TARTU MAAKORRALDUSE OÜ Töö nr: DP 0127 Detailplaneeringu taotleja: Aare Metsaluik HÄÄDEMEESTE vallas KABLI külas asuva Metsaluige (21303:002:0611) kinnistu detailplaneering Juhatuse liige Töötäitja Priit Luts Viive Jääger TARTU 2013-2015 --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Betooni 9 Tel: 7422 471 51014 Fax: 7422 606 TARTU E-mail:info@tartumaakorraldus.ee Registrikood 10039227
SISUKORD I SELETUSKIRI. SISSEJUHATUS 3 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid 3 2. Planeeringu eesmärk 3 II OLEMASOLEV OLUKORD 4 3.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus planeeritaval alal 4 3.2. Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad kitsendused 6 III PLANEERINGU LAHENDUS 7 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine 7 4.2. Krundi hoonestusala piiritlemine. Krundi ehitusõigus 7 4.3. Arhitektuurinõuded ehitistele 8 4.4. Ehitistevahelised kujad 8 4.5. Teede maa-alade ning liikluskorralduse määramine 8 4.6. Säilitatav ja rajatav haljastus ning heakord. Vertikaalplaneerimine 9 4.7. Tehnovõrgud 11 4.7.1. Üldosa 11 4.7.2. Elektrivarustus 11 4.7.3. Veevarustus ja tuletõrjevesi 11 4.7.4. Olmekanalisatsioon. Sademevesi 12 4.7.5. Sidevarustus 13 4.7.6. Soojavarustus 13 4.7.7. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel 13 4.8. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine 13 4.9. Servituutide vajaduse määramine 15 4.10. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus 15 4.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 15 4.12. Planeeringu rakendamise võimalused 16 5. JOONISED 18 5.1. Situatsiooniskeem 19 5.2. Olemasolev olukord 20 5.3. Põhijoonis tehnovõrkudega 21 5.4. Tehnovõrkude skeem 21a 5.5. Illustratiivmaterjalid 22 6. KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastuste kokkuvõte 24 6.1. Kooskõlastused 25 6.2. Digitaalallkirjade kinnituslehed 26 TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 2
I SELETUSKIRI, SISSEJUHATUS 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Aare Metsaluige taotlus; 2) Häädemeeste Vallavolikogu 18.detsembri 2012.a. otsus nr 40 detailplaneeringu algatamise kohta; 3) Häädemeeste Vallavalitsuse korraldus 08.01.2013 nr 7 detailplaneeringu lähteülesande kinnitamise kohta; 4) Lähteülesanne; 5) Metsaluige kinnistu (21303:002:0611) geodeetiline plaan mõõtkavas M 1:500, koostaja Tartu Maakorralduse OÜ, 18.09.2012, töö nr KE-7137; 6) Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ; 7) üleriigiline planeering Eesti 2030+ ; 8) Planeerimisseadus; 9) Looduskaitseseadus; 10) Häädemeeste valla ehitusmäärus. 2. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Metsaluige maaüksuse kruntideks jagamine, kruntide ehitusõiguse määramine (sh krundi kasutamise sihtotstarvete määramine), tehnovõrkude lahendamine, liikluskorralduse määramine, juurdepääsuteede lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, servituutide vajaduse määramine. TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 3
II OLEMASOLEV OLUKORD 3.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus planeeritaval alal Planeeritav ligikaudu 2,13 ha suurune ala asub Pärnumaal Häädemeeste vallas. Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu alusel jääb planeeringuala rannaäärse puhkemajanduse arengualasse. Metsaluige kinnistu paikneb Kabli küla edelaosas Lepanina motelli viiva tee ääres, jäädes Liivi lahe ja Rannametsa Ikla maantee vahelisele alale. Kinnistu piirist tuleb Rannametsa- Ikla teeni läbida ca 200 meetrit, Majaka küla jääb ca 0,7 km kaugusele lõunasse. Kinnistu paikneb merepiirist ligikaudu 250 m idas metsade vahel põhja-lõuna suunaliselt asetsevas põldude ja kultuurrohumaade vööndis, linnulennul jääb lähikonna suurim vabariiklik tee 4 Tallinn- Pärnu Ikla tee 2,4 km kaugusele. Asendiskeem. Planeeritava ala asukoht Häädemeeste vallas (allikas: Maa-amet) Lepanina tee 19331 Rannametsa-Ikla tee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee Planeeringuala piirneb kirdest ärimaa sihtotstarbega Lepanina (21303:002:0032 ja (21303:002:0033) kinnistutega, idast Saadu mets (21303:002:0074, maatulundusmaa) maaüksusega ning Metsanurga (21303:002:0610, ärimaa) maaüksusega. Kraavi telg on piiriks lõunas Moksi (21303:002:0113, elamumaa) maaüksusega. Läänekülge jäävad Männipõllu (21303:002:0310, elamumaa) ja Männituka (21303:002:0308, elamumaa) katastriüksused. Ülevaate planeeringuala paiknemisest annab situatsiooniskeem (joonis 1). Maakatastri andmetel moodustab ca 2,13 ha suurusest Metsaluige kinnistust looduslik rohumaa 2,04 ha, metsamaa 0,01 ha ja veealune maa 0,07 ha. Planeeringuala asub kultuurrohumaal. Kõrghaljastuse vähesust korvavad planeeringualast idas ning üle eratee kirdes asuvad okaspuu enamusega metsaalad, kohati ulatuvad suuremad puud oma võradega isegi üle kraavi planeeritavale kinnistule. Lisaks ilmestavad kinnistut eratee äärde jääv (foto 1) ning läänepiiri keskosas paiknev puudesalu. Kinnistu kirdepiirile on kraavi äärde püstitatud puittara, millest teisele poole jäävad TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 4
Metsanurga kinnistu administratiivhoone ja kämpinguhooned. Foto 1. Vaade teelt teeäärsele salule ja naaberkinnistu puhkekompleksile Metsaluige maaüksuse kirdekülge jääva kraavi ääres paikneb hooajalise elamuna kasutatav teisaldatav palkhoone (foto 2), mis puithoonena sulandub ideaalselt loodusega. Foto 2 Vaade teelt kinnistul paiknevale hoonele Pärnu maakonna teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused järgi kuulub Metsaluige kinnistu maakondliku tähtsusega Ikla-KabliJaagupi väärtusliku rannamaastiku piiridesse, kokku on Pärnumaal valitud väärtuslikke TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 5
maastikke 33. Nimetatud maastikud iseloomustavad maakonna maastike väärtusi ja nende vaheldusrikkust ning on esinduslikud seal paiknevate väärtuste poolest. Väärtuslike maastike määratlemisel on võetud aluseks maastiku kultuurilis-ajaloolist, looduslikku väärtust, puhkeväärtust ja turismipotentsiaali, identiteediväärtust või esteetilist väärtust. Eelpool nimetatud erinevate väärtuste hindamisel kolmepalli-süsteemis saadi Ikla Kabli- Jaagupi piirkonna tulemuseks suuremas osas 3 palli, mis omistatakse hästi eksponeeritud korras maastiku väärtustele, mis pakuvad samas esteetilist naudingut. Kogu Häädemeeste rannikuala iseloomustavad ajalooliselt kujunenud väikesed krundid. Kogu rannikumaastik oma kauni looduse ja hea ligipääsetavusega on kujunenud soositud suvitamise ja puhkamise piirkonnaks. Viimastel aastakümnetel on piirkonda ehitatud uusi puhkekomplekse ja kohandatud puhkemajadeks ümber vanu taluhooneid. Naabrusesse jäävale rahva hulgas populaarsust kogunud Lepanina motelli kompleksile on lisandunud teisigi puhkealasid. Sama suundumust järgib ka käsitletav detailplaneering. Tehnovõrgud Planeeringuala läbib Elektrilevi Häädemeeste alajaama Ikla 15 kv õhuliini Puhkebaasi (Kilingi-Nõmme) alajaama haruliin. Lepanina kinnistu eratee vööndisse on paigaldatud madalpingekaablid. Planeeringualal puuduvad ühisvee- ja kanalisatsioonitrassid. Olemasolev situatsioon on kirjeldatud joonisel 2 Olemasolev olukord. 3.2. Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad kitsendused Paiknemise tõttu eratee (Lepanina kat tunnus 21303:002:0033) kaitsevööndis on kinnistul kitsendatud tegevust 50 m ulatuses tee sõiduraja teljest (tee kaitsevöönd 50 m ulatuses määrati 2002.aastal AB Büroo OÜ poolt koostatud Metsanurga kinnistu detailplaneeringuga, mis kehtis detailplaneeringu algatamiseni). Olemasolevatest tehnovõrkudest kitsendavad maakasutust elektripaigaldised: keskpinge (20kV) elektriõhuliin ja maakaabelliinid. Majandus -ja taristuministri 01.07.2015 määruse nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded 10 p1 kohaselt on õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 1 kv kuni 35 kv nimipingega liinide korral 10m, 10 p3 kohaselt on maakaabelliini kaitsevöönd 1 m kaugusel mõlemalt pool liini äärmistest kaablitest. Paiknemisest maaparandushoiualal (reg nr 20824, Ranna drenaaž) on planeeritavale territooriumile rajatud drenaažitorustik, mis esitab kitsenduse drenaažtorude säilitamise suhtes, kindlustamaks normaalse kuivendusrežiimi tagamise mitte üksnes planeeringualal vaid ka ümbruskonnas paiknevatel kinnistutel. Planeeritava alani ulatub kagus ja lõunas kraavi (eesvoolu) veekaitse vöönd, kraavi veekaitse kitsenduseks on kraav + 1 m kraavi servast. (Alus: Veeseadus, 29 p.3). TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 6
III PLANEERINGU LAHENDUS 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Metsaluige maaüksuse kruntideks jagamine, kruntidele ehitusõiguse määramine (sh krundi kasutamise sihtotstarvete määramine). Planeerimislahendusega tehakse ettepanek seni maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu jagada 3 ärimaa sihtotstarbega krundiks, kavandades kruntidel suvitajatele puhke - ja majutusteenuse osutamist. Maakasutusest ja ala kruntideks jaotamisest annab ülevaate joonis 3 Põhijoonis tehnovõrkudega. Positsioon 1 krundile on kavandatud: kämpingud (üksikult ja paarikaupa), autokaravanidele ruumi eraldamine, telkimisala kavandamine krundi edelaosas; administratiiv-majutushoone ja teenindav hoone (saun +käimla + duššid). Positsioon 2 krundile on kavandatud puhkemajad, positsioon 3 krundile külalistemaja. 4.2. Krundi hoonestusala piiritlemine. Krundi ehitusõigus Detailplaneeringuga tehakse ettepanek eratee kaitsevööndi vähendamiseks 50 meetrilt 20 meetrile, vastav kokkulepe on sõlmitud eratee omanikuga 2013.a. aprillis (vt kooskõlastuste leht). Planeeringu lahenduse koostamisel on lähtutud eratee 20-meetrisest kaitsevööndist. Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis 3) on määratud hoonestusalad ning nende seotus krundi piiridega. Hoonestusala all mõistetakse ala, mille piires võib rajada krundil ehitusõigusega määratud hooned, kusjuures hoonestusalasse peab mahtuma planeeritavate hoonete põhimaht, väiksemamahulised hooneosad ja rajatised võivad ulatuda väljapoole määratud hoonestusala. Hoonestusalasse võib istutada haljastust ja rajada parklad. Väljapoole hoonestusala on hoonete ja rajatiste püstitamine keelatud. Kavandatavad hoonestusalad on seotud nii krundipiiride kui looduslike piiridega, seotus krundi jt piiridega kajastub põhijoonisel, hoonestusalade kaugused krundi piirist varieeruvad 4 kuni 18 meetrini. Kavandatav kämpinguhoonete ala on suuremas osas kavandatud planeeritava ala kaguossa kraavi äärsele alale, telkimisala aga planeeringuala edelaossa, nii on looduses puhkajatele tagatud omaette privaatsus. Hoonestusala määramisel peavad ehitatavad hooned oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise terviku. Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga ei määrata. Krundi ehitusõigus kajastub graafiliselt ja tabelina planeeringu joonisel 3 Põhijoonis tehnovõrkudega. Detailplaneeringuga on lubatud planeeritavatele ärimaa kruntidele rajada olenevalt krundi suurusest ja hoonete suurusest 1 kuni 24 hoonet krundi kohta. Suurim hoonestatus on kavandatud positsioon 1 krundile, kuhu püstitatakse kokku 1 administratiivmajutushoone, teenindushoone sauna, käimla ning dušširuumidega ja kuni 24 kämpinguhoonet. Kuivõrd kämpingud on kavandatud vundamendita, on nende asukohta võimalik muuta, järgides vastavate õigusaktide norme (elektriliini kaitsevöönd, tuleohutuskujad jm), vundamendita hoonete püstitamine ei põhjusta drenaaži purunemist. Lubatud ehitiste kasutamise sihtotstarvete määramisel lähtutakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kehtestatud Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu nõuetest. Kavandatavate ehitiste otstarve on välja toodud tabelis 3. TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 7
Tabel 3. Kavandatavate ehitiste otstarve Kood lubatud ehitise kasutamise otstarve Pos. nr 12111 külalistemaja 3 12121 puhkeküla või -laagri majutushoone 1 12129 muu lühiajalise majutuse hoone 1, 2 12339 muu teenindushoone 1 4.3. Arhitektuurinõuded ehitistele Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda piirkonna ehitustraditsioonist ja arhitektuuritavadest. Hoonete planeerimisel ja rajamisel arvestada hoonete arhitektuurse, visuaalse ja keskkonnaalase sobivusega rajatavasse piirkonda (vaadete säilimine, mõju looduskeskkonnale jm). Rajatav hoonestus ei tohi tekitada ohtu keskkonnale ja tervisele, ehitised peavad olema piisava püsivuse ja kestvusega, piisavalt kaitstud tulekahju puhkemise ja levimise ning teiste õnnetuste eest. Arvesse võttes asjaolu, et planeeringuala kuulub väärtuslike maastike loetelusse, on maastiku hoolduse seisukohast soovitatud kasutada võimalusel ehitustöödel loodussõbralikke materjale (looduslik kivi, puit, pilliroog). Sellest lähtuvalt on käesolevas planeeringus ette nähtud välisviimistlusmaterjalidena kasutada naturaalseid ehitusmaterjale: puitlaudist ja/või palki, servamata lauda, puitvoodrit, katusematerjalina eelistada looduslikke materjale (puit, roog, sindel), vältida plekk-ja plastmaterjalide kasutamist. Kasutada traditsioonilisi värvitoone, soovitavalt puitpinnad ette näha looduslähedastes (pruunikad, kollakad, rohekad ) toonides, vältida eredaid ja neoontoone. Rajatavate hoonete suurim korruselisus kuni 1,5 korrust, hoonete suurim kõrgus kuni 7m. Katusekalde vahemik 30-45. Piirete rajamisel kasutada piirkonnale kohaselt sobivaid aiatüüpe (lattaed, lippaed) ja traditsioonilisi materjale (puit, kivi). Piirdeaiad võib rajada mööda krundipiire, kuid ei tohi mitte mingil juhul rajada väljapoole neid, samuti võib piirded rajada kruntide hoonestusalade piiridele. Keelatud on üle 1,2 m kõrguste kivi- ja puitaedade rajamine ning läbipaistmatute plankpiirete rajamine. 4.4. Ehitistevahelised kujad Ehitistevahelised tuleohutuskujad on lahendatud vastavalt ehitusseadustiku 11 lõikele 4 kehtestatud majandus -ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 54 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Hoonetevahelise minimaalse kuja laiuseks on 8 m. Nimetatud hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kui aga kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass on TP3 tuld kartvad hooned. 4.5. Teede maa-alade ning ja liikluskorralduse määramine Juurdepääs planeeringualale ehitatavatele hoonetele ja rajatistele toimub planeeringualaga põhjas külgnevalt Lepanina kinnistu erateelt põhiliselt kahe mahasõidu kaudu. Eratee kasutamiseks sõlmitakse teeomanikuga vastav leping. Planeeringuga piiratakse transpordivahendiga planeeringualale liikumist, planeeringu joonisel on kujutatud piirdeaiaga piiri osad, kus on keelatud krundile väljasõitude rajamine. Krundil liikumiseks on kavandatud ca 235 m pikkune kirde-edela suunaline tee ja ca 135m pikkune tee, mis pooles ulatuses on kavandatud keskpinge õhuliini kaitsevööndi alla, TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 8
mõlema tee laiuseks on 3,5 meetrit. Kämpingute juurde liikumiseks kavandatud 2-meetri laiuse pinnastee pikkus on ca 180 meetrit. Teedest eraldi krunte ei moodustata, jalakäijatele eraldi teed ei kavandata. Jalakäijatele on võimaldatud vaba liikumine kogu territooriumi ulatuses. Sõiduteede rajamisel jälgida, et teedelt tulev sajuvesi ei valguks naaberkinnistule. Parkimine lahendatakse kruntidel krundisiseselt. Omaette parklaalad on kavandatud kõigile kruntidele. Parkimise planeerimisel lähtutakse põhimõttest, mille järgi parkimise ja hoonestuse maht peavad olema normatiivses suhtes, samas oleneb parkimiskohtade arv krundil kavandatud ehitise liigist. Parkimiskohtade arv krundil arvutatakse vastavalt ehitiste parkimisnormidele äärelinna kohta (EVS 843:2003 Linnatänavad) suletud brutopinna (A) ja parkimisnormatiivi (n) korrutisena: P (parkimiskohtade arv)= A (suletud brutopind) x n (parkimisnormatiiv) Tabel 4. Parkimiskohtade kontrollarvutus (alus EVS 843:2003) Ehitise liik/hoone pind korruste arv Positsiooni nr Parkimisnormatiivi uus asutus väikese külastajate arvuga/150 m 2 1,5 korrust uus asutus väikese külastajate arvuga/130 m 2 1,5 korrust arvutus normatiivne parkimiskohtade arv arv 1 145 x 1/80 x 1,5 2,7 8 dp kavand kohtade 3 130 x 1/80x 1,5 2,4 4 normikohane parkimine 1+3-5,1 kuni 12 Tabelis ei kajastata parkimiskohtade arvutust kämpingute, karavanide ja telkijate autode jaoks. Pos 1 krundi telkijate tarbeks on planeeritud 14 parkimistaskuga parkla, mis peaks parkimisvajaduse rahuldama ka kõrgperioodil. Autokaravanid pargitakse selleks ette nähtud platsile, kämpingus ööbijatele on võimaldatud parkimine iga majakese juures, samuti toimub Pos 2 krundi puhkemajade vaheline parkimine teeäärsel haljasalal vastava hoone läheduses. Detailplaneeringuga kavandatavad teed rajatakse kas pinnasteena või uunikivi kattega. Võimalik on tee ja parkla katmine kruusa- või graniitsõelmetega, sobib ka tugevdatud murukate või murukivi. Autokaravanide parkimiskohtade katteks (samuti kämpingute kõrval ja kämpingute juurdepääsutee puhul) võib kasutada ka osaliselt murukärge. Nõudeks on, et parkla ja sõidutee puhul kasutatavad materjalid oleks sademevett läbilaskvad, parkla ja teede katmine asfaltkattega on antud keskkonnas sobimatu. 4.6. Säilitatav ja rajatav haljastus ning heakord. Vertikaalplaneerimine Planeeringuala paiknemisest kultuurrohumaal on tingitud olemasoleva kõrghaljastuse vähesus, seda korvavad planeeringualast idas ning üle eratee kirdes asuvad okaspuu enamusega metsaalad. Samuti ilmestavad kinnistut eratee äärde jääv ning läänepiiri keskosas paiknev puudesalu. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 9
Arvestades kavandatava arendustegevuse iseloomu heakorrastatud haljasalal peamiselt välisõhus puhkamiseks tingimuste loomine (kämping- ja üürimajutuse pakkumine, telkimise võimaldamine jm), näeb planeering ette mõningate üksikpuude ja puusalude kohustusliku säilitamise. Olemasolevad kraavid puhastada looduslikust juurdekasvust, mis tagab ka ala kuivenduse. Täiendavat haljastamist detailplaneeringuga oluliselt suures mahus ette ei nähta, kuna tegemist on maaparandusobjektiga, kus on oluline arvestada drenaaži paiknemisega. Seetõttu on haljastuses keelatud näiteks hästiarenenud ja laiuva juurestikuga puuliikide (paplid, remmelgad jt) kasutamine. Haljastust on soovitav kasutada Pos 1 krundi parkla liigendamiseks. Haljastamisel kasutada kohalikke puu- ja põõsaliike (näiteks puuliikidest harilik mänd, sookask, harilik saar, põõsaliikidest sarapuu, siberi kontpuu, magesõstar jt liigid). Kõrghaljastuse rajamine planeeringuala läbiva keskpinge õhuliini kaitsevööndisse on keelatud, haljastamisel jälgida tehnovõrkudest tulenevaid piiranguid ja kehtivaid normatiivakte (uushaljastust ei tohi rajada tehnovõrkudele lähemale kui 2 m), lubamatu on kõrghaljastuse rajamine hoonele lähemale kui 2,5 m. Lisaks telkimisalalt ja kämpingute piirkonnast olmeprügi kogumisele tagatakse ka ülejäänud territooriumilt tekkiva prügi kogumine konteineritesse (või prügimajja) ning korraldatakse selle äravedu vastavasse ladustuspaika. Vertikaalplaneerimine lahendada vajadusel edaspidi koostatavate projektide raames. Maapinna kuivendamise eesmärgil kavandatakse (ilmselt purunenud) drenaažitoru lähedale tiik. Kuivendussüsteemi toimimise tagamiseks tuleb purunenud drenaažtoru asendada uuega. Kogu kuivendussüsteemi rekonstrueerimine lahendatakse Arendaja poolt enne hoonestusprojektide koostamist. Tiigi rajamiseks tuleb koostada vastav projekt. Tiigi rajamine Metsaluige maaüksusele lisab atraktiivsust mitte üksnes nimetatud maaüksusele, vaid ka kogu ümbruskonnale. Tiiki on otstarbekas kasutada tuletõrje veevõtukohana. Selleks peab tiigis igal ajaperioodil (ka põuaaegadel) olema tagatud piisav veekogus ja tiigi sügavus olema vähemalt 1,5 m. TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 10
4.7. Tehnovõrgud 4.7.1. Üldosa Põhijoonis tehnovõrkudega on aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele. Olemasolevat olukorda seoses tehnovõrkudega on käsitletud peatükis 4.3. 4.7.2. Elektrivarustus Elektrivarustuse kavandamisel on lähtutud Elektrilevi OÜ Pärnu-Viljandi regiooni. tehnilistest tingimustest detailplaneeringuks nr. 207491, 20.02.2013. Vastavalt nimetatud dokumendile on lubatud maksimaalne läbilaskevõime 3x250A. Elektrilise aadressi järgi kujuneb toitealajaamaks Häädemeeste 35/15, toitefiidriks Ikla HDM, jaotusalajaamaks Puhkebaasi (K-Nõmme). Kuni võimsused võimaldavad, nähakse tarbijate varustamine elektrienergiaga ette Puhkebaasi alajaama baasil. Liitumispunkt Elektrilevi OÜ-ga asub kinnistul eraldi alusel asuvas liitumiskilbis (ostja toitekaabli kingadel). Tarbijate varustuseks elektrienergiaga ühildatakse võimalusel teedega elektriliinide koridorid toitepunktist liitumiskilpideni. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele mitmekohalistena teealasse, liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad (Viide- Nõuded madalpinge kaablivõrgu projekteerimiseks). Detailplaneeringu alal nähakse tulevikuks ette maa-ala koos teenindusmaaga planeeritavale alajaamale, alajaama asukoht jääb koormuskeskmesse, selle teenindamiseks jääb ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaamast ei moodustata omaette krunti, alajaama toide nähakse ette õhukaabliga Ikla - Häädemeeste 15 kv õhuliinilt. Detailplaneeringuga moodustatavatel ehituskruntidel tuleb seada Elektrilevi OÜ-le notariaalne maakasutusõigus enne kinnistu(te) müüki. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 4.7.3. Veevarustus ja tuletõrjevesi. Häädemeeste valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava järgi aastateks 2012-2020 on kavandatud perspektiivsed ühisveevarustuse ja kanalisatsiooniga kaetavad alad, suuremate ühisveevärgiga arendamise külade nimistusse kuulub ka Kabli küla. Nimetatud dokumentide järgi on ette nähtud kaugemas perspektiivis peaaegu kogu asula katta ühisveevärgi - ja kanalisatsioonivõrgustikuga. Perspektiivsete ühisvee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine on kavandatud kuni Jaagu kinnistuni (21303:002:0044). Planeeringu joonisel 3 on kujutatud veevarustus - ja kanalisatsioon, mis liituvad Lepanina trassidega. Joonisel 4 antakse skemaatiliselt lahendused perspektiivseks ühinemiseks Kabli küla ühisvee-ja kanalisatsioonivõrkudega. Veevarustus Veevarustus lahendatakse Lepanina kinnistu (21303:002:0031) puurkaevu baasil. Kavandatud veetorustiku liitumine on kujutatud ühistehnovõrkudega liitumise skeemil. Arvestuslik veekogus ööpäevas sõltub külastajate arvust, eelkõige on see sõltuvuses puhkekompleksi kasutamise aktiivsusest. Aktiivse kasutuse perioodil (kevadest sügiseni) on kogu Metsaluige kinnistu puhkekompleksi arvutuslik veetarbimine maksimaalselt 20 m 3 ööpäevas (inimeste arv kuni 160 ja max veekogus 1 inimese kohta keskmiselt 0,125 m 3 /d). Täiendavalt kogu maaüksuse veevärgile on Pos1 krundi teenindushoone tarbeks kavandatud detailplaneeringuga lokaalne puurkaev hooldusalaga 10 m, täpne asukoht määratakse puurkaevu projektiga. Vastavalt Veeseadus 28 lg 3 puurkaevule sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse ühe kinnisasja tarbeks ja alla 10 m 3 /ööpäevas. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister. Üldjuhtudel arvestatakse, et kaevu asukoht jääks võimalike reostusallikate TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 11
(kogumiskaevud, prügikastid, õlimahutid jne) suhtes põhjaveevoolu suunas ülesvoolu ja neist võimalikult kaugemale (mitte vähem kui 10 m); puurkaevu suudme manteltoru ots jääks vähemalt 30 cm võrra maapinnast kõrgemale ja oleks suletud. Kui veevõtt kaevust ületab 5 m 3 piiri ööpäevas, tuleb keskkonnaametist taotleda vee erikasutusluba. Kuna Pos 1 krundil on tegemist valdavalt kämpingu- ja telkimisalaga, kus olmetingimused on kasinamad, arvestatakse puurkaevust võetava vee koguseks kuni 10 m 3 /ööpäevas. Võimalike probleemide ennetamiseks on planeeringu joonisel kujutatud kavandatava puurkaevu hooldusala (10 m) piir. Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik Puurkaevu asukoht on vajalik kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, kaevu projekt esitatakse kohalikule omavalitsusele, kes kooskõlastab projekti keskkonnaametiga ning väljastab kirjaliku nõusoleku või ehitusloa. Tuletõrjevesi Vastavalt normatiividele EVS 812-6:2012 Tuletõrje veevarustus on vajalik krundi tuletõrjevee vajadus 15 l/s, vajamineva kustutusvee hulk 3 h (tulekahju normatiivne kestusaeg): 15 l/s x 3h= 162 000 l (162m 3 ) Kuna antud piirkonnas ei ole käesoleval ajal tehnilis-majanduslikult põhjendatud välja ehitada ühisveevärgile paigaldatud hüdrantidega tuletõrjeveevärki, kavandatakse selleks planeeringuala suurimale krundile tehisveekoguna tiik suurusega ca 110 m 2. Vee kättesaamiseks tuleb paigaldada kuiv hüdrant. Hüdrant peab vastama ja olema ehitatud vastavalt EVS 812-6:2012 Tuletõrje veevarustus esitatud nõuetele. Kuiv hüdrant kujutab endast spetsiaalselt välja töötatud ja ehitatud survestamata sambakujulist hüdranti, mis on ühendatud veeallikaga ja millest saadakse tulekustutusvesi tuletõrjepumbaga imemise teel. Et kasutada looduslikku või tehisveekogu tuletõrje veevõtukohana, peab arvestama, et: 1) igal aastaajal igasuguse ilmaga oleks tagatud ligipääs päästeteenistuse autodele; hüdrant peab jääma sõiduteest vähemalt 2,5m kaugusele; 2) vee sügavus veevõtukohas oleks vähemalt 1,5 m; 3) et veevõtukoht oleks nõuetekohaselt tähistatud jne. Kuna tegemist on puhkepiirkonnaga, kus aktiivne tegevus toimub peamiselt kevadest sügiseni, on eeldatav, et juurdepääsu tagamisega tuletõrje veevõtukohale probleeme ei teki. Tuletõrje veevõtukoht peab vastama kehtivale normile EVS 812-6:2012 Tuletõrje veevarustus. 4.7.4. Olmekanalisatsioon ja sademevesi Reovete kanaliseerimiseks nähakse ette Lepanina biopuhastisse suunatav isevoolne reovee kanalisatsioonitrass. Kanalisatsioonitorustikke pole ette nähtud kämpingute ja autokaravanide territooriumile. Sarnaselt veevarustusega on detailplaneeringuga antud võimalus tulevikus vajadusel täiendavate tehnovõrkude väljaehitamist ja liitumist Häädemeeste valla ühistrassidega. Sademevesi Planeeritav ala on suhteliselt tasane (maapinna absoluutkõrgused jäävad kõrgusvahemikku 4. m kuni 5.5 m) ühtlase kaldega läänesuunas. Planeeringualal on rakendatud drenaažkuivendust, mis on rahuldavas seisukorras, ja kraavkuivendust. Pealevalguva vee lõikab ära planeeringuala ida- ja lõunaküljes kulgev ca 1m sügavune kuivenduskraav. Kuna kavandatav ehitustegevus olemasolevat kuivendust olulisel määral ei kahjusta, planeeringuala kasutatakse hooajaliselt (kevadest sügiseni), ei nähta planeeringuga ette täiendavat vertikaalplaneerimist kraavide osas. Eelnevat arvesse võttes puudub vajadus täiendava sademeveekanalisatsiooni järele. Sadeveed hajutada krundisiseselt haljasalal või suunata olemasolevatesse kraavidesse. TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 12
Lubamatu on sadevee suunamine drenaažitorudesse ja naaberkruntidele. Parklate ja sõidutee puhul kasutada sademevett läbilaskvaid materjale (killustik, kruus). 4.7.5. Sidevarustus Planeeringuala sidevarustus lahendatakse mobiilside baasil. 4.7.6. Soojavarustus Vajadusel lahendatakse soojavarustus lokaalkütte baasil, milleks kasutada elektri-, õli või teisi alternatiivseid energiaallikaid, mis oleks soovitavalt energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad. 4.7.7. Tabel 5. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel dp algatamise eelne planeeringuga planeeringuga Tehnovõrk pikkus planeeringu- kavandatav pikkus kavandatud pikkus alal (m) planeeringualal (m) liitumispunktini (m) keskpinge õhuliin 120-16 m õhukaabliga madalpingekaabel 122 ca 700 - veetoru - ca 405 280 kanalisatsioonitoru - ca 405 70 *Märkus: Tabelis ei kajastata perspektiivseid trasside pikkusi liitumisel ühisveevärgiga. 4.8. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Planeeringualal ei ole ega ei planeerita keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnev otsene mõju avaldub planeeringuala piires. Planeeritud ehitustegevusega kaasnev mõju on lokaalne. Kavandatava tegevusega maa-ala hoonestamisel tagatakse maa-ala korrashoid. Kavandatavate tegevustega ei kaasne olulist vee, pinnase või õhu saastatuse, jäätmetekke, müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna muutust keskkonnale ja inimeste tervisele võrreldes olemasolevaga, kui järgitakse kehtivat seadusandlust ning nõudeid ehitistele ja veekogu kaevamisel. Planeeritava kinnistu paiknemise tõttu väärtuslikul maastikul on detailplaneeringus arvestatud väärtuslike maastike üldisi hooldussoovitusi: Säilitatakse looduslikus seisus Metsaluige kinnistu kirdenurgas kulgev kraav, jättes veekoguna esineva kraavi kaldariba kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosa looduslähedasse seisundisse veekaitsevööndi laiuselt: olemasolev kõrghaljastus säilitatakse suures osas, maastiku avatuse huvides välditakse mahult suure täiendava kõrghaljastuse rajamist planeeringualale; hoonestamisel järgitakse kohalikku maastikku, arvestades vaadetega planeeringualale, lähtutakse tsonaalsuse põhimõttest, kus erineva kõrguse ja mahuga hoonete paigutus korrapäraste gruppidena võimaldab säilitada vaated maastikule ka hooneridade vahelt; Seatud hoonestuse põhitingimused (traditsioonilised ehitusmahud, ehitusmaterjalid, TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 13
arhitektuursed lahendused välisviimistlusmaterjalide, katusekalde jm suhtes) tagavad uute hoonete sobivuse keskkonda. Hoonete kõrgused (5m kuni 7 m) ei muutu takistuseks tausta ilmestavate kõrgete puusalude vaatlemisel, kuna üldmahus pole tegemist olulise ruumilise mõjuga objektidega (va. üksikud külalistemajad), seega säilitatakse maastikuilme avatus. Kohati võib küll tunduda, et seoses senise avatud maastikuga ala suhteliselt tiheda täis ehitamisega võib kaasneda maastikuilmele negatiivne keskkonnamõju, kuid kuna hooned ei varja vaadet ümbritsevale korrapärase paigutuse (ja küllalt laia üle 20 m- hooneteridade vahe) tõttu ei saa pidada maastikuilme muutust eriti oluliseks. Liiati ei kavandata planeeringualale tootmishooneid, mis rikuks maastiku üldilmet ja on antud piirkonnas sobimatud ja lubamatud, seega jääb ära negatiivne keskkonnamõju. Väärtuslike maastike kaitse ja hoolduse positiivsete mõjude kaugeleulatuvuse hulka kuulub ka turismi edendamine maapiirkonnas. puhkemaastiku kergesti ligipääsetavuse tagab kavandatud liikluskorraldus, kus planeeritud teed ei kujuta endast tihedat ning aktiivset kasutamist leidvat teedevõrku. Seoses asjaoluga, et detailplaneeringuga on määratud krundipiiri osad, kus on keelatud krundile väljasõitude rajamine, piiratakse planeeringualal transpordivahendiga liikumist, mis vähendab oluliselt teede poolt põhjustatud reostusohtu. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et tihedamat liiklemist esineb planeeringualal aktiivsemal kasutusperioodil, so nädalalõppudel kevadest sügiseni. Mõjud looduskeskkonnale ja Natura alale Looduslikult väärtuslike alade säilitamisel on oluline positiivne keskkonnamõju. Pikemas perspektiivis kaasneb looduslikel aladel turismi arendamisega positiivne mõju looduskeskkonnale, kuna pakutakse võimalusi looduses viibida, millega kaasneb keskkonnast hoolivuse kasvatamine. Konkreetses looduspiirkonnas turismi arendamisega kaasneb koormuse suurenemine konkreetsetele turismi abil propageeritavatele looduslikele aladele, mille võrra väheneb koormus teistele aladele. Lühemas perspektiivis eeldab turismialade arendamine väikeses mahus teenindusrajatiste püstitamist, millega kaasneb vähene negatiivne mõju looduslikele aladele. Eeldatavalt ei tulene planeeritavast tegevusest Natura alale (Kabli linnu- ja loodusala) olulist mõju. Mõju põhjaveele ja pinnasele Oht pinnasele võib seisneda eelkõige autode parkimises ning inimeste liikumises väljaspool selleks ette nähtud alasid. Haljasaladel pinnasekahjustuste vältimiseks on planeeringualal sõidukite liikumise reguleerimiseks kavandatud teed ja parklad, mille kattematerjalidena kasutatavad kruusa- või graniitsõelmed, tugevdatud murukate või murukivi lasevad läbi sademevett, keelatud on asfaltkate. Hoonestuse rajamisega kaasnevad mõjud veele ja pinnasele on seotud eelkõige heitvee kogumise ja käitlemisega. Konkreetsete kasutustingimuste määramisega hoitakse ära isetegevust ning saavutatakse võimalus konkreetsest arendustegevusest tulenevalt rakendada parimaid meetmeid põhja- ja pinnavee ning pinnase kaitsmiseks. Kuna mõjud pinnasele ja veele kaasnevad just hoonete ja nendega kaasnevate infrastruktuuride ehitamise käigus, samuti hiljem elutegevusega kaasnevate mõjudena (põhjavee tarbimine, reovee kogumine), on planeerimisprotsessi käigus seatud täiendavad tingimused vee ja pinnase kaitseks. Tehnovõrkude ja rajatistega seotud keskkonnakaitse nõudeid peab arvestama ka rajatiste projekteerimisel. Seoses kavandatud etapiviisilise arendusega kavandatakse arenduse I etapil veevarustuses lokaalse puurkaevu rajamist oma kinnistule, isevoolne reovee kanalisatsioonitrass suunatakse lepingute sõlmimisel Lepanina biopuhastisse. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamine aitab parandada heitvee kvaliteeti ja pakkuda elanikele (ja külastajatele) kvaliteetset teenust. Detailplaneeringuga on arenduse TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 14
järgnevatel etappidel antud võimalus täiendavate tehnovõrkude väljaehitamist ja liitumist Häädemeeste valla ühistrassidega, ühistrasside väljaehitamine eeldab majanduslikult soodsamaid tingimusi. Keskkonnasäästliku jäätmekäitluse tagamiseks ladustatakse olmejäätmed suletavatesse prügikonteineritesse, mis paigutatakse krundile spetsiaalsesse ehitisse-jäätmemajja. Maakasutus Detailplaneeringu elluviimise tulemusel antakse seni kasutuseta seisnud alale aktiivne kasutus. Kuna tegemist on väärtusliku maastiku koosseisu kuuluva alaga, on ala puhkeotstarbeline arendamine positiivse iseloomuga. Vältimaks olulist mõju ümbritsevale, mis võib tekkida uue asustusala rajamisel, pakutakse leevenduseks välja ehitustegevuse ajaline piirang, st ehitustegevust piirata aktiivsemal puhkuste perioodil, so suvekuude nädalalõppudel. 4.9. Servituutide vajaduse määramine Lähtuvalt asjaõigusseadusest tehakse ettepanek järgmiste servituutide seadmiseks: Tabel 6. Servituutide seadmise vajadus. teeniv kinnisasi /krunt, millele tehnov. valdaja või valitsev kinnisasi, servituut seatakse servituut mille kasuks seatakse servituut Lepanina (21303:002:0033) Metsaluige (Pos 1-3) juurdepääs teeservit.reaalservituudina Lepanina (21303:002:0031)* Männituka (21303:002:0309)* Männipõllu(21303:002:0310)* Reinumänni (21303:002:0312)* Männipõllu (21303:002:0310) Lepanina (21303:002:0031 Lepanina (21303:002:0032) Lepanina (21303:002:0033) Lepanina (21303:002:0032) ** Lepanina (21303:002:0033) ** Saadu (21303:002:0706) ** Jaagu (21303:002:0044) ** Metsaluige (P1-3) elekterelektrivõrgu valdaja Metsaluige (Pos 1-3) veetorustik Metsaluige (Pos 1-3) kanalis.torustik Metsaluige (Pos 1-3) vee-ja kan..torustik Metsaluige (Pos 1-3) Moksi (21203:002:0113) Ilvese (21303:002:0114) * Märkus: olemasolevad elektrikaablid läbivad nimetatud kinnistuid **Märkus: planeeritavad ühistrassid läbivad nimetatud kinnistuid tehnov. servituut tehnov. servituut tehnov. servituut tehnov. servituut Seatakse ühistrasside välja ehitamise puhul (liitum. Jaagu kü-l). teeservit.reaalservituudina sõlmitakse tee lõplikult välja ehitamise järgselt siis, kui omanikel tekib soov lepingu sõlmimiseks 4.10. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus. Krundivaldaja tegevust piiratakse eratee teekaitsevööndi ja tehnovõrkude kaitsevööndite ulatuses (vt. pt.3.2). Hoonete, teede ja tehnovõrkude rajamisel arvestada olemasoleva drenaažitorustikuga, vajadusel ehitada see ümber või rekonstrueerida. TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 15
4.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1: 2002, mille kohaselt tuleb tagada hea jälgitavus ja korralik valgustatus kogu alal, mis aitab vähendada kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiaktide, süütamise riski. Samuti on oluline tagada ala korrashoid, kuna korrastatud ümbruses väheneb soov kuriteo järele. Planeeringuala krundid on piiratud lukustatava piirdega, mille lahtioleku ajal teostab järelevalvet maaomanik või selleks volitatud isik. Soovitav on säilitada vaatekoridore planeeringualast ida-ja läänesuunas paiknevate hoonete ja juurdepääsutee suunal. 4.12. Planeeringu rakendamise võimalused Käesolev detailplaneering on aluseks tulevikus Metsaluige maaüksuse jagamiseks, krundipiiride, maakasutuse sihtotstarbe täpsustamiseks, teedevõrgu rajamiseks ning planeeritavatel kruntidel uute hoonete püstitamiseks. Detailplaneering näeb ette detailplaneeringu realiseerimist kahes kuni kolmes etapis. I etapil toimub arengu- ja ehitustegevus krundil Positsioonil 1. Ajaliselt hilisemate ehitusjärkude, s.o. II ja III etapi (Pos 2 ja Pos 3 kruntidel) arengu- ja ehitustegevus lahendatakse vastavalt aja jooksul tekkinud nõudlusele ja vajadusele. Detailplaneeringu algatamisel ulatus planeeringualale Lepanina kinnistule kuuluva eratee kaitsevöönd 50 m ulatuses, planeeringu menetlemise käigus (2013.a. aprillis) sõlmiti tee omanikuga kokkulepe eratee kaitsevööndi vähendamiseks 50 meetrilt 20 meetrile, mis võimaldab planeeringu realiseerimist, lähtudes eratee 20-meetrisest kaitsevööndist. Lepanina tee kasutamise kohta on sõlmitud servituudileping Lepanina kinnistu omanikuga. Kavandatava liiklusmaa on kohustatud välja ehitama maa omanik, lubatud on tee välja ehitamine etapiliselt vastavalt arendustegevusele. Kuna Moksi ja Ilvese maaüksuste omanikel huvi juurdepääsutee rajamiseks ja kasutamiseks puudub, ei ole võimalik enne planeeringu kehtestamist sõlmida nimetatud maaomanikega juurdepääsutee osas teeservituudi lepingut. Kui lepingu tingimused vastavad osapoolte huvidele, on edaspidi võimalik teeservituudi leping sõlmida. Tuletõrje veevõtukoha väljaehitamise ning veega varustamise kohustus on kinnistu omanikul. Veevõtu koht tuleb välja ehitada planeeringu realiseerimise I etapil, kindlasti peab veevõtukoht olema välja ehitatud enne kruntideks jagamist. Planeeringualal asuvate hoonete ehituslubade väljastamise eelduseks on planeeringualal krunte teenindava sõidutee valmis ehitamine alates Lepanina teelt. Häädemeeste vald ei võta endale tänavate ja insenerrajatiste väljaehitamise kohustust. Planeeringuga kavandatud puurkaevu asukoht Pos 1 krundil kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega, kaevu projekt esitatakse kohalikule omavalitsusele, kes kooskõlastab projekti keskkonnaametiga ning väljastab kirjaliku nõusoleku või ehitusloa. Puurkaevu välja ehitamise ja hooldamise kohustus on Arendajal, kelleks on kinnistu omanik. Kui veevõtt puurkaevust ületab 5 m 3 piiri ööpäevas, tuleb Arendajal taotleda keskkonnaametist vee erikasutusluba. Tehnovõrkude välja ehitamise kohustus on Arendajal. Tehnovõrgud (elekter, vesi, kanalisatsioon) ehitatakse välja liitumislepingute alusel. Metsaluige kinnistul on sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping OÜ Jaotusvõrguga (leping 01.09.2008) ning Eesti Energia OÜ-ga elektrienergia liitumisleping (2014.a.). AS Valge Hotelliga on sõlmitud veevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise ning teenuste leping (18.09.2014) veevarustuse ja olmekanalisatsiooni osas. TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 16
Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele. Oluliselt parandavad olmetingimusi ühistrassid, mis on Häädemeeste valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava järgi aastateks 2012-2020 kavandatud. Kuna Häädemeeste vallal pole ühisvõrgustiku välja ehitamiseks välja töötatud konkreetset kava, saab liitumine ühisvee- ja kanalisatsiooniga Jaagu kinnistul (kujutatud planeeringu joonisel nr 4 Tehnovõrkude skeem ) toimuda ainult juhul, kui ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk Jaagu kinnistuni välja ehitatakse. Ühisvõrkudega liitumise puhul tuleb sõlmida servituudilepingud ühisvee- ja kanalisatsioonivõrkude valdajaga. Seoses drenaažitorustiku paiknemisega planeeringualal tuleb olemasolev drenaažikollektor säilitada sellisel maksimaalsel määral, mida võimaldab tavapärane ehitustegevus. Kui ehitustööde käigus tekib vajadus drenaažitorustikust osa eemaldada, tuleb maasse jäänud torustiku ots sulgeda liivatihedalt, vältimaks ülejäänud torustiku liivaga ummistumist. Kogu kuivendussüsteemi rekonstrueerimine lahendatakse Arendaja poolt enne hoonestusprojektide koostamist. Ehituse käigus maaüksuse pinnases paikneva kuivendusdrenaaži kahjustamisel taastab selle kahjustaja omal kulul. Seletuskirja koostas: /Viive Jääger/ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 17
5. JOONISED 5.1. Situatsiooniskeem 5.2. Olemasolev olukord 5.3. Planeeringu põhijoonis tehnovõrkudega 5.4. Tehnovõrkudega liitumise skeem 5.5. Illustratiivmaterjalid TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 18
5.1. Situatsiooniskeem M 1: 5000 Planeeringuala TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 19
6. KOOSKÕLASTUSED 6.1. Kooskõlastuste kokkuvõte 6.2. Kooskõlastused 6.2.1.Kooskõlastuste leht 6.2.2.Digitaalallkirjade kinnituslehed 6.1. Kooskõlastuste kokkuvõte Jrk Kooskõlastav organisatsioon, nr kat.üksus 1. Lepanina kü 21303:002:0033 2. Põllumajandusameti Pärnu keskus 3. Männituka kü 21303:002:0033 4. Metsanurga kü 21303:002:0033 5. Elektrilevi OÜ Pärnu-Viljandi regioon 6. Päästeameti Lääne Päästekeskus Insenertehniline büroo 7. Maanteeamet lääne regioon 8. Terviseameti lääne talitus 9. Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon kooskõlastuse nr ja kuup. kooskõlastaja ametinimi ja nimi kooskõlastuse asukoht Märkused kooskõlastaja ting-te täitmise kohta 15.04.2013 Jaak Valge kooskõlastused Nõus teekaitsevööndi vähendamisega 20-le meetrile kiri 03.05.2013 nr14-15/1413-1 Guido Selberg Pärnu keskuse juhataja Lisad kooskõlastatud 03.06.2013 Hilja Kuum kooskõlastused kooskõlastatud 03.06.2013 Aimar Kaeramaa kooskõlastused kooskõlastatud Nr 5884972875 11.06.2013 Nr K-AT/26 dig 12.06.2013 kiri 30.08.2013 Nr. 15-2/13-00113/ 471 kiri 02.09.2013 nr 9.3-1/7932 kiri 26.09.2013 nr 6.5-1/13/ 19981-2 Rene Taimsaare Elektrilevi OÜ Ehitusosakonna Lõuna piirkonna ehituse projektijuht Alari Tõnissoo Lääne Päästekeskuse Insenertehnilise büroo juhataja Margus Eisenschmidt ehitusvaldk. juht Margarita Molnar Direktori kt Sulev Vare Juhataja kooskõlastused digit.allkirjade kinnitusleht kooskõlastused digit.allkirjade kinnitusleht kooskõlastused kooskõlastatud Lisad kooskõlastatud kooskõlastatud kooskõlastatud Lisad Ei kooskõlasta: vajalik täpsustada reoveekanalisatsiooni ja veevarustuse valdkonda selet.kirjas ning tagada selet.kirja ja joonise vastavus. Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon kiri 26.09.2013 nr 6.5-1/13/ 19981-2 Sulev Vare Juhataja Lisad Kooskõlastatud TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 24