KALLAVERE KÜLA RÄTSEPASAUNA KINNISTU DETAILPLANEERING TELLIJA: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS HUVITATUD ISIKUTE ESINDAJA PROJEKTEERIJA: MARGIT ALLOJA 5615 9661 E-mail: margit@uuskodukinnisvara.ee /allkirjastatud digitaalselt/ VAHTRA GRUPP OÜ TÖÖ NR: DP 70-12 VASTUTAV SPETSIALIST: ARHITEKT KATRIN VAHTER E-mail: katrin.vahter@gmail.com Detailplaneeringu kaust koosneb kahest osast: I osa - kehtestamisele kuuluv planeeringu dokumentatsioon (tekstiline osa, joonised) II osa - menetlusdokumendid, lisad, kooskõlastused Tallinn Veebruar 2016
PROJEKTI KOOSTAMISEST VÕTSID OSA Planeerimislahendus VAHTRA GRUPP OÜ Hälli 4 13521 Tallinn registrikood 11176431 EEP 000502 Arhitekt KATRIN VAHTER 52 74 119 E-mail: katrin.vahter@gmail.com Ehitusgeodeetilised uuringud SURVEY OÜ Loitsu 2-32 13622 Tallinn registrikood 10235661 EEG000020 Kontaktisik P. HARUMÄE 51 52 017 E-mail: survey@solo.ee 2
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS I osa * SELETUSKIRI *JOONISED DP 1 Kontaktvööndi skeem M 1: 5000 DP 2 Tugiplaan M 1: 1000 DP 3 Põhijoonis M 1: 1000 DP 4 Tehnovõrkude joonis M 1: 1000/ 500 DP 5 Vertikaalplaneerimine M 1: 1000 II osa *MENETLUSDOKUMENDID * LISAD *KOOSKÕLASTUSED 3
SISUKORD SELETUSKIRI I osa... 3 * SELETUSKIRI... 3 *JOONISED... 3 II osa... 3 *MENETLUSDOKUMENDID... 3 * LISAD... 3 *KOOSKÕLASTUSED... 3 1. SISSEJUHATUS... 6 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID... 6 3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD UURINGUD... 6 4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE... 6 5. OLEMASOLEV OLUKORD... 7 5.1. Asukoht... 7 5.2. Kontaktvööndi iseloomustus... 8 5.3. Planeeritava ala üldiseloomustus... 9 5.4. Planeeritava kinnistu omanikud vastavalt kinnistusraamatule... 9 5.5. Hooned ja rajatised planeeritaval alal... 10 5.6. Olemasolevad tehnovõrgud... 10 5.7. Olemasolev haljastus. Maastikuline iseloomustus... 10 5.8. Abs kõrgused... 10 5.9. Olemasolev liikluskorraldus... 10 5.10. Kehtivad kitsendused... 11 5.11. Olemasolevad piirded... 11 5.12. Olemasolevad ehitusjooned... 11 6. PLANEERING... 12 6.1. Planeerimispõhimõtted... 12 6.2. Vastavus üldplaneeringule... 12 6.3. Kruntideks jaotamine... 14 6.4. Planeeritud kruntide iseloomustus... 14 6.5. Planeeritud kruntide sihtotstarbed, ehitusõigus ja arhitektuurinõuded... 14 6.6. Kruntide kitsendused... 18 7. LIIKLUS, TEED, PARKIMINE... 19 7.1. Teed ja liiklus planeeritaval alal. Parkimine... 19 8. KOMMUNIKATSIOONID... 20 8.1. Elektrivarustus... 20 8.2. Sidevarustus... 20 8.3. Küte... 20 8.4. Välisvalgustus... 21 8.5. Veevarustus... 21 8.6. Kanalisatsioon... 21 8.7. Tuleohutuse tagamine... 21 8.8. Vertikaalplaneerimine, sademevesi, kraavid... 22 9. HALJASTUS JA HEAKORD... 22 9.1. Haljastus ja heakord... 22 4
9.2. Piirded... 22 10. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS... 23 10.1. Keskkonnakaitselised abinõud... 23 10.2. Jäätmekäitlus... 23 11. RADOONITÕKKE MEETMED... 23 12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ASJAOLUD... 25 13. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE... 25 14. PLANEERINGU REALISEERIMISE VÕIMALUSED... 25 15. TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD... 26 16. VASTAVUS DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE KORRALDUSELE... 26 5
1. SISSEJUHATUS Jõelähtme Vallavalitsus võttis 10.10.2013 vastu korralduse nr 606 Jõelähtme vald Kallavere küla Rätsepasauna kinnistu detailplaneeringu koostamise jätkamine ja lähteülesande kinnitamine. Planeeringuga haaratud maa-ala on ligikaudu 3,0ha. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikute esindaja on Margit Alloja. Planeeritaval ala puudub kehtiv detailplaneering. Arvestatud on tellija soovidega, planeeritaval alal väljakujunenud olukorraga, kehtiva seadusandlusega, normidega jms. Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2003.a. välja antud trükist Soovitused detailplaneeringu koostamisel ja 2002. aastal väljatöötatud planeeringute leppemärke. 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID Planeerimisseadus Looduskaitseseadus Veeseadus Linnatänavad EVS 843:2003 EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 Linnaplaneerimine EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus osa 6 Tuletõrje veevarustus. Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistamisele esitatavad nõuded 25.06.2015 nr 73 Harju Maakonna teemaplaneering (kehtestatud 11.02.2003.a.) Jõelähtme valla ehitusmäärus 15.01.2015 nr 36 Jõelähtme valla üldplaneering (kehtestatud 29.04.2003.a.otsusega nr 40) Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri 28.02.2013 nr 112 Jõelähtme Vallavalitsuse korraldus 10.oktoober 2013 nr 606. Detailplaneeringu koostamise jätkamine ja lähteülesande kinnitamine Lähteülesanne Kallavere külas Rätsepasauna kinnistu detailplaneeringu koostamiseks Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regioon tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr. 215581 väljastatud 03.12.2013.a. kehtivad kuni 03.12.2015 Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 24.11.2009 koosoleku protokoll nr. 166 Maapõueseadus Teised Eesti Vabariigis kehtivad standardid ja õigusaktid 3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD UURINGUD Topo -geodeetiline alusplaan töö nr 824. Mõõdistatud oktoobris 2013.a. 4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Detailplaneeringu koostamise ülesanded on: maatulundusmaa sihtotstarbega Rätsepasauna kinnistu kruntideks jaotamine maa sihtotstarbe muutmine planeeritavatele kinnistutele juurdepääsu lahendamine elektrivarustuse, sidevarustuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendamine keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks 6
liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine kujade määramine servituutide vajaduse määramine kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine hoonetele arhitektuurinõuete seadmine kuritegevuse riske vähendavate nõuete seadmine erinevatest seadustest ja õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine 5. OLEMASOLEV OLUKORD 5.1. Asukoht 1. Situatsiooniskeem Lilla piirjoonega on märgitud planeeritav ala Planeeritav ala paikneb Harju maakonnas, Jõelähtme valla lääneosas Kallavere külas (vt ka situatsiooniskeem DP1). 7
5.2. Kontaktvööndi iseloomustus 2. Kontaktvööndiskeem Planeeritav ala piirneb põhjast, läänest ja idast maatulundusmaadega, lõunast elamumaaga. Planeeritava ala piirinaabriteks on järgmised maaüksused: Põhjast, loodest Eiginurme kinnistu Lõunast, idast Tudramäe kinnistu Edelast Männi, Kase, Kurvi Läänest, edelast Eigipõllu kinnistu 8
Saviranna tee jääb planeeritavast alast ca 160m kaugusele läände, Kallavere - Ülgase maantee ca 450m kaugusele lõunasse. Planeeringuala paikneb tiheasustusalal. Piirkonna tõmbekeskuseks olev Maardu linn jääb planeeritavast alast ca 1km kaugusele. Planeeritava maa-ala kontaktvööndit iseloomustab lahtine hoonestusviis. Kontaktvööndi hoonestuse moodustavad valdavalt 2-korruselised üksikelamud, mis asuvad Rätsepasauna kinnistust lõunas. Planeeritava ala lähiümbruses asuvate elamumaa sihtotstarbega kinnistute keskmine suurus on 2300 m². Planeeritava ala lähiümbrusesse jääb kolm kehtestatud (Uuesauna I,II,III, Künka, Suur Vanapere ja Vanapere II) ja üks algatatud (Eigi) detailplaneering. 5.3. Planeeritava ala üldiseloomustus Omavalitsus Jõelähtme vald Asustusüksus Kallavere küla Lähiaadress Rätsepasauna Tunnus 24504:004:0143 Registreerimise aeg 14.november 2001. a. Muudatuse registreerimise aeg 01.mai 2010.a. Sihtotstarve 1 maatulundusmaa 100% Sihtotstarve 2 - Sihtotstarve 3 - Pindala 2,97 ha s.h. ehitiste alune maa 286m² Haritav maa - Looduslik rohumaa 1,38 ha Metsamaa 1,31 ha Õuemaa 0,19 ha Muu maa 0,09ha s.h. veealune maa 0,02 ha Registriosa 3690602/36906 Planeeritaval alal ei paikne kaitsealuseid objekte. Rohevõrgustik ega sinivõrgustik planeeritavale alale ei ulatu. Planeeritav ala asub Rebala muinsuskaitsealal. Planeeritav ala paikneb Maardu üleriigilise tähtsusega kristalliinse ehituskivi 1.plokil ja Kallavere (Ülgase) keraamilise savi prognoosvaru 7.plokil. 5.4. Planeeritava kinnistu omanikud vastavalt kinnistusraamatule Viive Lastik, Andrei Jeršov, Maie Veskimäe, Oleg Fedotov, Viktorija Potšepko, Nikolai Dobrjak, Galina Juhkov. 9
5.5. Hooned ja rajatised planeeritaval alal Hooned ja rajatised vastavalt ehitisregistrile: 1.ELAMU eh.alune pind 166,0m² eh. registri kood 116003530 2. GARAAZ-LAUT eh. alune pind 88,0m² eh. registri kood 116003531 - põlenud 3. KÄIMLA eh. alune pind puudub eh. registri kood 220411500 4. KASVUHOONE eh. alune pind 10,0m² eh. registri kood 220411499 5. KAEV eh. alune pind puudub 6. KELDER eh.alune pind 38,0m² eh.registri kood 116003532 7. KUUR eh.alune pind 31,0m² eh.registri kood 116003533 8. KUUR eh.alune pind 85,0m² eh.registri kood 116003533 9. KUUR eh.alune pind 25,0m² eh.registri kood 116003535 - lammutatud - lammutatud - lammutatud - lammutatud Rätsepasauna kinnistul asub ka ehitisregistrisse kandmata ehitisi- üks eluhoone ja mitu abihoonet. 5.6. Olemasolevad tehnovõrgud Planeeritava ala põhjaosa läbib ida-lääne suunaliselt kõrgepinge õhuliin 110kV. Planeeritava ala lõunaosas asuvad madalpinge õhuliin ja kaabelliin. Kinnistul asub kaks kaevu. 5.7. Olemasolev haljastus. Maastikuline iseloomustus Rätsepasauna kinnistu on pikliku kujuga, põhja-lõuna suunas välja venitatud. Kinnistul kasvab kaski, mände, kuuski, kadakaid ja erinevaid põõsaliike. Kinnistul asub mitu tiiki. 5.8. Abs kõrgused Abs kõrgused jäävad vahemikku 31.50-25.00. 5.9. Olemasolev liikluskorraldus Juurdepääs planeeritavalt alalt avalikult kasutatavale Saviranna teele toimub läbi Eigipõllu kinnistu (vt. Kontaktvööndi skeem joonis DP 1 ja DP 7 teede skeem). Ajalooline Eigipõllu tee on ainus avatud juurdepääs küla südamesse. Eigipõllu teed kasutavad Heina, Kurvi, Kase, Männi, Altsauna kinnistute elanikud ja Rätsepasauna 9 omanikku. Detailplaneeringuga ei taotleta uue juurdepääsutee rajamist ega praeguse tee otstarbe ja olemasoleva liikluskorralduse muutmist. 10
3. Juurdepääsutee 5.10. Kehtivad kitsendused Kinnistusraamatusse kantud koormatisi, kitsendusi, ega hüpoteeke ei ole. Planeeritav ala asub Rebala muinsuskaitsealal. Planeeritav ala asub täies ulatuses üleriigilise tähtsusega Maardu kristalliinse ehituskivi maardla (registrikaart nr 54) aktiivse tarbevaru 1 ploki ja aktiivse reservvaru 2 ploki kohal ning osaliselt Kallavere (Ülgase) savimaardla (registrikaart nr 65) keraamilise savi prognoosvaru 7.plokil. Ala läbib 110kV kõrgepinge õhuliin kaitsevööndiga 25m mõlemale poole liini teljest. Ala lõunaossa jääb Kurvi kinnistul asuva puurkaevu sanitaarkaitseala ja elektripaigaldise kaitsevöönd (vt joonis DP2). Muud seadustest tulenevad kitsendused puuduvad. 5.11. Olemasolevad piirded Puit ja võrkaed. 5.12. Olemasolevad ehitusjooned Ehitusjooni välja kujunenud ei ole. 11
6. PLANEERING 6.1. Planeerimispõhimõtted Arvestatud on järgnevaga: - Muinsuskaitseameti nõuetega Muinsuskaitseamet on andnud 24.11.2009 protokolliga nr 166 nõusoleku Rätsepasauna kinnistu jagamiseks viieks elamukrundiks - Planeeritaval alal asuvate tehnovõrkude seadusest tulenevate piirangutega vastavad piirangud on kantud joonistele - Planeeritava ala asumisega Maardu üleriigilise tähtsusega kristalliinse ehituskivi 1.plokil ja Kallavere (Ülgase) keraamilise savi prognoosvaru 7.plokil vastavad alad on kantud joonistele - väljakujunenud elamualaga planeering püüab säilitada küla ilmet ja olemasolevat asustusstruktuuri. - olemasoleva teedevõrguga planeeritavale alale on kavandatud transpordimaa, mis on läbi Eigipõllu kinnistu kulgeva juurdepääsutee pikenduseks 6.2. Vastavus üldplaneeringule Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt on Rätsepasauna kinnistu maakasutuse juhtotstarve - perspektiivne väikeelamumaa, käesoleval ajal looduslik ala. Üldplaneeringu järgi on tegemist tiheasustusalaga. Vastavalt üldplaneeringule on reeglina elamukruntide suurus 3000m² ja elamute vähim omavaheline kaugus 25m, metsa-alal vastavalt 0,7ha ja 50m. Käesolev detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Käesoleva detailplaneeringuga on kavandatud (vt. Põhijoonis DP3): Planeeritud tiheasustusala elamukruntide minimaalne suurus on 3000 m². Elamu suurim lubatud kõrgus maapinnast on 8,5m, abihoonel 4,5m. Hoonete suurim korruselisus on 2 korrust. Lubatud katusekalle elamul 35-45, abihoonel 0-45. Elamute vähim omavaheline kaugus on 25m. Käesolev detailplaneering vastab Jõelähtme valla üldplaneeringule. 12
Väljavõte Jõelähtme valla üldplaneeringust. Lilla piirjoonega on märgitud planeeritav ala 13
6.3. Kruntideks jaotamine Planeeritavale alale moodustatakse kokku 6 (kuus) uut kinnistut (planeerimisseaduse tähenduses krundid). Uued kinnistud ehk krundid pos numbriga 1-5 on elamumaa sihtotstarbega ja kinnistu pos numbriga 6 on transpordimaa sihtotstarbega. 6.4. Planeeritud kruntide iseloomustus Põhijoonisel (joonis DP 3) on planeeritud krundile antud positsiooninumber, krundi kasutamise sihtotstarve, krundi pindala, hoonestusala asukoht, suurim lubatud hoonete arv krundil, suurim lubatud ehitusalune pindala ning hoonete suurim lubatud korruselisus ja kõrgus. Kohustuslikku ehitusjoont määratud ei ole. Lubatud on lahtine hoonestusviis. Hoone paigutamisel krundile tuleb lähtuda põhimõttest, et üks hoone külg peab olema paralleelne planeeritava krundi piiriga, ühe krundi servaga. Ehitusõigusega lubatud hooned peavad asuma Põhijoonisel (joonis DP3) näidatud hoonestusala sees. Hoonestusala määramisel on arvestatud olemasoleva situatsiooniga. Planeeritud krundil pos nr3 asub mitu EHR koodita ehitist. Detailplaneeringuga nähakse ette kanda ehitisregistrisse eluhoone ja kolm abihoonet. Ülejäänud ehitised tuleb lammutada (vt joonis DP3). Ehitisregistri andmed korrastatakse. Kõikidele elamumaa kruntidele on planeeritud üks üksikelamu ja kolm abihoonet. Jõelähtme valla ehitusmääruse kohaselt on üksikelamu ühe korteriga paariselamuks mitteolev elamu, kusjuures üldjuhul paikneb ühel krundil üks üksikelamu. Rajatava tee staatus on eratee. Krundi hoonestusala (vastavalt Jõelähtme valla ehitusmäärusele 15.01.2015 nr 36) on krundi osa, kuhu võib rajada detailplaneeringus määratud ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Krundi ehitusõiguse hulka kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitisi üldjuhul ei arvestata va juhul, kui detailplaneeringus või ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused ei ole määranud teisiti. 6.5. Planeeritud kruntide sihtotstarbed, ehitusõigus ja arhitektuurinõuded Selgitused kruntide sihtotstarvete tähistustele: Sihtotstarvete selgitused detailplaneeringu liikides: Sihtotstarvete selgitused detailplaneeringu liikides (vastavalt Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalile Planeeringute leppemärgid ) EP - pereelamu maa. LT - tee ja tänava maa Sihtotstarvete selgitused katastriüksuse liikides vastavalt VV 23.okt.2008 määrusele nr 155. E elamumaa - alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaazide maa. Elamu sh. korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis-ja abiehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. L - transpordimaa - liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. 14
Planeeritud kruntide ehitusõigus krunt pos nr 1 krundi aadress või aadressi ettepanek KRUNT 1 krundi plan suurus kokku m2 7252 maa sihtostarve ja osakaalu % (det. plan. liikide kaupa) EP100% maa sihtostarve ja osakaalu % (kat. üksuse liikide kaupa) E100% suurim ehitusalune pind m² (sh abihooned) 300 suurim korruselisus 2 suurim hoone kõrgus (m) elamu/abihoone 8,5/4,5 suurim hoonete arv krundil elamu/abihoone 1/3 vähim tulepüsivusklass TP3 parkimiskohtade arv (norm/planeeritud) 3/3 krunt pos nr 2 krundi aadress või aadressi ettepanek KRUNT 2 krundi plan suurus kokku m2 6000 maa sihtostarve ja osakaalu % (det. plan. liikide kaupa) EP100% maa sihtostarve ja osakaalu % (kat. üksuse liikide kaupa) E100% suurim ehitusalune pind m² (sh abihooned) 300 suurim korruselisus 2 suurim hoone kõrgus (m) elamu/abihoone 8,5/4,5 suurim hoonete arv krundil elamu/abihoone 1/3 vähim tulepüsivusklass TP3 parkimiskohtade arv (norm/planeeritud) 3/3 krunt pos nr 3 krundi aadress või aadressi ettepanek KRUNT 3 krundi plan suurus kokku m2 3000 maa sihtostarve ja osakaalu % (det. plan. liikide kaupa) 3A EP100% maa sihtostarve ja osakaalu % (kat. üksuse liikide kaupa) E100% suurim ehitusalune pind m² (sh abihooned) 300 suurim korruselisus 2 suurim hoone kõrgus (m) elamu/abihoone 8,5/4,5 suurim hoonete arv krundil elamu/abihoone 1/3 vähim tulepüsivusklass TP3 parkimiskohtade arv (norm/planeeritud) 3/3 15
krunt pos nr 4 krundi aadress või aadressi ettepanek KRUNT 3 krundi plan suurus kokku m2 3000 maa sihtostarve ja osakaalu % (det. plan. liikide kaupa) 3A EP100% maa sihtostarve ja osakaalu % (kat. üksuse liikide kaupa) E100% suurim ehitusalune pind m² (sh abihooned) 300 suurim korruselisus 2 suurim hoone kõrgus (m) elamu/abihoone 8,5/4,5 suurim hoonete arv krundil elamu/abihoone 1/3 vähim tulepüsivusklass TP3 parkimiskohtade arv (norm/planeeritud) 3/3 krunt pos nr 5 krundi aadress või aadressi ettepanek KRUNT 4 krundi plan suurus m2 6018 maa sihtostarve ja osakaalu % (det. plan. liikide kaupa) EP100% maa sihtostarve ja osakaalu % (kat. üksuse liikide kaupa) E100% suurim ehitusalune pind m² (sh abihooned) 300 suurim korruselisus 2 suurim hoone kõrgus (m) elamu/abihoone 8,5/4,5 suurim hoonete arv krundil elamu/abihoone 1/3 vähim tulepüsivusklass TP3 parkimiskohtade arv (norm/planeeritud) 3/3 Arhitektuurinõuded (krundid pos 1-5) Katuse kalle ja tüüp 35-45 elamul ja 0-45 põhihoonemahule liituval ühekordsel abihoonel ja eraldiseisval ühekordsel abihoonel. Kõik planeeringualale rajatavad elamud peavad olema ühtse katusekaldega. Ehituspiirkonnale on iseloomulikud poolkelpkatused, viilkatused, unkaaukudega kelpkatused. Soovitav on vältida suurt värvitoonide ja materjalide erinevust kõrvuti rajatavate hoonete puhul. Tõstetud seinte ja sarikatega hooned ei ole lubatud. Katuseharja suund Risti või paralleelne juurdepääsuteega Lubatud välisviimistlusmaterjalid Keelatud välisviimistlusmaterjalid Lubatud katuse kate Piirdeaiad Paekivi autentsel kujul, maakivi (põllukivi), puit autentsel kujul, krohv, tellis, silikaatkivi Plekk, plastik, plastikraamidega aknad, kiviimitatsiooniga katuseplekk, ümar freespalk ja muud imiteerivad materjalid puit, kivi, plekk-katus Piirde suurim kõrgus 1,2m. Kompaktse hoonestusega ala kruntidevahelised võrkaiad suurima kõrgusega 1,5m. Lubatud piirde tüübid: paekivimüüritis, metallvõrkpiire (on lubatud kasutada kinnistute piiride vahel kuid mitte tänava ääres), haljaspiire (pöetud või vabakujuline hekk), ümarpuidust rõhtaed, puitlippaed. 16
Muud arhitektuurinõuded Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda antud piirkonna väljakujunenud ehituslaadist ja asukoha looduslikust eripärast. Vintskappide ja uukide rajamine ei ole reeglina lubatud kui see ei ole ajalooliselt põhjendatud. Olemasolevate hoonete värvimiseks ja fassaadide remondiks taotleda välisviimistluse pass. Värvide valikul vältida sobimatuid värvitoone ja lähtuda konkreetsele keskkonnale sobivatest looduslikest, loomulikest värvitoonidest. Abihoone välisviimistlus peab kokku sobima lahenduselt ja materjalidelt elamuga. Kõik hooned planeeritaval alal peavad moodustama ühtse ansambli. Värvilahendused ja katusekattematerjal määratakse konkreetse ehitusprojektiga. +/-0.00 sidumine sõltub planeeritavast maapinnast ning soklikõrgusest, mis jääb vahemikku 0,3-0,5m. krunt pos nr 6 krundi aadress või aadressi ettepanek LT krundi plan suurus m2 4430 maa sihtostarve ja osakaalu % (det. plan. liikide kaupa) LT100% maa sihtostarve ja osakaalu % (kat. üksuse liikide kaupa) L100% Hoone ehitusalune pindala (vastavalt Jõelähtme valla ehitusmäärusele 15.01.2015 nr 36) on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse pindala leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjutust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja tehnoseadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni ühe meetri laiust katuseräästast ning hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente. Ehitusloa taotluseks esitatav ehitusprojekt peab kajastama ehitisealust pinda, mis kantakse ehitisregistrisse. Väljavõte MTM määrusest 05.06.2015 nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused". 19 Ehitisealune pind (1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osade projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat: 1) vihmaveesüsteemi; 17
2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast; 10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente. Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Jõelähtme valla arhitektiga. 6.6. Kruntide kitsendused KRUNT 1 1. Elektripaigaldise kaitsevöönd 25m mõlemale poole liini telge. 2. Elektripaigaldise servituudivajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks. 3. Kraavi ja tiigi servituudivajadusega ala kruntide pos nr 2,3,4,5,6 valdajate kasuks. KRUNT 2 1. Elektripaigaldise kaitsevöönd 25m mõlemale poole liini telge võrguvaldaja kasuks. 2. Elektripaigaldise servituudivajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks. 3. Tuletõrje veehoidlale juurdepääsu servituudi vajadusega ala kruntide pos nr1,3,4,5,6 valdajate kasuks. 4. Veetorustiku servituudi vajadusega ala (toru telgjoonest mõlemale poole 1m) võrguvaldaja kasuks. KRUNT 3 1. Servituudivajadusega alad puuduvad. KRUNT 4 1. Juurdepääsu servituudivajadusega ala krunt pos nr 3 valdaja kasuks. 2. Elektripaigaldise servituudivajadusega ala võrguvaldaja ja krunt pos nr 3 valdaja kasuks. 3. Veetorustiku servituudivajadusega ala võrguvaldaja ja krunt pos nr 3 valdaja kasuks. KRUNT 5 1. puurkaevu sanitaarkaitseala 10m kaevust. 2. Veetorustiku servituudivajadusega ala (toru telgjoonest mõlemale poole 1m) võrguvaldaja ja kruntide pos nr 1,2,3,4 valdajate kasuks. KRUNT 6 1. Elektripaigaldise kaitsevöönd (õhuliini puhul 2m mõlemale poole liini teljest ja maakaabli puhul 1m mõlemale poole äärmisest kaablist). 2. Puurkaevu sanitaarkaitseala. 3. Elektripaigaldise servituudivajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks. 4. Veetorustiku servituudi vajadusega ala (toru telgjoonest mõlemale poole 1m) võrguvaldaja ja kruntide pos nr 1,2,3,4,5 kasuks. 5. Juurdepääsu servituudivajadusega ala kogu tee ja tänava maa ulatuses kruntide pos nr 1,2,3,4 Tudramäe, Heina, Kurvi, Kase, Männi, Altsauna valdajate kasuks. 6. Kraavi servituudivajadusega ala kruntide pos nr 1,2,3,4,5 valdajate kasuks. 18
7. LIIKLUS, TEED, PARKIMINE 7.1. Teed ja liiklus planeeritaval alal. Parkimine Juurdepääs planeeritavale alale toimub mööda olemasolevat teed läbi Eigipõllu (24504:004:0311) kinnistu, mis on ainsaks juurdepääsuks nii planeeritavale alale kui ka Heina, Kurvi, Kase, Männi ja Altsauna kinnistutele (vt. DP-7 Teede skeem). Eigipõllu kinnistul asuv juurdepääsutee saab alguse Saviranna teelt. Antud juurdepääsuteed on kasutatud juba aastaid, sest alternatiiv puudub. Kokkulepe maaomanikuga, kelle maad läbib juurdepääsutee võib seisneda nii vaikimisi senise väljakujunenud tava järgimises, olla suuline, kirjalik või notariaalselt tõestatud kokkulepe. Olenemata vormist on kokkulepe mõlemale poolele täitmiseks. Asjaõigusseaduse 156 annab juurdepääsu vajava maatüki omanikule õiguse nõuda juurdepääsu avaliku teeni üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui tee omanikuga kokkuleppele ei saada tuleb pöörduda kohtu poole, kes määrab juurdepääsu tingimused ja teeb vastava kande kinnistusraamatusse. Aastaid toimus juurdepääs eelpool nimetatud kinnistutele nii Saviranna teelt läbi Eigipõllu kinnistu kui ka Kallavere-Ülgase teelt läbi Tudramäe kinnistu (24504:004:0031). Käesolevaks ajaks on aga Kallavere-Ülgase teelt alguse saav juurdepääsutee Tudramäe kinnistu omaniku poolt suletud. Seoses Eigi ja Eigipõllu detailplaneeringu algatamise sooviga on 18.10.2006 Eigipõllu, Eigi, Heina, Kurvi, Rätsepasauna, Kase, Männi, ja Altsauna kinnistute omanikud pöördunud vallavalitsuse poole soovides abi juurdepääsutee küsimuse lahendamises ja tee seadustamises läbi Eigipõllu kinnistu ( vt lisa). Jõelähtme Vallavolikogu 20 november 2004 otsusega nr 149 võeti eelpool kirjeldatud juurdepääsutee Tudremäe tee nime all avalikult kasutatavate teede nimekirja (vt. lisa). Tudremäe tee algab 11101 Kallavere-Ülgase teelt ja lõpeb Saviranna teel, läbides Tudramäe, Rätsepasauna ja Eigipõllu kinnistuid. Tudramäe tee on 650m pikk. Tudramäe tee on ka valla poolt hooldatavate teede nimekirjas (vt lisa). Päästeteenuste tagamiseks peab juurdepääsutee olema vähemalt 3,5m lai ja aastaringselt läbitav. Seoses menetluses oleva Rätsepasauna kinnistu detailplaneeringuga on Jõelähtme Vallavalitsus küsinud juurdepääsuteede osas kahel korral seisukohta nii Eigipõllu kinnistu omanikult kui ka Tudramäe kinnistu omanikult (vt. menetlusdokumendid). Esimesel korral küsiti seisukohta juurdepääsutee osas 2013 aasta veebruaris. Vallavalitsuse poolt pakuti välja kaks võimalikku varianti. I variant juurdepääs läbi Eigipõllu kinnistu, II variant juurdepääs läbi Tudramäe kinnistu. Eigipõllu omanik vastas seisukoha küsimisele, et tutvus materjalidega ja ei nõustu Rätsepasauna kinnistule planeeritava juurdepääsuteega läbi Eigipõllu kinnistu. Tudramäe kinnistu omanik vastas, et ei nõustu planeeritava juurdepääsuteega läbi Tudramäe kinnistu ja pakkus välja omapoolse lahendusena juurdepääsu Saviranna teelt, läbi planeeritavast alast põhjapool asuvate maaüksuste (vt. DP-7 Teede skeem), mis on aga detaiplaneeringu menetluse varasemates etappides korduvalt läbiarutatud ja ebamõistlikuks tunnistatud lahendus. Olev juurdepääsutee läbib ainult ühte, Eigipõllu kinnistut. Tee pikkus Eigipõllu kinnistul on ca 173m. Tudramäe kinnistu omaniku poolt pakutud juurdepääsutee läbiks aga kuute kinnistut (Kiigemäe, Vanaperemetsa, Eiginurme, Rehetare, Mäesauna, Tudramäe) ja oleks ca 832m pikkune. Tuginedes säästva arengu põhimõtetele, mis eeldab looduskeskkonna ja loodusvarade säästlikku kasutamist ei ole mõistlik rajada uut teed kuna eksisteerib kasutatav juurdepääsutee. Uue lisatee rajamine kahjustaks ja muudaks jäädavalt olemasolevat looduskeskkonda ning oleks ebamõistlikult kulukas. 19
Teisel korral küsiti seisukohta 2014 aasta mais. Tudramäe kinnistu omanik vastas teistkordsele seisukoha küsimisele, et tutvus saadetud materjalidega ja ei oma detailplaneeringu- lahenduse kohta vastuväiteid. Detailplaneeringu menetlemise käigus on huvitatud isik teinud koostööd kõigi piirinaabrite ja puudutatud isikutega. Detailplaneeringu lahendust on tutvustatud Kase, Kurvi, Heina, Altsauna, Männi, Tudramäe, Eigi, Eigipõllu ja Eiginurme kinnistute omanikele. Kõik detailplaneeringuga tutvunud kinnistute omanikud on edastanud ka oma seisukoha (vt menetlusdokumendid). Rätsepasauna kinnistule on planeeritud transpordimaa. Transpordimaa laius planeeritava ala lõunaosas, kus detailplaneeringuga juurdepääsutee osas muudatusi ette ei nähta on 10m. Planeeritava ala põhjaosas on transpordimaa laiuseks 12m. Sõidutee mulde laiuseks on planeeritud 5,5m. Teekatte laiuseks on 4,5m ja peenarde laiuseks on 0,5m (vt. joonis DP4). Planeeritava ala põhjaossa on planeeritud tagasipöördekoht. Tagasipöördekoht on lahendatud vastavalt standardile EVS 843:2003 Linnatänavad. Kruntidele nr 1-4 toimub juurdepääs otse planeeritavalt transpordimaalt. Liiklus planeeritaval alal on kahesuunaline ja toimub parema käe reegli järgi. Parkimine korraldatakse krundisiseselt. Parkimiskohtade arvutus vastavalt EVS 843:2003 Linnatänavad tabel 10.2, mille järgi elanike ja külaliste parkimiskohtade summaarne normatiiv krundi kohta on 3. Parkimiskohad võivad olla nii õues kui hoones. Põhijoonisel (joonis DP3) on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele. Planeeritud teede, truupide, kraavide ja tagasipöördekoha täpne lahendus ning tee kattekonstruktsioon antakse projekteerimise järgmises staadiumis, teeprojekti mahus. Kergliiklusteid planeeritud ei ole kuna planeeritud tee liikluskoormus on väike. Planeeritud tarnspordimaa jääb erakasutusse. Transpordimaa krunt jagatakse mõttelisteks osadeks. Mõtteliste osade omanikeks on kõik antud transpordimaad ümbritsevate kruntide omanikud. 8. KOMMUNIKATSIOONID 8.1. Elektrivarustus Elektrienergiaga varustamine nähakse ette vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 215581 Kööbi 10/0,4kV alajaama F-3 Rätsepasauna liitumismastilt, mis asub planeeritaval alal. Hoonete toiteks on ette nähtud 0,4kV maakabelliinid. Liitumiskilbid on peakaitsmega 3x25A, kahetariifse arvestiga ja ühised kahele elamule. Liitumiskilp paigaldatakse teealasse. Liitumiskilbid peavad olema vabalt teenindatavad. Vastavate kaablite ristlõige, peakaitsmete lõplikud suurused, ehitusnõuded ning trasside täpsed trajektoorid ja asukohad määratakse projekteerimise järgmises staadiumis konkreetsete tehniliste tingimuste taotlemisel. 8.2. Sidevarustus Tagada õhu kaudu lahendused. 8.3. Küte Soojavarustus lahendatakse hoonete lokaalsete keskküttesüsteemide (õhk-õhk, õhk-vesi, kaminaküte jms) baasil. Soovitav projekteerida madala energiatarbega või passiivmajad. Soojavarustuse projekt esitatakse hoone ehitusprojekti mahus. 20
8.4. Välisvalgustus Planeeritud kinnistute välisvalgustus lahendatakse lokaalselt kinnistu siseselt iga kinnistu omaniku poolt. 8.5. Veevarustus Planeeritaval alal puudub ühisveevarustus. Planeeritavate elamute veega varustamiseks on ette nähtud rajada krundile pos nr 5 puurkaev sanitaarkitsealaga 10m. Keskkonnaamet on vähendanud sanitaarkaitseala 10 meetrini korraldusega 05.09.2012 nr HJR 7-8/12/20920-2 (vt. lisa 1). Planeeritav veevõtt rajatavast puurkaevust on ~2 m 3 /ööpäevas. Veetorustikena kasutatakse plastmassist veevarustuse torusid PE PN10. Veevarustuse planeerimisel lähtutakse EVS 835:2014 Hoone veevärk. Planeeritava ala veevarustus lahendatakse ühistuna. Selleks moodustatakse sobilik mittetulunduslik organisatsioon, mis asutatakse vastavalt seadusele. Antud mittetulunduslikku organisatsiooni kuuluvad kõik planeeringuala kinnistute omanikud, kes on ühendatud planeeritava veevõrguga. Antud mittetulundusliku organisatsiooni eesmärk on hallata ühiselt kasutatavat puurkaevu ja veevõrku. Veevarustuse lahendus on kooskõlastatud Loo Vesi OÜ-ga. Loo Vesi OÜ ei pidanud antud juhul vajalikuks väljastada tehnilisi tingimusi. 8.6. Kanalisatsioon Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon. Kruntidele on ette nähtud plastikust maa-alused kogumismahutid, mahutavusega 10 m³. Kasutada sertifitseeritud mahuteid. 8.7. Tuleohutuse tagamine Hoonete projekteerimisel lähtuda MTM määrusest 02.06.2015 nr 54 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Tuletõrjeveega varustus nähakse ette vastavalt EVS 812-6 :2012 Ehitiste tuleohutus osa 6 Tuletõrje veevarustus. Planeeritud elamute lubatud minimaalne tulepüsivus TP3 Tulekustutusvesi tagatakse planeeritavast tuletõrje - veemahutist 108m3 (soovitav 2x54m3). Tuletõrjeveehoidla on planeeritud juurdepääsutee lähedale, kinnistule pos numbriga 2. Veemahutid, mis on omavahel ühendatud täidetakse puurkaevust. Tuletõrje-veehoidlaga seotud tööd ja edaspidise korrashoiu teostavad asjast huvitatud isikud. Tuletõrje-veemahutist veevõtt tagatakse kuivhüdrandi abil. Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse ehitised üksteisest tuleohutuskujadega, mis on vähemalt 8m hoone seinast. Kui hoonetevaheline kuja laius on alla 8m, tuleb tule levikut piirata ehituslike või muude meetmetega. Detailplaneeringus on krundile kantud võimalik ehitusala, mis arvestab tulekaitsenorme. Planeeritavate hoonete suurim kõrgus maapinnast on 8,5m. Suurim korruselisus on 2. Tuletõrjetehnika juurdepääs hoonetele on tagatud. Ümbersõidud hoonetest tuleb hoida vabad. 21
8.8. Vertikaalplaneerimine, sademevesi, kraavid Planeeritav maa-ala on suhteliselt tasane ühtlase langusega põhja. Planeeritud tee vertikaallahenduse koostamisel on arvestatud olemasoleva maapinna reljeefiga sh naaberkinnistu kõrgusarvudega, olevate mahasõitudega. Teele on antud nii pikikalle kui ühepoolne põikkalle, millega juhitakse sademeveed Rätsepasauna kinnistu poolsesse planeeritavasse pikikraavi ja sealt edasi krundile pos nr 1 planeeritud tiiki. Tee on kõrguslikult tõstetud olevast maapinnast minimaalselt ja jääb naaberkinnistuga ühte tasapinda. Tee ja naaberkinnistu vahele jääva 2m haljasala sajuveed immutatakse pinnasesse looduslikult. Tee projekteerimisel arvestada ümbritseva maapinna loodusliku kaldega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Vertikaalplaneerimise lahendus vt joonis DP5. Uue kraavi rajamise käigus tuleb tagada olemasolevate kraavide töökorras olek, vajadusel neid süvendades ja laiendades. Sademevesi immutatakse reeglina krundipiires või juhitakse kruntidel asuvatesse tiikidesse. Erandina on võimalik juhtida kruntide sademevett tee ja tänava maale (krunt pos nr 6) planeeritud teeäärsesse kraavi (vt joonis DP-5). Täpne kraavi paiknemine lahendatakse koos tehnovõrkude ja teeprojektiga. Uute hoonete rajamisega seoses ei ole vaja muuta maapinna kõrgust. Kruntide maapind tasandatakse ning krundisisene vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti koosseisus. Välistada tuleb liigvee valgumine naaberkinnistutele, erandina lubatud krundile pos nr 6 planeeritud kraavi. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 valikul tuleb lähtuda eelkõige juurdesõidutee rajamiseks valitavatest kõrgusmärkidest. Planeeritud hoonete sokli kõrgus peab olema vähemalt 30cm 9. HALJASTUS JA HEAKORD 9.1. Haljastus ja heakord Planeeritud kinnistute omanikud peavad lähtuma oma tegevuses Jõelähtme valla heakorraeeskirjadest ja nendest kinni pidama. Enne hoonete projekteerimist tuvastatakse väärtusliku kõrghaljastuse paiknemine, välditakse maksimaalselt väärtusliku kõrghaljastuse langetamist. Hoonestuse ja juurdepääsuteede rajamisel suhtuda säästvalt looduslikku haljastusse. Vajadusel paigaldada ehitamise perioodiks puude ümber kaitsed Kruntide haljastus lahendatakse hoonestusprojektidega. 9.2. Piirded Piirde suurim kõrgus 1,2m. Kompaktse hoonestusega ala kruntidevahelised võrkaiad suurima kõrgusega 1,5m. Lubatud piirde tüübid: paekivimüüritis, metallvõrkpiire (on lubatud kasutada kinnistute piiride vahel kuid mitte tänava ääres), haljaspiire (pöetud või vabakujuline hekk), ümarpuidust rõhtaed, puitlippaed. Piirdeaedu võib rajada kraavipervest minimaalselt 1m kaugusele. Väljapoole krundi piire piirdeaedu rajada ei tohi. 22
10. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS 10.1. Keskkonnakaitselised abinõud Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn sest tegevuse iseloom (elamute ehitamine ning nende kasutamine) ei eelda seda. Planeeritaval alal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ja selle ümbruses ei paikne. Põhilised keskkonda mõjutavad tegevused tulenevad ehitustegevusest. Planeeritud ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta. Täiendavat keskkonnamõju hindamist nõudvaid ehitisi ei planeerita. Kruntide arendamise käigus tuleb järgida head ehitustava ja kasutada krunte sihtotstarbeliselt. Reoveed kanaliseeritakse PVC kogumismahutite baasil. Puurkaevu sanitaarkaitsealal R =10m on igasugune majandustegevus keelatud. Planeeringualale rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele. Vastavalt Jõelähtme vallavalitsuse korraldusele ei viida läbi KSH eelhindamist ja ei algatata KSH menetlust, kuna kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. 10.2. Jäätmekäitlus Olmejäätmete sorteeritud kogumiseks paigutatakse krundile prügikonteinerid. Jäätmete käitlemine toimub vastavalt Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteineri ja kogumismahuti asukoht joonisel on illustratiivne. Lõplik asukoht määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Ehitusjäätmete käitlemine korraldatakse materjalide liikide kaupa, s.h. mitteohtlikud, ohtlikud ja taaskasutatavad. Jäätmete käitluse korraldab ehitusperioodil ehituspeatöövõtja. Jäätmekäitlusel lähtuda kohalikust jäätmehoolduseeskirjast. Ehitusjäätmed kogutakse võimalikult sorteeritult ning veetakse ära spetsiaalsetesse ehitusjäätmete kogumiskohtadesse. Hoonete ehitamisel kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires. Teede ehitustsoonis tuleb ette näha kõlblike pinnaste ärakasutamine. Mullakihi koorimisel tekkiva mulla kvaliteet tuleb säilitada ja mullale tuleb leida edasine kasutusvõimalus (näiteks mullete katmine). Kõik tee-ehitusel tekkivad jäätmed tuleb säilitada vaid selleks ettenähtud kohtades, mis ei ole kraavide läheduses. Ehitusjäätmete kasutamisel tee-ehitusel tuleb vältida jäätmete võimalikku negatiivset toimet looduskeskkonnale. 11. RADOONITÕKKE MEETMED Pinnase radooni emissiooni tasemeks loetakse ühe meetri sügavusel mõõdetud pinnase poorides oleva õhu radoonisisaldus. Vastavalt pinnases oleva õhu radoonisisaldusele klassifitseeritakse pinnas madala, normaalse, kõrge ja ülikõrge radoonisisaldusega pinnaseks. Pinnase liigitus radooni emissiooni alusel (EPN 12.3 järgi) on toodud alljärgnevas tabelis: Raadiumisisaldus Bq/kg Radoonisisalduse tase Radoonisisaldus Bq/m 3 Madal < 35 < 10 000 Keskmine 35 100 10 000 50 000 Kõrge 100 500 50 000 250 000 Ülikõrge >500 > 250 000 23
Pinnase radoonisisalduse järgi asub planeeritav ala kõrge radooniriskiga alal, kus avanevad uraani rikkad Dictyonemakilt, fosforiit ja oobolusliivakivi ning pinnastes esineb rohkesti nende kivimite fragmente. Radoonisisaldus majade siseõhus on sageli kõrge. Ehitusprojekti koostamisel tuleb läbi viia radoonitaseme mõõtmised pinnases. Radoonitõkkena kasutatava kile puhul teibitakse kile jätkukohad ning kile viiakse üle vundamendiäärte, et radoon ei saaks hoonesse siseneda seinte kaudu. Keldriga hoone puhul tuleb kogu vundament valada kilekotti ja kile otsad tuua maapinnast kõrgemale. Tulevikus on kasulik radoonitaseme jälgimine juba olemasolevates hoonetes, et tagada piisav reageerimisvõime radoonitasemete muutumisele. Hoone projekteerimisel rakendada ehituslikke meetmeid radooni hoonesse imbumise takistamiseks vastavalt EVS 840:2009 Radooniohutu hoone projekteerimine. 24
12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ASJAOLUD Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub ala elamupiirkonda. Kuritegevuse riske saab vähendada järgmiste meetmetega: Kontrollida juurdepääsu võimalused (piiratud juurdepääs võõrastele, selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, valdusele sissepääsu piiramine). Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoonetel näha ette välisvalgustus sissepääsude juures. Hoonete läheduses tagada hea nähtavus kasutada madalaid põõsaid. Soovitatav on kasutada naabrivalve süsteemi ja sõlmida leping turvafirmaga. Hea vaade elamute akendest rõdudele ja aedadele vähendab salajasi vargusi. Kasutada välisuksena turvalukkudega turvaust, kasutada turvaketti ja uksesilma. Paigaldada rõduustele täiendavad kinnitused. Tellida valveteenus, soovitavalt turvafirmalt. Hoida välisuks lukus ka kodusviibimise ajal. Hoolitseda, et välisukse ümbrus oleks pimedal ajal alati valgustatud. Luua hea nähtavus, kasutada madalaid põõsaid. Kuritegevust kui probleemi teadvustada paikkonna elanike poolt ja sellest ajendatud ühist kokkuleppelist või organiseeritud tegutsemist kuritegude ennetamise eesmärgil. Luua /liituda naabrivalvega. Pikemaajalisel mujal viibimisel paluda usaldusväärsetel naabritel või tuttavatel regulaarselt tühjendada postkasti ja oma kodul silm peal hoida. Paigaldada autonoomne signalisatsioon ja informeerida naabreid kuidas käituda alarmi korral. Oluline on tagada alal korralik valgustus. Kergestisüttiva prahi kiire koristamine ja süttimatust materjalist prügikonteinerite kasutamine vähendavad süütamise riski. 13. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE Detailplaneeringu kehtestamisega ei kaasne otseseid kahjusid. Rajatavad hooned ei tohi kahjustada naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik. Igakordne krundi omanik kohustub tagama krundi heakorra. 14. PLANEERINGU REALISEERIMISE VÕIMALUSED Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja ehitusprojektide koostamisel. Detailplaneeringu realiseerimise esimene etapp on katastritoimingud kruntide jagamiseks ja sihtotstarvete muutmiseks. Teine etapp on tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks projekteerimistingimuste taotlemine. Kolmas etapp on ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine ja ehituslubade taotlemine. Hoonete ehitusprojektide koostamiseks taotletakse tehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused. Elamuehituse alustamiseks peavad olema loodud vastavad eeltingimused. Elamute ehitamine võib toimuda nii üksikult kui ka grupiti. 25
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Kõik olemasolevad säilitatavad hooned tuleb seadustada. Ehitusõigus realiseeritakse krundi omanike poolt nende tahte kohaselt. Planeeringu realiseerimisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele. 15. TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD PLANEERITUD MAA-ALA SUURUS 2,97ha KAVANDATUD KRUNTIDE ARV 6 KRUNDITUD MAA BILANSS (katastriüksuse liikide alusel) E elamumaa (5 katastriüksust) 25270m² 85% L transpordimaa (1 katastriüksus) 4430m² 15% PLANEERITUD üksikelamute arv 5 PARKIMISKOHTADE ARV NORMATIIVNE 15 PLANEERITUD 15 16. VASTAVUS DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE KORRALDUSELE Käesolev detailplaneering on koostatud vastavalt Jõelähtme Vallavalitsuse korraldusele 10.oktoober 2013 nr 606 Jõelähtme vald Kallavere küla Rätsepasauna kinnistu detailplaneeringu koostamise jätkamine ja lähteülesande kinnitamine. Koostas: Katrin Vahter arhitekt 26
KALLAVERE KÜLA RÄTSEPASAUNA KINNISTU DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA SEISUKOHTADE KOONDTABEL jrk. nr. kooskõlastav kooskõlastuse kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastuse projekteerija märkused organisatsioon/ Nr.ja kuupäev originaali kooskõlastaja planeeritaval alal asukoht tingimuste täitmise paikneva vara kohta omanik 1 MAA-AMET 9.12.2013 Maa-amet nõustub 05.11.2013 esitatud Rätsepasauna detailpeadirektori esimene asetäitja nr 6.2-3/15327 planeeringu lahendusega tingimusel, et planeeringu seletuskirja kaust 1 peadirektori ülesannetes lisatakse kirjeldus planeeringuala kattumise kohta maardlaga ja kooskõlastus 1 Tingimused lisatud RAIVO VALLNER detailplaneeringu koostamise aluste nimekirja lisatakse seletuskirja pt 5.10, pt 2 maapõueseadus. PlanS 25 lõike 5 kohaselt peab kohalik omavalitsus saatma kehtestatud detailplaneeringu ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates riigi maakatastri pidajale. Lisaks eelkirjeldatud planeeringutoimiku maakatastrile edastamisele palume võimaluse korral edastada ka detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise otsused digitaalsel kujul ning kehtestatud detailplaneeringu põhijoonis pdf. DWG või jpg vormingus e-kirja aadressile maaamet@maaamet.ee 2 PÄÄSTEAMET 13.03.2014 Kooskõlastatud PÕHJA PÄÄSTEKESKUS nr K-VH/3-2 kaust 1 peainspektor kooskõlastus 2,2a VASSIL HARTŠUK 3 ELEKTRILEVI OÜ 19.03.2014 Lahendusega nõustun. Planeeringu osa 110kv õhuliini all kaust 1 TALLINN-HARJU REGIOON kooskõlastada AS Eleringiga kooskõlastus 3 võrgu planeerija Tingimus täidetud JÜRI LOOGVÄLI 4 ELEKTRILEVI OÜ 31.03.2014 Kooskõlastatud kaust 1 Täidetakse järgmises TALLINN-HARJU REGIOON nr9746514431 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt kooskõlastus 3 projekteerimisstaadiumis. MAIE ERIK 5 ELERING AS 7.04.2014 Kooskõlastatud järgmistel tingimustel: kaust 1 Täidetakse järgmises Liinide käidu talitus nr14-1/2014/646 Planeeringu alas asuvad 110kV õhuliinid L196 Aruküla-Kallavere kooskõlastus 4 projekteerimisstaadiumis. KÜLLIKI UIBO ja L197 Aruküla-Kallavere kaitsevöönditege 25m mõlemale poole liini teljest. Täiendavalt kooskõlastada tehnovõrkude tööprojektid, mis piirnevad Elering AS liinirajatiste kaitsevöönditega
10 EIGIPÕLLU KINNISTU 5.05.2014 Olen tutvunud Rätsepasauna detailplaneeringuga kaust 1 KULNO JAAGU 6 Huvitatud isikute esinda 29.12.2015 /allkirjastatud digitaalselt/ kaust 1 MARGIT ALLOJA kooskõlastus 5 7 KASE KINNISTU 19.04.2014 Rätsepasauna kinnistu tee ja tänava lahendus on hea, sest tagab kaust 1 IRINA OVTŠENKOVA läbi Rätsepasauna ja Eigipõllu kinnistu pääsu avalikult menetluskasutatavale Saviranna teele dokumendid KURVI KINNISTU 19.04.2014 ALEKSEI SOLODOV HEINA KINNISTU 19.04.2014 TAMARA AKSENTJEVA ALTSAUNA KINNNISTU 19.04.2014 IVAN LABANOV MÄNNI KINNISTU 19.04.2014 JAKOV OVTŠENKOV TUDRAMÄE KINNISTU 23.04.2014 ENE-REET EHALA 8 EIGI KINNISTU 24.04.2014 Olen tutvunud Rätsepasauna kinnistu detailplaneeringuga kaust 1 menetlus- KALVI VAIN dokumendid 9 EIGINURME KINNISTU 29.04.2014 Toetan naabrite tegevusi kaust 1 menetlus- EIMAR PROMMIK dokumendid menetlusdokumendid 11 OÜ LOO VESI 28.05.2014 Kooskõlastatud kaust 1 AIN MUTLI kooskõlastus 6 12 Huvitatud isikud Nõus kaust 1 NIKOLAI DOBRJAK 28.03.2015 kooskõlastus 7 OLEG FEDOTOV 29.03.2015 ANDREI JERŚOV 30.03.2015 VIKTORIA JERŚOVA 30.03.2015 MAIE VESKIMÄE 2.04.2015 VIIVE LASTIK 3.04.2015 13 MUINSUSKAITSEAMET 9.02.2016 Kooskõlastan kaust 1 Harjumaa vaneminspektor nr 6663 kooskõlastus 8 LY Renter Märkus: Kõik kooskõlastuste originaalid asuvad kaustas nr. 1 koostas: K. Vahter arhitekt