Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 1 ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS OÜ ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS Töö number: 06-15 Detailplaneeringu algataja: Peeter Naaber Tahkuranna vald, Laadi küla, Männimetsa kinnistu DETAILPLANEERING SELETUSKIRI JA JOONISED MTR: EP-10313119-0001 Aadress: Hospidali 14, Pärnu 80011 Telefon: +372-50-33-705 Mail: margit.korts @ gmail.com Vastutav spetsialist: Margit Kõrts Pärnu juuni 2015
Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 2 A. SELETUSKIRI. SISUKORD. 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED lk 3 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED lk 3 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS lk 3 3.1. Planeeritava ala asukoht 3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid. 3.3. Maakasutus ja hoonestus. 3.4. Haljastus. 3.5. Tehnovõrgud. 4.ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG lk 4 5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV lk 4 5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus. 5.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine. 5.3. Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused. 5.4. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid. 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. 5.6. Tehnovõrgud- ja rajatised. 5.7. Tuleohutuse tagamine. 5.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 5.9. Keskkonnatingimused. 5.10. Kehtivad ja seatavad piirangud. 5.11. Vertikaalplaneering. 5.12.Planeeringu elluviimise tegevuskava ja planeeringu elluviimise kokkulepped. 5.13. Situatsiooniskeem B. GRAAFILINE OSA. 6.1. Tugijoonis M 1:500 Joonis 1 6.2. Põhijoonis M 1:500 Joonis 2 6.3. Illustreeriv materjal
Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 3 Männimetsa kinnistu detailplaneering. SELETUSKIRI. 1.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED. 1.1.Planeeringuala asend. Planeeritav maa-ala paikneb Pärnumaal, Tahkuranna vallas, Laadi külas ja hõlmab Männimetsa kinnistut katastritunnusega (84801:001:1778). Planeeritava ala suuruseks on 9237 m2. Planeeringuala ei asu mere võimalikus üleujutuse tsoonis. 1.2.Planeerimisalased alusmaterjalid ja lähteandmed. 1.2.1.Tahkuranna Vallavalitsuse korraldus 10.03.2015 nr 80 Laadi külas Männimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine. 1.2.2. DTZ Kinnisvaraekspert poolt koostatud Laadi külas Männimetsa kinnistu TOPO- geodeetiline maa-ala plaan. Töö nr 6235 09.03.2015. 1.2.3. Kehtiv Tahkuranna valla üldplaneering. 1.2.4. Tahkuranna valla ehitusmäärus. 1.2.5.Tahkuranna Vallavolikogu 31. jaanuar 2013 määrus nr 3 Tahkuranna valla jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend. 1.2.6. Planeerimisseadus. 1.2.7.Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regiooni korraldus nr PV 1-15/15/101 29.aprill 2015 veehaarde sanitaarkaitseala vähendamine. 2.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED. Detailplaneering on koostatud maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse alusena Männimetsa kinnistul. Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on Laadi külas Männimetsa kinnistust moodustada kaks uut krunti. Kruntidele määratakse ühepereelamu ehitusõigus koos elamumaa sihtotstarbega. Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi on tegemist detailplaneeringu kohustusega alaga, millele on väikeelamu reservmaa juhtotstarve. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga. 3.OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS. 3.1. Planeeritava ala asukoht. Planeeritav maa-ala paikneb Pärnumaal, Tahkuranna vallas, Laadi külas ja hõlmab Männimetsa kinnistut katastritunnusega ( 84801:001:1778 ). Planeeritav kinnistu on valdavalt tasase reljeefiga. Planeeringuala ei jää mere võimalikku üleujutuse tsooni. Planeeritavale alale tagab juurdepääsu olemasolev Männiku tee. 3.2.Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus. Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Männimetsa kinnistu perspektiivse väikeelamumaa juhtfunktsiooniga alal. Hetkel on katastriüksuse sihtotstarve 100 % maatulundusmaa. Alal ei ole
Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 4 kehtivat detailplaneeringut. Tahkuranna valla üldplaneeringuga on ala määratud detailplaneeringu kohustusega alaks. Männimetsa kinnistu on ümbritsetud teedega, piirnedes põhjast ja idast Männimetsa tee kinnistutega (katastritunnusega 84801:001:1779 ja sihtotstarbega transpordimaa 100%), läänest Männiküla tee kinnistuga (katastritunnusega 84801:001:1738 ja sihtotstarbega transpordimaa 100%) ja Ale (katastritunnusega 84801:001:0347 ja lõunast 8480010 Männiku tee (katastritunnusega 84801:001:1483 ja sihtotstarbega transpordimaa 100%) kinnistuga. Männimetsa kinnistu kirde nurgas paikneb Elektrilevi OÜ-le kuuluv Männikalda alajaam toitega Väljaküla 1-20 kv elektriõhuliinilt. Kinnistu on hoonestamata. Maa-ala paikneb ühepereelamute piirkonnas. Juurdepääs maa-alale on Tahkuranna vallale kuuluvalt Männimetsa teelt. 3.3.Maakasutus ja hoonestus. Männimetsa kinnistu suurus on 9237m2. Olemasoleva katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Olemasolev kinnistu on hoonestamata. 3.4. Haljastus. Planeeritav maa-alal on 100% ulatuses looduslik rohumaa. Kuna maa-ala ei ole regulaarselt niidetud, on maa-alal isekülvi tagajärjel hakanud kasvama noored leht- kui ka okaspuude grupid. Maa-ala on tasase reljeefiga. Kinnistu põhja küljel paikneb kraav. 3.5.Tehnovõrgud. Piirkonnas puuduvad tsentraalsed vee- ja reoveetorustikud. Männimetsa kinnistu kirde nurgas paikneb Elektrilevi OÜ-le kuuluv Männikalda alajaam toitega Väljaküla 1-20 kv elektriõhuliinilt. Kinnistut läbivad nii pinnasesse paigaldatud kui ka õhus olevad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad madalpingeliin ja keskpinge õhuliin, mis tagab toite alajaamale. Planeeringuala lähipiirkonnas Elion Ettevõtted OÜ-le kuuluv sidekaabel puudub. Mobiilside on piirkonnas olemas. Teenust pakuvad nii AS EMT, AS Elisa, AS Tele2 jt. 2.6.Keskkonnaalased erinõuded. Pärnu maakonna teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused alusel planeeritav maa-ala ei paikne rohevõrgustiku ega väärtuslikku maastikku alal. Tahkuranna valla üldplaneeringus on määratud mere võimalik üleujutuse piirkond. Männimetsa kinnistu planeeringuala ja planeeringualaga piirnev rannaala ei asu mere võimalikus üleujutuse piirkonnas. Keskkonnakaitse on tagatud seadusest tulenevate piirangute ja kehtestatud kaitsetsoonide arvestamisega. Piirkond on suhteliselt hästi kaitstud põhjaveega ala, kus on lubatud loodusesse immutamine. Detailplaneeringu koostamise käigus on taotletud Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioonilt Pärnumaale Tahkuranna valda Laadi külla Männimetsa kinnistule kavandatava veehaarde puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamisest 10 meetrini. Käesoleva detailplaneeringu lahenduse kohaselt on planeeritud kahe krundi tarbeks rajatav puurkaev, mis hakkab varustama 2 elamut, mille veetarvidus oleks kuni 2 m3 ööpäevas 8-10 inimese tarbeks. Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon oma korraldusega nr PV 1-15/15/101 29.aprill 2015 Veehaarde sanitaarkaitseala vähendamine määras Tahkuranna valda Laadi külla Männimetsa kinnistule kavandatava puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit. Puurkaevu omanik on kohustatud teavitama Keskkonnaametit, kui õiguslikud alused veehaarde sanitaarkaitseala vähendamiseks muutuvad.
Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 5 Planeeringualal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte. Elamuehitus ei ole Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kehtiv Tahkuranna valla üldplaneering näeb alale ette väikeelamumaa. Käesoleva detailplaneeringu algatamise käigus ei ole vajadust koostada eelhinnangut selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju, kuna seda on hinnatud juba üldplaneeringu koostamisel. Männimetsa kinnistu detailplaneeringuga ei ületata tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Planeeringu käigus puudub vajadus strateegilise keskkonnamõju hindamise järele, kuna koostatud lähteseisukohtade alusel ei too kavandatud tegevus eeldatavalt kaasa olulise mõjuga muutusi vaadeldavas piirkonnas. 2.7.Muinsuskaitse. Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitse all olevaid kinnismälestisi. Planeeringuala ei asu muinsuskaitsealal ega kultuurimälestise kaitsevööndis. Planeeringuga ei tehta ettepanekut planeeringualal asuvate objektide kaitse alla võtmiseks. 4.ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG. Tahkuranna valla haldusterritooriumil kehtib Tahkuranna Vallavolikogu poolt määrusega nr 11 31.05.2012 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneering. Tahkuranna valla üldplaneeringu ülesanne on kehtivast planeerimisseadusest tulenevalt teiste hulgas maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine. Tahkuranna valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarve on käesoleva detailplaneeringu koostamise alal väikeelamu reservmaa. Männimetsa kinnistu detailplaneering juhindub detailplaneeringu koostamisel kehtestatud üldplaneeringust ja planeerib väikeelamumaa juhtotstarbele vastavalt kaks krunti, millele nähakse ette kahekorruseliste pereelamute rajamist. Männimetsa kinnistul puudub varem kehtestatud detailplaneering. 5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV. 5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Käesolev detailplaneering üldplaneeringu muudatuse ettepanekut ei esita. 5.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine. Männimetsa kinnistu detailplaneering esitab olemasolevale krundile jagamise ettepaneku. Detailplaneering määrab moodustatavatele kruntidele kasutamise sihtotstarbed. Krundi kasutamise sihtotstarve kehtiva Planeerimisseaduse tähenduses on võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Olemasolevast kinnistust moodustatakse kaks krunti. Positsioonile nr 1 moodustatakse 5576 m2 suurune 100 % pereelamumaa sihtotstarbega krunt. Positsioonile 2 moodustatakse 3660 m2 suurune 100 % pereelamumaa sihtotstarbega krunt. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Siinkohal juhime tähelepanu, et katastriüksuse sihtotstarve võib olla erinev krundi kasutamise sihtotstarbest, sest detailplaneeringuga määratav sihtotstarve on otseses seoses krundi planeeritud kasutamisega, mis võib olla täpsem kui katastris määratletud sihtotstarve.
Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 6 Katastriüksuse sihtotstarbe nimetuse andmine toimub Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord alusel, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrusega nr 155. Vastavalt eelnevalt nimetatud määrusele planeeringu alal kasutatavad katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega on järgmine: 1) elamumaa 001; E alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa. 5.3. Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused. Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks hoonestuse vallas on olemasolevale hoonestamata planeeringualale maastikumiljöösse sobivate eramute planeerimine. Detailplaneeringus on piiritletud hoonestusalad koos arhitektuur-ehituslike nõuetega. Hoonestusalad on krundi osad, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid. Ehitusõiguse määramisel on lähtutud Tahkuranna valla üldplaneeringus sätestatud arhitektuursetest üldnõuetest ja elamuehituse põhimõtetest. Arvestatud on üldplaneeringus toodud kaitsekujadega valla ja erateedele (10m) ning kvartalisisestele teedele (5m). Hoonestusala on määratud põhijoonisel. Maa-alale on planeeritud 2 ühepereelamut. Iga elamu juurde on lubatud ehitada kas blokeeritult või eraldi seisva abihoonena garaaž, kuur, saun ja/või katusvarjualune. Elamu kruntidel positsiooniga 1 ja positsiooniga 2 on lubatud ehitada 4 hoonet, mis on põhjendatud krundi suure pindalaga. Positsioon nr 1 EHITUSÕIGUSE NÄITAJAD: 1) krundi kasutamise sihtotstarve 100% pereelamumaa. ( Katastri sihtotstarve 100% elamumaa) 2) hoonete suurim lubatud arv krundil - 4 hoonet. 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala -700 m2. 4) hoonete suurim lubatud kõrgus 8,5 elamul, abihoonel 6,5 m. ( mõõdetuna planeeritud maapinnast hoone sokli äärest.) Positsioon nr 2 EHITUSÕIGUSE NÄITAJAD: 1) krundi kasutamise sihtotstarve 100% pereelamumaa. ( Katastri sihtotstarve 100% elamumaa) 2) hoonete suurim lubatud arv krundil - 4 hoonet. 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala -500 m2. 4) hoonete suurim lubatud kõrgus 8,5 elamul, abihoonel 6,5 m. ( mõõdetuna planeeritud maapinnast hoone sokli äärest.) Elamukruntide detailsemad arhitektuursed- ja ehituslikud nõuded on esitatud käesoleva töö juurde kuuluvas tabelis peatüki lõpus, mida käsitleda koos põhijoonisega. Elamud on planeeritud viil ja kelpkatusega, kuna nimetatud katusetüüp on funktsionaalsem ja sobitub ümbritseva keskkonnaga paremini. Planeeritaval maa-alal kavandatud hoonestus ei ületa üldplaneeringuga määratud hoonestuse planeerimiseks sätestatud nõudeid. Planeeringuga on lubatud hoonestuse alale maksimaalseks hoonete kõrguseks 8,5 meetrit elamutele, 6,5 m abihoonetele. Hoonete projekteerimisel juhinduda Energiatõhususe miinimumnõuetest. Hoonetel põhimahu kohustuslik ehitusjoon puudub. Väikeehitisi on lubatud täiendavalt krundile rajada veel 2 tükki elumaja kohta, kuid nad peavad mahtuma planeeringus krundi lubatud ehitusaluse pinna sisse.
Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 7 Krundile positsiooniga 2 on lisaks elamukompleksile planeeritud hoonestusala ka alajaamale, mille juurdepääs on kavandatud avalikult kasutatavale teele. Enne ehitusprojektide koostamist tuleb hoonete arhitektuurne lahendus ja materjalide kasutus kooskõlastada omavalitsusega. Detailplaneeringuga kavandatav ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes, mistõttu ei ole vajalik teostada keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Arhitektuursed- ja ehituslikud nõuded moodustatavatele kruntidele. NR. Nõude sihtgrupp Positsioon 1 Positsioon 2 1. Krundi pindala 5576m2 3660m2 2. Täisehituse protsent 12,5 % 13,6 % 3. Lubatud ehitiste suurim arv 4 4 4. Lubatud suurim ehitusalune pindala 700m2 500m2 5. Minimaalne tuleohutusklass TP-3 6. Sokli suurim kõrguslik sidumine absoluutkõrguste 4,85 kuni 5,25 vahemik 7. Lubatud maksimaalne korruselisus 2 korrust elamul 1 korrus abihoonel 2 korrust elamul 1 korrus abihoonel 8. Hoone lubatud suurim kõrgus 8,5 m pereelamul/ 6,5m abihoonel 8,5 m pereelamul/ 6,5m abihoonetel 9. Hoone katusekalle ja materjal 18-40 kraadi / kivikatus, plekk-katus ja rullmaterjalist katus. 10. Hoone välisviimistlus materjalid Fassaadkivi; puhasvuuk tellis; dekoorkrohv, või puitvooder 11. Hoone katuse harjajoon Vastavalt projektile Vastavalt projektile 12. Ehitiste vahelised kujad Vastavalt normidele. Naaberhoonetega nõutav 8 m kuja või rajada tulemüür. 5.4. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid. Haljastuse seisukohalt on oluline tagada ehitusalast, tiikidest ja teedest vabal alal noorte elujõuliste puude kasvama jätmine. Kruntide hoonestusalade ja teede ümbrusesse rajada muru. Tööde teostamiseks kasutada erialaspetsialistide abi. Haljastuse rajamise osakaal planeeritava krundi pindalast tagada 60%. Krundid heakorrastatakse hoonete tehnilise projekti staadiumis koostatavate krundi asendiplaanide kohaselt. Elamute kruntidele on lubatud rajada 1,5 m kõrguseid piirdeid. Soovituslikult peaks puitmajadel olema puitmaterjalist piirdeaiad. Kivimajadele võib rajada nii puitmaterjalist, metallist kui ka kivist piirdeid või neid omavahel kombineerida. Piirete ehitamisel järgida Tahkuranna valla üldplaneeringu nõuet piirded peavad paiknema minimaalselt 2 m kaugusel teekatte servast. Aiad peavad kujunduslikult sobituma piirkonda. Kruntide heakorrastamisel tuleb lähtuda tänapäevastest hügieeninõuetest ja hooldusvõtetest. Prügi tuleb hoida sissesõidu värava tsooni paigaldatud konteineris, mille regulaarselt tühjendamiseks sõlmitakse vastav leping. Orgaanilised jäätmed, niidetav rohi ja peenoksad komposteeritakse tarbeaia tsoonis vastavas kompostris ning kasutatakse krundi haljastamisel. 5.5.Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. Männimetsa liikluskorralduses käesolev planeering muudatusi ei kavanda. Planeeringu ala ümber paiknevad avalikus kasutuses olevad teed.
Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 8 Kahe pereelamumaa krundi juurdepääs on avalikus kasutuses oleva Männimetsa tee kaudu. Kinnistu omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma krundi piires õuealal. Igale krundile rajada vähemalt 2 parkimiskohta. Pereelamumaa kruntidele rajavad juurdepääsuteed krundi omanikud. Kruntidel liigelda piiratud kiirusega 20 km/h. Kruntidelt väljasõitu sooritades Männimetsa teele jälgida liiklusohutuse nõudeid. Tööde teostamisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivast Teeseadusest, MKM määrustest ja omavalitsuse kaevetööde eeskirjadest. Käesoleva detailplaneeringu alusel Tahkuranna Vallavalitsusel täiendava tee rajamise-, valgustamise ja korrashoiu kohustus puudub. 5.6. Tehnovõrgud- ja rajatised. 5.6.1.Veevarustus. Veevarustus lahendada rajatava puurkaevu baasil. Veetorustik puurkaevust elamutesse teha veevarustuse plasttorust PN 10 paigaldussügavusega minimaalselt 1,5 m maapinnast toru peale. Positsioonile 1 planeeritud kahe elamukrundi keskmine ööpäevane summaarne veetarve on ca 3 m3 ( 12-15 inimese kohta) vastavalt standardile EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine. Puurkaevu sanitaarkaitseala peale Keskkonnaameti poolt läbi viidud vähendamist on 10 m. Vähendamine on läbi viidud Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regiooni korraldusega Veehaarde sanitaarkaitseala vähendamine. Vett võib võtta puurkaevust alla 10m³ ööpäevas ja kuni 50 inimese vajadusteks. Kaevuomanik on kohustatud teavitada keskkonnametit, kui asjaolud muutuvad. Sanitaarkaitseala ulatuses ei ole lubatud tegevused, mis võivad ohustada põhjavee kvaliteeti või veehaarderajatisi. Veetrassi lahendused täpsustuvad ehitusprojekti staadiumis. Krunt positsioonile 1 seatakse servituut puurkaevu ning veetrassi rajamiseks ja paiknemiseks krundi positsioon 2 kasuks. 5.6.2. Reovete kanalisatsioon. Maa-ala läheduses puuduvad olemasolevad ühiskanalisatsioonitorustikud. Laadi külas on põhjavesi suhteliselt hästi kaitstud, kus võib heitvett juhtida pinnasesse kuni 50m³ ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist ja kuni 5m³ ööpäevas kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Planeeringu kohaselt elamute reoveed juhitakse esmalt kolmekambrilisse septikusse ja seejärel imbväljakusse. Pärast puhastuse protsessi läbimist reovesi immutatakse pinnasesse. Mõlemale krundile Positsioon 1 ja positsioon 2 on planeeritud imbväljakud sama krundi elamu teenindamiseks. Lahenduse näited: Tehnoloogiline reovee lahendus tõstetud imbsüsteemiga on toodud skeemil 1:
Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 9 Skeem 1. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et puhasti kuja on vähemalt 10 m ja septikul 5 m. See peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumise suhtes allavoolu. Immutussügavus peab olema aastaringselt vähemalt 1,2m ülevalpool kõrgeimat põhjavee taset. Kui põhjavee tase on lubatust kõrgem, on tuleb rajada tõstetud imbsüsteem, kus torustikud asuvad maapealses filterkuhilas. Juhul kui põhjavee tase maapinnast on 1.7 m või enam saab septiku järgi rajada isevoolse imbsüsteemi, vt skeemi 2: Skeem 2. Väljakute kujad on 10 m, mis ei tohi väljuda käesoleva detailplaneeringu territooriumilt. Väljaku asukohta võib planeeringus projektdokumentatsiooni koostamisel muuta lähtuvalt hoonete täpsest asukohast. Reovete käitlus hajaasustuses toimub Vabariigi Valitsuse määruse nr 99 29.11.2012 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1 alusel. 7. lg 1 Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Reoveetrasside ja imbväljaku lahendused täpsustuvad ehitusprojekti staadiumis. Elamute kasutuslubade väljastamise eeltingimuseks on puhastussüsteemi välja ehitamine. 5.6.3. Sajuvete kanalisatsioon. Kinnistul ei ole ühissademevete kanalisatsiooni. Sademeveed kinnistutel hajutatakse oma kinnistute haljasaladele ja planeeritavatesse tiikidesse. 5.6.4.Elektrivarustus. Elektrilevi OÜ Pärnu Viljandi regioon on väljastanud elektrikaabli ja liitumiskilbi projekteerimiseks ülessande Empower AS-ile. Detailplaneeringu koostamise käigus tehti koostööd viimati nimetatud ettevõttega ja ühiselt valiti elektrikaabli ja liitumiskilbi asukoht. Elektrilevi OÜ paigaldab positsioonide 1 ja 2 ühise arvesti-liitumiskilbi kahe krundi kinnistu piiri lähedale. Elamute peakaitsme suurusteks on planeeritud 3*20 A. Kinnistu omanikel sõlmida elektri ostu- müügi lepingud.
Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 10 5.6.5.Side. Planeeringuala lähipiirkonnas Elion Ettevõtted OÜ-le kuuluv sidekaabel puudub. Mobiilside on piirkonnas olemas. Teenust pakuvad nii AS EMT, AS Elisa, AS Tele2 jt. Kogu hoone sidevarustus tagatakse tulevikus uue sõlmitava sideteenuse lepingu baasil. 5.6.6. Küte. Planeeritava piirkonnani ei ulatu kaugkütte soojavarustusvõrk. Elamud on planeeritud autonoomsel küttel, milleks on katel, õhk-vesi soojuspump või kamin-ahi. Planeeritud kruntidel on maareserv suur, seega on alternatiivselt võimalik rajada maaküttekollektoreid elamu kütteks. 5.7. Tuleohutuse tagamine. Tuleohutuse osa projekteerimisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a. määrusest nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded ja projekteerimisnormidest EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. Kruntidele on kavandatud tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisi hooneid. Planeeritav hoonestus on lubatud projekteerida kas TP-1 kuni TP-3 tuleohutusklassi. Planeeritud hoonete vaheline kuja on vastavalt normatiivsetele nõuetele enam kui 8 meetrit. Planeeritavale kinnistule pääseb mööda Männiku teed. Planeeritavate kinnistute juurdepääsu tee laiuseks on kavandatud 4 m. Planeeritava ala lähipiirkonnas hüdrandisüsteem puudub. Normide EVS 812-6:2012 paragrahv 5 Tulekahjude samaaegsus, kustutusvee normvooluhulgad ja tulekahju normatiivne kestus alusel väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/sek 3 tunni jooksul, mis saadakse looduslikust tuletõrje veevõtukohast. Tulekustutusvesi Positsioonile 1 saadakse Männituka tee kinnistul, katastritunnusega 84801:001:0607 paiknevast tiigist, mille äärde on vallal plaanis 2015.a. rajada nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht. Päästetehnikaga kustutusvee kättesaamiseks on planeeritud imitarnetoru tiigist, mille lõpus on kuivhüdrant. Kuivhüdrandi paigaldusnõudeid vaadata normidest EVS 812-6:2012 lisas C. Tõusutorule kohtades, kus veetasapind on kõrgemal kui talvine külmumispiir, tuleb paigaldada soojustatud kuivhüdrant. Krundile positsiooniga nr 2 rajatakse täiendav avaliku kasutusega tuletõrje veevõtukoht. Nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht tuleb rajada projekteerimisnormide EVS 812-6 alusel ja see hakkab teenindama nii samal krundil olevat elamut kui ka lähiümbrust. Rajatava tiigi mahuks on kavandatud 42 m3. Kooskõlastatult Päästeametiga on võimalik taotleda projekteerimise staadiumis ka alternatiivset kustutusvee saamise lahendust normatiivdokumendi EVS 812-6:2012 nõudeid järgides, näiteks vajaliku kubatuuriga veemahuti paigaldus. Tuletõrje veevõtukohad rajada selliselt, et selle vahekaugus teenindavast hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m, kuid mitte rohkem kui 100 m. 5.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. Projekteerimisel lähtuda Eesti Standardist EVS 809-1:2002 nõuetest. Krundi territooriumile paigaldada välisvalgustus. Hoonete valvamiseks on soovitatav kasutada turvafirma valveteenust. Kuritegude riskide vähendamiseks kinnistu tänava poolt on soovitatav piirata aia ja väravatega.
Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 11 5.9. Keskkonnatingimused. Planeering ei näe ette ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine ja ei sea planeeringu alal keskkonna eritingimusi. Planeeritavate hoonestusmahtudega kaasnev keskkonnakoormus oluliselt ei suurene. Planeering koostatakse varem väljakujunenud infrastruktuuriga elurajooni. Kruntide jäätmekorraldus on reguleeritud Tahkuranna valla heakorraeeskirjaga, mille kohaselt on kohustuslik prügi kogumine, sorteerimine ja äravedu käitlusjaamadesse. Prügikonteinerid paigaldatakse tänava poolsele krundipiirile. Prügi- ja jäätmetega keskkonna reostust piirkonnas ei tekitata. Vastavalt Jäätmeseaduse 69 lg 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel. Tahkuranna vald kuulub Tori, Tahkuranna, Surju, Paikuse valla ning Sindi linna ühisesse jäätmeveo piirkonda. 5.10. Kehtivad ja seatavad piirangud. 5.10.1. Planeeritaval alal kehtivad järgmised maakasutuspiirangud: Elektrilevi OÜ-le kuuluv Elektrimaakaabelliinid MKL89008519, MKL165716555, MKL56876314 Elektrilevi OÜ-le kuuluv Elektriõhuliin alla 1 kv M56876314 Elektrilevi OÜ-le kuuluv Elektriõhuliin 1-20 kv (Keskpingeliin) K3296481 Elektrilevi OÜ-le kuuluv Alajaamad ja jaotusseadmed M56876254. Nimetatud piirangud jäävad kehtima ka peale kruntimist. 5.10.2. Servituudid. Servituut seada krunt positsioon 1 planeeritud puurkaevule ja veetorule, mis tagavad joogivee krundile positsioon 2. 5.11.Vertikaalplaneering. Maapinna planeerimisel järgida maa-alal olemasoleva maapinna reljeefi. Planeeringuga lubatud rajada tiike. Joonisel on kõik kõrgusmärgid esitatud Balti süsteemis. Sadevete juhtimine ümbritsevatele teele ja naaberkinnistutele on keelatud. 5.12.Planeeringu elluviimise tegevuskava ja planeeringu elluviimise kokkulepped. Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud: 1. kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse kandmine; 2. vajalike servituutide seadmine kaevu ja veetoru osas, millele lisatakse ehitamisest hoidumise servituudi seadmine, s.t. tuleb sõlmida Tahkuranna vallaga notariaalne leping ehitustegevusest hoidumisest enne tehnovõrkude väljaehitamist. Nõuetekohase avaliku kasutusega tuletõrje veevõtukoha rajamine on nõutud enne krundile positsiooniga 2 ehitusloa väljastamist; 3. tehnovõrkude väljaehitamine; 4. hoonestusprojektide koostamine; 5. ehituslubade taotlemine; 6. hoonete ehitamine ja vastuvõtmine.
Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 12 5.13.Situatsiooniskeem. Materjal võetud Maa-ameti koduleheküljelt. Koostas arhitekt Margit Kõrts