Eestis vastavalt standardile EVS-EN 12271, seega ülejäänud juhised ei tohi olla standardiga vastuolulised. Tee omanikud võivad pindamistöödele näha ette rangemaid nõudeid kui on standardis. Kaasaegsemad juhised ja määrused 48